Karja tänava ja Nabala tee 2c parkla rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigiteega 11115 km 7,233 ning km 7,263 ristumiskohtades

N .0 Tingmärgid: 00 0+ Kinnistu piir PK RISTUEMTTEVAAT Projekteeritud sõidutee asfaltkate, tüüp 1 INE SID UST! ETRAS Projekteeritud parkla asfaltkate, tüüp 2 SIGA. R10.0 Projekteeritud kõnnitee asfaltkate, tüüp 3 .0 S 20 0+ 48 Projekteeritud kõnnitee kivisillutiskate, tüüp 4 PK .3 0 48 .20 Projekteeritud kõnnitee kivisillutiskate, tüüp 5 Projek 48 2 Projekteeritud freesimine ja AB ülekate, tüüp 6 ele teeritu . 10 PVCk,trdikaablitdereservtor 3 =110m tarbek u Projekteeritud freesimine ja AB ülekate, tüüp 7 2 R9.0 .0 m L=1 s 40 1m 48.00 + Projekteeritud murupinna taastamine 48.1 0 1 3 PK Projekteeritud plaadid 0 O Töölvmõekanlisat Projek teeritu R9.0 RISTUEMTTEVAAT tj s 6. a l i o o sidetdraraudbeto 48.0 nr 7; 1 teostad nitoru j INE SID UST! Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm 5 6 Kasuta ja 17 kaevu kaevu a a ssi tar on kai 47.90 ETRAS SIGA. 0 da PE ning ne uuring de välj beks tsepla 2. kanali nde v ud ja v avahe at 48.00 48 Projekteeritud sõidutee äärekivi h=5cm 0 PVC SN satsioo ahel o älja v tuse u . 3. 20 .0 l a l 2 n e Eeldat 8 muhv ikaevu vad üh hetada atus. 60 Projekteeritud sõidutee äärekivi h=2,5cm 4 Projek av tras toru d 400/3 endus kaPervoujek 0+ 47.80 7.90 48 (killtueseritud im si süga =110m 15, luu torud.ele d teeritu 5. R7.0 7 .10 2. PK 6 tiktäid bala vus 1,5 m. k 40t j PV ktrikaa d rese Projekteeritud sõidutee äärekivi h=0cm 60° e) -2m. a C, d=1 blite ta rvtoru .7 2.7 47.92 0 6. 10mm rbeks 6. 7 48. 0 L=11m 00 Projekteeritud kõnnitee äärekivi h=0cm 1 47.8 47.70 R9.0 47.90 Likvideeritav objekt 0 47.80 5. 911 0 Projekteeritud teekatte markeering 0. 6 6. 4 2. 47.60 8 5 7 0+ 7 . 48.00 7 .0 PK 5. 3. Projekteeritud samakõrgusjoon 0 2. 5 5 0 0 3 47.70 3. SK1 SK1 Projekteeritud sadeveetoru 47. 47.50 5. 6 60 2.7 Projekteeritud restkaev Projek 2. 2.7 47.60 60° elektrteeritud r 2.7 5 5. 0 Projekteeritud vaatluskaev 1.0 1. PVC, dikaablite eservtoru 6 .0 3. 47.50 0 00 4 7 .4 0 5 3. 3 7. =110m tarbek Projekteeritud liiklusmärk koos postiga 1+ m L=9 s m PK 47.50 432 0 0 suurusgrupi liiklusmärk 7. 47.30 40 2. R3.2 9 3. Olemasolev liiklusmärk 5 NA 3. 0 47.40 7. 351 5 47.30 47.40 B Projekteeritud reservtoru AL R8.2 7 .0 47.20 SK 47.25 A 20 1 47.30 1+ Projekteeritud raudbetoon kaitseplaat tee 40 47. PK SK 1 .30 0 47.20 8. d=? , L= SK 47 47 2 47.10 .2 1+ 5 47. 40 25m 1 PK SK 1 R13.0 Projek 47 1 6 1 .30 2 3 SK 20 teeritu PP RK 47. sid d raud 0 47.00 47.2-2 (500/5 d11 Projek etrassi tabrebtoon kaits 1 A 0 välja 24 maapin6d0) TÖ ET 7.3 4 Ö S 6.26 d=? ele teerit eks eplaat PVCk,trdikaabluitdereservtor 0 M U IT 47. 4 , L=1 AH L=31.9D=160 5 m 17 EH =110m tarbek u 46 TU m; i=0 ,1 47 .004 m L=1 s .9 D 0m L=2.1Dm=160 0 .40 0 E IR d11 PI PI ; i=0.0 IR E 04 47.40 ,2 D EH TU IT AH U SE Ö M R7.5 T TÖ RK AP 47.1-1 (500/5 47.30 P 46.170 maapin6d0) välja 1 L=8.6Dm=160 ; i=0.0 04 47.25 K-1 47.30(400/315) Töö nr Kuupäev 47.1 46.1 aap m 46 4 välja ind TP- 003/19 13.05.2019 46.1.144 sisse 21 47.204 0 sisse 3 Töö nimetus Leht Lehti 1.6 7.20 0 47. Karja tn (lõigus Nabala tee- Lasteaia tn) ja 25 Märkused: Nimi Allkiri 1 1 47 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.0 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 21.11.2018 Nabala tee 2c parkla rekonstrueerimise põhiprojekt TEH- 1 Proj. juht R.Tarto Joonise nr .1 Objekt: Geodeesia 24 OÜ KIILI ALEV Harju maakond, Kiili vald, Kiili alevik 47.20 Litsentsid: 751 MA, EEG000265 eodeesia 24 Reg.nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn Harjumaa, Kiili vald, Kiili alev Projekteerija R.Tarto Mõõt 1:500 [email protected] Joonise nimetus Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava: YIT Eesti AS MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 Vertikaalplaneering, tehnovõrkude koondplaan 11312 Tallinn, Pärnu mnt 102b MTR nr. EP10114029-0001; EEP003314 Mõõdistas: Piia-Kristiina Miller Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht: EPE001022; ELK000019 tel. 66 52 100 2531-18 GEODEESIA 22.11.18 1 Tellija Kiili Vallavalitsus E-mail: [email protected]  AS YIT Eesti Teie 26.06.2019 [email protected] Pärnu mnt 102b Meie 05.07.2019 nr 15-2/19/27909-3 Tallinn, 11312, Harju maakond Karja tänava ja Nabala tee 2c parkla rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigiteega 11115 km 7,233 ning km 7,263 ristumiskohtades Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kiili vallas Kiili alevis kohaliku Karja tänava ning Nabala tee 2c kinnistu (30401:001:1969) parkla rekonstrueerimise põhiprojekti. Karja tänav ristub riigiteega 11115 Kurna-Tuhala km 7,233 ning Nabala tee 2c parkla mahasõit asub km 7,263. Projekt käsitleb tegevusi osaliselt riigitee alusel maal ja osaliselt riigitee kaitsevööndis. Projekti koostamiseks on Maanteeamet 21.05.2019 kirjaga nr 15-2/19/21403-2 väljastatud nõuded. Lähtuvalt EhS § 99 lg 3 kooskõlastame YIT Eesti AS töö nr TP-003/19 „Karja tn (lõigus Nabala tee-Lasteaia tn) ja Nabala tee 2c parkla rekonstrueerimise põhiprojekt“ riigiteega 11115 km 7,233 ja km 7,263 ristumiskohtades eeldusel, et rekonstrueerimisel arvestatakse järgnevaga: 1. Võttes arvesse, et tegemist on kohaliku teega (ja parklaga) ning asjaolu, et valdav osa ehitusest toimub kohalikul teel, annab riigitee ristumiskohtadel riigitee alusel maal ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust. 2. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas täidab omaniku ülesandeid Maanteeamet. Esitada ehitise alustamise teatis vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. 3. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Projekt esitada Maanteeametile koos teatisega. Lugupidamisega Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: Vertikaalplaneeringu ja tehnovõrkude joonis, seletuskiri Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI ÜLDOSA Objekti nimetus ja asukoht Käesolev Karja tn (lõigus Nabala tee – Lasteaia tn) ja Nabala tee 2c parkla rekonstrueerimise põhiprojekt (TP-003/19) on koostatud YIT Eesti AS poolt Kiili Vallavalitsuse tellimusel. Projekteeritud objekt asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevikus. Projekteerimise lähtematerjalid Lähteülesande kirjeldus Eesmärgiks on rekonstrueerida Karja tänav ja Vallamaja esine kõnnitee koos parklaga. Lahendada sajuvee süsteem, ning välja vahetada vähesel määral olmekanalisatsiooni toru. Projekteerimise tingimused / tehnilise kirjelduse on väljastanud Kiili Vallavalitsus 04.03.2019a ning tehnovõrkude osas tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ, Telia AS ja Kiili KVH OÜ. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastustes märgitud tingimustega. Uuringute kirjeldus Ehitusgeodeetiline alusplaan on mõõdistatud Geodeesia 24 OÜ poolt 11.2018 töö nr 2531-18. Ehitusgeoloogilise uuringu on koostanud Teede Laboratoorium OÜ mai 2019 töö nr 10-19. Kasutatud projekteerimisnormide ja standardite loetelu EVS 843:2016 Linnatänavad; Riigikogu poolt väljaantud 2016a „Ehitusseadustik“; MTM 2015a nr. 106 Tee projekteerimise normid; MTM 2015a nr. 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel; Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52; EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine; EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud; MNT Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 Määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“ Määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Viited antud ja seotud projektidele Käesolevas projektis on esitatud teede osa lahendused. Tellija: Teedeosa projekteerija: Kiili Vallavalitsus YIT Eesti AS Harju maakond, Kiili vald Harju maakond Kiili alevik, Nabal tee 2a Betooni 28, 11415 Tallinn Tel. 679 0260 Tel. 6057550 Kontaktisik: Kadre Rumm Kontaktisik: Raimo Tarto 53 358 333; 60 57 579 5046443 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Käsitletava ala kirjeldus Riigi kõrvalmaanteelt T-11115 Kurna-Tuhala km 7,229 juures paikneb mahasõit Karja tänavale ja 7,260 paikneb mahasõit Nabala tee 2c parklale. Antud riigitee kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja servast 30m ning selles ulatuses tuleb töövõtjal oma tegevused eelnevalt MNT-ga kooskõlastada. Riigitee seisukord on hea, teekattes esineb vähesel määral üksikuid pragusid, nähtavused on tagatud, kuid mõlema mahasõidu osas on äärekivid väga kulunud ja katkised. Äärekivi tagune on ääristatud plaadi reaga, kus mõned plaadid on ajapikku katki läinud ja viltu vajunud. Käsitletav Karja tänava pikkus on 128m ning 5,7-5,9m lai ja asfaltkattega kaetud, mille seisukord ei kannata kriitikat. Karja tn on ääristatud äärekividega ning tänaval puudub sadeveekanalisatsioon. Nabala tee parkla on kaetud asfaltbetooniga, mille seisukord on samuti halb, kate on külmakergetest punsunud ja pragusid risti-rästi täis. Sõiduautoparkla on ääristatud äärekividega ja ühepoolse kaldega Vallamaja poole. Karja tänava ja parkla äärtes paiknevad betoonpostidel vanad välisvalgustid, mis mitte kuidagi ei sobi kokku ümbritseva situatsiooniga. Vallavalitsusel on lähiaastatel plaan need ka välja vahetada, kuid mitte käesolevas projektis. Vallamaja on eespoolt ümbritsetud asfaltkattega, mille seisukord on halb ning osaliselt on jõutud korda ehitada kõnnitee, mis on kaetud „Munga“ kivisillutisega. Majaesine on tõkestatud suurte lillepottidega, et takistada sõidukite pääsemist antud alale. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahenukku 36.88-48.47. Tehnovõrkudest esineb veetoru, olme kanalisatsioonitoru, sadeveekanal, elektri madalpinge maakaabel, sidekanal ja valgustus. Geoloogiliste uuringute kokkuvõte Geoloogia: Geoloogilised uuringud teostati mai 2019. Kõik puurimised tehti asfaltkattega aladel. Parkla ja Karja tn on kaetud asfaltbetoonkattega, millel esineb palju külmakerke pragusid. Pealmine kiht 13-21 cm ulatuses on asfaltbetoon, selle all lasub ebaühtlase paksusega killustikkiht, mis varieerub 10-25cm ulatuses. Konstruktsiooni all lasub kerge liivsavi, kerge saviliiv ning muld, need põhjustavadki külmakerkeid, misstõttu tuleb teostada pinnasevahetuse töid. 2 Hüdrogeoloogia: 1. Planeeringuala paikneb niiskuse poolest 2. paikkonnas. Andmed maaomandi kohta Projekteeritud objekt paikneb Kiili Valla haldusterritooriumil järgnevatel kinnistutel: 11115 Kurna-Tuhala tee kat nr 30401:003:0228 Nabala tee 2a kat nr 30401:001:2402 Nabala tee 2c kat nr 30401:001:1969 Karja tänav T3 kat nr 30401:001:2018 Keskuse tänav kat nr 30401:001:2049 PROJEKTLAHENDUS Üldandmed Projekti raames tuleb rekonstrueerida sõidu-ja kõnnitee, rajada uut sadeveekanalisatsioon ning välja vahetada vähesel määral olmekanalisatsiooni toru koos kaevudega. Peale asfalteerimist taastada haljastus, paigaldada märgid ja markeerida sõidutee ning parkla. Plaanilahendus Karja tn ja kõnniteed: Projektiga tuleb rekonstrueerida 128m Karja tänava sõidu- ja kõnniteed. Sõidutee on ette nähtud 6,5m laiuse asfaltkattega, ühepoolse 2% põikkaldega ning ääristatud betoonäärekividega. Pk 0+00…0+11 tuleb teostada mahasõidu asfaltkatte tasandusfreesimist ja natuke mahasõidu laiendust. Selleks teeäär lahti kaevata vajaliku sügavuseni, vanad äärekivid eemaldada ja uued konstruktsiooni kihid astmeliselt üles ehitada vastavalt ristprofiili kohaselt. Kogu Karja tänav on ettenähtud ääristada äärekividega. Pk 0+11…1+28 rajada uued konstruktsiooni kihid. Pk 0+20 ja 0+80 juurde paigalda välisvalgustuse tarbeks reservtorud, toruotsad sulgeda otsakorkidega. Pk 0+07; 0+21 ja 0+64 tuleb äärekivi taha paigaldada plaadid (30x30cm). Pk 0+09…0+92 rajada 2m laiune, sillutiskivi kattega kõnnitee sõidutee äärde. Pk 0+92…1+25 kulgeb kõnnitee sõiduteest lahus. Ka kõnnitee tuleb ääristada äärekividega, vastavalt kas sõidutee või kõnnitee äärekiviga. Pk 0+89 juurdes paigaldada sõiduteele üksainus sadevee restkaev. Kasutada neljakandilist restluuki ning paigaldad hoolikalt äärekiviäärde, et oleks maksimaalselt tagatud sajuvee kinni püüdmine. Pk 1+28 ja edasi piki Lasteaia tänavat tuleb välja vahetada vana äärekivi uue vastu, selleks vana äärekivi demonteerida ning minimaalses laiuses asfaltkate eemaldada, et saaks uue äärekivi paigaldada ja asfaltkatte taastada. Vallamaja taga tuleb rekonstrueerida 28m pikkune ja1,6m laiune kõnnitee ning antud katteks kasutada olemasolevaid sillutiskive. Vallamaja ees tuleb rajada sadeveekanalisatsioon ja välja vahetada plaanil näidatud ulatuses olmekanalisatsioon koos kaevudega. Kuid eelnevalt tuleb töövõtjal teostada olmekanali kaevu uuringud. Arvestada, et vähesel määral tuleb paepinnast kaevandada. Pk 1+28 rajada tee äärde väike killustiktäitega imbala. 3 Parkla: Antud projektiga tuleb rekonstrueerida Nabala tee 2c parkla ja riigiteelt mahasõit parklale. Autoparkla on ette nähtud rajada ühepoolse kaldega, asfaltkattega ja ümbritseda äärekividega. Riigiteelt mahasõidu osas tuleb teostada asfaltkatte freesimist/tasandusfreesimist, äärekivide ja betoonplaatide (30x30cm) välja vahetust vastavalt plaanile. Parkal mahutab 27 sõiduautot ning kahte nurka tuleb paigaldada välisvalgustuse tarbeks reservtorud. Üldised kirjeldused plaanilahenduse kohta: Uue ja vana asfaldi ääre kokkuviimine peab olema sujuv ja korrektne, selleks vana asfaldi äär eelnevalt lõigata sirgeks ja peale kokkuviimist tuleb vuuk vuugiliimiga katta. Äärekivide langetamine peab toimuma 2 täis äärekivi ulatuses. Äärekivide paigaldamisel raadiusele tuleb nende liitekohad samuti ketaslõikuriga lõigata nii, et kivide omavaheline liitumine toimuks maksimaalselt. Projektis näidatud kogu haljasala pind planeerida nii, et oleks võimalik murukatte tagasilõikamist teostada murutraktoriga, vältida järske kaldeid, tulemus peab olema sujuv. Üldjuhul tuleb nõlvad planeerida kaldega teest eemale ja haljastada teeäärtest 1,5m kaugusele, vajadusel ka kaugemale. Planeeritud pinnas ei tohi jääda teest kõrgemale ning teostada üleliigse pinnase äravedu. Teele ette jäävad puud tuleb likvideerida ja kännud juurida ning rikutud ala haljastada. Katend: Kihtkonstruktsioon sõidutee alal (tüüp 1): - AC 16 surf h= 5cm - AC 20 base h= 6cm - Killustikalus h= 25cm - Dreenkiht h= 20cm - Täitematerjal h>= 20cm - Olemasolev pinnas Kihtkonstruktsioon parkla ala (tüüp 2): - AC 16 surf h= 6,5cm - Killustikalus h= 25cm - Dreenkiht h= 20cm - Täitematerjal h>= 25cm - Olemasolev pinnas Kihtkonstruktsioon kõnnitee asfaltkattega ala (tüüp 3): - AC 8 surf h= 5cm - Killustikalus h= 20cm - Olemasolev kõnnitee konstruktsioon Kihtkonstruktsioon kõnnitee kivisillutise kattega alal (tüüp 4): - Sillutuskivi h= 6cm - Tasanduskiht h= 3cm - Killustikalus h= 20cm - Dreenkiht h= 20cm - Täitematerjal h>= 25cm - Olemasolev pinnas 4 Kihtkonstruktsioon kõnnitee kivisillutise kattega alal (tüüp 5): - Sillutuskivi (objektil olemasolev sillutiskivi) h= 6cm - Tasanduskiht h= 3cm - Killustikalus h= 20cm - Dreenkiht h= 20cm - Täitematerjal vajadusel