Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp juhatuse liige 21.04.2026 nr 2.2-10/26/1433-2 AS Tallinna Arendused [email protected] Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas Andmekaitse Inspektsioon sai märgukirja, millest ilmnes, et Vabaduse väljaku aluse ärikeskuse tualetti on paigaldatud valvekaamera kätepesu ala lähedusse. Eelnevast tulenevalt juhib inspektsioon kaamerate kasutamisega seoses AS Tallinna Arendused juhatuse tähelepanu isikuandmete kaitse nõuetele. Andmekaitse Inspektsiooni selgitused Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning vastavatest eriseadustest. 1. Isikuandmete töötlemise alused Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid. Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle kasutamise eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM art-s 6 nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende põhimõtete täitmist tõendama.1 Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise põhimõtetest. a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a) Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel 1 IKÜM art 5 lg 2. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega inimesele avaldada - kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt; - millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning - kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta. Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks. Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14. Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele. b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg 1 punktid b, c ja e) Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele, tuleb: 1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt; 2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid. Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on ja kas selleks on vaja just täpselt selles asukohas olevat kaamerat. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Tualettruumi paigaldatud kaamera puhul on küsitav, mis on selle eesmärk. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et kaameraid ei tohi kasutada puhkeruumis, riietusruumis, WC-s ja muudes sarnastes ruumides, sest see on inimeste privaatsust ülemääraselt riivav. Selline lahendus ei vasta ka minimaalsuse ega eesmärgipärasuse põhimõtetele, sest turvavajadust saab tagada muude meetmetega, mis ei riiva inimeste põhiõigusi nii suures ulatuses. Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.2 Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.3 c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f) Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on 2 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121, leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf. 2 (4) vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta. 2. Õigustatud huvi analüüs Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele – õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid“. Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm tingimust: - vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi; - isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; - vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused. Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte spekulatiivne). Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada. Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest, avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve. Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega. Kokkuvõttes palume teil - vaadata üle oma kaamerate asukohad ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk; - kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt (-sildid), kui neid ei ole paigaldatud ja - võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega. Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi veel isikuandmete töötleja üldjuhendist. 3 (4) Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon võib igal ajal ette teatamata kontrollida4 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid. Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Uprus jurist peadirektori volitusel 4 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel. 4 (4)