Täiendavad ettepanekud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõule

Teie 12.09.2018 Meie 29.11.2018 nr 1.1-10/2018/977-3 Edastan Teile Elering AS dokumendi pealkirjaga "Täiendavad ettepanekud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõule". Lugupidamisega Kaidi Tikerperi Dokumendihaldur M 372 511 9998 T 372 715 1523 [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn www.elering.ee Lp Ando Leppiman Teie 09.11.2018 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lp Jaanus Uiga [email protected] Meie 29.11.2018 nr 1.1-10/2018/977-3 Täiendavad ettepanekud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõule Vastuseks Teie 09.11.2018 saadetud e-kirjale edastab Elering AS ettepanekud ja märkused elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja 18.10.2018 määruse eelnõule (edaspidi eelnõu). Juhime tähelepanu, et lisaks käesolevas kirjas esitatud ettepanekutele jääb Elering AS nende ettepanekute ja märkuste juurde, mille esitasime Teile elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja 11.09.2018 määruse eelnõu kohta oma 30.10.2018 kirjaga nr 1.1-10/2018/977-2. Elering AS ettepanekud ja märkused eelnõule on järgmised: 1) Eeldusel, et on soovitud kasutada „talitleda“ asemel „rakendamist“, on § 7 lg-s 2 sisalduv sõna „talitleda“ üleliigne. 2) §-s 8 on sõnas „ süsteemihalduri“ i-üleliigne, peab olema „süsteemihaldur“. 3) Õigusselguse huvides palume eelnõus kasutada läbivalt ühte mõistet „tootmismoodul“. Hetkel sisaldab eelnõu tootmismooduli ja tootmisseadme mõistete läbisegi kasutust. Nt on eelnõu §-is 13, § 18 lg-s 2 ja §-is 21 kasutatud tootmisseadme mõistet, ülejäänud eelnõu osas aga tootmismoodulit. 4) § 14 lg 2 p-s 2 peab „0,5 megavatti (edaspidi MW)“ asemel olema „0,5 MW“, sest megavati lühendi viide on eelmises punktis juba esitatud. 5) §-s 15 on puudu sõna „kaudu“. Palume korrigeerida. „Elektrienergia import teistest elektrisüsteemidest ja eksport teistesse elektrisüsteemidesse ning transiit põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu ei tohi kahjustada riigi elektrisüsteemi, tekitada lisapiiranguid elektri sisetarbimisele, halvendada riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ega elektrienergia kvaliteeti.“ 6) § 18 lg 1 p-s 1 sätestatud „detailplaneeringu kehtestamise otsus“ ei ole juriidiliselt korrektne, kuivõrd vastavalt planeerimisseadusele võib elektripaigaldamise rajamise aluseks olla ka mõni teine planeeringuliik (nt PlanS §-s 27 sätestatud riigi eriplaneering, mis on ühtlasi ehitusprojekti koostamise aluseks). Seega palume taastada 11.09.2018 määruse eelnõu versioonis olnud väljend planeeringu kehtestamise otsuse kohta. 7) Arvestades § 19 ülejäänud sisu, on § 18 lg 3 sisu hetkel ebaloogilises asukohas. Ettepanek § 18 lg 3 sisu tõsta § 19 lg-sse 1 ning sellest tulenevalt § 19 lg-te 1 ja 2 sisu nihutada järgmistesse lõigetesse. § 19 on loogiline alustada lõikega, mis sisustab liitumislepingu pakkumise sisu, mille juures lg-d 2 ja 3 täpsustavad, millal liitumislepingu pakkumine erinevate võrguettevõtjate poolt väljastatakse. 8) Mis puutub § 19 lg-tesse 5-7, siis on positiivne, et maksete suuruste osa ning arvete tasumise ja esitamise tähtaegade osa on sätestatud eraldi sätetena. Märgime, et kõnealuste sätete sisu osas jääme oma 30.10.2018. a kirjaga esitatud ettepanekute juurde. Küll aga juhime tähelepanu, et kuivõrd § 19 lg 5 reguleerib turuosalise ja põhivõrguettevõtja vahelist suhet, siis Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  palume § 19 lg-s 7 sõna „võrguettevõtja“ asendada sõnaga „põhivõrguettevõtja“. Lisaks on ettepanek § 19 lg-s 7 jätta põhivõrguettevõtjale kaalutlusruumi, sätestades arve esitamise tähtajana praeguse „20 päeva pärast hanke võitja väljakuulutamist“ asemel „20 päeva jooksul alates hanke võitja väljakuulutamisest“. 9) Ettepanek muuta § 19 lg 9 sõnastust ja asukohta. Elering AS ei pea vajalikuks liitumise tehniliste tingimustega turuosalisele väljastada elektrisüsteemiga ühendatud elektrijaamade läbilaskevõime suurust (arvestades § 20 lg-t 4 on kõnealune informatsioon juba avalik) ning samuti ei ole igakordselt vajalik anda ülevaadet elektrisüsteemi olukorrast osas, mis liitujat ei mõjuta. Ettepanek on § 19 lg 9 sõnastust muuta selliselt, et võrguettevõtja märgiks tehnilistes tingimustes lisaks eeldatavale liitumistasule info elektrivõrgu ümberehitamise ja võimalike vajalike uute elektripaigaldiste kohta, mida on vaja turuosalise taotluses soovitud läbilaskevõime tagamiseks. Kuivõrd liitumise tehniliste tingimuste väljastamine eelneb liitumislepingu sõlmimisele ja on ajaliselt pigem liitumistaotluse esitamisele eelnevalt või liitumistaotluse alusel väljastatavad tingimused, siis on ettepanek tõsta § 19 lg 9 sisu §-i 18. 10) Kuivõrd § 20 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustused peaksid jääma võrguettevõtja asemel tootjale, on meie ettepanek asendada § 20 lg-tes 2 ja 3 „asjaomane võrguettevõtja“ sõnaga „tootja“. Ülejäänud paragrahvi sisu osas jääme oma 30.10.2018. a kirjaga esitatud ettepanekute juurde. 11) Ettepanek muuta § 23 lg 3 p 2 sõnastust ja § 23 lg 4 sisu selliselt, et § 23 lg 3 p-s 2 eemaldada „sellisel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale“ ning lisada see § 23 lg-sse 4 teise lausena „Lõike 3 punkti 2 kohasel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale“. 12) § 23 lõiked ei ole järjekorras: lõiget 4 on kaks korda, palume korrigeerida. 13) Palume korrigeerida § 24 lg-t 2 selliselt, et „Tehnilise järelevalve infosüsteemist“ asemel on „tehnilise järelevalve infosüsteemist“. 14) §-s 29 on määruse lisa nimetatud kui „Elektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid“, samas kui §-s 12 on lisa nimetatud kui „Elektrisüsteemi talitluse nõuded“. Palume § 29 korrigeerida. Hea meelega oleme valmis oma sõnastusettepanekuid ja kommentaare selgitama ning vajadusel ministeeriumi esindajaga taas kohtuma. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Lisa: Elering AS 30.10.2018 kirjaga nr 1.1-10/2018/977-2 esitatud ettepanekud ja märkused elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja 11.09.2018 määruse eelnõule. Kerti Kokk [email protected] +372 508 4143 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  Lp Ando Leppiman Teie 12.09.2018 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lp Jaanus Uiga [email protected] Meie 30.10.2018 nr 1.1-10/2018/977-2 Ettepanekud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõule Vastuseks Teie 12.09.2018 saadetud e-kirjale edastab Elering AS ettepanekud ja märkused elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõule (kommenteeritud eelnõu on lisatud kirjale). Elering AS hinnangul süveneb kõnealuse määruse eelnõuga segadus mõistetega „liitumine“, „võrguga ühendamine“ ning „uue võrguühenduse loomine“. RfG järgi käsitletakse võrguga ühendamist üksnes uute tootmismoodulite võrku ühendamisena (võrguühenduse pingestamise, tootmismooduli sünkroniseerimise ning nõuetekohasuse kontrolli tegevused). ELTS § 3 p 33 järgi tähendab aga võrguga ühendamine nii võrguühenduse loomist, olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmist kui ka varustuskindluse suurendamist. RfG ei reguleeri nt liitumistaotluse esitamise ega võrguühenduse ehitamisega seonduvaid protsesse. Seega, RfG järgi on ühendamine vaid konkreetne kitsam tegevus kogu liitumisprotsessis ehk ühendamine RfG-s on vaid liitumisprotsessi üks osa. ELTS käsitleb liitumisega seonduvaid tegevusi aga laiemalt. Elering AS hinnangul tuleks lisaks võrgueeskirjade muudatustele muuta RfG-st lähtuvalt ka elektrituruseadust (nt ELTS § 3 p 33). Elering AS on seisukohal, et erinevate tõlgenduste vältimiseks praktikas on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas oluline luua õigusselgus „ühenduslepingu“ mõiste osas. Elering AS hinnangul tuleb RfG- st tulenev mõiste „ühendusleping“ õiguskorda üle võtta selliselt, et see hakkaks tulevikus asendama ELTS-is kasutatavat mõistet "võrguleping". Samamoodi tuleb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas luua õigusselgus mõistete “ühendamistaotlus“ ja „ühenduspunkt“ tähenduse osas. Lisaks märgime, et eelnõus ei ole kajastatud muudatust, millele oleme oma varasemates pöördumistes tähelepanu juhtinud. Nimelt peab ELTS § 55 lg 1 kohaselt üle 5 MW netovõimsusega tootmisseadme nõuetekohasust kontrollima süsteemihaldur, kuid RfG kohaselt tuleb tootmisseadme nõuetekohasust kontrollida võrguettevõtjal, kelle võrguga seade ühendatakse. Oleme valmis operatiivselt oma sõnastusettepanekuid ja kommentaare selgitama ning vajadusel ministeeriumi esindajaga kohtuma. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected] Lisa: elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse eelnõu koos ettepanekute ja märkustega Kerti Kokk [email protected] +372 508 4143 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  EELNÕU 11 . 09 .2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elektri süsteemi toimimise võrgueeskiri Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 4 lõike 4 1 , § 39 lõike 1 punkti 1, § 40 lõike 3 , § 42 lõike 3 , § 59 1 lõike 1 punkti 1 , § 61 lõike 1 1 ja § 67 lõigete 4 ja 6 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohalda misala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) elek trisüsteemi varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded; 2) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega; 3) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmismoodulitele elek tripaigaldistele ; 3) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega; 4) süsteemihalduri põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused ; 4) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded ; 5) uue võrgu ga ühenduse loomi s e ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord; 6) võrguettevõtja poolt uue võrgu ühe nd use loomise ga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord; . 