h>=muutuv - Olemasolev pinnas Kihtkonstruktsioon tasandusfreesimisega ja AB ülekattega ala (tüüp 6): - AC 16 surf h= 5cm - Tasandusfreesimine h=muutuv - Olemasolev asfalt Kihtkonstruktsioon freesimisega ja AB ülekattega ala (tüüp 7): - AC 16 surf h= 6,5cm - Freesimine h=muutuv - Tasanduskiht killustikust h=~10cm - Olemasolev teekonstruktsioon Mullatööd Teede ehitusel tuleb teostada pinnase koorimise töid, mille käigus on vaja välja kaevata taimejuured, kännud, huumust sisaldavad mullasegused pinnased, pealmised pehmed ebasobivad pinnasekihid. Vajalikud pinnase ladustamise kohad tuleb eelnevalt kokku leppida kas tellija või kohaliku omavalitsusega. Töövõtjal tuleb asfaltbetooni freesipuru ning killustiku ja liiva segune pinnas vedada Kiili alevik, Sahkari tn 20 kinnistule. Sobimatu pinnas ja üleliigne kasvupinnas tuleb vedada Luige aleviku, Põllu tn 9 kinnistule. Veeviimarid Olemasolevad kraavid, truubid, sadevee- ja drenaažitorud: Vallamaja ees paikneb sadeveekanalisatsioon, ülejäänud veeviimarid puuduvad. Projekteeritud kraavid, truubid, sadevee- ja drenaažitorud: Antud objektiga on ettenähtud rajada sadeveekanalisatsioon ja välja vahetada olemekanalisatsioon. Sadevesi: Rajada tuleb 2 restkaevu ja 1 vaatluskaev. Sadeveed suunatakse mööda muhvtorusid olemasolevasse sadevee liitumiskaevu. Liitumiskaevu ühendus teostada ühendusmuhviga. Rajatav restkaev tuleb valida PE 560/500 ja vaatluskaev PE 400/315. Restkaevul on ettenähtud kasutada settepesa h=0,6m (130l). Restkaevul tuleb kasutada kandilist malmresti kandevõimega 40t ja vaatluskaevul ümmargust malmluuki 40t. Neljakandilise restluugi näidis on lisatud projekti lisadesse, kasutada vastavat või samaväärset. Ühendusena on ettenähtud kasutada polüpropüleenist (PP) sileda sisepinnalist muhvtoru, läbimõõtudega Ø160mm, kalle i=0,004…0,004. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt valmistaja standardile SFS3453. Torude rõngasjäikus peab olema SN8. 5 Olmekanal: Rajada tuleb 3 kanalikaevu ja nende vaheline ühendustorustik. Kanalisatsioonikaevuks valida PE kaev 400/315 40t malmluuk, ning ühendustorustikuna kasutada kanalisatsioonitoru PVC SN8 d=110mm. Töövõtjal teostada eelnevalt kaevu uuringud ning seejärel paigaldada need asendiplaaniliselt ja kõrguslikult samadesse kohtadesse. Üldine: Ehitustööd teostada vastavalt RIL77- 2005 juhistele ja valmistajatehase nõuetele ja EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, „Kaevetööd“ nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetes ning arusaamast kvaliteetsest tööst. Kaablite, torude kaitsetsoonis teostada kaevetöid käsitsi. Kõiki projektis esitatud materjale võib asendada samaväärse või kvaliteedilt parema tootega. Arvestada, et ca 0,8…1,2m sügavuselt algab paepinnas. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Projektis tuleb teemärgistus ja liiklusmärgid teostada vastavalt plaanidele. Ette on nähtud kasutada 0 grupi suurusega liiklusmärke. Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. Markeerimistööd teostada värviga. Tärniga tähistatud liiklusmärgid peavad on 0 suurusgrupi omad. Teemärgised ja teised liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada vastavalt standarditele EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”; EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ning muudatus EVS 613:2001/A1:2008 Tehnovõrgud Tehnovõrkudest esineb veetoru, olme kanalisatsioonitoru, sadeveekanal, elektri madalpinge maakaabel, sidekanal ja valgustus. Projekti realiseerimisel tuleb jälgida, et ei vigastataks mehaaniliselt või muul moel rikutaks olemasolevaid tehnovõrke. Objekti raames tuleb elektrikaableid kaitsta lõhestuva kaitsetoruga vastavalt plaanil näidatud ulatuses ja profiiljoonise kohaselt. Samuti tuleb Nabala tee 2a kinnistul olevat sidetrassi kaitsta raudbetoon kaitseplaadiga 1200 x 800x 10. Kaevetöödel kaitsevööndis on lubatud teostada vastavalt kehtivale EV Elektroonilise side seadusele ja vastavalt määrusele "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded". Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. 6 Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsevööndis kehtivad kitsendused, mida tuleb järgida. Töid võib teostada tehnovõrgu kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel ja kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Maastikukujundustööd Projektis on ette nähtud teha haljastustöid, muru kasvualuse rajamine koos murukülviga. Ainult parkla ja Karja tn vahelisel haljasalal peab olema kasvumulla kihipakus 20cm ülejäänud osadel aga vähemalt 10cm. Muru taastatakse vastavalt plaanil näidatud ulatuses, üleliigne muld/pinnas tuleb ära viia. Planeerida ja tihendada murupind kalletega teedest eemale. Planeerimisel vältida järske kaldeid. Projektis näidatud kogu haljasala pind planeerida nii, et oleks võimalik murukatte tagasilõikamist teostada murutraktoriga (vältida järske kaldeid), samuti jälgida planeerimisel vertikaalplaneeringut ja ristprofiilides näidatud kaldeid. Võimaluse korral (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga. Seemne külvamistihedus 12-15 g/m². Muruseemne segu võimalik koosseis: - võsundiline punane aruhein 35% - puhmikuline punane aruhein 30% - aasnurmikas 15% - karjamaa-raihein 10% Kokkuleppeliselt võib kasutada ka teisi valmis seemnesegusid, mis on hea tallamis- ja põuakindlusega. Tööde käigus järgida, et ei vigastataks olemasolevaid puid, poste jms. Peale ehituse lõppu puhastada töötsooni piirkond prahist ja vanadest ehitusdetailidest. Jäätmekava Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vastava kohaliku omavalitsuse ameti jäätmesektoriga. Jäätmed tuleb käidelda vastavalt kohaliku piirkonna jäätmehoolduseeskirjale. 7 Kvaliteedinõuded Üldine: Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt MTM 2015 nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, ebasobivast pinnasest täide, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal aastaajal. Teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama kehtivatele nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. Ehitaja on kohustatud korrastama ehitustöödega rikutud maa-ala ning taastama kahjustatud rajatised. Täitematerjal: Täitematerjali filtratsioonimoodul peab vastama standardile „EVS 901-20:2013 EESTI STANDARD EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS Katsemeetodid Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine“. Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur normikohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Täidete materjali tihendustegur peab olema tihendatud järgnevalt: Täitematerjalid mis paiknevad teekattest kuni 1,5m sügavuseni tuleb tihendada Kt=0,98. Täitematerjalid mis paiknevad teekattest sügavamal kui 1,5m tuleb tihendada Kt=0,95. Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid. Vajadusel peab kasutama tihendamisel vett. Dreenkiht: Dreenkihi filtratsioonimoodul peab vastama standardile „EVS 901-20:2013 EESTI STANDARD EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS Katsemeetodid Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine“. Dreenkihis kasutada nõuetele vastavat liiva (kas kruusliiva, jämeliiva, keskliiva või vastavat) filtratsioonimooduliga vähemalt 1,0 m/ööp. Dreenkihi tihendustegur peab olema sõidutee osas Kt=1,0. Vajadusel peab kasutama tihendamisel vett. Dreenkihi pinnal peab elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt 65 MPa. Killustikalused: Kasutatav killustik peab