AS Hoolekandeteenused_kontrollkäigu tulemusest (Sinimäe Kodu)

Maarjo Mändmaa Teie nr juhatuse esimees AS Hoolekandeteenused Meie 18.11.2015 nr 7-9/151381/1505127 [email protected] Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Sinimäe Kodusse Lugupeetud Maarjo Mändmaa Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 17.08.2015 AS Hoolekandeteenused Sinimäe Kodu, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust. Käik toimus päevasel ajal ja oli ette teatamata. Varem pole õiguskantsler Sinimäe Kodu kontrollinud. Kõigepealt tunnustan Sinimäe Kodu selle eest, et klientidele on loodud rohkelt võimalusi erinevateks tegevusteks, sh võimalusi töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks. Kontrollkäigul ilmnesid Sinimäe Kodu tegevuses ka mõningad puudused. Selgus, et: - tegevusjuhendajate arv ei pruugi tagada klientidele piisavalt turvalist elukeskkonda; - „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle otsustab meditsiiniõde telefoni vahendusel; - õendusabiteenuse kättesaadavus ei ole piisavalt tagatud; - eesti emakeelega klientidele ei pruugi olla tagatud võimalus suhelda tegevusjuhendajatega eesti keeles. Sinimäe Kodul oli kontrollkäigu läbiviimise ajal tegevusluba ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks 50 kohal ning teenuse osutamiseks sügava liitpuudega isikutele 10 kohal.1 Kontrollkäigu toimumise ajal viibis Sinimäe Kodus teenusel 59 klienti, neist sügava liitpuudega kliente 9. Sinimäe Kodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust kuues nn peremaja tüüpi hoones. Kliendid olid jaotatud Sinimäe Kodu töötajate sõnade järgi peremajadesse lähtuvalt nende diagnoosist ja üksteisega sobivusest. Igas majas oli kohti kümnele kliendile. Kontrollkäigu põhieesmärgiks oli kontrollida sügava liitpuudega isikutele mõeldud teenuse osutamist. Need kliendid olid majutatud majja nr 4. Sinimäe Kodus osutatavast teenusest tervikliku ülevaate saamiseks külastasid õiguskantsleri nõunikud kõiki kuut peremaja, vestlesid kodu juhi ja vanemtegevusjuhendajaga. Samuti tutvusid 1 Andmed tegevusloa kohta on kättesaadavad majandustegevuse registris aadressil: https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/219828#erihoolekandeteenused  2 õiguskantsleri nõunikud sügava liitpuudega klientide tegevusplaanidega ja vestlesid ööpäevaringselt erihooldusteenusel viibivate klientidega. Kõrgendatud tähelepanu all oli: - tegevusjuhendajate arv ja klientide turvalisus; - teenuse osutamise kvaliteet; - arvestuse pidamine ravimite üle ja vajaduspõhiste ravimite manustamine klientidele; - tervishoiuteenuse kättesaadavus klientidele. Intervjueeritud erihooldusteenusel viibivad kliendid olid eluga Sinimäe Kodus rahul. Kliendid osalesid vastavalt oma võimetele igapäevatoimetustes (nt koristamises, pesupesemises, toidujagamises). Mõned kliendid tegid hooldekodus töösarnast tegevust (nt niitsid). Kaks klienti käisid tööl väljaspool kodu. Tegevusjuhendajate arv ja turvaline elukeskkond Kui inimene asub elama ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvasse asutusse, on ta riigi järelevalve all ning vastutus tema turvalisuse tagamise eest läheb üle riigile. Selleks on seadusandja ette näinud, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama nii üldise turvalise elukeskkonna kui ka iga ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse (sotsiaalhoolekande seaduse, edaspidi SHS, § 1149 lõige 1 ja lõike 2 punkt 2). Turvalisuse tagamiseks tuleb astuda ennetavaid samme