7 ) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded . ( 2 ) Käesoleva määrusega reguleeritakse elektri süsteemi toimimist ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad : 1) komisjoni määruses (EL) nr 2016/631 , millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta ( ELT L 112/1 27.04.2016 , lk 1–68 ); 2) komisjoni määruses (EL) nr 2016/1388 , millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta ( ELT L 223/10 18.08.2016 , lk 10–64 ); 3) komisjoni määruses (EL) nr 2016 / 1447 , millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta ( ELT L 1241/1 08.09.2016 , lk 1–65 ) ; 4) komisjoni määruses (EL) nr 2017/1485 , millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220/1 25.08.2017, lk 1–120); 5 ) komisjoni määruses (EL) nr 20 17 / 2196 , millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri ( ELT L 312/54 28.11.2017 , lk 54–85 ) ; 6) komisjoni määruses (EL) nr 2017/2195 , millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 197/24 28.11.2017, lk 6–53). § 2 . Mõisted (1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse paragrahvi 3 , komisjoni määru se 2016/631 artikli 2, komisjoni määruse 2016/1388 artikli 2, komisjoni määruse 2016 / 1477 artikli 2 , komisjoni määruse 2017/1485 artikli 3 ning komisjoni määruse 2017/2196 artikli 3 tähenduses . (2) Lisaks kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : Avariitõrjeautomaatika – elektri süsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja elektri süsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed. Avariitõrjeautomaatikaks ei loeta automaatikaseadmeid, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid. Elektrisüsteemi töökindlus – elektrisüsteemi võime tagada elektrijaamade ja elektrivõrkude koostöö elektrisüsteemi talitluses. Mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud el ektrienergia parameetrite määramiseks. N-1-1 – ühe elektrisüsteemi elemendi avariiline väljalülitumine, kui mõni elektri süsteemi tööd oluliselt mõjutav element on hoolduses või remondis . N-2 – kahe elektrisüsteemi elemendi samaaegne avariiline väljalülitumine. N-X – enam kui kahe elemendi samaaegne avariiline väljalülitumine. Piirkond – Eesti põhja-, lõuna-, lääne- ja idaosa 330 kV pingega alajaamade toitepiirkond. Elektris üsteemi kustumine – Elektris üsteemis pinge kadumise tõttu tekkinud eriolukord. Tarbimistingimused – võrguettevõtja poolt tarbijale väl j astatud tehnilised parameetrid : pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud näivvõimsus kilovoltamprites , elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht . Tootmistingimused – võrguettevõtja poolt tootjale väljastatud tehnilised parameetrid: pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, tootmissuunaline võrguühenduse läbilaskevõime , elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht . 2 . peatükk ELEKTRI S ÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUS 1. jagu Üldnõuded § 3. Nõuded varustuskindlusele (1) Elektris üsteemi ühtsus ja töövõime peavad häiringu korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus. (2) Elektris üsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestad a, et sagedamini esinevad häiringu i d N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid standarditest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist. (3) Põhivõrgu kaudu võib elektrienergiat importida ja eksportida ning transiidi korras edastada sellisel määral ja sellistel tingimustel, mis ei vähenda süsteemi töökindlust, ei tekita elektri sisetarbimisele lisapiiranguid ega halvenda kogu süsteemi tarbijate varustuskindlust ja energia kvaliteeti. (4) Häiringu ajal ja häiringu tõttu tekkinud olukorras võivad süsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskind lusega, kui see on vajalik häiringu lokaliseerimiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks võrguteenuste kvaliteedinõuetega kehtestatud näitajaid. (5) Elektris üsteemi töövõime tagamiseks võib süsteemihaldur koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega eraldada elektri süsteemi paralleeltalitlusest sünkroonalaga . 2. jagu. Elektris üsteemi varustuskindluse kavandamine ja haldamine § 4 . Elektris üsteemi elektrivõimsuse bilansi kavandamine ja haldamine (1 ) Elektris üsteemis olevate tootmismoodulite võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 k ohaldatakse tavatalitlusele, N-1 häiringute suhtes ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes. (3 ) Elektris üsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras peab süsteemis olema piisav reserv. (4 ) Süsteemihalduril on õigus hallata tootmismoodulite väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks ja riikidevaheliste lepingute täitmiseks. ( 5 ) Süsteemihaldur töötab välja metoodika käesoleva paragrahvi lõi kes 4 sätestatud meetmete rakendamisel tekkivate kulude kompenseerimiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 defineeritud metoodika mustand avalikustatakse ning konsulteeritakse avalikult vähemalt 30-päevase perioodi jooksul. Avaliku konsultatsiooni tulemused avaldatakse võrguettevõtja või süsteemihalduri veebilehel. (7) Pärast avalik k u konsultatsiooni esitab süsteemihaldur konsultatsiooni all olnud dokumendid Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. § 5 . Elektris üsteemi stabiilsuse planeerimine (1) Süsteemi tavatalitlus peab olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. (2) Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga: Kus P 0 on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus, P max on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud. (3) Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga: kus P max on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus, P on ühendust läbiv aktiivvõimsus, ΔP on ühenduses antud režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus. (4) Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. (5) Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides peab võrguettevõtja tagama staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga: kus U kr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge, U on koormussõlme pinge. (6) Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%. § 6 . Varustuskindluse tagamise abinõude rakendamine (1) Elektris üsteemi s tegutsev elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel. (2) Elektris üsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur erakorralises olukorras lülitada tarbimise või tootmise tehniliselt vajalikus mahus välja. (3) Süsteemihaldur töötab välja metoodika käesolev a paragrahvi lõigetes 1 ning 2 sätestatud meetmete rakendamisel tekkivate kulude kompenseerimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 defineeritud metoodika mustand avalikustatakse ning konsulteeritakse avalikult vähemalt 30-päevase perioodi jooksul. Avaliku konsultatsiooni tulemused avaldatakse võrguettevõtja või süsteemihalduri veebilehel. ( 5 ) Pärast avalik k u konsultatsiooni esitab süsteemihaldur konsultatsiooni all olnud dokumendid Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. § 7 . Avariitõrjeautomaatika talitlemine elektri süsteemi kustumise vältimiseks (1) Kui sünkroonalas väljub sagedus lubatud piiridest häiringu tagajärjel , peavad talitlema sagedusautomaadid, et tagada elektri süsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal. (2) Kui raske harvaesineva või muu häiringu tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võivad pingelaviini vältimiseks talitleda pinge järgi koormuse vähendamise automaadid, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas v älja lülitada kuni 80% võrguga ühendatud elektripaigaldistest . ( 3 ) Süsteemihalduril on õigus nõuda avariitõrjeautomaatika korrektse toimimise kontrolli teostamist või teostada seda ise. § 8 . Elektris üsteemi taaspingestamine Pärast elektri süsteemi kustumist taaspingestatakse see süsteemihalduri koostatud juhendi järgi. 3. jagu. Elektri s üsteemi häi ringud ja nende tagajärjed § 9 . Ühe elemendi väljalülitumine (N-1) (1) Ühe elemendi väljalülitumine ei tohi põhjustada kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist. (2) Süstee mihaldur kõrvaldab elektrisüsteemi häiringu sellest teadasaamisest alates 30 minuti jooksul, kui see on tehniliselt võimalik. (3) Süsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud. § 1 0 . Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine (N-2) (1) Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine ei tohi põhjustada elektri süsteemi täielikku kustumist. (2) Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu süsteemi tarbimise väljalülitumine. (3) Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud. (4) Süsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika. (5) Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse. (6) Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine. § 1 1 . Enam kui kahe elemendi samaaegne väljalülitumine (N-X) (1) Enam kui kahe elemendi samaaegse häiringu tagajärjel võib kogu elektri süsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse. (2) Käesoleva paragr ahvi lõikes 1 nimetatud häiringute kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja üksikasjaliku plaani, milles nähakse ette elektri süsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida hä iringute tagajärjel kogu elektri süsteemi kustumist. § 1 2 . Elektris üsteemi töökindluse kriteeriumid Elektris üsteemi töökindluse kriteeriumid on esitatud lisas 1. 4. jagu. Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru § 1 3 . Süsteemipiisavus ning ta rbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hindamine (1 ) Süsteemih aldur hindab süsteemipiisavust e lektrituruseaduse paragrahv i 39 lõikes 7 nimetatud aruande koostamisel, kasutades käesolevas paragrahvis sätestatu t , üleeuroopalisi ja regioon aalseid tootmispiisavuse analüüse ning muid asjakohaseid analüüse. ( 2 ) S üsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades nii süsteemi piisavust mõjutavaid planeeritud katkestusi kui ka paragrahvides 9 11 kirjeldatud häiringud . ( 3 ) Süsteemipiisavuse varu arvutatakse järgmise valemiga: kus: P varu – süsteemi piisavuse varu; P inst – süsteemis installeeritud netovõimsus; P imp – võimsus, mida süsteemihalduri hinnangul on võimalik importida; P mittekasut – süsteemis installeeritud neto võimsus, mida süsteemihalduri hinnangul ei ole võimalik kasutada. Selle võimsuse hulka kuuluvad: 1) juhusliku tootmistsükliga elektrijaamad, eelkõige energiapargimoodulid, ja ainult soojuskoormuse järgi töötavad koostootmisjaamad; 2) keskkonnapiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed; 3) konserveeritud (käivitusaeg pikem kui 168 tundi) tootmisseadmed; 4) kütusepiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed või mittekasutatav netovõimsus; P rekonstr – rekonstrueerimise või plaanilise remondi tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed; P avarii – tootmisseadmed, mida ei ole võimalik planeerimatute katkestuste/remontide tõttu kasutada; P süsteemiteen – süsteemihalduri käsutuses olevad reservid (näiteks avariireserv); P eksp – siduvates (garanteeritud) eksportlepingutes sätestatud võimsus; P tipukoormus – elektrisüsteemi maksimaalse netotarbimise prognoos koos kadudega. ( 4 ) Süsteemipiisavuse varu selgitamisel peab arvestama süsteemihalduri määratud läbilaskevõime piiranguid ekspordile ja impordile naaberelektrisüsteemidest ning nende sõltuvust Eesti elektrisüsteemi läbivast transiidist. ( 5 ) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur lähtudes nõudest, et süsteemi piisavuse varu ei tohi olla väiksem süsteemi päevasest maksimaalsest tarbimisest (tiputarbimine), millele on lisatud 10%-line varu elektrivarustuse tagamiseks ootamatute koormuse muutuste ning pikemaajaliste planeerimata tootmiskatkestuste korral. ( 6 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõudele arvestab süsteemihaldur tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostamisel ka elektrijaamade ühikvõimsuste kättesaadavust, planeeritud ja võimalikke planeerimata katkestusi, põhivõrgu süsteemiteenuste jaoks vajalikke tootmisvarusid, tootjatega sõlmitud liitumis - ja võrgu lepinguid ning elektrienergia ekspordi- ja impordilepinguid. ( 7 ) Kõigist kavandatavatest elektrienergia ekspordi- ja impordilepingutest tuleb eelnevalt teavitada süsteemihaldurit. ( 8 ) Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi ning hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikutingimustest. ( 9 ) Kõik elektritootjad esitavad süsteemihaldurile süsteemihalduri asjakohase päringu korral , iga aasta 1. veebruariks elektrisüsteemi piisavuse hindamiseks vajalikud andmed järgmise viieteistkümne aasta kohta, seal hulgas: 1) installeeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 2) konserveeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 3) kasutatav tootmisvõimsus (netovõimsus, sh otseliiniga üle kantav tarbimisvõimsus) iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 4) keskmiselt avariis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 5) plaanilises remondis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 6) rekonstrueerimisel olev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 7) uus tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 8) m uud piirangud (kütus, jahutus, CO2 jne) iga tootmismooduli kohta ; 9 ) teiste riikide reservides või võimsusmeetmes osalev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta. ( 10 ) Süsteemi piisavuse ning tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru h innangu d avaldab süsteemihaldur e lekt rituruseaduse paragrahv i 39 lõikes 7 nimetatud aruande raames oma veebilehel iga aasta 1. juuniks järgmi se viieteistkümne aasta jaanuari (maksimaaltarbimine) ja juuli (minimaaltarbimine) kohta . 3. PEATÜKK TOOTMIS MOODULITELE KOHALDATAVAD TEHNILISED NÕUDED § 1 4 . Üldnõuded (1) Tootmismoodulid on võrgule avaldatava mõju olulisuse alusel jaotatud kategooriatesse, mille alusel kehtestatakse neile kohaldatavad tehnilised nõuded. (2) Tootmismoodulite kategooriad on: 1) A-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on alla 110 kilovol di (edaspidi kV ); 2) B-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on alla 110 kV ja elektrilin e maksimumvõimsus on vähemalt 0,5 megavatti (edaspidi MW ); 3) C-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on alla 110 kV ja elektrilin e maksimumvõimsus on vähemalt 5 MW; 4) D-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on vähemalt 110 kV või elektrilin e maksimumvõimsus on vähemalt 15 MW. (3) Tootmismoodulid peavad vastama komisjoni määruses (EL) 2016/631 sätestatud nõuetele. 4. PEATÜKK SÜSTEEMIHALDURI JA NAABERRIIKIDE ASJAOMASTE ETTEVÕTJATE TEHNILISE KOOSTÖÖ TINGIMUSED § 15 . Süsteemihalduri tegevus sünkroonalas Elektrienergia import teistest elektrisüsteemidest ja eksport teistesse elektrisüsteemidesse ning transiit põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu on lubatud sellisel määral ning sellistel tingimustel, mis otse ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti. § 16 . Elektris üsteemi talitluse juhtimine sünkroonalas (1) Kui elektri süsteem talitleb sünkroonalas ja kui lepingutega on osa sünkroonala talitluse korraldamisest antud sünkroonala operaatori korraldada, on sünkroonala korraldamise lepingulistel ülesannetel esimus süsteemi talitluse korraldamise ülesannete ees ja süsteemihaldur täidab esmajoones sünkroonala operaatori korraldusi. (2) Sünkroonalas talitleva elektrisüsteemi stabiilsusega seotud tehnikaküsimused lahendab süsteemihaldur koostöös sünkroonala operaatoriga. (3) Koostööd tehes järgivad süsteemihaldur ja naaberriikide asjaomas ed ettevõtjad keskkonnanõudeid. § 17 . Võimsuse ja energia reservid (1) Avariireserv on ette nähtud elektri süsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise asendamiseks. Sünkroonalas määratakse süsteemidevahelise avariireservi jaotus asjakohaste lepetega. (2) Reguleerimisreserv on ette nähtud elektri süsteemi k omisjoni määrus e (EL) 2017/2195 artikli 2 punkti 1 kohase tasakaalustamise tagamiseks. (3) Süsteemihaldur võib osta võimsuse reserve sünkroonala naaberelektrisüsteemidest. Ostukulud jaotatakse sünkroonala elektrisüsteemide vahel omavahelisel kokkuleppel. (4) Elektris üsteemi reguleerimis- ja avariireservi suurus ja nende kasutamise kord määratakse elektrisüsteemide vaheliste lepingutega. (5) Elektris üsteemide vahelise reservide hankimise ja kasutamise tagab süsteemihaldur. 