Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord

KÄSKKIRI 24.04.2019 nr 1-1/19-17-O Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord Käskkiri kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, 15.11.2000 määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, 03.04.2008 määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ja tervise ja tööministri 22.11.2018 määruse nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täiendkoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ ja Justiitsministri 28.01.2016 määruse nr 5 „Patendiameti põhimäärus“ alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev käskkiri reguleerib Patendiameti ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) töötervishoiu- ja tööohutusnõuete alast ülesannete jaotust ja vastutust. 1.2. Teenistuja on kohustatud nii Patendiametis kui ka kodutööl olles täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 1.3. Teenistuja ei tohi oma tegevusega ohustada enda ega teiste tervist. 2. Ohutu töökeskkond 2.1. Arvestades teenistuja vajadusi, kujundatakse töökohad Patendiametis ergonoomika põhimõtete järgi, ennetamaks tööga seotud haigestumisi ning vältimaks tööõnnetusi ja kokkupuudet töökeskkonna ohuteguritega. 2.2. Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Töökeskkonna ohutegureid hinnatakse töökeskkonna riskianalüüsi käigus. 2.3. Töötingimuste parandamiseks ning teenistujate terviseriskide vähendamiseks koostatakse tegevuskava. 2.4. Teenistujad kasutavad töövahendeid ning elektriseadmeid vastavalt juhendile (juhend lisatud) ning järgivad ergonoomiliselt õiget istumisasendit (juhend lisatud). 3. Töökeskkonnaspetsialist 3.1. Töökeskkonnaspetsialisti nimetab peadirektor Patendiameti teenistujate hulgast oma käskkirjaga. 3.2. Töökeskkonnaspetsialist on volitatud täitma töötervishoiu- ja tööohutusülesandeid, kaasates oma tegevusse ka teisi osapooli, muu hulgas teenistujaid, töökeskkonnavolinikku, esmaabiandjaid ning töötervishoiuteenuse osutajaid. 3.3. Töökeskkonnaspetsialistile tuleb viivitamatult teatada võimalikust tööõnnetusest, töötamist takistavatest terviseprobleemidest või mistahes muust ohust. 3.4. Kui ilmneb oht teenistuja elule või tervisele, on töökeskkonnaspetsialist kohustatud töö kuni ohu kõrvaldamiseni ajutiselt peatama. 4. Töökeskkonnavolinik 4.1. Töökeskkonnavolinik on Patendiameti teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja töökeskkonna küsimustes ning tema volitused kestavad neli aastat. 4.2. Töökeskkonnavolinik jälgib, et töökohas on rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna tingimuste parandamisel. 4.3. Kui ilmneb oht teenistuja elule või tervisele on töökeskkonnavolinikul õigus töö kuni ohu kõrvaldamiseni ajutiselt peatada. 5. Teenistujate juhendamine 5.1. Sissejuhatava juhendamise käigus tutvustab personalijuht uuele teenistujale töökorralduse reegleid, asjaajamiskorda, tulekahju korral tegutsemise plaani, Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda ning käesolevat juhendit. 5.2. Esmase tööalase juhendamise viib töökohal läbi selleks vahetu juhi poolt määratud isik. 5.3. Täiendjuhendamine viiakse vajadusel läbi uute juhendite kehtestamisel, uute töövahendite kasutuselevõtul, samuti ka siis, kui vahetu juht seda vajalikuks peab või kui teenistujaga on juhtunud tööõnnetus või on ta selle põhjustanud. 6. Tegutsemine ohu korral Ohusituatsioonis tuleb käituda vastavalt juhendile (juhend lisatud). Igast ohtlikust olukorrast, ka pärast selle möödumist, tuleb viivitamatult teavitada keskkonnaspetsialisti. 7. Tööõnnetusest teatamine 7.1. Teenistujad peavad viivitamatult teatama töökeskkonnaspetsialistile mistahes tööõnnetusest, samuti tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. 7.2. Tööõnnetused registreeritakse, tööõnnetuse uurimist alustatakse kümne päeva jooksul pärast õnnetuse toimumist. 7.3. Tööõnnetuse uurimisse kaasatakse töökeskkonnavolinik. 7.4. Kergema tööõnnetuse uurimise viisi ja toimingute üle otsustab peadirektor. Raskemast õnnetusest teavitatakse vastavalt kehtivale korrale Tööinspektsiooni ja vajadusel politseid. 8. Tervisekontrolli kohustus 8.1. Patendiamet on kohustatud korraldama teenistujaile tervisekontrolli. 8.2. Tervisekontroll viiakse läbi tööajal selle töötervishoiuteenuse pakkuja juures, kellega Patendiametil on sõlmitud teenuse osutamise leping. Tervisekontrolli ei ole lubatud minna töövõimetuslehe ajal. 8.3. Uuel teenistujal tuleb tervisekontroll läbida nelja kuu jooksul pärast tööle asumist, teistel tuleb tervisekontroll läbida töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. 8.4. Tervisekontrolli võetakse kaasa ID-kaart ning täidetud tervisekontrolli kaart. 8.5. Kui töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsusest selgub, et teenistuja nägemisteravus on vähenenud, hüvitatakse teenistujale osaliselt kuvariga tööks nägemisteravust korrigeerivate prillide või läätsede maksumus. Hüvitise summa kehtestab peadirektor käskkirjaga. 9. Esmaabiandja 9.1. Esmaabiandjad nimetab peadirektor Patendiameti teenistujate hulgast oma käskkirjaga. 9.2. Esmaabiandjate ülesandeks on anda esmaabi, kutsuda vajadusel kiirabi ning kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu töökohas. 9.3. Esmaabivahendid asuvad Toompuiestee 7 hoones teise korruse fuajees valges rohelise ristiga märgistatud esmaabivahendite kapis. Tõnismägi 3a kolmandal korrusel büroos nr 10 asuvad esmaabivahendid büroo fuajees. 9.4. Esmaabiandjate koolituse korraldab Patendiamet oma vahenditega. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viher Peadirektor Lisa 1 Ohutu töökoht, kuvariga töötamine ja tööolme Lisa 2 Ohutusjuhend olmetehnika ja elektriseadmete kasutamisel Lisa 3 Tegutsemine ohu või õnnetuse korral Lisa 4 Abistav ankeet pommiähvarduse korral  Patendiameti peadirektori 24.04.2019 käskkiri nr 1-1/19-17-O „Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord“ Lisa 1 Ohutu töökoht, kuvariga töötamine ja tööolme 1. Üldised nõuded 1.1. Asutuse trepid ei tohi olla libedad, koridoride liikumisteed peavad olema tühjad ja liikumiseks ohutud. Koridorid ja tööruumid peavad olema valgustatud. 1.2. Treppidel liikudes ei ole soovitatav kanda suuri esemeid, mis varjutaksid vaatevälja. Treppidel ei ole soovitatav liikuda kõrvuti, joosta ega silmitseda kõndimise ajal telefoni. 1.3. Vajadusel kõrgematele riiulitele küünitamiseks ei ole lubatud tõusta ratastega kontoritoolile ega ka niisugusele toolile, millel pole kindlat toetuspinda neljast nurgast. 1.4. Tööruumi akendel peavad olema kardinad, et tekiks kaitse otsese päikesevalguse eest. 1.5. Tööruumi käiguteel ei tohi hoida pikendusjuhtmeid ega arvutikaableid. 1.6. Tööruumis peab olema piisav õhuvahetus, ventilatsioonisüsteem ei tohi suurendada mürataset. 1.7. Taustmüra ruumis ei tohi häirida kaastöötajate keskendumist. Veebiseminari või taustamuusika kuulamiseks kasutatakse kõrvaklappe. 1.8. Töölaud peab olema piisavalt suur, et sinna saaks paigutada arvuti, kuvari, klaviatuuri ja arvutihiire. 