Üldkäskkiri

Kinnitatud Tarbijakaitseameti peadirektori käskkirjaga 11.10.2013 nr 1-1/13-049 Juhend e-kaubandusega tegelevale kauplejale E-kaubandus on kauplemisviis, kus kaupleja pakub kaupu või teenuseid elektroonilises keskkonnas ja ka lepingud pakkuja ja kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata. Käesolev e-kaubanduse juhend kauplejatele on Tarbijakaitseameti poolt välja töötatud selleks, et tagada eetiline ja seadustele vastav kauplemine Interneti vahendusel. Juhendi koostamisel on lähtutud järgmistes seadustes sätestatud nõuetest:  Võlaõigusseadus (VÕS)  Tarbijakaitseseadus (TKS)  Kaubandustegevuse seadus (KTS)  Infoühiskonna teenuse seadus (IÜTS)  Jäätmeseadus (JäätS) Juhend koosneb järgmistest osadest:  Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima  Müügitingimused  E-kaupluse lepingute kohta käivaid sätteid ei kohaldata...  Lepingu täitmine  Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine  Pretensiooni esitamine  Müügigarantii  Heade kaubandustavade järgimine  Elektroonilise pakkumise edastamine  Isikuandmete kaitse  Probleemtootest tekkinud jäätmete kogumispunktidest teavitamine Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima  E-kaubandusega tegelev ettevõtja peab olema registreeritud Majandustegevuse registris. Määranguks on e-kaubandus ja tegevuskohaks on e-kaupluse veebiaadress (KTS 14 lg 11). Kui kauplejal Majandustegevuse registris registreeringut ei ole, ei tohi ta kaubandustegevusega tegeleda (KTS § 12).  Kaupleja peab avaldama tarbijale oma tõesed andmed ning võimaldama tarbijal endaga reaalselt ühendust võtta. Esitatud peavad vähemalt olema: ärinimi (või nimi), registrikood, teenuse osutaja aadress ja muud kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress (KTS § 4 lg 1 p 11, IÜTS § 4 lg 1 p 1). Mida rohkem on kaupleja avaldanud oma andmeid koduleheküljel, seda usaldusväärsema mulje ta jätab.  Tarbijale tuleb selgelt kirjeldada ostuprotsessi ehk kuidas tarbija saab ostu sooritada (lepingu sõlmimise tehnilised etapid – VÕS § 621). 1  Kaupleja peab tellimuse saamist viivitamata elektrooniliselt kinnitama (VÕS § 621 lg 3).  Kaupleja peab tarbijale kaupa pakkudes teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tasutav lõpphind. Ühikuhind on aga kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. Ühikuhinda ei pea avaldama kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga (nt 1 liitri suuruses pakendis šampooni müügil). Seega peab ühikuhinna avaldama müües näiteks 250ml suuruses pakendis hambapastat. Täpsemad nõuded on sätestatud tarbijakaitseseaduses ja kauba ja teenuse hinna avaldamise määruses (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.04.2004 määrus nr 76).  Müügiks pakutavat asja tuleb kirjeldada täpselt ja esitada kogu asja valikuks vajalik informatsioon arvestades seda, et kaupleja poolt esitatud teave on ainus, millele tuginedes tarbija ostuotsuse teeb. Tooteinfo peab olema esitatud eesti keeles! Kui tarbija teeb vale valiku puuduliku informatsiooni tõttu, on tal õigus lepingust kuludeta taganeda ja nõuda kauplejalt kahjude hüvitamist (TKS § 4) .  Alkoholimüüki on lubatud e-kaupluse kaudu teostada üksnes kauplust, müügisaali või toitlustusettevõtet vms omaval ettevõtjal ning müük e-kaupluses võib toimuda ainult samadel (kella)aegadel, kui on avatud tavakauplus/ettevõte (Alkoholiseaduse § 40 lg 1).  Alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni (Alkoholiseadus § 41 lg 5). Müügitingimused  Müügitingimused peavad olema e-kaupluses paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning tarbijal on võimalik nendega tutvuda enne ostu vormistamist.  