Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu [email protected] 1. juuni 2020 MTÜ ROHELINE PÄRNUMAA JA PÄÄSTAME EESTI METSAD MTÜ ETTEPANEKUD PÄRNU LINNA ASUSTUSÜKSUSE ÜLDPLANEERINGU 2025+ KOHTA MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitavad oma ettepanekud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (edaspidi: ÜP) kohta. Üldiselt kiiduväärsed on muinsuskaitsetingimused, millega tagatakse muinsusväärtuste säilimine. Järgnevalt esitavad allakirjutanud oma ettepanekud üldplaneeringu kohta. 1. Võtta rohkem meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja edendamiseks PlanS § 75 lg 1 p 14 kohaselt määratakse üldplaneeringuga muu hulgas rohealade kasutustingimused. Ettepanek puudutab rohealade hoolduspõhimõtteid. Praegu puuduvad konkreetsed reeglid puude jm haljastuse säilitamiseks. Aeg-ajalt on korraga hulgaliselt puid maha saetud näiteks põhjendusega, et pinnas on nakatunud puumädaniku tekitajatest. 1 Terved ja tugevad puud väga kergesti aga mädanikku ei nakatu. Puid kahjustavad hoolimatud ehitus- ja kaevetööd, samuti maapinna liigne niitmine ja sügiseste langevate lehtede eemaldamine maapinnalt, mis takistab huumuse teket ja maapinna väetamist, mis omakorda nõrgestab puid. Samuti tuleks vältida olukorda, kus ühe puu istutamiseks raiutakse maha suur hulk puid, mis väidetavalt aeglustavad uue puuistiku kasvu. Palju halvem on olukord, kus on puudu 10 puud (või on nende asemel väiksed istikud), kui et puudu on 1 puu ja selle asemel aeglasemalt kasvav istik. Looduslikes tingimustes ei kasvagi puud ülikiiresti ning üldplaneeringusse tuleks lisada piisav sätestus selleks, et ära hoida mõtlematuid otsuseid nagu näiteks hulga täiskasvanud puude maharaiumine eesmärgiga kiirendada ühe istiku kasvu. 1 https://parnu.postimees.ee/3292041/vanapargi-alleel-saetakse-puid Samuti ei tohiks kergliiklusteede rajamisel eemaldada rohkem puid kui hädapärast vaja, sest kõrghaljastus on oluline rekreatiivse keskkonna osa. Palju tervislikum ja stressivabam on kergliiklusteed kasutada, kui maantee ja kergliiklustee vahele jääb rohepuhver. PlansS § 6 p-i 16 kohaselt on roheala loodusliku või inimtekkelise pärituoluga taimkattega ala. Rakendada rohkem meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja edendamiseks. Euroopa Liidu õiguses on mitmeid dokumente, mille kohaselt tuleb võtta suund elurikkuse säilitamisele/taastamisele, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, loodusdirektiiv ja linnudirektiiv. TÜ teadlased on elurikkuse mõõtmiseks alade kaupa loonud Rohemeetri rakenduse https://rohemeeter.ee. Seletuskirja peatükk 9.1 käsitleb maakonna rohevõrgustikku. Allakirjutanud teevad ettepaneku Riigimetsa Majandamise Keskuse raiete piiramiseks, milleks on kohalikul omavalitsusel pädevus olemas. On vaja panna piir Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ulatuslikele raietele Pärnu maakonnas. Nagu kogu Eestis, teeb RMK ka Pärnumaal järjest intensiivsemaid raieid, 2020. aastal isegi lindude pesitsusajal. Osa raieid on leidnud suurt avalikkuse tähelepanu ja vastuseisu2. Üldplaneeringus saab hõlmata vaid linna lähiümbruse rohelist võrgustikku, seega ei puuduta ettepanek kogu maakonda, vaid üksnes linnalähipiirkondi ulatuses, milles see on kaetud üldplaneeringuga. Linna hallatavaid haljasalasid peaks niitma harvemini3 ja lõpetama lehepuhurite kasutamise. Viimasest töövõttest on hakanud loobuma kohalikud omavalitsused üle Eesti4. Lehepuhurid emiteerivad CO2, põhjustavad häirivat müra ja aitavad levitada ka loomade kuivanud väljaheiteid5 ja tolmu, olles seega kahjulikud ja ebaotstarbekad. Avalikkust ei ole seni teavitatud, et Pärnu linna hallatavatel rohealadel kasutataks taimekaitsevahendeid. Kui taimekaitsevahendeid ei kasutata, siis paluvad allakirjutanud samamoodi jätkata ja lisada taimekaitsevahendite (herbitsiidid, pestitsiidid, sh glüfosaadi sisaldusega vahendid, mida Maailma Tervishoiu Organisatsioon on lugenud vähki tekitavaks6) kasutamise keeld rohealade kasutustingimustesse, et edaspidisekski oleks tagatud, et kellegi juhuotsusega ei hakataks linna rohealasid saastama. Rohealasid peaks olema rohkem -- hiljuti on betoneeritud-plaadistatud Kesklinna plats ning ammusemast ajast killustikuga kaetud Steineri aed (kus suures oas killustikust on juba läbi kasvanud rohi) ja Pärnu keskraamatukogu esine plats, kust muu hulgas tekib tolmu. Raamatukogu ees võiks olla muruplats, puud ja põõsad, et tiheda liiklusega tänava ääres õhku puhastada ja ümbrust meeldivamaks muuta. Positiivne tendents oleks, kui Pärnus luuakse 2 Mutso, L. Ulatuslik raie nörritab avalikkust. Pärnu Postimees, 4. jaanuar 2020. https://parnu.postimees.ee/6864167/ulatuslik-raie-norritab-avalikkust. 