LISA 1. Andmekoosseis
Tabel 1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmekoosseis
Tabel 1.1.Õppijad (10.11. seisuga)
• Õppijate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme
jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastuvad konkreetse haridustaseme
õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib
konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.
• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis lisatakse
Statistikaameti poolt.
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud
haridus haridus haridus PS1 PS2
Identifikaatorid
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x x
Statistikaametis
2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x x
hariduse infosüsteemis
3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x
4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x x
identifikaator
5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e ID identifikaator
Isikuandmed
6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x
7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x
perekonnanimi
8 Isikukood Isiku isikukood x x x x
9 Isiku sugu Isiku sugu x x x
10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x
11 Vanus Isiku vanus x x x
haridussündmuse
kuupäeval
12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x x
„Muu“)
13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x x
riik („Eesti“ või „Muu“)
14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x x
isikukoodist sugu
15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x x
isikukoodist sünniaeg
Õppekoha andmed
16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 -
lõpetamine, 3 -
katkestamine)
17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x
1
X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus.
2
X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.
kuupäev kuupäev
18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e kuupäev arvestamise kuupäev
(õppimisel andmed 10.11
seisuga, lõpetamisel ja
katkestamisel vastav
õpingute
lõpetamise/katkestamise
kuupäev)
19 Haridustase Isiku haridustase x x x
20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x x
õppekava kood
21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava nimetus
22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x x
õppekava õppesuuna
kood
23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppesuuna
nimetus
24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x
kood õppekava õppekavarühma
kood
25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppekavarühma
nimetus
26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
kood õppekava õppeasutuse
(registrikood) kood
27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppeasutuse
nimetus
28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
tüüp õppeasutuse tüüp
29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
omandivorm õppeasutuse omandivorm
30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
maakond õppeasutuse maakond
31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
KOV õppeasutuse KOV
32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x x
1– jah)
33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x
(0–ei, 1– jah)
34 Lõpetas Lõpetamine
nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1-
jah)
35 Katkestamise Õpingute katkestamise
põhjus põhjus
36 Õppekeel Õppekeel x x x
37 Klassi liik Klassi liik x
38 Õppevorm Õppevorm x x x
39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse
lõputunnistuse keskmine hinne
keskmine hinne
40 HEV tunnus Märge haridusliku x x x
erivajaduse olemasolust
(jah/ei)
41 Õppekoormus Õppekoormus x
Põhjendus: õppijate erinevate tunnuste (nt haridustase ja ‑valdkond, sugu ja vanus, õppevorm,
õppeasutus, õppeasutuse maakond, maakond, õppekava, õppekeel) sidumisel teiste andmetega on võimalik
eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad omandatud haridustasemest või -valdkonnast, õppija
varasematest õpisaavutustest, õppimise ja töötamise kombineerimisest või sotsiaal-demograafilisest taustast
(nt sugu, keel, välisüliõpilase staatus). Õppijate hõive ja töötamise analüüsis on see eriti oluline, sest töötamine
õpingute ajal võib toetada hilisemat tööturule siirdumist, suurendada praktiliste oskuste omandamist, kuid
teatud rühmades ka suurendada katkestamise riski või aeglustada õpingute lõpetamist. Vastavate tunnuste
analüüsimisel on võimalik hinnata milliste õppijate puhul on töötamine toetav ning milliste puhul pigem
riskitegur.
Õppija staatuste lisamine katkestanute ja lõpetanute andmetele võimaldab arvesse võtta korduvaid
katkestamisi ning õpinguid erinevatel haridustasemetel, samuti eristada vahetult pärast lõpetamist õpingute
jätkamist pikema vahe järel õppima naasmisest. Hariduspoliitika kujundamise on õppijate töötamise ja hõive
analüüs hädavajalik. See võimaldab hinnata, kas haridussüsteem toetab erinevate rühmade, sh haridusliku
erivajadusega õppijate, võrdset siirdumist tööturule. Analüüs aitab suunata sekkumisi täpsemalt, kujundada
meetmeid, mis ühendavad õppimise ja töötamise (nt paindlikud õppevormid, töökohapõhine õpe, praktika
mahu suurendamine) ja analüüsida ning hinnata nende meetmete mõju.
Tabel 1.2.Lõpetanud (kalendriaasta jooksul)
• Lõpetajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme
jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme
õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib
konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.
• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud
Statistikaameti poolt.
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud
haridus haridus haridus PS3 PS4
Identifikaatorid
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x x
Statistikaametis
2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x x
hariduse infosüsteemis
3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x
4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x x
identifikaator
5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e ID identifikaator
Isikuandmed
6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x
7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x
3
X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus
4
X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.
perekonnanimi
8 Isikukood Isiku isikukood x x x x
9 Isiku sugu Isiku sugu x x x
10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x
11 Vanus Isiku vanus x x x
haridussündmuse
kuupäeval
12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x x
„Muu“)
13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x x
riik („Eesti“ või „Muu“)
14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x x
isikukoodist sugu
15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x x
isikukoodist sünniaeg
Õppekoha andmed
16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 -
lõpetamine, 3 -
katkestamine)
17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x
kuupäev kuupäev
18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x
e kuupäev arvestamise kuupäev
(õppimisel andmed 10.11
seisuga, lõpetamisel ja
katkestamisel vastav
õpingute
lõpetamise/katkestamise
kuupäev)
19 Haridustase Isiku haridustase x x x
20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x x
õppekava kood
21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava nimetus
22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x x
õppekava õppesuuna kood
23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppesuuna
nimetus
24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x
kood õppekava õppekavarühma
kood
25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppekavarühma
nimetus
26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
kood õppekava õppeasutuse
(registrikood) kood
27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
nimetus õppekava õppeasutuse
nimetus
28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
tüüp õppeasutuse tüüp
29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
omandivorm õppeasutuse omandivorm
30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
maakond õppeasutuse maakond
31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x
KOV õppeasutuse KOV
32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x x
1– jah)
33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x
(0–ei, 1– jah)
34 Lõpetas Lõpetamine x x
nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1-jah)
35 Katkestamise Õpingute katkestamise
põhjus põhjus
36 Õppekeel Õppekeel x x x
37 Klassi liik Klassi liik x
38 Õppevorm Õppevorm x x x
39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse x
lõputunnistuse keskmine hinne
keskmine hinne
40 HEV tunnus Märge haridusliku x x x
erivajaduse olemasolust
(jah/ei)
41 Õppekoormus Õppekoormus x
Põhjendus: lõpetanute andmete analüüs erinevate haridussündmuste lõikes võimaldab hinnata tööturul
edukust sõltuvalt haridustee kulgemisest. See loob võimaluse uurida, kuidas näiteks haridustase, õppevaldkond,
õppevorm, lõpetamise aeg ning eelnev õpitee seostuvad tööturule siirdumise kiiruse, hõiveseisundi, töö
stabiilsuse ja töökoha vastavusega omandatud haridusele.
Erinevate haridussündmuste eristamine võimaldab analüüsis täpsemalt hinnata, millised haridusteed
toetavad edukamat tööturule sisenemist ning milliste lõpetajarühmade puhul võivad ilmneda suuremad riskid,
nagu pikem töötuse periood, väiksema koormusega töö või töötamine haridustasemetele mittevastavatel
ametikohtadel.
Hariduspoliitika vaates annab selline lähenemine aluse hinnata haridussüsteemi tõhusust lõpetajate
tööturule ettevalmistamisel, tuvastada valdkonnad ja sihtrühmad, kus seos haridusetaseme ja tööturu
positsiooni vahel on nõrgem ning kujundada tõenduspõhiseid meetmeid, mis aitavad hariduspakkumist ja
tööturu vajadusi paremini ühitada.
Tabel 1.3.Katkestanud (kalendriaasta jooksul)
• Katkestajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme
jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme
õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib
konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.
• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud
Statistikaameti poolt.
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud
haridus haridus haridus PS5 PS6
Identifikaatorid
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x
Statistikaametis
2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x
hariduse infosüsteemis
3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x
4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x
identifikaator
5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x
e ID identifikaator
Isikuandmed
6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x
7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x
perekonnanimi
8 Isikukood Isiku isikukood x x x
9 Isiku sugu Isiku sugu x x
10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x
11 Vanus Isiku vanus x x
haridussündmuse
kuupäeval
12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x
„Muu“)
13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x
riik („Eesti“ või „Muu“)
14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x
isikukoodist sugu
15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x
isikukoodist sünniaeg
Õppekoha andmed
16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x
e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 -
lõpetamine, 3 -
katkestamine)
17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x
kuupäev kuupäev
18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x
e kuupäev arvestamise kuupäev
(õppimisel andmed 10.11
seisuga, lõpetamisel ja
katkestamisel vastav
õpingute
lõpetamise/katkestamise
kuupäev)
19 Haridustase Isiku haridustase x x
20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x
õppekava kood
21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x
5
X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus
6
X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.
nimetus õppekava nimetus
22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x
õppekava õppesuuna kood
23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x
nimetus õppekava õppesuuna
nimetus
24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x
kood õppekava õppekavarühma
kood
25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x
nimetus õppekava õppekavarühma
nimetus
26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
kood õppekava õppeasutuse
(registrikood) kood
27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
nimetus õppekava õppeasutuse
nimetus
28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
tüüp õppeasutuse tüüp
29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
omandivorm õppeasutuse omandivorm
30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
maakond õppeasutuse maakond
31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x
KOV õppeasutuse KOV
32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x
1– jah)
33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x
(0–ei, 1– jah)
34 Lõpetas Lõpetamine
nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1-jah)
35 Katkestamise Õpingute katkestamise x
põhjus põhjus
36 Õppekeel Õppekeel x x
37 Klassi liik Klassi liik
38 Õppevorm Õppevorm x x
39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse
lõputunnistuse keskmine hinne
keskmine hinne
40 HEV tunnus Märge haridusliku x x
erivajaduse olemasolust
(jah/ei)
41 Õppekoormus Õppekoormus x
Põhjendus: katkestanute kaasamine analüüsi võimaldab hinnata, kuidas katkestamisega seotud
haridussündmuse tunnused mõjutavad tööturule sisenemise kiirust ja hõiveseisundit pärast haridussüsteemist
lahkumist ning järgnevat töötamise järjepidevust ja stabiilsust.
Analüüs haridussündmuse tunnuste lõikes võimaldab hinnata, kas ja mil määral sõltub tööturul edukus
katkestamise haridustasemest, katkestamise hetkest õpiteel, õppevaldkonnast ja –vormist ning varasemast
õpiedukusest. Selline lähenemine eristab näiteks õppureid, kes lahkuvad haridussüsteemist varajases etapis ja
vähese ettevalmistusega, nendest, kes katkestavad hiljem, kuid omavad juba osalisi kvalifikatsioone või
tööturul nõutud oskusi.
Katkestanute kaasamine võimaldab tuvastada rühmi, kellel on suurem risk jääda NEET‑staatusesse (ei
õpi ega tööta), siseneda tööturule ebastabiilsete või madala kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu või kogeda
sagedasi sisse- ja väljaliikumisi tööturult. Katkestanute andmete sidumine õppijate ja tööturu andmetega
võimaldab samaaegselt tuvastada ka kaitsetegureid. Näiteks saab välja tuua juhtumid, kus töötamine juba
õpingute ajal leevendab katkestamise negatiivset mõju või olukorrad, kus teatud valdkondlikud oskused
võimaldavad edukat tööturule siirdumist ka ilma formaalse lõpetamiseta.
Katkestanute sidumine lõpetanute ja tööturu andmetega aitab samuti välja selgitada, kui paljud
katkestanud jõuavad siiski õpingud hiljem eksternina lõpetada ning kas seda trendi esineb teatud valdkondades
või õppija rühmades sagedamini.
Ilma katkestanuid eraldi arvestamata võib tööturuanalüüs üle hinnata lõpetamise mõju
tööturuedukusele, alahinnata katkestamisega seotud sotsiaal- ja töötururiske ning jätta tähelepanuta
haridussüsteemist väljalangemise ja tööturu seosed. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab katkestanute
analüüs hinnata katkestamise pikaajalist mõju tööturul toimetulekule, suunata sekkumisi rühmadesse, kus
katkestamise negatiivne mõju on suurim ning kujundada paindlikumaid haridusteid (nt taastulekuvõimalused,
mikrokraadid, töökohapõhine õpe).
Tabel 1.4.Kõrghariduse lõpetanute mobiilsus kogu õpinguperioodi jooksul
• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud
Statistikaameti poolt.
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud
haridus haridus haridus PS7 PS8
Identifikaatorid
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x
Statistikaametis
2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x
hariduse infosüsteemis
3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x
4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x
identifikaator
Isikuandmed
5 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x
6 Isiku Isiku perekonnanimi x x
perekonnanimi
7 Isikukood Isiku isikukood x x
8 Isiku sugu Isiku sugu x
9 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x
10 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x
„Muu“)
11 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x
riik („Eesti“ või „Muu“)
12 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x
isikukoodist sugu
13 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x
isikukoodist sünniaeg
7
X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus
8
X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.
Õppekoha andmed
14 Välisõpingute Välisõpingute perioodi x
perioodi alguskuupäev õpirändes
alguskuupäev käimise puhul.
15 Välisõpingute Välisõpingute perioodi x
perioodi lõpukuupäev õpirändes
lõpukuupäev käimise puhul.
16 Välismaal Välismaal viibimise x
viibimise eesmärk õpirände puhul.
eesmärk
17 Arvestatud Arvestatud ainepunktide x
ainepunktide arv arv õpirändes olemise ajal.
18 Õpirändes Sihtriik õpirändes käimise x
käimise sihtriik ajal.
19 Õpirände Programm, mille raames x
programm õpirändes käidi.
Põhjendus: rahvusvahelise üliõpilasmobiilsuse andmete kaasamine võimaldab analüüsida, kuidas
mobiilsuskogemus mõjutab tööle asumise geograafilist ulatust (Eestis või välismaal) ning kas sellega kaasneb
kõrgema lisandväärtusega ametikohtadel töötamise tõenäosus. Pikemas vaates annab mobiilsuse arvestamine
võimaluse hinnata, kas mobiilsuskogemusega isikute tööalane paindlikkus on suurem, nende tööturupositsioon
stabiilsem või vastupidi killustunum ning millised on nende liikumismustrid sektorite ja ametirühmade vahel.
Hariduspoliitika seisukohast võimaldab üliõpilasmobiilsuse sidumine tööturuandmetega hinnata, kas
avalikult rahastatud mobiilsusprogrammid toetavad tööturul toimetulekut, tuvastada rühmi, kelle jaoks
mobiilsuskogemus loob suurimat lisandväärtust ning analüüsida võimalikke ajude äravoolu või oskuste
ringluse mustreid.
Tabel 1.5. Vastaval kalendriaastal üldhariduse lõpetanute põhikooli lõpuhinded EHIS-st
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis
2 HINNE_TEKST Hinne tekstina
3 HINNE Hinne arvuliselt (tegur)
4 HINDE GRUPP Kohustuslik aine, valikaine, eksam
5 AINE NIMETUS Aine/eksami nimetus
6 KOOLIEKSAM/RIIGIEKSAM Märge, kas tegu koolieksami või riikliku eksamiga
7 EKSAMIHINDE PROTSENT Eksamihinde tulemus protsendina
Põhjendus: põhikooli lõpuhinnete kaasamine võimaldab hinnata, kas ja mil määral seostub varasem
õpiedukus edasiste haridusvalikute ja võimalikku katkestamist mõjutavate teguritega ning kas madalamad
lõpetamishinded suurendavad riski jääda ilma keskhariduseta või liikuda madalama taseme haridustasemetele.
Samuti võimaldab lõpuhinnete kasutamine analüüsis eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad
peamiselt omandatud haridustasemest või on juured juba põhikooli lõpus ilmnenud erinevustes akadeemilises
ettevalmistuses.