5 . PEATÜKK UUE VÕRGU ÜHEN D USE GA ÜHENDA LOO MINE JA TARBIMIS- VÕI TOOTMI S TINGIMUSTE MUUTMINE § 18 . Liitumistaotlus, liitumisleping ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine (1) Tootja u ue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline tootja võrguettevõtjale asjakohase liitumis taotluse ning v õrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid , juhul , kui võrguga soovitakse ühenda da takse kuni üle 15 kW võimsusega tootmismoodul it : 1 ) e lektripaigaldis e tootmismooduli rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus , või projekteerimistingimused või ehitusluba , mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas asukoha planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega , projekteerimistingimustega või ehitusloaga . . 2 ) k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata; 3 ) dokumendid, mis kinnitavad tootja maa omandit , hoonestusõigust , ehitise kasutamise õigust või hoonestu s luba kinnistu või ehitise suhtes, millele võrguühendust soovitakse . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 , ja 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente ei esitata, kui madalpingevõrguga uue ühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmine ei eelda uue liitumispunkti ehitamist , või lisatootmisseadme paigaldamist või kui võrguga ühendatakse kuni 15 kW võimsusega tootmisseade . (3 ) Elektripaigaldise le uue võrguühenduse loomiseks või toimiva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumis lepingu pakkumise, mis sisaldab vähemalt järgmisi tingimusi : 1 ) soovitavad tarbimis- või tootmistingimused ; 2) liitumistasu või tingimuste muutmise tasu suurus ja tasu maksmise tingimused; 3) uue võrgu ühenduse ga loomise ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tähtaeg ja muud tingimused; 4) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused; 5) muud tingimused, mis on sätestatud käesoleva määrusega. (4 ) Põhivõrguga uue võrguühenduse loomine toimub nimipingel 110 kV või 330 kV . Samuti viiakse liitumi spunkt nimipingel e 110 kV või 330 kV juhul , kui olemasolevas liitumi spunktis t arbimis - ja/või tootmi stingimuste muutmine tingib põhivõrguettevõtjale kuuluva ning liitumi spunktiga ühendatud jõutrafo vahetuse. (5 ) Võrguga ühendamise Uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral määrab võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Kui võrguga ühendatakse korterelamu või kui muudetakse selle tarbimistingimusi, määrab võrguettevõtja tehnilised tingimused mõõteseadmete paigaldamise võimaldamiseks. (6 ) Korteri tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kooskõlastab korterivaldaja elamu omaniku või valdajaga korteriühistuga , kes vajaduse korral esitab võrguettevõtjale asjakohase taotluse korter elamu tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks. (7 ) Jaotusvõrguettevõtja väljastab lepingu pakkumise nõuetekohase taotluse vastuvõtmisest alates 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (8 ) Põhivõrguettevõtja väljastab lepingu pakkumise nõuetekohase taotluse vastuvõtmisest alates 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (9 ) Kui jaotusvõrguettevõtja pakkumise tegemine sõltub põhivõrguettevõtja toimingust, väljastab jaotusvõrguettevõtja lepingupakkumise toimingu tegemisest alates 30 päeva jooksul , kui ei ole kokku lepitud teisiti . (10 ) Liitumislepingu pakkumine kehtib selle väljastamisest alates 6 0 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (11 ) Liitumisleping on sõlmitud, kui võrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumise. (12 ) Põhivõrguettevõtjaga sõlmitud lepingu osamaksete tähtajad on järgmised: 1) liitumislepingu esimene osamakse tehakse lepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% lepingus ettenähtud esialgsest tasust; 2) teine tei s e osamakse ga tuleb tasuda 50 7 0 % liitumis lepingu s täitmise tegelik est teadaolevatest kuludest ettenähtud esialgsest tasust , millest on maha arv atud esimese osamaksega tasutud summa . Põhivõrguettevõtja esitab arve 20 päeva jooksul alates liitumislepingu täitmiseks vajaliku ehituse hanke võitja väljakuulutamisest. 3) kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad. Põhivõrguettevõtja esitab turuosalisele arve tööde valmimisest alates 30 päeva jooksul. (12 ¹ ) Kui l iitumis lepingu täitmise ks ei ole projekteerimis- ja ehitust ööd e teostamine vajali k , on põhivõrguettevõtjal õigus liitumi slepingu sõlmimisega seotud mene tluse ja toimingute läbiviimisega kaasneva kulu eest esitada turuosalisele arve liitumislepingu ühe maksena . ( 13 ) Lõike 12 kohased o samakse d tasutakse 45 päeva jooksul alates arve saamisest. (1 3 4 ) Jaotusvõrgus võib l iitumislepingu ja võrgulepingu võib sõlmida samal ajal. ( 1 4 5 ) Asjakohase taotluse alusel väljastab v õrguettevõtja koos pakkumisega turuosalisele vajalikud võrguühenduse parameetrid. § 19 . T ootmismooduli te jaotusvõrguga ühendamise st teavitamine ja nende kooskõlastamine p õhivõrguettevõtja ga (1) V õrguettevõtja esitab põhivõrguettevõtjale kõikide Uute v õrguga ühendatud A ja B-tüüpi tootmismoodulite kohta esitab asjaomane võrguettevõtja põhivõrguettevõtjale andmed iga aasta 1. veebruariks põhivõrguettevõtja poolt määratud vormil . Andmed esitatakse tabeli kujul, eristades ühenduspunkte põhivõrguettevõtjaga. (2) B-tüüpi tootmismooduli võrguga ühendamis el peab tootja tagama reaalajas p õhivõrguettevõtja juhtimiskeskusesse põhivõrguettevõtja poolt nõutavad ja komi sjoni määrusega (EL) 2016/631 kooskõlas olevad mõõtmis- j a kaugjuhtimissignaalid , mille toimi mi st hindab p õhivõrguettevõtja. Asjaomasel j aotusvõrguettevõtjal on kohustus enne lõpliku käiduteate väljastamist kontrollida p õhivõrguettevõtja poolsete pretensiooni d e p uudumist . ( 2 3 ) Enne C- ja D- tüüpi tootmismooduli võrguga ühendamist esitab võrguettevõtja põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks ühendatava tootmismooduli elektriosa projekti p õhivõrguettevõtja poolt määratud mahus ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 kohase modelleerimis mudeli. C - ja D- tüüpi tootmismooduli võrguga ühendamisel peab tootja tagama reaalajas p õhivõrguettevõtja juhtimiskesku sesse põhivõrguettevõtja poolt nõutavad ja komisjoni määrusega (EL) 2016/631 kooskõlas olevad mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalid , mille toimi mi st hindab p õhivõrguettevõtja. Asjaomasel jaotusvõrguettevõtjal on kohustus enne lõpliku käiduteate väljastamist kontrollida p õhivõrguettevõtja poolsete pretensiooni d e puudumist. Põhivõrguettevõtja alustab käesolevas lõikes toodud kooskõlastustoimingute läbiviimist pärast asjaomase jaotusvõrguettevõtja pool t kooskõlastustasu tasumist. ( 4 ) Süsteemihaldur esitab võrguga ühendatud tootmismoodulite kohta elektrituruseaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruandes: 1) võrku lülitamise aeg; 2) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 3) elektrijaama nimi; 4) elektrijaama tüüp; 5) liitumisvõimsus . § 20. Tootmi smoodulite v õrguga ühendamise erisused (1) Kui liitumispakkumine väljastatakse tootjale, kes kasutab tootmiseks kuni 5 MW maksimaalse elektrilise võimsusega koostootmisseadme koostootmisjaam a või kuni 200 kW elektrilise maksimumvõimsusega tootmismoodulit, ei arvesta põhivõrguettevõtja liitumispakkumist koostades : 1) teistele tootjatele väljastatud liitumispakkumisi ega 2) tootmisvõimsusi, mille kohta on sõlmitud liitumisleping, kuid mille elektrivõrku lülitamine on kavandatud hilisemaks ajaks, kui eelnimetatud tootmismoodulite võrku lülitamine. (2) ) Kui kuni 5 MW maksimaalse elektrilise võimsusega koostootmis jaam a seadme või kuni 200 kW elektrilise maksimumvõimsusega tootmismooduli elektrivõrguga ühendamine mõjutab liitumislepingu sõlminud tootja liitumisvõimsust, loob põhivõrguettevõtja sellise tootmismooduli liitumiseks lisavõimsuse. Sel juhul arvatakse liitumiskulude hulka ka need kulud, mis tekivad juhul, kui võrgu arenduskohustus täidetakse liitumisest tingituna enne tähtaega. Arenduskohustuse täitmise kulusid ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõplik liitumistasu määratakse liitumispakkumises. § 21 . Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu (1) Võrguga ühendamise liitumise eest võetavat liitumistasu Uue võrguühenduse loom ise eest võetavat liitumistasu või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat liitumis t ingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võib võivad põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid. (2) Võrguettevõtja Jaotusvõrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused. (3) Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmis suunalise v õimsuse võrguühenduse loomiseks ühendamiseks liitumiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud. Samuti arvestatakse liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka liitumis lepingu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise lepingu pakkumise koostamise ning allkirjastamise korraldamise kulu ning selle kohaste toimingute korraldamise kulu. Samuti tuleb C- ja D-tüüpi tootmis moodulite elektrivõrguga ühendamisel tasuda põhivõrguettevõtja le kooskõlastustasu, mille moodustavad põhivõrguettevõtja kulud § 19 lõi kes 3 toodud toimingute läbi viimiseks . § 22 . Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus (1) L iitumispunkt jaotusvõrguga pingel kuni 1000 V liitumise korral asub : 1) turuosalisele kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis; 2) kaablivõrgu jaotuskilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või turuosalise kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 3) hoone liitumiskilbis või 4) teises kokkulepitud kohas . (2) Liitumispunkt jaotusvõrguga P ingel pingel üle 1000 V liitumise korral asub alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil , või teises kokkulepitud kohas . (3) Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt: 1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale; 2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale; 3) kaablivõrgu jaotuskilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa; 4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. (4) Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaama s. (5) T uruosaline, kes elektrituruseaduse § 22 l õike 2 1 kohaselt ei vaja v õ rguteenuse osutamiseks tegevusluba, võ ib liituda nii p õ hi- kui ka jaotusv õ rguga. § 23 . Võrguühenduse tagamine (1) Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui turuosalise elektripaigaldis vastab nõuetele ning liituja on täitnud liitumislepingust ning selle lisadest tulenevad nõuded . ( 2 ) Võrguettevõtja pingestab võrguühenduse alaliseks kasutuselevõtmiseks pärast seadme ohutuse seaduse § 12 alusel asutatud Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemist kindlaks tegemist, et elektripaigaldisele on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. § 24 . Pingesüsteemi muutmine (1) Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist. Liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli, mis on tarbija elektripaigaldise osa, projekteerimise ning ehitamise finantseerib ja korraldab võrguettevõtja. (2) Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud. (3) Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine. 6. PEATÜKK MÕÕTMINE § 25 . Elektrienergia mõõtmisele kohaldatavad nõuded (1) Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise poolt võrgust võetud aktiivenergiat kilovatt-tundides ( edaspidi kWh ) juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrgust võtmise võimalus. (2) Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise poolt võrku antud aktiivenergiat ( kWh -s ) juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrku andmise võimalus. (3) Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise poolt võrgust võetud ja võrku antud reaktiivenergiat kilovoltamper-reaktiivtundides ( edaspidi k va rh ) juhul, kui turuosalise liitumispunkti kaitse kuni 1000 voldisel (edaspidi V ) pingel on suurem kui 63 amprit ( edaspidi A ) või turuosalise liitumispunkt on üle 1000 V pingel. (4) Reaktiivenergia mõõtmise nõue ei kehti korterelamu ega korteriühistu kohta, kus lõpptarbija on koduklient. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõi getes 1, 2 ja 3 kirjeldatud mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadmega mõõtmise nõuet ei kohaldata juhul, kui tarbimiskohas ei ole elektrienergiat tarbitud alates 1. jaanuarist 2013. a seni, kuni elektritarbimine taastub. ( 6 ) Turuosaline tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa. ( 7 ) Otseliini antavat ning selle kaudu tarbitavat elektrienergia kogust mõõdab liinivaldaja. § 26 . Mõõtmise erisused (1) Kui võrguteenuste ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse mujal kui liitumispunktis, määrab võrguettevõtja osutatud võrguteenuste mahu ja tarbitud elektrienergia koguse arvutuse järgi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus põhineb mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel , mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelise võrgu aktiivtakistusel ning mõõteseadme ja liitumispunkti vaheliste elektripaigaldiste tehnilistel parameetritel. (3) Korterelamutes põhineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus liitumispunktis ja mõõtepunktides mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel ja nende vahel. (4) Mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur. (5) Võrguettevõtja võib kasutusele võtta tariifijuhtimiskellasid, mis tõendatult vastavad standardi EVS-EN 62054-21 nõuetele. Tõendusmaterjaliks on: 1) tootja vastavusdeklaratsioon või 2) selleks pädeva akrediteeritud kalibreerimislabori, akrediteeritud inspekteerimis- või sertifitseerimisasutuse vastavusotsus. (6) Võrguettevõtja peab kasutusel olevad tariifijuhtimiskellad pärast kellasisese toiteelemendi vahetust või kella remonti esitama kalibreerimisele akrediteeritud kalibreerimislaborisse. Kalibreerimistunnistus peab muu hulgas sisaldama otsust tariifijuhtimiskella vastavusest või mittevastavusest standardi EVS-EN 62054-21 täpsusnõudele. (7) K auglugemisseade peab võimaldama järgmist: 1) andmesidevõrgu kaudu edastada võrguettevõtjale vähemalt üks kord ööpäevas igal kauplemisperioodil registreeritud mõõteandmeid; 2) tagada turuosalise ja võrguettevõtja kokkulepitud isiku juurdepääs võrguettevõtja salvestatud mõõteandmetele, mis on nimetatud käesoleva lõike punktis 1 . (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja , liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja tarbijale tema tarbimisandmed lisas 2 toodud andmevahetuse vormi kohaselt. § 27 . Mõõtesüsteemi asendamine (1) Korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vahetab vajaduse korral välja võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri valdajale. (2) Kui elamu omanik soovib hakata arveldama ühe mõõtesüsteemi kaudu, peab ta võimaldama võrguettevõtjale kuuluva mõõtesüsteemi ettevõtjal ära võtta. (3) Kui tarbijale kuuluva mõõtesüsteemi taatlemise tähtaeg on lõppenud, asendab võrguettevõtja selle mõõtesüsteemi temale kuuluva mõõtesüsteemiga oma kulul. 7 . peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28 . Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 27. aprillil. (2) Käesoleva määruse paragrahv i 14 kohaldatakse tootmis moodulitele : 1) olemasolevad olemasolevatele tootmismoodulid tootmismoodulitele , mis täidavad komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimusi; 2) tootmismooduli tele d , mis ei vasta komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele või 3) komisjoni määruse (EL) 2016/631 ) artikli 4 koha stele olemasolev atele tootmis moodulitele , mille kohta ei ole on süsteemihaldurile esitatud taotlus t komisjoni määruse (EL) 2016/631 nõuete rakendamiseks. Lisa 1. E lektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid Lisa 2. Andmevahetuse vorm p eaminister m ajand us- ja taristuminister r iigisekretär