AS Pro Kapital Eesti_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsler pr Ülle Madise Kohtu 8 15193 Tallinn Tallinnas, 24.09.2015 Taotluse esitaja: Pro Kapital Eesti AS Reg nr 10278802 Põhja pst 21, 10151 Tallinn, Estonia e-post: [email protected] TAOTLUS PRO KAPITAL EESTI KAASAMISEKS MTÜ TELLISKIVI SELTS AVALDUSE LAHENDAMISELE MTÜ Telliskivi selts (Telliskivi selts) esitas 24.08.2015 avalduse ametiasutuse tegevuse kontrollimiseks seoses Tallinna Kalasadama territooriumi planeerimisega. Pro Kapital Eesti AS palus 02.09.2015 saadetud avalduses Telliskivi seltsi avalduse jätta läbivaatamata, kuna avaldus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse ja avalduse esitanud isikul on võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Juhul kui õiguskantsler siiski otsustab Telliskivi seltsi avaldust menetleda, siis palusime anda võimaluse Pro Kapitalile olla ära kuulatud. Teisipäeval, 22.09.2015 esines õiguskantsler ettekandega Riigikogus.1 Ettekandest nähtub, et õiguskantsler menetleb Telliskivi seltsi avaldust ja kavatseb selle varsti avalikustada.2 Lisaks selgitas õiguskantsler, et peab lubamatuks praktikat, kus kinnisvaraarendajad ähvardustega tasalülitavad piirkonnaseltside aktivistide arvamusi ja takistavad selliselt neil planeeringumenetluses osalemist.3 Õiguskantsler põhjendas oma järeldust sellega, et 1 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201509221000#PKP-17232 2 „Aga kirjaliku vastuse koostamine ühele viimasele pöördujale, Telliskivi Seltsile, on praegu alles töös. 3 „Meieni jõudnud avaldustest nähtub veel üks küllalt kurb asi. Eesti on kahjuks jõudnud sinnani, et ka meil on hakatud juriidiliste nõksudega, ähvardustega kodanikuühiskonna arvamusi tasalülitama. Ennekõike tuleb see välja oluliste kinnisvaraarenduste ja detailplaneeringutega seoses. Kinnisvaraarendajate esindajad, sageli lugupeetud vandeadvokaadid, esitavad planeeringu suhtes vastuväiteid esitavatele isikutele, tavaliselt siis piirkonnaseltsidele, agressiivses vormis kahjuhüvitusnõudeid. Nende nõuete perspektiivikus kohtu silmis on teadmata. Pigem tõenäoliselt loomulikult sellelt piirkonnaseltsilt, kes püüab oma arvamust kavandatava avaliku ruumi suhtes avaldada, niisugust kahju välja ei mõistetaks, ent need inimesed tegutsevad oma kohaliku kogukonna ja piirkonna arengu nimel vabast ajast, töö ja pere mitte alati ei ole piirkonnaseltside aktivistidel tulenevalt oma teadmistest võimalik eristada ebaõiget faktiväidet õigest.4 Kuigi õiguskantsler ei maininud kordagi Pro Kapitali nime võib kontekstist järeldada, et õiguskantsler pidas silmas Pro Kapitali poolt Telliskivi seltsi kahele aktiivsele liikmele tehtud ettepanekut lõpetada teadlikult ebaõigete faktiväidete esitamine Kalasadama planeeringumenetluses. Peame kahetsusväärseks, et Telliskivi selts on esitanud ühekülgselt selgitusi ja selliselt eksitanud õiguskantslerit. Seetõttu kordame oma taotlust kaasata Pro Kapital Telliskivi selts avalduse lahendamisse. Samuti palume õiguskantsleril selgitada, kuidas saaks Pro Kapital oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta kui tema kohta esitatakse planeeringumenetluses teadvalt ebaõigeid faktiväiteid olukorras, kus seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamist peab õiguskantsler ähvarduseks. Nõustume, et planeeringumenetluses peab igaüks saama osaleda vabalt. Raske on vaielda ka sellega, et mitte alati ei ole planeeringumenetluse nüansid mõistetavad piirkonnaseltside esindajatele. Eelnev ei tähenda aga õigust esitada teadlikult ebaõigeid faktiväiteid. Eesti Vabariigi põhiseaduses puudub selline põhiõigus nagu õigus valetada. Telliskivi seltsi esindajad Teele Pehk ja Toomas Paaver on Pro Kapitali hinnangul esitanud avalikkusele Kalasadama planeeringumenetlusega seonduvalt teadvalt ebaõigeid faktiväiteid ehk teisisõnu valetanud. Seda ei ole tehtud teadmatusest või hooletusest, vaid läbimõeldult. Ebaõigete väidete esitamine kahjustab Pro Kapitali mainet. Õiguskantsleri poolt väljaöeldust võib jääda mulje, et Pro Kapitalil puudub õigus oma õiguste kaitseks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutada.5 Meie hinnangul ei tohiks ühe isiku õiguste (antud juhul piirkonnaseltside õiguse kaasa rääkida avatud planeerimismenetluses) kaitsmisel unustada ega tähelepanuta jätta ka teise osapoole õigusi (õigus nõuda ebaõigete väidete ümberlükkamist). Leiame, et õiguskantsleri poolt läbiviidav menetlus peab olema sõltumatu, erapooletu ning aus. Vältida tuleks igasuguseid kahtlusi, et menetlust viiakse läbi või arvamust kujundatakse tulenevalt sõprus- või muudest sidemetest (peame silmas ühe Telliskivi Seltsi aktiivse liikme, kelle suhtes on Pro Kapital esitanud ebaõigete väidete etteheite, seost õiguskantsleri institutsiooniga). Peame kahetsusväärseks, et õiguskantsler on kujundanud Pro Kapitali suhtes arvamuse ja meelestatuse ilma puudutatud isikult selgitusi küsimata ega isikut kaasamata. Ühtlasi oleme arvamusel, et õiguskantsleri institutsioonile ei ole kohane kahe isiku vahelises tsiviilõiguslikus vaidluses ühe poole nõustamine6. kõrval, enamasti on nad juriidiliste eriteadmisteta. Nii et meieni jõudnud kaebused ja signaalid ütlevad seda, et tahtmine ja soov planeeringumenetluses näiteks, kus avatud menetlus peaks olema norm, kaasa rääkida, on kahanenud. Oleme saanud ka koopiad nendest advokaatide ähvarduskirjadest.“ 4 Aga samal ajal on põhiseadust silmas pidades täiesti lubamatu praktika, kus planeeringute menetlemisel ehk siis kogukonna avaliku ruumi kujundamisel hirmutatakse inimesi, kes soovivad nii, nagu nad oskavad, sellel teemal sõna võtta. Väga sageli on planeeringu juurde käiv seletuskiri ja ka joonised asjatundjalegi niivõrd segased, et on sisuliselt võimatu eristada õiget faktiväidet valest. Seda teavad ilmselt kõik, kes on planeeringutega kokku puutunud.“ 5 „Tahaks rõhutada, et isegi õigusliku sisuta ähvardus on ähvardus ning selle vahendamine on samuti ähvardus, mitte õigusabi.“ 6 „Esmalt oleme soovitanud mitte kaotada kainet meelt, nendele seisukohtadele üldiselt pigem mitte vastata ja rahulikult jätkata avatud menetluses osalemist.“ 2/5 Leiame, et õiguskantsleri institutsioon ei pea mitte üksnes olema sõltumatu ja erapooletu, vaid sellisena ka näima. Väites, et „õigusliku sisuta ähvardus on ähvardus“, on õiguskantsler võtnud seisukoha, et Pro Kapitalil puudub selline kaitstav õigus nagu õigus nõuda ebaõigete faktide ümberlükkamist. Oleme seisukohal, et oma õiguste kaitsmist seaduses ettenähtud õiguskaitsevahenditega ei saa pidada ähvardamiseks. Kui õiguskantsler on teisel arvamusel, siis palume esitada vastav õiguslik põhjendus. Väites, et Pro Kapitali poolt esitatud nõue Teele Pehkile ja Toomas Paaverile on „õigusliku sisuta“, on õiguskantsler asunud hindama nõude põhjendatust ehk teostama õigusemõistmist. Sellist õigust ei ole põhiseadus õiguskantslerile omistanud ja seda on õiguskantsler ka oma ettekandes möönnud. Taoline eksitus oleks jäänud olemata, kui õiguskantsler oleks Pro Kapitali kaasanud. Peame oluliseks rõhutada, et planeeringumenetluses peab igaüks saama osaleda vabalt, kuid märgitu ei tähenda, et planeerimismenetluses osalevad isikud tohiksid oma arvamustele kaalu lisamiseks ja avaliku arvamuse kujundamiseks kasutada oma õiguste teostamisel valeväidete esitamist. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtlikult, milles seisneb Telliskivi seltsi esindajate poolt teadvalt ebaõigete faktiväidete esitamine, mille osas on Pro Kapitali esindajad saatnud Telliskivi seltsi liikmetele palved leida olukorra lahendamiseks kohtuväline kokkulepe, lükata ebaõiged faktiväited ümber ning hoiduda edaspidiste valeväidete esitamisest. Teele Pehk on esitanud teadvalt ebaõigeid faktiväiteid 05.08.2015 ilmus väljaandes „The Baltic Times“ artikkel „The battle for the Estonian coastline7“, mis sisaldas ebaõigeid andmeid Pro Kapital kohta. Artiklist nähtub: „Pro Kapital, kes on teinud selle artikli uurimistöö osas koostööd, andis mulle piirkonna kaardi koos tulevase promenaadi plaaniga. Kuid Pehk näitab mulle detailplaneeringut. Üks detailplaneeringu elemente, mis Pro Kapitali poolt saadetud plaanil puudub, on sõna „jahisadam“, mis näitab et see vaikset rannikut tunduvalt muutev arenguplaan on endiselt Pro Kapitali kavas.“ „Aga investorid, Pro Kapital, on üsna vanamoodsad arendajad, ja nad soovivad siia tarastatud elamupiirkonda koos viiekorruseliste luksuskorteritega majadega ja väravatega jahisadamat, kuhu pääsevad vaid jahtide omanikud, ja seda tõstetakse, nii et veele ligipääsu enam ei ole.“ Vaidlusaluses artiklis avaldas Teele Pehk oma seisukohti Telliskivi seltsi liikme ning esindajana. Samuti avaldas Teele Pehk 22.08.2015 oma Facebooki ajajoonel järgmise väite: „Hetkel on ligipääs merele ja liivarannale blokeeritud ebaseadusliku aiaga.“ Telliskivi selts avaldas 24.07.2015 artikli pealkirjaga „Kalasadama planeering kolmandat korda avalikustamisel (3.08-3.09.2015)8,“ mille kohaselt: “Detailplaneeringu lahendust on võrreldes planeeringu teisel avalikul väljapanekul tutvustatud lahendusega täiendatud ehitusõiguse näitajate ja planeeringulahendust illustreerivate joonistega krundi positsioon 16 osas ning loobutud uue jahisadama kavandamisest.” Samuti on detailplaneeringu uus versioon Tallinna linna koduleheküljel kättesaadav alates 03.08.2015. Arvestades, et 7 Tõlge: „Lahing Eesti rannajoone eest“, veebiversioon kättesaadav: http://www.baltictimes.com/the_battle_for_the_estonian_coastline_/ 8 Kättesaadav: http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama- detailplaneering/kalasadama-planeering-kolmandat-korda-avalikustamisel-308-3092015 3/5 artikkel avaldati 05.08.2015, pidi Teele Pehk igal juhul olema teadlik, et jahisadama rajamist detailplaneering enam ette ei näe. Telliskivi selts ning Teele Pehk pidid järelikult olema teadlikud nii asjaolust, et avalikustamisele minevas detailplaneeringus ei kavandata jahisadamat kui ka sellest, et detailplaneeringus ei ole kunagi ette nähtud tarastatud elamupiirkonna rajamist ning ligipääsu piiramist merele. Planeeringuga tarastatud ala loomise osas on detailplaneeringus olnud selgelt märgitud, et ala ei ole lubatud tarastada. Seega pidi Teele Pehk teadma, et väljaandele „The Baltic Times“ avaldatud andmed olid ebaõiged, mistõttu oli andmete avaldamine õigusvastane. Samuti oli Teele Pehk teadlik, et 22.08.2015 Facebookis avaldatud andmed piirdeaia püstitamise osas on ebaõiged. Kuna linn on kinnitanud, et piirdeaia püstitamine on seaduslik, olid Teele Pehki poolt esitatud andmed kergesti kontrollitavad. Telliskivi seltsil oli olemas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri, millega linn piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andis. Telliskivi selts on nimetatud kirja ka oma koduleheküljel 12.06.2015 avaldanud9. Telliskivi seltsi esindajana pidi Teele Pehk olema nimetatud informatsioonist teadlik. Seega pidi ta olema teadlik ka asjaolust, et tema poolt 22.08.2015 Facebookis avaldatud andmed olid ebaõiged. Toomas Paaver esitas teadavalt ebaõigeid faktiväiteid 24.08.2015 saates „Aktuaalne kaamera“ avaldatud loos (algusega 12:40)10 käsitletakse Kalaranna piirkonda ning maaomaniku poolt Kalaranna 1 alale püstitatud piirdeaeda. Uudisloos on avaldatud ka Toomas Paaveri kommentaar, Kalaranna 1 kinnistu osas: „Ja sellepärast võib rahulikult öelda, et see piirdeaed on omaniku omavoliline ja tegelikult ebaseaduslik rajatis.“ Toomas Paaver oli teadlik, et tema poolt avaldatud andmed on ebaõiged. Kuna Tallinna linn on kinnitanud, et piirdeaia püstitamine on seaduslik, olid Toomas Paaveri poolt esitatud andmed kergesti kontrollitavad. Telliskivi seltsil oli olemas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri, millega linn piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andis. Telliskivi selts on nimetatud kirja ka oma koduleheküljel 12.06.2015 avaldanud11. Telliskivi seltsi juhatuse liikmena pidi Toomas Paaver olema nimetatust teadlik. Seega pidi ta olema teadlik ka asjaolust, et Pro Kapitali poolt piirdeaia püstitamine oli õiguspärane, mitte omavoliline. Seetõttu on ta telesaates „Aktuaalne kaamera“ avaldanud teadvalt ebaõigeid andmeid. Leiame, et õiguskantsler ei peaks lahendama kahe eraõigusliku isiku vahelist tsiviilvaidlust ega kujundama tsiviilõigusliku vaidluse osas hinnanguid ühe osapoole nõuete põhjendatuse või põhjendamatuse osas. Ühtlasi ei peaks õiguskantsler asuma kohaliku omavalitsuse rolli ühe kinnistu planeerimise lahenduste hindamisel. Samas palume kirjeldatut võtta arvesse Telliskivi seltsi avalduse lahendamisel ning asjast puudutatud isikute osas hinnangute kujundamisel. Ühtlasi palume selgitada kuidas saaks Pro Kapital oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta kui planeeringumenetluses esitatakse teadvalt ebaõigeid faktiväiteid olukorras, kus seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamist peab õiguskantsler ähvarduseks. 9 Kiri on avaldatud: http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama- detailplaneering/linna-vastus-piirdeaia-taotluse-kohta 10 Saade on vaadatav aadressil: http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/94ad91bf-409d-4f0f-a353- 2de6ed9fc4d1/aktuaalne-kaamera-ilm 11 Kiri on avaldatud: http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama- detailplaneering/linna-vastus-piirdeaia-taotluse-kohta 4/5 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ervin Nurmela Pro Kapital Eesti AS juhatuse liige 5/5