Lp delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Merike Rabi juhatuse liige Teie: delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 15.10.2020 nr delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Kuuldeaparaadid OÜ Meie: delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 29.10.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2.1.-5/20/3726 delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie kirja, milles selgitate, et hoiate andmeid nii infosüsteemis kui ka paberkandjal. Tahate teada, kas ja millistel tingimustel saaksite oma tegevuskoha ruumidesse (kus asub ka Teie arhiiv) paigaldada andmete turvalisuse tagamiseks kaamerad. Selgitame esmalt, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh kaamerate kasutamiseks) peab olema õiguslik alus. Õiguslik alus nn tavaliste isikuandmete töötlemiseks s aab tuleneda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 6. St neid aluseid saab kasutada, kui salvestisele ei jää eriliiki isikuandmed (terviseandmed). Kaamerate paigaldamine turvalisuse tagamiseks saab toimuda üksnes IKÜm art 6 lg 1 p f (õigustatud huvi) alusel. Kuid terviseandmete, ehk eriliiki isikuandmete töötlemise õiguslik alus saab aga tuleneda üksnes IKÜM artiklist 9. Erinevalt IKÜM artiklist 6 ei võimalda artikkel 9 kasutada jälgimisseadmeid andmetöötleja õigustatud huvi alusel, st turvalisuse tagamiseks. Seega peaksite esmalt analüüsima, millistes ruumides jääksid salvestisele klientide eriliigilised isikuandmed. Nagu öeldud, IKÜM art 9 ei näe ette võimalust, et terviseandmeid töödeldaks turvalisuse tagamiseks. Seega peaksite kaameraid kasutama nii, et salvestistele ei jääks klientide eriliigilisi isikuandmeid. Kuid igal juhul, kui salvestisele jäävad ka nn tavalised isikuandmed (st lihtsalt inimesed, nt töötajad), tuleb esmalt selgelt määratleda isikuandmete töötlemise alus . Kui selleks on õigustatud huvi, tuleb see huvi selgelt sõnastada ning läbi viia õigustatud huvi hindamine. Kuidas seda teha, oleme selgitanud juhendiga . Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab üksnes siis kasutada, kui olete teostanud enda ning töötaja huvide kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt töötajate huvisid. Alles peale õigusliku aluse määratlemist ning hindamise teostamist on võimalik selgeks teha, kas kaamerate kasutamine sellises olukorras on õigustatud või mitte. Täpsustame, et kaamerate kasutamisel on vaja sellest ka inimesi teavitada. Teavitamist reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12-14, see tähendab, et koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused. Need peavad sisaldama ka kaamerate kasutamise eesmärki ning õiguslikku alust. Veel tuleb jälgida, et kaameratega kogutavaid andmeid (salvestisi) kasutataks ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt (st kui kaamera paigaldatakse turvalisuse tagamiseks, siis ei saa seda kasutada näiteks töötajate kontrollimiseks). Kokkuvõtteks – sõltumata sellest, millisele alusele soovite kaamerate kasutamisel tugineda, peate Te tagama, et töötajate andmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Seaduslik saab isikuandmete töötlemine olla üksnes siis, kui selleks esineb seadusest tulenev alus. Õiglane on andmetöötlus juhul, kui arvestate töötajate andmete töötlemisel nende õigusele privaatsusele. Läbipaistvuse põhimõte eeldab aga seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ja selgelt sõnastatud. Oluline on ka töötlemise eesmärgi piirang, mille järgi peate tagama, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Lisaks ei ole vähem olulised ka teised andmete töötlemise nõuded, milleks on minimaalsuse ehk võimalikult väheste andmete kogumise, õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtted. Loodetavasti saime Teile oma vastusega abiks olla. Lugupidamisega delta_signerName \* MERGEFORMAT Signe Kerge delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT jurist peadirektori volitusel