3 Harvemat niitmist on soovitanud ka Keskkonnaamet ja TÜ teadlane Aveliina Helm. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/sinu_tegu_loeb_aveliina_helm2019.pdf 4 Kuus, I. Tartu linn üritab lehepuhurite kasutamist piirata. ERR, 19. November 2019. https://www.err.ee/1004461/tartu-linn-uritab-lehepuhurite-kasutamist-piirata 5 Strouse, C. Spreading Dry Animal Feces and Other Leaf Blower Dangers. Miami New Times, 14. Oktoober 2010. https://www.miaminewtimes.com/news/spreading-dry- animal-feces-and-other-leaf-blower-dangers-6518986 6 Roundup weedkiller 'probably' causes cancer, says WHO study. The Guardian. https://www.theguardian.com/environment/2015/mar/21/roundup-cancer-who- glyphosate- elutute betoonpindade asemel muruplatsid, istutatakse puud-põõsad. Ilmselt on maa kaetud betooni või killustikuga selleks, et linna niidetavat haljasala oleks vähem. Seda probleemi saab aga lahendada vähema niitmisega, nagu soovitas TÜ teadlane koostöös Keskkonnaametiga – rohkem rohealasid, vähem loodusliku tasakaalu rikkumist ja rohkem elurikkust, näiteks väikesi linde, liblikaid, putukaid. Peale vareste, kes igal pool hakkama saavad, on meeldiv, kui saaks luua rohkem selliseid alasid, kus on võimalik elada ka laululindudel. Maailmas maad võtva massväljasuremise7 kontekstis oleks ääretult kiiduväärne, kui vähemalt Pärnu oleks tervise- ja heaoluvajadustele vastav roheline linn. Võrreldes näiteks Tallinnaga ongi mulje jäänud, et Pärnus on rohkem rohelust, aga kindlasti võiks veel rohkem olla, näiteks vabade alade betooni või killustikuga katmise asemel rajada puude ja põõsastikuga muruplatsid (minipargid). Üldplaneeringuga on vaja tõhusalt sätestada, et elutute betoneeritud või killustikuga täidetud platside asemele rajada rohealad ning et edaspidi detailplaneeringute koostamisel oleks välistatud selliste suures osas haljastamata alade rajamine. Eeltoodud ettepanekud on mõeldud selleks, et hoida või taastada linna rohealadel looduslikku tasakaalu ja silmas pidada linnaelanike ja linnakülastajate huve. Natura ala on mõjutatud ka ümbritsevatest aladest. Seega eeltoodud ettepanekud puude ja üldisemalt elurikkuse säilimise kohta on asjakohased ka Natura alade kontekstis. Eestis on levinud tendents, kus loodusdirektiiviga ette nähtud Natura hindamisest minnakse tihtipeale mööda. Kuna aga üldplaneering sätestab ka keskkonnakasutuse viise, oleks hea võimalus üldplaneeringus luua täpsem raamistik, et arendaja ei saaks jätta Natura hindamist tegemata lühikese umbmäärase põhjendusega, et olulist mõju Natura alale kavandataval tegevusel ei ole. Küsitavusi leiab ka muudest keskkonnamõju hindamistest. Näiteks ÜP juurde kuuluva keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) kohaselt ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui arendada tootmistegevust arengualal A5, mis piirneb vääriselupaiku sisaldava Niidu maastikukaitsealaga, millele on seni avaldunud peamiselt rekreatiivse kasutuse mõju. KSH-s on mööndud, et kaasneda võib mürataseme suurendamine, kuid samas järeldatud, et olulist mõju ei teki. Kuigi on tunnistatud, et ala on koduks paljudele linnuliikidele ja ka nahkhiireliikidele, on järeldatud olulise mõju puudumist. On üldteada, et looduslikult esinevad linnud ja nahkhiired on kohastunud looduskeskkonnaga, mistõttu on meelevaldne järeldada, et lisanduda võiv inimtekkeline müra neid oluliselt ei mõjuta. Pärnu jõgi kuulub Natura alasse, seega jõega seonduvaid erahuvides (majandustegevust tulu teenimise eesmärgil) tehtavaid muutusi (nt süvendamist) tuleks hoolikalt kaaluda ja mõelda, kas Natura alasse kuuluva jõe puhul on tingimata linna, linnaelanike ja puhkajate huvides kunstlikud muudatused jões. Seda on kohane üldplaneeringus konkreetselt reguleerida ja seada Natura aladele keskkonnakaitseliselt kasulikumad tingimused kui seadusega ette nähtud miinimumnõuded. Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p-I 10 kohaselt täpsustatakse üldplaneeringus rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ning määratakse sellest tekkivad kitsendused. 7 Carrington, D. The Guardian. 