Jõgevamaa Põltsamaa-Esku jalg- ja jalgrattatee

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 22.07.2019 11:17 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Projekteerimistingimuste taotlus. Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks Manused: Lähtedokumendid.zip From: [email protected] <[email protected]> Sent: Saturday, July 20, 2019 8:28 PM To: [email protected] Subject: Projekteerimistingimuste taotlus. Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks Tere! Palume väljastada projekteerimise tingimused Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse projekteerimiseks vastavalt kirjale lisatud lähtedokumentidele. Lugupidamisega Olev Saago Juhatuse liige Palmpro OÜ Tartu linn Mob. +372 509 7516 Tel. +372 735 2929 E-post: [email protected] Koduleht: http://www.palmpro.ee/ EELNÕU 15.02.2019 PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS KORRALDUS Põltsamaa . veebruar 2019 nr … Projekteerimistingimuste andmine Põltsamaa Vallavalitsus kavandab Põltsamaa linna ja Esku küla vahelisel riigimaanteel nr 38 liiklusohutuse tõstmiseks jalg- ja jalgrattatee rajamist. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigimaanteel 38 Põltsamaa – Võhma oli 2017. aastal 1387 autot, millest raskeliiklus moodustas 8-10 %. Kavandatava kolme meetri laiuse jalg- ja jalgrattatee pikkus on ca 4000 meetrit. Planeeritud on ehitada 2 truupi, 7 mahasõitu ja 1 ülekäik. Põltsamaa Vallavalitsus saatis projekteerimistingimuste andmise eelnõu koos lisadega arvamuse avaldamiseks Maanteeametile. Maanteeamet vastas kirjaga nr….. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 11 lõikele 2 on tegevusloa menetleja hinnanud, et taotletav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga ning projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole vaja algatada keskkonnamõju hindamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti 1 ja § 11 lõike 2, ehitusseadustiku § 99 lõike 1 ja 2, Põltsamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2018 otsuse nr 1-3/2018/10 “Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine” punktide 1.1 ja 1.3 alusel. 1. Anda projekteerimistingimused Põltsamaa vallas Põltsamaa – Võhma tugimaantee 38 kõrvale jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks vastavalt korralduse lisale. 2. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda määrusest „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja teistest tee-ehitust reguleerivatest õigusaktidest. 3. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde aruanded esitada Põltsamaa Vallavalitsusele 10 päeva jooksul ehitusuuringute lõpetamise päevast arvates. 4. Käesolev korraldus ei anna õigust ehitustöödega alustamiseks. Projekteerimisel arvestada, et kavandatav rajatis ei rikuks teistele isikutele kuuluvaid asjaõiguseid. 5.Vallavalitsuse majandusosakonnal vormistada käesoleva korralduse alusel projekteerimistingimused. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 7. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Möldri (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Janne Veski vallasekretär Koostas: teedespetsialist Aivar Aigro Kooskõlastas: jurist Aldi Alev Ettekandja: majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi Korraldus saadetakse: 1. Maanteeamet 2. Elektrilevi 3. Muinsuskaitse 4. Side  LISA Põltsamaa Vallavalitsuse …..märts 2019 korraldusele nr PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Ehitustegevuse liigi täpsustus Jalg- ja jalgrattatee ehitus Projekteerimistingimuste andja Asutus PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Asutuse registrikood 77000358 Ametniku nimi Aivar Aigro Ametniku ametinimetus teedespetsialist Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress: Koha-aadress: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, riigimaantee 38 Põltsamaa –Võhma äärne maa-ala Põltsamaa linnast kuni Esku külani vastavalt asendiplaanile. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused1: 1. EHITUSPROJEKTI EESMÄRK: Jalg- ja jalgrattatee rajamine 2. EHITUSLIKUD NÕUDED: 2.1. Projekteerida 3,0 m laiune asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee vastavalt asendiplaanile; 2.2. näha ette jalg- ja jalgrattatee osaline valgustamine Põltsamaa linna piirist kuni tankla mahasõiduni; 2.3. projekteerida vastavalt asendiplaanile kaks uut truupi ja üks valgustatud jalakäijate ülekäik; 2.4. vajadusel näha ette kommunikatsioonitrasside kaitsemeetmete rakendamine või ümbertõstmine, mille täpne vajadus selgub uurimistööde käigus; 2.5. projekteeritav tee eraldada sõiduteest võimalusel vähemalt 5 m laiuse eraldusribaga ja ohtlikud lõigud teepiirdega; 2.6. projekteeritud teerajatis peab olema mehhanismidega hooldatav, teekonstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet ning lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahka. 3. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE 3.1 Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“, majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja juhinduma Eesti Vabariigis kehtivatest teehoiutöödega seotud standarditest, normdokumentidest ja juhendite terviktekstidest; 3.2 vajadusel esitada põhiprojekti koosseisus tehnovõrkude eelprojektid; 3.3 põhiprojekti koosseisus esitada ehitusmaksumuste kalkulatsioon; 3.4 projektiga ettenähtud tööd, mis otseselt mõjutavad piirinaabreid (näiteks kaevetööd, ajutine maakasutus, läbisõit krundilt) tuleb projekteerimise käigus piirinaabritega kooskõlastada ning kui projektlahendus nõuab teemaa laiendamist, tuleb algatada maaomandusprotsess; 3.5 krundijaotuskava peab näitama võõrandatava äralõike kinnistust. Krundijaotuskavale võtta kõigi maaomanike kooskõlastused/nõusolekud võõrandamise protsessi alustamiseks; 3.6 projekt kooskõlastada kõigi asjaomaste võrguvaldajate ja maaomanikega. Ametkondade kooskõlastused hangib vallavalitsus; 3.7 projektdokumentatsioon tuleb üle anda 3 eksemplaris paberkandjal koos ehitise oluliste tehniliste andmetega ja 1 eksemplaris välisel andmekandjal. Digitaalsed joonised vormistada dwg- ja pdf- formaadis; 3.8 projekti kõikide eksemplaride koosseisus esitada kooskõlastustest värvilised koopiad. 4. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Põltsamaa Vallavalitsuse hinnangul keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub, sest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel käesolev tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusele nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 alusel ei ole vajalik anda ka keskkonnamõju hindamise eelhinnangut. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE KEHTIVUS Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. 6. Projekteerimistingimusi on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  Aivar Aigro Teie 21.02.2019 nr 4-8/2019/456-1 Põltsamaa Vallavalitsus Lossi 9 Meie 18.03.2019 nr 15-2/19/9707-2 Põltsamaa vald, 48104, Põltsamaa, Jõgeva maakond [email protected] Põltsamaa vallas Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu (lisa 1-3) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas riigitee 38 Põltsamaa-Võhma km ca 3,60-7,65 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Asendiskeemi alusel kavandatakse JJT Põltsamaa linnas olemasolevast kõnniteest kuni Esku külas olemasoleva teeületuskohani. Põltsamaa linna piirist kuni tankla (Kingu tee 2 kinnistu) ristumiskohani (ca km 4,0) kavandatakse JJT valgustamine. JJT paigutust maantee suhtes ei ole projekteerimistingimustes määratud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2-3 ja § 99 lg 3 ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), Maanteeamet kooskõlastab projekteerimistingimuste andmise Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks tingimusel, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse alljärgnevate nõuetega: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigitee alust maad. 5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada JJT ehitamiseks vajaliku maa kasutusala või võõrandamise plaanid. Juhinduda Maanteeameti kodulehel https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-4 toodud riigimaa kasutusõiguse taotlemise juhistest. 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Alusplaanile kanda muuhulgas olemasolev teevalgustus ja lumekaitse hekid. 6.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab olema geodeetilise mõõdistuse, sh kooskõlastuste, vanus kuni üks aasta. 7. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 8. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 9. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. 10. Projekti seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud näitajad, mis on avalikult kättesaadavad teeregistris. 12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega. 13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks, sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius määrata Normide tabeli 7.5 ja kehtiva kiirusrežiimi alusel projekteerimise lähtetasemel „rahuldav“. Üksnes põhjendatult (näit olemasolev hoonestus) ja Maanteeametiga kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või piirdega lahendit. 14. JJT projekteerida asulate vahelisel lõigul ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT üleviimine teisele poole riigiteed tuleb kavandada asula kiiruspiiranguga lõigul hea nähtavusega asukohas ning projektis lahendada riigitee liikluse rahustamise meetmed (ohutussaar, vms). 15. Teeületuskoha ohutussaare projekteerimisel lahendada projektiga seotud ristumiskohtade ümberehitamine (näit ca km-l 4,0 tankla juurdepääs). 16. Enne põhiprojekti koostamist koostada eskiislahendus (vähemalt 2 varianti), mille alusel selgitada välja JJT paigutus riigitee suhtes ning vajadusel teeületuse asukoht ja lahendus. Eskiis esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 17. Riigitee ristumiskohtadel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 18. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. Olemasolevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Käsitleda ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused koos põhjendusega. 19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine (koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega). 2 (4) 20. Koostada JJT ristlõiked iseloomulikest kohtadest koos maanteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 21. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 22. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. 23. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 24. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki, vm haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. Tagada olemasolevate lumekaitse hekkide säilimine ja hooldamiseks vajalik ruum. 25. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist, vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. 28. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigukohad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3. 29. Teeületuskoha spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 30. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 30.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 30.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigiteealusele maale. Põhjendatud juhul tehnovõrkude riigiteealusele maale projekteerimisel tuleb lähtuda Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 33. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 34. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada 3 (4)  maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel. 35. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 36. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, Maanteeamet ei teosta ehitusprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt juhul, kui JJT projekteeritakse erandkorras lõiguti riigitee muldkeha külge. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamiseks esitamist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Palume arvestada projekteerimistingimuste andmisel Maanteeameti nõuetega või põhjendada arvestamata jätmist EhS § 31 lg 5 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: 1) PV korralduse eelnõu.pdf 2) PV projekteerimistingimused lisa.pdf 3) Põltsamaa-Esku asendiskeem.jpg Marge Kelgo 6304860 [email protected] 4 (4)  Projekteerimise tehnilised tingimused 1. EHITUSPROJEKTI EESMÄRK: Jalg- ja jalgrattatee rajamine 2. EHITUSLIKUD NÕUDED: 2.1. Projekteerida 3,0 m laiune asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee vastavalt asendiplaanile; 2.2. näha ette jalg- ja jalgrattatee osaline valgustamine Põltsamaa linna piirist kuni tankla mahasõiduni ; 2.3. projekteerida vastavalt asendiplaanile kaks uut truupi ja üks valgustatud jalakäijate ülekäik; 2.4. vajadusel näha ette kommunikatsioonitrasside kaitsemeetmete rakendamine või ümbertõstmine, mille täpne vajadus selgub uurimistööde käigus; 2.5. projekteeritav tee eraldada sõiduteest võimalusel vähemalt 5 m laiuse eraldusribaga ja ohtlikud lõigud teepiirdega; 2.6. projekteeritud teerajatis peab olema mehhanismidega hooldatav, teekonstruktsioonid peavad talu ma kloriididega libedustõrjet ning lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahka. 3. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE 3.1 Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“, majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja juhinduma Eesti Vabariigis kehtivatest teehoiutöödega seotud standarditest, normdokumentidest ja juhendite terviktekstidest; 3.2 vajadusel esitada põhiprojekti koosseisus tehnovõrkude eelprojektid; 3.3 põhiprojekti koosseisus esitada ehitusmaksumuste kalkulatsioon; 3.4 projektiga ettenähtud tööd, mis otseselt mõjutavad piirinaabreid (näiteks kaevetööd, ajutine maakasutus, läbisõit krundilt) tuleb projekteerimise käigus piirinaabritega kooskõlastada ning kui projektlahendus nõuab teemaa laiendamist, tuleb algatada maaomandusprotsess; 3.5 krundijaotuskava peab näitama võõrandatava äralõike kinnistust. Krundijaotuskavale võtta kõigi maaomanike kooskõlastused/nõusolekud võõrandamise protsessi alustamiseks; 3.6 projekt kooskõlastada kõigi asjaomaste võrguvaldajate ja maaomanikega. Ametkondade kooskõlastused hangib vallavalitsus; 3.7 projektdokumentatsioon tuleb üle anda 3 eksemplaris paberkandjal koos ehitise oluliste tehniliste andmetega ja 1 eksemplaris välisel andmekandjal. Digitaalsed joonised vormistada dwg - ja pdf -formaadis; 3.8 projekti kõikide eksemplaride koosseisus esitada kooskõlastustest värvilised koopiad. Saatja: Anni Luht </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=Anni Luht347> Saaja: '[email protected]' Teema: Põltsamaa-Esku vahelise jalgratta- ja jalgtee projekteerimisnõuete taotlemisest Tere, Edastasite Maanteeametile projekteerimisnõuete taotluse Põltsamaa-Esku vahelise jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse projekteerimiseks. Pöördumisele on lisatud lähtedokumendid, mh Maanteeameti 18.03.19 kiri nr 15-2/19/9707-2. Nimetatud kirjaga oleme kooskõlastanud projekteerimistingimuste andmise Põltsamaa-Esku jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks ning lisanud märkused, millega projekti koostamisel arvestada tuleb. Kirjas oleme andnud teada, et juhul kui kohalik omavalitsus jätab projekteerimistingimuste andmisel Maanteeameti märkused arvestamata, tuleb EhS § 31 lg 5 alusel esitada vastavasisulised põhjendused. Kuna tänaseks päevaks ei ole Maanteeametit märkustega mittearvestamise kohta teavitatud, loeme, et 18.03.19 kirjas nr 15-2/19/9707-2 esitatud märkused võeti arvesse ning on kehtivad. Täiendavate nõuete väljastamist praeguses staadiumis ei pea Maanteeamet vajalikuks. Eraldi juhime tähelepanu 18.03.19 kirja punktile nr 16, mille kohaselt oleme palunud enne põhiprojekti koostamist koostada eskiislahendus (vähemalt kaks varianti), mille alusel selgitada välja JJT paigutus riigitee suhtes. Eskiisid esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Parimate soovidega Anni Luht peaspetsialist | Taristu teenuste osakond Telefon 5090807