Maarjo Mändmaa Teie nr
juhatuse esimees
AS Hoolekandeteenused Meie 14.09.2015 nr 7-9/151060/1503912
[email protected]
Ettepanek põhiõiguste paremaks kaitseks
Austatud Maarjo Mändmaa
Pöördun Teie poole seoses õiguskantsleri 01.07. ja 02.07.2015 AS Hoolekandeteenused
Kodijärve Kodu (edaspidi Kodijärve Kodu) etteteatamata kontrolliga, andmaks teada kontrolli
tulemustest.
Kontrollkäigul selgus, et Kodijärve Kodus esinesid mõned puudused. Täheldatud puudused ja
soovitused nende kõrvaldamiseks on täpsemalt esitatud käesolevale kirjale lisatud kontrollkäigu
kokkuvõttes.
Kontrollkäigul ilmnesid järgmised probleemid:
- klientide elu ja tervist võivad ohustada kättesaadavad ohtlikud ained ja esemed;
- tegevusjuhendajate arv ja töökorraldus ei pruugi tagada klientidele piisavalt turvalist
elukeskkonda;
- „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle otsustab meditsiinihariduseta
tegevusjuhendaja;
- käsimüügiravimite andmise üle puudub ülevaade;
- õendusteenuse kättesaadavus ei ole piisavalt tagatud;
- ühe kliendi puhul rikutakse õigust sõnumisaladusele.
Nimetatud probleemidest tulenevalt ja soovides parandada isikute põhiõiguste ja -vabaduste
kaitset Kodijärve Kodus, teen AS-le Hoolekandeteenused järgnevad ettepanekud:
1. piirata klientide ligipääsu tervist või elu ohustavatele esemetele või ainetele
tegevusjuhendaja juuresolekuta;
2. tagada öisel ajal piisaval arvul tegevusjuhendajate kohalolu, et kindlustada kõikide
klientide turvalisus;
3. tagada, et „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle klientidele otsustaks
selleks vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja.;
4. tagada, et käsimüügiravimite andmine dokumenteeritaks alati nii, et oleks olemas
täpne ülevaade selle kohta, millist käsimüügiravimit, millal ja kui palju on kliendile
antud.
2
5. tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis arvestab asutuse eripära ja
vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ning viisil, mis annab õele
võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata;
6. mitte ühelgi juhul rikkuda klientide õigust sõnumisaladusele
Ootan Teilt võimalusel tagasisidet ettepanekute täitmise osas hiljemalt 02.11.2015.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: kontrollkäigu kokkuvõte
Koopia: Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Terviseamet
Angelika Sarapuu 693 8427
[email protected]
Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Kodijärve Kodusse
(1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 01.07. ja 02.07.2015 AS Hoolekandeteenused
Kodijärve Kodu, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust. Mõlemad käigud toimusid
päevasel ajal. 01.07. käik oli ette teatamata, 02.07. käigust teatasid õiguskantsleri nõunikud
ette ühe päeva.
Kodijärve Kodul oli kontrollkäigu läbiviimise ajal tegevusluba ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamiseks 58 täiskasvanule.1 Kontrollkäigu toimumise ajal viibis
nimetatud teenusel 56 täisealist. Kodijärve Kodus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust nn peremaja tüüpi hoonetes. Kliendid olid jaotatud Kodijärve Kodu
töötajate sõnade järgi peremajadesse lähtuvalt nende diagnoosist ja üksteisega sobivusest.
Kontrollkäigu ajal oli Kodijärve Kodult saadud teabe järgi klientide arv ja nende jaotus
peremajades järgmine:
Maja 1 – 12 klienti, skisofreenia diagnoosiga;
Maja 2 – 11 klienti, vaimupuudega;
Maja 3 – 11 klienti, psüühikahäirega;
Maja 4 – 11 klienti, vaimupuudega;
Maja 5 – 11 klienti, skisofreenia ja dementsuse diagnoosiga.
01.07. ja 02.07.2015 toimunud käikude ajal oli igas majas tööl üks tegevusjuhendaja.
Õiguskantsler kontrollis Kodijärve Kodu viimati 10.06.2013.2
(2) Õiguskantsler kontrollis, täites ühtlasi piinamise ning muu julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse
protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse funktsiooni, kas Kodijärve Kodus on
tagatud ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute põhiõigused ja -vabadused.