10. juuli 2017. Earth's sixth mass extinction event under way, scientists warn. https://www.theguardian.com/environment/2017/jul/10/earths-sixth-mass-extinction- event-already-underway-scientists-warn PlanS § 12 lg-e 2 kohaselt peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades muu hulgas olemasolevat keskkonda. Ei ole positiivne, kus igasugustel loodusliku taimkattega aladel, mis ei ole kaitse alla võetud, võib ilma põhjalikuma kaalumiseta keskkonda kahjustada. Kuursaali ja muuli vahelisele alale võib küll rohkem radasid ja looduslikku elupaigatüüpi tutvustavaid infotahvleid luua, aga arvestada tuleb, et kui seni vähekasutatud piirkonna külastatavus hüppeliselt suureneb, kasvab muu hulgas prügistamise probleem (nagu näha Tervise Paradiisi läheduses oleva maapinnast kõrgemale tõstetud laudtee ja vaatlustorni puhul, siis osa laudtee kasutajaid prügiastavad laudteed ümbritsevat roostikku) ja elupaigatüübid, mida tahetakse infotahvlitel tutvustada, võivad kahjustuda ja osaliselt hävida. Keskranna laiendamine looduskeskkonna arvelt on murettekitav ja sellise võimaluse lisamist üldplaneeringusse pole allakirjutanute hinnangul piisavalt kaalutud. Ehituskeeluvöönd on alal põhjusega ja seda ei või niisama lihtsalt vähendada. Pärnu ranna külastatavus on kõrghooajal suur, kuid rohealale uute asfaltteede ja ehitiste rajamine ei aitaks külastajaid sedavõrd palju hajutada, et see õigustaks rohealal inimtegevusega kaasnevaid mõjusid. Ranna külastajatel on niigi võimalus kasutada randa kogu pikkuses ja seda ka tehakse. Kõigil aladel ei ole vaja inimtegevust, igal juhul on detailplaneeringuga abistavate rajatiste ja teenindavate sõidukitega ligipääs põhjendamatu. Teenindavaid hooneid (duširuume, kohvikuid jne) peaks looma sinna, kus inimtegevusega juba on keskkonda mõjutatud, ja senised rohealad rahule jätta. Kui praegusele rohealale rajatakse ligipääs rajatisi teenindavate mootorsõidukite jaoks, on Pärnu ja Tartu Rüütli tänava näitel peaaegu võimatu tagada, et teadmatusest või reeglitest mittehoolimise tagajärjel ka muud sõidukid alal ei liikle. Hulga teenindavate rajatiste, asfalteeritavate pindade ja mootorsõidukiliikluse mõju lisandumine kahjustaks senist looduslikku ja idüllilist rannapiirkonda. Muinsuskaitse eritingimuste peatükis käsitletud Jakobsoni pargi planeergimise asjus pooldavad allakirjutanud tühimiku säilitamist haljasalana, sest uushoonestus ei sobiks väga hästi ajalooliste hävinud hoonete piirkonda. Pealegi on haljasaladel linnakeskkonda ilmestav mõju. Rannapargis rohealade säilitamine on väga kiiduväärt ja allakirjutanud toetavad ÜP-s väljendatud ideed seista vastu Rannaparki ohustavale ehitussurvele. Uue silla ehitamise asemel peaks korda tegema vanad sillad, sest nii on väiksem kahju keskkonnale ja ka muinsuskaitsealale. 2. Kehtestada elamupiirkondadesse tervise kaitset ja heaoluvajadust arvestavad müratasemed Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg-e 1 kohaselt lähtub kohalik omavalitsus linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Kohalik omavalitsus otsustab kohaliku elu küsimuste üle (KOKS § 3 p 1), millest tulenevalt saab KOV üldplaneeringuga kehtestada soodsamaid müra piirnorme, mis lähtuvad elanike ja puhkajate vajadustest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1 tuleneb Pärnu elanike õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Seega paluvad allakirjutanud üldplaneeringuga sellised normid ka kehtestada, tuginedes selleks asjaomastele uuringutele, sealhulgas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele. 3. Välistada Pärnu linnas kõrghoonete püstitamise võimalus Seletuskirja kohaselt kavandatakse arengualal A1 Ringi tänava pikenduse ja Vingi tänava vahelisel alal kõrghoone püstitamise võimalust. Kõrghooned ei sobi Pärnu linnapildiga, olemasoleva linnastruktuuri ega jõeruumiga, minnes vastuollu ala ümberkujundamise peaeesmärgiga, milleks on kvaliteetse kesklinnalinu jõeäärse ruumi kavandamine. Kõrghooned ei sobi Pärnu linnaruumi, kus on säilinud palju ajaloolisi hooneid. Kuna kõrghooned rikuksid miljööd, on vaja välistada kõrghoonete rajamise oht juba üldplaneeringu tasandil, sest detailplaneeringu etapis on selle probleemiga juba raskem tegeleda. Üldplaneeringu lisas 1 (eksperdihinnangus) on toodud, et põhjused, miks tavapäraselt suurlinnadesse kõrghooneid püstitatakse (ruumipuudus), Pärnus ei esine, seega kõrghoonete järele vajadust ei ole. Arusaamatuks jäävad aga eksperdihinnangus toodud kaudsed positiivsed tegurid, sest kesklinna ilmega mittesobivad kuni 28-korruselised ja 93 m hooned, mida eksperdihinnangu kohaselt rajada ei ole vaja, ei saa kesklinna atraktiivsemaks muuta. Silmatorkavalt kõrged hooned võivad hoopis negatiivset mõju avaldada, kuna mõjuksid muude, sh ajalooliste ehitiste taustal võõrkehana. Kõrghooned ei sobi kuurortlinna. 