Edastuskiri

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt 26.05.2026 nr 5-1/2/2024-40 nimekirjale Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula katastriükstuste ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Saue Vallavalitsus võttis vastu ja suunas avalikustamisele 20.05.2026. aasta korraldusega nr 408 Laagri alevikus (72703:001:0444, suurusega 91064 m2, maatulundusmaa 100%) ja Metsa- Padula (72601:001:0996, suurusega 86068 m2, maatulundusmaa 100%) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus. Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3 transpordimaaga. Idast külgneb planeeringuala Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vabaaja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) katastriüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn-Turba raudtee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu- Ikla. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 17,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike hoonete krundile, ühele ühiskondlike hoonete krundile, mis jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis üldkasutatava maa katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalas. Maakasutuse juhtotstarveteks on määratud korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa. Korterelamute, äri- ja/või ühiskondlike hoonete, ühiskondlike hoonete ja tootmishoonete krundid on planeeritud korterelamumaa juhtsotstarbega alale. Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 10. juuni kuni 23. juuni 2026. aastal. Avaliku väljapaneku kestel on võimalik materjalidega tutvuda elektrooniliselt valla veebilehel http://sauevald.ee/detailplaneeringud/valjapanekud või tööaegadel Saue vallamaja ruumides aadressil Kütise tn 8, Saue linn. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karel Tummeltau planeeringute spetsialist Lisa: 1. Saue Vallavalitsuse 20.052024 korraldus nr 408 „Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine“ 2. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu asukohaskeem 3. Saue Vallavalitsuse 06.03.2024 korraldus nr 175 „Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Karel Tummeltau +372 5307 1229 [email protected] 2 (2) Puudutatud isikud ja asutused vastavalt nimekirjale 26 .0 5 .202 6 nr 5-1/2/202 4 - 40 5019040 532933 0 0 Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula katastriüks t us t e ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Saue Vallavalitsus võttis vastu ja suuna s avalikustamisele 20 .0 5 .2026 . aasta korraldusega nr 40 8 Laagri alevikus ( 72703:001:0444 , suurusega 91064 m 2 , maatulundusmaa 100%) ja Metsa-Padula ( 72601:001:0996, suurusega 86068 m 2 , maatulundusmaa 100% ) katastriüksus t e ja lähiala detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus . Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3 transpordimaaga. Idast külgneb planeeringuala Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vabaaja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) katastriüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn-Turba raudtee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 17,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike hoonete krundile, ühele ühiskondlike hoonete krundile, mis jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis üldkasutatava maa katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalas. Maakasutuse juhtotstarveteks on määratud korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa. Korterelamute, äri- ja/või ühiskondlike hoonete, ühiskondlike hoonete ja tootmishoonete krundid on planeeritud korterelamumaa juhtsotstarbega alale. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 10. juuni kuni 2 3 . juuni 2026. aastal. Avaliku väljapaneku kestel on võimalik materjalidega tutvuda elektrooniliselt valla veebilehel http://sauevald.ee/detailplaneeringud/valjapanekud või tööaegadel Saue vallamaja ruumides aadressil Kütise tn 8, Saue linn. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Karel Tummeltau planeeringute spetsialist Lisa: Saue Vallavalitsuse 20. 0 5 202 4 korraldus nr 408 „ Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksus t e ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine“ Padula ja Metsa-Padula katastriüksus t e ja lähiala detailplaneeringu asukohaskeem Saue Vallav alitsuse 06 .0 3 .202 4 korraldus nr 175 „ Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine “ Karel Tummeltau +372 5307 1229 karel.tummeltau @sauevald.ee KORRALDUS Saue linn 06. märts 2024 nr 175 Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus Padula (72703:001:0444, suurusega 91057 m², maatulundusmaa 100%) ja Metsa-Padula (72601:001:0996, suurusega 86068 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarbe muutmine elamu-, äri- ja ühiskondlike hoonete-, tootmis-, transpordi- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramiseks korterelamute ning äri- ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks. II. Katastriüksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana- Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee. Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav (VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte planeeritud alal ei leidu. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha. Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). 1 III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule ja arengukavale Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas, maakasutuse juhtotstarbega korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Padula ja Metsa-Padula katastriüksustelt eraldatav sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) asub haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal, kuhu on üldplaneeringuga määratud rohevõrgustik, sellele alale hoonestust ei kavandata, planeeringuga on sinna kavandatud kelgumägi, spordiplats ja välijõusaal. Tiheasustusega aladel kavandatakse puhkealad detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, arvestades olemasolevaid metsaalasid ning üldplaneeringu kaardil kajastatud haljasala- ja parkmetsa maa juhtotstarbega alasid. Puhke- ja virgestusalad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Üldplaneeringu punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga on Vääna jõe kallasrajale juurdepääsuks kavandatud loodusliku pinnaskattega rada (nt multš). Veel sätestab üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4., et korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. „Saue valla arengukava 2022-2035“ alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine. V. Sõlmitud kokkulepped Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/14/2023 märgitud põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt käesoleva detailplaneeringuga arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud 2 detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee süsteem, elektrivarustus, sidevarustus ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi (transpordimaad ja sotsiaalmaad) kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arendaja on kohustatud detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) katastriüksustele rajama oma kuludega spordi- ja mänguväljakud (nt välijõusaal, kelgumägi, multifunktsionaalne spordiväljak). Sellesisulise kehtiva kokkuleppe olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse omanikuga on eelduseks detailplaneeringu elluviimiseks. Arendaja kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta. Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11.09.2023) „Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 3 koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: • detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; • lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; • planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; • detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; • planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: • Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. • Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). • Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. 4  • Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. • Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. • Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). • Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. Võttes aluseks (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11.09.2023) poolt koostatud Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud 5 piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 Laagri aleviku Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis). Lisa 2 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang). Keskkonnaamet andis oma 13.02.2024. aasta kirjaga nr 6-5/24/965-2 seisukoha, et lähtudes kavandatavatest tegevustest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine detailplaneeringu taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevust ei toimu, paluvad nad ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida detailplaneeringus detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on RAAM Arhitektid Al OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60/1, 10412). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, (versioon 11.09.2023) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 20. detsembril 2023. aastal sõlmitud (nr 12-2.14/14/2023) halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe koos lisaga ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistute omaniku (Retori SK OÜ ) taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: 6 1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneering, põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarbe muutmine elamu-, äri-ja ühiskondlike hoonete-, tootmis-, transpordi- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramiseks korterelamute ning äri- ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: 2.1. planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani 16 m); 2.2. iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne). Jalgrattaparklate ja/või hoiuruumide kavandamisel arvestada vajadusega tagada kohti kahele jalgrattale iga korteri kohta; 2.3. korterelamute kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Planeeritava hoonestuse mahud ja arhitektuur peavad olema piirkonda sobivad ning väärtustama piirkonna miljööd; 2.4. korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED tehnoloogilise valgustusega. Korterelamute juurde ei või kavandada piirdeaedu (v.a mänguväljakud) ega abihooneid; 2.5. tupiktänavaid mitte kavandada; 2.6. detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED- optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega; 2.7. projekteerida ja välja ehitada Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5 cm) kergliiklustee, teekatte minimaalse laiusega 3 m; 2.8. projekteerida ja välja ehitada Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) ümberpööramisplats 12x12 m, pikiparkimiskohad ning tagada ligipääs Maidu katstriüksusele (72703:001:0559); 2.9. rajada Saue tee L3-le asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm), vasakpöörde rada koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas ning ehitada maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue tee L3; 2.10. parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad); 2.11. vesivarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel; 2.12. planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademetevee ärajuhtimise lahendus; 2.13. planeeringualale kavandada Avaliku ruumi (sotsiaalmaa krunt) katastriüksus, mis antakse tasuta üle vallale lasteaia hoone ehitamiseks; 2.14. detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb kavandada spordi- ja mänguplatsid (nt välijõusaal, kelgumägi, multifunktsionaalne spordiväljak) ning laste mänguväljakud; 7 2.15. uute korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas; 2.16. tagada Detailplaneeringualal juurdepääs Vääna jõe kallasrajale; 2.17. kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.18. kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada; 2.19. detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 3. Jätta Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. 5. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni. 7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine). 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär 8  V1 SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:750 V1 LEPPEMÄRGID V1 PLANEERITUD ALA PIIR KINNISTU PIIR V1 PLANEERITUD KRUNDI PIIR V1 PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m. V1 PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA PLANEERITUD SÕIDUTEE PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE PLANEERITUD KÕNNITEE V1 PLANEERITUD LOODUSLIKU PINNASKATTEGA RADA (NT MULTŠ). SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA AVALIKU KASUTUSEGA TEE Üm 100% AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS - - V1 - 19 - - - AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA 52295 m² - ELAMUT TEENINDAV PARKLA MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms). VÄÄ V1 ROHEVÕRGUSTIKU ALA OLEMASOLEV VEEHAARDE KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL) OLEMASOLEV VEEHAARDE EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL NA OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND V1 PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS J 3,50 PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M) Vä ÕG än a jõ ee hit PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL Vää na us 3,50 ke V1 elu vö jõe kaits PLANEERITUD KATUSEALUNE ön I d50 m evöönd igus ise kä s. endu projekt eerim KRUNDILE JUURDEPÄÄS 10 m ne lah takse aa tili usta Skem tä ps NB ndus uala lahe NÄHTAVUSKOLMNURK mik 6,50 Rist V1 1,00 JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL) 3,50 vast evöönd st ser kaits limise tee raja vä maansõidu 0,50 30m AJUTINE TÕKKEPUU ,00 7,00 PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA R8 ** 0,50 V1 3,00 0,50 2,50 PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS PLANEERITUD KRAAV vast evöönd st ser kaits limise tee raja vä maansõidu 30m PLANEERITUD TRUUP KS1 PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK V1 0,50 2,50 V1 PLANEERITUD VEETORUSTIK 3,00 K1 PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK K2 PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK Üm 100% - - 15 - 1 POSITSIOONI NUMBER V1 - - - Üm 100% - - - I- 24347 m² - 18 - - MAKSIMAALNE SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES VÄL AAL - - KÕRGUS Lr 100% S 23410 m² JÕU K2 5 m 100 1 HOONETE ARV KRUNDIL V1 1 - KORRUSTE 1 PARKIMISKOHTADE ARV HOONES 145 m² 2 PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES ARV HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE K2 ** V1 KRUNDI SUURUS ** * MÄRKUSED: KRUNTIDE POS 10 JA 11 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE TÄPSUSTAKSE Ä 100%/Üh 100% ** EHITUSPROJEKTIS K1 K ** 1 16 m 1050 1 * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS *** **** 0 ,0 55 ** -1 / 4 1050 2 - V1 3961 m² ** 31 * * * ** * * EK 100% * * * * * - L 100% - * 16 m 900 - * * * 2 1 - - * -1 / 4 900 - - 13 * * * ** ** * * ** 9797 m² KVK112 3742 m² 26 0 24 ** ***** 5 ,0 0 7 ,0 * * * ** ** * * ** KV21 7 ,0 11 * 65 0 KVK112 - * * ,0 * ** * GU ** * * ** 0 * ÄN JAK Ä 100%/Üh 100% ** KVK112 ** * ** M L 12 m 2000 1+2 VÄ 10 * ** * 0 -1 / 3 2000 * - 5,0 KV21 * 3,0 0 * * 3,0 * **** ** 6782 m² 0 ** 33 0 26 0 * 7,0 0 ** .0 7 ,0 * 2,5 KVK112 0 0 3,0 7 ,0 0 * 5,0 0 ** ** * 5 ,0 0 * * ** KV2K11 ** * 0 KV21 7,0 Th 100% ** * ** 0 EK 100% * 5 m 60 5,0 1 * * 16 m 900 1 - ** 3 - KVK112 * * 1 EK 100% KV2K11 ** ** ** -1 / 4 900 - 5,0 262 m² - * * ** * 0 16 m 900 20 7,0 9 * 1 PADULA ASULA * 2910 m² 27 0 5 ***** -1 / 4 900 - ,00 ** ** 3383 m² 29 KANALISATSIOONI PUMPLA KV2K11 K2 K2 ** 0 K2 3 ,0 * KELGUMÄGI KVK112 + MAHUTI K2 ** 0 0 49.00 3 ,0 * 7 ,0 * ***** * ** 2,5 0 * 3 ,0 * 3 ,0 KV2K11 0 0 8 5,0 5 ,0 0 * 0 EK 100% * 12 ** 8 7 ,0 * ** 0 16 m 900 26 5 ,0 1 * KSV .00 K KVK112 -1 / 4 900 - S111 ** **** V1KKSS - * Üm 100% V Ä NG U 2793 m² 23 0,2 AK - - ** 22 * 2,7 K1V1 5 ** * ** - 11 0 16 * * LJ - MÄ - 25.00 - KS K V S111 K2 * 7192 m² - EK 100% ** Ta ** * llin KVK112 n-P 16 m 900 4 * ärn 1 *** 7 u-I V1KK 14 * EK 100% kla * *** -1 / 4 900 - KVS1 * * * K m aa S11 37 SS11 16 m 900 nte 2996 m² K1V1 0 27 .00 5,0 1 ele * L 100% * 7,0 0 -1 / 4 900 - **** ** * - K2 - * *** * - 0 3622 m² 31 - - 5,0 KVS1 KVK112 - 7,0 0 KV112 K S11 K V1 KK 10513 m² 90 ** ** S I- ** * ** PL ORD SS11 VK1 K1V1 EK 100% Üm 100% KS S1 AT - * - ** * SP * * - ** ** * 11 * * 16 m 900 1 5 1 K2 * - - * -1 / 4 900 41.00 - * ** - * KV2K11 * * 0 * - * * .0 735 m² * ** 3581 m² 25 KAETUD PARKLA ILLUSTRATSIOON 26 ** Üm 100% Üm 100% ** ** * - - - K1V1 ** 17 KV2K11 - - - - - - 12 - - K2 - - ** 6420 m² * * 1009 m² - ** ** * * * **6 * ** ** PARKLA JA KÕNNITEE VAHELISE ALA ILLUSTRATSIOON EK 100% *** 16 m 1800 2 * ,00 MÄRKUSED: ** * * 15 -1 / 4 1800 · ** - Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud 0 7,0 7375 m² maa-ala plaani (töö nr 22-G500). ** 49 ** · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. * * · · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga. ** 5,0 0 · Päikesepaneelid võivad asuda ainult põhihoonete katustel. * 7,0 ** 0 5,0 ** * 0 * RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 ** *** reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] * *** tellija: projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: PÕHIJOONIS *** arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERINGU ESKIIS töö nr : 22PAD mõõtkava: 1:750 * joonise nr: DP01 kuupäev: 17.11.2023  Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2023/24 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Nimetus: Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn Tel +372 50 29858 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 16.02.2024 2 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.......................................................... 8 3.1 Harju maakonnaplaneering .............................................................................................. 8 3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................... 8 4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 10 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 10 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 11 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 12 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13 4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 13 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 14 4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 14 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 15 Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 17 3 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Saue Vallavalitsus on kirjaga 16.01.2024 nr 5-5/773 küsinud Keskkonnaameti arvamust KSH algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet on oma vastuskirjas 13.02.2024 nr 6-5/24/965-2 tõdenud, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevus ei toimi, palume ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida DP-s detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed. 4 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 1 Mõjutatav keskkond Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn raudtee (lõik 87,2-91,1 km) ja riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. DP ala asub soodsas asukohas. Kaugus Saue linna keskpunktist on vähem kui 2 km ning Laagri aleviku keskusest ca 2,5 km. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava peamise ühendustee ehk Saue tee (kohalik tee nr 7270621) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal. Vahetule kontaktalale (teisele poole Vääna jõge) on väljaehitamisel äri- ja elamupiirkond „Gate Tallinn“, mis hõlmab endas kokku üle 60 hektari infrastruktuuri ja maanteetranspordiühendustega krunte äri- ja elamuarendusteks, mis on Saue vallas üks suurimaid ärifunktsiooniga alasid. Sarnane ärifunktsiooniga ala on üldplaneeringuga kavandatud ka Padula arendusala ning Tallinn-Pärnu maantee vahelisele alale. Planeeringuala hõlmab järgmiseid maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistuid: - Metsa-Padula (kat. tunnus 72601:001:0996). Pindala on 86068 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (27148 m²) ja metsamaaga (52289 m²), aga 6631 m² on muu maa. - Padula (72703:001:0444). Pindala on 91057 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (84130 m²), aga looduslikku rohumaad on 2428 m² ja muud maad 875 m². Kahe planeeringuga haaratud kinnistu vahele jääb elamumaa 100% sihtotstarbega Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, kus asub olemasolev hoonestus. Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine koos kitsendustega. Allikas: Maa-amet 5 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad. Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566). Läänepoolt piirneb maa-ala vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku tuumalaga ning idapoolt rohevõrgustiku koridori ja Vääna jõega. Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale. Kultuurimälestiste registri alusel lähipiirkonnas mälestised puuduvad. DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Praegu kehtiva ehitusseadustiku § 73 alusel raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. Padula kinnistu on valdavalt lage rohumaana. Metsa-Padula kinnistu on enamuses kaetud metsaga. Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub, kuid ala ümbritseb Vana-Padula maaüksust, kus asub olemasolev hoonestus. 6 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada ala 20 krundiks, millest 8 on elamumaa krundid, kaks ärimaa või ühiskondlike hoonete maa krundid (võimalikud hooldekodu ja lasteaed), 7 üldkasutatava maa krundid, kaks transpordimaa krundid ja üks tootmismaa krunt kanalisatsioonipumpla ja mahuti tarbeks. Moodustatavate kruntide pindala kokku on 177 125 m2. Planeeritud korterelamud on kuni neljakordsed ühe maa-aluse korrusega. Üldkasutatava maa krundid on ette nähtud laste mänguväljakute, spordiväljaku rajamist ja avaliku kasutusega pargialaks. Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale. DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Joonis 2. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: RAAM Arhitektid AI OÜ) 7 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku serva. DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega1 nr 36 on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega on DP eskiisis arvestatud. 3.2 Saue valla üldplaneering2 Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute maal ja osaliselt haljasala ja parkmetsamaal. Viimane kattub ka suures osas rohevõrgustiku alaga. Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast. Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Vääna jõe äärne ala on kavandatud avaliku kasutusega rohealaks, mis tagab ka juurdepääsu jõe kallasrajale. Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas ei ole kavandatud korterelamutele väiksemaid kui 1200 m² suuruseid krunte ja hooned on kavandatud kuni 4-korruselistena. Planeeritud alal on avalikult kasutatava haljastatud ala osakaal ca 65% ning hoonestatud ala osakaal ca 5%. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum. Samuti on kvartali kesksele alale kavandatud suur üldkasutatav puhke- ja rekreatsiooniala koos mänguväljakutega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/327012023001 2 https://sauevald.ee/uldplaneering 8 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas. PLANEERITAV ALA SAUE VALLA ÜP-s Joonis 3. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust 9 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4 Võimalikud keskkonnamõjud 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit. 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele. Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Saue valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid nagu kõik praegused metsaalad. Rohevõrgustiku alad tuginevad Harju maakonnaplaneeringu alusel määratud vastavatele aladele. Varem asusid Padula ja Metsa-Padula kinnistud rohevõrgustiku tuumalasid ühendava rohekoridori K9 alal, kuid Saue valla üldplaneeringuga korrigeeriti rohekoridori paiknemist. Metsa-Padula kinnistul asuvad kõrghaljastatud rohealad, mis on detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud säilitatavatena. Kõrghaljastuse osaline likvideerimine on vajalik Metsa-Padula kinnistule kavandatud juurdepääsutee rajamiseks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tee maa-ala on võimalikult optimaalne. Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata. 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021 10 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud. Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt. 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringuala piirneb kirdest Vääna jõega (VEE1094500). Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndisse arendustegevusi ette ei nähta. Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine), ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine. Nimetatud Saku valla Kanama korteriühistu biopuhasti asub kinnistul „Kanama meistripunkt“ (71801:003:0550) ja on eraomandis. Puhastile on väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329634. Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Tallinna Vesi AS on Saue Vallavolikogu otsusega 30.11.2023 nr 54 määratud vee- ettevõtjaks Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondades. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta. 11 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Ala läbib Padula kraav (VEE1095400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid mis suubub Vääna jõkke. Ala liidetakse ÜVK süsteemiga. Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist Padula kraavi, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: − veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. − veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud üsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed. 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid. 12 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikad. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas koostada täiendav müramodelleerimine, kus tuleb arvestada ka perspektiivse raudteega. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas. Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega. 4.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad. 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 13 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid4: - 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering; - Kinnistu Tuuleveski 1 detailplaneering. Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. 4.10 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 4 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/ 14 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Detailplaneeringuga kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia- , kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi. Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 13 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: − Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. − Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike 15 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. − Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi. − Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. − Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. − Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. − Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. − Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. 16 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Harju maakonnaplaneering 2030+ Saue valla üldplaneering (kehtiv) Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 17 KORRALDUS Saue linn 20. mai 2026 nr 408 Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk Saue Vallavalitsus algatas 6. märtsi 2024. aasta korraldusega nr 175 Laagri alevikus Padula (72703:001:0444) ja Metsa-Padula (72601:001:0996) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu, eesmärgiga jagada katastriüksused kruntideks, muuta maa sihtotstarbe elamu-, äri-, ühiskondlike hoonete-, tootmis-, transpordi- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramiseks korterelamute ning äri- ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks. II. Katastriüksuste asukoha kirjeldus Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3 transpordimaaga. Idast külgneb planeeringuala Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vabaaja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) katastriüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn-Turba raudtee ja põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla. Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav (VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Mõlemat katastriüksust läbib idapoolt Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha. Planeeringuala asub perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m täpsusega, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 240 m (120 m + 120 m). III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, sisu ja toimunud menetlus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, ühele äri- ja/või ühiskondlike hoonete krundile, ühele ühiskondlike hoonete krundile, mis jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis üldkasutatava maa katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Menetluse käigus koostati Padula ja Metsa-Padula planeeringuala kohta liiklusmüra hinnang, mille koostajaks on Kajaja Acoustics OÜ (töö nr 24141-01). Hinnangu käigus teostati planeeringualal müraleviku modelleerimine, mis keskendus auto- ja rongiliikluse mürale. Modelleerimistulemuste põhjal koostati soovitused kavandatud detailplaneeringu elluviimiseks, mis lisati Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu seletuskirja. Lisaks on Metsa-Padula ja Padula katastriüksustel II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik. Seoses kanakulli elupaiga asetsemisega planeeringualal koostati Linnuekspert OÜ poolt ekspertarvamus. Ekspertarvamus tegi ülevaate kanakulli paiknemisest Metsa-Padula ja Padula katastriüksustel, mille põhjal koostati tingimused detailplaneeringu kavandatava tegevuse elluviimiseks ning need lisati detailplaneeringu seletuskirja. Detailplaneeringu materjalid saadeti 22. mail 2025. aastal puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks (kiri nr 5-1/2/2024-19) ning kaasatavatele riigiasutustele kooskõlamiseks. Laagri alevikus Vaino ja Maidu katastriüksuse omanik/elanik ning Laagri alevikus Vaino-Mardi katastriüksuse omanik esitasid arvamuse avaldamise perioodil detailplaneeringu kohta omapoolsed arvamused (11.06.2026 kiri nr 5-1/2/2024-23). Vaino ja Maidu katastriüksuse omanik/elanik ning Vaino-Mardi katastriüksuse omanik olid arvamusel, et Padula ja Metsa- Padula detailplaneeringu seletuskirjas peab olema üksikasjalik selgitus Kummeli, Vaino, Maidu ja Vaino-Mardi katastriüksuste ligipääsu kohta ning detailplaneeringu põhijoonist tuleks täiendada transpordiskeemiga. Lisaks sooviti seletuskirja seletust liiklusolukorra kohta ehitusperioodi ajal. Vaino ja Maidu katastriüksuse omanik/elanik ning Vaino-Mardi katastriüksuse omanik tegid ettepaneku arutada eelnevalt mainitud punkte ühise laua taga. Ühine koosolek Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu teemal toimus Saue vallamajas 2. juulil 2025. aastal. Toimunud koosoleku järgselt täiendati Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu materjale liiklusskeemidega, liiklusolukorra kirjeldus ehitusaegsel ajal ning peale detailplaneeringu ellu viimist ja täiendati sademevee lahenduse kirjeldust. IV. Vastavus üldplaneeringule Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalas. Maakasutuse juhtotstarveteks on määratud korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa. Korterelamute, äri- ja/või ühiskondlike hoonete, ühiskondlike hoonete ja tootmishoonete krundid on planeeritud korterelamumaa juhtsotstarbega alale. Padula ja Metsa-Padula planeeringuala asub Tallinn-Keila-Turba raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu koridori ligidal. Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse tellimusel 2003. a ja 2018. a koostatud raudteemüra uuringud) arvestades on üldplaneeringus olemasoleva Tallinn-Keila-Turba raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 240 m. Sellega on detailplaneeringus arvestatud ning koostatud mürauuring. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised. Korterelamud on kavandatud korterelamumaa juhtotstarbega alale. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Padula ja Metsa-Padula katastriüksustelt eraldatav sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) asub haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal, kuhu on üldplaneeringuga määratud rohevõrgustik, sellele alale hoonestust ei kavandata, planeeringuga on sinna kavandatud kelgumägi, spordiplats ja välijõusaal. Tiheasustusega aladel kavandatakse puhkealad detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, arvestades olemasolevaid metsaalasid ning üldplaneeringu kaardil kajastatud haljasala- ja parkmetsa maa juhtotstarbega alasid. Puhke- ja virgestusalad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui ka pikaajalise puhkuse ala. Üldplaneeringu punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga on Vääna jõe kallasrajale juurdepääsuks kavandatud loodusliku pinnaskattega rada. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4 sätestab, et ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus. Veel sätestab üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4., et korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. V. Sõlmitud kokkulepped ja Huvitatud isiku kohustused Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/14/2023 märgitud põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload väljastamata juhul kui huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud ja -rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge. Võlaõigusliku eelkokkuleppe sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub huvitatud isik. Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja lõpetada detailplaneeringu menetlus või kehtestatud detailplaneering kehtetuks tunnistada planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu alal omandanud kolmas isik ei sõlmi vallaga käesoleva kokkuleppega samasisulist kokkulepet. Padula ja Metsa-Padula detailplaneering ning Saueveere detailplaneering on omavahel seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaehitamisega kaasnevad rahalised kohustused jagatakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 134 ja 135 lõike 1, Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punkti 2, Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel 20. detsembril 2023. aastal sõlmitud halduslepingu (nr 12-2.14/14/2023), 26. jaanuaril 2026 sõlmitud võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu (nr 342) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: 1. Võtta vastu ja suunata avalikustamisele Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Padula (72703:001:0444) ja Metsa-Padula (72601:001:0996) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering. Planeeringualal on määratud üldised maakasutustingimused, haljastuse ja heakorrastuse nõuded ning lahendatud juurdepääsud, parkimine, kruntide tehnovarustus ja esitatud servituutide vajadus. 2. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teatada avalikustamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur ning Saue valla veebilehel ning korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Saue vallamaja ruumides aadressil Kütise tn 8, Saue linn. 3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM LEPPEMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: ASENDISKEEM arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING töö nr : 22PAD mõõtkava: - joonise nr: DP01 kuupäev: 19.03.2025