(3) 01.07. läbi viidud kontrollkäigul külastasid õiguskantsleri nõunikud viit peremaja ja
mõisahoonet, mida kasutati huvitegevuste läbiviimiseks, ning vestlesid
vanemtegevusjuhendajaga ja asutuse juhiga. Antud käigul pöörasid õiguskantsleri nõunikud
kõrgendatud tähelepanu järgmistele aspektidele:
- tegevusjuhendajate arv ja klientide turvalisus;
- teenuse osutamise kvaliteet;
- arvestuse pidamine ravimite üle ja vajaduspõhiste ravimite manustamine klientidele;
- tervishoiuteenuse kättesaadavus klientidele.
02.07. toimunud kontrollkäigu kestel viisid õiguskantsleri nõunikud Kodijärve Kodus läbi
intervjuud tegevusjuhendajate ja klientidega. Täiendavalt tutvusid õiguskantsleri nõunikud
klientide toimikutega ja sissekannetega tegevusjuhendajate elektroonilises infopäevikus
(tegevusjuhendajate kalenderplaanis).
Intervjueeritud tegevusjuhendajad tõid positiivsena välja, et üldjuhul ei tunne nad ennast tööl
ebaturvaliselt ning on saanud vajalikke koolitusi. Probleemidena tõi üks tegevusjuhendaja
1
Andmed tegevusloa kohta on kättesaadavad majandustegevuse registris aadressil:
https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/219828#erihoolekandeteenused.
2
Kontrollkäigu kokkuvõte on avaldatud õiguskantsleri veebilehel:
http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_as_hoolekandeteenused_kod
ijarve_kodu__kontrollkaik.pdf.
esile, et öisel ajal võiks kahe tegevusjuhendaja asemel olla tööl kolm tegevusjuhendajat. Teise
tegevusjuhendaja sõnul on praegune tegevusjuhendajate arv öösel küll piisav, kuid seda võib
olla vaja suurendada siis, kui Kodijärve Kodusse tulevad uued kliendid, kes on raskemate
diagnoosidega või keeruliste probleemidega (nt uimastisõltuvusega kliendid). Lisaks avaldati
kahetsust plaani osas, mis näeb ette tegevusjuhendajate ruumide kaotamise I–IV majas, et
võtta need ruumid kasutusele klientide tubadena, ja seada sisse tegevusjuhendajate töönurk
elutoas. Leiti, et kavandatav muudatus ei taga ühelt poolt tegevusjuhendajatele privaatsust
ning teiselt poolt muudab kliendid ärevamaks ja kergesti ärrituvamaks, kuna sellisel juhul on
elutuppa koondatud liiga palju tegevusi (lisaks tegevusjuhendaja tööle ka teleri vaatamine,
klientide omavaheline vestlemine, köögitoimetused, söömine jm). Samuti avaldati kahetsust
huvitegevuse läbiviimiseks kasutatava mõisamaja sulgemisplaani osas.
Intervjueeritud kliendid olid Kodijärve Koduga üldjoontes väga rahul. Intervjuudest selgus, et
klientidel on Kodijärve Kodus võimalik tegeleda meelepäraste tegevustega: loodushuvilised
kasvatavad näiteks peremaja peenardel lilli ja muid taimi ning hoolitsevad ühise kasvuhoone
eest; käsitöö- ja kunstihuvilistel on võimalik tegeleda käsitööga ja meisterdada peremajadele
kaunistusi või esemeid ühiseks kasutamiseks (nt võrkkiik); mõned kliendid kirjutasid sageli
luuletusi või joonistasid; palju käidi jalutamas. Samuti osalesid kliendid vastavalt oma
võimetele igapäevatoimetustes (nt koristamises, pesupesemises, toidujagamises) ja tegid soovi
korral töösarnast tegevust (nt kühveldasid lund, ladusid puid) või tasustatud tööd (nt
õmblesid müügiks mõeldud voodipesu või kudusid müügiks mõeldud sokke, niitsid ja
trimmerdasid muru, abistasid kokka).