1.9. Töötool peab olema reguleeritav. Tooli kõrgus tuleb reguleerida selliseks, et klaviatuur asetseks isteasendis oleva teenistuja küünarnukiga ühel tasapinnal või veidi madalamal. Jalad peavad toetuma täistallale ning olema isteasendis täisnurga all, vajadusel tuleb reguleerida tooli kõrgust või lisada jalatugi. 1.10. Tooli seljatugi peab toetama nimmepiirkonda. Õiges isteasendis peab jääma põlveõnnalde ja istme vahele vähemalt 3-4 cm ruumi. Kui tooli esiserv on vastu põlveõndlaid, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool. 1.11. Käsivarte toetamisel tooli käetugedele ei tohi õlad olla tõstetud, vajadusel tuleb reguleerida käetugede kõrgust või need toolilt eemaldada. Pea ega õlad ei tohiks istudes olla ettepoole kallutatud. 2. Kuvariga töötamine 2.1. Kuvar võiks asetseda silmadest umbes 60-70 cm kaugusel ning otse ees, et valest asendist ei tekiks lihaspinget kaelas ja õlavöötmes. Vältimaks silmade kuivaks muutumist tuleks kuvarist teksti lugemisel liigutada silmi, mitte pead. 2.2. Kuvariga ei ole soovitatav töötada pimedas ruumis. 2.3. Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega. Klaviatuur peab paiknema selliselt, et teenistujal ei tekiks kätes ega õlgades ebamugavustunnet ja pinget. 2.4. Arvutihiirt ei tohiks kramplikult pigistada, et küünarvarre lihased ei suruks liigselt närvidele ja veresoontele ega tekitaks valu või raskust sõrmede liigutamisel. 2.5. Käsi peab olema randmest sirge nii trükkimisel kui ka arvutihiire kasutamisel. Oluline on teada, et mitmeid arvutihiire funktsioone saab kasutada klahvikombinatsioonidega. 2.6. Kuvariga töötamisel peab tegema perioodiliselt puhkepause, mille kestus moodustaks vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 3. Tööolme 3.1. Patendiameti puhkealana on kasutusel Toompuiestee 7 hoones kolmanda korruse fuajee kööginurk ning puhkeruumina keldrikorruse saunaruumid. 3.2. Pesemisvõimalused on Toompuiestee 7 hoones keldrikorruse saunas, esimese ja kolmanda korruse tualettruumides. 3.3. Ühiskasutatavad tualettruumid asuvad kõigil korrustel. 3.4. Tõnismägi 3 hoones on nii pesemisvõimalused kui ka tualettruum büroos nr 10 kolmandal korrusel. 3.5. Lisaks kraaniveele on võimalus juua vett joogiveeaparaatidest, mis asuvad kõigil korrustel. Probleemide korral joogivee või joogiveeaparaatidega tuleb pöörduda haldusjuhi poole.  Patendiameti peadirektori 24.04.2019 käskkiri nr 1-1/19-17-O „Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord“ Lisa 2 Ohutusjuhend olmetehnika ja elektriseadmete kasutamisel 1. Üldine ohutus 1.1. Elektrikatkestuse või -rikke korral tuleb pöörduda haldusjuhi poole. Iseseisvalt ei ole lubatud elektrikilpe avada. 1.2. Elektriseadme eemaldamisel vooluvõrgust ei tohi tõmmata juhtmest, vaid hoides kinni pistikust. 1.3. Vooluvõrku ei tohi lülitada elektriseadet, mille juhe või pistik on nähtavalt katki. 1.4. Elektriseadmete toitejuhtmed ei tohi olla nende vooluvõrku lülitamisel märjad. 1.5. Vooluringi sattunud inimest ei tohi paljaste kätega puutuda. Kõigepealt lülitatakse välja elekter ning kui keegi sai kannatada, tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112. Kui hädaabinumbrile on helistatud, tuleb kutsuda asutuse esmaabiandja ja võimalusel ka ise esmaabi anda. 1.6. Elektriseadme või juhtme süttimisel ei tohi põlengut veega kustutada, sest kustutaja võib ise elektrilöögi saada. 2. Printer Printeri õhuavasid ei tohi sulgeda ega kinni katta. Kui printeri toitejuhe on saanud kahjustada, tuleb see vooluvõrgust eemaldada ning teatada haldusjuhile. Printerile tuleb paigaldada silt, et seade ei ole töökorras. 3. Paberipurustaja Paberi sisestuskohast tuleb hoida käed ohutus kauguses, niisamuti tuleb jälgida, et ava lähedale kummardudes ei satuks juuksed, kaelarätt või lips avasse. Seadet ei tohi kasutada, kui see on mingilgi moel kahjustatud. 4. Kohviautomaat 4.1. Kohviautomaadi kasutamisel tuleb hoida käed eemale piimavahustaja torust, kui aparaat väljutab vee väljutusfaasi alguses kuuma vett. Niisamuti pole soovitatav katsuda vee väljutamise toru, mis võib olla kuum. 4.2. Kohviaparaadil on vaja aeg-ajalt katlakivi eemaldada. Tuleb olla tähelepanelik, et katlakivi eemaldamise lahust ega vedelikku, mis katlakivi eemaldamise tsükli käigus väljutatakse, ei satuks kohvitassi. Kui katlakivi eemaldamisel väljutab aparaat puhastusvedelikku eraldi nõusse, tuleb vastav anum märgistada ja kasutada seda üksnes sihtotstarbel. 4.3. Katlakivi eemaldamiseks ei kasutata äädikat, vaid selleks spetsiaalselt ette nähtud vahendeid. 5. Elektriradiaator Kui elektriradiaator on tööfaasis, ei ole soovitatav küttekeha paljaste kätega katsuda, sest see võib olla liiga kuum. Elektriradiaatori peale ei tohi panna esemeid. Radiaatorit ei tohi jätta vooluvõrku pikemaks ajaks toast lahkudes ning ööseks. 6. Ventilaator Ventilaatori töötamise ajal tuleb olla ettevaatlik, et rõivad või juuksed ei satuks pöörlevate tiivikute vahele. Ventilaatorit ei tohi jätta ööseks vooluvõrku. 7. Külmkapp 7.1. Külmkappi ei ole soovitatav katsuda märgade kätega või siis, kui jalad on märjad. Külmiku taga paiknevaid jahutuselemente ei tohi katsuda. 7.2. Külmiku puhastamise ja hoolduse ajaks peab olema külmik vooluvõrgust eemaldatud. 7.3. Enne külmiku sisevalgustuse lambipirni vahetamist tuleb pistik vooluvõrgust eemaldada. 8. Nõudepesumasin 8.1. Nõudepesumasinaga tohib pesta üksnes terveid nõusid. Purunenud sööginõude killud tuleb ettevaatlikult masinast välja võtta. Kinni jäänud toidujääke ei ole soovitatav mehaaniliselt lahti kraapida. 8.2. Nõudepesumasinat ei tohi jätta tööle järelevalveta. 9. Veekeedukann Veekeedukannu lülitit ei tohi sisse lülitada siis, kui kannus pole vett. Keeva vee valamisel tuleb olla ettevaatlik ning vältida põletust. 10. Raadio Raadiojuhtmeid ei tohi raadio küljest eemaldada siis, kui seade on vooluvõrgus. Raadiot ei tohi katsuda märgade kätega. 11. Mikrolaineahi 11.1. Kui soojendatakse toitu, millel on paberist või plastikust ümbris, tuleb soojenemisprotsessi pidevalt jälgida, et ära hoida materjali võimalikku süttimist. 11.2. Vedelikke ei tohi soojendada suletud anumas, sest see võib puruneda. 11.3. Mikrolaineahjus ei tohi keeta koorega mune ning toidu soojendamise ajaks ei tohi ahju jääda metallesemeid (nuge, kahvleid, metalläärega nõusid, metallist nõusid jms). Enne ahju sisse lülitamist tuleb veenduda, et kasutatav anum on sobilik mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. 11.4. Toidu väljavõtmisel ahjust tuleb olla ettevaatlik, sest soojendamiseks kasutatud anum võib olla kuum.  Patendiameti peadirektori 24.04.2019 käskkiri nr 1-1/19-17-O „Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord“ Lisa 3 Tegutsemine ohu või õnnetuse korral 1. Ohuolukord Ohuolukorra või õnnetuse korral tuleb säilitada rahu, hinnata olukorda ja selle tõsidust ning otsustada, kas saab tegutseda oma jõududega või tuleb helistada hädaabinumbrile. 2. Hädaabinumber 2.1. Hädaabitelefoninumber on 112. 2.2. Hädaabinumbrile helistades tuleb teatada võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab. 2.3. Seejärel tuleb kirjeldada võimalikult täpselt sündmustega seotud isikuid. Kõnet ei tohi lõpetada enne, kui operaator annab selleks loa. 2.4. Hädaabisse helistamine on tasuta. Mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui puudub kõnekrediit või mobiilsideoperaatori levi. 2.5. Välisriigist saab häirekeskusega ühendust meiliaadressil [email protected]. 3. Tegutsemine tulekahju korral 3.1. Tulekolde avastamisel tuleb helistada viivitamata telefonil 112 ning võtta seejärel ühendust valvelaua turvatöötajaga. 3.2. Toompuiestee 7 hoones on automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem, mis annab tuleohust märku keskse seadme kaudu, käivitades signaalkella. Kui signaalkell jääb pärast käivitumist tööle või rakendub teist korda, peavad evakuatsiooni eest vastutavad ja seda juhtivad isikud hakkama viivitamata evakuatsiooni juhtima. 3.3. Tulekahju ja/või võimaliku evakuatsiooni korral tuleb tegutseda vastavalt Patendiameti tulekahju korral tegutsemise plaanile, mis on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. 4. Evakuatsiooni eest vastutajad 4.1. Tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad teenistujad on määratud Patendiameti peadirektori käskkirjaga ja nende nimed on kõigi korruste teadetetahvlil. 4.2. Evakuatsiooni juhib turvatöötaja, kes pärast signaalkella käivitumist kontrollib häiret andnud seadmel, kas tegemist on reaalse ohuolukorra või tehnilise rikkega. 4.3. Kui tegemist on reaalse ohuga, helistab evakuatsioonijuht häirekeskusesse numbril 112 ja asub vastavalt juhistele evakuatsiooni korraldama. 4.4. Evakuatsiooni eest vastutajad alustavad inimeste teavitamist ning asuvad ruume inimestest tühjendama. 4.5. Evakuatsiooni eest vastutajad lahkuvad hoonest pärast ruumide järelkontrolli. 5. Pommioht 5.1. Pommiohust või pommiähvardusest tuleb viivitamatult teatada telefonil 112 ning teavitada peadirektorit. 5.2. Kui asutusest on leitud omanikuta ese (kott, karp vms), tuleb kõigepealt välja selgitada, kas keegi teab eseme omanikku. Kui ese on kolleegidele tundmatu ning kui majas on käinud asutuseväliseid isikuid, tuleb helistada telefonil 112. 5.3. Pommiähvardus võib tulla nii inimeselt inimesele otse, telefoni või elektronposti teel. Pommiähvarduse korral tuleb meelde jätta võimalikult palju detaile nii ähvardaja kui ka pommi ja selle asukoha kohta. 5.4. Kui pommiähvardus tuleb otse inimeselt inimesele ja võib olla veendunud, et ähvardajal lõhkeseadeldist enda küljes pole, oleks hea ähvardaja kuni politsei saabumiseni kinni hoida. 5.5. Kui ähvardatakse telefoni teel, tuleb kõne võimalikult pikaks venitada, püüdes kõnest kolleegidele märku anda. Kõne ajal tuleb kutsuda politsei kas teise telefoniga või andes kolleegile märku, et tema seda teeks. 5.6. Helistaja isiku kohta tuleb meelde jätta ja üles kirjutada võimalikult palju andmeid (mees, naine, laps, orienteeriv vanus, taustahelid, keel, väljenduslaad, kõnedefektid, iseloomulikud väljendid jms) ning täita võimalusel ankeet ähvarduse kohta (ankeet lisatud). Ankeeti hoitakse kergesti kättesaadavas kohas.  Patendiameti peadirektori 24.04.2019 käskkiri nr 1-1/19-17-O „Patendiameti töötervishoiu ja tööohutuse kord“ Lisa 4 Abistav ankeet pommiähvarduse korral SÄILITA RAHU! Püüa helistaja ja kõne kohta üles kirjutada võimalikult palju ANDMEID Pommi ASUKOHT (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht). MILLINE välja näeb (suurus, kuju, materjal jne)? KES pommi KÄIVITAB ja kuidas? MILLAL see peaks plahvatama (kellaaeg)? Millal ja KES selle PANI? Mis on tema EESMÄRK, taotlused, nõudmised? Andmed HELISTAJA kohta TELEFONINUMBER, millelt helistatakse. Helistaja NIMI (kui avaldab). MEES NAINE LAPS VANUS umbes KEEL VÄLJENDUSLAAD KÕNEDEFEKTID Iseloomulikud VÄLJENDID TAUSTAHELID