Põhikooli lõpuhinded aitavad tuvastada ka rühmi, kellel on suurem tõenäosus katkestada õpingud
pärast põhikooli, jõuda NEET‑staatusesse (ei õpi ega tööta) või siseneda tööturule ebastabiilsete või madala
kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu.
Hariduspoliitika seisukohast võimaldab lõpuhinnete analüüs hinnata üldhariduses võrdsete võimaluste
tagamist ning suunata varajasi sekkumisi (nt õpiabi, karjäärinõustamine või tugimeetmed) enne, kui ebasoodne
haridus‑ ja tööturutee kujuneb püsivaks.
Tabel 2.1. ja 2.2 Rahvastikuregistri andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Sugu
3 Sünniaeg
4 Aasta Arvestusaasta
5 Elukohariik Klassifikaator (Eesti, välismaa, teadmata)
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Emakeel Isiku emakeel
Põhjendus: Rahvastikuregistrist pärinevate andmete (sugu, sünniaeg elukohariik ja emakeel) lisamine
võimaldab analüüsida tööturul edukust – sealhulgas erinevusi tööturul osalemises, hõiveseisundis, töö
stabiilsuses ning valdkondlikus ja ametialases jaotuses - soo, vanuse, rändetausta ja keelelise tausta lõikes.
Hariduspoliitika vaates aitab selline lähenemine hinnata, kuivõrd haridussüsteem toetab eri
sihtrühmade edukat siirdumist ja toimetulekut tööturul, tuues esile võimalikud lõhed haridustasemete ja -
valdkondade kaudu. Samuti annab see teavet selle kohta, kas ja millised rühmad (näiteks mitte-eestikeelse
taustaga õppijad) vajavad täiendavaid poliitikameetmeid, nagu keeleõpe, ümberõpe või sihitud
karjäärinõustamine. Elukohariigi arvestamine võimaldab eristada isikuid, kes viibivad välismaal ega osale
Eesti tööturul ega haridussüsteemis, aidates täpsemalt tuvastada rühmi, kelle tööturult ja õpingutest eemaloleku
põhjused jääksid muidu ebaselgeks.
Soo ja sünniaja dubleerimine EHISe andmestikes sisalduvate andmetega võimaldab parandada
andmekvaliteeti varasematel aastatel haridussüsteemis osalenud isikute puhul kelle andmed võisid tollal olla
EHIS-s lünklikud või puudulikud.
Tabel 3.1. ja 3.2. Rahvastiku statistilise registri (RSR) andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 EMA ISIK ID Isiku ema identifikaator Statistikaametis
4 ISA ISIK ID Isiku isa identifikaator Statistikaametis
5 HARIDUS_EMA Ema kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile
ISCED2011
6 HARIDUS_KK_EMA Ema kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus
7 HARIDUS_ISA Isa kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile
ISCED2011
8 HARIDUS_KK_ISA Isa kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Hõiveseisund
4 EMTAK_TAHEKOOD Tegevusala tähekood
5 EMTAK_KOOD Tegevusala viiekohaline kood
6 EMTAK_NIMETUS Tegevusala nimetus
Põhjendus: vanemate hariduse ja hõiveseisundi arvesse võtmine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute
tööturu edukuse analüüsis oluline eeskätt seetõttu, et need tunnused peegeldavad noorte sotsiaalmajanduslikku
lähtekohta. Lähtekohta mõjutab tugevasti ja püsivalt nii haridustee kujunemist kui ka toimetulekut tööturul.
Ilma nende tegurite arvestamiseta võib tekkida oht omistada tööturul nähtavad põhjendamatult üksnes
haridussüsteemi tulemuslikkusele.
Vanemate haridus peegeldab perekonna majanduslikke ressursse ja kultuurilist kapitali, sealhulgas
hoiakuid hariduse ja töö suhtes. Need tegurid mõjutavad õppijate haridusvalikuid, õpitee kestust ning hilisemat
tööturule sisenemist ja karjäärivõimalusi.
Vanemate hariduse kaasamine võimaldab hinnata hariduse lisandväärtust sõltumatult perekondlikust
taustast. See aitab eristada, kas sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga noorte seas pakub kõrgharidus tööturul
tegelikku eelist võrreldes keskharidusega ning kas katkestajate nõrgem tööturupositsioon tuleneb
katkestamisest endast või juba varasemast ebasoodsast lähtekohast.
Hariduspoliitika vaates võimaldab vanemate hariduse arvestamine paremini tuvastada riskirühmi,
kelle katkestamise või tööturu ebaedu risk on struktuurselt kõrgem; suunata ressursse tõenduspõhiselt (nt
õppetoetused, tugisüsteemid, karjäärinõustamine) ning hinnata sekkumiste mõju just neile rühmadele, kelle
lähtekoht on ebasoodne.
Rahvastiku statistilisest registrist hõiveseisundi kaasamine täpsustab ja täiendab analüüsi käigus
arvutatavat tööturu staatust andmetega, mida teistest allikatest ei ole võimalik saada ning mille puudumisel
võiks isikute staatus jääda määratlemata. Lisaks võimaldab tegevusala kasutamine hinnata valdkonnapõhist
töötamist täpsemalt kui töötamise registris esitatud ametinimetus.
Tabel 4. MTA TSD andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Palgatulu (S1)
4 Töötasu hüvitis (S2) Töötukassa poolt makstud töötasu
hüvitise summa
5 Juhatuse liikme tasu (S11)
6 Võlaõigusliku lepingu alusel teenitav tulu
(S15)
7 S1 kuude arv Kuude arv, mil palgatulu saadi
8 S2 kuude arv Kuude arv, millal sai Töötukassalt töötasu
hüvitist
9 S11 kuude arv Kuude arv, mil juhatuse liikme tasu saadi
10 S15 kuude arv Kuude arv, mil VÕS tulu saadi
11 TT kuude arv Kuude arv, mil töist tulu teeniti
Põhjendus: palgatulu ja muude tulu liikide eristamine ning info tulu saamise kestuse (kuude arvu) ja summa
kohta on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab
tööturul osalemist ja majanduslikku toimetulekut hinnata sisulisemalt ja ajaliselt täpsemalt. Tulu liikide
eristamine aitab välja selgitada erinevad tööturukäitumise mustrid, sh töövormide rolli, samas kui tulu saamise
kuude arv võimaldab hinnata tööhõive stabiilsust ja järjepidevust. Tulu summa koos ajamõõtmega aitab
omakorda vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tekkida üksnes aastapõhise sissetuleku alusel.
Vastavate tunnuste arvestamine parandab õppijate, lõpetanute ja katkestanute omavahelise võrdluse
kvaliteeti, kuna rühmad võivad erineda nii tööturule sisenemise ajastuse, töövormide kui ka sissetuleku
regulaarsuse poolest. Samuti võimaldab see eristada juhuslikku või lühiajalist töötamist püsivast tööturusuhtest
ning vältida olukorda, kus tööturupositsiooni hinnatakse üle või alahinnatakse mõõtmisviisist tulenevalt.
Hariduspoliitika vaates toetab nende tunnuste analüüs eelkõige teadlikumat ja sihitumat otsustamist,
kuna see võimaldab täpsemalt hinnata haridustaseme ja ‑valdkonna seost tegeliku tööturul toimetuleku mitte
üksnes hõiveseisundiga. Selline lähenemine annab parema aluse sihtrühmade määratlemiseks toetavates ja
ennetavates meetmetes (nt õpitee katkestamise ennetus, ümberõpe, täiend‑ ja ümberõppe vajadus) ning
vähendab riski teha ekslikke järeldusi hariduse mõjust tööturule, võttes arvesse nii sissetuleku liiki, stabiilsust
kui ka mahtu.
Tabel 5. MTA vorm INF1 andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Dividenditulu Dividenditulu suurus
Põhjendus: dividendidest saadava tulu kaasamine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse
analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab hinnata majanduslikku toimetulekut ja tööjõukäitumist tõlgendada
terviklikumalt. Dividenditulu arvestamata jätmine võib viia majandusliku edukuse alahindamiseni nende
isikute puhul, kelle peamine või oluline sissetulekuallikas on kapitalitulu ning luua eksliku mulje nõrgemast
toimetulekust, kuigi tegelik sissetulek on kõrge. See on eriti tähtis nende inimeste puhul, kes on tööturult
ajutiselt või pikaajaliselt eemal.
Ilma dividendituluta võivad osa töövorme ja sissetulekuallikaid jääda analüüsis nähtamatuks. Selle
tulemusel võib katkestajate majanduslik toimetulek tunduda ootamatult hea või lõpetanute parem olukord
näida põhjendamatult üksnes hariduse mõjuna, kuigi osa erinevustest tuleneb kapitalitulust.
Tabel 6. MTA e-vormi andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 E_1_1_E Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse
osutamisest (ettevõtlus)
4 E_1_1_M Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse
osutamisest (metsamaterjal)
5 E_1_1_P Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse
osutamisest (põllundus)
6 E_3_1_E Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või
vahendamisest ja teenuse osutamisest (ettevõtlus)
7 E_3_1_M Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või
vahendamisest ja teenuse osutamisest (metsamaterjal)
8 E_3_1_P Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või
vahendamisest ja teenuse osutamisest (põllundus)
Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel on oluline eristada erinevaid
tööturul osalemise vorme, sest ettevõtlustulu ja palgatulu peegeldavad sisuliselt erinevaid töövorme,
riskiprofiile ja sissetulekumustreid. Ettevõtlustulu käsitlemine palgatuluga samaväärselt moonutaks
tööturupositsiooni ja hariduse tööturul rakendumise hindamist. Ilma ettevõtlustulu eristamata võivad
ettevõtlusega tegelevad isikud näida väga madala või ebastabiilse palgatuluga töötajatena, samuti ei ole
võimalik eristada palgatöötajaid ja iseenda tööandjaid, mis omakorda moonutab järeldusi hõive stabiilsuse ja
töötururiskide kohta. Ettevõtlustulu eraldi käsitlemine võimaldab hinnata sissetulekuid töövormide lõikes ning
analüüsida tööturupositsiooni vastavalt isiku tegelikule tegevusviisile.
Ettevõtlustulu eristamine võimaldab analüüsida, millistes haridusvaldkondades suundutakse
sagedamini ettevõtlusse ning hinnata ettevõtluse rolli lõpetanute tööturule sisenemisel. See aitab vältida
eksitavaid järeldusi, justkui oleks palgatöö puudumine automaatselt ebaedukuse näitaja. Haridus‑ ja
tööturupoliitika seisukohalt on oluline mõista, millised haridusvaldkonnad ja –tasemed loovad eeldusi
ettevõtluseks, kuivõrd haridussüsteem toetab ettevõtlusvalmidust ning millised sihtrühmad vajavad ettevõtluse
alustamisel täiendavat tuge.
Tabel 7. MTA töötamise registri andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 AASTA Arvestusaasta
3 PK_TUNNUS 1- Põhitöö, 2- Kõrvaltöö
4 ISCO1_K Ametinimetuse kood, ühekohaline
5 ISCO5_K Ametinimetuse kood, viiekohaline
6 KOORMUS Töötamise registri tööajamäär, väärtus
vahemikus 0-1
7 TOOTAMISE_LIIK_K Töötamise liigi kood (leping)
8 TÖÖTAMISE_ALGUS Töötamise alguskuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö
korral)
9 TÖÖTAMISE_LÕPP Töötamise lõppkuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö
korral)
10 TOOKOHA_RIIK_K Töökoha asukoha riigi kood
11 TOOKOHA_MK_K Töökoha asukoha maakonna EHAK kood
Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu‑edukuse analüüsimisel on
keskne eesmärk kirjeldada isikute tegelikku tööturul osalemist, mitte üksnes töötamise olemasolu fakti.
Töötamise registri andmed võimaldavad hinnata ka tööturupositsiooni nii sisuliselt kui ka ajalisest
vaatenurgast.
Põhi‑ ja kõrvaltöö eristamine on vajalik, et analüüsida töö ja õppimise omavahelist seost, hinnata
töökoormuse tegelikku mahtu ning tuvastada alahõivet või vajadust mitme töökoha järele.
Ametinimetus võimaldab hinnata hariduse ja töö erialast vastavust, analüüsida, millistele ametikohtadele
lõpetanud ja katkestanud suunduvad ning eristada kvalifikatsioonile vastavaid ja mittevastavaid töökohti.
Töökoormuse teave on vajalik selleks, et eristada täis‑ ja osalise koormusega töötamist, tõlgendada
sissetulekuid korrektselt (nt madalam sissetulek võib tuleneda väiksemast töökoormusest) ning analüüsida töö
ja õpingute või töö ja pereelu ühitamist. Ilma koormuse infota võib osaline hõive ekslikult näida madala
tööturuga seotud edukusena.
Lepingu tüübi (nt tähtajaline, tähtajatu, töövõtu‑ või käsundusleping) kaasamine võimaldab hinnata
töösuhte stabiilsust ja turvalisust, eristada püsivaid töösuhteid ajutistest või ebakindlatest töövormidest ning
analüüsida noorte ja katkestanute tööturule sisenemise kvaliteeti. Lepingu liigi puudumisel võib hõive näida
tegelikkusest stabiilsem ning tööturu ebakindluse riskid jääda varjatuks.
Töötamise algus‑ ja lõppkuupäevad on vajalikud üleminekute analüüsimiseks õpingutest tööturule
ning tööturul oldud aja ja sissetulekute korrektseks arvutamiseks vastavalt tegelikult töötatud ajale.
Töökoha asukoha info (nt omavalitsuse või maakonna tasandil) võimaldab hinnata regionaalseid erinevusi
tööturule sisenemisel, analüüsida õppijate ja lõpetanute liikumist õppeasutuse piirkonnast mujale ning
selgitada piirkondlikke tööturuvõimalusi. Ilma asukohateabeta võib jääda ruumiline ebavõrdsus hariduse
tasuvuses märkamata.
Töötamise registri detailsete tunnuste kasutamine analüüsis on hariduspoliitika kujundamisel vajalik, et mõista
millisel määral ja millises vormis omandatud haridus tegelikult rakendub ning tuvastada sihtrühmi ja
haridusvaldkondi, kus töötururiskid on kõrgemad.
Tabel 8. Töötukassa infosüsteemi EMPIS andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Töötuna arvel oldud päevade arv
Põhjendus: lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on töötuna
oldud päevade arv oluline hõiveseisundi korrektseks määratlemiseks ja selle eristamiseks olukordadest, kus
isik pole küll töötanud, kuid ei ole ka töötuna arvel. Töötuse kestus võimaldab eristada lühiajalisi üleminekuid
(nt vahetult pärast õpingute lõppu) pikaajalisest töötusest, mis viitab oluliselt kõrgemale töötururiskile. Ilma
töötuse kestust arvesse võtmata käsitletaks kõiki töötuid ühe homogeense rühmana ning tegelik tööturu
raskuste ulatus jääks varjatuks.
Töötuna oldud päevade arvu põhjal on võimalik hinnata, kui kiiresti leitakse esimene töökoht pärast
lõpetamist või katkestamist, eristada sujuvaid ja probleemseid üleminekuid haridussüsteemist tööturule ning
võrrelda erinevaid haridusvaldkondi ja -tasemeid tööturule sisenemise kiiruse alusel.
Töötusperioodi kestuse arvesse võtmine võimaldab ka palga- ja hõiveerinevusi realistlikumalt tõlgendada,
eristada hariduse mõjusid töö tulemustele töötuse kestusest tulenevatest mõjudest ning vältida eksitavaid
järeldusi hariduse tulemuslikkuse või ebaedukuse kohta.
Tabel 9. Töötukassa infosüsteemi TETRIS andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Töövõime ulatus Osaline või puuduv töövõime
3 Aasta Arvestusaasta
Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse
tähtsusega isiku tegeliku töövõime ja sellest tulenevate võimaluste arvestamine. Osaline või puuduv töövõime
mõjutab otseselt osalemist tööturul, töökoormuse mahtu, sissetulekut ning üleminekuid haridussüsteemi ja
tööturu vahel ega ole võrreldav ei töötuse ega vabatahtliku mitteaktiivsusega.
Kui töövõimega seotud infot analüüsis ei arvestata, liigitatakse vastavad isikud ekslikult
mitteaktiivsete hulka, suureneb näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning tekivad väärad järeldused
hariduse tulemuslikkuse ja tööturu toimimise kohta.
Osaline või puuduv töövõime võib olla õpingute katkestamise või edasilükkamise põhjuseks, mõjutada
õppimise koormust ja õppevormi valikut ning suunata isiku tööturule sisenemise asemel rehabilitatsiooni või
toetatud tegevuste juurde. Töövõime info arvestamine võimaldab seega eristada katkestamisi, mis tulenevad
terviseseisundist muudest katkestamise põhjustest.
Ilma töövõime andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetavad haridus‑ ja
tööturumeetmed osalise või puuduva töövõimega isikute üleminekuid ega analüüsida, millistes
haridusvaldkondades on tööturule sisenemine paremini või halvemini kohandatav töövõime piirangutega.
Poliitikakujundamisega seotult on töövõime info kaasmine vajalik sihitatud meetmete (nt paindlikud
õppevormid ja toetatud töökohad) kujundamiseks.
Tabel 10.1 ja 10.2 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Vanemahüvitis_päevad Päevade arv, mil isik sai vanemahüvitist
4 Lapsehooldustasu_päevad Päevade arv, mil isik sai
lapsehooldustasu
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator
2 Aasta Arvestusaasta
3 Puude aste Keskmine, raske, sügav
Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse
tähtsusega isikute tegeliku hõiveseisundi korrektne tõlgendamine. Vanemahüvitise ja lapsehoolduspäevade
perioodid tähistavad ajutist ja institutsionaalselt reguleeritud tööturult eemalolekut, mida ei saa võrdsustada
töötuse, passiivsuse ega haridussüsteemist väljalangemisega. Ilma nende tunnuste arvestamiseta liigitataks
vastavad isikud ekslikult mitteaktiivseteks, mille tulemusel suureneks näiliselt tööturult ja õpingutest kõrvale
jääjate osakaal ning moonduks rühmade - eriti naiste - lõikes tehtavad järeldused hõive ja palgatasemete kohta.
Puudega isikute puhul võib tööturul osalemine olla piiratud või katkendlik ning nende mitteosalemine
tööturul või õpingute mittejätkamine olla tingitud terviseseisundist, mitte tööturu‑ või haridussüsteemist
tõrjutusest. Samuti võib töötamine toimuda väiksema koormusega või toetatud tingimustel. Kui puude
olemasolu infot analüüsis ei arvestata, võivad puudega isikud olla ekslikult liigitatud mitteaktiivseteks, mille
tulemusel tekib väär arusaam haridustee katkestamise, tööturult eemale jäämise või madalama sissetuleku
põhjustest. See moonutab ka üldisi järeldusi rühmadevaheliste erinevuste kohta.
Vastavate tunnuste arvestamine võimaldab hinnata, millistes haridusastmetes ja õppetasemetes
esinevad puudega õppijate jaoks suuremad tõkked ning saada täpsemat teavet ka õpingud katkestanud isikute
edasise toimetuleku kohta. Ilma puude andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetab
haridussüsteem puudega õppijate edukat liikumist tööturule, samuti võib sellisel juhul alahinnata puudega
isikute tööturupositsiooni või võrrelda omavahel isikuid, kelle võimalused tööturul osalemiseks ei ole võrdsed.
Tabel 11. Kaitseväekohuslaste registri andmekoosseis
Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus
1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis
2 Aasta Arvestusaasta
3 Päevade arv Päevade arv aastas, mil isik oli
ajateenistuses
Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute tööturu‑edukuse hindamisel on keskne eesmärk mõista isikute
tegelikku hõivet ja üleminekuid haridussüsteemi ning tööturu vahel. Selleks on oluline eristada olukordi, kus
isik ei õpi ega tööta vabatahtlikult, olukordadest, kus mittetöötamine või mitteõppimine on tingitud
kohustuslikust riigikaitseteenistusest.
Ilma kaitseväeteenistuse andmeteta liigitataks ajateenistuses viibivad isikud sageli mitteaktiivseteks,
suureneks näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning moonduks arusaam sellest, millega haridustee
katkestanud või lõpetanud tegelikult tegelevad.
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Haridus- ja Teadusministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Statistikaameti poolt juurdepääsu lubamine Haridus- ja Teadusministeeriumile Maksu- ja
Tolliameti, rahvastikuregistri, kaitseväekohustuslaste registri, Sotsiaalkindlustusameti
infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmetele uurimistööks, mille eesmärgiks on Eesti
haridussüsteemis osalevate õppijate, katkestanute ja lõpetajate hõive ja tulu uurimine ning
hariduse sotsiaalmajandusliku mõju hindamine.
Uuringu pealkiri Edukus tööturul
Kas on poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 Jah
lg 5)?
Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja Jah.
puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus
4) töödeldakse on kirjeldatud taotluse lisas 1
“Andmekoosseis”:
• haridusliku erivajaduse tunnuse märge
õppijatel, katkestanutel, lõpetanutel;
• puude olemasolu ja raskusaste
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi
SKAISi andmekoosseisus;
• märge osalise või puuduva töövõime
olemasolu kohta Töötukassa
infosüsteemist TETRISe
andmekoosseisus
Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige
terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised
andmed:
• kutse- ja kõrghariduse õpingute
katkestamise põhjus;
• kõrghariduse
õppijate/katkestanute/lõpetanute
rahastamise allikas.
Ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu
põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on
andmestikus väike ning need andmed on
suurema üldistusastmega. Mõned näited
klassifikaatoritest - haridusliku erivajaduse
tunnus: jah/ei, puude raskusaste: keskmine,
raske, sügav.
Viidatud tunnuste kaasamine on oluline
põhjusel, et uuringu üheks eesmärgiks on
erinevate sihtgruppide tööturul rakendumise
uurimine haridussüsteemi vaatest - mil määral
on õpe erinevatele sihtgruppidele kättesaadav
ning kuidas aitab see parandada nende
rakendumisvõimalusi?
Kas isikuandmete töötleja on määranud Mirjam Reinthal
andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist
kontaktandmed)? Tel: 735 2405
E-post:
[email protected]
Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti Ei.
nõusoleku alusel?
1. Vastutava töötleja üldandmed
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Haridus- ja Teadusministeerium
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000740
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e- Munga 18, 50088 Tartu
post, telefon
Uuringu kontaktisik: Kersti Roosimäe,
analüüsivaldkonna juhtivanalüütik,
e-post:
[email protected],
tel: +372 735 3922
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste
keskkonnas.
2. Volitatud töötleja üldandmed
2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e- Tatari tn 51, 10134, Tallinn
post ja telefoninumber
[email protected]
2.1.2 Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste
erineb registriandmetest) keskkonnas.
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
1). Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõike 6 järgi on ministeeriumi
ülesanne korraldada poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ja selleks vajalike uuringute ning
statistika koostamine ning sama määruse lõike 2 järgi koordineerida riigi haridus-, teadus-,
valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks
vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist.
2). Haridus- ja teadusministri 27.08.2019 määruse nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse võetavate
tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning
doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord“ § 4 lõike 3 ja Haridus- ja teadusministri
16.08.2019 määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende
rakendamise tingimused ja kord“ § 5 lõike 4 punkti 2 kohaselt on tulemusrahastamise üheks
mõõdikuks lõpetanute edasiõppimise või töötamisega hõivatute osakaal.
3). Kõrgharidusseaduse § 43 lõike 4 järgi juhindutakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja
rahastuskokkuleppe puhul prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul.
4). Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 ja kõrgharidusstandardi § 3 lõigete 3 ja 9 järgi on
õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste
omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning
kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Õppetöö korraldamisel tuleb arvestada
tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi.
5). Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on
jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada
end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Tööturuedukuse uuring on mitmetasandiline analüüsiraamistik, mis hõlmab nii regulaarset seiret
kui ka temaatilisi uuringuid. Uuringu keskmes on üldkesk‑, kutse‑ ja kõrghariduse õppijate,
katkestanute ja lõpetanute käekäik tööturul õpingute ajal ning pärast haridussüsteemist lahkumist.
1. Regulaarne seireanalüüs
Regulaarne tööturuedukuse seire viiakse läbi kord aastas ning selle eesmärk on anda süstemaatiline
ja ajas võrreldav ülevaade haridussüsteemist lahkunute üleminekust tööturule. Seire põhineb
registriandmetel ning käsitleb järgmisi teemasid:
• kui edukalt toimub üleminek tööturule pärast õpingute lõpetamist või katkestamist;
• kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetanutest leiab rakendust Eesti tööturul;
• millistel ametikohtadel ja millistes valdkondades nad töötavad;
• milline on nende palgatase;
• kui sageli ja millal jätkatakse õpinguid töötamise kõrvalt;
• kui suur on nende osakaal, kes viibivad ajutiselt või pikemalt väljaspool nii haridus‑ kui ka
tööturgu;
• millised on mittehõivatuse põhjused ja mustrid;
• millised on haridustee ja taustategurite seosed hõive ja palgaga.
Regulaarse seireanalüüsi tulemused moodustavad tööturuedukuse uuringu põhiosa, võimaldades
jälgida trende ja muutusi ajas, võrrelda erinevaid õppetasemeid ja sihtrühmi ning tuvastada varakult
probleeme. Seireandmed on aluseks hõive ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ning
tulemusrahastuse näitajate arvutamisel, et hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu
vaates.
Üldistatud seiretulemused avalikustatakse Haridussilmas, toetades õppijate teadlikke
erialavalikuid ning pakkudes karjäärinõustajatele ajakohast infot. Õppeasutustele võimaldab
regulaarne seire saada ülevaate oma õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasijõudmisest tööturul
ning kasutada neid andmeid praktilise sisendina õppekavade arendamisel, koostöö tugevdamisel
tööandjatega ja tugiteenuste kavandamisel.
2. Temaatilised analüüsid (mitteregulaarsed)
Regulaarset seiret täiendavad temaatilised tööturuedukuse analüüsid, mis keskenduvad kitsamatele
sihtrühmadele, konkreetsetele ajaperioodidele või spetsiifilistele uurimisküsimustele. Nende
uuringute eesmärk on vastata süvitsi küsimustele, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata,
ning toetada tõenduspõhist hariduspoliitika kujundamist.
Temaatilised analüüsid kasutavad sama seireandmestikku, kuid võimaldavad:
• testida konkreetseid hüpoteese;
• analüüsida üksikute sihtrühmade (nt õpingute ajal töötavad üliõpilased, katkestajad,
hariduslike erivajadustega õppijad, rahvusvahelise mobiilsuskogemusega üliõpilased)
käekäiku;
• vaadelda lühemaid või spetsiifilisi ajaperioode;
• selgitada mittehõivatuse põhjuseid ja mustreid detailsemalt;
• hinnata detailsemalt haridustee ja taustategurite seoseid hõive ja palgaga.
Uurimiseesmärgist lähtuvalt keskenduvad temaatilised analüüsid järgmistele küsimustele:
• lõpetanute ja katkestanute edasine haridus‑ ja tööturukäik;
• töötamine õpingute ajal ja selle seos õpitava erialaga;
• rahvusvahelise mobiilsuse mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;
• mitteõppivate ja mittetöötavate noorte profiilid;
• haridustee valikute ning muude taustategurite mõju hilisemale hõivele ja palgale;
• vanemate haridustaseme mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;
• Eesti näitajad rahvusvahelises võrdluses.
Analüüsiks vajalik seireandmestik koostatakse erinevate riiklike registrite andmete liitmisel.
Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste
tegemiseks ning tulemusi käsitletakse üksnes üldistatud kujul.
Detailsem registriandmete kirjeldus koos põhjendustega, miks vastavate andmetunnuste kaasamine
on vajalik, on esitatud lisas 1.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Edukus tööturul uuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade haridussüsteemis osalenud ja sealt
lahkunud isikute edasisest tegevusest, et pakkuda vajalikku sisendit erinevate sihtgruppide kohta
hariduspoliitika kujundamiseks ning anda õppeasutustele detailsem ülevaade nende lõpetajate
edasisest tegevusest.
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood, ees-ja perekonnanimi, sünniaeg) kaasamine
EHISe andmestikku on vajalik põhjusel, et Statistikaametil oleks võimalik siduda EHISe andmed
(õppijad/katkestanud/lõpetanud) isikupõhiselt teiste registrite (Maksu- ja Tolliameti registri,
rahvastikuregistri, rahvastiku statistilise registri, kaitseväekohustuslaste registri,
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja Töötukassa) andmetega. Viidatud andmekomplekt (nimi,
sünniaeg, isikukood) tervikuna on vajalik kaasata põhjusel, et EHISe andmetes on ka
välisüliõpilasi, kellel ei ole Eesti isikukoodi.
Isikupõhine tuvastamine on vajalik ainult Statistikaametile andmestike ühendamiseks. Seejärel
luuakse pseudonüümitud kood ning kogu edasise analüüsi viivad Haridus- ja Teadusministeeriumi
volitusega töötajad läbi ainult pseudonüümitud andmestikega.
Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti
konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel. Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsus-
kohustusega töötajatel on isiku tuvastamise võimalus ainult haridusandmete piires ning ainult kuni
andmed on Statistikaametisse edastatud.
Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga statistikat
üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida keerukamaid ja sisuliselt
olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika kujundamiseks. Näiteks ei oleks
võimalik arvestada isiku kogu vaatlusperioodi jooksul omandatud kõrgeimat haridustaset ning
siduda seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik tuvastada konkreetsemaid probleemkohti
sihtgruppide või valdkondade lõikes.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Haridussüsteemi ülesannetest üks peamisi on anda inimestele ettevalmistus edasiseks tööeluks.
Selle ülesande täitmise jälgimiseks vajab nii Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika
planeerimisel, korraldamisel ja arendamisel kui ka õppeasutused oma töö planeerimisel sisendit
Eesti haridussüsteemis osalenud/osalevate isikute edasiõppimise ning tööturule suundumise kohta.
Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamine, mille läbiviimise alused on järgmised:
• Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõige 6 järgi on ministeeriumi
ülesanne korraldada hariduspoliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks vajalike
uuringute ning statistika koostamist. Näiteks võimaldab andmete analüüs välja selgitada,
kui paljud õpilased töötavad õpingute kõrvalt, millisel tasemel ja millistes valdkondades.
Selline teave on oluline edasisteks tegevusteks õpilaste toetussüsteemi arendamisel. Puude
olemasolu ning teave isiku puuduva või osalise töövõime kohta võimaldab anda olulist
sisendit kutse/kõrgharidusõppe kättesaadavuse seisukohalt ning haridussüsteemist
lahkunute edasine käekäik näitab kuivõrd kutse/kõrgharidusõpe panustab nende
rakendumise võimaluste parandamisse.
• Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks
on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist
ja üleilmset säästvat arengut. Üheks selle eesmärgi jälgimise mõõdikuks on hõivatute
osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas (%) 1 ja 5 aastat pärast
lõpetamist.
• Kõrghariduse tulemusrahastamise arvestamise korra § 4. (3) ja kutseõppe tegevustoetuse
rakendamise korra § 5 (4) p.2 järgi arvestab riik kutse- ja kõrgkoolide tulemus-rahastamisel
ühiskonna arengu toetamise näitajana edasi õppivate või tööhõives osalevate lõpetanute
osakaalu, mille jaoks on vajalik arvutada vastavad näitajad õppeasutuste ja tasemete lõikes.
• Kõrgharidusseaduse § 43. (4) järgi võetakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja
rahastuskokkuleppe puhul uue koolitustellimuse planeerimisel arvesse prognoositavat
kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. Sama seaduse § 37 (1) osana viiakse
kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks kõrgkoolis iga seitsme aasta järel läbi
institutsionaalset akrediteerimist, mille ühe osana hinnatakse, et oleks tagatud lõpetajate
teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna
ootustele ning selle praktiliseks väljundiks ongi õppeasutustele info selle kohta, kui paljud
lõpetanud rakenduvad tööturul.
• Ka riigi suunatud täiendavad vahendid programmi “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia
kõrghariduses” ning projekti “IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-
ja huvihariduses, projekt nr 2021-2027.4.04.24-000” puhul on vajalik jälgida, et lõpetajate
arv vastaks tööturu vajadustele ning et lõpetajad ka jõuaksid nendesse valdkondadesse
tööle. Selle tarbeks on vajalik analüüsida, kui paljud lõpetanutest on rakendunud viidatud
valdkondadega seotud ametikohtadel ja tegevusaladel.
• Kutseõppeasutuse seadus § 3. (1) ja kõrgharidusstandardi § 3. (3) ja (9) järgi on
õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste
omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja
töökeskkonnas ning kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Nii
õppekavade väljatöötamisel, arendamisel kui õppetöö korraldamisel peab olema arvestatud
tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Selle tarbeks on õppeasutustele vaja ka
kvantitatiivset statistikat, kui paljud nende lõpetanutest rakenduvad (erialasel) tööl ja millist
palka nad teenivad.
• Hõivatud isikute osakaalu ja keskmise palga andmete avalikustamine õppeasutuste,
õppetasemete, õppevaldkondade ja õppesuundade lõikes Haridussilmas
(https://haridussilm.ee) annab erineval tasemel õppijatele võimaluse saada rohkem
taustinfot ning teha selle põhjal teadlikumaid erialavalikuid. Vastavalt lehelt on võimalik
saada sisendit tööturu hõive ja haridustaseme seoste kohta ka näiteks Töötukassa töötjatel
ja karjäärinõustajatel.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes seovad
EHISe andmed teiste registriandmetega. Edasise analüüsi jaoks kasutatavas andmestikes on
isikukoodid eemaldatud ning pseudonümiseeritud andmeid analüüsib HTMi volitatud töötaja
Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
Uuringu tarbeks ei koguta uusi andmeid, vaid selle asemel kasutatakse olemasolevaid
registriandmeid. Seetõttu on tegu andmete taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele
täiendavaid kohustusi.
HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust
Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas
keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-postile lõpuks
Statistikaameti töötaja. Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti
teenistujad tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise
lepingu kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise
võimaluse.
Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste
tegemiseks.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Andmete liikumise protsess toimub järgnevate sammudena:
• HTM esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikult eesmärgil
Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loaga.
• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab HTM AKI
kinnitatud koosseisus andmed EHISest Statistikaametile Andmevärava vahendusel.
• Statistikaamet pseudonüümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.
• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis
võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate
andmestike andmeid omavahel ühendada.
• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul
kättesaadavaks andmed AKI kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse lisas 1
nimetatud andmekogudest ja andmestikest.
• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide
taastamiseks.
• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks kasutatavasse
kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Seda kausta saab kasutada vaid HTMi kindlaks
määratud kasutajad.
• HTM ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud
andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne HTMile väljastamist
konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.
Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Isikute kategooriad
Uuringu primaarne sihtgrupp on isikud, kes on ajavahemikul 2005–2030:
• õppinud Eesti üldkesk-, kutse- või kõrghariduses,
• lõpetanud vastava õppetaseme või
• katkestanud õpingud.
Konkreetne vaatlusgrupp määratakse iga uuringuploki metoodikas eraldi ning võib hõlmata nt
kindlal aastal lõpetanuid või isikuid kindla staatusega (nt 1, 2, 5 või 10 aastat pärast lõpetamist).
Teatud temaatilistes analüüsides töödeldakse ka primaarse sihtgrupi vanemate andmeid, kuid
üksnes nende isikute vanemate kohta, kes kuuluvad vastava uuringuploki valimisse.
Ühe aasta lõikes on valimi suurusjärk ligikaudu 298 6001 isikut.
Töödeldavad andmekategooriad ja ajaperiood
• Haridusandmed (EHIS): õppimine, katkestamine, lõpetamine, õppetasemed ja
valdkonnad; periood: 2005–2030.
Neid, nn ajaloolisi andmeid kasutatakse piiratud eesmärgil (kõrgeima haridustaseme
tuvastamine, analüüsiperioodi määramine).
• Tööhõive, palk ja ametikoht (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa): periood: 2016–2030.
• Rahvastiku- ja taustaandmed (Rahvastikuregister, Rahvastiku statistiline register,
Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseväekohustuslaste register): periood: 2016–2030.
• Vanemate andmed (haridustase EHISes, sotsiaalmajanduslik taust): periood: 2016–
2030, kuid isik, kelle hariduse, tööelu ja vanemate andmete seost analüüsitakse, võib
valimis olla haridusandmete analüüsimise pikemalt tagasiulatuva perioodi raames (alates
2005); kasutatakse vaid temaatilistes analüüsides.
Teiste (mitte EHISe) registrite andmeid töödeldakse ainult nende isikute kohta, kes kuuluvad
vastava uuringuploki valimisse, ning üksnes uurimisküsimuste lahendamiseks vajalikus ulatuses.
1 Erinevate isikute arv on väiksem, sest üks ja sama isik võib ühe õppeaasta jooksul kajastuda nii õppija kui ka
katkestanu või lõpetanuna.
Uuringu ajaraam ja säilitamine
Isikuandmete töötlemiseks taotletakse AKI nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2031.
Statistikaamet säilitab uuringu jaoks ettevalmistatud andmestikke vastavalt lepingule kuni
31.12.2031, et tagada uuringute jätkusuutlikkus ja vältida andmete hävimist (juhul, kui peale
31.12.2030 jätkub vajadus samasugust uuringut teha).
Analüüsi eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Statistikaamet säilitab ka varasema (kuni
kuupäevani 31.12.2025. a kehtinud) andmete kasutamise lepingu järgi HTMi jaoks ettevalmistatud
andmestikud ning HTMi koostatud seireandmestikud kuni 31.12.2031.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kutseõppeasutuse seaduses, kõrgharidusseaduses ja
teistes dokumentides, millele viidatakse taotluse punktis 3 ja mis loovad uuringu läbiviimise
õigusliku aluse, on kirjeldatud haridussüsteemist lahkunute edasijõudmise jälgimist ühe
haridussüsteemi tervikliku toimimise protsessi osana. Seega on analüüsivajaduse lõppemist
keeruline ette näha.
Arvestades siiski, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu haridussüsteemist lahkunute
edasiõppimise ja tööturul rakendumise analüüsi enam taotluses kirjeldatud viisil läbi ei viida,
taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut andmete töötlemiseksuuringute tegemiseks kuni
31.12.20310.
Analüüs pikema ajaperioodi lõikes võimaldab saada põhjalikuma ülevaate erinevate sihtgruppide
käitumisest ja nende õpiradade kujunemisest. Lisaks võimaldab analüüs hinnata, millistes
valdkondades avaldab pikem töökogemus täiendava palga kujunemisele suurimat mõju.
Täpsemalt on erinevate andmekategooriate kohta päringute tegemise periood toodud välja punktis
9.1.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kasutatavatest registritest ning neis sisalduvate andmete
kaasamise vajadusest. Andmete detailne koosseis koos põhjendustega on toodud lisas 1.
• EHISest saadud lõpetanute/katkestanute/õppijate andmestik vastavate tunnuste lõikes on
vajalik analüüsitava sihtgrupi määratlemiseks ning nende edasiõppimise/õpingute
lõpetamise staatuse tuvastamiseks vastavate osagruppide lõikes.
• EHISest saadud kõrghariduse lõpetanute mobiilsuse andmed võimaldavad uurida õpirändes
osalenute eeliseid tööturule sisenemiseks. Positiivne tulemus võimaldaks anda andmetega
tõendatud kinnituse, mille alusel motiveerida üliõpilasi osalema mobiilsuses ning samal ajal
panustada sisendiga poliitikakujundamisse, töötades välja meetmeid ja taotledes rahastust.
• Rahvastikuregistrist saadud isiku elukoha riigi andmed on vajalikud, et saada teavet selle
kohta, kui paljud siirduvad pärast õpingute lõppu välismaale – st isikud, kelle kohta muidu
puuduks info, miks nad ei ole kuskil arvel.
• Rahvastikuregistrist saadud isiku emakeele tunnuse olemasolu võimaldab võrrelda eesti
keelt emakeelena rääkivate ja muu emakeelega sihtgruppide edasijõudmist, sealhulgas
seda, millisel ametikohal ja valdkonnas nad töötavad ning milline on nende palk.
• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) lisatud vanemate hariduse andmed võimaldavad
uurida, kuidas vanemate haridustase mõjutab isiku saavutatud kõrgeimat haridustaset ning
annavad seeläbi ülevaate hariduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas.
• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) saadud hõiveseisund ja tegevusala on vajalik isiku
hõive staatuse ja tegevusala määratlemiseks, et analüüsida haridussüsteemis
osalenud/lahkunute erialast rakendumist.
• Maksu- ja tolliameti TSD registrist lisatud töötamise tulu, INF1 vormist dividenditulu ja e-
vormist FIE-na saadud tulu kokku võimaldab analüüsida haridussüsteemis osalenute ja
lahkunute tulu teenimist erinevates sektorites ning sidudes andmed teiste registritega uurida
nt. haridustaseme mõju palgale, palgalõhet meeste ja naiste vahel ning seda kuidas lisanduv
haridustase või lõpetamisest möödunud aeg avaldab mõju teenitud tulu.
• Töötamise registrist lisatud kirjed võimaldavad täiendada olemasolevaid RSR registri hõive
ja tegevusala andmeid. Arvestades, et RSR registris kasutatav metoodika paigutab isiku
ainult ühte kindlasse hõive staatusesse ja tegevusalasse, kuigi tal võib aasta jooksul olla
mitu töölepingut ja ta võib töötada muude tegevuste kõrvalt, on vajalik täiendada
erinevatele küsimustele vastamiseks hõive ja tegevusala andmeid ka töötamise registri
andmetega.
• Töötukassa EMPIS registrist lisatud andmed võimaldavad analüüsida, mis sihtgruppides
kulub töö leidmiseks rohkem aega. Samuti võimaldab analüüs leida vastused küsimustele
millised haridustasemed või erialad on suurema töötuse riskiga ning kas töötuks oleku järel
siirdutakse edasi õppima või minnakse hoopis mitte-erialasele tööle?
• Töötukassa TETRIS registrist lisatud kirjed osalise/puuduva töövõime osas annab
taustinfot sihtgrupi kohta, kes muidu oleks statistikas teadmata väärtusega tööturult eemal.
Lisades juurde Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed puude kohta annab see
kokkuvõtvalt hariduspoliitikasse sisendi puudega isikute kutse/kõrgharidusõppe
kättesaadavuse kohta ning nende lahkumine haridussüsteemist näitab kuivõrd
kutse/kõrgharidusõpe panustab nende rakendumise võimaluste parandamisse.
• Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed isikute osas, kes on saanud viimasel kalendriaastal
vähemalt ühe päeva vanemahüvitist/lapsehooldustasu ning kaitseväe-kohuslaste registrist
lisatud andmed ajateenistuses oleku kohta annavad infot täiendavate staatuste kohta, mis
põhjustel on isik tööturult ja õpingutest eemal.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
• Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)
• Rahvastikuregister
• Rahvastiku statistiline register (RSR)
• Maksu- ja tolliameti TSD register
• Maksu- ja tolliameti INF1 vorm
• Maksu- ja tolliameti e-vorm
• Maksu- ja tolliameti töötamise register
• Töötukassa EMPIS register
• Töötukassa TETRIS register
• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS
• Kaitseväekohuslaste register
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Haridus- ja Teadusministeeriumi (EHISe vastutav töötleja) on valmis väljastama uuringu eesmärgil
vajalikke andmeid ning Statistikaamet juhul, kui HTM on täitnud eelnevalt punktis 8 mainitud
tingimused.
Riikliku statistika jaoks kogutud teiste registrite andmeid saab Statistikaamet HTM uuringu
läbiviimiseks anda tulenevalt RStS § 38, mis annab Statistikaametile aluse edastada (st. luua
tingimused andmete töötlemiseks Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas) andmeid
kolmandale osapoolele ehk kasutada uuringute tegemiseks.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet pärast andmete saamist. Uuringut teostavale andmete
kasutajale on andmed kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul.
• Statistikaamet pseudonümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.
• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis
võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate
andmestike andmeid omavahel ühendada.
• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul
kättesaadavaks andmed taotluse lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest.
• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide
taastamiseks.
HTMi edastatud EHISe andmeid ei pseudonümiseerita enne Statistikaametisse Andmeväravasse
edastamist, sest vastasel korral ei oleks võimalik isiku andmeid siduda teiste registri andmetega.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Lisas 1 olevas tabelis on eristatud EHISest edastatud andmed, mis Statistikaameti
pseudonümiseeritud andmestikus puuduvad. Teiste registrite puhul on Statistikaameti teinud
teadlaste keskkonnas HTMi andmete töötlejatejatele kättesaadavaks ainult pseudonümiseeritud
andmestiku.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise
võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat uuringut
teostavatel analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole.
Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Pseudonümiseeritud andmete säilitamise täpne tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga
sõlmitavas andmete kasutamise lepingus, millegas sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks
(31.12.2030) ning tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt
kuni 31.12.2031.10 aastaks.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah
isikuandmete töötlemisest?
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Andmesubjekte ei teavitata individuaalselt,
kuidas teavitatakse. kuna andmete töötlejatel puuduvad nende
kontaktandmed. Andmesubjekte teavitatakse
isikuandmete töötlemisest HTMi veebilehel
https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/kontakt/isikuandmete-
tootlemine#isikuandmete-tootlem--2
11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitse tingimused on
andmekaitsetingimused? kirjas Andmekaitse | Statistikaamet
Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete
töötlemise tingimused on kirjas Isikuandmete
töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Triin Laasi-Õige
kantsler
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/26/10-8
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2026 Tallinnas
Triin Laasi-Õige
Taotluse esitaja kantsler
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:
1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus
"Edukus tööturul" 14.04.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri
algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2031.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:
Esitatud otsuse lisades:
Lisa 1. Taotluse isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta
Lisa 2. Andmekoosseis
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:
IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,
mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul
õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud
isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise
algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika
kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus
andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks
tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate
andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete
eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on
taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate
isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt
andmesubjektide õigusi.
IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4
sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu
analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse
Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse
§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika
kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.
Käesoleva uuringu tingimusi ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse
hindamist vajalikuks.
Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et otsuse lisa 1 taotluse punktis 10.3. on toodud
isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5
lõike 1 punktis e on sätestatud, et isikuandmed säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte
tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid
töödeldakse. Lisaks peab vastutav töötleja, kes säilitab isikuandmeid teadusuuringute eesmärgil,
hindama, milliseid isikuandmete kategooriaid on vaja säilitada kooskõlas võimalikult väheste
andmete kogumise põhimõttega vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktile
c. Eeltoodust tulenevalt peab vastutav töötleja tagama, et uuringus kasutatakse isikuandmeid ainult
nii kaua, kuni need on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikud. Isikuandmed, mida enam ei vajata,
tuleb kustutada enne taotluses toodud maksimaalse tähtaja saabumist.
Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise
uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 14.04.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud
taotluses.
Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
Lisad:
1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
2. Andmekoosseis
2 (2)