Maire Iro - AKI
Saatja: press - AKI
Teema: FW: Tartu Postimehe küsimus
From: Maire Iro - AKI <
[email protected]>
Sent: Thursday, April 9, 2026 2:07 PM
To: Henn Uuetoa <
[email protected]>
Cc: press - AKI <
[email protected]>
Subject: RE: Tartu Postimehe küsimus
Tere, Henn!
Aitäh, et seda teemat käsitled! Filmimise, pildistamise ja kaameratega seotud küsimused on läbi aastate
olnud meie töölaual ühed sagedasemad. Viimasel ajal on nende hulka üha enam lisandunud ka droonidega
seotud muresid.
Droonide lennutamine võib olla põnev ja tehniliselt arendav hobi, kuid see eeldab ka austust teiste inimeste
privaatsuse vastu. Oma kodus on igal inimesel õigus tunda end turvaliselt ja vabalt, ilma et teda drooniga
salaja jälgitaks, filmitaks või pildistataks. Kodu on inimese kõige privaatsem ruum ning droonil ei ole õigust
sinna tungida ega kellegi koduseid toimetusi akna tagant jälgida.
Mida siis sellises olukorras teha ja kuidas oma privaatsust kaitsta? Paraku läheb siit edasi asi veidi
keerulisemaks.
Enamikel juhtudel märkame ju ainult drooni ennast. See lendab anonüümselt akna taga või koduaia kohal
ning seejärel kaob. Sellises olukorras on sageli praktiliselt võimatu kindlaks teha, kes drooni lennutas.
Piltlikult öeldes ei ole droonil ju numbrimärki. Üldjuhul ei tea inimene isegi seda, kas üldse või mida temast
filmiti. Sel juhul on üsna keeruline midagi ette võtta. Oleme soovitanud, et kui vähegi võimalik, võiks drooni
tegevust dokumenteerida, näiteks see ise videosse võtta.
Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus drooni lennutaja on teada. Näiteks kui inimene juhib drooni
läheduses või on tegemist naabri või tuttavaga, kes piirkonnas sageli drooni lennutab. Sellisel juhul on
olukord veidi lihtsam. Soovitame esmalt lennutajaga rääkida ja selgitada, miks selline tegevus tekitab
ebamugavust või hirmu. Samuti võib küsida selgitusi ja vajadusel nõuda salvestiste kustutamist. Kui
omavahel kokkuleppele ei jõuta, saab inimene vastavalt olukorrale pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni,
politsei või kohtu poole.
Kui rääkida regulatsioonist, siis õhusõidukilt pildistamise või filmimise kohta eraldi andmekaitsereegleid ei
ole, mistõttu kehtivad siin üldised kaamerate kasutamise põhimõtted. Kui pildile või videosse jäävad
äratuntavad inimesed, siis on tegemist isikuandmetega. Eraisikute puhul kehtib niinimetatud isikliku
otstarbe erand. See tähendab, et iseenda jaoks võib jäädvustada keda tahes ka ilma nõusolekuta, kui
salvestisi ei levitata kitsast pereringist väljapoole ega kasutata näiteks ärilisel eesmärgil. Ka selle erandi
puhul tuleb aga jääda mõistlikuks ja arvestada, et kellegi kodusesse privaatsfääri kaameraga tungida ei
tohi.
Lisaks andmekaitsenõuetele kehtivad droonidele ka lennureeglid. Tiheasustuse kohal või inimeste
läheduses tohib lennata vaid kindlatel tingimustel ning sageli on selleks vaja luba. Kui drooni kasutatakse
selleks, et mingi konkreetse inimese kohta teadlikult infot koguda või teda jälgida, võib tegemist olla juba
eraviisilise jälitustegevusega, mis on kuritegu. Droon ei tohi olla vahend, millega piiluda võõrastesse
akendesse või kellegi järel luurata. Privaatsus algab austusest. Ka siis, kui käes on juhtpult ja droon tundub
justkui mänguasi.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube