dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

S.A.CITO OÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 24. märts 2026
Viit
14-9/260728/2602510
Registreeritud
24. märts 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vastus S.A.CITO OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-9 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamine
Toimik
14-9/260728
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Igor Arefjev Teie 20.03.2026 Vastus S.A.CITO OÜ [email protected] Meie 24.03.2026 nr 14-9/260728/2602510 Austatud Igor Arefjev Küsisite, kelle poole tuleb pöörduda, kui tuulepargi tekitatav müra ületab müra sihtväärtust ja takistab kinnisasja kasutamist. Olete pöördunud Terviseameti poole, kuid amet on selgitanud, et planeeringus sätestatud müra sihtväärtuse puhul nad järelevalvemeetmeid ei rakenda. Seadus eristab müra piir- ja sihtväärtust (atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) § 56 lg 2). Müra piirväärtuse ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on seevastu suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.1 AÕKS § 56 lõike 2 punktist 1 võib järeldada, et riikliku järelevalve meetmetega sekkumise lävend on müra piirväärtuse ületamine. Kui planeeringus või selle kehtestamise otsuses on esitatud nõue tagada müra sihtväärtus, saab ka sellele nõudele tugineda. See ei tähenda siiski tingimata, et nõue tuleks maksma panna riikliku järelevalve abil. Planeeringus sätestatud nõue loob subjektiivse õiguse, mille riivamise korral saab pöörduda kohtusse (vt RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 26). Riikliku järelevalve puhul on korrakaitseorganitel kaalutlusõigus otsustada, kas ja kuidas järelevalvemeetmeid rakendada. Isikul ei ole üldjuhul õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse järelevalvemeetme rakendamist (vt RKHKo 01.04.2021 otsus 3-18-1442, p 16). Riiklik järelevalve ei ole eraõiguse normide või isiku subjektiivsete õiguste ja huvide kaitseks, välja arvatud kui kohtulik õiguskaitse pole võimalik õigel ajal saada ja kui ilma riikliku järelevalve kaudu sekkumiseta ei oleks õiguse realiseerimine võimalik (korrakaitseseaduse § 4 lg 2). Teil võib olla võimalik kasutada eraõiguslikke abinõusid. Asjaõigusseaduse § 143 lõike 1 järgi ei saa keelata muu hulgas müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kui aga need mõjutused (nt müra) kahjustab kinnisasja kasutamist, ja sellise mõjutuse kõrvaldamist ei saa majanduslikult eeldada, võib kinnisasja omanik nõuda mõistlikku hüvitist (asjaõigusseaduse § 143 lõige 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Ago Pelisaar 693 8407 [email protected] 1 Kõnealune norm on muutmisel, vt Riigikogu menetluses olevat atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus 393SE
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →