Rahandusministeerium · 29. oktoober 2020
- Viit
- 1.1-10/7448-1
- Registreeritud
- 29. oktoober 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Creditreform Eesti OÜ
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
- Sari
- 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-10/2020
- Vastutaja
- Paula Etti (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)
Sisu (failidest)
Creditreform Eesti OÜ seisukohad
vastavalt krediiditeabe seaduse eelnõu TVK-GA.
26.10.2020
1. Üldist
Krediiditeabe seaduse eelnõu VTK on äratanud huvi ka rahvusvaheliselt analoogilise teenuseid
pakkuvates ettevõtetes. Creditreform on Saksa taustaga ettevõte, kellel on pikaajaline kogemus
krediidiinfo teenustega nii Saksamaal kui ka Eesti lähiriikides. Näiteks Lätis on Creditreformil
krediidibüroo riiklik litsents. Oleme huvitatud Võimaliku konkursi korral süsteemi pidaja teenuse
pakkumisest. Oma suurele kogemustepagasile toetudes anname hea meelega omapoolse panuse ka
TVK partnerina.
2. Kommentaar 1994-2001 töötanud Eesti Krediidiregistri kohta
Krediiditeabe seaduse eelnõus TVK-s on mitmetes kohtades viidatud, et Eestis töötas 1994-2001 Eesti
Krediidiregister. Nimetatud register töötas 100% erainitsiatiivina ja oli kooskõlas nii omaaegsete
seaduste kui ka turunõuetega. Ka antud TVK-s on arutletud „erasektori poolt korraldatud süsteemi,
kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse …“. Creditreform Eesti OÜ juhib
siin tähelepanu ka omaaegsetele probleemidele. Eesti krediidisektoris on suhteliselt väike arv
ettevõtteid. 1994-2001 toiminud andmevahetuses esines sageli konflikte, mis olid tingitud just
reguleerimatusest ning mille tulemusena ka register 2001 suleti. Seetõttu soovitame kaaluda
lahendust, kus vastutustundliku laenamise põhimõtet saab teostada lahendusega, kus Süsteemi
korraldajal on riiklik taust.
3. Creditreform Eesti OÜ seisukohad, TVK lk 12 punktides a-j
a) Juriidiliste isikute hõlmamine skoopi ehk andmevahetus peaks hõlmama ka ettevõtjate
finantskohustustega seotud infot
Creditreform Eesti OÜ ei pea vajalikuks juriidiliste isikute skoopi võtmist. Ülesande püstituse
käigus on väga selgelt välja toodud, et erinevalt eraisikutest peab äriühing
raamatupidamislikku arvestust ja seetõttu omab täpset ülevaadet oma kohustustest.
Maailmapanga ja OECD seisukohad põhinevad eelkõige riikide kogemustel, kus kesksete
registrite loomisega tekkis suurem usaldus ja seega riik tervikuna võitis. Eestis töötab väga
korrektne registrite süsteem (sh Äriregister ) juba aastakümneid ja sellist efekti, nagu
Maailmapank silmas peab siin ei saavutata.
b) Õigus pääseda ligi füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole (vastutustundlik
laenamine ja piiratud teovõime)
Kindlasti on veel probleeme, mis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on vaja
lahendada. Positiivse registri eesmärk võiks siiski piirduda ülevaate saamisega isikute
kohustustest. Isiku teovõime (ja ka ülalpeetavate arv) on teiste registrite info, mida
dubleerida kindlasti ei ole mõtet. Pealegi on tegu eriliigiliste isikuandmetega. Creditreform
Eesti OÜ ettepanek on isiku teovõimet puudutav info jätta antud ülesande skoobist välja. Küll
aga võiks teha ettepaneku vastava registri pidajale, et info isikute teovõime kohta võiks olla
paremini kättesaadav.
c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine
Uue Isikuandmete Kaitse Seadusega on hetkel toimivad maksehäireregistrid selges vastuolus.
Vastutava töötlejana ei ole negatiivse sisuga krediidiajaloo andmete töötlemiseks mingit
seaduslikku alust. Creditreform Eesti OÜ näeb siin kahte lahendust. Esiteks luua seadusandlik
raamistik uue Negatiivse krediidibüroo kohta (paraku on tegu väga mahuka teemaga ja see
eeldaks eraldi uuringut) või teiseks muuta Täitemenetluse register kreeditoridele avatuks.
Kuna viimane on sisuliselt 1:1 võlgade register, siis oleks lahendatud andmete
kvaliteediprobleemid, aga ka paljud antud VTKs, lk 13 p c) välja toodud probleemid. Ühtlasi
kaoks ära vajadus suuremahulise ja kuluka Negatiivse krediidibüroo väljatöötamiseks.
d) Vaiete menetlemise korra reeglid
Creditreform Eesti OÜ nõustub, et vaiete menetlemise kord on vajalik
e) Õigus saada andmeid avalikest registritest
Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK raames otstarbekas
skoopi võtta.
f) Tunne oma klienti ehk KYC (ingl know your customer) andmete jagamine
Antud punktis käsitletakse sisuliselt isikute varade päritolu puudutava AML temaatikaga.
Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK raames otstarbekas
skoopi võtta.
g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus
Nõusolekuteenuse väljatöötamist ei ole antud TVK raames analüüsitud. Creditreform Eesti
OÜ-l puudub selle teenuse suhtes seisukoht.
h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis
Creditreform Eesti OÜ seisukohast on Baltikum kliiga väike piirkond, et nõuete ühtlustamine
end ära tasuks. Küll aga võiks see toimuda laiemalt EL tasemel.
i) Laenukeelu list
Creditreform Eesti OÜ-l puudub laenukeelu listi suhtes seisukoht.
j) Eesti Pangaliidu ettepanekud (25.04.2019 kiri nr 18)
Creditreform Eesti OÜ nõustub Eesti Pangaliidu seisukohtadega.
Lugupidamisega
Alar Jäger
Creditreform Eesti OÜ
juhataja