Patendiamet · 12. oktoober 2018
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
12.10.2018 nr 1-1/18-28-O
Patendiameti riigivara kasutamise, käsutamise,
arvestuse pidamise ja inventuuride läbiviimise kord
§ 1. Üldsätted ja eesmärk
(1) Käesolev Patendiameti riigivara kasutamise, käsutamise, arvestuse pidamise ja inventuuride
läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib Patendiameti (edaspidi amet) omandis oleva riigivara
(edaspidi vara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused, arvestuse pidamist ning
inventuuride läbiviimist Patendiametis.
(2) Käesolevat korda kohaldatakse koos Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega.
(3) Patendiameti valduses oleva riigivara valitsemisel juhindutakse justiitsministri 13. novembri 2017.
a käskkirjast nr 127 „Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise
kord“, arvestades käesolevas korras kehtestatud erisusi.
(4) Patendiameti kasutuses oleva riigivara kasutamise eesmärk on riigivõimu teostamine, ametile
õigusaktidega pandud ülesannete täitmine või muu ameti peadirektori määratud avalik eesmärk.
Tulu saamiseks on vara kasutamine lubatud õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Ameti varade eest vastutajad määrab Patendiameti peadirektor käskkirjaga.
(6) Amet kasutab ja käsutab kooskõlas õigusaktidega tema valduses olevat riigivara ning tagab selle
säilimise, sihipärase ja otstarbeka kasutamise.
§ 2. Vara asutusesisene kasutamine
(1) Vara antakse töötajale kasutamiseks tööülesannete täitmiseks. Vara antakse töötaja
ainukasutusse või mitmele töötajale ühiskasutamiseks.
(2) Kasutusse antud vara tuleb kasutada heaperemehelikult. Töötaja vastutab varale tekkinud kahju
eest vastavalt töölepingu-, võlaõigus-, avaliku teenistuse seaduses ja muudes seadustes
sätestatule.
(4) Vara kasutamisel väljapool tööruume peab töötaja tagama, et vara ei ole kolmandatele isikutele
kättesaadav. Vara andmine kolmandate isikute kasutusse on keelatud.
(5) Ametil on igal ajal õigus nõuda töötajale kasutamiseks antud vara viivitamatut tagastamist,
eelkõige juhul, kui peaks ilmnema vara mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine. Töö- või
teenistussuhte lõppemisel tagastatakse kasutusse antud vara töötaja viimasel tööpäeval või muul
kokkulepitud ajal.
(6) Töötaja teatab häiretest vara töös viivitamata oma vahetule juhile või vara eest vastutavale
isikule.
§ 3. Vara käsutamine
(1) Vara käsutamine on vara üleandmine, kasutamiseks andmine, võõrandamine, kõlbmatuks
tunnistamine, mahakandmine või hävitamine. Amet korraldab oma valduses oleva vara käsutamist
ja täidab sellega seoses kõiki riigivara valitseja ülesandeid. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
(edaspidi RIK) poolt ametile hangitud IT-vara käsutamist ja vara üle arvestuse pidamist korraldab
RIK koostöös ametiga.
(2) Vara käsutamise, juhul kui mõnes muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab:
1) minister, kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik Vabariigi Valituse eelnev nõusolek;
2) kantsler, kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik riigivara valitseja otsus;
3) ameti peadirektor või tema volitatud isik, kui vallasvara harilik väärtus on alla 30 000 euro.
(3) Vara käsutamise toimingu kohta koostatakse akt riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi
RTIP).
§ 4. Varade arvestus
(1) Ameti valduses olev vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks varaks ja kulumaterjaliks:
1) põhivara – materiaalne ja immateriaalne vara, mille üle amet peab bilansilist arvestust
raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt;
2) väheväärtuslik vara – riigivara, mille soetusmaksumus ühiku kohta on alates 500 eurost kuni
4999,99 euroni käibemaksuta ning mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Väheväärtusliku vara üle
peetakse analüütilist arvestust varade koguselises ja summalises väljenduses vara liikide lõikes;
3) kulumaterjal – riigivara, mille soetamismaksumus on väiksem ameti määratud väheväärtusliku
vara soetamismaksumuse alampiirist. Kulumaterjali üle arvestust ei peeta.
(2) Arvele võetava põhivara ja väheväärtusliku vara põhiandmed kantakse RTIPis avatavale
elektroonilisele varakaardile. Põhivara varakaardile kantakse lisaks põhiandmetele varale tehtud
parendused, amortisatsiooninorm ja kulum.
(3) Varade arvestuse eest vastutaja on ameti finantsjuht, kes vastutab ametis varade kasutamise ja
käsutamise toimingute korrektse läbiviimise ning vastavas programmis kajastamise eest.
(4) Ameti põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste, teavikute ning meenete üle
raamatupidamisarvestust ei peeta. Trükiste ja teavikute üle peab eraldi arvestust vastava valdkonna
spetsialist. Ajakirju, ajalehti ja muid sarnaseid teavikuid arvele ei võeta.