4. Luua tervislikum, meeldivam ja rohelisem elukeskkond. Ettepanekud arengualade kaupa 4.1. A1 kesklinna arenguala Kuna linna eesmärk kooskõlas Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega on autostumist vähendada, siis tuleks A1 arengualal uute parklate rajamise ja autoga jõe kallastele ligipääsude loomise asemel keskenduda kergliikluse soodustamisele. Nii väheneb liiklusest tekkiv õhusaastus ja mürareostus, sellist reostust tuleks jõeäärsetel aladel vältida. See on kooskõlas ka haljastuse põhimõtetega, mille kohaselt tuleb tagada rohekoridori sidusus. 4.2. A2 Mai arenguala Kiiduväärne on linnaaianduse kaalumine. Kuna Mai rajoon on korruselamuid võrdlemisi täis ehitatud, ei ole põhjendatud seal kaaluda korruselamute ehitamist. Piirkonnas on säilinud haljastus ja rohealad väärtuslikud ja neid on vaja säilitada. A2 arenguala puhul on kiiduväärne, et ÜP-ga kavandatakse kergliikluse võimaluse edendamist. See aitab kaasa rekreatsiooniks sobiva keskkonna loomisele. Samas on arusaamatu, kas luuakse juurde uusi parklaid, kuna seletuskirja lk 47 räägib uute alade määramisest parkimiseks. Kuna samal leheküljel on juttu kergliikluse soodustamisest, siis ranna lähedale uute parklate rajamine läheks eeltoodud arengusuundadega vastuollu. 4.3. A4 Rääma, Niidu, Liblika tänavate ja Pärnu jõe vaheline arenguala ja A5 Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääv arenguala Allakirjutanud pooldavad alternatiivi 2 - tootmistegevuse väljaviimine elamupiirkonnast. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg-e 1 kohaselt lähtub kohalik omavalitsus linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Paljud linnaelanikud ei tööta tootmisettevõtetes, seega oleks põhjendamatu arvestada vaid tootmistegevuse huvidega ja sundida teisi linnaelanikke tööstuspiirkonnast tulenevaid mõjusid taluma. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1 tuleneb Pärnu elanike õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tööstuspiirkonnast, eriti suurtootmisest, tekib vältimatult häiringuid. Üldplaneeringuga on vajalik välistada elamupiirkonnas suurtootmisest tulenevad mõjud, sest seadusega ette nähtud piirnormid ei taga KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tööstustootmine ei sobi elamupiirkonna lähedusse. Tootmistegevuse arendamine selliselt, et selle mõju elamupiirkonnale oleks võimalikult väheste häiringutega, on ebamäärane ja mittesiduv. Ettevõtjad, kelle erahuvides on tootmist arendada, saavad tugineda sellele, et nende tegevus ei ületa piirnorme, kuid ka piirnorme mitteületav häiring võib olla selline, millega rikutakse linnaelanike õigust KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevale tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (näiteks lõhnahäiringu piirnorm näeb ette suurel hulgal ebameeldiva lõhna tunde aastas; mürahäiringu puhul jälgitakse piirnormi täitmise puhul müratunde ööpäevas, aga see ei taga elamisväärset keskkonda). Veelgi enam, tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna hindamisel tuleb arvesse võtta piirkonna olemust - tööstuspiirkonnas eeldatakse, et elanikud peavad taluma suuremaid mõjusid kui elamupiirkonnas, mis tähendab, et tööstusaladel on elanikel vähem õigusi tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Seetõttu on hädavajalik ala juhtfunktsiooni muuta. Tööstuspiirkonnana jätkamisest huvitatud ettevõtjate erahuvid ei kaalu üles avalikke huve, linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtumise kohustus tuleneb ka KOKS § 2 lg-st 1. Allakirjutanud kiidavad heaks mõlemal arengualal alternatiivi 2, kus kujundatakse tootmistegevusest vabanenud ala ümber elamupiirkonnaks. Samuti on tervitatav arhitektuurikonkursi korraldamise kaalumine elamupiirkonna kujundamiseks. Arenguala A5 puhul ei ole 2. arenguvisiooni puhul mainitud lubatud juhtotstarvetest puhke- ja haljasalamaad. Allakirjutanud paluvad selle juhtotstarbe lisada. 4.4. A6 Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori vaheline arenguala Jõepoolsest osas aga ei ole põhjendatud kuni 6-korruseline hoonestus, sest jõe ääres asuvad pigem kõrged hooned torkaksid silma ja rikuksid linnailmet. Seega peaks ka jõepoolsetel hoonetel rakendama sama kõrget hoonestust nagu Rääma tänava ääres. Kiiduväärne A6 alal silla lähedale osaliselt haljastuse jätmine, kuid sinnagi on ÜP seletuskirja järgi kavandatud parklaid. Kui eesmärk on soodustada kergliiklust ning vähendada mootorsõidukitega kaasnevat õhusaastet ja müra, siis parklate asemel tuleks rajada või säilitada rohkem rohealasid ning luua kergliikluseks sobivat infrastruktuuri. Mitmele poole linnas uute parklate rajamine süvendaks aga autostumist sest nagu Tallinnas Reidi tee laiendamise näitel näha, siis mootorsõidukitega liiklemise ja nende parkimise soodustamisel süveneb autostumise probleem veelgi. 4.5. A7 J. V. Jannseni sadama arenguala Kahtluse all on alternatiiv 1, sest kõnealuse üldplaneeringuga ei ole kavandatud häiringute vähendamist suuremas ulatuses, kui seadusega ette nähtud. Nagu punktis 4.3 toodud, ei piisa kehtivate piirnormide järgimisest, et tagada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond. Kuna sadam on linna osa, tuleb sadamaala planeerimisel arvestada mõjuga ümbritsevale linnakeskkonnale. Allakirjutanud pooldavad alternatiivi 2, millega muu hulgas kujundatakse ala ümber kvaliteetseks linnaruumiks ja avatakse jõe kallas avalikuks kasutamiseks. Nagu punktis 4.3 toodud, tuleb lähtuda linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Erahuvid kaubasadamat käitada ei tohiks prevaleerida avalike huvide üle. Praegune avalikkusele suletud kaubasadam takistab ka juurdepääsu Vana-Pärnu linnuvaatlustornile ja muulile, rikub muidu kauni puhkepiirkonna ilmet ja muudab sinna ligi pääsemise ohtlikuks kaubasadamat teenindavate raskeveokite pideva liikluse tõttu. Maaliliste rannaniitude ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala tõttu on A7 piirkonnal potentsiaali, mida saaks paremini kasutada, kui muuta ala rohkete rohealadega väikeelamupiirkonnaks, mis meeldivama rekreatiivse keskkonna ja parema ligipääsetavuse korral muutuks atraktiivsemaks ka puhkajatele, kes praegu kas ei tea selle ala olemasolust või ei pruugi pika suletud jõeäärse ala tõttu leida üles marsruuti, kustkaudu Vana-Pärnu muulile, rannaniitudele ja linnuvaatlustornile ligi pääseb. Kokkuvõtvalt peaks ka peale traditsioonilise puhkepiirkonna, milleks on ranna rajoon, järgima linnaruumi tasakaalustatud ja proportsionaalset arengut, st vältima silmatorkavalt kõrgeid hooneid, kruntide tihedalt täisehitamist ja rohealade hävitamist. Rohealad, näiteks pargid, aitavad vähendada ka õhusaastet ja on puhvriks müra vastu. Esteetilist ja elamisväärset linnaruumi on vaja kõigile linnaelanikele, mitte vaid ranna rajooni külastavatele puhkajatele. Kuna elamupiirkondade arendajate huvi on nähtavasti maksimaalse tulu teenimise eesmärgil krundid võimalikult tihedalt täis ehitada, mitte võimalikult head elukeskkonda luua, on vajalik üldplaneeringus ette näha seaduses sätestatud miinimumvariandist suurem kohustuslik puhke- ja haljasala määr, mida detailplaneeringus järgida tuleks, et uuselamute arendamisel oleks tagatud elanike tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond. Pärnu elamupiirkondade planeerimisel võiks eeskuju võtta 1930ndatel rakendatud park-maja-park-meetodist. Lugupidamisega Tanel Lebedev Juhatuse liige MTÜ Roheline Pärnumaa [email protected] Liina Steinberg Juhatuse Liige Päästame Eesti Metsad MTÜ [email protected] (Allkirjastatud digitaalselt) Pärnu Linnavalitsus Planeerimisosakond Suur-Sepa 16 80098 Pärnu [email protected] [email protected] MTÜ Roheline Pärnumaa Reg-kood 80581270 Sääse 1-2, 80012 Pärnu [email protected] SEISUKOHAD, SELGITUSED JA KÜSIMUSED PÄRNU LINNA ASUSTUSÜKSUSE ÜLDPLANEERINGU 2025+ KOHTA Avaliku arutelu protokoll ei ole jõudnud MTÜ-ni Roheline Pärnumaa. MTÜ Roheline Pärnumaa ei ole seni saanud vastust ka 21. juuni 2020 kirjas sisaldunud küsimustele, seega saab lähtuda üksnes seni teada olevast infost, samuti jääb varem esitatud seisukohtade juurde. 1. Üldplaneeringu avalik arutelu 19. juunil 2020 1.1. Avalik arutelu korraldati tööpäeval ja tööajal erinevalt näiteks muinsuskaitse koosolekust, mis korraldati nädalavahetusel (2.2.2020). Sellest ei ole võimalik järeldada muud, kui et muinsuskaitse koosolekul sooviti võimalikult paljude huvitatud isikute osalemist, üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) avalikul arutelul mitte. 1.2. Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi: LV) ootust väikse osalejate arvu kohta kinnitab ka see, et aruteluks ei olnud eriti aega arvestatud. Kohaletulnud ei saanud oma kohal vabalt sõna võtta, samuti ei saanud sõna võtta kõik soovijad või üritati neid vahepeal takistada, pidevalt oli teemade läbivõtmisega kiire, sadamateema jäeti ülde puutumata. Samuti puudus avalik wifi võrk ja ei õnnestunud leida pistikuid sülearvuti/nutiseadme toitejuhtme jaoks, samas ei hoiatatud, et kõik ÜP dokumendid ja õigusaktid tuleb paberil kaasa võtta. 1.3. Linnavalitsus jagas ÜP olemuse kohta eksitavat teavet: planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p-i 14 kohaselt on üks ÜP ülesannetest rohealade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kuid avalikul arutelul väitis LV esindaja, et ÜP-ga ei saa vabaneda linnahaljastuses pestitsiididest, liigsest niitmisest ega lehepuhurite kasutamisest, samuti et ei saa määrata seadusega sätestatust tervislikumaid müranorme (vastupidist kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-88- 15). ÜP-st järgmine madalam planeeringuaste on detailplaneering, seega ei ole õigemat planeeringut rohealade kasutustingimuste ja müranormide seadmiseks kui ÜP. Tegevuskavades võib küll mitmesuguseid tingimusi ette näha, aga need on üldjuhul mittesiduvad: kavale on põhimõtteliselt võimalik anda haldusakti, täpsemalt üldkorralduse jõudu, aga sellega on oodata segadust ja vaidlusi. Haldusakti jõud on tegevuskaval üksnes siis, kui see on piisavalt täpne ja regulatiivne; kui kava sisaldab ettekirjutusi üksikisikule, peab esinema selleks sõnaselge ja konkreetne seaduslik volitus; ja tegevuskava tuleb koostada avalikus menetluses1. 1 I. Pilving. Keskkonnakasutuse kava kui halduse tegevusvorm. Juridica 2010, nr 1, lk 51–61. 1.4. Kõrghoonete puhul on tähelepanuväärne, et hulk inimesi kirjutas linnavalitsusele kõrghoonete ebavajalikkusest ja sobimatusest Pärnus, aga LV kirjalikest ja suulistest vastustest nähtus soov kõrghooned ilmselt iga hinna eest läbi suruda, ilmselt on sama oodata ka kõrghoonete potentsiaalsete tulevaste madalama taseme planeeringute (detailplaneeringute) puhul. Hoolimata LV esindajate katsetest pisendada ÜP tähtsust kõrghoonete planeerimisel, peab siiski nentima, et ka kõrghoonete rajamise puhul on ÜP ülimalt oluline dokument, sest kui kõrghoonete planeerimine jõuab detailplaneeringuteni, on avalikke huve kaitsta keerulisem, sest kõrghooned oleksid sellisel juhul juba kooskõlas üldplaneeringuga. 2. Tööstuse väljaviimise ja kõrghoonete probleem 2.1. Ühelt poolt on mõistetav, et Eestis on harjutud majandushuvisid esmatähtsaks pidama ja kuigi see hakkab maailmas muutuma, siis Eestis võib nähtavasti oodata paradigma muutumist alles paari aasta pärast või veelgi hiljem. See aga ei tähenda, et me ei peaks juba praegu näiteks EL-i eesmärke ja põhimõtteid arvestama. Kui keegi (nt Pärnu) eeskuju ei näita, jõuavadki Lääne-Euroopa uuenduslikud ideed Eestisse aeglasemalt. Kes tööstusest (st käitistest nagu kaubasadam ja tehased) otsest majanduslikku kasu ei saa, sel pole põhjust õigustada kuurortlinnas tööstuse püsimist, nagu 19. juuni avalikul arutelul ka näha võis. Tööstusest majanduslikku kasu saavad üksikisikud ei peaks olema põhjuseks, miks kõik ülejäänud peavad taluma suurtootmise tegutsemist kuurortlinnas ja selle mõjusid. Ainsad töökohad ei ole tööstuses. Vastupidi, tööstuse olemasolu pigem peletab muu tööjõu Pärnust eemale, sest Pärnus töötavad inimesed soovivad head elukeskkonda. Tööstuse eelistamine avalikele huvidele ei ole enam ei edumeelne ega tänapäevane, vaid kiiresti süvenevate keskkonnaprobleemide tõttu hakatakse kogu maailmas üha paremini mõistma, et ületootmisel, ületarbimisel ja lõputu majanduskasvu utoopial ei ole kohta2. 2.2. Tõusetub küsimus, et kui praegu annab suurtootmine 25% linnaeelarvest ja ÜP-sse ei saa seetõttu tööstuspiirkonade asemel elamu- ja rohealasid sätestada, siis kui mõnede aastate pärast tööstus linnast välja viiakse, kas sellega seoses ei muretse linn oma eelarve pärast? See vastuolu ilmnes eriti teravalt pärast avalikku arutelu, kui linnavalitsuse esindajad vastasid küsimustele tööstuse väljaviimise õiguslikest takistustest. 2.3. Eriti alarmeeriv on see, et tööstusettevõtjad võivad tootmise välja viia ainult juhul, kui ise soovivad. Teadupärast on tööstusettevõtjad orienteeritud maksimaalse kasumi teenimisele (ehkki võib kõrgelt hinnata ka Pärnu Linnavalitsuse idealistlikku suhtumist, kuidas töösturid peavad ülihästi kinni keskkonnanormidest, tahavad kõrgepalgalisi töökohti luua ja linnaelu paremaks teha) ja suhteliselt raske on neid vabatahtlikult tööstust välja viima mõjutada, nagu ka näha Pärnu Sadama esindaja vastasusest üldplaneeringule, kus sisalduks kaks arenguala alternatiivi. 2.4. Kui ei ole selge, mis aja jooksul saab Pärnu tööstusaladest vabaks, on vaja veel ÜP-ga tööd teha. Vabatahtlikkuse alusel võiks ka praegu tööstus Pärnust välja minna või olla teinud seda minevikus, kuid seda pole toimunud. See väide kindlasti ei päde, et kui tööstus juba kord on end linnas sisse seadnud, siis suurtootmisvaba linna ei olegi enam võimalik luua. 2.5. Õiguslikust aspektist on tähtis kindlaks teha, mis täpselt takistab üldplaneeringusse tööstuspiirkondade asemele ainult elamu- ja rohealasid sisse kirjutamast. Õiguslik alus ei ole see, et ärihuvid on kõige tähtsamad, vaid õiguslik alus sisaldab konkreetset õigusnormi, mida võib olla ka mitu. 2 Nt Univesity of New South Wales. Overconsumption and growth economy key drivers of environmental crises. 