Tarbijale tuleb mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha (VÕS § 54 lg 1): 1) pakkuja nimi (ametlik ärinimi) ja aadress (ametlik toimiv aadress, kus ettevõtja posti kätte saab); 2) asja või teenuse põhitunnused; 3) lepingu jõustumise eeldatav aeg; 4) asja või teenuse hind, sealhulgas maksud ja muud hinna koostisosad ning nende suurus; 5) hinna sisse arvestamata posti- või veokulude ja maksude suurus ning põhitariifist suuremad posti- või sidevahendite kasutamise kulud; 6) asja või teenuse eest maksmise kord ning asja üleandmise või teenuse osutamise ja lepingu täitmise asjaolud; 7) tarbija 14-päevane lepingust taganemisõigus vastavalt VÕS §-le 56; 8) tähtaeg, mille jooksul pakkumine või pakutav hind kehtib; 9) lepingu minimaalne kestus, kui lepingut täidetakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena; 10) kas pakkujal on õigus tellitu asemel anda üle muu asi või osutada muu teenus või jätta asi üle andmata või teenus osutamata; 11) asjaolu, et tarbija loetakse VÕS § 57 alusel taganenuks ka seotud tarbijakrediidilepingust, kui asi omandatakse või teenust saadakse krediidiga ning tarbija taganeb müügi või teenuse osutamise lepingust VÕS § 56 alusel.  Lisaks tuleb tingimustes anda tarbijale teave kaubal esinevate puuduste osas pretensioonide esitamise aja ja korra kohta (VÕS 55 lg 2 p 4, VÕS § 218 lg 2).  Müügitingimused peavad olema kirjeldatud selgelt, tarbijale üheselt arusaadavalt ja esitatud eesti keeles (TKS § 4 lg 4). 2   VÕS § 54 lõikes 1 loetletud teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult või muul tema jaoks kättesaadaval püsival andmekandjal. Euroopa Kohtu 05.07.2012 otsusega kohtuasjas C-49/11 on täpsustatud püsiva andmekandja mõistet, mille järgi ei ole püsivaks andekandjaks kaupleja kodulehekülg ehk tingimusi ei saa tarbijale esitada lingiga kaupleja kodulehele. Tingimused tuleks täismahus lisada tekstina tarbijale saadetavasse tellimuse kinnitusse.  Lepingutingimused tuleb tarbijale esitada selliselt, et tal on võimalik neid salvestada ja taasesitada (VÕS § 621 lg 5). Tellimuse vormistamise osas tuleb luua tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, nt kohustuslike väljade täitmata jätmisel ei ole võimalik tellimust esitada (VÕS § 621).  Oluline on teada, et tarbija võib taganeda lepingust 3 kuu jooksul, kui kaupleja jätab tarbijale esitamata: 1) teabe taganemisõiguse tingimuste ja selle õiguse kasutamise üksikasjade kohta vastavalt VÕS §-s 56 toodule; 2) pakkuja tegevuskoha aadressi, kuhu tarbija võib esitada kaebused; 3) teabe teeninduse võimaluste kohta; 4) teabe pakkuja vastutuse eelduste, garantii olemasolu ja selle tingimuste kohta; 5) kestvuslepingu ülesütlemise tingimused, kui leping on tähtajatu või sõlmitud tähtajaga üle ühe aasta.  Seadusest tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on keelatud (VÕS § 62). E-kaupluse lepingute kohta käivaid sätteid ei kohaldata lepingutele, mis sõlmitakse:  ehitamiseks või kinnisasja võõrandamiseks, samuti asjaõiguse kohta kinnisasjale;  toiduainete, jookide või muude igapäevaseks tarbimiseks mõeldud asjade kohta, mida tuuakse tarbija elu- või töökohta sageli ja korrapäraselt;  veo-, majutus-, toitlustus- või meelelahutusteenuste kohta, kui pakkuja kohustub lepingut sõlmides osutama teenuse teatud tähtpäevaks või teatud tähtaja jooksul; Lepingu täitmine  Pakkuja peab tellimuse täitma hiljemalt 30 päeva jooksul, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti (VÕS § 59 lg 1).  Kui pakkuja ei suuda lepingut täita, peab ta sellest tarbijat teavitama ja tagastama tarbijale tema poolt tasutu viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul teate saatmisest (VÕS § 59 lg 2).  Eelneva kokkuleppe korral võib kaupleja tarbijale tellitu asemel üle anda ka muu vähemalt sama kvaliteedi ja hinnaga asja või osutada sama hinna ja kvaliteediga teenuse. Kui aga tarbija asendatud kauba tagastab, kannab kõik tagastamisega seotud kulud kaupleja (VÕS § 59 lg 3). Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine  Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Asja ostmise puhul algab tähtaeg asja üleandmisest tarbijale. Teenuse puhul aga algab taganemistähtaeg lepingu sõlmimisest, kui kaupleja on tarbijale esitanud kogu nõutud informatsiooni (VÕS § 56 lg 1). 3  14-päevase taganemistähtaja järgimiseks piisab asja või taganemisavalduse saatmisest kauplejale tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2). Kauba peab tarbija müüjale tagastama hiljemalt 30 päeva jooksul taganemisavalduse tegemisest (VÕS § 56 lg 3).  14-päevast taganemisõigust võib tarbija kasutada põhjust avaldamata. Seega ei või kaupleja nõuda põhjuse avaldamist, seda võib üksnes soovitada (VÕS § 194 lg 2).  Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet, on tarbijal õigus taganeda lepingust 3 kuu jooksul. 3- kuuline tähtaeg algab müügilepingu puhul asja üleandmisest, teenuse osutamise lepingu puhul aga lepingu sõlmimisest (VÕS § 56 lg 2).  Kui kaupleja tarbijat taganemisõigusest ei teavitanud aga tarbija siiski lepingust taganeb, vastutab ta asja kahjustamise eest üksnes juhul kui ta on asja kahjustanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 194 lg 5).  Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu (sh kauba kättetoimetamise postikulu) tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul taganemisteate jõudmisest pakkujani (VÕS § 56 lg 3, Euroopa Kohtu 15.04.10otsus kohtuasjas nr C-511/08).  Asja tagastamisega seotud kulud kannab reeglina kaupleja, kuid pooled võivad lepingus kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses (VÕS § 194 lg 4).  Kui tarbija taganeb lepingust 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest, võib tarbija kanda jätta ainult tagastamisega seotud postikulud. Kauba kättetoimetamisega seotud postikulu tuleb tarbijale tagastada koos kauba maksumusega.  Kui tagastamisele kuuluv asi ei vasta tellitule (nt vale või defektiga toode), peab tagastamisega seotud kulud tasuma igal juhul kaupleja (VÕS § 194 lg 4).  Tarbija võib 14-päeva jooksul taganemisõigust kasutada ka juhul, kui ta on asja kasutanud, kui lepingutingimustes ei ole sätestatud teisiti.  Tarbijalt ei või tagastamisele kuuluva asja korral nõuda kohasest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise hüvitamist ega saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (VÕS § 194 lg 61). Asja väärtuse vähenemise võrra võib tagastatavat summat vähendada üksnes juhul kui väärtuse vähenemine ei ole tekkinud korrapärase kasutamise tulemusel (VÕS § 189 lg 4).  Tarbijale tuleb kindlasti lepingutingimustes meelde tuletada, et taganemisõiguse kasutamiseks ja tagastamise korral hüvitise maksmise vältimiseks peab ta tootepakendi avama ettevaatlikult seda kahjustamata. Sealjuures tuleb kauplejal arvestada asjaoluga, et pakend peab olema avatav. Kui seda ei saa lõhkumata/rikkumata avada, ei vastuta tarbija rikutud pakendi eest.  14-päevane taganemisõigus ei kehti kauba puhul (VÕS § 53 lg 4): 1) mis on valmistatud tellija isiklikke vajadusi arvestades või tellija esitatud tingimuste kohaselt (nt tarbija mõõtude järgi); 2) mis