Kaido Künnapas Teie nr
Advokaadibüroo LMP OÜ
[email protected] Meie 18.03.2016 nr 6-1/151386/1601181
[email protected]
Registerpandi tagatisel antava krediidi andja kohustusest taotleda tegevusluba
Austatud Kaido Künnapas
Palusite hinnata, kas põhiseadusega on kooskõlas krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
(KAVS) nõue, mille järgi isikud, kes annavad tarbijatele krediiti registerpandi tagatisel, peavad
taotlema selleks Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning seejärel alluma Finantsinspektsiooni
järelevalvele. Tõite välja, et selline nõue võib olla vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva
võrdse kohtlemise nõudega ning riivata ebaproportsionaalselt PS §-s 31 sätestatud
ettevõtlusvabadust. Põhiseadusevastaseks peate ka siseaudiitori nõuet.
Leian, et KAVS regulatsioon on Teie vaidlustatud osas põhiseaduslikult õigustatav.
I. Võrdse kohtlemise põhimõtte riive
Selgitasite, et KAVS § 2 lg 11 p 1 on vastuolus PS §-ga 12, kuna see välistab KAVS mõjualast ‒
ja seega mh vabastab tegevusloa taotlemise kohustusest ‒ ainult sellised krediidiandjad, kes
annavad tarbijatele krediiti käsipandi tagatisel1 (edaspidi käsipandiga krediit). Isikutele, kes
annavad tarbijatele krediiti sarnastel tingimustel, kuid registerpandi tagatisel (edaspidi
registerpandiga krediit), KAVS samasugust välistust ette ei näe. Nii peavad registerpandiga
krediidi andjad saama Finantsinspektsioonilt oma tegevusega jätkamiseks tegevusloa, kuid
käsipandiga krediidi andjad seda tegema ei pea. Olete seisukohal, et sellisele vahetegemisele
krediidiandjate vahel põhiseaduslikku õigustust ei ole.
Olen arvamusel, et seadusandja otsus kohelda registerpandiga krediidi andjaid erinevalt
käsipandiga krediidi andjatest ei ole põhiseadusvastane. Põhjus seisneb selles, et KAVS § 2 lg 11
punktis 1 nimetatud erandi rakendamiseks tuleb käsipandiga krediidi andjal täiendavalt tagada, et
tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirduks üksnes panditud asja
väärtusega (vt võlaõigusseaduse § 403 lg 3 p 4 sõnastust). Kui käsipandiga krediidi puhul on
selle lisaeelduse täitmine praktikas mõeldav ja levinud, siis registerpandiga krediidi puhul on see
1
Vt KAVS normis sisalduv viide võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lõikele 3, täpsemalt § 403 lg 3 punktile 4.
2
vähetõenäoline. Seda ennekõike krediidiandjale tarbija vastutuse piiramisega kaasnevate riskide
tõttu.
Täpsemalt seisneb vahe käsipandi ja registerpandi vahel järgnevas. Käsipandiga koormatud asi
on krediidiandja valduses. Krediidiandja saab seega olla kindel, et tema nõuded saavad vajadusel
tagatise arvelt (tagatise väärtuse ulatuses) rahuldatud. Registerpandiga krediidilepingu puhul on
aga krediidi tagatiseks olev asi (nt sõiduauto) krediidisaaja valduses ja kasutuses – st esineb
pandieseme kadumise (auto varastatakse), väärtuse vähenemise (avarii) jms risk. Krediidiandja
ei saa olla kindel tagatise säilimises selle algse, s.o lepingu sõlmimise hetkel aktuaalse
väärtusega, ega saa asja säilimist otseselt mõjutada. Sestap võib tal olla vaja saada tarbijast
krediidisaajalt n-ö lisagarantiisid tagatise väärtuse alanemise riski maandamiseks. Nii saab
krediidi andja panna krediidisaajale nt kohustuse sõlmida liikluskindlustusleping või liiklus- ja
sõidukikindlustusleping (nn kaskokindlustusleping)2, nõuda autole alarmseadme ja immobilaiseri
paigaldamist3 või auto hoidmist öösiti lukustatavas garaažis või seada krediidilepingu sõlmimise
sõltuvusse käendaja leidmisest4. See aga tähendab, et krediidi saaja vastutus krediidilepingust
tuleneva kohustuse eest ei piirdu enam panditud asja väärtusega.5
Teoreetiliselt on võimalik ka registerpandiga krediidi puhul kokku leppida, et tarbija vastutus
piirdub pandiga koormatud eseme väärtusega. Arvestades aga tagatise väärtuse vähenemise riski,
on ebatõenäoline, et praktikas krediidiandjad sellised kokkuleppeid sõlmida sooviksid: nende
jaoks ei ole selline kokkulepe majanduslikult otstarbekas.
II. Ettevõtlusvabaduse riive
Tegevusloa nõue
Olete arvamusel, et KAVS rikub registerpandiga krediidi andjate ettevõtlusvabadust. Seda
põhjusel, et KAVS järgi peavad registerpandiga krediidi andjad taotlema Finantsinspektsioonilt
krediidiandja tegevusloa ja alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele peamiselt selle pärast, et
registerpandi puhul on panditud ese krediidisaaja valduses ja kasutuses. St krediidiandjal
(pandipidajal) puudub kontroll panditud eseme üle ning seega esineb panditud eseme väärtuse
langemise või hävimise risk. Viimati nimetatu realiseerumisel võib tarbijal tekkida planeerimata
rahaline kohustus krediidiandja ees. Olete seisukohal, et selle ettenägemata kohustuse tekkimise
riski on võimalik maandada muul, krediidiandjaid vähem koormaval viisil.
KAVS vastuvõtmisega möödunud aasta märtsis otsustas seadusandja, et üldjuhul peavad kõik
krediidiandjad ja -vahendajad alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele, sh omama
Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Selle eesmärgiks oli kaitsta tarbijaid
vastutustundetu krediidi väljastamise eest. Nii kuuluvad Finantsinspektsiooni
järelevalvesubjektide hulka nüüd ka isikud, kes soovivad anda või vahendada tarbijatele krediiti
registerpandi tagatisel.
Leian, et registerpandiga krediidi andjate allutamine Finantsinspektsiooni järelevalvele on
põhjendatud. Seda eelkõige selle pärast, et registerpandiga krediidi puhul võib esineda tagatise
2
Sellise nõude on kehtestanud nt OÜ Intertrade ‒ vt järelmaksu tingimusi OÜ Intertrade veebilehel.
3
Vt nt Atlante OÜ järelmaksu tingimusi.
4
Vt samuti Atlante OÜ järelmaksu tingimusi.
5
Vrd K. Koll. Tarbija kaitsmine tarbijakrediidilepinguga seotud ebamõistlike kulude eest. Juridica IV, 2015. Lk
257: „Krediidi saamise eelduseks oleva kindlustuslepinguga seotud jms kulud võib lugeda tarbija krediidiandja ees
võetava vastutuse üheks komponendiks“.
3
hävimise risk, mille maandamiseks võib krediidiandja panna krediidisaajale täiendavaid
kohustusi (kindlustada tagatis, hoida see kindlaksmääratud kohas või viisil jne). Sellised
kohustused suurendavad tarbija vastutust krediidiandja ees ning seda n-ö kaudselt. See võib
avada võimalusi vastutustundliku laenamise põhimõttest kõrvalepõikamiseks.
Lisaks on registerpandiga koormatud eseme puhul eelduslikult tegemist pigem kallima asjaga.
Ka võib ühte registerpanti kasutada mitme erineva nõude tagamiseks. Tulenevalt sellest on
registerpanti majanduslikult otstarbekas kasutada eelkõige suuremate krediitide tagatistena.
Suurema krediidi puhul on aga tarbija riskid kõrgemad, mistõttu on järelevalve teostamine sellist
tüüpi krediitide andmise üle õigustatud.
Riigikogu otsus asuda senisest enam reguleerima krediidiandjate ja -vahendajate tegevust KAVS
või muu sarnase õigusaktiga ei sündinud kergelt ega kiiresti.6
Siseaudiitori nõue
Teie hinnangul on ebaproportsionaalne KAVS § 45 lõikes 2 sisalduv nõue palgata siseaudiitor.
Olete arvamusel, et siseaudiitori nõue ei anna lisandväärtust tarbijate õiguste ja krediidiandja
üldise usaldusväärsuse tagamisel, põhjustades krediidiandjatele üksnes täiendavat kulu.
KAVS § 45 lg 3 järgi on krediidiandja siseaudiitori ülesanne kontrollida krediidiandja ning tema
juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele,
juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjale, krediidiandja sõlmitud lepingutele ja heale tavale.
Seega aitab siseaudiitor n-ö organisatsiooni seestpoolt tagada kehtestatud kordade ja nõuete
järgimist, huvide konflikti vältimist, nõutud funktsioonide hoidmist lahus jms, mis omakorda
kindlustab, et krediidiandja lähtub krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõttest.
Asjaolu, et organisatsioonis on loodud eraldi siseaudiitori ametikoht, suurendab krediidiandja
võimekust tuvastada probleemsed kohad organisatsiooni tööprotsessides. See aitab ennetada
õigusaktide nõuete vastu eksimisi ilma, et riigipoolne sekkumine vajalikuks osutuks. Selles
seisnebki siseaudiitori ametikoha lisandväärtus krediidiandjale.
Ka tarbija seisukohast on krediidiandja siseaudiitori tegevusel olemas selge lisandväärtus. Nimelt
võib ‒ muidu siseaudiitori kontrollitavates ‒ krediidiandja sisekordades nimetatud kohustuste
täitmata jätmine tuua tarbijale kaasa olulise kahju, mille heastamine ei pruugi olla võimalik ka nt
haldussunni meetmete rakendamisega. Näitena võib tuua seletuskirjas KAVS eelnõu juurde7
kirjeldatud olukorda, kus nõuetekohase vara hindamise korra kehtestamata jätmine võib kaasa
tuua seadusevastase praktika järgimise hüpoteekkrediidi andmisel. Selle ning siseauditi
puudumise tulemusel võib juhtuda, et krediidiandja sõlmib krediidilepinguid nõudeid järgimata.
Sellisest praktikas tingitud vaidluste tekkimisel või Finantsinspektsioonilt vastava ettekirjutuse
saamisel on krediidiandjal küll võimalik tulevikku vaatavalt oma praktikat parandada, kuid juba
olemasolevate lepinguliste suhete puhul jääb n-ö viga sisse. Siseaudiitori olemasolu aitab
selliseid probleeme vältida.
Abstraktse normide analüüsi põhjal saab järeldada, et seadusandja on siseaudiitori nõude
kehtestamisel jäänud oma otsustusruumi piiresse ning Teie vaidlustatud KAVS norm ei ole
6
Vt seletuskiri KAVS eelnõu juurde, lk 4-5.
7
Lk 65.
4
vastuolus põhiseadusega. Siseaudiitori nõue kindlasti toob kaasa ettevõttele kulusid. Samas on
nõudel eeltoodust tulenevalt selge eesmärk.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Olga Lavrova 693 8410
[email protected]