Positiivsena tõstsid intervjueeritud kliendid esile ühiseid tegevusi (nt köögis küpsetamine,
suveõhtutel peremaja verandal grillimine) ja üritusi (nt rongisõidud), parasjagu tehti
ettevalmistusi lähipäevadel algavate suvepäevade tarvis. Intervjueeritud kliendid olid rahul ka
elamistingimuste, turvalisuse ja privaatsusega. Üks klient juhtis aga tähelepanu asjaolule, et
erinevalt teistest ei olnud temal võimalik oma toa ust seestpoolt lukustada. Toidu üle kliendid
üldiselt ei kurtnud ja pidasid seda pigem maitsvaks, kuigi mõnel üksikul juhul toodi välja, et
portsjonid on väikesed. Kaks klienti leidsid, et toit võiks sisaldada rohkem värskeid puu- ja
köögivilju. Samuti olid intervjueeritud kliendid rahul tegevusjuhendajate ja õe tööga ning
võimalustega arsti juurde pääsemiseks. Toodi välja, et muresid kuulatakse ja probleemid
saavad lahendatud, samuti pannakse tähele ka seda, kui ravimid on liiga tugevad või nõrgad.
Murena tõid intervjueeritud kliendid välja, et tegevusjuhendajad vahetuvad tihti ja mõnikord
vahetatakse tegevusjuhendajaid ka peremajade vahel (n-ö oma maja tegevusjuhendaja on tööl
teises majas). Kahe kliendi, kes enda hinnangul olid terved või tervemad kui teised kliendid,
jutust avaldus mure enda turvalisuse pärast, kuna nad pidasid teisi kliente mõnevõrra
ettearvamatuteks. Üks selline klient nägi ohtu ka selles, et terariistad on teistele klientidel
kergesti kättesaadavad (nt noad köögisahtlis). Enamik intervjueeritud klientidest suutis
meenutada mõnd juhtumit lähiminevikust, kus kaasklient oli ilma loata Kodijärve Kodu
territooriumilt lahkunud. Samuti juhtisid paljud kliendid tähelepanu alkoholiprobleemile. Üks
klient märkis, et Kodijärve Kodu majades võiks olla tasuta internet, mida kliendid saaksid
kasutada.
(4) 01.07. ja 02.07. toimunud kontrollkäikudel viibis eksperdina kaasas perearst. Perearst
hindas kontrollkäigul peamiselt õendusabiteenuse osutamise kvaliteeti ja raviplaani järgimist.
Oma hinnangus tõi perearst positiivsena välja, et kliente kaasatakse aktiivselt
igapäevaelutoimingutesse. Puudustena tõi ekspert välja ja esitas omalt poolt järgnevad
soovitused:
1. Meditsiiniõel võiks olla omaette tööruum koos hädavajaliku sisustusega, kuna meditsiiniõe
ruumis puudus võimalus kliendi läbivaatamiseks (kušett) ja protseduuride tegemiseks, ka olid
ülekoormatud ravimikapid.
2. Vajalik oleks parandada info liikumist meditsiiniõe ja kliendiga arsti juures käiva
tegevusjuhendaja vahel. Kui tegevusjuhendaja käib kliendiga arsti juures, tuleb tal täpsustada
kliendi edasine ravi ja paluda vajadusel arstilt selle kohta kirjalikku raviskeemi. Samuti oleks
tarvis lahendada küsimus, miks ei ole meditsiiniõel praegu Kodijärve Kodus ligipääsu tervise
infosüsteemi andmetele.
3. Kaaluda tuleks ühtse tervisekaardi formaadi või meditsiiniliste andmete programmi
kasutuselevõtmist, mis aitaks andmeid koguda süstemaatiliselt ja hoiaks need kompaktselt
ühes kohas. Samuti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et iga määratud ravimi puhul oleks
kirjas näidustus ja selle määranud arsti andmed. Kontrollkäigu ajal olid klientide
tervisekaardid osaliselt paberformaadis ja osaliselt elektrooniliselt, kuid kindla formaadita
(Wordi dokumendis). Paberformaadis tervisekaartidel puudusid haiguste anamneesid ja
mitmetel ravimitel ei leidunud ravi määranud arsti andmeid. Raviskeemide kohta oli
koostatud omaette dokument, samuti diagnooside kohta.
4. Meditsiiniõe ruumides asuvates plastikkarpides olid erinevate klientide erinevaid ravimid
(nii retsepti- kui käsimüügiravimid) üheskoos. Iga kliendi ravimid võiksid olla omaette karbis
vältimaks segadust, kui eri klientidel on sama toimeainega, kuid erineva tugevusega ravimid.
Ka iga maja ravimikappides peaks ohutuse tagamiseks olema üksikutel retseptiravimite ja
käsimüügiravimite pakenditel alati peal märge, kelle ravimiga on tegemist, ja juures juhend,
kuidas seda manustada.