on kiiresti riknev; 3) mille kasutamistähtaeg on möödunud; 4) perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad, ajalehed); 5) audio- ja videosalvestustele, arvutitarkvarale, juhul kui tarbija on ümbrise avanud; 6) asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada. Nii näiteks on aktsepteeritud tingimus, et tagastada ei saa pakendist välja võetud aluspesu, avatud pakendiga kosmeetikat, parfüüme; 7) kihlveo- või loteriiteenuse puhul; 8) enampakkumisel; 4  9) reisi ja pagasi kindlustamiseks või muudele sarnastele lühiajalistele kindlustuslepingutele kestusega alla ühe kuu; 10) finantsteenuse osutamiseks, mille hind muutub rahaturul taganemistähtaja jooksul pakkujast olenemata, sealhulgas lepingutele, mille esemeks on teenused, mis on seotud välisvaluutaga või väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitega.  Kui tarbija ei saa asja tagastada kasutades 14-päevast taganemisõigust (näiteks tähtaeg on möödas või ei saa asja olemuse tõttu selle tähtaja jooksul tagastada), on tal õigus esitada kauplejale pretensioon, kui asjal on ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus (puudus). Näiteks, kui selgub, et kaupleja ei ole saatnud tema poolt tellitud toodet või toode ei vasta e-kaupluses olnud kirjeldusele või kui tootel ilmneb viga, ei pea tarbija tegema taganemisavaldust 14-päeva jooksul, vaid tarbija võib kasutada seadusest tulenevat pretensiooni esitamise õigust (VÕS § 218 lg 2).  Igasugune lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist võrreldes võlaõigusseaduses sätestatuga, on tühine. Eelkõige on tühised kokkulepped, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega. VÕS § 194 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3, 9). Pretensiooni esitamine  E-kaubanduses sõlmitavale lepingule kehtivad kõik tavalepingule kehtivad nõuded, kui e-kaupluse erisustest ei tulene teisiti.  Nii kehtib e-kaubanduses ostetud kauba puhul müüja kohustus vastutada asjal ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eest kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest (VÕS § 218 lg 2). Sellest esimese kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale eeldatakse, et puudus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on kaupleja kohustus.  Asja puuduse ilmnemisel peab tarbija hiljemalt kahe kuu jooksul sellest müüjat teavitama ehk esitama pretensiooni (VÕS § 220 lg 1).  Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Juhul, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või asja parandamisega/asendamisega põhjustatakse tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi või kaupleja on keeldunud õigustamatult tarbija kaebust lahendamast, on tarbijal õigus ka lepingust taganeda ja nõuda raha tagastamist (VÕS § 222 lg 1, § 223).  Pretensiooni esitamise korral kannab esimese kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud alati müüja (VÕS § 222 lg 4). Järgneva 1,5 aasta jooksul kannab vastavad kulud müüja üksnes juhul, kui pretensioon oli õigustatud.  Tarbija võib kaebuse esitada mistahes vormis. Soovitada võiks aga tarbijal esitada kohe kirjalik (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) kaebus (TKS § 19 lg 1).  Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-post) kaebuses tuleb märkida: 1) tarbija nimi ja kontaktandmed; 2) kaebuse esitamise kuupäev; 3) kauba või teenuse puudus; 4) kauplejale esitatav nõue; 5) viidata tuleb tehingu sooritamist või garantiid tõendavale dokumendile või lisada selle koopia kaebusele (TKS § 19 lg 3, 4). 5   Kaupleja peab tarbija kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse vastuvõtmist samas vormis kinnitama (TKS § 19 lg 5).  Kauplejal on tarbijakaitseseadusest tulenev kohustus vastata tarbija kirjalikule või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele 15 päeva jooksul (TKS § 19 lg 6).  Kui kauplejal ei ole võimalik 15 päeva jooksul tarbija kaebusele vastata, peab ta kirjalikult sellest tarbijat teavitama, viivitust põhjendama ja määrama uue mõistliku tähtaja vastamiseks (TKS § 19 lg 6).  Kui kaupleja jätab tarbija pretensiooni rahuldamata või osaliselt rahuldamata, peab ta seda tarbijale kirjalikult põhjendama (TKS § 19 lg 7).  Kui kaupleja ei täida oma lubadust tähtaja jooksul kaebust lahendada, loetakse, et ta on keeldunud kaebuse lahendamisest (TKS § 19 lg 8). Müügigarantii  Mõistet „garantii“ või „müügigarantii“ tuleb kasutada õiges tähenduses. Garantii ei ole VÕS § 218 lg 2 järgi tarbijale antud pretensioonide esitamise õigus!  Garantii on müüja vabatahtlik lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund (VÕS § 230 lg 1).  Hoolimata garantii olemasolust vastutab müüja vastavalt VÕS §-le 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (pretensiooni esitamise õigus).  Keelatud on kasutada kauba pakkumisel mistahes vormis sõna “garantii” või muud samatähenduslikku sõna, kui selle tähendus ei vasta VÕS §-des 230-231 müügigarantii kohta sätestatule (TKS § 10).  Juhul, kui kaupleja ei soovi tarbijale anda garantiiga seadusest soodsamaid õigusi, soovitame tingimustes lihtsalt kirjeldada tarbija seadusest tulenevat 2-aastast pretensiooni esitamise õigust.  Juhul, kui siiski soovitakse anda müüdavatele toodetele täiendavat garantiid, peavad garantiitingimustes olema kajastatud VÕS §-st 231 tulenevad nõuded müügigarantii sisu ja tarbija õiguste kohta. Heade kaubandustavade järgimine Tarbijakaitseseadus §12-125  Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitlusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale (TKS § 12 lg1).  Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt (TKS § 121 lg 1).  Kauplemisvõte on ebaaus kui see on vastuolus kaupleja ametialase hoolsuse nõuetega ja moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist (TKS § 122 lg 1) 6   Näiteks: Kauba pakkumisel lubab kaupleja tarbijale, et kõik kaubaga seonduvad tarbija kaebused lahendatakse kiiresti. Pärast kauba müümist tarbijale aga keeldub kaupleja tarbijaga suhtlemast kui midagi on läinud halvasti. Kaupleja selline tegevus on otseselt seotud kauba pakkumise ja müügiga ning on käsitletav kauplemisvõttena. Enne tehingu tegemist loodi tarbijale mulje, et ka müügijärgselt tegeletakse kauba juures ilmneda võivate probleemidega, mida aga tegelikult ei tehtud. On tõenäoline, et kauplejapoolne lubadus julgustas tarbijat ostu sooritama ning vastasel juhul ei oleks tarbija seda teinud.  Kauplemisvõte on eksitav kui esitatud teave on ebaõige või faktiliselt õige teave on esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat TKS § 123 lg 2)  Oluline teave jäetakse esitamata või esitatakse ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal ja selle tulemusena mõlemal juhul keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 123 lg 6).  Näiteks: kaupleja pakub ja müüb erinevaid valgusteid. Tarbija ostab öölambi ja kui lambis kasutatav elektripirn läbi põleb, selgub, et selliseid elektripirne riigis ei turustata. Tarbijale jäeti esitamata talle vajalik teave seoses varuosadega ja selle tulemusena tegi tarbija ostu, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tegemist jällegi eksitava kauplemisvõttega, kuna tarbijale jäeti vajalik teave esitamata ja tarbija tegi seetõttu tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.  Ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise hinnaga neid kaupu või teenuseid või nendega võrdväärseid kaupu või teenuseid tarnimiseks pakkuma või korraldama nende tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam) (TKS §123 lg 8).  Näiteks: Kaupleja levitab reklaam-bännerit, mis pakub eriti soodsa hinnaga – 5 € - kingi. Kui tarbija läheb e-kauplusesse kingi ostma, siis selgub, et olid vaid üksikud kingapaarid, mis kohe ära müüdi. Kaupleja ei omanud piisavat kaubavaru ega teavitanud kauba olemasolevast kogusest, arvestades reklaami ulatust ja pakutud hinda.  Õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana (TKS § 123 lg 8).  Näiteks: On-line kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid ja selle juures on järgmine teave „Ostes meilt videokaamera võimaldame sul sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi.” Sellise teabe esitamisega luuakse tarbijale mulje, et tegemist on kaupleja pakkumise eripäraga, aga tegelikult on tegemist tarbija seadusest tuleneva õigusega. Siinjuures on oluline, kuidas sellist teavet edasi antakse.  Alati keelatud agressiivne kauplemisvõte – järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil (TKS §125 lg 4 p 3).  Täiendavalt soovitame tutvuda TKS § 123 lg 8 ja § 125 lg 4, kus on toodud loetelud eksitavatest ja agressiivsetest kauplemisvõtetest, mis on alati keelatud. Elektroonilise pakkumise edastamine  Reklaami ja pakkumisi ei või saata tarbija e-posti aadressile, kui ta ei ole selleks oma kirjalikku nõusolekut andnud, isegi mitte siis, kui tarbija on ostnud e-kauplusest. Tarbija peab olema andnud teadliku nõusoleku, et ta soovib saada ettevõtjalt e-posti vahendusel reklaami (VÕS § 60).  Tarbijal peab olema igal ajal võimalik loobuda kaupleja poolt e-postile saadetavatest pakkumistest ja uudiskirjadest. 7   Tarbija kirjalikku avaldust pakkumistest loobumiseks tuleb arvestada. Pakkumiste edasi saatmise puhul on tegemist agressiivse kauplemisvõttega, mis on keelatud. Isikuandmete kaitse  Lepingutingimustes tuleb esitada info isikuandmete töötlemise eesmärkide, töödeldavate isikuandmete koosseisu, isikuandmete töötlemise korra ja viisi ning isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise kohta (Isikuandmete kaitse seadus § 7 lg 2). Probleemtootest tekkinud jäätmete kogumispunktidest teavitamine  Tootja ja turustaja on kohustatud tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot (JäätS § 268 lg 2). Vastav teave peab olema avaldatud probleemtooteid müüva kaupleja e-poe kodulehel.  Probleemtoodeteks on (JäätS § 25 lg 2, 3): 1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks; 2) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas; 3) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral; 4) rehv on liiklusseaduse § 2 punktis 36 määratletud maastikusõiduki ja punktis 40 määratletud mootorsõiduki rehv ning nende haagise rehv; 5) põllumajandusplast – põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Eesti E-kaubanduse Liit  Eestis on loodud ka e-kauplejatele erialaliit – MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit. Täpsemat infot liidu tegevuse kohta saab nende koduleheküljelt http://e-kaubanduseliit.ee/. 8 TARBIJAKAITSEAMET KASKKIRI Tallinll 11 10 2013 a n■ 1‑1/13‐ 049 Juhend e‐ kaubandusega tegelevale kauplejale Tarblakaitsealneti p5him滋油ュ sc§ 13 punkt lja§ 14 punkt 10 alusel kinnitada ,,」 uhend c― kaubanduscga tegelcvale cttev61ale Juhcndj6ustub allkilaStamise kuupた vast Lisa:Juhcnd 8 1ehcl