Kiri

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU (18.08.2020) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2020 1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Sisukord Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 4 1. Üldist................................................................................................................................................ 5 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus ............................................................................................... 6 3. KSH eesmärk ja ulatus ..................................................................................................................... 8 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 10 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 12 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus ............................................................... 12 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus .................................................................................... 15 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus ........................................................................................ 16 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus ............................................................................................. 17 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ....... 18 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 22 7. KSH metoodika .............................................................................................................................. 23 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud .............................................................................................................................. 27 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ............................................................... 30 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................................ 32 KSH PROGRAMMI LISAD ........................................................................................................................ 34 Lisa 1. KSH algatamise otsus .................................................................................................................. 35 Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele....... 37 3  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta 4  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 5  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetava rakenduskava koostab Maaeluministeerium. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta (edaspidi ÜSM määrus https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-375-F1-ET-MAIN- PART-1.PDF) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta (edaspidi EMKVF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_10297_2019_INIT&qid=1564575859881&from=E T). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas. EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: 1) Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; 6 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 2) Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. 3) Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 4) Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 7  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. KSH eesmärk ja ulatus KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH keskne eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise eesmärgid on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid meetmete täpsustamiseks või täiendamiseks; • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse rakenduskava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Rakenduskava hõlmab eeskätt Läänemere rannapüüki (sh. Läänemere rannakalandus), Läänemere traallaevastikku ja traalpüüki, sisevete kalapüüki, vesiviljelust (maismaavesiviljelus, merevesiviljelus), kalandus- ja vesiviljelustoodete tööstust (käitlemine, vee-elusressursside väärindamine, turundus) ning rannikupiirkondade integratsiooni sinimajanduse valdkondadega (nt rannikuturism, 8  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel merebiotehnoloogia, merevesiviljelus). Rakenduskava võib hõlmata ka kaugpüügi laevastikku. Tõenäoliselt jätkub kaugpüügiga seotud andmete kogumine ning kaugpüügiga seotud kontrolli- ja järelevalve rahastamine. Viimastega ei ole oluliste keskkonnamõjude esinemist ette näha. Seega EMKVF rakenduskavaga kavandatavate sekkumiste poolt on eeldatavalt mõjutatavaks Läänemeri, aga ka siseveekogud ning Läänemere ja siseveekogude kalastik ja muu elustik. Kalanduse seisukohast on oluliseks nii Läänemerel, kui ka siseveekogudes toimuv kalapüük ja kalavarude olukord. Vesiviljeluse kaudu võidakse lisaks Läänemerele ja pinnaveekogudele mõjutada ka Eesti põhjaveevarusid, kui maismaavesiviljeluses kasutatakse põhjavett või ka põhjaveekvaliteeti läbi vesiviljelusega kaasneva reostuskoormuse. Nimetatud valdkonnad määravad eelduslikult ka KSH ruumilise ulatuse. KSH ajaline ulatus lähtub strateegilise planeerimisdokumendi ajalisest ulatusest. Mõjude hindamisel hinnatakse rakenduskava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele ning eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH viiakse läbi rakenduskava detailsusele vastavas täpsusastmes, s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise dokumendi täpsusastmest. 9  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskaval võivad tekkida seosed järgmiste teiste Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 • Euroopa roheline kokkulepe • Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027); • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021; Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (vajadusel arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020; • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020; • Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; • Looduskaitse arengukava aastani 2020; • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Turismi arengukavaga 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; • Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu programm 2014-2020. 