-135244 -5089 0 0 Lp Janne Allandi Adven Eesti AS
[email protected] Teie: 19.08 .2020 Meie: 14 .09 .2020 nr 2.1.-5/20/2932 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspekt sioon (inspektsioon) sai Teie selgitustaotluse. Selgitustaotlusega olid kaasas ka kaks dokumenti, mille osas märgime, et inspektsioon neid dokumente läbi ei vaadanud. Selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda aga õigusabi andmist. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie pöördumises välja saadetud dokumentide hindamine nõuaks just õiguslikku hinnangut, ei saa me selles osas Teid nõustada . Mis puudutab aga esitatud selgitustaotlust, siis selle osas anname järgnevad vastused. Selgitame, e t andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja koostada tagasiulatuvalt. Kohustus selle koostamiseks tekkis/tekib siis kui andmetöötlusega alustati ja/või andmetöötluse ulatuse osas tehti/tehakse muudatusi pärast 25. maid 2018. Mõjuhinnangu osas täpsemalt on võimalik lugeda inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükki. Arvestades tuleb aga sellega, et GPS-seadmete kasutamine saab toimuda andmetöötleja õigustatud huvi alusel, mis tõttu tuleb läbi viia ka eelnev analüüs (huvide tasakaalustamine). Tasakaalustamisel tuleb kaaluda ühest küljest andmetöötleja või kolmanda isiku õigustatud huve ning teisest küljest mõju andmesubjektidele. Selleks tuleb eelnevalt teha põhjalik hindamine, mis põhineb konkreetsetel asjaoludel. Õigustatud huvi peab olema seejuures seaduslik ja piisavalt selgelt sõnastatud. Täpsemalt on võimalik lugeda nimetatud õigusliku aluse osas ka inspektsiooni koostatud õigustatud huvi juhist. Seejuure s on õigustatud huvi analüüsi puhul tegemist dokumendiga, mis tuleb koostada kirjalikult ning millega on võima lik töötajal ka soovi korral tutvuda. Mis puudutab GPS-süsteemi kasutamise osas töötajatele teabe andmist, siis see osa on reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklites 12 – 13. Ehk andmekaitsetingimustes tuleb välja tuua muuhulgas see, mis on konkreetselt GPS-seadmete kasutamise eesmärk ja õiguslik alus, teave õigustatud huvide kohta, andmete säilitamise aeg, teave isiku õiguste kohta. Täpsemalt teabe andmise sisu osas soovitame lugeda ka Artikli 29 töörühma suuniseid läbipaistvuse kohta (vt lehekülgedelt 35 – 40). Lisaks märgite, et kontorisse on paigaldatud kaamera, mis näitab osaliselt ka tänaval toimuvat ning tehniliselt ei ole võimalik kaamerat ka nii suunata, et oleks kontori osast ülevaade ja samal ajal tänavat üldse ei näeks. Pöördumisest arusaadavalt puudub Teil õiguslik alus ja eesmärk kaameraid sellises ulatuses kasutada ning vajadus tekib üksnes sellest, et tehniliselt ei ole võimalik kaamerat teisiti suunata. Selgitame, et isikuandmete töötlemine saab toimuda üksnes sellises ulatuses, milleks on IKÜM artiklist 6 tulenev õiguslik alus ning mis seejuures vastab IKÜM artiklis 5 toodud põhimõtetele. Seega ei ole lubatud töödelda isikuandmeid (sh suunata kaamerat selliselt), mis ei vasta IKÜM artiklitele 5 ja 6. Siinjuures ei saa õigustuseks olla ka tehniliselt võimat u lahendus. Kui kaamerat ei ole võimalik tehnilist paigaldada nii, et saada kse kogu ülevaade kontorist ilma avalikule alale ( tänavale ) pilti suu namata ja selli ses ulatuses andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus (reeglina õigustatud huvi) ja eesmärk, tuleb piirduda kaamera kasutamisel ulat usega, mis vastab IKÜM nõuetele. Lugupidamisega Raiko Kaur vaneminspektor peadirektori volitusel