Päring

SELETUSMRI KREDIIDIASUTUSTE SEADUSE EELNÖU JUURDE 1. SISSEJUHATUS Eelnöu väljatöötamisel osales Eesti Panga töögrupp koosseisus Helo Meigas, Ame Schmidt. Ero Liivik, Andres Sutt, Eneli Kalmann. Kristjan-Erik Suurväli, Kristiina Nikkel. Samuti on eelnöu koostamisel osalenud Raino Paron, Kilvar Kessier, Jorma Aranko, Kadri Siibakja Sven Meimer. Käesoleval ajal kehtiv krediidiasutuste seaduse redaktsioon on kehtinud vähem kui 4 aastat. Selle aja vältel on olulisel määral täiustunud Eesti Vabariigi öigusstisteemja vastu on vöetud huigaliseit uusi seadusi, millistega käesoleval aja! kehtiv krediidiasutuste seadus ei haaku vöi on vastuolus. Samas on tormiliseit arenenud pangandus ja finantsturud tervikuna. Eeltoodust tingituna ja Eesti Vabariigi öigusnormide tihtlustamiseks vastavate Euroopa Liidu direktiividega töötatigi välja krediidiasutuste seaduse uus redaktsioon. Eelnöus sätestatakse oluliseit täpsemait krediidiasutuste (s.o. kohustatud subjektide ) tegevuse öiguslik regulatsioon avaliku vöimu, s.o. riigi poolt pandud kohustuste, keeldude ja käskude kaudu, määratiedes seejuures täpsemait ka diskretsiooni piirid. Eelnöu koostamisel on arvestatud mitmete erinevate riikide, näiteks Saksa, Taani, Islandi, Austria, Soome, aga ka erinevate Ida-Euroopa riikide, näiteks Ungari, Bulgaaria, Läti, vastavate seadustega. Eelköige on aluseks vöetud Kesk-Euroopa riikide (Saksamaa ja Austria) vastavaid seadusi, sest need vastavad köige paremini meie riigi haidusorganisatsiooni ja tsiviilöiguse sUsteemile, samuti Ungari vastavat seadust. Seega on eelnöus tuginetud rahvusvaheliseit tunnustatud pöhimötetele, aga ka kehtiva krediidiasutuste seaduse rakendamise senistele kogemustele. Eelnöu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu ekspertide öigusburoost GIANNI, ORIGINI & PARTNERS arvamuste ja ettepanekutega, samuti IMF mitmete erinevate missioonide poolt antud soovituste ja märkustega. Eelnöu koostamisel arvestati ka Pangaliidu märkustega. Eelnöu vastuvötmisel on loodud tingimused panganduse öigusliku keskkonna viimiseks rahvusvaheliseit aktsepteeritavale tasemele. 2. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusaktidega. Kui Riigikogu poolt 1994. aastal vastu vöetud krediidiasutuste seadus arvestas enamuses Euroopa Uhtse turu loomiseks vajalike nn. 1 etapi meetmetega (Vt. Vaige raamat lk 299), siis esitatavas eelnöus on sflvendatud ja täiendatud 1 etapis rakendatavaid meetmeid ja rakendatakse nn. 11 etapi meetmeid. Vastavait 1995.a. juunis allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Euroopa (Jhenduste ning selle liikmesriikide vahelise assotsiatsiooni lepingu artikiile 69 on pangandusöigus ning finantsteenuseid käsitlevad öigusaktid prioriteetsed valdkonnad seadusandluse lähendamisel. Eelnöu arvestab EL direktiividega alljärgnevalt: £1 1) Esimene pangandusdirektiiv (77/720/EEC) nöuded on sätestatud eelköige eelnöu 1, — 2,3, 5ja6peattikis. 2) Omavahendite direktiiv (29/299/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 7.peattikis; — 3) Maksevöimelisuse direktiiv (29/647/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 7. ja 9. - peattikis. 4) Hoiuste tagamise direktiiv (94/19/EC) —nöuded sätestatud eelköige Hoiuste Tagamise Fondi seaduses, käesolevas eelnöus 10. ja 11.peattikis. 5) Teine pangandusdirektiiv (muudetud direktiivi 77/720/EEC, 29/646/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 1, 2, 3, 5,ja 9.peattikis. 6) Aasta ja Uhendaruannete direktiiv (86/635/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 8. — peattikis. 7) Kapitali adekvaatsuse direktiiv (93/6/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 7. peatukis; — 8) Direktiiv ulatuslike avatud positsioonide kohta ( 92/121/EEC) nöuded sätestatud — eelnöu 7. peatilkis; 9) ehendaruannete direktiiv (92/30/EEC) nöuded sätestatud eelnöu 9. peattikis. - Eelnöu vastavuse kohta Euroopa Liidu pangandus direktiividega on andnud positiivse arvamuse Soome Keskpank. 3. PÖHIMÖTTED Esitatav eelnöu on fflesehitatud Euroopa Liidu Teises pangandusdirektiivis fikseeritud pangandusteenuste tihtse siseturu loomise kolme pöhiprintsiipi (tihtse litsentsi ja vastastikuse tunnustamise, järelevalve miinimumstandardite Uhtlustamise ja koduriigi kontrolli pöhimöte) arvestades. Eelnöu väljatöötamisel lähtus töögrupp alljärgnevatest pöhimötetest: 3.1. igal ajahetkel peab olema tagatud krediidiasutuste kindel ja usaidusvääme juhtimine; 3.2. igal krediidiasutusel peavad olema nende tegevusele vastavad ja seda piisavalt katvad riskide kontrollimise stisteemid; 3.3. krediidiasutuse tegevuse eest kannavad vastutust krediidiasutuse juhatus ja nöukogu; 3.4. kreeditoride kaitsele suunatud riiklik järelevalve jälgib pidevalt krediidiasutuse tegevuse vastavust seadustele, kusjuures järelevalve sekkub otseselt krediidiasutuse tegevusse vaid Uksikutel seaduses ettenähtud juhtudel; 3.5. olulisel kohal on krediidiasutuse konsolideerimisgrupi aruandiuse ja järelevalvega seotud ktisimused; 3.6. krediidiasutuste majandustegevuse normatiivne regulatsioon peab olema paindlik ja vöimaldama vajalikke öigusaktide muudatusi teha ltihima aja jooksul söltuvalt maj anduskeskkonna muutustest; 3.7. öiguskindlus s.t. mitte teha pöhimöttelisi muudatusi vörreides käesoleval ajal kehtiva seadusega, vaid täpsustada ja konkretiseerida regulatsiooni. 4:  4. KREDIIDIASUTUSTE SEADUSE STRUKTUUR 1 Seaduse uue redaktsiooni väljatöötamisel on lähtutud käesoleval ajal kehtiva krediidiasutuste seaduse struktuurist. Eelnöu on mahukam kui käesoleval ajal kehtiv seadus. Eelnöu koosneb 13. peatUkist ning 145 paragrahvist. Eelnöu tlldsätetes määratietakse seaduses kasutatavad möisted ja krediidiasutuse tegevuse öigusliku regulatsiooni tlldisemad pöhimötted. Seaduses kasutatavate möistete defineerimine on vajalik seaduse möistetavuse ja tihetaolise kohaidamise seisukohait ning seda eelköige seoses riikiikujärelevalve funktsiooni teostamisega. Eelnöus on kesksel kohal avaliku öiguse normid, sätestades teises peattikis krediidiasutuste tegevusloaga seotud ktisimused, kuuendas peattikis krediidiasutuste tihinemise avalik-öigusliku regulatsiooni, seitsmendas peatukis krediidiasutuse usaidusväärsuse tagamise ja klientide kaitsega seotud ktisimused, kaheksandas peattikis raamatupidamise ja aruandiuse ning aruandiuse avalikustamise kohustuse, tiheksandas peattikis riikiiku järelevalve krediidiasutuste tegevuse tHe, ktimnendas peatukis moratooriumi kehtestamise öiguslikud alused ning tiheteistktimnendas peattikis vastutuse krediidiasutuste seaduse sätete rikkumise eest. 5. TERMINOLOOGIA Eelnöus kasutatakse Eesti Vabariigi kehtivas öiguses, eriti äriseadustikus kasutatavat terminoloogiat. Krediidiasutuste seadus on spetsiifihist maj andustegevuse valdkonda reguleeriv seadus. Seetöttu on kasutusele vöetud ka mitmeid majandusteoorias, eriti rahandusteoorias kasutatavaid termineid (näiteks “omavahendid”, “kohustuslik reserv”, “pangaportfell”, “kauplemisportfell” jne). Sellist praktikat kasutatakse ka teiste riikide vastavates seadustes ja Euroopa Liidu direktiivides. 6. UUS REDAKTSIOON Eelnöu on esitatud krediidiasutuste seaduse uue redaktsioonina, kuivörd tehtavad muudatused on väga laiaulatuslikud. Kehtivasse krediidiasutuste seadusesse ei jääks Uhtegi peattikki, kus ei oleks muudatusi. Samas on lisatud uus peattikk Uhistupanga ja krediidiasutuste juhtimise ja organisatsioonilise struktuuri kohta.. Lisandunud on terve rida täiesti uusi paragrahve, millistele analoogne norm käesoleval ajal kehtivas seaduses puudub. Välja on jäänud rahapesu tökestamist käsitlev peattikk. $eega kehtiva seaduse muutmine “Krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse” eelnöuna teeks seaduse käsitiemise keeruliseks ning äärmiseit kohmakaks ja rakendamine oleks raskendatud. 7. EELNÖU SISU KOHTA KÄIVAD KOMMENTAARID 1. peatukk ULDSÄTTED Paragrahv 3 - KREDIIDIASUTUSE MÖISTE on seaduses defineeritud kooskölas - Euroopa Liidu Esimese pangandus direktiivi Art. 1, kui äriiihing, mille peamiseks ja ptisivaks tegevuseks on avalikkuseit rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine ja omal arvel ja nimel laenude andmine vöi muu finantseerimine. Uudsena vörreides käesoleval aja! kehtiva seadusega on sönaseigeit sätestatud pöhimöte, et krediidiasutustel on avalikkuseit rahaliste hoiuste vöi teiste tagasimakstavate vahendite kaasamise ainuöigus. Nimetatud piirang on vastavuses Euroopa Liidu Teise Pangandusdirektiivi Art. 3. Erandid on sätestatud eelnöu § 4. Krediidiasutus on ainuit vastavat tegevusluba omav äritihing. Paragrahv 5 -fINANTSEERIMISASUTUSE MÖISTE on täpsustatud vöneides - käesoleval aja! kehtiva seadusega ee!köige “osaluste omandamise” ehk sisuliseit va!dusuhingu pöhitegevuse !isamise kaudu. Finantseerimisasutuse defineerimine ee!nöus on vajalik eelköige Euroopa Liidu Uhtse pangandus- ja finantsturu kontekstis. Paragrahv 6 -KREDIIDIASUTUSIELE LUBATUD TEHLNGUD JA TOIMTNGUD on loet!etud ammendava!t seaduses, seega on krediidiasutuste tegevusvabadus piiratud seaduse aluse! (erinevait va!davast enamusest teistest eraöiguslikest juriidi!istest isikutest - VI TSOS § 37 !g 5). Vörre!des käeso!eva! ajal kehtiva seadusega on eelnimetatud !oete!u täpsustatud kooskölas Euroopa Liidu Teise Pangandusdirektiivi Lisaga. Uudsena on välisekspertide soovitusel sätestatud abiettevötja möiste, mille definitsioon vastab Euroopa Liidu Krediidiasutuste konso!ideeritud järelevalve direktiivi Art. 1. Antud möiste haakub eelnöu 7. peatukis sätestatud investeerimispiirangutega. Paragrahv 7 TOTARETTEVÖIJA ja - EMAETTEVÖIJA möistete täpne sätestamine ee!nöus on vaja!ik mitmete erinevate seaduse sätete !ahtimötestamisel ja rakendamise!, seda eriti osapoolte vahe!ise seotuse hindamisel ja konsolideerimisgrupiga seotud kUsimuses. Definitsioonid vastavad Euroopa Liidu Krediidiasutuste konso!ideeritud järe!eva!ve direktiivi Art. 1 Uudsena on kasutusele vöetud märkimisväärse seose möiste vastavait Euroopa Liidu Esimese pangandusdirektiivi täiendustele (95/261EC). Eeltoodud möiste on vaj alik krediidiasutuse tegevusloa andmise ja tiihistamise tingimuste sätestamise!. Paragrahv 9 -KON 5 OLIDEERIMISGRUPI möistega sätestatakse konsolideerimisgrupi kirjeidus ning see!äbi a!used konso!ideeritud järelevalve teostamiseks. See möiste vastab Euroopa Liidu Krediidiasutuste Konsolideeritud j ärelevalve direktiivi Art. 3. t  2. peatilkk KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA Paragrahv 13, 14, 15 KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLOA andmise ja andmisest - — keeldumise alused on ammendavalt seaduses loetletud ning on kooskölas Euroopa Liidu Teise pangandusdirektiiviga. Krediidiasutuste tegevus on köikjal maailmas rangete nöuete alusel litsenseeritav äritegevus. TEGEVUSLOA SAAMISEKS on vajalik täita köik nii isikulised kui materiaalsed tingimused (s.o. sissemakstud aktsia- vöi osakapital, mis ei vöi olla vähem kui 5 milj. eurot ja mille päritolu kohta on esitatud usaldusväärsed dokumendid; vajalikud ruumid, tehnilised vahendid, siseeeskirj ad, protseduurireeglid, vastava pädevusega j uhid). Euroopa Liidu ja IMF ekspertide ettepanekute pöhjal on oluliselt täiendatud tegevusloa saamiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Eelnöus on loobutud kaheastmelise loa taotlemise sUsteemist. Käesoleval ajal kehtiv krediidiasutuse asutamise kaheastmeline loa taotlemise sUsteem kehtestati eelköige seoses varem kehtinud ettevötteseaduse nöuetega. Välisekspertide soovitusel ei ole eelnöusse ltilitatud käesoleval ajal kehtivas seaduse sätestatud nn. osalise tegevusloa, tegevusloa muutmise vöi peatamise aluseid. Ka direktiivides vastavad sätted puuduvad. Paragrahv 14 2. löikes ja paragrahvis 18 on oluliselt täpsustatud ka tegevusloa andmise ja tuhistamisega seotud protseduure. Paragrahvis 17 - TEGEVUSLOA TOHISTAMISE kui äärmusliku haidussunni vahendi kohaidamise alused on ammendavalt loetletud kooskölas Euroopa Liidu Esimese Pangandusdirektiivi sätetega. Tegevusloa tUhistamine vöib toimuda kas eelneva hoiatamisstaadiumi (eelneva ettekirjutuse) kaudu vöi ilma selleta. Tegevusloa tUhistamise protseduuri sätestamine seaduses reguleerib haidussunnivahendi kohaldamise menetluse ja tagab korrektsek haldussunni subjekti (s.o. krediidiasutuse) kaebeöiguse. Paragrahv 21 ja 22 - VÄLISMAA KREDIIDIASUTUSE FILIAALI JA ESNDUSE ASUTAMfNE EESTIS saab toimuda ainult kooskölas käesoleva seaduse sätetega.. Kui teiste välismaa äriUhingute esinduste loomiseks Eesti Vabariigis ei ole kehtestatud mingeid avalik-öiguslikke piiranguid, siis krediidiasutuste esinduste avamisest peab asjast huvitatud isik teatama Pangainspektsioonile. Paragrahvid 20 kuni 22 on Ulesehitatud vastavait Euroopa Liidu direktiivide nöuetele ja välisekspertide soovitustele. Läbivaks pöhimötteks on krediidiasutuse fihiaali, tfitarkrediidiasutuse tegevuse allutamine pöhiasukoha riigi kontrollile. 