Hr Päärn Marran Teie 23.07.2020
Innomed OÜ Meie 30.07.2020 nr 12.2-1/5318-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Marran
Edastasite 23.07.2020 rahandusministeeriumile pöördumise, milles väljendasite kahtlust, kas Tartu
Ülikooli Kliinikumi (edaspidi hankija) poolt riigihangete registris (edaspidi eRHR) 21.07.2020
avaldatud avatud hankemenetlusega riigihange „Sterilisatsiooni seadmete ostmine“, viitenumber
225736 (edaspidi riigihange) korraldamine on õiguspärane.
Oma pöördumises märgite, et hankija on avaldanud riigihangete registris osadeks jaotamata riigihanke,
millega soovitakse soetada vähemalt kuut erinevat seadmete gruppi (kokku vähemalt 15 erinevat
seadet, mille maksumus on hinnanguliselt vähemalt 120 000 - 150 000 eurot käibemaksuta). Leiate, et
seadmete tehnilise kirjelduse alusel on võimalik prognoosida edukat pakkujat ning tegemist on ühe
pakkuja ilmse eelistamisega. Märgite, et olete juhtinud hankija tähelepanu nimetatud asjaoludele,
pakkudes õiglase konkurentsi tagamiseks riigihanke osadeks jaotamist, sest seadmegrupid saavad
töötada üksteisest sõltumatult. Olete seisukohal, et riigihanke korraldamisel ei ole tagatud rahaliste
vahendite efektiivne kasutamine. Täiendavalt selgitate, et hankija väited ruumide piiratud suuruse
kohta on küsitavad, kuna erinevused konkureerivate seadmetega on vaid mõnedes sentimeetrites, mida
saab ehituslikult kohandada.
Tutvunud riigihangete registris avaldatud riigihanke andmetega tuvastas rahandusministeerium, et
hankija eiras riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 27 lg-s 2 sätestatud kohustust põhjendada
riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada,
kui riigihange, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ei ole ühe
menetluse raames osadeks jaotatud. Hankija alustas riigihanget avatud hankemenetlusena riigihangete
registris ning rahandusministeeriumile teada olevate andmete kohaselt ületas riigihanke eeldatav
maksumus riigihanke piirmäära, ent riigihangete registris esitatud teabe kohaselt riigihanget osadeks
ei jaotatud (hanketeate punkt II.1.6). Samas puudus riigihanke alusdokumentides põhjendus, miks
otsustas hankija riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada.
Täiendavalt leidis rahandusministeerium, et hankija poolt riigihangete registri teabevahetuses esitatud
põhjendus riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta „hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest
hankelepingu esemeks on sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad“, ei ole sisuline ega väljenda
arusaadavat ja asjakohast põhjendust, miks ei ole riigihanget osadeks jaotatud. Asjaolu, et seadmeid
ostetakse sama eesmärgi saavutamiseks, ei välista mingil viisil riigihanke osadeks jaotamist sama
menetluse raames. Riigihanke alusdokumentides esitatud tehniliste nõuete kohaselt ei ole riigihankes
kirjeldatud seadmed funktsionaalselt koostoimivad, st need töötavad üksteisest sõltumatult. Antud
juhul on riigihanke osadeks jaotamata jätmine ja selle jaotamata jätmise sisuline põhjenduse esitamata
jätmine efektiivse konkurentsi kasutamata jätmine RHS § 3 p 3 tähenduses, sest see piirab teatud
ettevõtjatel pakkuda neid seadmeid, mida need ettevõtjad on võimelised pakkuma, ilma, et nad peaksid
kõikidele seadmetele pakkumuse esitama.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kuigi direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 78 kohaselt peaks avaliku sektori hankija olema
kohustatud kaaluma riigihankelepingute osadeks jaotamise asjakohasust, säilitades seejuures vabaduse
teha otsus autonoomselt mis tahes oluliseks peetaval põhjusel, ilma et tema suhtes kohaldataks
halduslikku või kohtulikku järelevalvet, viidatakse RHS kommentaarides Euroopa Kohtu
kohtupraktikale,1 mille kohaselt ei ole direktiivi põhjendustel siduvat õigusjõudu. Ühtlasi märgitakse
RHS kommentaarides, et direktiivi 2014/24/EL art 46 lg-t 1 tuleb vaadata koos sama direktiivi art 18
lg-ga 1, mille järgi ei tohi riigihanke kavandamisel lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata,
sh ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna ning kui riigihanke
osadeks jaotamata jätmise eesmärk on konkurentsi piiramine, ei saa riigihanke osadeks jaotamata
jätmise või põhjuste asjakohatuse vaidlustamist välistada.2
Võttes arvesse, et riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäev oli 25.08.2020 ning riigihanke osadeks
jaotamata jätmise põhjendamata jätmist on võimalik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist
kõrvaldada, edastas rahandusministeerium 24.07.2020 riigihangete registris esitatud riigihanke
kontaktisikule e-kirja, selgitades hankijale RHS § 27 lg-st 2 tulenevat kohustust põhjendada riigihanke
alusdokumentides, miks otsustas hankija riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada juhul, kui
riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ning hankija ei ole ühe
menetluse raames riigihanget osadeks jaotanud. Ühtlasi juhtis rahandusministeerium hankija tähelepanu
sellele, et riigihangete registri teabevahetuses esitatud põhjendus riigihanke osadeks jaotamata jätmise
kohta ei ole sisuline ega väljenda arusaadavat ja asjakohast põhjendust, miks ei ole riigihanget osadeks
jaotatud. Rahandusministeeriumi 24.07.2020 e-kiri sisaldas ka selgitust, et juhul, kui sisuline
põhjendus riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta puudub ning riigihange tuleb jaotada osadeks,
ei ole võimalik juba avaldatud hanketeates enam sellist viga parandada, mistõttu on vajalik riigihange
kehtetuks tunnistada ning alustada riigihangete registris uut riigihanget. 28.07.2020 teavitas riigihanke
kontaktisik rahandusministeeriumit e-kirjaga, et tunnistas 28.07.2020 Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse
otsusega nr 1.3-1/265 riigihanke RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks, seoses vajadusega muuta riigihanke
alusdokumente. 28.07.2020 esitas hankija riigihangete registris ka teavituse hankelepingu sõlmimata
jätmise kohta (hankelepingu sõlmimise teate V osa).
Vastavalt RHS § 205 lg 1 p-le 1 viiakse järelevalvemenetlus läbi rahandusministeeriumi algatusel üksnes
avaliku huvi kaitseks. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral
RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis
viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Kuivõrd RHS § 73 lg 3 p
6 alusel tunnistas hankija enda otsusega põhjendatud vajadusel ja omal algatusel hankemenetluse
kehtetuks, on riigihange lõppenud ning rahandusministeerium järelevalvemenetlust ei alusta. RHS § 206
lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui
riigihange on lõppenud.
Vastuseks Teie tähelepanekule seoses hankija väitega, et seadmete mõõdud on esitatud maksimaalsete
suurustena, sest suuremate mõõtudega seadmed ei mahu kliinikus selleks ettenähtud ruumidesse,
selgitame, et hankijal on õigus määratleda hankelepingu ese vastavalt oma vajadustele ja võimalustele.
Riigihanke tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus, mistõttu on hankijal vabadus ise
määratleda hankelepingu ese vastavalt oma vajadustele.3 Ka Euroopa Üldkohus (EÜK) on asunud
seisukohale, et hankemenetluse eesmärk on hankija vajadusi parimal võimalikul viisil rahuldada,
mistõttu peab hankija saama hanke eset oma vajadustele vastavalt vabalt määratleda.4 Järelikult ei saa
riigihankes osalemisest huvitatud isikud hankija eest otsustada hankija vajaduste ning nende vajaduste
rahuldamiseks kõige otstarbekamate lahenduste üle.5 Asjaolu, et hankija on lähtunud tehnilise kirjelduse
koostamisel oma konkreetsetest vajadustest, ei saa iseenesest käsitleda põhjendamatute takistuste tegemisena
1
EKo 13.07.1989, C-215/88, Casa Fleischhandels-GmbH vs Bundesanstalt für landwirtschaftliche
Marktordnung, p 31; 24.11.2005, C-136/04, Deutsches Milch-Kontor GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas,
p 32; 02.04.2009, C-134/08, Hauptzollamt Bremen vs J. E. Tyson Parketthandel GmbH hanse j., p 16.
2
M.-J. Raude. RHS komm, 2019, § 27, p 11, lk 222.
3
TrtHKo 09.10.2009, nr 3-09-1624, lk 9; TlnRKo 01.03.2011, nr 3-10-3225, p 17.
4
EÜKo 13.09.11, T-8/09, Dredging International ja Ondernemingen Jan de Nul vs EMSA, p 68.
5
VaKoo 12.01.2018, nr 205-17/180426, p 9.1.
2
riigihanke avamisel konkurentsile.6 Riigihangete vaidlustuskomisjon (VaKo) on oma praktikas leidnud, et
konkurentsipiiranguks ei ole asjaolu, kui keegi ei saa pakkumust esitada, sest tal pole pakkuda tehnilistele
tingimustele vastavat asja. Hankija ei pea koostama hankedokumente selliselt, et kõik kvalifitseeritud
pakkujad saaksid pakkumust esitada. Pakkuja kohustus tagada riigihankes võrdsed tingimused ei tähenda,
et pakkumuse saaksid esitada kõik seda soovivad isikud. Kõik turul pakutavad sama otstarbega asjad ei pruugi
vastata hankija esitatud tingimustele ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust
esitada.7 Ka Tartu Halduskohus on sedastanud, et pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa
käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse saaksid alati esitada kõik
soovijad.8 Täiendavalt märgime, et RHS § 88 lg-ga 7 samasisulise sätte (kuni 31.08.2017 kehtinud
RHS-i § 33 lg 8) tõlgendamisel on sedastatud kohtupraktikas, et põhjendamatuid takistusi konkurentsile
ei ole tekitatud, kui tingimustele vastava pakkumuse esitamise võimalus on olnud vähemalt kahel
ettevõtjal.9 Arvestades eeltoodud kohtupraktikat, on hankijal õigus seadmete mõõdud tehnilistes nõuetes
ette näha vastavalt oma vajadustele ning puudub alus nõuda hankijalt võimaldada pakkuda seadmeid, mis
ei vasta hankija vajadustele. Lisaks ei ole hankija seadnud riigihanke alusdokumentides seadmete tehnilisi
nõudeid konkreetse millimeetri täpsusega, vaid on märkinud maksimaalsed seadmete mõõdud, kasutades
nt väljendeid „vähemalt“ ja „on väiksemad kui“.
Rahandusministeerium tänab Teid esitatud pöördumise eest. Jätkame turuosalistelt laekunud teabe
analüüsimist ja arvestame sellega riskianalüüside ning plaanilise järelkontrolli tööplaanide
koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Marit Piirisaar´e
poole (tel: 611 3033, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Karindi-Kask
nõunik osakonnajuhataja asetäitja ülesannetes
riigihangete ja riigiabi osakond
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
6
VaKoo 14.08.2014, nr 173-14/150745, p 6.1.
7
VaKoo 12.01.2018, nr 205-17/180426, p 9.1.
8
TrtHKo 09.10.2009, nr 3-09-1624, lk 9.
9
TrtRKo 20.03.2012, nr 3-11-1300, p 14.
3