vastama MNT Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile MA 2016-012. Killustikalustes kasutada paekivikillustikku, mille kivimaterjali omadused vastavad minimaalselt järgnevatele nõuetele: a) Kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee), eraldus- ja ohutussaarte ja hoovi mahasõitude alal kasutada killustiku LA35; F4; Fl35; f4; C50/30 b) Sõidutee ja parkla alal kasutada paekivikillustikku, mille kivimaterjali omadused vastavad järgnevatele nõuetele: Killustiku LA35; F4; Fl35; f4; C50/10. Killustikaluste ehitamisel kasutada ridakillustikku tabel 5 kohaselt. Kasutada ridakillustikku fr 4/63 või 4/32. Killustikaluse pinnal (sõidutee alal) peab elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt 170 MPa ja kergliiklustee ja ohutussaarte alal 140MPa. 8 Asfaltbetoonkate: Kasutatav asfaltsegu ja selles kasutatavad materjalid peavad vastama Eesti Standardis EVS 901-1:2009; EVS 901-2:2009; EVS 901-3:2009 esitatud nõuetele. Kasutatakse järgnevaid asfaltsegu marke: AC 16 surf: sideaine70/100; Gc90/15; An14; LA20; FI20;_C100/0; f2; F2; FNaCl4 (tardkivi AB segu) AC 20 base: sideaine70/100; Gc90/15; AnNR; LA30; FI20;_C50/30; f4; F2 AC 8 surf: sideaine 70/100; Gc85/20; AnNR; LA35; FI20;_C50/30; f4; F2; (d≥4mm ≥45% tardkivi asfaltsegust) Vuugiliim: Ülakihi vuugi liimimisel kasutada nt BORNIT, TOK-PLAST või sarnast liimi kulunormiga 80g/jm kohta. Ülavuuki võib ka kuumutada gaasi-vuugikuumutiga mis kuumutab vuugi ~130°C. Vuuki võib töödelda ka bituumenemulsiooni ja sõelmetega. Äärekivid: Betoonist sõidutee äärekivid peavad vastama EVS-EN 1340:2003 "Betoonist äärekivid". Kasutada graniitkillustiku baasil sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele kemikaalidele. Ilmastikukindluse klass 3. Äärekivi rajada täis betoonalusele, betooni klass C16/20. Betooni all peab olema vähemalt 15cm paksune killustikkiht. Äärekivi aluse elastsusmoodul Emin≥140 MPa Äärekivide langetamine peab toimuma 2 täis äärekivi ulatuses. Äärekivide paigaldamisel raadiusele tuleb nende liitekohta ketaslõikuriga lõigata nii, et kivide omavaheline liitumine toimuks maksimaalselt. Kivisillutis: Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1338:2003 "Betoonist sillutiskivid", ilmastikukindluse klass 3. Kivisillutise tüübid: Munga kivi h=6cm ja kolme erineva värviga- hall, pruun ja tumehall. Kivid laduda projekti kaasa lisatud mustri kohaselt. Ehitusaegne liikluskorraldus Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi objekti ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ 07.2015a MTM nr.90 Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Üldiselt peab ehitamise ajal olema vähemalt tagatud vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. Töötervishoid ja tööohutus Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele 9 vähemalt 3 tööpäeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku linna- valla valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi objekti ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt Liikluskorralduse nõuded teetöödel MTM nr 90 Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded MTM määrus 92 2015a“ Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 07.2015a. nr 92 „Tee seisundinõuded“. Talihooldustöödel lume ja libedustõrje teostamisel ei tohi kasutada kloriide nendel teekatetel mille ülemise kihi asfaltbetoonsegude valmistamisel on kasutatud lubjakivist või kruusast fraktsioneeritud täitematerjale ja lubjakivist või kruusast fraktsioneeritud peentäitematerjale. Tee seisundinõuete määruses reguleeritakse avalikult kasutatava tee (edaspidi tee), välja arvatud jäätee, seisundinõudeid (edaspidi seisundinõuded), ka avalikkusele ligipääsetava eratee omanik peab hoidma tee korras viisil, et oleksid täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks. 10 Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Tee omanik võib liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas ka lühendada hooldustsükli aegasid vastavalt määruse kohaselt. (3) Teele kehtestatutest madalamaid seisundinõudeid võib tee omanik rakendada: 1) alaliselt, määruse lisades 4, 6 ja 9 kirjeldatud juhtumitel (lisa 6 on kruusateede seisunditase mille väljavõtet projektis ei ole esitatud); 2) ajutiselt, vastavalt määruse kohaselt. Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. (1) Üldised seisundinõuded on: 1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi teemaa) peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega; 5) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) tähispostid peavad olema vertikaalsed, kahjustusteta, helkuriga varustatud ja puhtad, täitmaks oma otstarvet aastaringselt. Defektsed või hävinud tähispostid tuleb asendada uutega või talvisel ajal ajutiselt asendada markiiridega; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks; 11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta; 12) tee kattesse paigaldatud teekatte helkuritest peab töökorras olema vähemalt iga teine; 13) tee piirded peavad olema paigaldatud tee ehitusprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis; 14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele; 15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje; 16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 17) libeduse tõrjeks võib tee omaniku loal kasutada ka looduslikku liiva; 18) kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema lõpetatud hiljemalt tee omaniku ja hooldaja vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui iga aasta 15. maiks. 11 Nõuded tee kasutajale Tuleb järgida Riigikogu poolt väljaantud 01.2016 „Ehitusseadustiku“. Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga». Teel on keelatud: – lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; – sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega; – sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; – sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed; – ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda , piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; – teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; – karjatada kariloomi. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab tee omanik maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. Tegevus teel ja teekaitsevööndis Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: – maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; – teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; – ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; – ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; 12 – takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; – paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; – korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; – kaevandada maavara ja maa-ainest; Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade ära näitamisega. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töötegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada tee omaniku luba ja maa omaniku kooskõlastus. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada: – kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; – tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga; – tööde teostamise ajagraafik. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse maa omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab linnavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust. Koostas: R. Tarto........................... 13