Kiri

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 27.06.2020, 4 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord Vastu võetud 25.06.2020 nr 51 Määrus kehtestatakse veeseaduse§ 143 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord Eesti merealal, Narva jõel ja Peipsi järvel. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine; 2) punkerdamine on laevade mootorikütusega või -õlidega varustamine; 3) reostus on veeseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud inimtegevuse tagajärjel tekkinud reostus sõltumata sellest, kas reostusjuhtum leiab aset merel, Narva jõel või Peipsi järvel; 4) laeva punkerdatud kütusest vabastamine (de-bunkering) on punkerdatud kütuse tagastamine punkrilaevale. § 3. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise üldised nõuded (1) Ohtlikke ja kahjulikke aineid võib käidelda üksnes tunnustatud standardite ja sadamas kehtestatud eeskirja kohaselt ning selleks vajaliku väljaõppe saanud personal, kes suudab tagada käitlemise ohutusnõuete täitmise. Käitlemisel kasutatavad laevad ja vahendid peavad vastama rahvusvahelistele standarditele. (2) Lõikes 1 nimetatud rahvusvahelised standardid on: 1) Rahvusvahelise Merenduskoja (International Chamber of Shipping – ICS) ja Naftaettevõtete Rahvusvahelise Merefoorumi (Oil Companies International Marine Forum – OCIMF) laevalt laevale ümberlaadimise juhised (nafta); 2) Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (International Organization for Standardization − ISO) LNG (Liquefied Natural Gas) punkerdamise standard EVS-EN ISO 20519; 3) HELCOMi soovituse 28/3 punkerdamise ning MARPOL 73/78 I lisa mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise juhised. (3) Käitlemisel tuleb tagada inimese tervise ja laeva ohutus nii, et ohtlike ja kahjulike ainete keskkonda sattumise oht on välistatud. (4) Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamas. (5) Laeva punkerdatud kütusest vabastamine võib toimuda ainult sadamas. (6) Sadamas võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamakapteni loal ning ainult kai ääres ja sadama eeskirja kohaselt. Sadamas peab olema tagatud sadama reostustõrjeplaani kohane valmidus võimalik reostus kohe lokaliseerida ja likvideerida. (7) Käitlemise ajaks määrab käitlemises osaleva laeva kapten käitlemise eest vastutavaks laeva juhtkonna pädeva liikme (edaspidi juhtkonna pädev liige), kes on saanud ohtliku lasti käitlemiseks vajaliku väljaõppe. § 4. Nõuded punkrilaevale (1) Punkrilaeval peab olema võime punkerdamise või laeva kütusest vabastamise käigus tekkinud reostus kohe lokaliseerida, likvideerida ja utiliseerida, selle korraldamine on punkrilaeva reederi kohustus. (2) Punkrilaeval peavad olema kasutusvalmis minimaalselt 13 cm läbimõõduga absorbentpoomid vähemalt punkrilaeva kolmekordse pikkuse ulatuses ja avamere seinpoomid kõrgusega 90–150 cm. Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord Leht 1 / 4  (3) Kui avamere seinpoome ei ole tehniliselt võimalik punkrilaevale paigutada ega kasutada, peab punkrilaeva reeder tagama, et need paiknevad lähimal kaldal ja on vajaduse korral kasutatavad hiljemalt 1,5 tundi pärast reostuse tekkimist. (4) Punkrilaeval peab raske ja kerge naftasaaduse likvideerimiseks veepinnalt olema reostuse likvideerimiseks rahvusvahelise klassifikatsiooniühingu sertifikaadiga skimmerisüsteem, mis põhineb hariskimmeri tehnoloogial, on kasutatav suvel ja talvel ja mille sertifitseeritud tootlikkus on minimaalselt 19 m³/h. (5) Punkerdamisel kasutatavaid voolikuid peab katsetama üks kord aastas litsentseeritud ettevõte, kes väljastab asjakohase sertifikaadi. Juhtkonna pädev liige peab veenduma enne iga punkerdamist, et voolikud ja nende ühendused on töökorras ja terved. (6) Punkerdatav laevakütus peab vastama õigusaktidega kehtestatud keskkonnanõuetele. (7) Lõigetes 2 kuni 4 nimetatud nõuded ei kehti veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerdavate laevade kohta. § 5. Käitlemiskoht (1) Käitlemiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii, et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohusta käitlemise turvalisust. (2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel. (3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga ning teavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskust (JRCC Tallinn) ja Veeteede Ametit, kus teated registreeritakse. § 6. Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teatamine (1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel JRCC Tallinna, Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ametit, kus teated registreeritakse. (2) Teavitamisel lõikes 1 nimetatud asutustele edastatakse järgmised andmed: 1) käitlemisel osalevate laevade nimed ja lipuriigid, laeva iseloomustavad andmed, IMO numbrid, tunnusnumbrid või kutsungid; 2) teave reederi kohta; 3) käitlemiskoha koordinaadid; 4) käitlemise alustamise aeg; 5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta; 6) eeldatav käitlemise kestus. (3) Käitlemiseks annab loa JRCC Tallinn elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. (4) Kui käitlemine toimub laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, teatab laev asjakohasel töökanalil laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile käitlemise alustamise ja lõpetamise aja. (5) Laeva kavandatavast punkerdatud kütuse vabastamisest teavitab laev või laeva agent lisaks ka sadamakaptenit ning esitab sissesõidul sadamasse tagastatava punkrikütusega seotud järgmised andmed: 1) punkerdatud kütuse liik, päritolu, kvaliteet ja kogus; 2) punkerdatud kütuse vastuvõtja andmed, mis on nimetatud lõike 2 punktis 1. § 7. Toimingud enne käitlemise alustamist (1) Käitlemisel osalevate laevade juhtkonna pädevad liikmed peavad: 1) veenduma enne käitlemise alustamist, et ilmastikuolud käitlemiskohas, arvestades ka ilmaprognoosi, võimaldavad ohutut käitlemist; 2) vastutama ilmastikuoludest tingitud meetmete võtmise eest võimaliku reostuse vältimiseks; 3) määrama kindlaks käitlemises osalevate laevade vahelise raadioside ULL-kanalid, mille puhul võib raadiosideks kasutada ka töökorras ja varutoiteallikatega varustatud kantavaid raadiojaamu; 4) kontrollima, et voolikud oleksid ühendatud lekkekindlalt ja viisil, mis välistab voolikute vigastamise käitlemise käigus; 5) kooskõlastama omavahel pumpade maksimumvõimsuse ja käitlemisel kasutatava võimsuse; 6) allkirjastama käesoleva määruse lisas esitatud vormikohase täidetud kontroll-lehe kahes eksemplaris eesti või inglise keeles. (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud kontroll-lehti säilitatakse mõlemal laeval vähemalt kolm aastat ja need peavad olema igal ajal kättesaadavad. (3) Vastuvõtva laeva kapten või laeva juhtkonna pädev liige peab tagama laeva tankide vaba mahu mõõtmise ja kooskõlastama vastuvõetava aine koguse. Leht 2 / 4 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord  (4) Kui laevale ei ole paigaldatud hädaseiskamissüsteemi, siis peavad laadimisseadmed olema varustatud signaalnupuga, millele vajutades peab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige kinnitama laadivale laevale käitlemise ohutust. (5) Haalamine peab toimuma kokkulepitud plaani kohaselt ning vastuvõtval laeval peab olema venderkaitse kogu parda ulatuses. (6) Merel võib käitlemist alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus navigatsiooniteabes avaldatud ankrualal ja laevad on nõuetekohaselt haalatud. (7) Enne käitlemise alustamist tuleb teha kontroll-laadimine 15 minuti jooksul, mille käigus on vaja veenduda, et seadmed on töökorras, reostuse tekkimise oht on välistatud ja vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige vastutab protsessi ohutuse eest vastuvõtval laeval. § 8. Käitlemise alustamine Korralduse käitlemise alustamiseks annab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige, kes juhib kogu käitlemisprotsessi ja vastutab selle eest ning kellel peab olema pidev ülevaade laeva kõigi tankide täituvusest. § 9. Nõuded, mida tuleb täita käitlemise ajal (1) Käitlemisel osalevad laevad peavad: 1) välja panema ohtliku aine käitlemisele viitavad tuled, märgid või signaallipud; 2) sulgema käitlemise ajaks laeva piigartid, mida ümberlaadimine mõjutab; 3) seadma vastuvõtva laeva kasutatavad klapid õigele mahutile; 4) kindlustama, et laeva pardal on küllaldase suurusega alusvannid ning need on paigutatud voolikute ühenduskohtade ja tankide õhutustorude alla; 5) seadma laeva pimeäärikud kasutamisvalmis ning paigaldama need kohe pärast voolikute tühjendamist ja lahtivõtmist. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud alusvannide olemasolu ei ole vajalik veeldatud gaaside käitlemisel. (3) Kui laevale ei ole paigaldatud hädaseiskamissüsteemi, peab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige vajutama signaalnuppu 15-minutilise intervalliga. Vastasel juhul peatab ümberlaadiv laev laadimise. (4) Reostuse korral peavad käitlemises osalevad laevad alustama kohe reostuse lokaliseerimist ja likvideerimist. § 10. Käitlemise peatamine ja lõpetamine (1) Käitlemine tuleb peatada ja vajaduse korral lõpetada, kui: 1) ilmastikuolud käitlemiskohas märgatavalt halvenevad; 2) käitlemise käigus ei ole signaalnuppu vajutatud 15-minutilise intervalliga või vette on sattunud ohtlikke või kahjulikke ained. (2) Laeva juhtkonna pädev liige peab olema instrueeritud ohuolukorra tekkimise korral käitlemise peatamiseks. (3) Käitlemise peatamisest ja lõpetamisest teavitatakse § 6 lõikes 1 sätestatu kohaselt. § 11. Reostusjuhtumist teatamine Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama JRCC Tallinna ja Keskkonnainspektsiooni. § 12. Rakendussäte Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2011. a määrus nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord” tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Käitlemise kontroll-leht Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord Leht 3 / 4 Leht 4 / 4 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord Saatja: Katerin Peärnberg <[email protected]> Saadetud: 30.09.2020 16:18 Adressaat: Merli Tasane <[email protected]> Teema: FW: Mereala planeering ja punkerdamisalad Manused: image001.jpg; 2020.06.25_Punkerdamine laevadel_VV 25.06.2020 määrus nr. 51.pdf; 2020.03.18_ELL RaM-le_Mereala planeering - STS alad.doc; 2020.07.15_RaM ELL- le_Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele.pdf Tere, Merli! Mulle tuli palve lasta Sul allolev kiri Deltas registreerida ja suunata see vastamiseks õigele-õigetele inimestele (HNT, Agnes Pilv?). Kiri saabus 28.09.2020. Tervitades Katerin Peärnberg tel 6 205 539 From: Indra [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 28, 2020 4:18 PM To: Katerin Peärnberg <[email protected]> Cc: Andri Meius <[email protected]>; Margit Markus Moossen <[email protected]> Subject: RE: Mereala planeering ja punkerdamisalad Tere Katerin! Tänud vastuse eest meie arutelu teemal! Meie teada on STS alasid vähendatus, sest teadaolevalt oli ka Paldiski juures STS ala kus sai laevalt laevale operatsioone teha. Mereala planeeringus seda enam ei ole. Lisaks punkerdamisele on muidugi huvi ka STS alade osas ja Paldiski jäävaba ala, sest uuel LNG punkerlaeval võiks olla rohkem võimalusi ka LNG-d peale võtta STS Eesti merelalal kui kiire vajadus. Muret suurendab ka 25.06.2020 VV määrus nr.51 (vt lisas), kus käitlemises on prg.2 lg.1 nii STS kui punkerdamine kokku pandud, mis sellisel kujul paneb need selles määruses sisuliselt samaks operatsiooniks. Lisan siia ka teemakohase kirjavahetuse ELL-RaM. Terv. Indra Kaunis Law office Consolato del Mare Sadama 4, Tallinn 10111 ESTONIA Tel.: (+372) 6 409 504 E-mail: [email protected] From: Katerin Peärnberg [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 28, 2020 13:53 To: [email protected] Cc: Andri Meius <[email protected]>; Margit Markus Moossen <[email protected]> Subject: FW: Mereala planeering ja punkerdamisalad Tere, Indra! 