Tartumaa Tartu vald Vahi alevik Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Devalko OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2018 1 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud: 11.09.2018. a.  Koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ). o Kaari Susi (Alkranel OÜ).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonna- alased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimis-dokumendi ning kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ............................................. 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 16 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest? ................................................................................................... 16 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit? ....................................... 18 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. ............................................................................ 18 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. .......................................................................................................................... 19 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust). ............................ 19 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale). .......................................................................................... 19 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 22 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja intensiivne maakasutus................................................................................................. 23 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 23 3.5.5. Piiriülene mõju ....................................................................................................... 24 3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ...................... 24 3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ................................ 26 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 28 KSHEH lisa: KSHEH lisa 1. Käesoleva DP kava lahendusele eelnenud lahendus (2017) ning toonase KSH eelhinnangu (Hendrikson & Ko OÜ (2017)) eelnõu lõpptulemuste refereering. 3 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Tartu vallas Vahi alevikus asuva Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP kava on teostanud Terav Kera OÜ (2018) ning selle eesmärgiks on elamupiirkonna moodustamine ja senise võimaliku elamupiirkonna maakasutuse täpsustamine. DP kava on teostatud juba mitmeid aastaid. Esialgne DP versioon 2017. a on esitatud KSHEH lisas 1. Vastavas lisas on refereeritud ka Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud tööd „Tartu vallas Vahi alevikus Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (staatus: eelnõu; 2017). 2018. a DP kava on koostatud, arvestades ka KSHEH lisas 1 esitatud sätteid. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus ja DP kava koostaja Terav Kera OÜ kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõjusüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6) ehk vähemalt Keskkonnaametilt, kui analüüside käigus ei selgu ka teisi olulisi ametiasutusi, kelle arvamust peaks küsima enne lõpliku otsuse langetamist. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö ülesehitamisel arvestatakse mh Keskkonnaministeeriumi poolt 2015. a tellitud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015). Käesoleva eelhinnangu koostajateks on Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) töötajad Elar Põldvere ja Kaari Susi. 4 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. 1. Strateegilise planeerimis-dokumendi ning kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks on Tartu vallas Vahi alevikus asuvad kinnistud, mille kogupindalaks on ca 20 ha (vt joonis 1.1):  Markuse (79401:006:1122; 14,16 ha; maatulundusmaa).  Nõmmeringi tn 17 (79401:006:0508; 2,191 ha; maatulundusmaa).  Ojaääre põik 8 79401:006:1115; 0,483 ha; transpordimaa).  Ojaääre põik 1 (79401:006:1116; 0,187 ha; elamumaa).  Ojaääre põik 2 (79401:006:1117; 0,224 ha; elamumaa).  Ojaääre põik 3 (79401:006:1118; 0,199 ha; elamumaa).  Ojaääre põik 4 (79401:006:1119; 0,198 ha; elamumaa).  Ojaääre põik 6 (79401:006:1120; 0,216 ha; elamumaa).  Hommiku (79401:006:1121; 0,709 ha; üldkasutatav maa).  Nõmme tn 5 (79401:006:1106; 0,199 ha; elamumaa).  Nõmme tn 7 (79401:006:1107; 0,200 ha; elamumaa).  Nõmme tn 9 (79401:006:1108; 0,217 ha; elamumaa).  Nõmme tn 11 (79401:006:1110; 0,204 ha; elamumaa).  Nõmme tn 13 (79401:006:1112; 0,241 ha; elamumaa).  Nõmme tn 15 (79401:006:1114; 0,248 ha; elamumaa).  Nõmme tn 16 (79401:006:1111; 0,213 ha; elamumaa).  Nõmme tn 18 (79401:006:1113; 0,195 ha; elamumaa).  Ojaääre (79401:006:1123; 0,906 ha; transpordimaa). Joonis 1.1. Planeeringuala kava üldasukoht (vasakul) ning detailvaade juba varasemalt krunditud elamumaade osas (paremal), mida soovitakse DP kavaga ajakohastada. Alus: Maa-amet, 2018. DP-ga hõlmatav ala asub vahetult Emajõe ääres (joonis 1.1). Läheduses (ida-kirde suunal) paiknevad Tartu-Jõgeva-Aravere maantee (nr 39) ning Nõmme, Nõmmeringi ja Ojaääre tänavate elamualad. Planeeringuala kavaga hõlmatud alad piirnevad põhja ja lõunasuunast maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega, millest põhjasuunal on teada eraldiseisev soov 5 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. elamumaade kavandamiseks (Kraavikopli maaüksus), loode suunal asub reformimata riigimaa. Kraavikopli maaüksuse arendusplaanide tarbeks tuleb vastaval ja võimalikul arendajal teostada eraldiseisvad protseduurid, mis peavad arvestama juba käesolevas dokumentatsioonis kirjeldatavaid plaane. Planeeritav (Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksused ja nende vahelised alad) ehitustegevus oleks loogiliseks jätkuks praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. Lisaks on varasemalt toimunud Markuse DP alal asuvate kinnistute ümberkruntimine (vt joonis 1.1, parempoolne pilt), mille raames on toimunud ka kinnistute sihtotstarbe muutmine (elamumaad). Käesoleva detailplaneeringu koostamise protsess on toimunud juba mitmeid aastaid. Esialgne DP kava versioon 2017. a on esitatud KSHEH lisas 1. Vastavas lisas on refereeritud Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud tööd „Tartu vallas Vahi alevikus Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (staatus: eelnõu; 2017). Tollases eelhinnangu eelnõus seati mitmed suunised DP kava edasisele koostamisele (vt KSHEH lisa 1), mida on edasiste arendusplaanide käigus ka juba arvesse võetud ning seega vastavad muudatused on juba sisse viidud 2018. a DP kava visiooni (vt ka joonis 1.2). Käesolevas dokumendis kirjeldatud kava kohaselt planeeritakse kinnistute ümberkruntimist erinevateks kruntideks (vt ka joonis 1.2):  44 väikeelamu-, 6 ridaelamukrunti ning < 1 ha veekogud (POS 53, 57 ja 58). o POS 49 ja 50 väikeelamu maaüksused on hoonestusõiguse keeluga, kuni säilib nendega seostatav maaparanduse eesvool ja sellest tulenev veekogu kalda ehituskeeluvöönd. DP kava järgi ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotleta. Kuni hoonestusõiguse tekkeni saab vastavaid maaüksuseid kasutada nt avalike huvide tagamiseks. o POS 36 väikeelamu maaüksus on samuti hoonestusõiguse keeluga, kuni toimub kohaliku reoveepuhasti kasutus ehk ei toimu reovee pumpamist nt Tartu linna ühiskanalisatsiooni ja sellest tulenevalt kehtib reoveepuhasti 50 m kuja, kus on hoonestusõigus piiratud. Kuni hoonestusõiguse tekkeni (sh peale puhasti ala heakorrastamist (avalikes huvides), kui seda enam ei kasutata) saab vastavat maaüksust (POS 36) kasutada nt avalike huvide tagamiseks.  3 otseselt avalikult ligipääsetavat krunti (POS 53, 54 ja 59), millel ei ole elamumaa perspektiive. Emajõeäärsele kinnistule (POS 54) kavandatakse mh uusarendust varustav puurkaev.  reoveepuhasti tarbeks kinnistu (POS 37 (teenindaks ka arendusala ja maantee vahelist väikeelamupiirkonda, mille olemasolev reoveepuhasti suletaks käesoleva planeeringu kava kohaselt)); o reoveepuhasti projekteeritud Keskkond & Partnerid OÜ poolt reostuskoormusega 350 IE (inimekvivalenti). Reoveepuhastiga saab vajadusel puhastada ka tööstusreovett, mis on koostiselt olmereoveega sarnane. o Lisaks tagatakse valmidus Tartu linna ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, mille tarbeks kavandatud ka reoveepumpla (samal positsioonil).  avalikus kasutuses olev teedevõrgustik (sh maaüksused selleks), mh ligipääs Emajõele. Seoses Tartu Linnavalitsuse poolt tellitud tööga „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna 6 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. üleujutusriskiga aladel“ (Alkranel OÜ, 2018) on planeeritud tõsta DP ala maapinda kavandatavate elamukruntide ja teedevõrgustiku ulatuses kõrguseni 34,5 m (toetudes sellele, et tegemist on Tartu linna ja Emajõe vastaskalda arendusega, kus rakenduvad samad põhimõtted üleujutuste osas). III kaitsekategooria taimeliigi ahtalehine ängelhein (registreeritud leiukoht) ja Emajõe äärse rohelise võrgustiku alal (POS 54), mis kattuvad, on kavas säilitada (va puurkaevuga seotud (minimaalne katvus) alal) olemasolev maapinnakõrgus (naabrusalade nõlvad kavandatud sujuva kaldega). Seega seoses maapinna tõstmisega (vältimaks üleujutusohtu) planeeritakse rajada täidetavale alale laugjas nõlv, tagades nii tõstetava ala naabruses olevate alade/rajatiste (vt ka joonis 1.3) hooldusvõimalused ning maksimaalselt loomuliku niiskusrežiimi säilimise (viimasele aitavad kaasa ka POS 57 ja 58 kavandatavad tiigid). Seetõttu säilitatakse ka eesvoolude toimimine (DP kavas on seatud ka mitte avalikele maaüksustele hooldusservituut - 4 m eesvoolu servast/kaldast) ning naaberkinnistute loomulik niiskusrežiim. Peamine ligipääs kavandatud alale saab toimuma mööda Müta katastriüksusele juba Devalko OÜ poolt rajatud teelõiku (tulevane Müta tn). Lisaks säilib ligipääsu võimalus arendusalale ka Ojaääre tänavalt, mis on hetkel põhiline juurdepääs olemasolevale ning planeeritavale elamupiirkonnale. Lisaks eelnevale säilib väljapääs ning parempöörde võimalus mööda Nõmme tänavat. Kõik ligipääsud saavad alguse Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaanteelt. 7 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 1.2. Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kava väljavõte (allikas: Terav Kera OÜ, 05.09.2018. a). 8 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 1.3. Maaparandussüsteemide (pruunid alad) paiknemine arendusalal (punane katkendlik joon) ning selle lähiümbruses. Sinine joon – maaparandusehitise eesvool alla 10 km2 valgalaga. Alus: Maa- amet, 2018. 9 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesolevat töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (27.06.2018. a) ja Maa-ameti kaardirakendus) sisalduvat teavet. Tartu vallas, Vahi alevikus on 01.01.18. a seisuga 1381 elanikku (valla kodulehekülje alusel). Planeeritav (Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksused ja nende vahelised alad) ehitustegevus oleks loogiliseks jätkuks praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. Ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest paikkonna osas on esitatud allpool. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa. Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) - DP ala jääb suures osas Kardla-Vorbuse maakondliku tähtsusega väärtuslikule kultuurmaastikule (vt joonis 2.1), sarnaselt 2006. a maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga („Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“). Väärtuslikule maastikule planeeritav tegevus peab olema kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud tingimustega (arvestada juba 2006. a teemaplaneeringu tingimusi). Eelnevalt juba mainitud ajalooline dokumendis - Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) - esitati väärtusliku maastiku säilimise tagamiseks järgmised meetmed:  jõeni viivad teed avalikult kasutatavateks ning avaliku juurdepääsu säilitamine ka maade ümberkruntimisel;  Emajõe kallasraja hooldus;  põllumajandusliku maaharimise jätkamine ning maakasutuse muutmine, sh jõeäärne kruntide moodustamine vaid valla üldplaneeringu alusel. Kehtiva maakonnaplaneeringu järgi asub DP alal ja jõest paarisaja meetri ulatuses ka rohelise võrgustiku ala (vt joonis 2.1). Tuuakse esile, et ehitussurve Tartu linnas ja selle lähialal ning veekogude kallastel, sh Emajõe ääres, on looduslikke koridore vähendanud või neid katkestanud. Eritähelepanu vajab võrgustiku ala Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning toimub üleminek linnaruumilt rohelisele mikrovõrgustikule. Rohevõrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavate meetmetena on välja toodavad (käesoleva teemaga seotult) järgmised punktid:  uued asumid planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku ala;  teedevõrgu puhul tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine, rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnakaitsenõudeid;  võrgustiku koridoride alal ei teostata ehituskeeluvööndi vähendamist;  kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, sh paadikanalid ja tarad ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata. 10 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 2.1. Väljavõte Tartu Maakonnaplaneeringust 2030+, koos DP kava eeldatava asupaigaga. Tartu valla üldplaneering (ÜP; 2008) - dokumendi koostamisel arvestati mh 2006. a teemaplaneeringut, millesse tehti vajadusel muudatusi ÜP tasandil. ÜP kohaselt kuulub jõest eemal asuv ala elamumaa koosseisu (tiheasustus) ning jõeäärne ala on määratletud kui rohevõrgustiku ala (joonis 2.2), mis on mh ka maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku piiriks seatud. ÜP kohaselt on elamumaale lubatud rajada ühepere- ja ridaelamuid ning paariselamuid. Tingimuste osas võib käesoleva momendi (arvestades ka joonist 2.2) raames välja tuua järgnevat: 1. Väikeelamumaadel on väikseim ehitusõigust omav katastriüksus või krunt kompaktse asustuse põhimõtetel arendavatel aladel 0,15 ha. Erandina võib lubada väiksemale alale ehitamist vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, lähtuvalt olemasolevast asustusstruktuurist; 2. Ridaelamute puhul minimaalne ehitusõigust omava krundi suurus: krundi suurus = ridaelamu bokside arv * 0,7 * väikeelamukrundi suurus. Lähtuvalt konkreetsest situatsioonist võib vallavalitsus kaalutlusotsuse alusel lubada erandina väiksemat ehitusõigust omavat krunti; 3. Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid); 4. Tähelepanu pöörata geoloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt ebasoodsate alade arendamisele (nt üleujutatavad alad, liigniisked alad), kaaludes alade sobivust/riske ning võttes nt tingimuste väljastamise aluseks aladel läbi viidud uuringud. Emajõe läheduses võivad lammimuldadele lisaks olla üleujutusrežiimiga ka madalsoo- ja gleimullad. Eeltoodust tulenevalt ei soovitata tegeleda ehitustegevusega (elamud, jms) Emajõe lammil eelpool mainitud muldade levikualadel, kuna on võimalikud üleujutused. 11 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 2.2. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust (2008), koos DP kava eeldatava asupaigaga. Üldplaneeringu (vt ka joonist 2.2) rohevõrgustiku hoiutingimused ei erine sisuliselt nt 2018. a maakonnaplaneeringus seatud tingimustest. Väärtusliku maastiku osas tuleks veel rõhutada järgnevat - kaldaäärsete alade hoonestuse laienemisel näha ette veekogule avanevate vaadetega hoonestamata puhveralad. Käsitletava ala mullastikku iseloomustab joonis 2.3. Määrusega „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” seostatavaid alasid (AM muld) käsitletavale projektalale ei jää ning naabrusalas esinev AM muld ja sellega seonduvad nt kalda ehituskeeluvööndi laiendused kavandatavaid ehitusõiguseid ei mõjuta. Maa-ameti kaardirakenduse (2018) alusel jäävad arendustegevuse ala reljeefi abs kõrgused ca vahemikku 31,5-35,5 m. OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt (2004) koostatud radooniriski kaardi alusel jääb Markuse kinnistu ja selle lähiala normaalse loodusliku radooniriskiga alale. Tartu valla arengukava aastateks 2015-2020 (2014) - sõnastatud valla arengu eesmärgid ja prioriteedid, milleks on:  järkjärguline elamualade kompleksne arendamine nõudlust omavates valla piirkondades;  kaasaegse elukeskkonna vajaduste ja nõuetega arvestamise tagamine elamualade planeeringutes ja arengutegevuses. Arendusalal ega selle vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi (Maa-amet, 2018). Lähimad kultuurimälestised jäävad pea 2 km kaugusele. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid. Lähim objekt asub ca 360 m lõunasuunas – Müta karjamõis (mõisaaegne tootmishoone; säilinud 50-90% ulatuses). 12 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Tuginedes korrakaitseseadusele (§ 56) on vallas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud: 1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt. 2) kohaliku omavalitsuse loa alusel. 3) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit. Veemajanduskava (2016) alusel ei olnud Emajõel (pikaajaline keskmine vooluhulk 56 m3/s) saavutatud 2015. a eesmärk ehk hea seisund. Põhjuseks nt spetsiifilised saasteained (Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri (Keskkonnaministri 30.12.2015. a määrus nr 77)). 2021. a seisunditase peab olema vähemalt kesine ning hea seisund tuleb saavutada hiljemalt 2027. a. Veemajanduskava alusel võidakse suuremate asumite ja keskkonnakompleksloa omanike heitvee puhastusastme puhul nõuda edaspidi kuni 30% rangemaid piirmäärasid (Veeseadus § 24 alusel), veemajanduskava eesmärkide täitmiseks. Lisaks - Emajõgi kuulub Keskkonnaministri 09.10.2002. a määruse nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning n ende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded regulatsiooni alla, kui karplaste elupaigana kaitstav veekogu. Joonis 2.3. Mullastik arendustegevuse alal (punane katkendlik joon) ning selle lähiümbruses. Alus: Maa-amet, 2018. Juba ptk 1 nimetatud üleujutusohule saab Emajõega seonduvat üleujutusohtu iseloomustada ka Maa-ameti kaardirakenduses leiduva teabe abil, vt joonis 2.4. 13 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 2.4. Emajõe veetaseme tõusust tingitud üleujutusalad käsitletava objekti alal ja selle lähipiirkonnas. Aluskaart: Maa-amet, 2018. Põhjavee osas võib esile tuua, et ala asub nõrgalt kaitstud (pinnase moreenikihi paksus 2-10 m, savi või liivsavi < 2m) põhjaveega ala (OÜ EGK, 2001). Põhjavee varusid kinnitatud ei ole vastavas piirkonnas. Näiteks võib siiski tuua Tartuga seonduvad põhjaveevarud (alus - https://keskkonnaagentuur.ee/et/bilanss, 2018) 2016 a:  Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum - kasutamiseks vaba veel 6111 m3/ööp.  Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikond, Anne piirkond - kasutamiseks vaba veel 1041 m3/ööp.  Siluri-Ordoviitsiumi + Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum, kasutamiseks vaba veel kokku 39385 m3/ööp (millest Vorbuse piirkond - 6000 m3/ööp).  Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikond – kasutamiseks vaba veel 7938 m3/ööp. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur; 27.06.2018) andmetel paiknevad võimalikul arendusalal ja selle lähialal järgmiste kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvukohad/elupaigad (vt ka joonis 2.5):  III looduskaitsekategooria; o ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) o Emajões - võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), hink (Cobitis taenia), laiujur (Dytiscus latissimus).  II looduskaitsekategooria;  käsitiivalised - põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane (Myotis daubentonii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), parginahkhiir (Pipistrellus nathusii), tiigilendlane (Myotis dasycneme);  Emajões – tõugjas (Aspius aspius). 14 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 2.5. Võimalikul arendustegevuse alal ja selle lähialal paiknevad taime- ja loomaliikide kasvukohad/elupaigad. Alus: EELIS, 27.06.2018; Terav Kera OÜ, august, 2018; Maa-amet, 2018. Ahtalehine ängelhein (III looduskaitsekategooria) liigi kasvukoht (KLO9323435; ca 3,3 ha), rohevõrgustiku alale (ÜP, 2008) jääb ca 1 ha ulatuses. 2010. aastal registreeriti kasvukohas 210 isendit. Kasvab niisketel niitudel, metsaservadel, teeservadel, võsastikes. 2017. a eelhinnangu eelnõule (Hendrikson & Ko OÜ) raames tuvastati arendusalaga tutvudes, et leidub pea kogu detailplaneeringu ala piires hajusalt. Vt ka KSHEH lisa 1. Hendrikson & Ko OÜ (2017, KSH eelhinnangu eelnõu) sätestas, et kui elamukrunte ei kavandata rohelisse võrgustikku, siis ei ohustata liigi säilimist antud kasvukohas. Käsitiivalised - (II looduskaitsekategooria) - elupaigana määratud ala ulatub jõest ca 50-60 m kaugusele ja see jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku alale, kus DP kava raames otsest ehitustegevust planeeritud ei ole. Hendrikson & Ko OÜ (2017, KSH eelhinnangu eelnõu) sätestas, et juba toonaste kavade (vt KSHEH lisa 1) puhul puudusid eeldatavad olulised mõjud ja nende eeldused (st vajalik jõeosa ja selle kaldad jäävad toitumisalana (muud elupaikade kasutusalad puudusid) ligipääsetavaks). Kalad – III looduskaitsekategooria (võldas, vingerjas, hink) ja II -kategooria (tõugjas) - oluline on veekaitsemeetmete rakendamine, toetudes ka 2017. a eelhinnangule (Hendrikson & Ko OÜ, eelnõu) - vt ka KSHEH lisa 1. Selgrootud – laiujur (III looduskaitsekategooria) – peamine oht on veekogude eutrofeerumine ning pestitsiidid, toetudes ka 2017. a eelhinnangu eelnõule (Hendrikson & Ko OÜ). Seega oluline on veekaitsemeetmete rakendamine, toetudes ka 2017. a eelhinnangule (Hendrikson & Ko OÜ, eelnõu) - vt ka KSHEH lisa 1. Käesoleval arendusalal ega selle lähialas ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad asuvad alast ca 6 ning enama kilomeetri kaugusel. Nendeks on Kärevere, Sootaga, Ropka-Ihaste ja Anne loodusalad ning Kärevere ja Ropka-Ihaste linnualad. Seetõttu Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, mh puuduvad ka kaudsed mõjueeldused ja - seosed kavandatavaga. 15 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); 5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju. Alljärgnevates peatükkides (3.2 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse hinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest? Planeeritav (Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksused ja nende vahelised alad) ehitustegevus oleks loogiliseks jätkuks praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. Lisaks on varasemalt toimunud Markuse DP alal asuvate kinnistute ümberkruntimine (vt ptk 1 joonis 1.1, parempoolne pilt), mille raames on toimunud ka kinnistute sihtotstarbe muutmine (elamumaad). Kui võrrelda 2017. a visiooni (vt KSHEH lisa 1) praegu teadaolevaga (ptk 1, joonis 1.2), siis on kava kooskõlla viidud ka valla ÜP-ga (vt ptk 2, joonis 2.2), nt elamualade paiknemise osas, kogu ala kontekstis. Tartu valla ÜP (2008) koostamisel arvestati mh 2006. a maakondlikku teemaplaneeringut, millesse tehti vajadusel muudatusi ÜP tasandil. ÜP kohaselt kuulub jõest eemal asuv ala elamumaa koosseisu (tiheasustus) ning jõeäärne ala on määratletud kui rohevõrgustiku ala (joonis 2.2), mis on mh ka maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku piiriks seatud. ÜP-ga on seega välja pakutud tasakaalustatud huvidega maakasutuse, mis arvestab ka rohevõrgustikuga (vt ka ptk 2, joonis 2.1) ja väärtusliku maastikuga (piiri 16 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. korrigeeritud ÜP-s, mis oli ka lubatavaks tegevuseks kõrgemate planeerimisdokumentide alusel, vt ka ptk 2). Nii rohevõrgustiku kui ka väärtusliku maastiku toimeks seatud tingimused on nüüdseks täidetud (sh edaspidigi täidetavad). DP kava lahendus näeb osaliselt ette väiksemaid elamukrunte, kui sätestab valla ÜP üldnõue (vt ptk 2), kui ei rakendu kohaliku omavalitsuse loal erandid. Erandid rakenduvad kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, lähtudes mh konkreetsest situatsioonist. Siinkohal on tegemist loogilise jätkuga juba välja arendatud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele elamualadele. Lähtuvalt ka nende alade krundistruktuurist ning arendusala üldisest asetusest tulenevalt ei tuvastanud käesoleva töö koostaja aspekte, mille põhjal peaks siinkohal kohalik omavalitsus erandi tegemisest loobuma. DP lahendus (ptk 1, joonis 1.2) arvestab nüüd ka üleujutusohuga ning veekogude kallaste kaitse-eesmärkidega (mh on seatud hooldusvööndid maaparanduse eesvoolude tarbeks). DP tulevasse võimalikku seletuskirja kantakse ka vastavad andmed (vt ka käesoleva töö ptk 1) sisse. Viimane võimaldab omakorda ajakohastada ka teisi kõrgemaid strateegilisi dokumente (nt nende korralisel ülevaatamisel) ning järgida tööga „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“ (Alkranel OÜ, 2018) seotud tingimusi (arenduse ja Emajõe vastaskaldal Tartu linn). Üleujutustöö (Alkranel OÜ, 2018) töögrupp soovitas sarnase uuringu kordamist kaaluda minimaalselt 10 a pärast, vahepealsel ajal mõõta suurvee aegseid veetasemeid Tartus. Vastav ajaskaala ja tervikkäsitlus võimaldab mh paremini mõista nö Tartu paisjoone muutusi ajas ning sellega seonduvaid tingimusi siis vajadusel muuta / ümber sõnastada. Viimane tähendab vajadusel siis ka nt luhaalade reserveerimist suurveele, mitte ehitusaladeks (koondatava tervikpildi alusel). Hetkel teadaolevalt täitmistegevust sellisel moel piirata ei ole vaja. Töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“ (Alkranel OÜ, 2018) ja Maa-ameti kaardi (joonis 2.4, ptk 2) järgi oleks juba praeguseid elamualasid (joonis 1.1, ptk 1) pidanud tõstma kõrgemale senisest (nt projekteerimisel). ÜP perspektiivsele elamumaale (joonis 2.2, ptk 2) võib sarnase eelduse seada. Viimane ala moodustab teadaolevast täitealast 73 200 m2, mille hulka on arvestatud siis ka ala teenindamiseks vajaliku taristu aluse maa täitemaht (eraldi võttes see lisaala 7200 m2). Täitealade kõrgus oleks võinud, ilma käesoleva protsessita, olla väiksem, kuid ressursimahtude muutuse tingivad põhjendused (Alkranel OÜ, 2018), mida järgides tagatakse ala pikaajaline ja efektiivne ning eesmärgipärane haldus. Seega konkreetne arendusala, mis on loogiliseks jätkuks senisele ja on ÜP kohane, nõuab küll maaala täitmiseks ressursse, kuid need on põhjendatud. Muuhulgas ala arendusmaht lubab eeldada, et vastavad ressursid (sh rahalised) leitakse. Täitmiseks saab kasutada selleks sobivaid inertseid materjale (nt https://www.karimek.ee/, 2018), muudelt objektidelt üle jäävat ja selleks sobivat pinnast ning maavararessurssi (eeldatavalt 50 km raadiuses, mida peetakse optimaalseks veokauguseks). Teadaoleva ressursiinfo järgi ei ole tõenäoline olukord, kus täitepinnase kasutamine arenduse maa-alal looks materjali defitsiidi ja põhjustaks seega olulist negatiivset mõju üldisemalt ehk muudel nt maakondlikel arendusaladel. Siinkohal on arvesse võetud ka ajalooliseid ja sarnaseid arendusnäiteid (nt „Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine” (Alkranel OÜ, 2013)) ning ka võimalikke perspektiivseid arendustöid (Tartu vallas ja Tartu linnas) Emajõe ääres. 17 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. KSHEH seab eelneva alusel siiski järgnevad tingimused:  kindlustamaks DP-le järgneda võivaid etappe täpsema ja selgema prognoosteabega, siis selleks tuleb DP raames läbi viia DP kava ala katvad ehitusgeoloogilised uuringud, mille abil määratakse täpsemalt ära ka täidetava ala aluspinnase parameetrid ning nendega arvestamise viisid täitmistööde ajal. Kui vastav uuring tuvastab pinnased, mis tuleb eelnevalt eemaldada ja mida ei saa kasutada tagasitäiteks konkreetsel alal, siis tuleb see transportida Turu tänava (Tartu linn) inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus selleks ettenähtud paigas (nt kompostida selleks ette nähtud kohas), järgides mh Maapõueseaduses ja Jäätmeseaduses esitatud sätteid.  kindlustamaks DP-le järgneda võivaid etappe täpsema ja selgema prognoosteabega, siis selleks tuleb DP raames läbi viia täitematerjali mahu üldprognoosid (vertikaalplaneerimise tarbeks), mis arvestavad ka juba koondatud ehitusgeoloogilist teavet. Vastavaid üldprognoose saavad mh kohalikud omavalitsused (nt Tartu vald ja Tartu linn) kasutada, et paremini suunata erinevate piirkondade tulevasi arenguid ning nendega seotud ressursse. 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit? Kui võrrelda 2017. a visiooni (vt KSHEH lisa 1) praegu teadaolevaga (ptk 1, joonis 1.2), siis on kava kooskõlla viidud ka valla ÜP-ga (vt ptk 2, joonis 2.2), nt elamualade paiknemise osas, kogu ala kontekstis. Arvestatud on ka üleujutusohu vältimisega, mõjutamata sh naaberalasid ning rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku toime tingimuste tagamisega. Planeeritav (Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksused ja nende vahelised alad) ehitustegevus oleks loogiliseks jätkuks praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. Elamuala on Hendrikson & Ko OÜ (2017, KSH eelhinnangu eelnõu) töös nimetatud positiivseks, kuna see luuakse linna lähedasse piirkonda. Hetkel väljatöötatud lahendus arvestab toonaseid Hendrikson & Ko OÜ ettepanekuid, toetades seega ka nt rekreatiivseid tegevusi Emajõe kaldatsoonis, ohustamata samas rohevõrgustikku, väärtuslikku maastiku ning olulisi looduskooslusi. Kavandatav tegevus ei mõjuta teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Seega puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega (mh nende korraliseks ülevaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks vajalik sisend) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid vajaliku täpsusastmega. 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringu kava menetlus on mh eelnevate alamptk-de alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. 18 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP seega otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab käesolev protsess riiklike normatiividega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimumine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). St, et nt kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Alamptk pealkirjast lähtuvalt - vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (protsessi algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud mh tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja KSHEH lisale 1. 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust). Ptk 3.5 - Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) - jaotub omakorda alamptk-s (5 tk). 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale). Detailplaneeringu elluviimisega muutub olemasolev maakasutus suures osas. Kui võrrelda 2017. a visiooni (vt KSHEH lisa 1) praegu teadaolevaga (ptk 1, joonis 1.2), siis on kava kooskõlla viidud ka valla ÜP-ga (vt ptk 2, joonis 2.2), nt elamualade paiknemise osas, kogu ala kontekstis. Elamuala on Hendrikson & Ko OÜ (2017, KSH eelhinnangu eelnõu) töös nimetatud positiivseks, kuna see luuakse linna lähedasse piirkonda. Hetkel väljatöötatud lahendus arvestab toonaseid Hendrikson & Ko OÜ ettepanekuid, toetades seega ka nt rekreatiivseid tegevusi Emajõe kaldatsoonis, ohustamata samas rohevõrgustikku, väärtuslikku maastiku ning olulisi looduskooslusi. Arvestatud on ka üleujutusohu vältimisega, mõjutamata sh naaberalasid. Enamus arendusalast kuulub tsooni, kus maapinda tuleb tõsta. Teadaolevalt ei ole aga tegemist mullastikuga, millel oleks nt selline ressursiväärtus, mis peaks vastavat kava muutma. Pinnase üldine mõjutamine võib olla seostatav siinkohal eelkõige vee mõjutamisega, kuid ka selles osas on juba DP kava koostatud viisil, mille osas olulisi mõjusid eeldada ei saa. Lisaks sätestatakse käesolevas eelhinnangus täiendavad meetmed vee teemadel, mis nt väheseid negatiivseid mõjusid ja nende mõjude eeldusi leevendada aitavad. Samuti on pinnasega seotud temaatikaid kajastatud ka juba ptk 3.1. DP ala joogiveevarustus on ette nähtud tagada rajatava puurkaevu baasil (mh asjakohase vee erikasutusloa alusel) ning reovesi puhastada asjakohaste nõuete järgi 19 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. ja/või tulevikus juhtida ühiskanalisatsiooni (vastava võimaluse tekkel, vt ptk 1). Ka vastavad objektid on kavandatud nii, et need arvestavad juba üleujutusohuga. DP alal tuleb maapinna tõstmine lõpetada kavandatud tasemele, selleks määratud aladel (etappide kaupa), enne kui antakse välja muid ning täidetud aladega seotud edasisi ehitus- ja kasutuslubasid (vältimaks nt ajutisi objektide üksteisest äralõikamist jms võimalikke tõrkeid). Tuginedes ptk 2 ei saa eeldada negatiivset mõju piirkonna põhjaveevarudele, samas on suublasse (läbi maaparanduse eesvoolu) juhitava heitvee osas võimalikud erisätted (tulenevalt Emajõe seisundist, kaalutakse mh vee erikasutusloa menetlusprotsessis). Ilma erisäteteta on heitvee üld- ehk põhinormatiivid toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Heitvee põhinormatiivid nt 350 ie puhasti korral (Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“). Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 80 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 75 Üldfosfor (Püld) 2 70 Üldlämmastik (Nüld) 60 30 Heljuvaine (HA) 35 70 Maaparandussüsteemide eesvoolude hooldusvajaduse suurenemine - eesvoolud ei ole seotud hetkel maaparandusühistutega. Näiteks DP heitvee või muu vee juhtimisega eesvooludesse toob heljumi ja toitainete sisalduse tõusu tõttu paratamatult kaasa teatava lisareostuskoormuse kandumise eesvooludesse. Eelnevast tulenevalt peab DP rakendusosas olema sätestatud, et lisaks vee erikasutuslubadele peab olema tagatud ka nt maaparandusühistu loomine vms lahendus, mis võimaldab tagada maaparanduse eesvoolude hoolduskulude katmise (vee juhtimisel maaparanduse eesvooludesse, nt veehulga põhise arvestuse alusel) enne ehituslubade taotlemist (hooldustasu kompenseerimise nõue peab edasi kanduma ka uutele omanikele, kui omandisuhted muutuvad). Olemasoleva õigusruumi järgi tuleb sellised maaparandussüsteeme mõjutavad tegevused, enne ehituslubade taotlemist, kooskõlastada ka Põllumajandusametiga. Kompensatsioonimetoodikaid on kajastatud nt töös „Tähtvere vallas Vorbuse külas asuva Vorbusemäe puhkeala DP KSH aruanne” (Alkranel OÜ, 2017) ning Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut (2015) „Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maa-parandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine“. Veekogude kalda kaitse eesmärkide täitmisest - lisaks juba seni teadaolevale (sh ptk 1) tuuakse siinkohal välja järgnevad sätted/põhimõtted. Kallasraja (tavapärasest veepiirist lähtuv) kasutamiseks DP-s ette näha eesvoolude ületuskohad nt betoonist plaadid, mis ei allu niivõrd suurvee mõjutustele, kui kergematest materjalidest lahendused. Teadaolev maapinna tõstmiskava ja sellega antud nõlvused tagavad mh KeÜS sätestatud suurveeaegse liikumisvõimaluse (§ 38 lg 3). Täitealade servade ülemisse osasse (täiteala peal), avalikult kasutatavatesse aladesse ette näha prügikastid ja nende hoolduskohustus. Samuti kasutada mitmekeelseid suunaviite, nendele kohtadele tähelepanu juhtimiseks. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paikkonda (ptk 1 ja 2) arvestades ei ole ette näha ohtusid õhule ja kliimale ning seda ka ehitusperioodil (arvestades ka ümbruskonna maakasutuste võimalikke ja vastastikke koormusaspekte). 20 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. KSHEH seab eelneva alusel järgnevad täiendavad tingimused (peamiselt veekaitse mõistes):  täitmine - esmalt täita põhja-loode suunaline või lõuna-kagu suunaline ühendusteede ala, koos ehk kuni puurkaevu ning reoveepuhasti ja pumpla alani, milledega seotud piirkonna maapinna tõstmine samuti tagatakse (kavandatud tasemele, selleks määratud aladel). Vahepealsete etappide täitealade nõlvuste kalded peavad olema kujundatud sama põhimõtte alusel, mis lõpliku täiteala nõlvuste puhul saavutataks. Edasine täitmine nt potentsiaalsetel elamumaadel - kirdest loodesse, kuni on saavutatud siis tervik ehk täitealade lõpplahendus. Lubatud on etapilised tööd (eeldatavalt kuni 5), millede kavandamisel ja elluviimisel on tagatud ka arendusega seotud infrastruktuuri tõrgeteta toimimine. Täpne etappide arv määratakse DP edasise koostamise raames, kui on koondatud ka nt detailsemat (sh ehitusgeoloogiline) teavet. Täitmisega mitte seotud ehk muude ehitus- ja kasutuslubade väljastamisele peab eelnema kontrollmõõdistus, mis näitab iga piirkonna osas nõuetele vastava maapinna saavutamist. Erisuste korral tuleb vastavate ehitus- ja kasutuslubade väljastamine peatada, kuni asjakohase maapinna kõrguse saavutamiseni.  täitmistööde ajaks paigaldada Emajõe kaldale mõõtelatt, millelt fikseerida veetase vähemalt 2 korda päevas. Visuaalse vaatluse põhjal teha sama-aegselt märge ka õli- ja kütuselekete puudumise või ilmnemise osas, rakendades viimasel juhul ka alal paiknevat ohutusvarustust. Keskkonnaohtliku olukorra tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112, Keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalistuse ning asuda koheselt kahju likvideerima.  täitmistööd - valingvihmade ja sesoonsete suurvete korral täitmistööd peatada ja oodata veetaseme langust veekogus.  täitmistööd - tehnika - valvetingimused, tehnika hoolduskohad ning korrad ja reostustõrje vahendite olemasolu fikseerida igapäevaselt.  reoveepuhasti heitvee põhinormatiivide määramisel (puhasti lõppprojekti koostamisel ja vee erikasutusloa taotlemisel), lähtuda mh arendusala ehitusetappidest, lõppsuubla (Emajõgi) seisundist tulevikus ehk vastavas ajamomendis (arvestades ka määrust „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“) ning sealt täiendavalt lisanduda võivate kitsendustega (heitvee puhastusaste 15 või 30% rangem põhinormatiividest (vt tabel 3.1)).  maaparanduse eesvoolud - DP rakendusosas peab olema sätestatud, et peab olema tagatud ka nt maaparandusühistu loomine vms lahendus, mis võimaldab tagada maaparanduse eesvoolude hoolduskulude katmise (vee juhtimisel maaparanduse eesvooludesse, nt veehulga põhise arvestuse alusel) enne ehituslubade taotlemist (hooldustasu kompenseerimise nõue peab edasi kanduma ka uutele omanikele, kui omandisuhted muutuvad). Olemasoleva õigusruumi järgi tuleb sellised maaparandussüsteeme mõjutavad tegevused, enne ehituslubade taotlemist, kooskõlastada ka Põllumajandusametiga. Kompensatsioonimetoodikaid on kajastatud nt töös „Tähtvere vallas Vorbuse külas asuva Vorbusemäe puhkeala DP KSH aruanne” (Alkranel OÜ, 2017) ning Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut (2015) „Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maa- parandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine“.  kalda kaitse eesmärgid - kallasraja (tavapärasest veepiirist lähtuv) kasutamiseks DP-s ette näha eesvoolude ületuskohad nt betoonist plaadid, mis ei allu niivõrd suurvee mõjutustele, kui kergematest materjalidest lahendused. 21 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018.   kalda kaitse eesmärgid - täitealade servade ülemisse osasse (täiteala peal), avalikult kasutatavatesse aladesse ette näha prügikastid ja nende hoolduskohustus. Samuti kasutada mitmekeelseid suunaviite, nendele kohtadele tähelepanu juhtimiseks. 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) Tartu vallas, Vahi alevikus on 01.01.18. a seisuga 1381 elanikku (valla kodulehekülje alusel). Planeeritav (Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksused ja nende vahelised alad) ehitustegevus oleks loogiliseks jätkuks praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. Ala oleks potentsiaalseks elamu- ja rekreatsioonipiirkonnaks ka Tartu linnas nt töötavatele inimestele. Tuginedes eelnevates ptk-s esitatud teabele, siis DP kava täiendavaid ja leevendust vajavaid ohte inimese tervisele ei kujuta (sh ehitusaeg). Muuhulgas on tagatud üleujutuste arvestamine ning ohutud transpordilahendused, olemasolevate teedevõrgustike abil. Planeeringualast ca 230 - 250 m kauguselt kulgeb Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee, mille liikluskoormus on keskmiselt 7079 sõidukit ööpäevas. Inimeste heaolu mõjueeldused - eelnevalt kogutud teabe alusel, peamiselt transpordimürast tulenevad. Analoogse töö „Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine” (Alkranel OÜ, 2013) näitel on asjakohane piirata täitepinnase veoaega, tagamaks olemasolevate elamute vähemat mõjutamist. Pinnasetäitega seonduvaid töid (eelkõige transport) mitte teostada öisel ajal ning mõistlikuks saab pidada ajalist piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00. DP lahenduse elluviimisel suureneb piirkonna liikluskoormus, kuid elamupiirkonnas tähendab see peamiselt sõiduautode suuremat liiklustihedust, mille mürafoon on madal. Kui eeldada, et ühe majapidamise kohta on (keskmiselt) 1,5 autot, siis oleks ööpäevane liiklussagedus DP ala poolsel juurdepääsuteel ca 267 sõidukit (iga majapidamise autod teevad kaks sõitu ööpäevas). Eelnevale toetudes on kavandatava DPga piirkonda lisanduv sõidukite arv väike ning arvestades ka, et kiirused juurdepääsuteel on väikesed, siis ei ole ette näha mh juurdepääsuteede ääres müra normväärtuste ületamist või riigimaanteele olulist lisamõju. Lisame, et mh on Terviseameti Kesklabori füüsikalabori poolt teostatud 2016. a lõpus müratasemete mõõtmised Tartu-Jõgeva-Aravete (tugimaantee nr 39) lähedal asuvate kinnistute territooriumil, maanteest u 30 m kaugusel (Nõmmeringi tn 3 ja 5 kinnistutel). Seega ei ole asjakohane prognoosida seoses kirjeldatava kava ellu viimisel normatiive ületavat müra taseme teket nii planeeringuala kui ka maantee ääres paiknevatele kruntidele. Lisaks mürale ei ole asjakohane prognoosida, tulenevalt kavandatavast tegevusest, ka normatiive ületavat vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna taset. Seega täiendavaid heaolu negatiivselt mõjutavaid tegureid ei tuvastatud. Kuna heaolu on tagatud, siis puuduvad negatiivsed mõjueeldused ka nt varale. Heaolu ja hooldus - seoses Markuse DP ala hoonestusõiguse seadmisega esineb erisus kolme väikeelamu maaüksusena planeeritavat krundil - POS 36, 49 ja 50. Need maaüksused on hetkel hoonestusõiguse keeluga (vt täpsemalt ptk 1). Kuni hoonestusõiguse võimaliku tekkeni saab vastavaid maaüksuseid kasutada nt avalike huvide tagamiseks, millel peab olema tagatud aga hooldus (heakord). Täpsemad maakasutusõigused ja hooldustegevused sätestada detailplaneeringu seletuskirjas. 22 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. KSHEH seab eelneva alusel järgnevad täiendavad tingimused (peamiselt heaolu tagamiseks):  piirata täitepinnase veoaega, tagamaks olemasolevate elamute vähemat mõjutamist. Pinnasetäitega seonduvaid töid (eelkõige transport) mitte teostada öisel ajal ning mõistlikuks saab pidada ajalist piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00.  POS 36, 49 ja 50 on hetkel hoonestusõiguse keeluga (vt täpsemalt ptk 1). Kuni hoonestusõiguse võimaliku tekkeni saab vastavaid maaüksuseid kasutada nt avalike huvide tagamiseks, millel peab olema tagatud aga hooldus (heakord). Täpsemad maakasutusõigused ja hooldustegevused sätestada detailplaneeringu seletuskirjas. 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja intensiivne maakasutus Praegu on kavandatav planeeringuala kasutusel kui Emajõe äärne kuivendatud rohumaa. Vastava ala kohta koondunud andmed, käesolevas töös, ei näita, et tegemist oleks nii väärtusliku ja tundliku või juba intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Peamisteks looduslikeks iseärasusteks saab pidada üleujutusohtu, kuid ka sellega on piisavalt arvestatud. Muud looduslikud iseärasused - vt ptk 3.5.4. Lähimad kultuurimälestised jäävad ligi 2 km kaugusele. Samuti ei asu detailplaneeringualal ega selle lähialal pärandkultuuriobjekte. Lähim objekt on ca 360 m lõunasuunas asuv Müta kõrts. Nii kultuurimälestisele ega ka pärandkultuuri objektidele planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda. 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Suurel alal Markuse kinnistu põhjaosas kasvab III kaitsekategooriasse kuuluv ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). Keskkonnaregistris olevad andmed eelnimetatud kasvukoha vaatluse kohta pärinevad aastast 2010. Lisaks viidi Hendrikson & Ko OÜ poolt eelhinnangu eelnõu (2017, vt ka KSHEH lisa 1 ja käesoleva töö ptk 2) koostamise käigus ja arendusalaga tutvumise raames läbi kaitsealuse taimeliigi seisundi hindamine ning ahtalehist ängelheina leiti hajusalt peaaegu kogu planeeringuala ulatuses. Sellest tulenevalt toodi Hendrikson & Ko OÜ 2017. a koostatud suunistena välja, et elamuid mitte kavandada Emajõe äärse rohelise võrgustikuna määratud ala ulatuses. Sellega on võimalik tagada ka ahtalehise ängelheina populatsiooni piisava ja elujõulisena säilimine koos rohelise võrgustiku toimimisega. Käesolev DP kava lahendus on koostatud vastavalt antud juhistele ning kogu arenduslahendus on käesoleva eelhinnangu koostaja seisukoha järgselt jätkuvalt ahtalehise ängelheina populatsiooni piisavat elujõulisust toetav. Ala (POS 54) tulevane hooldus peab olema selline, mis arvestab vastava taime elupaiganõudeid. DP edasise koostamise raames sätestada hoolduskohustus, mille parameetrite väljatöötamisse kaasatakse botaanik ning hooldustingimused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Ptk 2 on nimetatud veel käsitiivalisi, kalasid ja selgrootuid (Emajões). Kogutud andmete alusel puuduvad olulised mõjud ka nende eeldused. Muuhulgas säilib vajalik jõeosa ja kaldatsoon nahkhiirtele ning veekogu ei mõjutata määral, mis muudaks selle kasutusvõimalusi vee elustikule negatiivsemaks. 23 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Käesoleval arendusalal ega selle lähialas ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad asuvad alast ca 6 ning enama kilomeetri kaugusel. Nendeks on Kärevere, Sootaga, Ropka-Ihaste ja Anne loodusalad ning Kärevere ja Ropka-Ihaste linnualad. Seetõttu Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, mh puuduvad ka kaudsed mõjueeldused ja - seosed kavandatavaga. KSHEH seab eelneva alusel järgnevad täiendavad tingimused (peamiselt sobivaima hoolduse tagamiseks):  ala (POS 54) tulevane hooldus peab olema selline, mis arvestab ahtalehine ängelhein elupaiganõudeid. DP edasise koostamise raames sätestada hoolduskohustus, mille parameetrite väljatöötamisse kaasatakse botaanik ning hooldustingimused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 3.5.5. Piiriülene mõju Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse ja sellisesse linnaäärsesse keskkonda. Detailplaneeringus planeeritu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset piiriülest mõju. 3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes Tegevuse kava elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) - olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel). Teemad:  maa ja maakasutus.  märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. 