dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 19. oktoober 2020
Seotud ettevõtted
AS Õhtuleht Kirjastus (adressaat)
Viit
1.2.-3/20/3780
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Õhtuleht Kirjastus
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2020
Vastutaja
Signe Heiberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎RE Kiire küsimus. Õhtuleht..msg33 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Signe Heiberg </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=686d5bb7343a46398f366ff937b6c4fd-Signe Heiberg> Saaja: 'Kristjan Väli', Raavo Palu Teema: RE: Kiire küsimus. Õhtuleht. Tere! Saadan AKI õigusnõuniku Raavo Palu vastuse Õhtulehele. „Esmalt peame märkima, et meile ei ole teada võimalikud põhjendused ja õigustused, miks perekonnaseisuasutuse esindaja peaks tegema rahvastikuregistrisse päringuid uurimaks, kas inimene soovib võtta oma koos oleva isiku perekonnanime. Seda peaks ennekõike selgitama vastava asutuse esindaja. Samas on meile arusaadavalt peamine inimese nime muutmist reguleeriv seadus nimeseaduses, kuid selle § 2 lg 3 viitab ka perekonnaseisutoimingute seaduse kohaldamisele (osas, mis on nimeseadusega reguleerimata). Perekonnaseisuasutuse esindajal on õigus teha rahvastikuregistrisse päringuid, kui tegemist on tema avaliku ülesande täitmisega. Avaliku ülesande täitmise raames peab perekonnaseisuasutuse esindaja välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud (rakendama uurimise põhimõtet), sh ka neid asjaolusid, mis mõjutavad inimese nime muutmist. Kehtib üldreegel, et kui mingi teave on mõnes riiklikus andmekogus olemas, siis inimeselt seda ei küsita (vt avaliku teabe seaduse § 43.1 lõiget 3 ning perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistri osas perekonnaseisutoimingute seaduse § 6 lõiget 1). Nimeseaduse §§-d 16 ja 17.1 reguleerivad isiku perekonnanime muutmist enda soovil ning kui nende nõuete täitmise kontrollimiseks on vaja ja õigustatud teha päringuid rahvastikuregistrisse, siis selliste päringute tegemine on lubatud.“ Heade soovidega Signe Heiberg Avalike suhete nõunik Tere! Pöördun teie poole, et uurida andmekaitse kohta, kui asi puudutab koos elavaid inimesi. Hiljaaegu kirjutas Delfi nimevahetusest. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uut-nimeseadust-valja-toot anud-ametnik-elukaaslased-on-meile-valetanud-uhise-nime-saamiseks?id=913 71885 Ja seal on lõik, mis räägib sellest, kuidas siseministeeriumi ametniku sõnul on paljud inimesd nimevahetusega petnud. Viide: "Valetati öeldes, et võtan uue perenime seepärast, et tunnen ennast halvasti, aga tegelikult võttis elukaaslase nime. No sellest me saime ka väga mitmetel juhtudel ise sellest teada ja me ei lubanud nime vahetada. Me vaatasime näiteks, et kes elavad ühel aadressil, kaks inimest elavad ühel aadressil, üks soovib teise nime võtta. See on väga lihtne kontroll. Ja selles mõttes me saime aru, et meile valetatakse ja võetakse nimi mitte sellel eesmärgil, mida meile kirjeldati, vaid võetaksegi elukaaslase nimi. Ja praegu siis lihtsalt [uue eelnõuga] see uks on lukku pandud, et niimoodi valetada ei saa." Küsimus teile oleks siis see,et kas perekonnaseisuametil on õigus inimeste elukohtade järgi uurida, kas nad elavad koos või mitte? Mis seadusele tuginedes on neil selleks õigus? Millistel asutustel see õigus Eestis on? Ehk selgitaksite veidi. Iseenesest tundub kummaline, et selline õigus on neil jälgida inimeste kooselu asukoha põhiselt. Lugupidamisega Kristjan Väli Reporter [email protected] <mailto:[email protected]> +372 55568750
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel