dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 29. oktoober 2020
Seotud ettevõtted
CREDITREFORM EESTI OÜ (adressaat)
Viit
1.1-10/7448-1
Registreeritud
29. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Creditreform Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10/2020
Vastutaja
Paula Etti (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎Creditreform Eesti OÜ seisukoht krediidiiteabe seaduse eelnõu VTK.pdf118 KB

Sisu (failidest)

Creditreform Eesti OÜ seisukohad vastavalt krediiditeabe seaduse eelnõu TVK-GA. 26.10.2020 1. Üldist Krediiditeabe seaduse eelnõu VTK on äratanud huvi ka rahvusvaheliselt analoogilise teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Creditreform on Saksa taustaga ettevõte, kellel on pikaajaline kogemus krediidiinfo teenustega nii Saksamaal kui ka Eesti lähiriikides. Näiteks Lätis on Creditreformil krediidibüroo riiklik litsents. Oleme huvitatud Võimaliku konkursi korral süsteemi pidaja teenuse pakkumisest. Oma suurele kogemustepagasile toetudes anname hea meelega omapoolse panuse ka TVK partnerina. 2. Kommentaar 1994-2001 töötanud Eesti Krediidiregistri kohta Krediiditeabe seaduse eelnõus TVK-s on mitmetes kohtades viidatud, et Eestis töötas 1994-2001 Eesti Krediidiregister. Nimetatud register töötas 100% erainitsiatiivina ja oli kooskõlas nii omaaegsete seaduste kui ka turunõuetega. Ka antud TVK-s on arutletud „erasektori poolt korraldatud süsteemi, kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse …“. Creditreform Eesti OÜ juhib siin tähelepanu ka omaaegsetele probleemidele. Eesti krediidisektoris on suhteliselt väike arv ettevõtteid. 1994-2001 toiminud andmevahetuses esines sageli konflikte, mis olid tingitud just reguleerimatusest ning mille tulemusena ka register 2001 suleti. Seetõttu soovitame kaaluda lahendust, kus vastutustundliku laenamise põhimõtet saab teostada lahendusega, kus Süsteemi korraldajal on riiklik taust. 3. Creditreform Eesti OÜ seisukohad, TVK lk 12 punktides a-j a) Juriidiliste isikute hõlmamine skoopi ehk andmevahetus peaks hõlmama ka ettevõtjate finantskohustustega seotud infot Creditreform Eesti OÜ ei pea vajalikuks juriidiliste isikute skoopi võtmist. Ülesande püstituse käigus on väga selgelt välja toodud, et erinevalt eraisikutest peab äriühing raamatupidamislikku arvestust ja seetõttu omab täpset ülevaadet oma kohustustest. Maailmapanga ja OECD seisukohad põhinevad eelkõige riikide kogemustel, kus kesksete registrite loomisega tekkis suurem usaldus ja seega riik tervikuna võitis. Eestis töötab väga korrektne registrite süsteem (sh Äriregister ) juba aastakümneid ja sellist efekti, nagu Maailmapank silmas peab siin ei saavutata. b) Õigus pääseda ligi füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole (vastutustundlik laenamine ja piiratud teovõime) Kindlasti on veel probleeme, mis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on vaja lahendada. Positiivse registri eesmärk võiks siiski piirduda ülevaate saamisega isikute kohustustest. Isiku teovõime (ja ka ülalpeetavate arv) on teiste registrite info, mida dubleerida kindlasti ei ole mõtet. Pealegi on tegu eriliigiliste isikuandmetega. Creditreform Eesti OÜ ettepanek on isiku teovõimet puudutav info jätta antud ülesande skoobist välja. Küll aga võiks teha ettepaneku vastava registri pidajale, et info isikute teovõime kohta võiks olla paremini kättesaadav. c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine Uue Isikuandmete Kaitse Seadusega on hetkel toimivad maksehäireregistrid selges vastuolus. Vastutava töötlejana ei ole negatiivse sisuga krediidiajaloo andmete töötlemiseks mingit seaduslikku alust. Creditreform Eesti OÜ näeb siin kahte lahendust. Esiteks luua seadusandlik raamistik uue Negatiivse krediidibüroo kohta (paraku on tegu väga mahuka teemaga ja see eeldaks eraldi uuringut) või teiseks muuta Täitemenetluse register kreeditoridele avatuks. Kuna viimane on sisuliselt 1:1 võlgade register, siis oleks lahendatud andmete kvaliteediprobleemid, aga ka paljud antud VTKs, lk 13 p c) välja toodud probleemid. Ühtlasi kaoks ära vajadus suuremahulise ja kuluka Negatiivse krediidibüroo väljatöötamiseks. d) Vaiete menetlemise korra reeglid Creditreform Eesti OÜ nõustub, et vaiete menetlemise kord on vajalik e) Õigus saada andmeid avalikest registritest Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK raames otstarbekas skoopi võtta. f) Tunne oma klienti ehk KYC (ingl know your customer) andmete jagamine Antud punktis käsitletakse sisuliselt isikute varade päritolu puudutava AML temaatikaga. Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK raames otstarbekas skoopi võtta. g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus Nõusolekuteenuse väljatöötamist ei ole antud TVK raames analüüsitud. Creditreform Eesti OÜ-l puudub selle teenuse suhtes seisukoht. h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis Creditreform Eesti OÜ seisukohast on Baltikum kliiga väike piirkond, et nõuete ühtlustamine end ära tasuks. Küll aga võiks see toimuda laiemalt EL tasemel. i) Laenukeelu list Creditreform Eesti OÜ-l puudub laenukeelu listi suhtes seisukoht. j) Eesti Pangaliidu ettepanekud (25.04.2019 kiri nr 18) Creditreform Eesti OÜ nõustub Eesti Pangaliidu seisukohtadega. Lugupidamisega Alar Jäger Creditreform Eesti OÜ juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel