personalikäskkiri

e EI, E;S i:Eg 96= E d 5\ I a I E 3 E E .P E e E g E 3 3 & B a ,9 3 3 e & & 3 3 5 3 E F E 3 ! E : ;2 I 9 E 9 -g € E .! a e 3 .l E €  E L E E ai n: *t g Q :! oE=- ? ,t E e E s l! :3 er 3 q a = =t g ! E. ri TtrE ffi,j  HAJANOUS- JA KOMMUN IKATS]OOHI. MIN ISTEERIU}/l MINISTRI KASKKIRI 'fallinn 26.02.13 nr ll-0043 Tarbijakaitseameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamine ' ll. juunil 2012 vaslu vdetud ''Avaliku teenistuse seaduse" $ ll l6ike 3 alusel ning vastavalt Rahandusministeeriumi 08.02-2013 koosk6lastusele nr l. l-l l/18038: 1. Kehtestan Tarbijakaitseameti teenistuskohtade koosseisu vastavalt lisale. 2. Kaskkirijoustub 2013. aasta 1. aprillist. Juhan Pans Kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.02.2013 käskkirja nr 13-0037 lisana TARBIJAKAITSEAMETI Palgajuhend 1. Palgajuhendi reguleerimisala 1.1. Palgajuhend reguleerib Tarbijakaitseameti (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda. 2. Palgajuhendi eesmärk 2.1. Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus: 2.1.1. millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb; 2.1.2. milline on nende osakaal palgas või töötasus; 2.1.3. kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb. 3. Mõisted 3.1. Teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel on avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja. 3.1.1. Ametnik –isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 3.2. Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 3.3. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk (tulemuspalk, preemia, lisatasu täiendavate tööülesannete eest), makstavad lisatasud (lisatasu riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest, puuduva ametniku ülesannete täitmise eest) . 3.4. Töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, makstavatest lisatasudest (lisatasu riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest, puuduva töötaja ülesannete täitmise eest), mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale. 3.5. Põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal 3.6. Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 3.6.1. Tulemuspalk – asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu. 3.6.2. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu. 3.6.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu. 1 3.7. Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis. 3.8. Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse töökorralduses/sisekorraeeskirjades. 3.9. Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb riigipühale. 3.10. Tööjõukulud (ka personalikulud)- vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud töötasu, eripensionidega ja erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse. 4. Üldpõhimõtted 4.1. Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. 4.2. Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. 4.3. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 4.4. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult haldusosakonda. Avalduse vorm asub intranetis. 4.5. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Töötaja puhul on ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja kirjalik nõusolek. 4.6. Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub asutuse juhtkonna poolt reeglina kord aastas IV kvartalis ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. 4.7. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 4.8. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse asutusele eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal. 4.9. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht. 4.10. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus peale katseaega. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale palgaastmestikus ette nähtud põhipalga miinimummäära. 4.11. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel asutuse juhi otsusel erandeid teha. 4.12. Riigi Tugiteenuste Keskus väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi haldusosakonnalt. 2 4.13. Haldusosakond arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja. 5. Palga ja töötasu komponendid 5.1. Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada: 5.1.1. lisatasu riigipühadel töötamise eest; 5.1.2. lisatasu ületunnitöö eest; 5.1.3. asendustasu puuduva teenistuja asendamise eest; 5.1.4. muutuvpalka: 5.1.4.1. tulemuspalka; 5.1.4.2. preemiat; 5.1.4.3. lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest. 6. Põhipalga astmestik 6.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära taseme. Palgaastmestik on lisas 1. 6.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse: 6.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi; 6.2.2. teenistuskohtade hindamise tulemusi; 6.2.3. palga ja töötasu konkurentsivõimet; 6.2.4. võimalust diferentseerida teenistujate palkasid. 6.3. Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest. 6.4. Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest vastavalt punktis 7 kehtestatud korrale. 6.5. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht. 6.6. Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab haldusosakond üks kord aastas IV kvartalis koos palgajuhendi ülevaatamisega. 6.7. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist. 7. Põhipalga maksmise tingimused ja kord 7.1. Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust. 7.2. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt ülesannete ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Individuaalse põhipalga summa ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht lisas 2 välja toodud kriteeriumidest. 7.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas I kvartalis. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi. 3 7.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt: 7.4.1. teenistuja teenistusalasest edukusest; 7.4.2. teenistuja palgapositsioonist palgaastmes; 7.4.3. teenistuskoha strateegilisest mõjust. 7.5. Individuaalsete põhipalkade muutmiseks grupeeritakse asutuse teenistujad järgnevatesse gruppidesse ning tehakse muutused järgmises järjekorras: 7.5.1. teenistuja on võtmeteenistuskohal (vt lisa 3), hindamistulemused on viimasel kahel aastal olnud kõrged, positsioon tema teenistuskohale vastavas palgaastmes on madal; 7.5.2. teenistuja on teenistuskohal, mis ei ole võtmeteenistuskoht, tema hindamistulemused on viimasel kahel aastal olnud kõrged, positsioon tema teenistuskohale vastavas palgaastmes on madal; 7.5.3. teenistuja on võtmeteenistuskohal, tema hindamistulemused on viimasel kahel aastal olnud kõrged, positsioon tema teenistuskohale vastavas palgaastmes on keskmine; 7.5.4. teenistuja on teenistuskohal, mis ei ole võtmeteenistuskoht, tema hindamistulemused on viimasel kahel aastal olnud kõrged, positsioon tema teenistuskohale vastavas palgaastmes on keskmine; 7.5.5. ülejäänud muutused vastavalt viimasel kahel aastal töösooritusele antud hinnangust ning positsioonile palgaastmes. 7.6. Individuaalsed põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning ettepanekud vaadatakse üle asutuse juhtkonnas. 7.7. Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama. 7.8. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja juhtkonna nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul. 8. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord 8.1. Muutuvpalga maksmise piirangud 8.1.1. Muutuvpalka võib maksta eelarvevahendite olemasolul. 8.1.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast. 8.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord 8.2.1. Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna kord aastas eelarve vahendite olemasolul. 8.2.2. Tulemuspalka võib maksta üldjuhul IV kvartali jooksul lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal. 8.2.3. Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud asutuse arenguvestluste läbiviimise korras. 8.2.4. Eesmärkide ja tulemuste kriteeriumid, mille eest on võimalik maksta tulemuspalka ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arengu- ja hindamisvestlusel ning fikseeritakse asutuse tööplaanis ja teenistuja arenguvestluste kokkuvõttes. 8.2.5. Tulemuspalka võib maksta teenistujatele järgmiselt (vt lisa 4): 8.2.5.1. kui arenguvestluse käigus saadi nii töötulemustele kui kompetentsusele hinnang „üle ootuste“, võib maksta tulemuspalka kuni 100%, soovitavalt 75% - 100% määratud kuu põhipalgast. 8.2.5.2. kui arengu- ja hindamisvestluste käigus saadi töötulemustele hinnang „üle ootuste“ ja kompetentsidele hinnang „ootuspärane“, võib maksta tulemuspalka kuni 75%, soovitavalt 50% - 75% määratud kuu põhipalgast; 8.2.5.3. kui arengu- ja hindamisvestluste käigus saadi kompetentsidele hinnang „üle ootuste“ ja töötulemustele hinnang „ootuspärane“, võib maksta tulemuspalka kuni 75%, soovitavalt 50% - 75% määratud kuu põhipalgast. 8.2.5.4. kui arengu- ja hindamisvestluses saadi nii töötulemustele kui kompetentsidele „ootuspärane“ või alla selle tulemused, siis tulemuspalka ei maksta. 4 8.2.6. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb vastavalt punktis 8.2.5. sätestatud vahemikele ja selleks eraldatud vahendite piires teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb asutuse juht. 8.2.7. Vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama. 8.3. Preemia maksmise tingimused ja kord 8.3.1. Asutuse juhil on õigus määrata preemia struktuuriüksustele, projektrühmadele või teenistujatele eelarvevahendite olemasolul. 8.3.2. Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral eraldi. 8.3.3. Preemia määrab käskkirjaga asutuse juht. 8.4. Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 8.4.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest võib maksta sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Nimetatud lisatasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui täiendavate ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk. 8.4.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete maksmise ettepaneku teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse ajajooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab asutuse juht. 8.4.3. Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele. 9. Lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord 9.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab ameti peadirektor lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse § 57. 9.2. Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud töö ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. Lisatasu maksmist tehakse vahetu juhi ettepanekul, mille kinnitab ameti peadirektor või tema poolt volitatud isik. 9.3. Haigushüvitist makstakse seadusandluses kehtestatud korras. Lisatasu maksmiseks sätestamata juhtudel juhindub amet kehtivast seadusandlusest. 10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine 10.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 10.2. Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) makstakse teenistuja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. 5 Lisa 1 Põhipalga astmestik Palga- Teenistuskohad aste Põhipalga vahemik 1 650 950 Nooremspetsialistid ja teenindavad algaja : spetsialist , teenistuskohad järelevalve ametnik Toetavad protsesse ning täidavad (peainspektor, ekspert rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi jurist) 2 900 1500 Keskastme spetsialistide TASO ja HO teenistuskohad peaspetsialistid; Täidavad keerukamaid, vähem TJO peainspektorid, reguleeritud ülesandeid ja nõustavad eksperdid, juristid oma spetsiifilises töövaldkonnas 3 1000 1800 Tippspetsialistide teenistuskohad TJO eksperdid, Osalevad valdkonna arendamises ning peainspektorid, juristid; lahendavad/nõustavad iseseisvalt TASO keerukaid ülesandeid kommunikatsiooni ekspert 4 1250 2300 Tippspetsialistid-ekspertide Keskastme juhid teenistuskohad Talituse juhatajad, Võtmeteenistuskohad (vt lisa 3), kes ameti peajurist juhivad valdkonda või lahendavad ja nõustavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid. Tippjuhid 5 1700 2800 Osakonnajuhataja struktuuriüksuste juhid 6 2600 3600 Peadirektor 6 Lisa 2 Teenistujate kategooriad ning potentsiaalne positsioon põhipalga astmestikus Kategooria Kirjeldus Positsioon põhipalga astmestikus Areneja Ilma kogemusteta algaja Miinimummäär kuni Kergesti asendatavate teadmiste ja oskustega teenistuja. keskmisest määrast -10% Teenistuja, kelle viimase kahe aasta hindamistulemused on olnud madalad. Kompetentside hindamisel on saanud tulemuseks hinde „0-2,3“ Kompetentne Kompetentne ning vajalike oskustega töötaja. On Keskmine või keskmisest ja tulemuslik valdkonnas töötanud vähemalt 1 aasta. Kompetentside määrast +/- 10% teenistuja hindamisel on saanud tulemuseks hinde „2,3-3,6“ Võtmeisik* Spetsiifilist ametialast teadmist omav teenistuja, kelle Keskmisest määrast kuni asendamine on keeruline ning kelle viimase kahe aasta maksimummäärani hindamistulemused on olnud kõrged. On valdkonnas töötanud vähemalt 1 aasta. Kompetentside hindamisel on saanud tulemuseks hinde „3,6-5,0“. * Võtmeisikute määr ei tohi olla suurem kui 10% kõikidest teenistujatest. Lisa 3 Teenistuskohtade strateegilisuse määratlemine Teenistuskohtade hindamise protsessi käigus selekteeritakse teenistuskohtade hindamise komisjoni poolt asutuse teenistuskohtadest võtmeteenistuskohad. Võtmeteenistuskohtade tunnusteks on: 1) oluline mõju asutuse strateegia kujundamisele ja elluviimisele; 2) teenistuskohal on riigis ja/või ministeeriumi haldusalas strateegilise tähtsuse ja mõjuga arenguid ning protsesse algatav, kujundav ja läbiv roll; 3) teenistuskoha tegevuse mõju valdkonna arengule on suur; 4) viivitus või otsuse viga on märgatav ning suure mõjuga riigi, haldusala või ministeeriumi mainele; 5) teenistuskohad eeldavad eksperttasemel süvateadmisi, magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ja vähemalt 5-aastast töökogemust. Võtmeteenistuskohtade määr ei tohi olla suurem kui 10% kõikidest asutuse teenistuskohtadest. 7 Lisa 4 Tulemuspalga maksmise kriteeriumid Asutuses on kehtestatud tulemusjuhtimise ja arenguvestluse põhimõtted, mille alusel hinnatakse teenistuja: 1) töösooritust ehk tööalast edukust; 2) kompetentse ehk ametialaste teadmiste ja oskuste ning sobilike käitumisviiside rakendamist ülesannete täitmisel. Saadud hinnangute alusel jaotatakse teenistujad gruppidesse: TEGIJA TIPPTEGIJA TIPPTEGIJA Kõrge Makstakse ainult Võib maksta Võib maksta põhipalka tulemuspalka kuni tulemuspalka kuni (60 – 70% teenistujatest) 75% määratud kuu 100% määratud kuu põhipalgast põhipalgast (15% teenistujatest) (5% teenistujatest) TÖÖ TULEMUSLIKKUS TEGIJA TEGIJA TIPPTEGIJA Ootuspärane Makstakse ainult Makstakse ainult Võib maksta põhipalka põhipalka tulemuspalka kuni 75% (60 – 70% teenistujatest) (60 – 70% teenistujatest) määratud kuu põhipalgast (15% teenistujatest) ARENEJA TEGIJA TEGIJA Areneja Makstakse põhipalka Makstakse ainult Makstakse ainult teenistuskohale vastavast põhipalka põhipalka (60 palgaastme keskmisest (60 – 70% teenistujatest) – 70% allpool teenistujatest) Areneja Ootuspärane Kõrge KOMPETENTS Rahandusministeeriumi 17.01.2013 kooskõlastus nr 12.4-1/19089 8 TARBIJAKAITSEAMET KASKKIRI Tallinn 26 .03 . 2013 .a. n. 3 - U 13-025 Ta$ijakaitseameti teenistuskohtade koosseisu ja ttidtajate pohipalga kinnitamine l3.iuunil 2012 vastu voetud,,Avaliku teenistuse seaduse" $ 63 l6ike 4 alusel ning vastavalt Rairandusministeeriumi 17.01.2013 koosk6lastusele nr 12 4-ll19089 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26,02.201 3.a k?iskkirjaga kehtestatud IlI I 3-0037 Tarbijakaitseameti palgajuhendile ning l3juunil 2012 vastu voetud,,Avaliku teenistuse seaduse" $ 1l lSike 3 alusel ning vastavalt Rahandusministeeriuri 08.02.2013 koosk6lastusele nr 1.1-11/180038 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.02.2013.a kiiskkirjaga kehtestatud m l3-0043 ,,Tarbijakaitseameti teenistujate koosseis" Kinnitada alates 0 I .04.20 I 3 a. Tarbijakaitseameti titdtaj ate p6hipalgad vastavalt kAskkirja . lisale u l. Lisa: TKA tiidtajate pohipalgad - Lisa nr I palgajuhend - Lisa ff 2 TKA teedstujate koosseis - Lisa nr 3 Andres Sooni Peadirekl Saatja: Liia Baljutis </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=LIIA.BALJUTIS> Saaja: Piret Allas Teema: FW: Tarbijakaitseamet - siirdetabel ja Töötajate grupi ja põhipalga muutmine Tere Piret Saadan sulle ka, muudatused olid ainult KK nr osas Liia From: Liia Baljutis Sent: Tuesday, March 26, 2013 10:17 AM To: Ülle Kallas Subject: Tarbijakaitseamet - siirdetabel ja Töötajate grupi ja põhipalga muutmine Tere Ülle Tegin muudatused Teie juhiste järgi , kas nüüd on kõik OK ? Tänudega Liia Baljutis