19.6.2020. Arvutivõrgus https://phys.org/news/2020-06-overconsumption-growth-economy-key-drivers.html. 2.6. Kliimamuutustega võitlemiseks ja liikide massväljasuremise takistamiseks on vaja rohkem elurikkust ja vähem tööstust. Suhtumine, et tööstus on nii tähtis, et seda ei saa niisama lihtsalt välja viia, on ajale jalgu jäänud. Kui rohealast tahetakse tööstuspiirkonda teha, ei oodata sellega niikaua, kuni roheala kasutavad ja kalliks pidavad isikud seda lubavad. Millegipärast aga, kui tööstuspiirkonnast tahetakse teha elamu- või roheala, siis ilma töösturite nõusolekuteta seda teha ei saa? 2.7. Kui Pärnusse tulevad pilvelõhkujad ja suurtootmine linna piiresse määramata ajaks edasi jääb, ei ole Pärnul enam Tallinna ees eeliseid, vaid vastupidi -- Pärnu on siis nagu väike Tallinn, ainult et töötajate jaoks madalamate palkadega ja turistide jaoks suurematest transpordi sõlmpunktidest kaugemal. Mainisite, et Pärnu on roheline linn. Praegu on parke ja jalgrattateid nähtavasti rohkem kui Tallinnas, aga tervislikku ja meeldivat elukeskkonda väärtustavaid elanikke häirib juba praegu tööstuslik tootmine, nagu avalikul arutelul selgus. 2.8. Kohati paistab, et ÜP-d on liiga palju mõjutanud isikud, kes seisavad vastu parema elukeskkonna loomisele. Linn ilma elaniketa ei ole linn, aga linn ilma tööstustootmiseta on kuurortlinn ja nutikate töökohtadega linn. Tööstusel ei ole sellist õigust igal pool igasugust suurtootmist arendada, küll aga on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale elukeskkonnale (KeÜS § 23). Tervis ja heaolu ei tähenda ainult haiguste puudumist (vt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esitatud määratlust). 2.9.Väga trööstitu on põhjendus, et kui kunagi on Pärnus tööstustoomine olnud, siis ei saagi sellest vabaneda, isegi mitte tänapäeval, kus juba praegu on Eesti ja EL-i seadustes ning välislepingutes tervise- ja heaoluvajadust arvestavad keskkonnasätted ja mida aeg edasi, seda rohkem selles suunas läheb. Seega võiks Pärnu lisaks ajaga kaasas käimisele (nt palju parke) ka Eestis teed rajada (looduslikumad pargid, heaolu kõigis linnaosades, ei jookse kaasa ebaotstarbekate projektidega nagu pilvelõhkujad). Planeerimisel on üheks aluseks elukeskkonna parendamise põhimõte3, mitte paari eraisiku tulu säilitamise või suurendamise põhimõte. 2.10 Põhjendamatu on arhitekti väide kõrghoonete kohta vana ja uue hoonestuse tasakaalustamisel – justkui muid uusi hooneid peale pilvelõhkujate ei eksisteerikski. Nagu Pärnus näha, on päris palju uushoonestust, mis on kuurortlinnale kohase kõrgusega ja ei riku teravalt linnapilti. 2.11 Pole raske arvata, kelle survel on LV vastu tööstuse väljaviimise selgemale plaanile, kuid tekib küsimus, kes on seni survestanud LV-d kesklinna kõrghoonete rajamist lubama ja rannaalale ehitama. Nii kesklinnale kui ka rannaalale on ehitussurve ja nagu näha, on LV sellele survele järele andmas, põhjendused on aga vastuolulised: rannaalal tahetakse külastustihedust loodusalade arvelt hõrendada, kesklinnas asustustihedust elanike ja puhkajate heaolu arvelt suurendada. 3. Rohealad 3.1. Mõningase uurimistöö järel võis leida, et Pärnul on rohelise linnani minna veel pikk tee, samas kui mitu muud Eesti suuremat linna on selles valdkonnas juba rohkem edusamme teinud. Haapsalus on juba otsustatud vähema niitmise kasuks ja pestitsiididest peaaegu täielikult vabanenud. Tartus jäetakse mõnele poole elurikkuse säilitamiseks suisa kõrge rohi, mida niidetakse üks kord suve jooksul4, samuti on peaaegu kaotatud linna hooldatavatel aladel lehepuhurite kasutamine. Tallinnas 3 H. Veinla, E. Lopman, K. Relve, M. Triipan. 2016. Keskkonnaõigus. Lk 139. 4 K. Kukin, J. Saar. Muruniiduk peab edaspidi mõnes kohas elurikkusele teed andma. 19.6.2020. Tartu Postimees. Arvutivõrgus: https://tartu.postimees.ee/7000243/muruniiduk-peab-edaspidi-mones-kohas-elurikkusele-teed-andma on hakatud tegelema lehepuhurite probleemiga ja linnas on palju selliseid parke ja isegi metsaparke, kus peale kõrghaljastuse on olemas ka looduslik muru ja rohkesti põõsaid. Pärnus on kaht viimast vähevõitu. 3.2. Olemasoleva teabe põhjal järeldub, et Pärnu linnavalitsus on teinud paljudest potentsiaalsetest haljasaladest hallid, elutud, kõledad ja külalislahkusetu välimusega betooni või kividega kaetud platsid seetõttu, et linnavalitsuse arusaam haljasalade hooldusest hõlmab ülipüüdlikku niitmist, pestitsiide ja mürarikkaid lehepuhureid, mis kõik aga ei muuda linna üksnes vähem meeldivaks ja ebatervislikumaks kohaks, vaid on ka kulukas. Betoon ja kivid soodustavad palavate ilmadega linna kuumenemist5, seetõttu pole mõtet teha rohealade asemele roheluseta või vähese rohelusega platse nagu näiteks Pärnu Keskraamatukogu ees või Pärnu Hotelli ees. Üldplaneering on õige dokument, kus senist olukorda parandada, ja käesolevaga palume seda ka teha. Lugupidamisega Tiina Georg Juhatuse liige MTÜ Roheline Pärnumaa [email protected] (Allkirjastatud digitaalselt) 5 S. Kams. Liiga palju asfalti ja betooni kütavad kuuma linna veelgi kuumemaks. 