Üldkäskkiri

Kinnitatud Peadirektori 14.11.2013 käskkirjaga nr . 1-1/13-059 KASUTATUD AUTODE MÜÜGI JUHEND 1. Pädevus Tarbijakaitseamet 1.1.1 Tarbijakaitseseaduse § 38 kohaselt teostab järelevalvet nimetatud seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle Tarbijakaitseamet oma pädevuse piires. 1.1.2 Kaubandustegevuse seaduse § 21 kohaselt teostab järelevalvet nimetatud seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle Tarbijakaitseamet oma pädevuse piires. 1.1.3 Tarbijakaitseameti põhimääruse § 13 p 1 kohaselt on Ameti põhiülesandeks riikliku järelevalve teostamine tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine. 1.1.4 Tarbijakaitseameti põhimääruse § 14 p 10 kohaselt on Ametil õigus oma pädevuse piires välja anda soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. 1.2 Maksu- ja Tolliamet 1.2.1 Maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 kohaselt on Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi . 1.3 Maanteeamet 1.3.1 Maanteeameti põhimääruse § 9 p 2 kohaselt on Ameti põhiülesandeks liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine. 1.3.2 Maanteeameti põhimääruse § 9 p 4 kohaselt on Ameti põhiülesandeks riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine. 1.3.3 Maanteeameti põhimääruse § 9 p 5 kohaselt on Ameti põhiülesandeks riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistri, statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi ning muude õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine. 1.3.4 Liiklusseaduse § 76 lg 7 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Maanteeamet. 2. Eesmärk ja kohaldamisala 2.1 Euroopa Komisjoni koostatavas iga-aastases tarbijaturgude tulemustabelis (http://ec.europa.eu/consumers/consumer_research/editions/cms9_en.htm) on alates 2010.a-st Eesti puhul kasutatud autode turg kõige madalamate turu toimimise näitajatega (MPI). Turu toimimise indeksi arvutamise aluseks on tarbijate hinnangud valikule, võrreldavusele, vastavusele tarbija ootustele, probleemidele, pakkuja vahetamise võimalusele, samuti, eksitav või petlik reklaam, ebaausad kaubandustavad ja ebaõiglased lepingutingimused. Tarbijakaitseameti, Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti 2013. aastal läbiviidud kontrollid kasutatud autode müügiplatsidel ainult kinnitavad Euroopa Komisjoni tulemustabeli järeldusi nt enne ostu sooritamist ei ole selge, kellega leping sõlmitakse, auto ei ole lubatud varustusega, puudub info auto avariilisuse kohta jne. 2.2 Kasutatud autode müügi juhend on mõeldud kauplejale, kes tegeleb kasutatud autode müügiks pakkumisega (vahendamisega), jaemüügiga (k.a e-keskkonnas) ning komisjonimüügiga. Juhend on mõeldud tähelepanu juhtimiseks nõuetele, mida ettevõtja peab järgima kasutatud autode müügil tarbijatele. 2.3 Juhendi koostamisel on lähtutud tarbijakaitseseadusest (edaspidi TKS), kaubandustegevuse seadusest (edaspidi KaubTS ), võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS), toote nõuetele vastavuse seadusest (edaspidi TNVS), maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS), liiklusseadusest (edaspidi LS), liikluskindlustuse seadusest (edaspidi LKindlS ), jäätmeseadusest (edaspidi JäätS ), kohtupraktikast ning järelevalve praktika käigus välja kujunenud seisukohtadest. 3. Üldised nõuded 3.1 Registreerimine majandustegevuse registris 3.1.1 Majandustegevuse registris ( http://mtr.mkm.ee/ ) registreeritakse ettevõtjad, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel. 3.1.2 Erinõuetega tegevusala on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu. 3.1.3 Ettevõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Vastavalt KaubTS § 12 lg 1 on kauplejal ja kaubanduse korraldajal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris. Selleks tuleb isikul, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega, esitada registreerimistaotlus tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. 3.2 Registreerimine probleemtoodete registris 3.2.1 Probleemtooteregister ( http://proto.keskkonnainfo.ee ) on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid. 3.2.2 Mootorsõiduki tootjaks on isik, kes valmistab mootorsõidukeid või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse mootorsõidukeid ( JäätS § 23 lg 12). 3.2.3 Tootja on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid ( JäätS § 261 lg 11). 3.3 Tegevuskoha tähistamine 3.3.1 Tegevuskoht peab olema tähistatud ettevõtja ärinimega ning avaldatud peab olema teave kauplemisaja kohta . 3.3.2 KaubTs § 10 sätestab, et tegevuskoha tähistus võib paikneda kas ainult müügikoha juures, enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud kohtades samaaegselt. Teave kauplemisaja kohta peab olema avaldatud uksel või vaateaknal enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures. 3.4 Ohutus 3.4.1 Kaup peab olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning olema selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab (TKS § 9 lg 1). 3.4.2 Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutamistingimustel tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda (TNVS § 7 lg 1). 3.4.3 Levitajal (s.h kauplejal) ei ole lubatud teha turul kättesaadavaks toodet, mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu. (TNVS § 12 lg 1 p1). 3.5 Kindlustuse olemasolu/puudumisest teavitamine 3.5.1 Kui autol puudub liikluskindlustusleping ning kehtiv poliis, siis sellise autoga liikluses osalemine on karistatav vastavalt LKindlS § 66 1 . Seega kui tarbija soovib teha proovisõitu ning auto ei ole kindlustatud, tuleb sellest tarbijat teavitada. 3.6 Ostmist tõendav dokument 3.6.1 Tarbijale tuleb anda ostu tõendav dokument . Kaupleja peab kauba või teenuse eest tasumisel andma tarbijale ostu tõendava dokumendi, millel on vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa (TKS § 4 lg 6). 3.7 Maksud 3.7.1 Maksustamine toimub tehingute tegeliku majandusliku sisu alusel, mitte formaalselt dokumentides jäädvustatu põhjal. 3.7.2 Kasutatud sõiduki edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra kasutamine 3.7.2.1 Kasutatud sõidukite võõrandamisel tohib maksukohustuslane, kelle põhikirjajärgseks tegevusalaks on kasutatud kaupade edasimüük, rakendada käibemaksu maksmisel erikorda ainult juhul, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused. Erikorra rakendamise oluliseks tingimuseks on, et kaup peab olema soetatud edasimüügi tarbeks ja kaupa ei võeta enne edasimüüki maksukohustuslase enda ettevõtluses kasutusele. Lisaks peab sõiduk olema soetatud kas: Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole maksukohustuslane; Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata; Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües KMS §s 41 sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda. 3.7.2.2 Erikorra alusel sõidukite müük on sarnane kõikidele kliendigruppidele. Täpsemad tingimused ja info: http://www.emta.ee/index.php?id=28451#18.4 . 3.7.2.3 Enne erikorra rakendamist peab maksukohustuslane veenduma, et kõik nõutavad tingimused on täidetud. 3.7.3 Kasutatud sõiduki võõrandamine teise liikmesriiki 3.7.3.1 Kasutatud sõidukite võõrandamisel tavakorras teise liikmesriigi isikutele tohib rakendada 0% käibemaksumäära juhul, kui ostjaks on teise liikmesriigi maksukohustuslane, kes on andnud oma kehtiva käibemaksukohustuslase registreerimise numbri. Seejuures peab müüja olema sellisel juhul veendunud, et sõiduk Eestist ka väljub. Lisainfot saab kauba ühendusesisese käibe osas: http://www.emta.ee/index.php?id=28450#4.4 . 3.7.3.2 Kui müüja kahtleb sõiduki väljaviimises Eestist või ostjaks on Eesti või muu riigi füüsiline isik, siis on tegemist tavapärase Eestis toimuva käibega ning arvele tuleb lisada 20% määraga käibemaks. Kui hiljem selgub, et sõidukit ei viidud Eestist välja, siis vastutab käibemaksu tasumise eest müüja. 4. Teabe esitamine 4.1 Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kaubaga seotud riskide kohta (TKS § 3 p 2). 4.2 Tarbijal on õigus saada pakutava kauba kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (TKS § 4 lg 1). 4.3 Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles (TKS § 4 lg 4). 4.4 Kaupleja on kohustatud tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba kohta ( KaubTS § 4 lg 1 p 5). 4.5 Seega kaupleja (nii müüja kui komisjonär) peab andma infot sõiduki ajaloo kohta, tooma välja sõiduki tehnilised puudused, avariilisuse ja võimalikud remontimist/vahetust vajavad osad/sõlmed. Info peab sisaldama ka hooldusajalugu. 4.6 Kaupleja ei tohi varjata puudusi. Juhul kui sõidukil ei tooda välja puudusi, eeldatakse , et neid ei esine ning sõiduk peab vastama LS § 73 lg 1 ehk olema liikluses kasutamiseks sobilik. 4.7 Kaupa pakkudes ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna (TKS §7 lg 1). 4.8 Eksitavad kauplemisvõtted on kauplemisvõtted, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi tarbijale jätta esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta (TKS § 12 3 ). 4.9 Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, kui sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal või kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki, kui viimane ei selgu juba kontekstist ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. 4.10 Seega tarbija peab enne lepingu sõlmimist teadma, kellega ja millise lepingu ta sõlmib ning sellest tulenevalt millised õigused ja kohustused temale laienevad. 4.11 Teabelehe näidisvorm Auto mark ja mudel : Liik : VIN kood: Keretüüp : Istekohti: Uste arv: Esmane registreerimine : Mootor : võimsus (kW) Kütus : Kütusekulu: linnas l/100km; maanteel l/100km; keskmine l/100km Hodomeetrinäit (läbisõit)*: *Märkus: kui hodomeetrinäit erineb tegelikust läbisõidust , lisada tegelik läbisõit. Käigukast: Värvus: Hind*: *Märkus: Hinnana kuvatakse lõpphind s.o hind koos kõikide maksudega. Varustus: Avariilisus*: *Märkus: avariivaba – kui sõiduk ei ole osalenud liiklusõnnetuses/loodusõnnetuses; avariiline – kui sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses/loodusõnnetuses ning seda ei ole taastatud, lisatakse ka avariilisuse ulatus; taastatud – kui sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses/loodusõnnetuses ning sõiduki seisund on taastatud õnnetuse eelseks, lisatakse ka taastamise ulatus; teadmata – kui puudub info sõiduki eelneva ajaloo kohta. Ülevaatus: kuni …/ puudub Kindlustus: kuni …/ puudub Registreerimine: Eestis registreeritud/Eestis registreerimata, päritoluriik Muu info: Auto müüja*: juriidilise isiku nimi/eraisik *Märkus: müüjaks on see isik, kellega ostja lepingu sõlmib ja kes vastutab auto lepingutingimustele vastavuse eest. Kontaktandmed: NB! Eraisikute vahel sõlmitud lepingutest tulenevad vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel või kohtu kaudu. 5. Kasutatud auto müük tarbijale ning kaupleja vastutus 5.1 Müügileping 5.1.1 Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (VÕS § 208 lg 1). 5.1.2 Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. (VÕS § 208 lg 4). 5.1.3 Müüja vastutus 5.1.3.1 Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218). 5.1.3.2 See tähendab, et tarbija võib puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole oma pretensiooniga ostetud kauba osas kahe aasta jooksul. Kaupleja kohustus on esimesel kuuel kuul tõendada, et tarbija poolt viidatud lepingutingimustele mittevastavust ei olnud asja üleandmise ajal ehk tarbija on ise autot valesti kasutanud või viga on tingitud tavapärasest/loomulikust kulumisest. Vastasel korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas. Pärast kuue kuu möödumist on tarbija kohustus tõendada, et viga oli olemas ostmise ajal. 5.1.3.3 Pretensiooni esitamise ajal tekkinud puudus/lepingutingimustele mittevastavus parandatakse, kuna asja asendamine kasutatud asja puhul ei ole võimalik (ei ole olemas kahte täpselt ühesugust kasutatud autot). Keelatud ei ole ka muud mõlemale poolele sobivad kokkulepped nt hinna alandamine. Olulise lepingutingimuste rikkumise puhul on tarbijal õigus ka lepingust taganeda. 5.1.3.4 Oluline on märkida, et müüja kohustus on kanda kõik parandamisega seotud kulud (VÕS § 222 lg 4). 5.1.3.5 Tarbijast ostjal ei ole auto ülevaatamise kohustust. Ülevaatamise kohustus on kauplejal kasutatud auto ostmisel, sest siis on kaupleja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehakse kaupleja majandustegevuse raames (vt ka Riigikohus 3-2-1-23-10). 5.1.3.6 Müüdud auto lepingutingimustele vastavust hinnatakse nii auto faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi alusel. 5.1.3.7 Riigikohus on 07.04.2010 lahendis 3-2-1-23-10 asunud seisukohale, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. 5.1.3.8 Eelnimetatud lahendis on Riigikohtu tsiviilkolleegium tõlgendanud VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestatud asja lepingutingimustele mittevastavust: „Sisuliselt sätestab VÕS § 217 lõike 2 punkt 6, et tarbijalemüügi puhul mõjutavad müügilepingu sisu ja seeläbi ka müüja vastutust tarbija põhjendatud ootused müüdud asja omaduste ja kvaliteedi suhtes, mille aluseks on eelkõige müüdud asja kohta avalikkusele või konkreetsele tarbijale kättesaadavaks tehtud informatsioon, eelkõige reklaammaterjal. Tuleb arvestada, et õiguslikku tähendust omavad siiski üksnes sellised reklaamis või muus avalikkusele või tarbijale suunatud avalduses sisalduvad andmed, mis on objektiivselt kontrollitavad.“. 5.1.3.9 Näiteks kui kaupleja reklaamib müügikuulutuses autot garantiiga, võib ostja eeldada , et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga (vt ka Riigikohus 3-2-1-23-10). 5.1.4 Müügigarantii 5.1.4.1 Garantii ehk müügigarantii on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse asjale seaduses sätestatust soodsam seisund (VÕS § 230). 5.1.4.2 Eeltoodust lähtudes on garantii andmine vabatahtlik, kuid garantii peab olema enamat kui kahe aasta jooksul lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamine , nt tasuta hooldus teatud aja jooksul, asendusauto pakkumine. 5.1.4.3 Tarbijale tuleb anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega enne müügilepingu sõlmimist. Tarbija nõudmisel tuleb garantii esitada talle kirjalikult või muul püsival andmekandjal, mida tarbija saab kasutada (VÕS §231 lg 2). 5.1.4.4 Tarbijalemüügi puhul peab müügigarantii sisaldama tarbija jaoks arusaadavalt esitatud andmeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta. Muu hulgas tuleb garantiis märkida (VÕS § 231 lg 1): 1) müügigarantii andja nimi ja aadress; 2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda; 3) millised õigused garantii tarbijale annab; 4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord; 5) garantii tähtaeg; 6) garantii kehtivusala; 7) selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused. 5.1.5 Pretensiooni esitamise ja garantii ning kaebuse lahendamise juhendiga saate tutvuda: http://tarbijakaitseamet.ee/juhend-pretensiooni-esitamine-ja-garantii-ning-kaebuse-lahendamine-310512/ . 5.2 Komisjonileping 5.2.1 Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu) (VÕS § 692 lg 1). 5.2.2 Komisjonilepingu korral sõlmib kaupleja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid auto müüja/ostja (komitendi) arvel (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-06). 5.2.3 Komisjonäril on õigus käsundiandjat esindada ning tegutseda tema nimel ja volitusel. 5.2.4 Komitent peab tagama, et sõidukit puudutav esitatud dokumentatsioon on korrektne ja seaduslikult vormistatud ning sõidukit puudutav teave vastab tegelikkusele. 5.2.5 Komisjonäri vastutus 5.2.5.1 Komisjonär vastutab talle üleantud komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustumise eest, välja arvatud juhul, kui kaotsiminek või kahjustumine ei toimunud tema süül (VÕS § 699 lg 1). 5.2.5.2 Komisjonär ei vastuta tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda isiku kohustuste täitmise eest, välja arvatud, kui: - selles on komisjonilepinguga eraldi kokku lepitud; - vastutus tuleneb oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva komisjonäri tegevuskohajärgsest tavast; - ta ei avalda komitendile koos tehingu tegemise teatega kolmanda isiku nime, kellega ta tehingu tegi (VÕS § 700 lg 1). 5.2.5.3 Kuna komisjonär on kaupleja TKS kohaselt, siis vastutab ta tarbijalemüügi puhul auto lepingutingimustele mittevastavuse eest kahe aasta jooksul (vt müüja vastutus). 5.3 Maaklerileping 5.3.1 Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1). 5.3.2 Leping vastab maaklerilepingu tunnustele, kui poolte ühine tahe oli suunatud ühe lepingupoole varale ostja leidmisele ja müügilepingu sõlmimise võimaldamisele teise lepingupoole poolt, mitte aga müügilepingus teise poole esindamisele. 5.3.3 Vaidluse korral tuleb hinnata lepingu sisu ning vajaduse korral tehingu tõlgendamise kaudu selgitada välja poolte tegelik tahe. Nt kui lepingu alusel saab kindlaks teha poolte tahe leida ühe lepingupoole varale ostja ja võimaldada teisel lepingupoolel sõlmida müügileping, siis on tegemist maaklerilepinguga (Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-08-5048). 5.3.4 Maakleril ei ole üldjuhul õigust käsundiandjat esindada ega tema nimel ja volitusel tegutseda. Maakler vahendab käsundiandjale lepinguid, kuid käsundiandja sõlmib lepingud ise. 5.3.5 Maaklerilepingut ning selle õigusi ja kohustusi ei tohi segi ajada maakleri vahendustegevuse tulemusena sõlmitud käsundiandja ja kolmanda isiku lepingust tulenevate õigussuhetega. Näiteks kui maakler leiab autole ostja, sõlmivad müügilepingu auto müümiseks maakleri leitud ostja ja müüja (käsundiandja). 5.3.6 Maakleri vastutus 5.3.6.1 Maakler ei vastuta tema poolt vahendatud või osundatud lepingu täitmise eest (VÕS § 669 lg 1, vt ka Harju Maakohtu 11.11.2008 otsus tsiviilasjas 2-08-5048). 5.3.6.2 Maakler vastutab tema poolt vahendatud või osutatud lepingupoole kohustuste täitmise eest, kelle nime ta ei avaldanud vahendatava lepingupoole nõudmisel. Ostja, kellega müüja sõlmis maakleri vahendustegevuse tulemusena oma vara müügilepingu, saab nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist, asja üleandmist, asjal esinevate puuduste parandamist müüja, mitte maakleri suhtes, eeldusel, et ostjal ei ole maakleriga õigussuhet. 5.3.6.3 Maakler ja komisjonär kui käsundisaajad on vastutavad üksnes VÕS § 621 lõigetes 1-3 sätestatud kohustuste (järgida käsundiandja/komitendi juhiseid) rikkumise eest. Käsundisaaja on kohustatud juhtima tähelepanu käsundiandja antud juhiste võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-06). 5.3.6.4 Tavapärase hoolsuse mittejärgimine võib viidata asjaolule, et väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms ei olda reaalselt huvitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2009 otsus haldusasjas 3-08-1242). Lähtuvalt eelnevast võib ka vähest huvi tehingupartneri vastu käsitleda hoolsuskohustuse mittejärgimisena. 5.3.6.5 Komisjoni- või maaklerlepingut sõlmides tuleb pöörata tähelepanu ka müüki andja isikule. Kui sama füüsiline isik paneb pidevalt sõidukeid müüki ning seejuures ei ole ennast ettevõtjana registreerinud, siis tõenäoliselt on tegemist isikuga, kes kahjustab maksudest ja vastutusest hoidudes antud valdkonnas ausat konkurentsi. 5.3.6.6 Kui komisjonimüüki andjaks (või ka äriühingule müüjaks) on käibemaksukohustuslasest äriühing, kellel ei paista reaalset majandustegevust olevat, on tehingu eesmärgiks suure tõenäosusega käibemaksupettus. Selliste isikute sõidukeid müüki võttes toetatakse suure tõenäosusega ebaausat konkurentsi. Lepingu tüüp Müügileping Komisjonileping Maaklerileping Müüja Juriidiline isik, FIE Juriidiline isik, FIE Eraisik Teabe andmine Kohustuslik (TKS ja VÕS) Kohustuslik (TKS ja VÕS) Ei ole reguleeritud Müüja vastutus Lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab kahe aasta jooksul (VÕS) Lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab kahe aasta jooksul (VÕS) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ( TsÜS ) Õiguste kaitsmine Tarbijakaitseamet, tarbijakaebuste komisjon, kohus Tarbijakaitseamet, tarbijakaebuste komisjon, kohus Kohus 6. Üldsuse teavitamine nõudeid mittetäitvatest ettevõtetest 6.1 Tarbijakaitseameti pädevuses on teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve (Tarbijakaitseseadus § 17 lg 2 p 4). http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Tarbijate_huvisid_kahjustavate_ettevotete_nimekirja_koostamise_kord_2013....pdf . TARBIJAKAITSEAMET Consumer Protection Board of Estonia xrisxxrm Tallinn 14.11. 2013.a. nr. 1 -ll1 3-059 Kasutatud autode miiiigi juhend Tarbijakaitseameti p6himiiiiruse $ 13 punkt l ja $ 14 punkt 10 alusel kinnitada ,,Kasutatud autode miitigi juhend". Juhend jdustub allkirjastamise kuupdevast. Andres peadirektor Lisa: Juhend 9 lehel.