vastus pöördumisele

-----Original Message----- From: Maris Juha Sent: Monday, June 22, 2020 2:36 PM To: Liina Kamm <[email protected]> Cc: Triin Kask <[email protected]>; Signe Kerge <[email protected]> Subject: RE: [VÄLJAST] Küsimus RITA projekti MAITT raames Päästeameti andmete väljastamise kohta Tere! Ma olen kursis Teie saadetud selgitustaotlusega ja AKI vastusega sellele. Teile saadetud küsimused tulenesid ikka sellest, et Teie kirjast ei selgunud meie jaoks piisavalt infot, et Teile vastata. Me ei saa ju vastata, kui ei saa Teie plaanitud tegevusest täit ülevaadet. Seega pean Teie viidet AKI-lt saadud vastuste kohta ebakohaseks. Meilt palutakse tihtipeale vastust mingile fragmentaarsele kontekstist välja rebitud küsimusele, millele saadud vastust siis hiljem laiendatakse kogu andmetöötlusele. Ja nii väärarusaamad tekivadki. Et küsimustele vastata, peame aru saama: a) kas tegemist on teadustöö või poliitikakujundamise uuringuga; b) kas töödeldakse eriliigilisi andmeid. Sotsiaalmajanduslik seisund (kodutu, töötu vms) või sotsiaalabi saamine pole eriliiki isikuandmed vt IKÜM art 9. Eriliiki isikuandmed on puude kirjeldus, terviseseisund, vigastuse olemus jms. c) kes on uuringu vastutav töötleja, st kes lõppastmes vastutab kogu uuringu tegemise eest. Tavaliselt on see, kes uuringu tellib. Näiteks ministeerium tellib, ülikool teostab. Näib, et teie kirjeldatud uuringu puhul rahastus ja teemapüstitus on tulnud küll riigilt, kuid vastutust uuringu teostamise eest vist riik (mõne ministeeriumi näol) vist endale siiski võtnud ei ole? d) rollid- kes millist rolli täidab mingis etapis. Sellest oli ka ajendatud teile saadetud küsimus, et kes andmete anonüümimise läbi viib. Anonüümimine teadupärast on ju ka andmetöötlustoiming. e) kavandatava andmetöötluse olemus (täpselt mida ja kuidas plaanitakse töödelda). IKS § 6 kohaselt on teadusuuringuks AKI luba vaja vaid eriliiki isikuandmete töötlemisel ja juhul, kui eetikakomiteed pole. Kui eriliiki isikuandmeid ei töödelda, otsustab andmete teadustööks kasutamise ja väljastamise vastutav töötleja (Päästeamet) ise. Poliitikakujundamisanalüüside puhul on asi teisiti. Eetikakomitee loast: Eestis ongi vaid kaks eetikakomiteed (Tallinna meditsiinieetika konitee ja Tartu inimuuringute eetikakomitee), kes lube annavad, mh otsustavad nad ise, mille osas nad end pädevaks peavad. Kahtluse korral saab neilt endilt küsida. Senine kogemus näitab, et terviseandmete osas ei tohiks tekkida olukorda, kus Eestis eetikakomiteed pole. Igal asutusel endal polegi eetikakomiteed, ka Päästeametil seega mitte. Ühisarvutusest ja anonüümimisest: IKS § 6 (ja üleüldse andmekaitse) põhimõte on, et isikustatult võib andmeid töödelda üksnes siis, kui teisiti ei saa. Kui teil on oma uuringu läbiviimiseks võimalik kasutada sharemindi või anonüümimist, siis nii tulekski teha. Isikustatud andmeid võib kasutada vaid siis, kui teisiti pole kuidagi võimalik. Kui Päästeamet soovib AKI hinnangut, kas sellist uuringut peaks lubama, siis on jah mõistlik asja arutada virtuaalkoosolekul. Esimene võimalus selleks oleks minul alates 6. juulist. Lugupidamisega Maris Juha Järelevalvedirektor Andmekaitse Inspektsioon -----Original Message----- From: Liina Kamm <[email protected]> Sent: Friday, June 19, 2020 2:00 PM To: Maris Juha <[email protected]> Cc: Henrik Veenpere <[email protected]>; Dan Bogdanov <[email protected]>; Ott Velsberg <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Küsimus RITA projekti MAITT raames Päästeameti andmete väljastamise kohta Tere! Sissejuhatuseks - Cybernetica AS on osaline teadusprojektis "Masinõppe ja AI toega teenused”. Tegu on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. Sain teie kontakti Ott Velsbergilt, kes projekti juhtrühma koosolekul soovitas kirjutada otse teile. Uuringu sisuks on uuenduslike andmeanalüüsi meetodite rakendamine riigi teenuste arendamiseks. Uuring on jagatud alamteemadeks, lähtuvalt valdkonnast, mida edasi arendatakse. Üheks valdkonnaks on tuleohutus ning Cybernetica on koos töötamas Päästeametiga, et uurida, kas PÄIS (Päästeameti infosüsteem) Ehitise tulekahju andmete ja PÄIS ohutusalase nõustamise andmete ning ehitisregistri andmete abil on võimalik ennustada, millistel hoonetel on tavalisest suurem oht süttida. Selliste hoonete tuvastamine on Päästeameti tavapärase tegevuse osa. Tulemuste abil on võimalik paremini planeerida ennetavaid kodukülastusi ning uute ohutegurite selgumise korral teha riiklikku teavitustööd. Soovime teha projekti kolmes faasis: 1. intsidentide seos ilmaandmetega; 2. ennetustöö ja intsidentide seos, ehitise andmete (ehitisregistrist) seos intsidentidega, ehitise andmete (ehitisregistrist) seos ennetustööga; 3. sotsiaalsete näitajate seos intsidentidega. Esimeses faasis saaksime hakkama anonüümitud andmetega. Kahjuks teises ja kolmandas see ei tööta, sest intsidentide maht on nii väike, et on oht, et pärast anonüümimisalgoritmide rakendamist ei jää analüüsiks alles piisavalt andmeid. Teises faasis näeme kaht lahendust: pseudonüümitud andmed või ühissalastatud andmed ja turvaline ühisarvutus (Sharemind platvorm). Kolmanda faasi lahendaksime võimalusel turvalise ühisarvutuse abil. Sharemind on turvalise ühisarvutuse platvorm, kus andmete vastutav töötleja ühissalastab andmed ja ning andmeanalüütikul puudub ligipääs üksikutele väärtustele. Meie küsimus praegu kehtibki teise faasi kohta ja Päästeameti andmete kohta. Päästeameti andmekogude vastutav töötleja on Päästeamet. Neil ei ole eraldi eetikakomiteed, kes annaks loa uuringu läbiviimiseks. Päästeamet soovib, et AKI vaataks selle uuringu üle ja ütleks, kas Päästeamet võib väljastada pseudonüümitud andmeid teises faasis toimuva uuringu jaoks. Täpsemalt on meil kolm küsimust: 1) Lähtuvalt sellest, et uuringu teises faasis töödeldakse pseudonüümitud andmeid, mis ei ole eriliigilised, kas on vaja Andmekaitse inspektsioonile esitada loa taotlus uuringu läbiviimiseks? 2) Kui Päästeamet ise ei ole kehtestanud korda andmete teadustöös kasutamiseks, siis kas piisab pseudonüümitud andmete töötlemiseks hoopis Päästeameti enda loast? 3) Kui me kasutame ka teises faasis ühissalastamist ja turvalist ühisarvutust (Sharemind'i), kas see muudab kogu protsessi lihtsamaks? Varem võtsin ühendust AKI-ga aadressi [email protected] kaudu, aga olen sealt saanud vastuseks rohkem küsimusi. See on arusaadav, sest projekt on keeruline ja seetõttu raskesti seletatav. Kas teie oskate mulle (ja Päästeametile) sel teemal nõu anda? Kas oleks abiks, kui me teeme ühe virtuaalse koosolek, kus me saame paremini selgitada, mida me plaanime ja otse küsimustele vastata? Parimate soovidega, Liina Kamm Liina Kamm, PhD Teadur Infoturbeinstituut Cybernetica AS (Tartu kontor) Ülikooli 2, 51003 Tartu, ESTONIA GSM 51 40 443 @liinakamm www.cyber.ee