(5) Teaviku eest otsene vastutaja on isik, kelle valduses on teavik. Teaviku eest otsene vastutaja
hüvitab kaotatud või rikutud teaviku maksumuse. Töösuhte lõppemisel või arvestust pidava isiku
nõudmisel on teaviku eest vastutaja kohustatud viivitamatult tagastama kõik teavikud.
§ 5. Vara üleandmine teistele riigiasutustele
(1) Kinnisasi või piiratud asjaõigus ning vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem,
antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle ja võetakse neilt vastu ning
antakse neile kasutamiseks või võetakse neilt kasutamiseks Justiitsministeeriumi kantsleri ja teise
riigivara valitseja pädeva isiku vahelisel kokkuleppel.
(2) Vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse teisele riigivara valitsejale või selle
volitatud asutusele üle ja võetakse neilt vastu ning antakse neile kasutamiseks või võetakse neilt
kasutamiseks ameti ja vastava asutuse vahelisel kokkuleppel.
(3) Justiitsministeeriumi valitsemisala piires antakse vara üle teisele asutusele kasutamiseks ameti
ja asutuse vahelisel kokkuleppel.
(4) Riigivara üleandmise või kasutusse andmise kokkulepe vormistatakse vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ning fikseeritakse RTIPis.
(5) Teisele riigiasutusele vara kasutamiseks andmisel kehtivad käesoleva korra §-s 2 sätestatud
põhimõtted.
§ 6. Vara võõrandamine
(1) Riigivaraga tehingute sooritamisel tuleb juhinduda põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu,
mis riik võib neist tehingutest saada. Vara võõrandamisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja
otstarbekuse põhimõttest ning riigi huvidest.
(2) Ametile mittevajalik põhivara, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, võõrandatakse üldjuhul
enampakkumise või valikpakkumise korras. Objektiivselt põhjendatud juhtudel võib sellist vara
võõrandada otsustuskorras.
(3) Ametile mittevajalik väheväärtuslik vara võõrandatakse üldjuhul otsustuskorras.
§ 7. Varud
(1) Varud on kasutusele võtmata, reservis olevad ning vajaduse korral kasutamiseks ettenähtud
varad, nt materjalid või tarvikud. Varude kohta raamatupidamislikku arvestust ei peeta.
Kantseleitarbed, blanketid jms kantakse soetamisel kuludesse ja arvestust peetakse bilansiväliselt.
Varude kohta, mille arvestamise kohta kehtib õigusaktist tulenev erikord, peetakse ametisisest
arvestust lähtuvalt kehtestatud erikorrast.
(2) Varude eest vastutav isik võtab varud vastutavale hoiule ning korraldab kasutuselevõtmist ja
väljastamist, teab varude asukohta, informeerib viivitamatult peadirektorit varude kadumisest või
kasutuskõlbmatuks muutumisest.
§ 8. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine
(1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui:
1) vara ei ole ametile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik ning ei ole ette näha
selle vajaduse tekkimist tulevikus ja vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid
saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada;
2) vara on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel
kasutamiskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.
(2) Vara mahakandmise algatamiseks teeb vara eest vastutav isik põhjendatud ettepaneku varade
arvestuse eest vastutavale isikule, kes vormistab vara mahakandmise.
(3) Vara hävitamise korraldab haldusjuht.
(4) Kõlbmatuks tunnistatud ning hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult odavalt ja
keskkonnasäästlikult. Vara mahakandmine ja hävitamine vormistatakse aktiga.
§ 9. Inventuur
(1) Inventuuri viib läbi ameti peadirektori määratud komisjon, mis koosneb esimehest ja vähemalt
kahest liikmest. Inventuurikomisjoni esimees on peadirektori asetäitja ja liikmed finantsjuht ning
finantsspetsialist.
(2) Inventuurikomisjoni esimees vastutab inventuuri läbiviimise eest.
(3) Inventuuri läbiviimisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis,
ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelis ning raamatupidamise sise-eeskirjas
sätestatud nõudeid. Väheväärtuslik vara inventeeritakse koos põhivaraga. Teavikuid ja litsentse
(soetamismaksumusega alla 1000 euro) ei inventeerita.
(4) Inventuur vormistatakse RTIPis. Lugemise käigus märgitakse lugemislehele jooksvalt loetud
varade olemasolu ja nende kogused ning vajadusel märkused vara seisukorra kohta. Peale
inventeerimist allkirjastavad komisjoni liikmed kõik inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid
(lugemislehed, komisjoni ettepanekud ja inventuuri lõppakti).
(5) Kasutamiskõlbmatu vara puhul tehakse ameti peadirektorile ettepanek vara staatuse muutmise
kohta.
(6) Aastainventuuri lõppakti kinnitab ameti peadirektor. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab
ameti peadirektor või tema poolt volitatud isik.
(7) RIKi IT-vara inventuuri viib läbi RIK, kes vajadusel kaasab ameti peadirektori määratud töötaja.
(8) Erakorralise inventuuri peab läbi viima varade eest vastutavate isikute vahetumise korral ning
varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (üleujutus, põleng)
kindlakstegemiseks.
§ 10. Rakendussätted ja jõustumine
Käskkiri kehtib tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2018.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viher
Peadirektor