Kaido Peiker Teie 07.11.2018
Baltic Cargoline Pro OÜ
[email protected] Meie 18.12.2018 nr 1.15-5/2018/10690
Vastus pöördumisele
Austatud Kaido Peiker
Tänan Teid kirja eest, milles avaldate muret Eesti autoveosektori püsimajäämise üle ning teete
ettepaneku rakendada meetmeid kohalike veoettevõtjate kaitsmiseks.
Autoveosektorit puudutav regulatsioon tuleneb suures osas Euroopa Liidu õigusest, mille puhul
prevaleerib võrdse kohtlemise printsiip. Reguleeritud valdkondades ei tohi ükski riik soodustada
oma riigi ettevõtteid või seada välisriigi ettevõtteid ebavõrdsemasse olukorda kohalikele
vedajatele erandite tegemisega.
Küll aga on Euroopa Liidu tasemel näiteks piiratud välisriigi vedajate õigust teha üksnes
siseriiklikke vedusid (nn kabotaažveod). Kehtiva regulatsiooni kohaselt tohib välisriigi vedaja teha
Eestis 7 päeva jooksul 3 vedu. Detsembri alguses Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel
kiideti heaks ka ettepanek, mille jõustumisel lisataks kabotaažvedude tegemisele täiendav ajaline
piirang. Ettepaneku kohaselt ei tohi välisriigi vedaja pärast 3 kabotaažveo tegemist teha uut
kabotaažvedu 5 päeva jooksul. Lisaks näeb transpordiministrite poolt heaks kiidu saanud ettepanek
ette, et kabotaažvedudele rakenduvad siseriiklikud sotsiaalnõuded (näiteks miinimumtasud,
puhkus) ning tõhustatakse nõuete kontrollimist, sealhulgas liikmesriikide pädevate asutuste
koostööd kehtestatud nõuete piiriüleseks kontrollimiseks. Seega on uus ettepanek suunatud
võrdsemate konkurentsitingimuste tagamisele.
Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib ka teekasutustasu osas, mille raamistik on samuti kehtestatud
Euroopa Liidu õigusega. Seejuures on üle Euroopa ühetaoliselt sätestatud juhtumid, mille puhul
tohib riik erandeid kehtestada ning Eestis on erandid sätestatud liiklusseaduse § 1905. Küll aga ei
ole Eestil võimalik teha erandid, et Eestis registreeritud veoettevõtjad oleksid teekasutustasust
vabastatud ning tasu peaksid maksma üksnes väliriikide veoettevõtted. Samas tuleb arvestada, et
ühetaoliste nõuete kehtestamine Euroopa Liidu tasandil tagab asjaolu, et ka Eesti veoettevõtted,
kes pakuvad teenust teistes Euroopa Liidu riikides, ei ole teistes riikides teekasutustasu osas
diskrimineeritud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kütuseaktsiisi nagu ka mistahes muu maks lähtub üldisest maksupoliitikast ehk kogumist, kus
sätestatakse, kellelt ja kui palju makse koguda riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. Valitsuse
eesmärk on maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu
maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.
Seega ei saa kütuseaktsiisi ja selle muutmist vaadata eraldiseisvalt ning kütuseaktsiisi muudatused
peavad lähtuma riigi üldisest maksupoliitilistest eesmärkidest. Maksupoliitika muudatusi
planeeritakse iga-aastaselt riigi eelarvestrateegia koostamise raames. Järgmine eelarvestrateegia
koostamine toimub tulev aasta kevadel ning seda viiakse ellu Rahandusministeeriumi
eestvedamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avatud igakülgselt kaasa aitama võrdsete
konkurentsitingimuste tagamisele veondussektoris, seda nii õigusloome muudatuste välja
töötamisel kui ka järelevalveasutustega koostöö tegemisel ning teeme selle nimel igapäevaselt
koostööd valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Samas ei saa ministeerium kehtestada
nõudeid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega või muuta ministeeriumi haldusalast
väljaspool olevaid otsuseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Sander Salmu
[email protected]
2 (2)