24 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1, 3.2 ja 3.5.1 - 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks – seda juhul kui rakendatakse veel ptk 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 esitatud tingimusi. Märgalad – praegu on kavandatav planeeringuala kasutusel kui Emajõe äärne kuivendatud rohumaa, mis on suurvete ajal üleujutatud. Vastava ala kohta koondunud andmed, käesolevas töös, ei näita, et tegemist oleks nii väärtusliku ja tundliku alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Alaga seotud looduslikud iseärasused - vt ptk 3.5.4 (sh hooldusmeede). Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1, 3.5.1 ja 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks – seda juhul kui rakendatakse veel ptk 3.1, 3.5.1 ja 3.5.4 esitatud tingimusi. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Veestikuga seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1. Mõjude avaldumist alaga seotud veestikule ei ole alust eeldada, juhul kui rakendatakse ptk 3.5.1 sätestatud tingimusi. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – mulla ja pinnasega seonduvat on kajastatud juba ka nt ptk 3.1 ja 3.5.1. Rakendada tuleb ptk 3.1 ja 3.5.1 esitatud tingimusi, seal kirjeldatud põhjustel. Vastavate tingimuste rakendamisel ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist. Mõju eeldusi õhule ja kliimale ei tuvastatud, vt nt ptk 3.5.1. Maavarade kasutus - kavandatav detailplaneeringu ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Detailplaneeringu alal vajaliku maapinna tõstmiseks vajaminevat pinnast kasutakse eesmärgipäraselt (toetudes ptk 3.1). Seega teadaolevalt nii maapinna täitmisel vaja minev pinnas kui ka muid detailplaneeringu alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Täitepinnasega seonduvaid tingimusi mõjueelduste täiendavaks minimeerimiseks vt ka ptk 3.1. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1, 3.5.2). Sealhulgas on juba arvesse võetud jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine (kehtivate normide alusel). Maastik (sh pinnavormid) - DP-ga planeeritava tegevusega on tegemist loogilise jätkuga praeguseks toimunud Tartu-Jõgeva-Aravere maantee äärsetele väikeelamute ehitusele ning kasutusele. DP kava kohaselt on plaan säilitada Emajõe äärsele alale omane laugjas reljeef, millele järgneb ala, kus maapinda on tõstetud (vältimaks üleujutusohtu). Kavandatu küll muudab paikkonna mikroreljeefi, kuid mitte määral, mis tekitaks nt takistusi vaadetele vms. Emajõe äärne ala säilitatakse mh väärtusliku maastikuna, tuginedes ka kohaliku omavalitsuse ÜP-le. Seega kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 2, 3.5.1 ja 3.5.4. Mainitud peatükkide järgselt ei ole põhjust eeldada Natura 2000 alade 25 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. mõjutamist. Samuti puuduvad negatiivsed mõjud kaitstavate loodusobjektide suhtes kui rakendatakse ptk 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ja ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Inimeste heaoluga seostus otsesemalt ptk 3.5.2, koos seal toodud tingimustega, kuid kaudsemalt on heaolu seostatav ka ptk 3.1, 3.5.1 ning 3.5.4 esitatud sätetega. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ka juba ptk 3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale negatiivne mõju. 3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui DP-s ja sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 esitatud tingimusi. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6) ehk antud töö põhjal vähemalt Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt ning soovitavalt ka Tartu Linnavalitsuselt. Seisukohtade küsimisel edastab kohalik omavalitsus ametkondadele/asutustele vastava otsuse eelnõu. Tagamaks osapoolte igakülgset informeeritust ja arvestades ka käesoleva töö ülesehitust, siis tuleks seisukohtade küsimisel dokumentatsioonile kaasa panna ka vastavaks ajaks valminud planeeringulahenduse kava tervikdokumentatsioon (selle olemasolul). 26 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Tartu vallas Vahi alevikus asuva Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP kava on teostanud Terav Kera OÜ (2018) ning selle eesmärgiks on elamupiirkonna moodustamine ja senise võimaliku elamupiirkonna maakasutuse täpsustamine. DP kava on teostatud juba mitmeid aastaid. Esialgne DP versioon 2017. a on esitatud KSHEH lisas 1. Vastavas lisas on refereeritud ka Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud tööd „Tartu vallas Vahi alevikus Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (staatus: eelnõu; 2017). 2018. a DP kava on koostatud, arvestades ka KSHEH lisas 1 esitatud sätteid. Tulemused - lähtudes ptk 3.7 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui DP-s ja sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 esitatud tingimusi. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6) ehk antud töö põhjal vähemalt Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt ning soovitavalt ka Tartu Linnavalitsuselt. Seisukohtade küsimisel edastab kohalik omavalitsus ametkondadele/asutustele vastava otsuse eelnõu. Tagamaks osapoolte igakülgset informeeritust ja arvestades ka käesoleva töö ülesehitust, siis tuleks seisukohtade küsimisel dokumentatsioonile kaasa panna ka vastavaks ajaks valminud planeeringulahenduse kava tervikdokumentatsioon (selle olemasolul). 27 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018. Kasutatud kirjandus Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):  Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Kutsar, R. 2015.  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas, 27.06.2018.  Eesti pinnaveekogumite seisundi 2016. a ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur, 2017.  Ehitusseadustik, ... 2018.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, 2016.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, ... 2018.  Keskkonnaregister (internetirakendus), 2018.  Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel. Alkranel OÜ, 2018.  Laiuujuri (Dytiscus latissimus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017.  Liiklusloenduse tulemused 2017. aastal. Teede Tehnokeskus, 2018.  Maa-ameti kaardiserver (www.maaamet.ee), 2018.  NatureGate eLoodus (http://kalad.loodus.ee/), 21.08.2018.  Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2018.  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2006.  Tartu valla arengukava aastateks 2015-2020, 2014.  Tartu valla üldplaneering, 2008.  Tugimaantee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 1,0-3,4 asuva Vahi-Maramaa lõigu ristmike ohutustamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang. Hendrikson & Ko OÜ, 2017. 28 Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2018.  TARTU VALLAVALITSUS KORRALDUS Kõrveküla 16.11.2018 nr 941 Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine OÜ Teramo (registrikood 10915686) ja OÜ Devalko (registrikood 11440676) esindajad esitasid detailplaneeringu algatamise taotluse Vahi alevikus asuvate Markuse mü, Ojaääre mü, Nõmmeringi tn 17, Nõmme tn 5, 7, 9, 11, 13, 15, 16, 18, Ojaääre põik mü, Ojaääre põik 1, 2, 3, 4, 6 ja Hommiku maaüksuse alale. Käesoleval hetkel on Markuse mü sihtotstarve 100% maatulundusmaa, Ojaääre mü sihtotstarve 100 % transpordimaa, Nõmme tn 5, 7, 9, 11, 13, 15, 16, 18 mü sihtotstarve 100% elamumaa, Ojaääre põik mü sihtotstarve 100% transpordimaa, Ojaääre põik 1, 2, 3, 4, 6 mü sihtotstarve 100% elamumaa ja Hommiku mü sihtotstarve 100% üldkasutatav maa. Planeeringualal kehtib Ojaääre kinnistu ja Markuse kinnistu osaline detailplaneering (kehtestatud 13.09.2006.a otsusega nr 101) ja Jõesoo kinnistu detailplaneering (kehtestatud 21.05.2003.a otsusega nr 30). Nimetatud detailplaneeringud muutuvad peale käesoleva planeeringu kehtestamist kattuvas planeeringuosas kehtetuks. Planeeringu eesmärgiks on kavandada olemasoleva Nõmmeringi tn elamupiirkonna laiendus Emajõe suunas. Koostatava planeeringuga planeeritakse üle osa varasemate detailplaneeringute alusel välja mõõdetud kruntidest, lisaks on ehitamisel uus mahasõit 39 Tartu-Jõgeva-Aravete maanteelt, mis saab olema põhiliseks juurdepääsuks planeeringualale. Uutele kruntidele määratakse ehitusõigused üksikelamute ja ridaelamute püstitamiseks. Uutest funktsioonidest lähtuvalt lahendatakse liikluskorraldus, haljastus, heakord ja hoonete tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala pindala on ca 21,5 ha. Üldplaneeringu kohaselt asuvad antud maaüksused elamumaa juhtfunktsiooniga alal, planeeritava ala Emajõe poolne osa on rohevõrgustiku ala. Elamumaa juhtfunktsiooni all mõistetakse ühepere- ja ridaelamu ning paariselamu maad kompaktse hoonestusega aladel. Alale võib planeerida lisaks elamuid teenindavaid ehitisi, sh teid ja tehnorajatisi, samuti puhke- ja spordiotstarbelisi rajatisi. Rohevõrgustiku alal kruntimist ja elamute ehitusõiguse määramist ei kavandata. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärgid kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. OÜ Alkranel (koostajad Elar Põldvere ja Kaari Susi) on läbi viinud detailplaneeringu kava (Terav Kera OÜ, planeerija Jane Asper) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Nimetatud eelhinnang on käesoleva korralduse lisa 2. Planeeringu realiseerimine toimub etapiti, etappide määratlemisel tuleb lähtuda eelhinnangus toodud tingimustest. Planeeringualal ega selle lähialal ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad asuvad ca 6 ning enama kilomeetri kaugusel. Nendeks on Kärevere, Sootaga, Ropka-Ihaste ja Anne loodusalad ning Kärevere ja Ropka-Ihaste linnualad. Seetõttu Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, muuhulgas puuduvad ka kaudsed mõjueeldused ja seosed kavandatavaga. Kavandatav tegevus ei mõjuta teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Seega puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Detailplaneeringu elluviimisega muutub olemasolev maakasutus suures osas. Elamuala kavandamist alal võib lugeda positiivseks, kuna see luuakse Tartu linna lähedasse piirkonda. Väljatöötatud lahendus toetab ka rekreatiivseid tegevusi Emajõe kaldatsoonis, ohustamata samas rohevõrgustikku, väärtuslikku maastiku ning olulisi looduskooslusi. Arvestada tuleb üleujutusohu vältimisega, mõjutada ei tohi naaberalasid. Enamus arendusalast kuulub tsooni, kus maapinda tuleb tõsta. Pinnase üldine mõjutamine võib olla seostatav eelkõige vee mõjutamisega, kuid ka selles osas olulisi mõjusid eeldada ei saa. Lisaks sätestatakse koostatud eelhinnangus täiendavad meetmed vee teemadel, mis väheseid negatiivseid mõjusid ja nende mõjude eeldusi leevendada aitavad. Planeeritava ala joogiveevarustus on ette nähtud tagada rajatava puurkaevu baasil ning reovesi puhastada asjakohaste nõuete järgi ja/või tulevikus juhtida ühiskanalisatsiooni (vastava võimaluse tekkel). Vastavad objektid tuleb kavandada nii, et need arvestaksid juba üleujutusohuga. Planeeringualal tuleb maapinna tõstmine lõpetada kavandatud tasemele, selleks määratud aladel etappide kaupa, enne kui antakse välja muid täidetud aladega seotud ehitus- ja kasutuslubasid (vältimaks nt ajutisi objektide üksteisest äralõikamist jms võimalikke tõrkeid). Maaparandussüsteemide eesvoolude hooldusvajadus suureneb seoses piirkonna intensiivsema kasutuselevõtuga. Eesvoolud ei ole seotud hetkel maaparandusühistutega. Planeeritava ala heitvee või muu vee juhtimine eesvooludesse toob heljumi ja toitainete sisalduse tõusu tõttu paratamatult kaasa teatava lisareostuskoormuse kandumise eesvooludesse. Planeeringuala lahenduse elluviimisel suureneb piirkonna liikluskoormus, kuid elamupiirkonnas tähendab see peamiselt sõiduautode suuremat liiklustihedust, mille mürafoon on madal. Kui eeldada, et ühe majapidamise kohta on (keskmiselt) 1,5 autot, siis oleks ööpäevane liiklussagedus juurdepääsuteel ca 267 sõidukit (iga majapidamise autod teevad kaks sõitu ööpäevas). Eelnevale toetudes on kavandatava planeeringuga piirkonda lisanduv sõidukite arv väike ning arvestades ka, et kiirused juurdepääsuteel on väikesed, siis ei ole ette näha muuhulgas juurdepääsuteede ääres müra normväärtuste ületamist või riigimaanteele olulist lisamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine vajalik, kuid detailplaneeringus ja sellele järgnevates protsessides tuleb arvestada eelhinnangus esitatud tingimusi. Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu Vallavalitsus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 125 lg 1 ja lg 2, § 128 lg 1, 5, 6, 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 ja lg 2 ja Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus otsustab: 1. Algatada Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähiala detailplaneering. 2. Kinnitada Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1). 3. Mitte algatada Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähialadetailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeeringu koostamisel arvestada eelhinnangus toodud tingimustega (lisa 2).  4. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning tööpäevadel Tartu Vallavalitsuses, asukohaga Haava tn 6, Kõrveküla alevik. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel. 6. Korralduse peale võib esitada Tartu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Jarno Laur /digitaalselt allkirjastatud/ Vallavanem Eve Kallas Vallasekretär  Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud: OÜ Devalko OÜ Teramo DP-11-2018 Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähiala detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE Tartu vald 2018  Lisa 1 Tartu Vallavalitsuse 16.11.2018 korralduse nr 941 juurde Vahi alevikus asuva Markuse maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1122) ja lähiala detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijad on planeeritavate kinnistute omanikud OÜ Teramo ja OÜ Devalko. 2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kavandada olemasoleva Nõmmeringi tn elamupiirkonna laiendus Emajõe suunas. Koostatava planeeringuga planeeritakse üle osa varasema detailplaneeringu alusel välja mõõdetud kruntidest. Uutele kruntidele määrata ehitusõigused üksikelamute ja ridaelamute püstitamiseks. uutest funktsioonidest lähtuvalt lahendada liikluskorraldus, haljastus, heakord ja hoonete tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala pindala on ca 21,5 ha. Üldplaneeringu kohaselt asuvad antud maaüksused elamumaa juhtfunktsiooniga alal, planeeritava ala Emajõe poolne osa on rohevõrgustiku ala. Elamumaa juhtfunktsiooni all mõistetakse ühepere- ja ridaelamu ning paariselamu maad kompaktse hoonestusega aladel. Alale võib planeerida lisaks elamuid teenindavaid ehitisi, sh teid ja tehnorajatisi, samuti puhke- ja spordiotstarbelisi rajatisi. Rohevõrgustiku alal kruntimist ja elamute ehitusõiguse määramist ei kavandata. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärgid kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:  nimi- Nõmme tn 16 (kü tunnus 79401:006:1111);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2130 m²;  nimi- Ojaääre mü (kü tunnus 79401:006:1123);  maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;  pindala- 9060 m²;  nimi- Nõmme tn 18 (kü tunnus 79401:006:1113);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 1952 m²;  nimi- Markuse mü (kü tunnus 79401:006:1122);  maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;  pindala- 14,16 ha;  nimi- Nõmme tn 5 (kü tunnus 79401:006:1106);  maakasutuse sihtotstarve-100% elamumaa;  pindala- 1989 m²; 2  nimi- Nõmme tn 7 (kü tunnus 79401:006:1107);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 1997 m²;  nimi- Ojakääre põik (kü tunnus 79401:006:1115);  maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;  pindala- 4832 m²;  nimi- Nõmme tn 9 (kü tunnus 79401:006:1108);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2166 m²;  nimi- Nõmme tn 11 (kü tunnus 79401:006:1110);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2037 m²;  nimi- Nõmme tn 13 (kü tunnus 79401:006:1112);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2413 m²;  nimi- Nõmme tn 15 (kü tunnus 79401:006:1114);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2484 m²;  nimi- Ojaääre põik 3 (kü tunnus 79401:006:1118);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 1991 m²;  nimi- Ojaääre põik 1 (kü tunnus 79401:006:1116);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 1873 m²;  nimi- Hommiku mü (kü tunnus 79401:006:1121);  maakasutuse sihtotstarve- 100% üldkasutatav maa;  pindala- 7089 m²;  nimi- Ojaääre põik 6 (kü tunnus 79401:006:1120);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2160 m²;  nimi- Ojaääre põik 4 (kü tunnus 79401:006:1119);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 1978 m²;  nimi- Ojaääre põik 2 (kü tunnus 79401:006:1117);  maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;  pindala- 2236 m²;  nimi- Nõmmeringi tn 17 (kü tunnus 79401:006:0508);  maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;  pindala- 21910 m². 3  4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid  Tartu valla arengukava;  Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013- 2024;  Tartu valla üldplaneering;  Ojaääre kinnistu ja Markuse kinnistu osaline detailplaneering;  Jõesoo kinnistu detailplaneering;  Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel (Alkranel OÜ, 2018);  Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang;  Planeeringu koostajal järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartu.ee). Planeeringuga esitada: 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed  lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;  kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade;  põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi alaga. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:  planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses väljaspool planeeritavat ala);  planeeritavate ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;  planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;  senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;  olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine  Planeeritava krundi pindala: üksikelamu krundi puhul min 1500m², kaksikelamu krundi puhul min 1500m², üldkasutatava maa osa min 10% planeeringuala pindalast; Ehitusõigust omavaid krunte võib planeerida kuni üldplaneeringujärgse rohevõrgustikuala piirini.  Näha ette transpordimaa krundid planeeritavatele teedele. Planeeritud teed tuleb määrata avalikult kasutatavaks.  Näha ette hoonetevahelisele alale üldkasutatavate haljasalade asukohad (sh mänguväljakute asukohad), mänguväljakute asukohad siduda jalakäijate liikumisteedega. Ridaelamu puhul näha ette üks mänguväljakute ala kogu hoone kohta või mitme hoone kohta (keelatud iga boksi juurde mänguvahendite kavandamine).  Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa- alad). 4  5.4. Kruntide ehitusõigus  krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa, üldkasutatav maa, transpordimaa, tootmismaa krunt vajadusel tehnorajatistele, veekogude maa planeeritava eraldiseisva veekogu tarvis, maatulundusmaa; Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele leppemärkidele.  hoonete suurim lubatud arv krundil- kuni 2 hoonet (sh 1 põhihoone ja üks abihoone);  hoonete kasutamise otstarbed- üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, abihoone;  hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala krundil- üksikelamute ja kaksikelamute puhul kuni 20% krundi pindalast, ridaelamutel kuni 30% krundi pindalast;  hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 8,5 m olemasolevast maapinnast;  hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeringulahendus peab võimaldama ridaelamu juurde ühise abihoone rajamise võimalust. Ei ole lubatud iga boksi juurde eraldi abihoone püstitamine. Planeeringus lahendada ka kuni 20 m² suuruste ehitisealuse pinnaga mitteehitusloa kohustuslike hoonete-rajatiste (näit prügimaja) püstitamise tingimused. 5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused  lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 2 maapealset korrust, abihooned lubatud 1- korruselistena;  kavandatavate hoonete mahud peavad olema liigendatud, mitte planeerida tänavatega paraalleelseid pikki kitsaid hoonemahtusid;  katusekalded- määrata planeeringuga;  katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;  katuse tüüp- määrata planeeringuga;  katusekatte materjal- määrata planeeringuga;  katusekatte värvid- määrata planeeringuga;  välisviimistluse materjalid- puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult).  kohustuslik ehitusjoon- määrata planeeringuga;  +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga. Planeeringus sätestada ühesuguste tüüpprojektide kasutamise piirangud. Arhitektuursed tingimused peavad välistama monotoonse ja igava (odava) arhitektuuriga ruumi tekke. 5.6. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. 5.7. Liikluskorralduse põhimõtted Peamine juurdepääs kavandatud alale planeerida mööda Müta katastriüksusele rajatud teelõiku (tulevane Müta tn).  tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused; Teealade planeerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 ja projekteerimise tasemest hea. Tee maa-ala laiust mitte planeerida alla 12 m.  jalakäijate/jalgratturite liikumisalad; Teealade koosseisu näha ette kõnnitee asukoht ja haljastatav ala (puuderida).  kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;  tee kõrgusarvud iseloomulikes kohtades, mida hilisemal projekteerimisel aluseks võetakse;  liikluskorralduse põhimõtted; Näha ette juurdepääs kallasrajale. 5   parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega. Võtta aluseks Eesti Standardist EVS 843:2016 tulenev parkimisnormatiiv (üksikelamute puhul kavandada 3 parkimiskohta krundile ja ridaelamul arvestada 2 parkimiskohta boksile). Kogu hoonet teenindav parkimine tuleb lahendada oma krundil (sh külalised). Kontaktala liikluskorraldusega sidumisel arvestada Maanteeameti poolt väljastatud tingimustega. Lisaks peab planeeringulahendus võimaldama teede ühendust Müta maaüksusega (kü tunnus 79401:006:1336) ja Kraavikopli maaüksusega (kü tunnus 79401:006:1517). 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist:  määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus; Haljastusega kaetud ala osakaal hoonestatud krundil min 30% krundi pindalast.  määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;  määrata kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp;  määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine). Määrata tingimused Emajõeäärse rohevõrgustikuala kasutamiseks. 5.9. Ehitistevahelised kujad Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad  olemasoleva olukorra kirjeldus;  planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);  lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel. Lokaalsed lahendused on keelatud, keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused. Vee- ja kanalisatsiooniosa lahendamisel teha koostööd piirkonna vee-ettevõtjaga. Planeeritava ala joogiveevarustus näha ette rajatava puurkaevu baasil ning reovesi puhastada asjakohaste nõuete järgi ja/või tulevikus juhtida ühiskanalisatsiooni (vastava võimaluse tekkel).  tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;  tuletõrje veevõtukohtade paiknemine. 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Arvestada koostatud KSH eelhinnanguga. Seoses tööga Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel (Alkranel OÜ, 2018) on planeeritud tõsta planeeringuala maapinda kavandatavate elamukruntide ja teedevõrgustiku ulatuses kõrguseni 34,5 m (toetudes sellele, et tegemist on Tartu linna ja Emajõe vastaskalda arendusega, kus rakenduvad samad põhimõtted üleujutuste osas). III kaitsekategooria taimeliigi ahtalehine ängelhein (registreeritud leiukoht) ja Emajõe äärse rohelise võrgustiku alal, mis kattuvad, on kavas säilitada olemasolev maapinnakõrgus (naabrusalade nõlvad kavandatud sujuva kaldega). Seega seoses maapinna tõstmisega (vältimaks üleujutusohtu) tuleb planeerida täidetavale alale laugjas nõlv, et tagada tõstetava ala naabruses olevate alade/rajatiste hooldusvõimalused ning maksimaalselt loomuliku niiskusrežiimi säilimine. Säilima peab eesvoolude toimimine. Planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud (pinnase moreenikihi paksus 2-10 m, savi või liivsavi < 2m) põhjaveega alal. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur; 27.06.2018) andmetel paiknevad võimalikul arendusalal ja selle lähialal järgmiste kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvukohad/elupaigad: 6  III looduskaitsekategooria: - ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum); - Emajões - võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), hink (Cobitis taenia), laiujur (Dytiscus latissimus). II looduskaitsekategooria: - käsitiivalised - põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane (Myotis daubentonii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), parginahkhiir (Pipistrellus nathusii), tiigilendlane (Myotis dasycneme); - Emajões – tõugjas (Aspius aspius). Käesoleval arendusalal ega selle lähialas ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad asuvad alast ca 6 ning enama kilomeetri kaugusel. Nendeks on Kärevere, Sootaga, Ropka-Ihaste ja Anne loodusalad ning Kärevere ja Ropka-Ihaste linnualad. Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused. Teha koostööd Põllumajandusametiga ja Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb alal läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud, mille abil määrata täpsemalt ära täidetava ala aluspinnase parameetrid ning nendega arvestamise viisid täitmistööde ajal. Kui vastav uuring tuvastab pinnased, mis tuleb eelnevalt eemaldada ja mida ei saa kasutada tagasitäiteks konkreetsel alal, siis tuleb see transportida Turu tänava (Tartu linn) inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus selleks ettenähtud paigas (nt kompostida selleks ette nähtud kohas), järgides mh Maapõueseaduses ja Jäätmeseaduses esitatud sätteid. Detailplaneeringu raames viia läbi täitematerjali mahu üldprognoosid (vertikaalplaneerimise tarbeks), mis arvestavad ka juba ehitusgeoloogilist teavet. 5.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadusest. 5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks. 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Täpsustada planeeringuga. 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. 5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringus kirjeldada realiseerimise etapid. Etappide määratlemisel võtta arvesse KSH eelhinnangu koostaja poolt toodud tingimusi. Lisaks vee erikasutuslubadele peab olema tagatud ka näiteks maaparandusühistu loomine vms lahendus, mis võimaldab tagada maaparanduse eesvoolude hoolduskulude katmise. 5.17. Lähteseisukohtade muutmine Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele. 7  6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid 1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000; 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000; 3. Olemasolev olukord M 1: 500 või M 1:1000; 4. Planeeringu põhijoonis M 1:500 või M 1:1000; 5.Tehnovõrkude planeering M 1:500 või M 1:1000; 5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja arusaadavad. 7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning teeb koostööd teiste asjast huvitatud isikutega. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida. Vajalik läbi viia eskiislahenduse tutvustav arutelu. 8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks Detailplaneering esitada digitaalselt (pdf) ja paberkaustana enne kooskõlastamist põhilahenduse läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele. Detailplaneering kooskõlastada:  Keskkonnaamet;  Põllumajandusamet;  Päästeamet;  Maanteeamet;  Veeteede Amet;  Tartu Linnavalitsus;  Tehnovõrkude valdajad. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata, millisel leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi. 9. Detailplaneeringu vormistamine Planeeringu kaust panna kokku vastavalt lähteülesandele. Materjalide järjestus esitada järgnevalt:  tiitelleht;  planeeringu seletuskiri (vastavalt lähteülesande ülesehitusele);  planeeringu joonised;  lisad (algatamise korraldus, lähteülesanne, algatamise taotlus, kirjavahetus, tehnilised tingimused ja muud planeeringuga seotud dokumendid). Kõik kausta kuuluvad lehed sh joonised, kirjavahetuse koopiad ja muud planeeringuga seotud dokumendid nummerdada ja vastav numeratsioon esitada sisukorras. 10. Detailplaneeringu avalikustamine Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale. Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu mahus digitaalsel kujul bdoc (joonised pdf ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja paberkandjal kahes eksemplaris. 8  11. Detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja kogu planeering digitaalsel kujul bdoc (joonised pdf ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina). 9 Lisa 1 Planeeritava ala skeem 10 Egle Nõmmoja Teie 04.03.2019 Tartu Vallavalitsus Haava 6 Meie 28.03.2019 nr 15-2/18/55259-3 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond [email protected] Kirjaga nr 15-2/16-00032/336 24.05.2016 antud seisukohtade pikendamine detailplaneeringu koostamiseks Olete esitanud kirjaga nr 7-1/22-1 04.03.2019 Maanteeameti seisukohtade nr 15-2/16-00032/336 24.05.2016 pikendamise taotluse 2 aasta võrra kuna detailplaneering on alles koostamisel. Detailplaneeringus kajastatav Markuse kinnistu (katastritunnus 79401:006:1122) asub Tartu vallas Vahi alevikus. Planeering on algatatud vallavalitsuse 16.11.2018 korraldusega nr. 941. Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistute kruntideks jaotamine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ning ehitusõiguse määramine ehitamiseks. Vastavalt Alkranel OÜ koostatud „Markuse ja Nõmmeringi tn 17 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ on planeeritud 44 väikeelamu- ja 6 ridaelamukrunti varasemalt teada olnud 68 elamukrundi ja 4 kuni 8 korteriga korterelamu asemel. Juhime tähelepanu, et 2018 aastal realiseerus projekt liiklusohtlike kohtade kõrvaldamiseks, millega suleti mahasõidud riigiteele km 1,205 (Ojaääre tn.), km 1,387 (Nõmme tn) ja km 1,649 (Nõmmiku tn.). Planeeritav ala külgneb riigiteega 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 1,13-1,65, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a. 7236 a/ööp. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks: 1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu alas või selle läheduses asuvad järgmised detailplaneeringud: Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Markuse ja Ojaääre osaline detailplaneering ja Nõmmiku tn 2, Nõmmeringi tn 3, 5, 10 ja Nõmme tn 6 maaüksuste detailplaneering DP-21-2015 6. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigiteelt. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. 7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener, kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5. 10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused. 14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 2 (3)  15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 17. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 18. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: Priit Palgi 7408122 [email protected] 3 (3) detailplaneering TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD KRUNDISISENE SÕIDUTEE/ PARKIMISALA 47 VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE (vt märkused pkt 2) 55 VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m, 1 m OLEMASOLEV VEEKOGU/ JÕGI, TIIK, KRAAV (vt märkused pkt 2) kraav asendatakse EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m PLANEERITUD VEEKOGU/ TIIK, KRAAV (vt märkused pkt 2) toruga EMAJÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV PARK, (vt märkused pkt 2) HALJASALA, MURUALA 46 EMAJÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU ORIENTEERUV (vt märkused pkt 2) ASUKOHT EMAJÕE KALDA KALLASRADA 10 m 45 (vt märkused pkt 2) PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV ALA PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA 48 PLANEERITUD TIIGI VEEKAITSEVÖÖND 10 m ALA (eesvoolu hooldamise teostamise tagamiseks) 44 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ ROHELINE VÕRGUSTIK PUU, VÕSA, PUISTU 43 KAITSTAV LOODUSOBJEKT PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS (II looduskaitsekategooria) 60 49 KAITSTAV LOODUSOBJEKT PLANEERITUD HEKK (III looduskaitsekategooria) 50 6 PLANEERITUD PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 50 m PLANEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄS 51 PLANEERITUD PERSPEKTIIVSE REOVEEPUMPLA KUJA 20 m 8B MAKSIMAALNE LUBATUD BOKSIDE ARV KRUNDIL 42 7 5 PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON PLANEERITUD TRUUP 8B 58 PLANEERITUD VÄLJASÕIDU RAJAMISE KEELUALA P16 PLANEERITUD PARKIMISKOHT/ PARKIMISKOHTADE ARV PLANEERITUD TUGEVDATUD MURUKATTEGA JALGTEE PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT P16 8 8B 61 P12 OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONESTUSALA 9 laste- mänguväljak B B 6B 8B HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT P16 4 A A P16 8B A laste- mänguväljak A 35 10 62 20 64 1 21 36 19 2 laste- B mänguväljak 8B 37 22 3 38 B 11 18 39 A 24 57 64 63 B 25 23 12 A B perspektiivne 40 17 54 26 B 64 liitumispunkt 16 B (Thalictrum lucidum) 34 13 plan puurkaev 41 27 avalik park 15 14 56 33 28 Planeeritud tänava ristprofiil 32 laste- mänguväljak Lõige A-A 29 A 31 (Eptesicus nilssonii) 59 30 A avalik park 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 30 1746 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 349 m² 0-15 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Suurvidevlane 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (Nyctalus noctula) POS 31 1907 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 381 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 0-15 abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 32 1944 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 388 m² 0-15 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Veelendlane 64 POS 33 1595 m² elamumaa 100% 319 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, 0-15 Üksikelamu maa EP (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m (Myotis daubentonii) Hink 52 PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED POS 34 1549 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 309 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, 10-25 (Cobitis taenia) 53 Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete lubatud Hoonete lubatud (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, abihoonel 6,0 m elamul 8,5 m, Krundi Hoonete suurim Lubatud POS 35 1924 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 384 m² 0-15 planeeritud kasutamise kasutamise lubatud maksimaalne (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m (Pipidtrellus pipistrellus) pos nr pindala sihtotstarve ehitisealune pind lubatud arv krundil korruselisus katusekalle Vingerjas sihtotstarve 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 36 1693 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 338 m² 0-15 (Misgurnus fossilis) 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 1 1500 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² 30-45 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, Parginahkhiir POS 37 1739 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 347 m² 0-15 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Laiujur (Pipidtrellus nathusii) POS 2 1500 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 30-45 abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 38 1876 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 375 m² 0-15 (Dytiscus latissimus) 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 3 3530 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 1059 m² 0-20 Tiigilendlane (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 39 2340 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 468 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 0-15 (Myotis dasycneme) 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m POS 4 2799 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 839 m² 0-20 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 40 1500 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² 0-15 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m (Cottus gobio) POS 5 1511 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 302 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, plan perspektiivne POS 6 1514 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 302 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, 10-25 POS 41 1547 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 309 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m 0-15 Planeeritud tänava ristprofiil (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, reoveepumpla 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 42 1814 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 362 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 7 3368 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 1010 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 0-20 POS 43 1889 m² elamumaa 100% 377 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, Lõige B-B (Aspius aspius) (Tartu linna POS 8 3223 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 966 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m 0-20 Üksikelamu maa EP (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, abihoonel 6,0 m elamul 8,5 m, POS 44 1651 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 330 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m POS 9 3201 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 960 m² 0-20 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 45 1656 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 331 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m plan avaliku liitumisel) POS 10 3762 m² elamumaa 100% Ridaelamu maa ER 1128 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 0-20 POS 46 1623 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 324 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 11 1561 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 312 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, kasutusega tee POS 12 1505 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 301 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, 10-25 POS 47 1627 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 325 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m plan reoveepuhasti 300 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, abihoonel 6,0 m elamul 8,5 m, POS 48 2534 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 506 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m POS 13 1501 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 10-25 abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 49 1988 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 397 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, abihoonel 6,0 m POS 14 1522 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 304 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 50 1719 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 343 m² 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 15 1510 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 302 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 51 1715 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 343 m² Märkused: 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m POS 16 1607 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 321 m² 10-25 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud 09.11.2015 a. OÜ KG-Büroo poolt (litsents 783 MA), töö nr 400-15GEO. (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Kanalisatsiooni ja reovee- POS 52 3995 m² tootmismaa 100% - - - - - 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, puhastuse ehitise maa OK Koordinaadid L-EST '97 süsteemis. Kõrgused suhtelises 1977.a. süsteemis. POS 17 1507 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 301 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Kanalisatsiooni ja reovee- POS 53 1521 m² tootmismaa 100% - - - - - 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, puhastuse ehitise maa OK 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus § 29 lg 3, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 POS 18 1500 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² 10-25 (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Haljasala maa HP "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja maitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 2), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, eesvoolu kaitsevööndi, POS 54 5960 m² üldkasutatav maa 100% - - - - - 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, Kultuuri- ja puhkerajatiste POS 19 1609 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 321 m² 10-25 maa HP ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning kallasraja määramisel. (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, üldkasutatav maa 50% Haljasala maa HP POS 20 1506 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 301 m² 10-25 POS 55 1756 m² veekogude maa 50% Tehisveekogu VT - - - - - (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 3. Teeprojektijärgsed teed on joonisele kantud Roadplan OÜ poolt koostatud jooniselt "Tartu vald, Mütta ja Ojaääre (79401:006:1123) kinnistute 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, juurdepääsutee põhiprojekt" (töö number 17048). POS 21 1502 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² 10-25 POS 56 2232 m² veekogude maa 100% Tehisveekogu VT - - - - - (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 22 1500 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 300 m² 10-25 POS 57 2427 m² veekogude maa 100% Tehisveekogu VT - - - - - 4. Katastriüksuste kasutamise sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri 14.08.2018 määrusest 30 "Katastriüksuse moodustamise kord". (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, Haljasala maa HP POS 23 1733 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 346 m² 10-25 POS 58 1447 m² üldkasutatav maa 100% - - - - - (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Planeeringu koostamisest huvitatud isik 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 24 1620 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 324 m² 10-25 POS 59 74061 m² üldkasutatav maa 100% Looduslik maa HL - - - - - (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 5. Hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Reg. nr. 11319822 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 25 1517 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 303 m² 0-15 POS 60 1954 m² transpordimaa 100% Tee ja tänava maa LT - - - - - Sarapuu 2, 50705 Tartu (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 6. Joonisel on näidatud võimalik ridaelamute kruntide (POS 8) parkimislahendus. Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.7 Parkimine. 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, e-post: [email protected] detailplaneering POS 26 1801 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 360 m² 0-15 POS 61 712 m² transpordimaa 100% Tee ja tänava maa LT - - - - - www.teravkera.ee (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 7. Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel on illustratiivne ja täpsustub projekti staadiumis. Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5. 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, Maastikuarhitekt-planeerija Joonise nimetus POS 27 1846 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 369 m² 0-15 POS 62 1167 m² transpordimaa 100% Tee ja tänava maa LT - - - - - (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, Jane Asper 8. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. POS 28 1875 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 375 m² elamul 8,5 m, 0-15 POS 63 550 m² transpordimaa 100% Tee ja tänava maa LT - - - - - (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m Joonis Jooniseid 2 hoonet elamul kuni 2 korrust, elamul 8,5 m, POS 29 1567 m² elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 313 m² (1 elamu +1 abihoone) abihoonel 1 korrus abihoonel 6,0 m 0-15 POS 64 15026 m² transpordimaa 100% Tee ja tänava maa LT - - - - - juuli 2019 3 3 1:1000 DP-16-2019 2 hoonet Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 27.07.2019 10:31 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Markuse DP seisukohtade täpsustamine Manused: 2019.03.28-Maanteeameti tingimused.bdoc; 2018.11.16-DP algatamise Korraldus.bdoc; MARKUSE DP-PÕHIJOONISE ESKIIS.pdf From: Priit Palgi <[email protected]> Sent: Thursday, July 25, 2019 3:17 PM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Markuse DP seisukohtade täpsustamine From: Terav Kera <[email protected]> Sent: Thursday, July 25, 2019 3:13 PM To: Priit Palgi <[email protected]> Subject: Markuse DP seisukohtade täpsustamine Tere, kirjutan seoses Vahi aleviku Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade pikendamise kirjaga nr 15-2/18/55259-3, kuna Maanteeameti väljastatud seisukohad ja Tartu Vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringu dokumendid ei ühti. Meilile lisatud Tartu Vallavalitsuse 16.11.2018 korraldus nr 941 DP algatamise kohta koos DP lähteülesande ja DP ala piiriga. Nimelt jääb tegelikkuses planeeringuala väljapoole riigitee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee kaitsevööndit (põhiala jääb ca 285 m kaugusele riigiteest. (vaid üks DP alas olev Nõmme tn 16, mille piire muudetakse jääb riigiteele lähemale, kuid ikka 225 m kaugusele riigiteest)). Lisainfoks, et Roadplan OÜ pool koostati juuni 2017 aastal Tartu vald, Mütta (79401:006:1336) ja Ojaääre (79401:006:1123) kinnistute juurdepääsutee põhiprojekt (töö nr 17048), mille alusel ehitati välja Mütta juurdepääsutee ja riigimaanteele lisarada. Nimetatud teeprojekti koostamisel juba arvestati Markuse maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus kavandatava liikluskoormusega. Teeprojekti koostamise ja Mütta tee ehitamise eest tasus ainuisikuliselt Markuse maaüksuse arendaja. Selgituseks veel, et tegelikkuses on võrreldes esialgse DP eskiislahendusega plaaniga ka kavandatav liikluskoormus vähenenud. Vastavalt esialgsele eskiisile pidi arendatavad krundid ulatuma kogu Emajõe äärsele alale. KSH eelhinnangu ja DP algatamise korralduse kohaselt aga Emajõe ääres ca 200 m kaugusele ehitusõigusega krunte kavandada ei ole võimalik. Esialgse lahenduse järgi pidi tulema 68 üksikelamu krunti ja 32 korterit ehk kokku 100 peret. Meilile on lisatud DP eskiislahendus, mille alusel planeeritakse DP alale 44 uut üksikelamu krunti (lisaks muudetakse ühe varemplaneeritud elamu krundi piire) ja 6 ridaelamu krunti (kokku maksimaalselt 46 boksiga) ehk kokku maksimaalselt 90 peret. DP koostamise käigus lisanduvate perede arv enam suureneda ei saa, võib vaid väheneda planeeritavate ridaelamute arv või planeeritud bokside arv ehk liikluskoormus võib veelgi väheneda. Parimate soovidega, Jane Asper ehitusinsener, maastikuarhitekt Terav Kera OÜ tel. 555 481 55