Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov Teie 24.03.2026 nr
[email protected]
Meie 27.03.2026 nr 10-3/260749/2602650
Volikogu istungite toimumise töögraafiku muutmine
Lugupeetud Aleksei Jevgrafov
Küsisite, kas Narva Linnavolikogu eestseisuse 18.03.2026 koosolekul kinnitatud linnavolikogu
istungite läbiviimise graafiku muutmisel rikuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)
või Narva Linnavolikogu töökorra nõudeid.
Eestseisuse 18.03.2026 koosoleku protokollist seaduse ega Narva Linnavolikogu töökorra
rikkumist ei ilmne.
Volikogu töökorra kehtestab volikogu (KOKS § 44 lg 1). Narva Linnavolikogu töökorra (edaspidi
volikogu töökord) § 3 lõike 1 kohaselt on linnavolikogu eestseisus nõuandev organ linnavolikogu
esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute
läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse
koosolekud toimuvad hiljemalt üks nädal enne linnavolikogu istungit. Linnavolikogu esimees või
tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku (volikogu töökorra § 3 lg 4).
Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja
juurdekuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele üks tund enne
eestseisuse koosolekut (volikogu töökorra § 3 lõige 6). Linnavolikogu istungite toimumise
ajagraafik kinnitatakse linnavolikogu eestseisuse koosolekul (volikogu töökorra § 10 lg 4 esimene
lause).
Juhtisite tähelepanu sellele, et volikogu menetluses on vähemalt 11 eelnõud, mis vajavad arutamist
ja otsustamist. Sama argumendi esitas eestseisuse koosolekul ka Keskerakonna fraktsiooni
aseesimees, pidades vajalikuks komisjonides läbi arutatud ja linnavalitsuse ettevalmistatud
eelnõude läbivaatamist volikogu järgmisel korralisel istungil. Protokollis on öeldud: „M.
Stalnuhhin vastas selle peale, et mõned on läbi vaadatud, see on volikogu töö ja see jätkub kõikide
eelnõudega, mis siia laekuvad, aga hetkel ta sellist vajadust ei näe.“
Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156). Seega
on tal oma töökorralduse osas kaalutlusruum. Õiguskantsler ei saa antud juhul ümber hinnata
volikogu eestseisuse ega volikogu esimehe hinnangut volikogu istungite toimumise graafiku
muutmise vajalikkuse kohta.
Küsisite, millised õiguslikud mehhanismid on ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus
linnavolikogu esimees saab omavoliliselt jätta korralise istungi kokku kutsumata.
2
Volikogu istungite kokkukutsumine ja nende ettevalmistamise korraldamine on volikogu esimehe
ülesanne (KOKS § 42 lg 1 p 1). KOKS § 43 lõige 4 sätestab, et volikogu esimees või tema asendaja
kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu
ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu
esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte
hilisemaks kui üks kuu.
KOKS ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile.
Riigikohus on aga pidanud võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda
ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku
volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Kui isik, kes on pädev volikogu
istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lõike 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku
volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku
volikogu istung, siis on volikogul õigus koguneda ka omaalgatuslikult (RKPJKm 21.12.2009, 3-
4-1-32-09, p 10; RKPJKo 02.07.2004, 3-4-1-16-04, p 14). Rahva poolt valitud esindusorgani
põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või
tegevusetusest (RKPJKo 16.04. 2004, 3-4-1-12-04, p 21).
Volikogu esimees tegutseb volikogu usaldusel. KOKS § 46 reguleerib umbusaldusmenetlust
volikogus. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada
umbusalduse avaldamise volikogu esimehele. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu
koosseisu häälteenamus (KOKS § 45 lg 5).
Küsisite, kuidas tagada linnavolikogu korraliste istungite regulaarne toimimine, kui eestseisuse
koosseis ei peegelda proportsionaalselt linnavolikogu poliitilist koosseisu (nt kui opositsiooni
esindatus on minimaalne).
Volikogu töökorra § 3 lõige 2 sätestab, et linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega
linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees ja fraktsioonide esimehed. See säte ei lähtu
volikogus esindatud poliitiliste jõudude mandaatide arvust. Kui volikogu peab vajalikuks oma
töökorda muuta, siis võib ta seda teha. Kui eestseisuse koosseis ei vasta volikogu töökorras
sätestatule, siis tuleb see viia töökorraga kooskõlla.
Küsisite, kas linnavolikogu esimees võib ignoreerida vähemalt veerandi linnavolikogu liikmete
esitatud nõuet kutsuda kokku linnavolikogu istung, kui see nõue on esitatud seaduses sätestatud
korras. Viitasite ka 16 linnavolikogu liikme 18.03.2026 ettepanekule kutsuda kokku volikogu
istung volikogu spordikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseks (ettepanekule on lisatud ka
otsuse eelnõu ja seletuskiri).
Volikogu kokkukutsumisel vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul tuleb järgida
seadust (KOKS § 43 lg 4) ja volikogu töökorda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]