Teema: FW: [Päring#1000370804] FW: Aga kes siis ikkagi vastutab?
From: Oliver Gailan
Sent: Thursday, May 30, 2024 9:42 AM
To: '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Re: Aga kes siis ikkagi vastutab?
Lp Enterprise NeT
Täname, et pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole kiire interneti esimese toetusmeetme teemal, mis viidi läbi perioodil 2018-2023.
Kõnealune meede on käesolevaks hetkeks lõppenud. TTJA lähtus toetusmeetme läbi viimisel rangelt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses (Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord–Riigi Teataja <https://www.riigiteataja.ee/akt/131122022019> ) sätestatud reeglitest ja toetust said ainult abikõlblikud aadressid. Toetusega oli lubatud rajada nii liitumisvõimalusi kui ka liitumisi ja ühtviisi nii eluruumidele kui ka mitte-eluruumidele (nt ettevõtlusega seotud ruumid jms). Meede on olnud tihti avalikkuse tähelepanu all ning meetme tugevusi ja nõrkusi mitmetel kordadel avalikult lahatud. Meetmeid on kujundatud Eesti aadressiregistri andmete alusel ja paratamatult võib seal esineda vähesel määral hooneid, mis pole kasutuses. Kõike seda on TTJA selgitanud Riigikontrolli auditi käigus ja ka Riigikogu Majanduskomisjonis. Tänaseks on mitmed varasemad kitsaskohad aadresside planeerimisel juba kõrvaldatud ja andmed muutunud täpsemaks.
Käesoleval hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette valmistamas kiire interneti toetusmeetme 5. etappi. Iga meetme kavandamisel on väljakutseks olnud leida parim tasakaal, kuidas jõuda kasutada oleva eelarvega võimalikult paljudeni, kes tegelikkuses kiiret internetti vajavad ja ühtlasi tekitada võrguga liitumise võimalust võimalikult laiale kasutajaskonnale. Meetme põhimõtted läbivad alati avaliku kaasamise.
Kui meetme fookus seada soosima võrgu ehitamist täpselt neile, kes seda vajavad, siis see viib ühe aadressi ehitamise väga kalliks. Näiteks 4. meetme pilootprojektis, kus internetiühendusest ise huvitatud kogukond sai taotleda toetust, kujunes ühe aadressi toetuse suuruseks 8000 eurot. Kusjuures tegu oli võrdlemisi tihedalt paiknevate aadressidega. Üksikute aadresside internetiseerimine on eeldatavasti sellest mõnevõrra kallim. Esimeses meetmes, kus ehitati ka liitumisvõimalusi, oli riigipoolne tugi aadressi kohta oluliselt väiksem – ca 500 eurot. Kuid meetmete kujundamisel pole see kaugeltki ainus koht, kus vaja kompromisse leida.
TTJA arvates on väga positiivne, et riik internetiühenduste arengut toetab, ning järk-järgult saavad ühendatud ka kaugemad kohad.
Kõike head soovides
Oliver Gailan
Sideosakonna juhataja
667 2080
[email protected] <mailto:
[email protected]> | www.ttja.ee <http://www.ttja.ee>
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A, 10122 Tallinn
-----Original Message-----
From: Enterprise NeT <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, May 3, 2024 9:33 AM
To: Kristi Talving <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Anu Võlma <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Aga kes siis ikkagi vastutab?
20 milli kulutati,
https://forte.delfi.ee/artikkel/120282071/room-voi-labikukkumine-riigiettevote-viis-20-miljoni-euro <https://forte.delfi.ee/artikkel/120282071/room-voi-labikukkumine-riigiettevote-viis-20-miljoni-euro> [1]eest-netikaabli-40-000-kinnistu-piirini-kuhu-kadus-aga-valdav-osa-kliente
kirjas on et ttja tegi järelevalvet ja tulemuseks on meil selline olukord
SAMAL AJAL aadress, kus on 384 000 liitumise vajadus ja hind 6000 eurot ei saagi omale netti, sest
toetused on raisatud olematute eluruumide peale
isegi riigikontroll ei julge midagi teah, sest on üks isik, kes on teid kõiki kinni maksnud, mul on vaja
selle nime
soovin saada kinnitust, et direktor on kirja kätte saanud ja soovin vastaval teemal audientsi
küsimuses, et kui riik väidetavalt on nii kehvas seisus, ja igalpool terendavad maksutõusud, siis kuidas
on võimalik, et samal ajal lubatakse sellist raiskamist?
---- Edastatud teate lõpp ---