eesmärgiga kaitsta ööpäevaringse erihooldusteenuse klienti tema elu või tervist ähvardavate ohtude eest.2 Sellised ohud võivad omakorda lähtuda isikust endast, teistest isikutest või elukeskkonnast. Ööpäevaringse erihooldusteenuse klientide eripära silmas pidades võivad nende turvalisusele potentsiaalset ohtu kujutada sellised esemed, tegevused või olukorrad, mida tavaliselt võib pidada osaks normaalsest elust (nt kättesaadav kodukeemia või iseseisev käsimüügiravimite manustamine). Kontrollkäigul selgus, et Sinimäe Kodus on vahemikus kl 8-20 igas majas kohal üks tegevusjuhendaja, v.a sügava liitpuudega klientide majas, kus on kohal 2 tegevusjuhendajat. Kell 20-8 on kuue maja peale kaks tegevusjuhendajat, neist üks sügava liitpuudega klientide majas ja teine tegevusjuhendaja asub majas, milles ta tavapäraselt töötab. Kuigi tegu on seaduse nõuetele vastava personali miinimumkoosseisuga (SHS § 1153), tekib kahtlus, kas peremajade süsteemi ja klientide eripära silmas pidades saab miinimumnõude täitmist pidada piisavaks, et klientide turvalisus oleks piisavalt tagatud. Kontrollkäigul selgus, et kui keegi klientidest peab minema arsti juurde, siis saadab teda see tegevusjuhendaja, kes on parasjagu majas tööl. Arvestades, et nii perearst kui eriarstid ei asu Sinimäel, võtab arstil käik aega. Kogu selle aja pole majas, mille tegevusjuhendaja klienti saadab, eraldi tegevusjuhendajat, vaid klientide järele vaatab kodu juhataja sõnul teise maja tegevusjuhendaja, kellel on sellisel juhul vaja tegeleda pea 20 kliendiga. Seejuures viibivad kliendid kahes eri majas. 2 Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi lühendatult EIK) on leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 2 (õigus elule) tuleneb see, et riigid peavad astuma sobivaid samme (sh ennetavaid) selleks, et kaitsta nende järelevalve all olevate isikute elu. Täpsemalt on riigil kohustus kaitsta inimelu igas olukorras, kus võib tekkida oht elule, kuid selle kohustuse ulatuse määratlemisele on EIK seadnud mõistlikud piirid. (vt lähemalt nt 18.06.2013 otsus Banel vs Leedu, p 63-64).  3 Öisel ajal on kliendid enamikes majades, nagu öeldud, ilma tegevusjuhendaja otsese järelevalveta. Tõsi, majades on videovalve, kuid sellest ei pruugi kasu olla, kuivõrd kaamerad asuvad üldkasutatavates ruumides, mitte klientide tubades ega tualetis või pesemisruumis. Samuti ei anna videovalve edasi häält, kui keegi klientidest peaks nt appi hüüdma. Seega on suur tõenäosus, et tegevusjuhendajad, kes ei viibi füüsiliselt majas, ei pruugi erakorralise sündmuse puhul, nt kui mõni klientidest peaks oma toas abitusse seisu sattuma, sellest õigeaegselt teada saada. Majades polnud kasutusel ka häirenuppusid. Möönan, et seaduses sätestatud miinimumnõuded ei pruugi arvestada järjest enam kasutusele võetavat peremajade mudelit, kuna miinimumnõuete täitmine võimaldab olukorra tekkimist, kus nii päevasel ja õhtusel kui ka öisel ajal on mõned peremajad ilma tegevusjuhendajata. Eeltoodule tuginedes soovitan: - tagada öisel ajal piisaval arvul tegevusjuhendajate kohalolu Sinimäe Kodus, et kindlustada kõikide klientide turvalisus; - kaaluda, kas klientide turvalisus on piisavalt tagatud olukorras, kus klient lahkub tegevusjuhendaja saatel Sinimäe Kodust (nt arsti juurde) ning ülejäänud selle maja kliendid jäävad kõrvalmaja tegevusjuhendaja järelevalve alla. Vajadusel tuleb korraldada personali töö ringi nii, et ükski maja ei oleks ka päevasel ajal ilma tegevusjuhendajata. Ravimite manustamine Ravimeid säilitati kõigis majades lukustatud kapis. Majas nr 1 asusid ravimid köögis kahes lukustatavas kapis. Teistes majades olid kapid tegevusjuhendaja toas. Kappides säilitati käsimüügiravimeid (nt Paracetamol, Duphalac, No-Spa, Espumisan). Klientidele antavad ravimid säilitati vastavates nimelistes dosaatorites. Majas nr 3 oli ravimikapis ka nimeliselt märgistamata retseptiravim Orfiril. Selgus, et klientidele antakse ka „vajadusel“ manustatavaid ravimeid ja neid manustavad tegevusjuhendajad õe korraldusel. Korralduse manustamiseks võib õde anda aga telefoni teel. Põhiseadusest (PS) tuleneb igaühe õigus elu ja tervise kaitsele (PS § 16 ja § 28). Muu hulgas tähendab see ka seda, et inimesele vajalikke ravimeid määrab vastava väljaõppega isik. On üldteada, et ravimid, eriti retseptiravimid, sisaldavad erinevaid aineid, mis mõjutavad inimese organismi ning oskamatul kasutamisel võivad ravimid, sh nende koos- ja kõrvalmõjud, kaasa tuua ohu inimese elule või tervisele. Sellest tulenevalt on sotsiaalminister sätestanud, et ravimeid võivad välja kirjutada vaid arstid, hambaarstid ja ämmaemandad.3 Ühtlasi tähendab see, et nimetatud isikud vastutavad selle eest, et välja kirjutatud ravim oleks inimesele sobiv ega tekitaks ohtu tema elule ega tervisele. On mõeldav, et arsti hinnangul ei pea isik talle välja kirjutatud ravimeid võtma pidevalt, vaid nt haiguse ägenemisel. Sellise raviskeemi puhul tuleb aga tagada, et vajadust isikule ravimit manustada hindaks tervishoiutöötaja (nt õde), mitte tegevusjuhendaja. Õe ülesannete hulka 3 Nimetatud nõue tuleneb sotsiaalministri 18.02.2005 a määrusest nr 30 “Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ (§ 2 lõige 2), mis on kehtestatud ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel.  4 kuulub tulenevalt sotsiaalministri määrusest4 manustada ravimeid i/m; i/v; s/c per/os; per/rectum arsti otsuse alusel (§ 4 lõike 6 punkt 3). Eeltoodud nõudega ei saa pidada kooskõlas olevaks olukorda, kus ravimi manustamise üle otsustab õde telefoni teel. See tähendab, et õde ei näe klienti vahetult ning ravimi manustamise vajaduse tinginud muudatusi patsiendi tervises või käitumises hindab tegelikult tegevusjuhendaja, kes oma oskuste piires kirjeldab seda õele. Eelnevast järeldub, et kui arst on määranud ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivale isikule ravimi, mida tuleb manustada vaid teatud juhul („vajadusel“), on pädev isiku seisundit hindama vähemalt tervishoiutöötajast õde, mitte aga ilma meditsiinialase hariduseta tegevusjuhendaja. Ka juhul, kui ravimi manustamise vajaduse üle otsustab õde, võivad ravimi ebaõigel manustamise olla patsiendi jaoks rängad või lihtsalt ebasoovitavad tagajärjed, sest arsti pädevuseta tervishoiutöötaja ei pruugi olla võimeline hindama kõiki terviseriske nende kogumis (nt kõrvalmõjud koos teiste ravimitega, mis isik võtab, või ravimi üldised kõrvalmõjud). Seda enam on isik ohustatud, kui ravimi manustamise üle otsustab tegevusjuhendaja, kellel puudub üldse meditsiinialane haridus. Ööpäevaringsel erihooldusteenusel on reeglina psüühikahäirega ja/või vaimupuudega isikud, kes on just seetõttu teenusele suunatud, et nad vajavad toimetulekul pidevat kõrvalabi. Vaja on spetsialiseeritud asutust koos vastavalt väljaõppinud personaliga. Seega peab tegu olema professionaalse lähenemisega teenusele, mille eesmärgiks on turvalisuse tagamine, muu hulgas ravimite manustamisel. Eeltoodu tõttu tuleb tagada, et isiku raviskeemis ette nähtud „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle otsustaks väljaõppinud meditsiinitöötaja, seda ka väljaspool kokkulepitud tööaega. Näiteks on võimalik sõlmida kokkuleppeid õe/(pere)arstiga, kes vajaduse ilmnedes kohale tuleb ja kliendi seisundit hindab. Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku tagada, et „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle klientidele otsustaks selleks vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja kliendi vahetu ülevaatuse põhjal, mitte telefoni teel. Õendusabiteenuse ebapiisav kättesaadavus Õendusteenuse saamiseks on Sinimäe Kodu sõlminud lepingu OÜ-ga Eldred. Õendusabi teenus on Sinimäe Kodus kättesaadav 90 tundi kuus. Õde viibib kohal 2-3 korda nädalas, ülejäänud ajal on õde väidetavalt kättesaadav telefoni teel ning erakorraliste juhtumite puhul on võimalus õde välja kutsuda iga päev mis tahes kellaajal. Kontrollkäigu ajal õde Sinimäe Kodus ei viibinud. Seadus paneb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustuse tagada iseseisva õendusabiteenuse kättesaadavus 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 1151 lõige 3). Nagu tegevusjuhendajate arvu puhul, sätestab seadus vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast olenevalt (nt sõltuvalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla vajalik õendusteenuse kättesaadavuse tagamine oluliselt suuremas mahus. Praegu on Sinimäe Kodus õendusteenuse kättesaadavus tagatud aga vähem, kui seadus sätestatud miinimumstandard ette näeb. 4 Sotsiaalministri 13.08.2010 määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused“.  5 Kuigi seadus ei täpsusta, kas tagada tuleb õe füüsiline kohalolek või mitte, olen seisukohal, et iseseisva õendusabi kättesaadavus on tagatud siis, kui õel on võimalus klient isiklikult üle vaadata ja kliendi seisundit hinnata. See tähendab, et seaduses sätestatud nõue on täidetud siis, kui õde viibib füüsiliselt asutuses või siis, kui teatud osa ajast ei ole õde kohal, kuid temaga on sõlmitud kokkulepe, et vajaduse ilmnedes on talle võimalik helistada ja ta kliendi seisundi hindamiseks kohale kutsuda. Kokkulepe, et tegevusjuhendaja võib õele väljaspool graafikujärgseid töötunde helistada ja temaga telefoni teel konsulteerida, ei täida seaduses sätestatud eesmärki tagada õendusabi kättesaadavus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Vaatamata sellele, et telefoni teel on õel võimalik küsida tegevusjuhendajalt teavet kliendi seisundi kohta ja jagada tegevusjuhendajale vajalikke selgitusi, hindab sellises olukorras kliendi seisundit ikkagi tegevusjuhendaja, kes võib meditsiinialase ettevalmistuse puudumise tõttu jõuda valele järeldusele ja ohustada seeläbi kliendi tervist. Kiirabi kutsumine „vajadusel“ retseptiravimi andmise otsustamiseks või tervisemurede lahendamiseks, mis tegelikult ei ole erakorralised ja mille lahendamine oleks õe pädevuses, koormavad ebamõistlikult erakorralise meditsiiniabi süsteemi ja ei ole samuti lahenduseks ega võimaluseks, kuidas mitte täita seaduses sätestatud nõuet tagada õendusabi kättesaadavus. Seepärast soovitan tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis arvestab asutuse eripära ja vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ning viisil, mis annab õele võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata. Suhtluskeel Sinimäe Kodust saadud info põhjal oli 50 kontrollkäigu ajal teenusel viibinud klienti vene emakeelega, ülejäänud kliendid olid eesti emakeelega, kuid nad saavat aru vene keelest. Kontrollkäigul selgus, et tegevusjuhendajad valdavalt ei oska eesti keelt. Nt vestlesid õiguskantsleri nõunikud sügava liitpuudega klientide majas tööl olnud tegevusjuhendajatega, kes eesti keelest aru ei saanud. Ehkki kontrollkäigu ajal Sinimäe Kodus elanud kliendid said kõik vene keelest aru, pole välistatud, et Sinimäe Kodusse võib sattuda klient, kes vene keelt ei oska. Tekib küsimus, kuidas sellisel juhul on suhtlus tegevusjuhendajate ja kliendi vahel tagatud. Arvestada tuleb, et Sinimäe Kodus elavad erinevate psüühiliste erivajadustega kliendid. Paljudel neist, nt vaimse alaarenguga klientidel, on keeruline end üldse sõnades väljendada, rääkimata võõrkeelest arusaamisest ja oma vajaduste võõrkeeles arusaadavaks tegemisest. On mõistetav, et kvalifikatsiooninõuetele vastava personali, kes valdaks eesti keelt, leidmine ei pruugi olla Sinimäe Kodu asukohta arvestades kerge. Siiski soovitan teha jõupingutusi eesti keelt valdava personali leidmiseks või pakkuda olemasolevale personalile eesti keele õpet. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.  6 Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute osas palun Teil kujundada seisukoht ning edastada see koos soovitustele antavate vastustega. Palun AS-lt Hoolekandeteenused teavet tehtud soovituste täitmise kohta hiljemalt 21.12.2015. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus Aigi Kivioja 6938428 [email protected]  Ekspertarvamus 17.08.2015 õiguskantsleri kontrollkäigust Sinimäe Kodusse Le Vallikivi, perearst D01397 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige AS Medicum Perearstikeskuse juhataja Sinimäe Kodu pakub ööpäevaringset erihooldusteenust psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Sinimäe Kodus 6 peremaja, igas majas on kohad 10 inimesele, tegevusjuhendajaid on kokku 22. Kontrollkäigu eesmärk oli sügava liitpuudega isikutele osutatava teenuse kontroll. Sotsiaalkindlustusameti 10.08.2015 andmetel oli Sinimäe Kodus ööpäevaringse erihooldusteenuse riigieelarvelisi kohti 50, kõik kohad on täidetud, sügava liitpuudega isikutele on kohti 10, täidetud on 9 kohta, sama seis oli ka kontrollkäigu päeval. Kontrollkäigu juures viibib poole ajast Sinimäe Kodu juhataja Anna Vorobjova ja poole vanemtegevusjuhendaja Arina Lipatova. 1. Hoolekandeteenused Sinimäe Kodus: ööpäevaringse erihooldusteenuse ja selle raames osutatava iseseisva õendusabiteenuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Õendusabiteenuse kvaliteet (teostatud protseduuride nõuetekohasus); Õendusabiteenuse osutamise nõuetekohane dokumenteerimine; Klientide raviskeemi järgimise nõude täitmine; Õendusabi kättesaadavuse piisavus ja vajadusel eriarstile suunamine, sh kas kliente on suunatud vajadusel eriarsti vastuvõtule ning kas eriarsti juures käimine on korraldatud klientide vajadusi silmas pidades; Asutuses oleva asutuses oleva meditsiinilise inventari olemasolu ja vajadustele vastavus Iseseisva õendusabi kättesaadavus Sinimäe kodus on kodu juhataja sõnul 90 tundi kuus, füüsiliselt viibib õde kohal 2-3 korda nädalas, ülejäänud ajal on õde väidetavalt kättesaadav telefoni teel ning erakorraliste juhtumite puhul välja kutsutav 24/7. Mainitud erakorralisi juhtumeid senini kodu juhataja sõnul ette tulnud ei ole. Kontrollkäigu ajal õde Sinimäe Kodus ei viibi. Seega ei ole pakutav iseseisva õendusabi teenus vastav sotsiaalhoolekande seaduse § 1151 Ööpäevaringsele erihooldusteenusele esitatavad nõuded (3) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. Tegevusjuhendajate osas on sotsiaalhoolekande seaduse nõue enam täidetud, st kl 8-20 on igas majas kohal 3 tegevusjuhendajat ning ajavahemikus kl 20-8 on kohal 2 tegevusjuhendajat, neist 1 liitpuudega isikute majas, mis suures osas vastab sotsiaalhoolekande seaduses nõutule ( § 1153 .Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad isikud (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal. (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal. Õenduslood on paberkandjal ning dokumenteerimine neis on puudulik. Õenduslugudes õe sissekandeid reeglina ei ole või kui on, siis lakoonilised, venekeelsed, juhusliku iseloomuga, dateerimata ning ei kajasta viimase aasta jooksul toimunut ning ei ole identifitseeritavad, kes sissekande on teinud; arsti korralduste vanus on ca 1 aasta. Õendusloos sageli puuduvad varasemate haiguslugude andmed, konsultatsioonide otsused ja statsionaaris viibimiste väljavõtteid. Sisulises plaanis ei ole tagatud ravi järjepidevus. Näiteks on ühel II tüüpi diabeeti (suhkruhaigus) põdeval patsiendil viimane dokumenteeritud veresuhkru väärtus Kodus aastast 2013, väärtus ületab oluliselt lubatud normi (8,9 mmol/L), kuid ühtegi sekkumist ei ole dokumenteeritud; 2014 aprillis on haiglas mõõdetud Hb1ac % 5,5, mis II tüübi diabeedi puhul viitab pigem üleravimisele, raviskeemis on vähendatud ravimit Metformin 500mgx3 --> 500mgx2, kuid Kodus jätkatakse ravimi andmist 3 korda päevas ning antud patsiendi ravimidosaatorit kontrollides ravim karbist üldse puudub ning tegevusjuhendaja selle kohta seletust anda ei oska. Kiirabi jaoks peetakse veel eraldi ravikaarte diagnoosi koodiga, kuid nendes olevad diagnoosid ning raviskeemid tihtipeale ei kattu õendusloos olevaga. Eriarstiabi sh psühhiaatri konsultatsioonile viiakse patsiendid Sillamäele, Narva või Kohtla- Järvele, haiglaravile peale eelpoolmainitud asutuste ka Ahtmesse, koha peal psühhiaatri konsultatsioone ei toimu. Perearstil käiakse vajaduspõhiselt Sillamäel, kuhu viiakse patsient koos tegevusjuhendajaga, kohapeal perearst ei käi, plaanilisi tervisekontrolle läbi ei viida ei perearstil ega kohapeal õe poolt, õde tegeleb ainult probleemsete juhtumitega. Kiirabi kutsumise vajadus on erinevate tegevuvsjuhendajate hinnangul erinev; 1-8 korda kuus, peamiselt seoses psüühikahäire ägenemisega seotud agressiivse käitumisega. Kiirabi kohalejõudmine kodusse võtab aega 10-30 minutit. Koostöös kiirabiga esineb mõningasi probleeme, kellele tuleb veenvalt põhjendada kohaletuleku vajadust tingimustes, kus kiirabi väitel „niikuinii midagi teha ei saa“. Ravimeid säilitatakse kõigis majades lukustatud kapis, millest 1. maja ravimid asuvad üldkasutatavas ruumis (köök), ülejäänutes aga tegevusjuhendaja/õe toas. Kapis asuvad ravimid individuaalsetes patsiendi nimega märgistatud 7-päeva jaoks mõeldud dosaatorkarpides, mida õde täidab nädalaks ette väidetavalt raviskeemide alusel. Raviskeemid õendusloos on reeglina dateerimata. Raviskeemid õendusloos ja ravimikarbil tihti ei kattu, samuti ei vasta karbis olevate tablettide arv kohati ei õendusloos ega karbil oleval skeemil loetletule (tablette on kas üle või puudu), mistõttu jääb ebaselgeks, mis on reaalselt patsiendile manustatavate ravimite jagamise põhimõte. Samas kapis säilitatakse ka valik käsimüügiravimeid on (Paracetamol, Duphalac, No-Spa, Espumisan), majas nr 3 on samas kapis ka nimeliselt märgistamata retseptiravim Orfiril. Vajadusel manustatavad ravimid manustatakse õe korraldusel tegevusjuhendajate poolt. Õel puudub elementaarne varustus oma õendustoimingute teostamiseks – vt Sotsiaalministri määrus „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ § 6.Nõuded aparatuurile ja töövahenditele koduõendusteenuse osutamiseks. Varustusest on olemas vaid vererõhuaparaat ja kaal samuti enamus ühekordselt kasutatavatest pisitarvikutest, nt kaitsekindad, nahapuhastusvahendid, kätehügieeni vahendid, teataval määral haavasidumismaterjalid. Määruses ette nähtust on puudu – stetoskoop, lamp neelu vaatuseks, vahendid tilkinfusiooni teostamiseks, pulssoksümeeter, esmaabikohver koos elustamiseks vajalike vahenditega, vereanalüüside võtmiseks vajalikud vahendid. Õel puudub eelpoolmainitud määruses ette nähtud tarkvara. Viited väärkohtlemisele Puuduvad muud viited väärkohtlemisele kui meditsiiniline unarussejätmine välja arvata. Tegevusjuhendajad kohtlesid kliente lugupidavalt ja austusväärselt kliendi individuaalsest vajadustest lähtuvalt. Asutuse alkoholipoliitika, suitsetamise poliitika ja korraldus Sinimäe Kodus on alkohol keelatud. Suitsetamine toimub ainult õues nii, et passiivne suitsetamine teisi ei ohusta; suitsetamine toimub graafiku alusel ning sigaretid on tegevusjuhendaja poolt jagatavad. Kokkuvõtteks: Hoolekandeteenused Sinimäe Kodus: ööpäevaringse erihooldusteenuse maht on ebapiisav ega vasta kehtivateks õigusaktides sätestatule, eriti suured puuduväägid esinevad iseseisvalt osutatava õendusabiteenuse mahu osas. Õendusabiteenuse kvaliteedile on raske anda hinnangut, kuivõrd kontrollkäigul asutuses töötav õde ei viibi ning puuudliku dokumentatsiooni alusel on praktiliselt võimatu teostatud protseduuride nõuetekohasusele hinnangut anda. Õendusabiteenuse osutamise nõuetekohane dokumenteerimine on ülimalt puudulik – sissekanded õendusloos on juhuslikku laadi, loetamatud, dateerimata ja signeerimata ning erinevates dokumentides esineb vasturääkivusi – nt. õenduslugu versus ravikaart versus raviskeem ravimidosaatoril. Klientide raviskeemi järgimise nõude täitmineon samuti puudulik – raviskeemid ei kattu erinevates ravidokumentides ning ravimidosaatoril: samuti ei kattu kohati dosaatorites olevate tablettide arv skeemis olevate tablettide arvuga jne; Õendusabi kättesaadavus on täiesti ebapiisav, plaaniline töö puudub täiesti ning esineb ainult teataval määral probleemipõhist sekkumist, perearstiabi on halvasti kättesaadav ning ka eriarstile suunamine on täiesti ebapiisav, otsustades õenduslugudes leidvate korralduste alusel, st kas patsiente ei ole suunatud ei psüühiliste ega somaatiliste probleemidega vajadusel eriarsti vastuvõtule ega eriarsti juures käimine on korraldatud klientide vajadusi silmas pidades; Asutuses olev meditsiinilise inventari ei vasta õigusaktides sätestatule ega reaalsele vajadusele - õe varustus peaks vastama minimaalselt Sotsiaalministri määruse „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ § 6 nõuetele, samuti oleks soovituslik lähtuda asutuse spetsiifikast tingitud vajadustest . Eraldi tooks esile vajaduse meditsiinilise tarkvara järele, mis võimaldaks tagada tervisealase informatsiooni terviklikkuse, järjepidavuse ja taasesitatavuse. Puuduvad muud viited väärkohtlemisele kui meditsiiniline unarussejätmine välja arvata. Tegevusjuhendajad kohtlesid kliente lugupidavalt ja austusväärselt kliendi individuaalsest vajadustest lähtuvalt. Asutuse alkoholi-ja tubakapoliitikale etteheiteid ei ole. 21.09.2015 Le Vallikivi