KEHTETU Koolituse kord

KÄSKKIRI 02.10.2018 nr 1-1/18-26-O Koolituse kord Käskkiri kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse §-de 31 ja 32, töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punkti 4, § 28 lõike 2 punkti 5, Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määruse nr 90 „Ametnike koolituse kord“ ja Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“§ 12 lõike 6 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käskkirjaga kehtestatakse ühtsed alused Patendiameti (edaspidi ameti) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) koolituseks ning koolitustegevuse läbiviimiseks. 1.2. Koolitus jaguneb täienduskoolituseks ning tasemeõppeks. Tasemeõppe korral õpib teenistuja kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või omandab kõrgemat haridust. 1.3. Täienduskoolituse (edaspidi koolituse) eesmärk käesoleva käskkirja mõistes on teenistujate tööalaste teadmiste ja oskuste tõstmine ja vastavus teenistuskohal esitatavatele nõuetele. Koolitustegevus hõlmab koolituse korraldamise eri etappe. 1.4. Koolituse korraldamisel lähtutakse ameti eesmärkidest, teenistujate individuaalsetest arenguvajadustest ja koolituseks eraldatavate vahendite efektiivsest kasutamisest. 1.5. Koolitustegevust koordineerib personalijuht. 1.6. Iga teenistuja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete ulatuses, tehes oma vahetule juhile ettepanekuid enda tööalaseks koolitamiseks ning otsides endale sobivaid koolituspakkumisi. 1.7. Koolituste valikul eelistatakse võimaluse korral paindlikumaid ja majanduslikult soodsamaid. 2. Koolituse vormid 2.1. Koolituse vormidena kasutatakse üldjuhul sisekoolitust, avatud koolitust, ja tellimuskoolitust. 2.1.1. Sisekoolituse puhul on koolitajaks asutuse teenistuja, kes jagab oma teadmisi, infot ja kogemusi. 2.1.2. Avatud koolituse puhul osalevad teenistujad koolitusasutuse avalikul koolitusel koos teiste ettevõtete töötajatega. 2.1.3. Tellimuskoolituse puhul on koolitaja tellitud väljastpoolt asutust ja sihtgrupiks on kas kogu asutuse teenistujad või osa sellest. 3. Koolitusvajaduse analüüs 3.1. Koolitusvajaduse analüüs on tegevus, mille käigus kogutakse infot koolitusvajaduse kohta ja hinnatakse koolitusvajadust lähtuvalt ameti eesmärkidest. 3.2. Koolitusvajaduse analüüs põhineb: 3.2.1.asutuse arengukava ja tööplaanide analüüsil; 3.2.2. teenistujate arengu- ja hindamisvestluste (edaspidi arenguvestluse) tulemustel; 3.2.3. struktuuriüksuste juhtide ja teenistujate arvamusel ning ettepanekutel. 3.3. Teenistuja koolitusvajaduse määravad teenistuja ja tema vahetu juht, kes analüüsivad iga- aastase arenguvestluse käigus teenistuja koolitus- ja arenguvajadust. Vajaminevad koolitused ja muud arendustegevused märgitakse arenguvestluse kokkuvõttesse. 3.4. Ameti tasandil koordineerib koolitusvajaduse analüüsimist personalijuht, kes koostab kokkuvõtte arenguvestluste käigus selgunud koolitusvajadustest ning kogub kokku struktuuriüksuse juhtide ettepanekud. 4. Koolituse planeerimine 4.1. Koolituse planeerimine on tegevus, mille käigus kogutakse koolituskursuste ja -asutuste kohta infot ning planeeritakse koolitusüritusi, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest, rahalistest võimalustest ja koolitusturul pakutavast. 4.2. Koolitusvajaduse analüüsi põhjal koostab personalijuht iga aasta kohta koolitusplaani. 4.3. Koolitusplaan sisaldab järgmisi andmeid: koolituse teema, valdkond, koolituse sihtrühm, orienteeruv toimumisaeg, võimalikud korraldajad, orienteeruv eelarve. 4.4. Üldised koolitusplaanid tehakse aastaks, täpsemalt määratud koolitusüritus tuleb üldjuhul ette planeerida kaks nädalat enne ürituse toimumist. 4.5. Koolituse vormi ja koolitusasutuse valikul juhindutakse järgmisest: 4.5.1. teemade puhul, mille eesmärk on ühtsete põhimõtete rakendamine asutuse töökorralduses eelistatakse sisekoolitust; 4.5.2. tellimuskoolituse puhul eelistatakse koolitaja valikul koolitajat ja koolitusasutust, kellel on olemas vajalikud teadmised ja kogemused käsitletavast valdkonnast ning kelle koolituste kohta on laekunud positiivne tagasiside. 4.6. Koolituse planeerimise eest vastutab personalijuht ning koolituseelarve täitmist jälgib finantsjuht. 5. Koolitusel osalemine ja koolitusele registreerumine 5.1. Enne sise- või tellimuskoolituse toimumist sisestab personalijuht iseteenindusportaali (edaspidi portaali) koolituse andmed. 5.2. Sise- või tellimuskoolitusel osalemiseks märgistab teenistuja riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi iseteenindusportaalis) ära oma osalemissoovi, mille personalijuht aktsepteerib. 5.3. Avatud koolitusel osalemise taotluse esitab teenistuja iseteenindusportaalis ja selle kooskõlastavad vahetu juht, finantsjuht, peadirektori asetäitja ja personalijuht. 5.4. Koolitusel osalemise kinnitab peadirektor. 5.5. Pärast seda, kui koolitustaotlus on kinnitatud, võib teenistuja koolitusele registreeruda. 5.6. Teenistuja on kohustatud koolitusel osalema. Teenistuja võib loobuda koolitusel osalemisest vaid mõjuval põhjusel. 5.6.1.Mõjuvaks põhjuseks loetakse haigestumist või ootamatut perekondlikku takistust. 5.7. Koolitusel mitteosalemisest peab teenistuja või tema vahetu juht teavitama personalijuhti hiljemalt kaks tööpäeva enne koolituse algust ja esitama puudumise põhjuse. 6. Ressursimahukas koolitus 6.1. Ressursimahuka koolitusena käsitletakse koolitust, mis kestab kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega kaasnevad muud kulud vähemalt viis korda kuu töötasu alammäära. 6.2. Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse teenistujaga enne koolitusel osalemist ressursimahuka koolituse leping, milles määratakse teenistuja kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametis vähemalt 15 kuud. 6.3. Kui teenistuja lahkub töölt mõjuva põhjuseta enne 15 kuu möödumist pärast koolituse lõppu, peab teenistuja hüvitama koolituskulud proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga. 6.4. Kui teenistuja mõjuva põhjuseta ei osale koolitusel või katkestab koolituse mõjuva põhjuseta, peab ta ressursimahuka koolituse kulud hüvitama ametile täies ulatuses. 7. Õppepuhkus 7.1. Õppepuhkust antakse teenistujale õppeasutuse teatise alusel täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. 7.2. Tööga mitte seotud koolitusel osalemiseks antakse teenistujale tema taotluse ja vahetu juhi nõusoleku alusel tasustamata puhkust. 7.3. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse või tasustamata puhkuse saamiseks sisestab teenistuja taotluse iseteenindusportaali, lisades õppeasutuse teatise õppe toimumise kohta. 8. Koolituskulude hüvitamine 8.1. Koolituskulud on koolituse maksumus ja koolitusega kaasnevad muud kulud. 8.2. Tööga seotud koolituse maksumuse hüvitab amet 100% ulatuses. 8.3. Tööalaselt vajaliku keelekoolituse (inglise, prantsuse, saksa või vene keele) kulud hüvitab amet 100% ulatuses. 8.4. Koolitusega kaasnevate muude kulude hüvitamise määr otsustatakse koolituse taotlemisel. 8.4.1. Keelekoolituse õppematerjalidega seotud kulusid ei hüvitata. 8.5. Tööga mitteseotud koolituse kulusid amet ei hüvita. 9. Koolituse arvestus ja tulemuslikkuse hindamine 9.1. Koolituse arvestuse ja tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada ülevaade toimunud koolitustegevustest. 9.2. Koolitustegevuse käigus hinnatakse koolituse tõhusust ja säästlikkust ning mõju teenistuja töötulemustele ja ameti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. 9.3. Teenistuja vahetu juht hindab teenistuja koolituselt saadud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevases töös ning annab iga-aastasel arenguvestlusel üldise hinnangu teenistuja koolituse tulemuslikkuse kohta. 9.4. Eesti-sisese koolituse materjalid laadib koolitusel osalenu ameti üldkettale avalikku koolitusmaterjalide kausta. 9.5. Väliskoolitusel osalenu koostab koolitusaruande, salvestades aruande muu dokumendiliigina dokumendihaldusprogrammi. Aruande juurdepääsupiiranguks valitakse majasisene, funktsiooniks personalitöö ning sarjaks välislähetuse sisuaruanded. Aruanne saadetakse dokumendihaldussüsteemi kaudu vahetule juhile ning peadirektorile. 9.6. Vajadusel jagab koolitusel osalenu koolitusel omandatud teadmisi kolleegidega. 9.7. Üldjuhul täidetakse iseteenindusportaalis ära koolituse tagasisideleht. 9.8. Koolitusel osalenu toob personalijuhile koopia koolitusel saadud tunnistusest. 10. Käskkirja kehtetuks tunnistamine Tunnistan kehtetuks Patendiameti peadirektori 08.07.2013 käskkirja nr 39-O. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viher Peadirektor