10.8.2018. Tartu Postimees. Arvutivõrgus: https://tartu.postimees.ee/6032846/liiga-palju-asfalti-ja-betooni-kutavad-kuuma-linna-veelgi- kuumemaks Saatja: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Saadetud: 23.10.2020 14:18 Adressaat: Eleri Kautlenbach <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Anne-Ruth Laine <[email protected]>; Andres Sooniste <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Riina Georg <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Re: 8-5/4527/2020-242 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ / MTÜ Roheline Pärnumaa Lugupeetud Rahandusministeerium ja Pärnu Linnavalitsus MTÜ Roheline Pärnumaa jääb Pärnu linna asustusüksuse 2025+ üldplaneeringut puudutavate seni esitatud kõigi seisukohtade juurde, sh et kõrghooned ei sobi muinsuskaitseväärtusega kuurortlinna Pärnusse, kus pealegi ei ole elamispinna puudust; pestitsiide ja lehepuhureid on linna hallatavatel aladel kasutada ebakohane ja kahjulik; üldplaneeringuga on vaja võtta märksa rohkem meetmeid elupaikade, nt parkide, kaitsmiseks ja taastamiseks ning linna rohealasid asustavate looma- ja taimeliikide seisukorra parandamiseks ja edendamiseks. Kas Rahandusministeerium saaks selgitada planeerimisseaduse rakendamist rohealade kasutustingimuste seadmise osas? Pärnu Linnavalitsuse väitel (linnavalitsuse viimane seisukoht on kirjale lisatud) ei saa üldplaneeringuga reguleerida rohealade kasutustingimusi, nt niitmise sagedust, pestitsiidide ega lehepuhurite kasutust. Kas mürale ei saa üldplaneeringuga sätestada piirnorme? Seda väitsid Pärnu Linnavalitsuse esindaja ja nende palgatud Hendrikson & Co esindaja 19. juunil 2020 üldplaneeringu avalikul koosolekul (protokolli leiate samast digiümbrikust, mis sisaldab viimast linnavalitsuse seisukohta). Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-88-15 kohaselt saab kohalik omavalitsus müranorme kehtestada lausa konkreetsetele projektidele. Muu hulgas leiame, et Pärnu Linnavalitsus ei võta uue üldplaneeringuga piisavalt meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja edendamiseks. Tõime selle välja juba 1. juunil esitatud seisukohtades (kirjale lisatud) ja vahepealsete muudatustega on küll Pärnu Linnavalitsus üht-teist parandanud, mis on kiiduväärne, aga arvestades kogu maailmas ja isegi Euroopa Liidu riikides () keskkonna hävingut, on vaja igal pool, sh Pärnus ja Pärnumaal, teha palju enamat. Selleks on Euroopa Liit koostanud uue elurikkuse strateegia . Üks probleemidest on urbaniseerumine, sh linnalooduse häving. Samuti ei tähenda EL-i elurikkuse strateegia seda, et loodust tuleks kaitsta ainult kaitsealadel (, vt eesmärki nr 2), vaid igal pool. Küsimus Pärnu Linnavalitsusele: mis funktsioon on näiteks keskraamatukogu esisel suurel killustikuga kaetud platsil ja iseseisvuse väljaku (end. Rüütli plats) betoonkividega kaetud platsil? Kliimamuutuste tõttu lähevad suved järjest soojemaks ja juba praegugi on ilma puude ja põõsasteta lagedatel platsidel suviti soojemate ilmadega ebamugavalt kõrge temperatuur. Kui selliseid betoon- ja killustikuplatse on palju, nagu praegu Pärnus neid leidub, siis muutub suvine viibimine nendes kuurortlinna osades talumatuks. Arvestades, et üldplaneering hakkab kehtima alates 2025. aastast, on eluliselt oluline seal arvestada hüppelist kiirenevate kliimamuutustega (nt ). Ka pärast esimest seisukohtade esitamise vooru küsis linnavalitsus, kas MTÜ Roheline Pärnumaa jääb seisukohtade ja vastuväidete juurde, ja juba siis kinnitasime, et seisukohad ei ole muutunud. Lugupidamisega Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa P.S. Väga tänuväärne, et tänu Rahandusministeeriumile lisati metsaseaduse paragrahvi 42 lõige 3, mis võimaldab paremini asulametsi kaitsta. ---------- Forwarded message ---------From: Roheline Pärnumaa <>Date: Fri, 19 Jun 2020 at 11:26Subject: Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+To: <> Lugupeetud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond MTÜ Roheline Pärnumaa annab teada, et jääb esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning leiab, et enamjaolt on esitatud vastuväited ja ettepanekud jäänud arvesse võtmata. Lugupidamisega Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja