Hr Rene Kokk
Keskkonnaminister Meie: 03.07.2020
[email protected]
Hr Jaak Aab
Riigihalduse minister
[email protected]
Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal
Lugupeetud härrad ministrid
Viimase aja Riigikohtu lahendid seoses planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH)
Natura võrgustiku alale ja selle kaitse-eesmärkidele on ühingute hinnangul murettekitavad (nt Hiiu
mereala ja Rail Baltic maakonnaplaneeringud). Ühingute hinnangul vajab põhjalikku analüüsi, kas tegemist
on ühekordsete eksimuste või süsteemse probleemiga nii Natura ala mõjude hindamisel koostööd
kaitseala valitsejaga kui järelevalves selle üle.
Arvestades asjaolu, et praegu toimub ka üldplaneeringute koostamise protsess, näeme me probleemi
võimendumist. Juba praegu on näha, et Natura alade hindamine tekitab segadust nii riigi kui kohalikul
tasandil ning planeeringuprotsessides välditakse arendustegevust Natura alade läheduses, rääkimata alal
endal (sõltumata sellest, kas see mõjutab kaitse-eesmärke või mitte). Eelnevast tulenevalt palume
lahendada üldisemate planeeringute käigus Natura alade hindamisega seotud nii metoodilised kui
õiguslikud probleemid. Ühingud näevad lahendust vajavana:
1. metoodilise selguse loomine. Selgelt on vaja määratleda, milline on Natura alade hindamise
täpsusaste, raamistik ja ulatus, mis võimaldab planeeringu kehtestajal veenduda, kas kavandatud
tegevus või projekt eeldatavalt mõjutab või ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust ja kaitse-
eesmärki. Üldisematest strateegiliste dokumentide puhul ei ole võimalik, et teada oleks nt täpseks
mõjude hindamiseks vajalikud tehnoloogiad, mis selguvad projekteerimise faasis. Samuti on
problemaatiline, millised on strateegilisel tasandil asjakohased looduskaitselised andmed ja
nende usaldusväärsus andmebaasides, mis on kättesaadavad nii planeeringu koostajale, mõjude
hindajale kui järelevalve teostajale. Strateegiline ruumiline planeerimine eeldab sageli
otsustamist piiratud andmete raames. Täpsustamist vajab, mida tähendab Natura ala nn mõjuala.
Samuti vajab detailsemat analüüsi, kas Natura hindamist on võimalik edaspidi eraldada KSH
hindamise protsessist.
Nende probleemide lahenduse leidmisel saab analüüsida ka naabermaade analoogset praktikat,
kus planeerimissüsteem sarnaneb Eesti planeerimissüsteemile;
2. planeeringu protsess, tulenevalt eri osapoolte huvidest ja nende tasakaalustamise vajadusest on
juba iseenesest pikk. Seega ei peaks planeeringute kooskõlastamine ja järelevalve protsessi
olulisel määral pikenema. Eeldame, et kooskõlastamise ja järelevalve teostamisel peetakse kinni
seadustes sätestatud tähtaegades;
3. kaasata metoodikate koostamisse nii planeeringuspetsialiste kui keskkonnaeksperte. Juhul kui
seadused (PlanS ja KeHJS) vajavad muutmist, siis ka sellesse protsessi.
4. Korraldada praktilisi koolitusi kohalikele omavalitsustele ja ametkondadele, käsitlemaks
üldplaneeringute KSH hindamist Natura aladel ja nende mõjutsoonis. Ühingud on valmis
panustama koolitustesse oma pädevusega.
Loodame, et esitatud küsimuste lahendamisega tehakse algust lähikuudel, mis võimaldab liikuda edasi nii
mereala planeeringu kui kohalike omavalitsuste planeeringutega.
Austusega
Heiki Kalberg ja Hendrik Puhkim
Eesti Planeerijate Ühing ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Tel: 509 1874 ja 5342 3684
E-post:
[email protected] ja
[email protected]
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saatja: Keit Pillak <
[email protected]>
Saadetud: 03.07.2020 14:24
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: EPÜ ja EKHÜ ühispöördumine
From: Heiki Kalberg <
[email protected]> Sent: Friday, July 3, 2020 2:20
PMTo:
[email protected]; RAM Rahandusministeerium SAP
<
[email protected]>Cc: 'Kalle Toomet'
<
[email protected]>Subject: EPÜ ja EKHÜ ühispöördumine
Tere!
Edastan EPÜ ja EKHÜ ühispöördumise.
Heade soovidega Heiki Kalberg Tel: 509 1874 AB Artes Terrae OÜ Eesti
Planeerijate Ühing