10  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Koostamisel olevad strateegilised planeerimisdokumendid: • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ (Merenduspoliitika 2021-2030 koostatakse transpordi taristu ja liikuvuse arengukava alamprogrammina); • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027; • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035. Nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 11  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus Läänemeri on riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne, olles samal ajal väga tundlik inimtegevusele. Läänemeri on oma suhtelise suletuse tõttu üks maailma kõige tugevama inimmõju all olevaid meresid1. Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Läänemeri on Vahemere järel suuruselt teine sisemeri maailmas ning tegemist on maailma suurima riimveekoguga. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel 50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga 21 000 km3). Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli (3,5 %), Läänemeres on see kõigest 0,9 %. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Botnia lahe soppide suunas. Jõgede sissevool ja asjaolu et sademeid mere pinnale on rohkem kui aurumine, tingib summaarselt vee väljavoolu Läänemerest. Teatud määral (sõltuvalt ilmaoludest ja veetasemest) toimub ka riimvee sissevool läbi Taani väinade, mille maht on suurusjärgus 500 km3 aastas (kuid see erineb erinevate aastate kaupa märkimisväärselt). Läänemere veevahetus on keskmisena seega vaid ligikaudu 2- 3 % aastas2. Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri3. Rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru- Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). 24.04.2020 jõustus keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, millega muudeti ka rannikuveekogumite jaotust Lääne-Eesti vesikonnas. Liivi lahe rannikuveekogum on jaotatud kolmeks rannikuveekogumiks: Liivi lahe loodeosa rannikuvesi, Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi. Lisaks on liidetud üheks kogumiks Hara lahe ja Kolga lahe rannikuveekogumid (uus veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Eraldi kogumina ei ole enam Väikese väina rannikuveekogumit. 1 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 2 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 < link > 3 Keskkonnaagentuur, 05.05.2020 < link > 12  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest. Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad4 Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained4. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase saavutatud, on kalandusest tulenev surveTõrge! Järjehoidjat pole määratletud.. Mõnede liikide puhul ( näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks5. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu6 kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 1 ja halvas seisundis 15 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund, mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest6. Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. . Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile7. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi 4 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 5 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteaduri Markus Vetemaa suuline kommentaar 6 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 7 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 13  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti kontekstis on peamised töönduslikud kalaliigid räim ja kilu. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed8. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 9. Rannapüük merel toimub 12 meremiili üldjuhul kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 88710. Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 11. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 12. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra11. Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem11. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. Viimastel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt13. 8 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 9 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 10 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 11 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 12 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 13 Kalanduse teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 14  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised14. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved15. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1016. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat17. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit: 644 vooluveekogudel, 90 järvedel ning 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a18. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 644 vooluveekogumist väga heas koondseisundis kaks kogumit, heas seisundis 372, kesises 207, halvas 59, väga halvas 3 ning hindamata 1 vooluveekogum. Maismaa 90st seisuveekogumist pole väga heas seisundis ühtegi, heas seisundis on 30, kesises 42, halvas 18 veekogumit19. Kalanduse seisukohast olulise Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine19. Järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru 14 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 15 Keskkonnaregistri avalik teenus, 2020 < link > 16 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 17 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 18 Keskkonnaagentuur, 07.05.2020 < link > 19 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 15  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad20. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb21. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi20. Väikejärved. Füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“21. 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, 30 kalakasvandust ja 25 jõevähikasvandust. Samas peab nentima, et kõik kasvandused ei anna vesiviljelustoodangut. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra, kui kogutoodang oli 943 tonni. 2019. aastal kasvas aga kogutoodang 1062 tonnini, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust üle 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga20. Harilikku jõevähki turustati 2019. aastal 0,93 tonni. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni20. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka 100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini. Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures merevesiviljelust ning masimaavesiviljelust, kuid 2019. a ulatus kogu kasvatatud kaubakala 20 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 21 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 16  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel müük 1062 tonnini22. Kuna merevesiviljelusega tegelebki 2019. a seisuga suuremas mahus vaid OÜ Redstorm, siis võib järeldada, et sellest kogusest 941 tonni müüdi maismaa kasvandustes kasvatatud kala ning 121 tonni merevesiviljeluses kasvatatud kala. Vetika- ja karbikasvatus - vetikaid ja karpe 2018. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud23Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.. 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi24. Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Lõplik seisundi hinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile eelduslikult juuli 2020. 22 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 10.08.2020 23 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2018_veeb.pdf 24 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 17  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks25. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid26. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas27. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks27. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike27. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid27. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised. Üle Läänemere kulgevad lindude rändeteed. Läbirändajatest on arvukaimad aul, sinikael-part, valgepõsk-lagle, rabahani. Imetajatest elab Läänemeres loivalisi (hall- ja viigerhüljes) ning vaalalisi (pringel)28. Eesti mereala elustik Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu28. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere 25 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 26 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku- bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-1 27 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 28 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 18  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel) 29. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Merepõhja taimestik.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithoderma ja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht30. Suurselgrootud.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp ( Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda30. Eesti merealaga on oma elutsükli jooksul seotud enam kui 60 veelinnuliiki. Siinsetes vetes peatuvad veelinnud erinevatel aastaaegadel näiteks sulgimiseks, talvitumiseks kui ka läbirändel. Rannikul ja väikestel meresaartel pesitsevad veelinnud toituvad ja kasvatavad oma pojad üles merel. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veel paljud maismaalinnud30. Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme - elupaikadeks Väinameri ja Liivi laht – nende piirkondadega on seotud hüljeste talvitumis- ja sigimisalad. Viigerhülge edukaks sigimiseks on vältimatu merejää olemasolu mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. See liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežii miga (hallhülge püsielupaigad). Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole30. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabaltelavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), 29 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 30 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 19  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki). Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki31. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit32. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi31. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike33. Jõgede loomastik. Põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria)34. Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast34. Jõgede taimestik. Fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat34. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures35. 31 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 32 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 33 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020c < link > 34 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 35 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/looduskaitsegraafikud 20  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest36: • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala37. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%38. 36 https://www.envir.ee/et/looduskaitse 37 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 38 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 21  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, rakenduskava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada, milliseid tegevusi konkreetselt ja kuhu kavandatakse, pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on rakenduskavaga elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus, kuna rakenduskava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole rakenduskava KSH programmi koostamise etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Piiriülesed mõjud. Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Arvestades KSH objektiks oleva rakenduskava iseloomu võivad olulised mõjud avalduda peamiselt looduskeskkonna mõjude näol veekvaliteedile ning veeressurssidele läbi veekasutuse, bioloogilisele mitmekesisusele ehk elustikule ning elupaikadele (sh kalastikule, kalavarudele ning koelmualadele, samuti kaitsealustele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele). Samuti võivad tegevusega kaasneda mõjud seoses jäätmetekkega ning mõjud õhukvaliteedile ja kliimamuutustele. Sotsiaalsete mõjude osas võivad kaasneda mõjud inimese tervisele (läbi toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse) ning sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõive ja ettevõtluskeskkond, haridus ja teadustegevus) ja varale, aga ka mõju kultuuripärandile läbi kogukondade arengu toetamise rannikualadel, kuna rannikualadel moodustab rannapüük ja sellega seotud tegevused olulise osa kultuuripärandist. Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes. Käesoleva rakenduskava koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid pinnasele ja maastikele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei käsitleta. Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 22  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 7. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 4. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. KSH hindab rakenduskava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. 23  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Rakenduskava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Mõjude kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse nii otseseid, kui ka kaudseid mõjusid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega avaldab. Seega arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel teiste valdkondlike strateegiliste dokumentidega seatud meetmete võimalike mõjude kumuleerumist rakenduskava meetmetega. Teiste strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava meetmetega. Kumulatiivsete mõjude tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse sellele, kuidas erinevate strateegiliste dokumentide valdkondlikud meetmed ja tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele või kas erinevad tegevused võivad kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete omavahelisi seoseid. Välismõjude analüüsile eelneb eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamine asjakohases mahus. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on sisuliselt keskkonnaseisundi ülevaade. Keskkonnaseisundi ülevaate eesmärk on selgitada, milline on hõlmatava valdkonna keskkonnaseisund täna. Paralleelselt KSHga toimub rakenduskava eelhindamise protsess, mille peamine eesmärk on fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); 24  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele (sh koelmualadele) ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud rakenduskava lahenduseni. Rakenduskava koostamise käigus koostatakse esmalt SWOT analüüsid EMKVF prioriteetide kaupa. SWOT analüüside põhjal selgub, millised meetmeid on vajalik rakenduskavas EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste eesmärkide täitmiseks rakendada. Seejuures kaalutakse vajadusel alternatiivseid meetmeid (stsenaariumeid). Seega selgub rakenduskava koostamise käigus, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid kaalutakse. Võimaluse (ja vajaduse) korral pakutakse KSH koostamise käigus kavandatud meetmetele välja täpsustusi meetmete sisustamiseks rakenduskava või muude strateegiliste dokumentide eesmärkidega parema kooskõla saavutamiseks. Seejärel toimub erinevate alternatiivide keskkonnamõjude hindamine ning tulemustest lähtuvalt alternatiivsete meetmete võrdlus. KSH käigus käsitletavad võimalikud alternatiivid eesmärkide elluviimiseks täpsustuvad protsessi käigus. Alternatiivsete meetmete võrdlus toimub kvalitatiivselt, kusjuures võrreldakse erinevate alternatiivsete meetmete mõju eelpool toodud mõjuvaldkondadele. Natura mõju hindamine Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise käigus saab vajadusel välja töötada alternatiivseid lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Rakenduskava kui kõrgema strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohase hindamise puhul peetakse silmas, et hindamise ulatus ja põhjalikkus oleksid proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi ulatusega. 25  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Leevendavate meetmete ja seiremeetmete väljapakkumine Vastavusanalüüsi käigus leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsi käigus leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja/või vähendamiseks pakutakse vajadusel välja leevendavaid meetmeid. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise kaasneva olulise keskkonnamõju seireks ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pakutakse välja seiremeetmed, mis on soovitav integreerida rakenduskavasse. 26  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Samuti on tabelis 1 eraldi välja toodu KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse. Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumentide vastu. Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Asjaomane asutus Keskkonnaministeerium Merestrateegia, e-kirjaga DHS vahendusel veemajanduskavad ja kalavarud, riiklikud uurimisprogrammid Asjaomane asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniminist Merenduspoliitika, sadamad, e-kirjaga DHS vahendusel eerium sadamate taristud ja juurdepääsuteed Asjaomane asutus Haridus- ja Teadus- ja hariduspoliitika (sh e-kirjaga DHS vahendusel Teadusministeerium merenduses, kalanduses ja vesiviljeluses) Asjaomane asutus Siseministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Rahandusministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Riigi rahandus Regionaalarengu edendamine Asjaomane asutus Sotsiaalministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Tööhõive sinise majanduse kontekstis Asjaomane asutus Harrastuskalapüük Kaitsealuste loodusobjektide Keskkonnaamet e-kirjaga DHS vahendusel valitseja Kudealade taastamise projektid, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala 27  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Asjaomane asutus Keskkonnainspektsioon e-kirjaga DHS vahendusel Kutselise ja harrastuskalapüügi järelevalve Asjaomane asutus Veeteede Amet e-kirjaga DHS vahendusel Riiklik järelevalve merenduses, sadamad Asjaomane asutus Keskkonnaagentuur e-kirjaga DHS vahendusel Riikliku keskkonnaseire korraldaja Asjaomane asutus Veterinaar- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus ja e-kirjaga DHS vahendusel toiduturg, toiduohutus, sertifitseerimine Asjaomane asutus Põllumajanduse Registrite ja e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduse ja vesiviljeluse Informatsiooni Amet toetused Eesti Kala- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vähikasvatajate Liit Eesti Kalaliit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalurite Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kaugpüüdjate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Vesiviljelejate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Harrastuskalastajate Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Liit Eesti Kalapüügiühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalatootjate Keskühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Traalpüügi Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalandusühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduspiirkondade algatusrühmad: Huvitatud isikud e-kirjaga DHS vahendusel 28  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Harju Kalandus MTÜ Hiiukala MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Koda MTÜ Saarte Kalandus MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Meresüsteemide Instituut Tartu Ülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Mereinstituut Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel terviseteaduste instituut Eesti Sadamate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse edendamine e-kirjaga DHS vahendusel Koda Teavitatakse ajalehes ja laiem avalikkus Teadlikkuse tõstmine Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 29  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3. Tabel 2. Rakenduskava koostamise ja KSH läbiviimise ajakava. Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg - Rakenduskava KSH algatamine. 08.01.2019 SWOT analüüside Eelinfo koondamine ja KSH programmi Aprill - mai 2020 koostamine eelnõu koostamine KSH programmi eelnõule asutuste Juuni - juuli 2020 seisukohtade küsimine ja saamine KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste Juuli - august 2020 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi eelnõu avalik August – väljapanek ja avalik arutelu september 2020 Rakenduskava esimese KSH programmi eelnõu täiendamine versiooni valmimine. vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku September – arutelu tulemustele ning KSH oktoober 2020 programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine KSH programmi nõuetele vastavaks November - tunnistamine detsember 2020 Rakenduskava Jaanuar- märts konsultatsioonid Euroopa KSH aruande eelnõu koostamine 2021 Komisjoniga Rakenduskava meetmete Aprill-august 2021 tegevuste täiendamine, hindamiskriteeriumite ja tulemusnäitajate lõplike valikute tegemine. KSH aruande eelnõu kohta asutuste September 2021 Rakenduskava teise seisukohtade küsimine ja saamine versiooni (eelnõu) valmimine - Rakenduskava eelnõu ning KSH aruande November - eelnõu avalik väljapanek ja avalik detsember 2021 arutelu Rakenduskava lõpliku KSH aruande eelnõu täiendamine peale Detsember 2021 – versiooni valmimine avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist jaanuar 2022 ning vastuskirjade koostamine KSH aruande kooskõlastamine Jaanuar – veebruar asutustega ja kooskõlastuste saamine 2022 KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine ja tõlkimiseks Veebruar 2022 esitamine 30  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg KSH aruande nõuetele vastavaks Märts 2022 tunnistamine ja tõlke valmimine Rakenduskava EK-le - 2022 II kvartal esitamine EK kinnitab rakenduskava - Jaanuar 2023 31  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn Kontaktisik: Oleg Epner Telefon: + 372 62 56 519 E-post: [email protected] KSH ekspert: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu Tel: 736 6676; 554 0579 E-post: [email protected] KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: • On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad (PhD) keskkonnatehnoloogias). • Omab enam kui 15-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. KMH litsents (nr KMH0098) esmakordselt omistatud 2003. a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kogemust omab alates 2006. a. • On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). • On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi) • Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel. • Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH ekspertrühma koosseis: ✓ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju veekvaliteedile, mõju põhja- ja 32  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel pinnaveeressursile ja veekasutusele; mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) - Haridus: Tartu Ülikooli bioloogia (PhD ihtüoloogia ja kalandus). Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju kalavarudele ja vee-elustikule ja elupaikadel ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju vee-elustikule ja elupaikadele, mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, mõju Natura 2000 võrgustikule; ✓ Terje Liblik (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad tööstusökoloogias Tallinna Tehnikaülikoolis. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju säästvale loodusvarade kasutusele ja ressursikasutusele. ✓ Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad (MSc) Tallinna Tehnikaülikoolis erialal keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud. KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga: Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] 33 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH PROGRAMMI LISAD 34  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 1. KSH algatamise otsus 35 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 36  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9-3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Asjaomased asutused, kellelt KSH programmile seisukohti küsiti on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Keskkonnainspektsioon • Veeteede Amet • Keskkonnaagentuur • Veterinaar- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH programm tutvumiseks ka huvitatud isikutele: • Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut • Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut • Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed 37  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L1. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. Sõnastus täiendatud 1. Sõnastada 3. peatükki keskkonnamõju 2. Lisatud strateegilise hindamise läbiviimise 3. KSH programmi eelnõus välja toodud toodangu eesmärgid on 2. punkt järgmiselt: andmed on viidatud vastava lõigu lõpus (Allikas: keskkonnaaspektide integreerimine Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti rakenduskavasse „põllumajanduse ja Kalamajandus 2018“ kalanduse arengukava aastani 2030“ e-kiri https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kala alusel, tehes seejuures ettepanekuid Kaspar majandus_2018_veeb.pdf keskkonnakaitseliste meetmete Keskkonna- Anderson Täiendavalt on lisatud Statistikaameti andmed 22.06.20 paremaks arvestamiseks, et vajaduse ministeerium (Mere- 2019. a kaubakala kasvatamise kohta ning korral saaksid põhjendatud soovitused keskkonna tuginedes OÜ Redstorm esitatud andmetele ka ka arvesse võetud; osakond) välja toodud eraldi kaubakala müügi kogused 2. Lisada peatükki 4. loetellu Euroopa mere- ja sisevesiviljeluse kohta. Kuna Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; 3. Peatükis 5.3 lisada viide toodangu Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures andmete kohta ning välja tuua toodangu jaotus sise- ja merevesiviljeluste kaupa; merevesiviljelust ning sisevesiviljelust, siis on tuginetud OÜ Redstorm andmetele merevesiviljeluse osas. Majandus- ja Kommunikatsiooni- - - Ei esitatud - ministeerium Haridus- ja Teadus- - - Ei esitatud - ministeerium Siseministeerium - - Ei esitatud - Lisada tabelisse nr 1 mõju ja huvi tulpa Rahandusministeeriumi riigi rahanduse e-kiri kõrvale ka regionaalarengu edendamine, Rahandus- Susann Tamm 15.07.20 kuna KSH Prioriteet nr 3. on - Säästva Tabelisse 1 lisatud huvina regionaalarengu edendamine. ministeerium Riigieelarve sinise majanduse kasvu võimaldamine ja osakond jõukate rannikukogukondade soodustamine ja vastavad eesmärgid on kalanduse ja 38  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng ning sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Sotsiaal- - - Ei esitatud - ministeerium 1. Keskkonnaamet palub korrigeerida 1. Korrigeeritud KSH programmi lk 4 keskkonnamõju 2. Märkust arvestatakse ja KSH aruandes hindamise ja kirjeldatakse, milliseid alternatiivseid keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse arengustsenaariume rakenduskava koostamisel (edaspidi KeHJS) nimetust (KSH on käsitletud ja kuidas on jõutud rakenduskava programmi lk 4 on nimetatud kui lahenduseni. Võimaluse (ja vajaduse) korral keskkonnamõju hindamise ja töötatakse KSH koostamise käigus kavandatud juhtimissüsteemi seadus). meetmetele välja eraldi alternatiivsed meetmed 2. KSH aruandes tuleb käsitleda, (stsenaariumid) rakenduskava eesmärkide missuguseid arengustsenaariume on elluviimiseks. Vastavalt on täiendatud KSH rakenduskava koostamisel kaalutud ja programmi ptk 7 (KSH metoodika) kuidas on jõutud rakenduskava 3. KSH programmi ptk 4 on lisatud Lääne-Eesti nr 6-5/20/1266- lahenduseni, samuti, kuidas on saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu Keskkonnaamet 13.07.20 3 rakenduskava vorminud KSH programm 2014-2020 tulemused. 4. Uuenenud rannikuveekogumite nimekiri on 3. KSH programmi ptk-i 4 lisada Lääne- lisatud. Eesti saarestiku biosfääri 5. Arvestatakse KSH aruande koostamisel nii programmiala, mis on kehtestatud palju, kui see antud strateegilisel tasemel on säästva arengu seaduse § 13 alusel. võimalik. Nt antakse hinnang, kas on võimalik 4. KSH programmi ptk-s 5.1 on nimetatud toitaineid lisav vesiviljelus, toitainete rannikuveekogumid. Keskkonnaamet neutraalne kombineeritud vesiviljelus või juhib tähelepanu, et toitaineid veekogumist eemaldav vesiviljelus. rannikuveekogumid on 6. Koelmualad lisatud nimekirja. keskkonnaministri 16.04.2020 7. Arvestatakse KSH aruande koostamisel. määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite Vastuoluline info seoses Natura hindamisega nimekiri, pinnaveekogumite ja on ptk 6 eemaldatud. Asjakohane info on ptk 7: 39  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele territoriaalmere seisundiklasside Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine määramise kord, pinnaveekogumite rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi ökoloogiliste seisundiklasside vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning kvaliteedinäitajate väärtused ja KEHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile pinnaveekogumiga hõlmamata „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks veekogude kvaliteedinäitajate loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ väärtused“(edaspidi määrus nr 19) (KeMÜ, 2019). muutunud. Lääne-Eesti vesikonnas Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses rannikuveekogumid (määruse nr 19 lisa (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH 1) on muutunud. aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava 5. KSH käigus tuleb käsitleda kõiki 16 täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena rannikuveekogumit eraldi ja anda selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 hinnang, millised mõjud võivad aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH kaasneda vesiviljeluse arendamisega käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. nendes rannikuveekogumites. KSH 8. Arvestatakse ja Natura hindamine käigus tuleb hinnata, kas vormistatakse eraldi peatükina. vesiviljelusega võib halveneda nende 9. Kumulatiivsete mõjude hindamisel rannikuveekogumite seisund veelgi ja arvestatakse teiste valdkondlike strateegiliste kas ning millised leevendusmeetmeid dokumentidega seatud meetmete võimalike tuleks rakendada. Võimalusel tuua mõjude kumuleerumist rakenduskava välja ka pinnaveekogumid, millel meetmetega. vesiviljeluse arendamisega võib kaasneda suurem oht pinnaveekogumi Teiste strateegiliste dokumentidega seoste seisundile ja vajadusel pakkuda välja analüüsimise käigus, selgub, millised on teised asjakohased leevendusmeetmed. valdkondlikud tegevused, mis võivad omada 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava lk 22 loetelusse ka koelmualade punkt meetmetega. Kumulatiivsete mõjude nagu see on välja toodud KSH tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse programmi lk 20. sellele, kuidas erinevate strateegiliste 7. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt strateegilise dokumentide valdkondlikud meetmed ja planeerimisdokumendi võib kehtestada tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna juhul, kui seda lubab Natura 2000 ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele võrgustiku ala kaitsekord ning või kas erinevad tegevused võivad 40  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele strateegilise planeerimisdokumendi kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist kehtestaja on veendunud, et kavandatav takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet märgib, et kui Natura Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks eelhindamise tulemusena selgub, et on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite rakenduskava elluviimise mõju Natura koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb omavahelisi seoseid. rakenduskava KSH käigus läbi viia ka 10. Tabelis 1 on lisatud Keskkonnaameti huvide Natura asjakohanehindamine. Natura osas täiendavat infot ja korrigeeritud asjakohase hindamise käigus saab Kaitsealuste loodusobjektide valitseja vajadusel välja töötada alternatiivseid 11. Lisatud lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Natura eelhindamisel ei ole lubatud leevendavaid meetmeid arvestada. Keskkonnaamet palub sellega arvestada rakenduskava KSH läbiviimisel. 8. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et rakenduskava KSH aruande koostamisel tuleb Natura hindamine vormistada oma protseduuri ja hinnangust tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu eraldiseisva (ala)peatükina, mitte ühe osana mõjudest vee-elustikule-ja elupaikadele ja kalavarudele. 9. Keskkonnaamet palub KSH programmis välja tuua, kuidas on kavas hinnata kumulatiivset mõju, mis aspektid võetakse seejuures arvesse. 41  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 10. KSH programmi lk 24: Keskkonnaamet ei ole seotud ainult harrastuspüügiga ja kaitstavate loodusobjektide valitsemisega, vaid ka kudealade taastamise projektidega, BPA alal UNESCO Man and Biosphere programmi toimimisele piirkonnas. Ühtlasi Keskkonnaamet palub korrigeerida mõistet „Kaitsealuste loodusobjektide osas kaitsealade valitseja“. 11. Keskkonnaamet teeb ettepaneku panna KSH programmi tabelis 2 rakenduskava koostamise ja KSH etapid koos tähtaegadega kõrvuti, sidudes need omavahel ühtseks protsessiks. See annaks infot ka avalikkusele, millal midagi toimub. Keskkonnainspektsioonil puuduvad e-kiri ettepanekud „Euroopa Merendus-, Keskkonna- Gaida Aasaru Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 14.07.2020 - inspektsioon APO rakenduskava 2021-2027“ keskkonnamõju vanemspetsialist strateegilise hindamise programmi sisu osas. 1-8-5/1568 Veeteede Ametil ei ole täiendavaid Veeteede Amet 14.07.2020 - ettepanekuid ega märkusi programmi sisu osas. Keskkonnaagentuur, lähtudes HELCOM’i Info võetakse teadmiseks ning sellega arvestatakse KSH Keskkonnaagentuur 30.06.2020 nr1-9/20/43-2 Läänemere reostuskoormuse vähendamise aruande koostamisel. kokkulepetest, on seisukohal, et kuna 42  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks. Teadmiseks, et oleme antud teemal 2020.a alguses teostanud ka vastavad arvutused ja analüüsi Keskkonnaministeeriumile (14.02.2020, nr 10-9/20/254-2), mille edastame ka Teile tutvumiseks ning oma töös arvestamiseks. e-kiri Ain Zereen Kalapüügi- ja 02.07.2020 turukorralduse Veterinaar- ja Ettepanekuid, parandusi ning täiendusi Ja osakond - Toiduamet esitatud dokumendi osas ei ole 15.07.2020 e-kiri Ave Raie Turukorralduse büroo Põllumajanduse Registrite ja - - Ei esitatud - Informatsiooni Amet 43  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L2. Huvitatud isikute esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Meresüsteemide instituu Tartu Ülikooli Eesti - - Ei esitatud - Mereinstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- - - Ei esitatud - ja terviseteaduste instituut 10.07.2020 nr 1-5/20/2785 1. Peame vajalikuks, et KSH ruumiline 1. KSH programmi täpsusti selles ulatus ja sellega seotud olukorra kirjeldus osas, et Eesti mereala kohta käiv oleks selgelt struktureeritud, eristades täpsemalt eristada. mere kui terviku ja Eesti mereosa kohta 2. käivad faktid ja võimalikud mõjud. • Kõikidel viidatud dokumentidel 2. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega on viited lõigu lõpus numbrilise Eesti Keskkonnaühenduste vajavad selgemat käsitlemist. indeksviitena ja allikas on toodud Koda Dokumentidele viitamine võiks olla vastava lehekülje all korrektsem, praegu on mõnedel allmärkusena. Kui indeksi dokumentidel viited, mõnedel mitte. number kordub eelnevaga, siis Võiks sisulisemalt avada, kuidas üks või see tähendab, et tegemist on teine dokument on konkreetselt samal leheküljel allmärkusena valdkonnaga seotud. Ning lõpuks: esitatud sama allikaga. kindlasti tuleks avada seosed Euroopa 44  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Liidu roheleppe ja sellega seotud • Täpsemad seosed strateegiliste strateegiadokumentidega. Eelkõige on dokumentidega esitatakse KSH vaja avada seos strateegiaga „Talust aruandes. taldrikule” ja uue elurikkuse strateegiaga. • Strateegiliste dokumentide hulka 3. Läänemere seisundi kirjeldamisel on lisatakse Euroopa roheline mitmed väited esitatud ilma viite või kokkulepe, Euroopa Liidu põhjenduseta: „On tõenäoline, et 2030. elurikkuse strateegia aastani aastaks ei suudeta saavutada mereala head 2030 ning strateegia „Talust keskkonnaseisundit bioloogilise taldrikule“ mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades.” või „Mõnede 3. Viiteid korrigeeritakse, need on liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, läinud sassi teksti ühelt mõned karplased) on kudealade halb leheküljelt teisele liikumisega seisund (näiteks kinnikasvanud 4. KSH programmi on täiendatud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi lisaks kalastikule ka teiste liikide tähtsamaks teguriks.” (alapeatükk 5.1, lk üldkirjeldusega. Põhjalikum 12). mereökosüsteemi kirjeldus 4. Kõnealuses peatükis kirjeldatakse esitatakse KSH aruandes. kalaliikide seisundit põhimõtteliselt vaid Täiendavalt juhime tähelepanu, räime ja kilu näitel. Kuigi tegu on et KSH programmi alaptk kalamajanduslikult prioriteetsete „Bioloogiline mitmekesisus, liikidega, ei saa keskkonnaseisundit vaid kaitstavad loodusobjektid ja nende põhjal kirjeldada. Veel enam, Natura 2000 võrgustiku alad“ mereökosüsteem koosneb ka teistest kirjeldab eraldi elustikku ja viide, loomarühmadest peale kalade. Peatükki et lähtutakse vaid kilust ja tuleb kindlasti täiendada näiteks räimest, ei ole asjakohane. mereimetajate ja lindude ülevaatega. 5. Kindlasti on vajalik suurem selgus Natura 5. Vastuoluline info on ptk 6 2000 võrgustikule avalduva mõju eemaldatud (viidatud lk 20 tekst). hindamisel. Lk 20 lõpus on kirjas "Kuna Asjakohane info on ptk 7: tegemist on riikliku tasandi arengukava ja Rakenduskavaga kaasnevate tegevuskavadega, siis ei viida KSH mõjude hindamine 45  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele käigus läbi detailset Natura asjakohast rahvusvahelisele Natura 2000 hindamist." Seegi väide on esitatud ilma võrgustikule viiakse läbi viiteta ja on loodusdirektiivi (ja ka Eesti vastavalt loodusdirektiivi artikli seadustega) vastuolus. Et hiljem (lk 21 ja 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 22) siiski kirjeldatakse Natura hindamist, 29 alusel. Hindamisel on pigem tegemist teksti sisese tuginetakse juhendile „Juhised vastuoluga. Kuivõrd riikidel on kohustus Natura hindamise läbiviimiseks tagada Natura 2000 alade soodne seisund, loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tuleb KSH protsessis selgelt hinnata, rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, kuidas neid mõjutab tulevane EMKVF 2019). rahastus. Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Euroopa Merendus- ja - - Ei esitatud - Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Eesti Harrastuskalastajate 16.06.2020 e-kiri Ettepanekud puuduvad - Liit Endrik Tõnsberg 46  Rahandusministeerium Siseministeerium Meie: 01.09.2020 nr 6.9-3/869 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati maaeluministri 8. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11. KSH aluseks on “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 1 ja § 35 lõige 2, mis sätestavad keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel. Euroopa Liidu Merendus- ja Kalanduspoliitika näeb ette strateegiliste lähenemisviiside tugevdamist EL-i tasandil määratletavate merendus- ja kalandusseaduste kaudu. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) eesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvaheliste ookeanide majandamist ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames. KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva rakenduskava koostamisele, mis võimaldaks EMKVFi tulemuslikku rakendamist Eestis. Rakenduskaval eeldatav piiriülene mõju puudub. Kuna KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, ei saa välistada, et kavandatavad tegevused võivad mõjutada olemasolevaid Natura 2000 alasid. Täpsemalt hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustikule KSH aruande koostamise käigus. Oma 15.06.2020. a kirjaga küsisime KeHJS § 361 lg 1 kohaselt seisukohti KSH programmi eelnõu sisu osas sama seaduse § 33 lg 6 sätestatud asutustelt. Seisukohtade küsimise käigus saime vastuse kümnelt asutuselt, kellest viis esitasid täiendusettepanekuid rakenduskava KSH programmi eelnõule. Oleme programmi eelnõud vastavalt esitatud ettepanekutele täiendanud. KSH programmi eelnõu lisas 2 on välja toodud asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ning selgitused nendega arvestamise kohta. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Käesoleva kirjaga teavitame Teid rakenduskava KSH programmi valmimisest, mis on kättesaadav Maaeluministeeriumi koduleheküljel, https://www.agri.ee/et/eesmargid- tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2021-2027/rakenduskava ning anname teada, et ajavahemikus 01.-17.09.2020 toimub rakenduskava KSH programmi avalik väljapanek ka Maaeluministeeriumis Lai tn 39 // Lai tn 41, Tallinn tööpäevadel 10:00-16:00 (valvelaud). KSH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ajal on võimalik esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult Maaeluministeeriumi e-posti aadressil [email protected] või [email protected] või saates need postiga aadressil Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn kuni 17.09.2020. Samuti informeerimine, et rakenduskava KSH programmi eelnõu avalik arutelu toimub 08.10.2020 algusega kell 14:00 Maaeluministeeriumi suures saalis (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Seoses riigis kehtestatud piirangutega saab avalikust arutelust osa võtta ka Microsoft Teams keskkonnas. Aruteluga saab liituda sisestades järgneva lingi: https://lingid.ee/H94Nh ning järgides juhist https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja- kalandusfond-emkf-2021-2027/rakenduskava. Rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39//Lai tn 41, 15056 Tallinn) (kontaktisik: Oleg Epner, tel: 62 56 519; e-post: [email protected]). KSH koostaja on OÜ Alkranel (Riia 15B, 51010 Tartu) (kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579; e-post: [email protected]). Rakenduskava kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja seejärel esitatakse rakenduskava heaks kiitmiseks Euroopa Komisjonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspolitiika ja välissuhete asekantsler Lisad: EMKVF_2021-2027_KSH_programm_18.08.2020.pdf Sama: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Veeteede Amet Keskkonnaagentuur Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut 2 (3)  Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Eesti Keskkonnaühenduste Koda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Laura Palmi [email protected] 625 6179 3 (3)