14.09 kohtumisel tõstatus küsimus mereala planeeringu ja punkerdamisalade osas. Suunasin selle küsimuse edasi meie laevateede osakonda ning sain sealt alloleva vastuse, mille nüüd edastan. Tervitades, Katerin Peärnberg Arendusosakonna nõunik Veeteede Amet Tel.: 6205 539 E-post: [email protected] From: Kert Süsmalainen Sent: Monday, September 28, 2020 1:24 PM To: Katerin Peärnberg <[email protected]> Subject: Vs: Mereala planeering ja punkerdamisalad Tere Tuleb vahet teha punkerdamisel ja ship-to-ship operatsioonil. Mereala planeeringu seletuskirja on täpsustatud mõisteid: Punkerdamine – laevade mootorikütusega või -õlidega varustamine, pilsi- ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmine. STS (Ship to Ship) – on veetavate kaupade (toornafta ja muude naftatoodete, vedeldatud gaasi LPG või LNG, puitlasti jne) üleandmise operatsioon ühelt laevalt teisele nii liikvel olles kui ka seistes. Mereala põhilahenduse seletuskirjas (https://mereala.hendrikson.ee/lahendus.html) on selgitatud: 5.5 Merepääste, reostustõrje ja riigipiiri valve Mereala planeering määrab veetavate kaupade laevalt laevale (Ship to Ship) üleandmiseks ja sellega seonduva kontrolli teostamiseks STS-alad. STS-alad kattuvad olemasolevate ankrualadega Tallinna lahes. Nendel aladel on lubatud nii veetava kauba üleandmine laevalt laevale kui ka laevade punkerdamine. STS-alade määramine lihtsustab piirirežiimi tagamist, piirikontrolli toimingute läbiviimist ja vähendab sellega nii laevandussektori kui Politsei- ja Piirivalveameti aja- ja ressursikulu. Seega, punkerdamisalasid mereplaneering ei vähenda, vaid PPA soovil luuakse juurde STS-alasid, mis seni on üldse puudu olnud. Parimat Kert Enn Kreem Teie 18.03.2020 Eesti Laevaomanike Liit Meie 15.07.2020 nr 15-1/798-4 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele Austatud härra Kreem Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium tegi koostööd vastava valdkonna ametkondadega ja saadab Teile sellele tuginedes oma kirjalikud seisukohad. Tõite välja, et Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi ELL) ei ole nõus sellega, et Eesti mereala planeeringu eelnõus on kavandatud laevalt laevale merel lasti üleandmise alad (edaspidi STS alad) ainult Naissaarest lõunasse ja Aegna saarest itta, mis on vähem kui on siiamaani võimaldatud. Esmalt on vajalik välja tuua asjaolu, et olete oma ettepanekutes sidunud omavahel kaks (STS ja punkerdamine) erinevat tegevust ja seega võib olla vale arusaam, et Eesti mereala planeeringu kehtestamisega piiratakse mõnda tegevust. Eesti mereala planeeringus on määratud STS alad Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) sisendist lähtuvalt, kes lähtus sisendi andmisel õigusaktidest ja PPA sisemisest töökorraldusest. Punkerdamiseks ei ole mereala planeeringus täiendavaid tingimusi määratud. PPA sisendist lähtuvalt on piirirežiimi eeskirja kohaselt piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal politsei kooskõlastuseta keelatud laevadel asuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist. STS operatsioonide teostamine Eesti merealal ei ole otseselt keelatud, kuid samas ei ole ka õigusaktidega reguleeritud. Seega on see hetkel PPA otsustuspädevus, kas ja millistel tingimustel STS operatsioonide läbiviimist lubada. Tänasel päeval on STS operatsioonid toimunud ainult kolmandatest riikidest saabunud laevade vahel PPA-ga kooskõlastatud kohas ja tingimustel. Selleks, et laevaomanikele ja PPA-le ei tekitataks liigset aja ja ressursi kulu ei teostata STS operatsioonis osalevatele laevadele piirikontrolli toiminguid. Kuid arvestades asjaoluga, et STS operatsiooni läbiviimiseks võib olla vajadus operatsioonis osaleva laeva pardale viia mõni spetsialist või seade, mille osas tuleb teostada piirikontrolli toimingud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 sadamas, on PPA teinud ettepaneku kehtestada mereala planeeringuga STS operatsioonideks vastavad alad Tallinna lähiümbrusesse. Tõite välja, et Tallinna lähedased STS alad on jäätumise tsoonis, mis takistab või ei luba ettenähtud aladel teostada STS operatsioone. Selgitame, et mereala planeeringuga on jäetud võimalus põhjendatud vajaduse korral teostada STS operatsioone muudel aladel kui PPA selleks kooskõlastuse annab. Seega jääb alles võimalus STS alade jäätumise korral teostada STS operatsioone mujal. Tõite välja, et AS Infortar poolt on tellitud uus LNG tanker mis vajab võimalusi laeva lastimiseks Eesti merealal ja ei peaks piirduma ainult Tallinna lähiümbrusega. PPA on seisukohal, et kui kõnealuse LNG tankeriga soovitakse teostada STS operatsioone, siis tuleb need operatsioonid läbi viia STS alades, operatsioonid kooskõlastada PPA-ga ning tuleb lähtuda PPA poolsetest tingimustest. Väljaspool STS ala teostatavad STS operatsioonid võivad toimuda põhjendatud vajaduse korral PPA-ga kooskõlastatud kohas. Kui kõnealuse tankeriga planeeritakse teostada ainult laevade punkerdamist Eesti merealal, siis mereala planeeringuga ei ole punkerdamise osas kehtestatud piiranguid. Teete ettepaneku STS alade juurde määramiseks järgnevate laevade ankrualade juurde: Paldiski Alfa, Pakri Delta, Muuga Lima, Tallinna laht Charlie, Kakumäe laht Golf. Teie ettepanekust lähtuvalt küsisime väljapakutud alade kohta seisukohta nii PPA-lt kui Veeteede ametilt. PPA ei nõustu täiendavalt juurde lisama STS alasid Paldiski ja Pakri lahe piirkonda. Antud piirkonna ankrualad jäävad Tallinna piirkonnast kaugele ja võivad nii laevaomanikele kui ka PPA-le tuua kaasa liigse aja ja ressursi kulu. Nendes piirkondades teostatakse STS operatsioone ainult põhjendatud vajaduse korral. Kakumäe lahes asuv Golf ankruala on juba merealaplaneeringus kavandatava STS alana. Muuga lahe Lima ja Tallinna lahe Charlie on lootsi kohustusega alad. Sellest tulenevalt on PPA jätnud need alad välja võimaliku STS alana. PPA poolt ei ole vastuväiteid täiendavalt Muuga lahe Lima ankruala määramiseks STS alaks, kuid Tallinna lahel asuva ankruala Charli lisamist, arvestades veeliikluse tihedust Tallinna lahel ja ranniku lähedust (Pikakari rand, Paljassaare hoiuala), ei pea mõistlikuks. Veeteede amet on seisukohal, et väljapakutud ankrualad ei ole sobivad mereala planeeringus määrata STS aladeks. STS operatsioonide puhul on tegemist suurte laevadega, mis võtavad palju ruumi ja palju aega (kohati mitmeid päevi). Muuga lahe Lima ja Tallinna lahe Charlie on lootsi kohustusega alad ja samuti avatud põhjakaarte tuultele, mis omakorda põhjustab olulise lainetuse. Sellest tulenevalt tekib olukord kus lootsi laevale panek või laevalt mahavõtmine ei ole ohutu. STS operatsioon samal alal kehvades ilmastikutingimustes võib tekitada lootsimisel pikki seisakuid. Seega väljapakutud ankrualad ei sobi selleks. Lähtuvalt eelpool toodust ja valdkondlikust sisendist ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada. Lähtuvalt asjaoludest, et Eesti mereala planeeringule esitati palju täpsustusettepanekuid ja eriolukorra tõttu tekkis avalikustamise perioodi ajaline nihe, oleme avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt planeeringut enne avalikke arutelusid täpsustanud. See tagab, et huvigruppidel on võimalus enne avalikke arutelusid täpsustustega tutvuda ja arutelud on tulemuslikumad. Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid (seletuskiri, mõjude 2 hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel) on leitavad mereala portaalist. Juhime tähelepanu, et avalikustamise protsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, kus saab samamoodi ettepanekuid esitada ja küsimusi tõstatada. Seega saab avalikustamise protsessi tulemuse alusel vajalikud täiendused tervikuna planeeringusse kanda alles peale avalike arutelude korraldamist. Ühtlasi teavitame, et planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, aruande eelnõu II avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: • 17.08 algusega kl 16.00 Harjumaa Proto avastustehases (Peetri 10, Noblessner, Tallinn). Palume oma osalemine registreerida siin; • 18.08 algusega kl 16.00 Saaremaa Kuressaare Kultuurivara saalis (Tallinna 6, Kuressaare, Saaremaa). Palume oma osalemine registreerida siin; • 19.08 algusega kl 15.00 Lääne- ja Ida-Virumaa Saka mõisa Meretornis (Saka, Toila vald). Palume oma osalemine registreerida siin. Täiendavalt on soovi korral aruteludest võimalik osa saada ka veebi kaudu. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink konkreetse arutelu toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel ja rahandusministeeriumi kodulehel. Avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid ning käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Veeteede Amet Triin Lepland +372 4520521 [email protected] 3 4