3.peatukk PANK KUI KREDIIDIASUTUS PANGA kui AKTSIASELTSI kohta sätestatakse erinormid vörreides aktsiaseltside kohta äriseadustikus sätestatuga. Erisätted on vajalikud seoses krediidiasutuse tegevuse spetsiifikaga. Kuivörd eelnöu 12 sätestab nöude, et aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud oma ärinimes kasutama nimetust “pank”, kasutatakse ka selles peattikis terminit “PANK”. 6; Paragrahvides 23 kuni 27 on sätestatud eri nöuded panga asutamise, aktsiate eest tasumise, enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingute, pöhikirjale esitatavate nöuete ning pöhikirja muutmise kohta. Samaseit käesoleval aja! kehtiva seadusega on sätestatud pöhimöte, et panga aktsiate eest vöib tasuda ainuit rahas. Samaks on jäänud ka miinimumaktsiakapitali suurus 5- milj eurot. Eelnöus sätestatakse krediidiasutuse investeerimispiirangud, seetöttu vöivad ka panga asutajad teha asutatava krediidiasutuse nimel ainuit tehinguid, mis on suunatud krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri loomi sele. Kuivörd krediidiasutuse omanike ring peab olema transparentne, vöivad krediidiasutusel olla ainult vabait vöörandatavad nimelised aktsiad. Krediidiasutuse aktsiad peab registreerima Eesti Väärtpaberite Keskregistris. mi!!ine on krediidiasutuse aktsiaraamatupidaj aks. Paragrahvid 29 kuni 33 - OLULIST OSALUST käsitlevad sätted on selle peaffiki kesksemad sätted. Eelnöu kohaseit käsit!etakse o!ulise osalusena se!!ist otsest vöi kaudset osa!ust äriuhingus, mis moodustab äriUhingu aktsia- (vöi osakapitalist) vöi aktsiatega määratud häältest 10 % vöi enam. Vastav reeg!istik on sätestatud Euroopa Liidu Teises pangandusdirektiivis. Krediidiasutuse omanike poolne kinde! ja usaidusväärne juhtimine peab o!ema tagatud igal aja hetke!. Seetöttu peab pädev järelevalveorgan omama ammendavat ja täpset informatsiooni krediidiasutuse juhtimist möjutavate isikute kohta. O!u!ist osalust omavate omanike struktuur ja nende ärisidemed peavad olema transparentsed ja ei tohi takistada järeleva!ve teostamist. Kui olulist osalust omav aktsionär ei vasta käeso!eva seaduse nöuete!e, vöib see asjaolu olla tegevusloa tUhistamise aluseks. 1gatks, kes kavatseb otsese!t vöi kaudse!t omandada olulist osalust vöi suurendada seda tHe 20, 33, vöi 50 % krediidiasutuse aktsiakapitalist vöi häälte arvust vöi kui krediidiasutus muutub mingi tehingu tulemusel tema tUtarettevötjaks, peab taot!ema vastava !oa Pangainspektsioonilt. Ilma !oata tehtud tehinguga omandatud aktsiatega määratud hääli ei arvata ffldkooso!eku kvoorumi hu!ka. Kuivörd o!u!ise osaluse vöörandamine vöib möjutada krediidiasutuse tegevuse stabii!sust ja juhtimist, peab ka kavandatavast o!ulist osa!ust moodustavate aktsiate mUtigist järeleva!ve organit informeerima. OMA AKTSIATE TAGATISEKS VÖTMINE ja oma aktsiate omandamiseks !aenude andmine on Euroopa Liidu Teise ettevötlusdirektiivi Art. 23 ja 24 kooskölas o!ev erand vörreides äriseadustikuvastavate sätetega, mi!!ise kehtestamine on lubatud ainu!t krediidi- ja finantseerimisasutuste!e. Antud säte erineb pöhimötte!iselt käeso!eva! aja! kehtivast seadusest. Sätte sisseviimisel on arvestatud välisekspertide soovitusi. 4.peatäkk IJHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS Käeso!eval ajal kehtivas krediidiasutuste seaduses käsitleb Uhistege!iku krediidiasutuse asutamist ainu!t tihe paragrahvi flks !öige. Paragrahv 38 kohase!t kohaldatakse Uhistupangale hoiu-!aenutihistu seaduses - sätestatut kui käesolevast seadusest ei tu!ene teisiti. Ohistupank on ee!nöu kohaseit t krediidiasutus, mille! on öigus vastu vötta rahalisi hoiuseid avalikkuse!t. Seetöttu koha!datakse tihistupangale samasugust avalik-öiguslikku regulatsiooni kui aktsiaseltsina asutatud krediidiasutustele. Paragrahv 39 OHISTUPANGA ASUTAMISEL peab olema asutajaliikmeid - kogunenud vähema!t 50 isikut. Paragrahv 41 kohase!t vöib Uhistupanga vöib asutada hoiu-!aenutihistute Uhinemise tee!. Paragrahv 43 - kohaseit Uhistupanga liikmete suhtes ei koha!data täiendavat vastutust, kuivörd Uhistupank peab oma tegevuses järgima köiki normatiive ja tema suhtes teostatakse riikiikku järelevalvet. 5. peatiikk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE $TRUKTUUR. NÖUDED JUHTIDELE JA TÖÖTAJATELE Krediidiasutuste juhtimise!e ja organisatsioonilise!e struktuurile esitatavad nöuded on sätestatud oma sisu!t täiesti uues peatukkis, milline on koostatud arvestades EL ja IMF ekspertide soovitusi. Käeso!eva! aja! kehtivas seaduses reguleerib krediidiasutuse juhtidega seotud ktisimusi ainu!t Uks paragrahv. Täiesti uus on ee!nöud !äbiv pöhimöte, et krediidiasutuse juhid peavad ise kinnitama oma usa!dusväärsust ja kompetentsust. Paragrahvides 4$, 49, 52, 53, 56 ja 57 esitatakse KREDIIDIASUTUSE JUHTIDELE KORGENDATUD NOUDED vörre!des teiste äritihingute juhtimisorganite !iikmetega. Eelnöus sätestatakse juhtide usaldusväärsust töendavate dokumentide esitamise kohustus, kompetentsus samuti kohustus ava!ikustada oma vara!ised huvid ja varaliste huvide konfliktid, konkurentsi- ja äritegevuse piirangud. Pangainspektsiooni!e antakse suuremad öigused sekkuda krediidiasutuse juhtimisse. Paragrahvis 50 on sätestatud Pangainspektsiooni öigus krediidiasutuse juhte tagasi kutsuda ja esitada vastav ava!dus äriregistri!e. Sellise äärrnusliku ha!dussunni meetme koha!damise! on vaja!ik eelnev hoiatamisstaadium järe!evalveorgan vöib juhti tagasi — kutsuda vaid juhu!, kui krediidiasutus ei täida vastavat ettekirjutus. Kui krediidiasutuse juht ei vasta käesoleva seaduse nöuetele, vöib see olla krediidiasutuse tegevusloa ttihistamise a!useks. Eelnöu kohase!t ei rakendata krediidiasutuste juhtimisel mitmeid äriseadustiku sätteid. Paragrahvid 5$ kuni 61 - KREDIIDIKOMITEED ja SISEKONTROLLI käsitlevad normid kui otseseit krediidiasutuse juhtimist möjutavad reeglid, on paigutatud ee!nöus krediidiasutuse juhtimist käsitievasse peattikki. Käesoleval aja! kehtivas seaduses on ana!oogsed sätted 5. peattikis “Nöuded krediidiasutusele, krediidiasutuse usa!dusväärsuse tagamine ja klientide huvide kaitse”. Paragrahv 63 - KREDIIDIASUTUSE SISEEESKIRJADE JA PROTSEDUURIREEGLITE kehtestamise kohustust ei ole käesoleval ajal kehtivas krediidiasutuste seaduses ettenähtud. Sellise nöude kehtestamine peab kindiustama krediidiasutuse siseseit krediidiasutuste tegevust reguleerivate öigusaktide täitmise, sätestades alluvussuhted, aruandiuse protseduuri ja öiguste delegeerimise funktsioonide lahususe pöhimöttel. 6. peatäkk KREDIIDIASUTUSTE UHINEMINE Krediidiasutuste Uhinemist puudutavad erisätted reguleerivad krediidiasutuste Uhinemise erisused vörreldes teiste ärifihingutega, kehtestades vastavad avalik-öiguslikud piirangud nn loakorra. Analoogsed sätted on valdava enamiku Euroopa riikide vastavates seadustes. Krediidiasutuste Uhinemine vöib toimuda ainult riikiiku järelevalve poolt väljaantud vastava loa alusel. Paragrahvid 6$ ja 69 sätestavad CJH[NEMISLOA saamiseks vajalike andmete ja dokumentide loetelu ning loa andmisest keeldumise alused. Eelnöus on sätestatud krediidiasusute tihinemislepingu, Uhinemisaruande, audiitori määramise ja audiitori aniandele esitatavad nöuded. Krediidiasutuste Uhinemise protseduur peab tagama Uhinemisprotsessi stabiilsuse ja lUhiajalisuse ning krediidiasutuse stabiilne ning usaldusvääme tegutsemine peab olema tagatud ka pärast Uhinemist. 1]hinemise käigus peavad olema tagatud köigi kreeditoride huvid vördsel tasemel. Seetöttu ei kohaidata krediidiasutuste Uhinemisele mitmeid äriseadustiku sätteid, milline pöhimöte kehtib ka käesoleval ajal. Paragrahv 64 kohaseit vöib Uhinemisotsust vaidlustada kohtus Uksnes kuni Uhinemisloa vöi tegevusloa andmiseni Eesti Panga poolt. Paragrahv 64 kohaselt ei ole krediidiasutuste JAGUNEMflSIE vöimalik. Välisekspertide arvamuse kohaselt on krediidiasutuse jagunemine praktikas teostamatu, sest samaaegselt ei ole vöimalik köigi klientide igakUlgne ja vördväärne kohtiemine ja nende huvide kaitsmine koos jaguneva krediidiasutuse tegevuse stabiilsuse tagamisega. 7. peatflkk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE Paragrahv 71 - KREDIIDIASUTUSE USALDATAVUSNORMATIIVIDEGA määratakse krediidiasutuse omavahendite minimaalsuurus, kapitali adekvaatsus, Iikviidsus, kohustuslik reserv, riskide kontsentreerumine ja investeeringute piirangud, millised on sätestatud kooskölas vastavate Euroopa Liidu direktiividega. Köige olulisemad usaidatavusnormatiividega seotud kUsimused on reguleeritud seadusega. Samas on antud delegatsiooninormidega Eesti Pangale öigus kehtestada usaldatavusnormatiivide suurused, nende arvutamise juhendid, sarnuti täpsemad nöuded aruandlusele. Krediidiasutuste tegevuse regulatsioon erinevate usaldatavusnormatiivide kaudu peab olema paindlik ja vöimaldama operatiivselt vastu vötta ning muuta vajalikke öigusakte.  Paragrahvid 72 kuni 74 ja 7$ - KREDIIDIASUTUSE OMAVAHENDITE kohta on uued sätted vörreides käesoleval aja! kehtiva seadusega. Käesoleva! ajal on need sätestatud Eesti Panga presidendi määrusega. Krediidiasutuse omavahendite erinevate tasemete määrat!emine ja piirangute sätestamine seaduse taseme! on vaja!ik muuhuigas seetöttu, et omavahendite baasi! arvutatakse ka teisi krediidiasutuse usa!datavusnormatiive. Paragrahv 83 NOUDED LAENUDELE sätestavad ffldised nöuded !aenude andmise! - ja seoses !aenu tagatistega. Ee!nöus sätestatakse de!egatsiooninorm Eesti Panga!e !aenude teenindamise nöuete kehtestamiseks. Paragrahv 84 LAENUD KREDIIDIASUTUSEGA SEOTUD ISIKUTELE on - regu!eeritud ka käeso!eval aja! kehtiva seadusega. Eelnöu sätestab erinormi vörre!des äriseadustiku vastava normiga, piirit!edes krediidiasutusega seotud isikute ringi ja tildised tingimused laenu andmise!. Paragrahv 85 RISKIDE KONTSENTREERUMISE PIIRMÄÄRAD on sätestatud ka - käesoleva! aja! kehtiva seadusega. Eelnöus on tehtud täpsustusi ja sätestatud Eesti Panga delegatsioon Eesti Panga!e kehtestada suurte riskide kontsentreerumisega seotud täiendavaid piiranguid ja seaduses kehtestatust rangemaid piiranguid. r Paragrahv 87 ARVELDUSTE KORD sätestatakse täpsema!t kiil! Eesti Panga - määrusega, kuid seaduses on sätestatud köige o!u!isemad arve!dustega seotud kfisimused. Vastava!t Euroopa Liidu direktiivi ee!nöuga, on sätestatud arve!duse !öp!ikkuse printsiip. Paragrahv 88 -PANGASALADUSE kohta käivad sätted on o!u!ise!t täpsemad kui käesoleva! aja! kehtivas seaduses, andes pangasa!aduse möiste, pangasaladuse hoidmise kohustuse ja ammendava !oetelu isikutest, ke!!e!e vöib pangasa!adust ava!dada. 8.peatukk RÄAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS Paragrahv 90 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE kohta uue momendina - vörreides käesoleva! aja! kehtiva seadusega on sätestatud krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevötja kohustus korra!dada konsolideeritud raamatupidamist ja aruandlust. Paragrahvis 91 sätestatakse kohustus!ike ARUANNETE - osad ja koostamise perioodsus. Täpsemad nöudmised krediidiasutuste aruand!use!e kehtestab Eesti Pank. Paragrahvis 92 ARUANDLUSE AVALIKUSTAMISE kohta on esitatud köige - ffldisemad nöudmised. Ava!ikustamise!e kuu!uvate andmete määrat!emise! on arvestatud välisekspertide soovitusi. Paragrahv 93 kuni 95 AUDIITORKONTROLLILE esitatakse samuti uued - täiendavad nöudmised vörreides käeso!eva! aja! kehtivate öigusaktidega. Audiitoriks vöib nimetada ainu!t audiitori, kes vastab krediidiasutuse audiitorite!e esitatavate!e nöuete!e ja on kantud vastavasse nimekirja. Ee!nöus on sätestatud audiitori kohustus informeerida Pangainspektsiooni kirj alikuit asj aoludest, mis ohustavad krediidiasutuse kindiat ja usaidusväärset tegevust. Eelnöus on sätestatud ka vöimalus nimetada audiitor kohtu poolt Pangainspektsiooni ettepanekul. 9.peatukk JARELEVALVE JÄRELEVALVE kUsimusi reguleeriv peatukk on oluliseit mahukam ja täpsem kui käesoleval ajal kehtivas seaduses. Järelevalve peatUki sätete väljatöötamisel on arvestatud olulisel määral pangajärelevalve rahvusvaheliste kogemuste ja välisekspertide soovitustega. Kuna järelevalve teostamisel sekkutakse eraöigusliku juriidilise isiku tegevusse, s.t. piiratakse isiku öigusi ja vabadusi ning seatakse täiendavaid kohustusi, on ptiUtud eelnöus sellised vöimalikud piirangud ja kohustused ammendavait sätestada. Riikiikku järelevalvet teostava organi öiguste ja volituste laiendamine on vajalik panganduse stabiilsuse ja usaidusväärsuse huvides, samuti Pangainspektsiooni tegevuse vastavusse viimiseks rahvusvaheliseit aktsepteeritavate nöuete ja Euroopa Liidu direktiividega. Vörreides käesoleval ajal kehtiva seadusega, on mitmeid muudatusi sisse viidud lähtudes konsolideeritud j ärelevalve pöhimötete sätestamise vaj adusest. Paragrahvis 96, 97 ja 100 on reguleeritud JÄRELEVALVE ULÄTUS jajärelevalve - teostaja Ulesanded ning järelevalve korraidus. Paragrahvi 98 -KOOSTÖÖ VÄLISRIIKIDE JÄRELEVALVEASUTUSTEGA on eriti oluline säte rahaturgude giobaliseerumise ja Eesti finantsstisteemi integreerumisel. Paragrahv 99, 101 108 Pangainspektsioonile on antud ulatuslikud öigused - INFORMATSIOONI saamisel j ärelevalve teostamise eesmärgil ja kohapealse kontrollimise teostamisel, s.h. krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriUhingute kohapealseks kontrollimiseks nende poolt edastatud informatsiooni kontrollimise eesmärgil. Samas on sätestatud krediidiasutuste kohustus esitada Pangainspektsioonile seaduses ettenähtud informatsiooni. Paragrahv 102 kohaseit on Pangainspektsioonile antud öigus nöuda ERAKORRALIST KONTROLLI ja ekspertiisi määramist, kui krediidiasutuse aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad vöi on tehtud tehinguid, mille tulemusena tekitatakse vöi on tekitatud kahju krediidiasutusele. Paragrahv 105 — kohaseit on Pangainspektsioonile antud öigus nöuda krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumist ning möne kUsimuse päevakorda vötmist. Paragrahv 107 KREDIIDIASUTUSE TERVENDAMISKAVA kohta uue sättena - annab Pangainspektsioonile öiguse nöuda krediidiasutuseit teiwendamiskava esitamist. Järelevalveliste öiguste teostamisel on seejuures oluline öiguserikkumise tökestamine, kahjulike tagajärgede ärahoidmine ja rikkumiseelse olukorra taastamine. Paragrahv 103 ja 104 - Pangainspektsiooni ETTEKIRJUTUSEGA kohaldatavad meetmed ja ettekirjutuse vorm on eelnöus ammendavait reguleeritud.  c 12.peatukk VASTUTUS VASTUTUS krediidiasutuste seaduse nöuete rikkumise eest on sätestatud eelnöus uute pöhimötete alusel. Uuendusena vörreides käesoleval ajal kehtiva seadusega sätestatakse juriidilise isiku vastutus seaduse nöuete rikkumise eest. Eelnöus on Ioobutud kordustest ja viitelistest normidest haldusöigusrikkumiste seadustikule Käesoleval ajal kehtiva öiguse kohaseit krediidiasutuse suhtes haiduskaristuse kohaidamine ei ole vöimalik. Paragrahvis 138 sätestatakse haldusöigusrikkumise kohta koostatava PROTOKOLLI — vorm. Paragrahv 139 — kohaselt antakse Pangainspektsiooni juhatajale öigus määrata stitidiastele haiduskaristusena rahatrahvi summas kuni 100 000.- krooni, et tagada halduskaristuse opratiivsem kohaidamine ja rikkuja möjutamine. Käesoleval ajal kehtivas öiguses selline norm puudub. 13.peatlikk SEADUSE RAKENDAMINE Kuna seaduse rakendamine paneb kohustatud subjektidele, s.o. krediidiasutustele täiendavaid piiranguid ja kohustusi, sätestatakse rakendussätetes nn. tileminekuperiood. Tegevusloaga seotud paragrahvide j öustamine on osaliselt seostatud Eesti Vabariigi Euroopa Liitu vastuvötmise tingimusega. $eaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseit rahalisi kulutusi. Seaduse rakendamiseks on vajalik vastu vöttajärgmised öigusaktid: 1. Eelnöu § 8$ 5. löike punktis 5 nimetatud pärima öigustatud isikute poolt krediidiasutusele esitatavate dokumentide loetelu kehtestab justiitsminister. - 2. Eelnöu § 30 2 löikes nimetatud olulise osaluse omandamiseks loa taotiemisel 4’ esitatavate andmete ja dokumentatsiooni esitamise korra kehtestab Eesti Pank. - 3. Eelnöu § 4$ 7. Löikes nimetatud krediidiasutuse juhtide usaldusväärsust töendavate dokumentide esitamise korra kehtestab Eesti Pank. — 4. Eelnöu § 49 4 .löikes ja § 119 2.löikes sätestatud krediidiasutuse juhtide ja Iikvideerijate varaliste huvide ja varaliste huvide konfiiktide dekiareerimise korra - kehtestab Eesti Pank. 5. Eelnöu § $3 2. Löikes nimetatud laenude teenindamise korra kehtestab Eesti - Pank. 6. Eelnöu § 113 7 löikes nimetatud moratooriumihaiduri aruande vormi - kehtestab Eesti Pank. 7. Eelnöu § 120 punktis 6 ja § 12$ 5.löikes sätestatud likvideerija ja pankrotihalduri poolt esitatava aruande vormi kehtestab Eesti Pank. - /1 // U 10. peatäkk MORATOORIUM MORATOORIUMIT käsitievate sätete välj atöötamisel arvestati pöhiliseit IMf j uristide ettepanekutega. Ekspertide arvates on moratooriumi eesmärk eelköige putida krediidiasutuse olukorda parandada — s.t. saneerida. Seepärast leiti, et moratooriumihaiduri öigused peavad olema sama ekstreemsed nagu on olukord, milles ta töötab. Eeltoodust tingituit on antud Eesti Pangale öigus määrata moratooriumihaiduri täpsem pädevus. Paragrahvis 112 ja 115 sätestatakse MORATOORIUMI KEHTESTAMISE ja LOPETAMISE a!used ammendavait. Paragrahv 113 ja 114 käsitlevad krediidiasutuse JUHTIMIST ja KOHUSTUSTE TÄITMIST MORATOORIUMI AJAL. Oldjuhul krediidiasutus ei täida moratooriumi ajal enne selle kehtestamist vöetud kohustusi väljaarvatud enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt vastuvöetud maksejuhiste täitmine. See pöhimöte on seotud eelnöu paragrahvis 87 sätestatuga. Eelnöu arvestab ka Hoiuste Tagamise fondi seaduses sätestatut. 1 1.peatukk KREDIIDIASUTUSE LÖPETAMINE KREDIIDIASUTUSE LÖPETAMIST käsitlevad analoogsed sätted on ka käesoleval aja! kehtivas seaduses. Eelnöu sätestab krediidiasutuse vabatahtiiku vöi sundiöpetamise erisätted, samuti krediidiasutuse pankroti erisätted kooskölas pankrotiseaduse § 6 3.löikega. Eelnöu selle osa väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu ja IMf ekspertide ettepanekuid seoses riikiiku j ärelevalve funktsiooni teostamisega krediidiasutuse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ajal. Arvestatud on ka käesoleval ajal kehtiva seaduse rakendamise kogemusi. Eelnöus sätestatakse olulisi muudatusi vörreides käesoleval aj al kehtiva seadusega. Paragrahvid 119 ja 126 sätestavad LIKVIDEERIJATELE ja PANKROTIHALDURILE esitatavad körgendatud nöuded ja nende isikute isikiike ja varaliste huvide ning huvide konfiiktide kohta informatsiooni esitamise kohustuse. Paragrahvid 120, 127 ja 128 täpsustavad likvideerijate, ajutise haiduri ja pankrotihalduri KOHUSTUSED. Paragrahv 130 sätestab NÖUETE ESITAMISE ERISUSED. Eelnöu kohaseit on Hoiuste Tagamise Fond vabastatud nöudeavalduse esitamiseit analoogselt pankrotiseaduse paragrahvis 130 sätestatuga. Paragrahvl32 ja 133 sätestavad PANKROTIVARA MOODUSTAMISE JA MOOGI ERISUSED. Olulise uuendusena vörreides käesoleval ajal kehtiva öigusega sätestab eelnöu enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvöetud maksejuhise täitmise vastavate tagatisvahendite arvel. See pöhimöte tuleneb paragrahvis $7 sätestatust. Eelnöu arvestab Hoiuste Tagamise fondi seaduses sätestatut.  Samas vajavad seoses uue seaduse vastuvötmisega muutmist ja täiendamist mitmed käesolevad ajal Panga poolt vastu vöetud öigusaktid. Ants Järvesaar Kalev Kukk 7’ Mati Meos Mihkel Pämoja 25.november 199$.a. c L c c 0 & Saatja: Valentin Feklistov <[email protected]> Saadetud: 28.09.2020 13:05 Adressaat: Thomas Auväärt <[email protected]>; Helen Korju-Kuul <[email protected]>; Janika Aben <[email protected]>; Kristiina Kubja <[email protected]>; Linda Lelumees <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: Päring seoses finantseerimisasutuse mõistega Tere, KAS sätestab, et finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 212 loetletud tehingu tegemine. Kas viimane tähendab, et ka kolmandatele isikutele teenuse mitteosutav isik saab olla kvalifitseeritud finantseerimisasutuseks, kui tegemist on valdusettevõttega, kes investeerib enda raha väärtpaberitesse peamiselt ja püsivalt ehk need toimingud ongi ühingu põhitegevusala? Viimane tähendab ka, et selline ühing peab taotlema vähemalt RAB tegevusluba. Näiteks manuses olevas seletuskirjas on selgitatud, et finantseerimisasutuse mõiste oli laiendatud just selleks, et lisada valdusettevõtete põhitegevuse selle mõiste alla. Samas ka EBA ütleb, et . Nüüd see direktiiv on muudetud, aga mõiste jäi samaks. Best regards, Valentin Feklistov, M.A Partner LEGALIDEA Law Office OÜ Assure your interests are not compromised. Valentin. 8 Briisi Str., Harku, Harju, Estonia Mobile +372 5450 2376 Skype valentin.feklistov Web C O N F I D E N T I A L I T Y N O T I C E We point out that the communication by e-mail via Internet is potentially visible to or can be manipulated by third parties. The content of this e- mail is transmitted confidentially and exclusively for the person or entity to which it is addressed. If you are not the intended recipient of this message or his representative, please note that any form of taking notice, of publication, reproduction or disclosure of the content of this e-mail is not permitted. In such case please inform us and delete the e- mail from your computer system.