5. Ravimidosaatorites olevad tabletid ei vastanud alati raviskeemidele. Samuti tekkis kahtlus,
et ravimidosaatoreid on mõnel juhul täitnud tegevusjuhendaja. Ka ei olnud kõik ravimite
andmise korrad dokumenteeritud. On oluline, et kõik raviskeemid oleksid arsti allkirjaga
kinnitatud ja neil oleks märgitud kuupäev. Ravimeid võib klientidele jagada ja anda ainult
vastava erikoolituse saanud inimene. Ravimite andmist klientidele tuleb tegevusjuhendajatel
paremini dokumenteerida.
6. Õel tuleks koostada juhised tegevusjuhendajatele kõikide sagedamini esinevate
terviseprobleemide kohta asutuses (nt palavik, valu, kõhulahtisus, kõhukinnisus jne), mis
selgitaksid, kuidas konkreetse terviseprobleemi ilmnemisel tegutseda tuleb, sh milliseid
ravimeid ja kui palju tohib anda. Tunnustamisväärselt oli selline juhis oli koostatud
epilepsiahoo korral käitumise kohta, kuid sellest juhisest ei selgunud, kes ja millal selle
koostanud oli ning kellele see juhis mõeldud oli. Selline informatsioon peaks juhisest
nähtuma.
7. Kuna Kodijärve Kodus on erinevate krooniliste haigustega ja erinevast vanusest ja soost
isikuid, tuleks klientide toitumisele läheneda individuaalselt. Praeguses menüüs ületab
süsivesikute hulk kohati soovitusliku päevase koguse (soovitav 50-60% päevasest
koguenergiast), samas valkude hulk on pigem soovituslikul alumisel piiril (soovituslik 10-
20% päevasest koguenergiast), samuti jääb kohati madalamaks rasvade osakaal (soovituslik
25-35% koguenergiast). Rohkem võiks tähelepanu pöörata ka kiudainetele (aedviljad,
puuviljad) ja vältida kõva rasva ning transrasvu.
8. Üks tegevusjuhendaja ühe maja kohta päevasel ajal suudab küll tagada klientide
põhivajaduste rahuldamise, kuid arvestades seda, et ka tegevusjuhendajad vajavad lõuna- ja
puhkepause, lisaks peab tegevusjuhendajatel jääma aega klientidega aktiivselt tegeleda, võiks
kaaluda tegevusjuhendajate hulga suurendamist.
(5) Õiguskantsleri seisukoht
Kõigepealt soovib õiguskantsler tunnustada Kodijärve Kodu selle eest, et klientidele on
loodud rohkelt võimalusi erinevateks tegevusteks, sh võimalusi töötamiseks või töösarnaseks
tegevuseks. Pakutavad võimalused näisid arvestavat ka klientide eripärasid, arengutaset ja
huve ning klientide rõõmuks korraldati ka mitmesuguseid ühiseid ettevõtmisi. Ükski
intervjueeritud klient ei kurtnud igavuse üle. Samuti olid 2014. aasta rahulolu-uuringu
kokkuvõtte järgi pakutavate tegevustega üldjoontes rahul ka klientide lähedased ja
eestkostjad.3 Mitmed tegevused olid suunatud iseseisva toimetuleku suurendamisele. Selles
valguses jäi positiivsena silma ka kliendiesinduse loomine, mis andis klientidele võimaluse
kaasa rääkida asutuse igapäevaelus ja juhtida tähelepanu oma muredele. Samuti täheldasid
õiguskantsleri nõunikud Kodijärve Kodus rõõmsameelset ja kodust õhkkonda, kus valitsesid
sõbralikud suhted.
Õiguskantsler julgustab Kodijärve Kodu jätkama klientidele võimalikult mitmekesiste ning
klientide huve ja võimeid arvestavate tegevuste, sh töö ja töösarnaste tegevuste pakkumist.
Nagu õiguskantsler oma 2013. ja 2014. aasta ringkirjades ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutajatele märkis, on sobivad vaba aja tegevused osa ka inimväärikuse põhimõtte
austamisest, kuna need aitavad klientidel näha oma elu mõtestatuna. Samuti on vaba aja piisav
sisustamine üheks võimaluseks, kuidas ennetada probleemset käitumist. Öeldut silmas
pidades paneb õiguskantsler Kodijärve Kodule südamele hoolikalt läbi mõelda kõik
plaanitavad ümberkorraldused, et nende tagajärjel klientide vaba aja veetmise viisid ei
aheneks ja pakutava teenuse kvaliteet kokkuvõttes ei langeks.4
Kontrollkäigul tuvastas õiguskantsler aga järgnevad probleemid:
- klientide elu ja tervist võivad ohustada kättesaadavad ohtlikud ained ja esemed
(p 5.1) ;
- tegevusjuhendajate arv ja töökorraldus ei pruugi tagada klientidele piisavalt turvalist
elukeskkonda (p 5.1);
- „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle otsustab meditsiinihariduseta
tegevusjuhendaja (5.2);
- käsimüügiravimite andmise üle puudub ülevaade (p 5.2);
- õendusteenuse kättesaadavus ei ole piisavalt tagatud (p 5.3);
- ühe kliendi puhul rikutakse õigust sõnumisaladusele (p 5.4).
(5.1) Turvalisus
Kui inimene asub elama ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvasse asutusse, mis on riigi
järelevalve all, läheb vastutus tema turvalisuse tagamise eest üle riigile. Selleks on
seadusandja ette näinud, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama nii üldise
turvalise elukeskkonna kui ka iga ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse
(sotsiaalhoolekande seaduse, edaspidi lühendatult SHS, § 1149 lõige 1 ja lõike 2 punkt 2).
3
Kodijärve Kodu poolt õiguskantsleri nõunikele edastatud rahulolu-uuringu 2014. aasta kokkuvõtte järgi jäid
lähedased ja eestkostjad üldjoontes vaba aja sisustamise võimaluste ja ühiselt ettevõetud tegemistega rahule.
Mõned uuringus osalenud tõid aga välja, et piisavalt ei suudeta pakkuda sobilikku ja võimetekohast töötegevust.
4
Tegevusjuhendaja ruumi kaotamine ja tegevusjuhendajatele töönurga loomine elutuppa võib kaasa tuua ka
probleeme privaatsuse tagamisel, seda nii tegevusjuhendajate kui klientide vaatenurgast. Näiteks võib selle
tulemusena kaduda klientidel võimalus läheneda tegevusjuhendajatele oma murega privaatselt. Samuti võib
probleemiks osutuda elektroonilise kalenderplaani pidamine ja kliente puudutavate andmete märkimine arvutisse
nii, et teised kliendid seda ei näeks.
Turvalisuse tagamiseks tuleb astuda ennetavaid samme eesmärgiga kaitsta ööpäevaringse
erihooldusteenuse klienti tema elu või tervist ähvardavate ohtude eest. 5 Sellised ohud võivad
omakorda lähtuda isikust endast, teistest isikutest või elukeskkonnast. Ööpäevaringse
erihooldusteenuse klientide eripära silmas pidades võivad nende turvalisusele potentsiaalset
ohtu kujutada sellised esemed, tegevused või olukorrad, mida tavaliselt võib pidada osaks
normaalsest elust (nt kättesaadav kodukeemia või iseseisev käsimüügiravimite manustamine).
Ligipääs elu ja tervist ohustavatele ainetele ja esemetele
01.07. ja 02.07. toimunud kontrollkäigul tuvastasid õiguskantsleri nõunikud ja ekspert, et
kõigis viies peremajas asus ruum, kus pesti pesu ning hoiti pesu- ja koristusvahendeid
(edaspidi lühendatult koristusruum). Nii 01.07. kui ka 02.07. oli koristusruum mitmes majas
lukustamata uksega. Tegevusjuhendajate kinnitusel hoitakse ust lukustatuna ainult sellistes
peremajades, kus on teada, et mõni klient võib koristusruumist võetud eseme või ainega
endale viga teha. Teistes majades on ruumi uks päev läbi lahti ja kliendid saavad käia seal
pesu pesemas või vajalikke koristusvahendeid võtmas.
Intervjuudest klientidega selgus, et varasemalt on aset leidnud juhtum, kus üks
alkoholisõltuvusega klient kasutas koristusruumist võetud vahendeid alkoholijoobe
saamiseks. Samuti selgus intervjuust ühe kliendiga, et klient on koristusruumist võtnud žilette
kavatsusega endale viga teha, mille täideviimiseni klient enda sõnul siiski ei jõudnud. Kliendi
kinnitusel oli tal võimalik žilette soovi korral uuesti hankida. Lisaks selgus intervjuudest, et
üks klient oli mures oma turvalisuse pärast tulenevalt ohtlike esemete kättesaadavusest teistele
klientidele (nt noad köögisahtlis).
Õiguskantsler leiab, et turvalisuse tagamine on üks olulisemaid ööpäevaringse
erihooldusteenuse eesmärke. Seepärast tuleb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal teha
kõik endast olenev, et ennetada olukordi, kus mõni klient võib endale või teistele meelega või
kogemata viga teha. Klientide toimetulekutasemest sõltuvalt võib tegevusjuhendajatel jääda
mulje, et ettearvamatu käitumine või õnnetusjuhtumite esinemine ei ole tõenäoline. Sellised
olukorrad võivad aga aset leida siis, kui neid kõige vähem oodatakse. Näiteks võib mõni
klient jätta ravimid võtmata ja muutuda selle tulemusel ettearvamatuks, kasutades endale või
teistele haiget tegemiseks kergesti kättesaadavat nuga või žiletti. Koristuskeemia mitte-
eesmärgipärane kasutamine ei pruugi olla tingitud ainult soovist saavutada alkoholijoove,
nagu see Kodijärve Kodus aset leidnud juhtumi puhul oli, vaid see võib juhtuda ka
teadmatusest või kogemata ning lõppeda traagiliste tagajärgedega. Kuigi tegevusjuhendajate
sõnul hoitakse koristusruumi uks mõnes peremajas lukustatuna, võib sellest tulenev
turvatunne olla petlik, kuna ohtliku aine või eseme võib klient kätte saada teisest peremajast.6
Niisiis tuleb ettearvamatu käitumise ja õnnetusjuhtumite peale mõelda ennetavalt. Kõrvaldada
tuleb võimalikud ohu allikad ehk klientide ligipääsu elu või tervist ohustavatele esemetele ja
ainetele. Samal ajal mõistab õiguskantsler ka seda, et klientide jaoks on erihooldekodu
lühemat või pikemat aega nende elukohaks ehk koduks, samuti on ööpäevaringse
5
Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi lühendatult EIK) on leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni artiklist 2 (õigus elule) tuleneb see, et riigid peavad astuma sobivaid samme (sh ennetavaid)
selleks, et kaitsta nende järelevalve all olevate isikute elu. Täpsemalt on riigil kohustus kaitsta inimelu igas
olukorras, kus võib tekkida oht elule, kuid selle kohustuse ulatuse määratlemisele on EIK seadnud mõistlikud
piirid. (vt lähemalt nt 18.06.2013 otsus Banel vs Leedu, p 63-64).
6
Õiguskantsleri nõunikud täheldasid kontrollkäikude ajal, et kliendid liikusid sageli ühest peremajast teise,
samuti kasutati intervjueeritud klientide sõnul üksteise abi esemete toomisel, nii nagu see koduses õhkkonnas
tavapärane on.
erihooldusteenuse üheks eesmärgiks klientide iseseisva toimetuleku säilitamine ja
suurendamine (SHS § 1149 lõige 1) . Siiski usub õiguskantsler, et Kodijärve Kodul on
võimalik leida sellised lahendused, mis piiravad klientide ligipääsu tervist või elu
ohustavatele esemetele ja ainetele või ei võimalda seda tegevusjuhendaja juuresolekuta, kuid
ei kahanda ebamõistlikult klientide iseseisvust igapäevatoimetuste tegemisel.
Eeltoodut silmas pidades soovitab õiguskantsler Kodijärve Kodul piirata klientide
ligipääsu tervist või elu ohustavatele esemetele või ainetele tegevusjuhendaja
juuresolekuta.
Tegevusjuhendajate arv ja turvaline elukeskkond
Kodijärve Kodu töötajate selgituste kohaselt on päevasel ja õhtusel ajal ehk vahemikus 9.00-
21.00 tööl viis tegevusjuhendajat viie peremaja (56 kliendi) kohta ning öisel ajal ehk
vahemikus 21.00-09.00 kaks tegevusjuhendajat viie peremaja (56 kliendi) kohta. Igas
peremajas on videovalve, mis võimaldab jälgida suuremat osa majade elutoas ja koridorides
toimuvat. Videovalve vahendusel on igal tegevusjuhendajal oma ruumis asuvast arvutist
võimalik jälgida kõigis viies majas toimuvat. Videovalve õuealal puudub.
Intervjuudest klientidega selgus, et klientide lahkumine tegevusjuhendaja teadmise ja loata
asutuse territooriumilt on üsna sage probleem. Samuti tuli klientide juttudest välja, et
viimastel aastatel on aset leidnud ka mitmeid tõsisemaid juhtumeid. Kuna Kodijärve Kodu
asub maanteele väga lähedal, on tegevusjuhendajad leidnud kliendi mitmel korral kõndimas
keset teed. Räägiti ka ühest kliendist, kes lahkus omavoliliselt Kodijärve Kodust, kuid lihaste
nõrkuse tõttu oli ta autoteele maha kukkunud, kust tegevusjuhendajad ta leidsid. 2014. aasta
suvel kadus aga Kodijärve Kodust jalutama läinud 84-aastane klient.7 Kontrollkäigul
märkasid õiguskantsleri nõunikud, et asutuse territoorium oli märkimisväärselt suur ja avatud
ning peremajade vahetus läheduses asus lisaks maanteele ka järv. Õiguskantsleri nõunikele jäi
kahtlus, et järve ja selle juures toimuvat ei olnud Kodijärve Kodu territooriumilt võimalik
piisavalt jälgida.
Kuigi öist aega pidas enamik intervjueeritud klientidest väga rahulikuks ja öisel ajal juhtunud
ebatavalisi sündmusi suutsid meenutada vaid paar klienti, ei olnud ka klientide jaoks selge,
kust (millisest majast) nad öisel ajal tegevusjuhendaja vajadusel leiavad. Üks klient võttis
selle kokku järgmiste sõnadega: „Öösel ei tea ma kunagi, kus majas tegevusjuhendaja on.“.
Kliendid selgitasid, et öisel ajal aitavad turvalisust tagada klientidest majavanemad.
Majavanema peamiseks ülesandeks oli vajadusel abi kutsumine. Majavanematest klientidel
oli olemas ka isiklik mobiiltelefon, mida tuli kasutada tegevusjuhendajalt abi otsimiseks öise
erakorralise sündmuse puhul, juhul kui tegevusjuhendaja parasjagu selles majas ei viibinud.
Nagu eelpool öeldud, tuli ka intervjuudest tegevusjuhendajatega välja, et öisel ajal võiks kahe
tegevusjuhendaja asemel olla tööl kolm tegevusjuhendajat. Samuti selgus eestkostjate ja
lähedaste 2014. aasta rahuolu uuringu kokkuvõttest, et üks lähedane/eestkostja soovis öiseks
ajaks igasse majja vähemalt ühte tegevusjuhendajat.
Kui õiguskantsler 2013. aastal Kodijärve Kodu kontrollis, oli öisel ajal tööl kokku kaks kuni
kolm tegevusjuhendajat. Õiguskantsleril tekkis siiski kahtlus, kas sellise tegevusjuhendajate
arvu juures on kõikides majades tagatud teenusel viibivate isikute turvalisus. Seda ennekõike
põhjusel, et polnud selge, kuidas saavad tegevusjuhendajad kindla regulaarsusega ringkäike
7
Kadunud klienti otsiti taga ka meedia vahendusel: http://uudised.err.ee/v/eesti/315a0731-09cc-4ee6-b9f1-
fd6c9b07ca5f.
tegemata märgata magamistoas viibiva isiku abivajadust (mh puudusid häirenupud) ja talle
õigeaegselt abi pakkuda, et teenust saava isiku elu või tervis ohtu ei satuks. Õiguskantsler
soovitas tungivalt AS-l Hoolekandeteenused kaaluda, kas Kodijärve Kodus on kahe
tegevusjuhendaja, videokaamerate ja vastavalt vajadusele tehtavate ringkäikude abil piisavalt
tagatud kõigi ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivate isikute abivajaduse õigeaegne
märkamine ning neile kiire ja asjakohase abi pakkumine.8
2013. aastaga võrreldes ei ole olukord paranenud, mistõttu on õiguskantsler endiselt
seisukohal, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei pruugi praegune tegevusjuhendajate arv öisel
ajal olla piisav. Kuigi Kodijärve Kodus on täidetud seadusest tulenevad nõuded
tegevusjuhendajate arvule päevasel ja öisel ajal,9 rõhutab õiguskantsler, et tegemist on
miinimumnõuetega („… tuleb tagada /…/ vähemalt …“). Ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutajal tuleb tegevusjuhendajate piisava arvu kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones sellest,
et tagatud oleks turvaline elukeskkond (SHS § 1149 lõige 1) ja iga üksiku kliendi turvalisus
(SHS § 1149 lõige 2 punkt 2). See eeldab hoonete, territooriumi, klientide ja muude eripärade
arvesse võtmist.
Nii on Kodijärve Kodu puhul oluline arvesse võtta seda, et kliendid on jaotatud viide
peremajja, mistõttu seaduses sätestatud miinimumnõuete täitmine öisel ajal ei taga klientide
turvalisust samal moel nagu näiteks asutuses, kus klientide toad paiknevad pikas koridoris,
kus tegevusjuhendajatel on võimalik olla füüsiliselt klientidega samas hoones.10 Samuti tuleb
Kodijärve Kodu puhul arvestada maantee ja järve lähedust, mis on tõsisteks ohu allikateks
klientide turvalisusele. Selleks, et tagatud oleks iga kliendi turvalisus, ei saa arvestamata jätta
ka klientidest lähtuvaid tegureid, nagu näiteks klientide toimetulekuvõime ja abivajaduse
ulatus või nende harjumused. See tähendab, et klientide koosseisu muutumine võib tingida ka
vajaduse suurendada tegevusjuhendajate arvu.
Videokaamerate kasutamine koridorides on üks võimalus, kuidas turvalisust tõsta, kuid
videokaamerad ei asenda tegevusjuhendajaid.11 Tegevusjuhendaja kohalolu öisel ajal igas
peremajas aitaks tagada, et abi saamine nii tervisemure kui ka muu probleemi korral on
võimalikult kiire ja tõhus. Ka klientidele nn majavanema rolli andmine ei saa kuidagi
asendada tegevusjuhendajate kohalolu. Klientidele vastutusvõimet tõstvate ülesannete
andmine on küll kiiduväärt ja aitab kaasa eesmärgile suurendada klientide iseseisvat
toimetulekut, kuid kannab endas ka teatud riske. Näiteks võivad klientidest majavanemad
teiste klientide abivajadust valesti hinnata ja tegevusjuhendaja kutsumata jätta, ise teisele
kliendile abi pakkudes teha selliseid vigu, mis ohustavad kliendi elu või tervist, või
abivajadust üldse mitte märgata.12
8
Vt õiguskantsleri kokkuvõtet 10.06.2013 kontrollkäigust Kodijärve Kodusse, p 4.2:
http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_as_hoolekandeteenused_kod
ijarve_kodu__kontrollkaik.pdf.
9
SHS näeb ette, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal tuleb tagada 30 teenust saava isiku kohta vähemalt
ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku päevasel
ja õhtusel ajal (SHS § 1153 lõige 1). Seega tuleb 60 kliendi kohta tagada päevasel ja õhtusel ajal vähemalt nelja
tegevusjuhendaja kohalolek ja öisel ajal kahe tegevusjuhendaja kohalolek.
10
Õiguskantsler möönab, et seaduses sätestatud miinimumnõuded ei pruugi arvestada järjest enam kasutusele
võetavat peremajade mudelit, kuna miinimumnõuete täitmine võimaldab olukorra tekkimist, kus nii päevasel ja
õhtusel kui ka öisel ajal on mõned peremajad ilma tegevusjuhendajata.
11
Videovalve kitsaskohaks on muu hulgas ka rikete esinemise võimalus või vajalike oskuste puudumine. Näiteks
leidus Kodijärve Kodu tegevusjuhendajate elektroonilises infopäevikus sissekanne selle kohta, kuidas ühel ööl ei
õnnestunud tegevusjuhendajal arvutisse sisse logida, et videovalve vahendusel kliente jälgida.
12
Kui öisel ajal peaks mõni klient näiteks ootamatu terviserikke tõttu abi vajama oma toas ja ei ole võimeline abi
kutsuma, siis ei pruugi ta abi saada, kui tegevusjuhendajat peremajas kohal ei ole.
Õiguskantsler tunnustab, et päevasel ja õhtusel ajal on Kodijärve Kodus tööl üks
tegevusjuhendaja rohkem, kui seaduses sätestatud miinimumnõuded ette näevad. Sellele
vaatamata ei pruugi ka päevane ja õhtune tegevusjuhendajate arv tagada turvalist
elukeskkonda. Tegevusjuhendajate suurele töökoormusele juhiti korduvalt tähelepanu ka
2014. aasta lähedaste ja eestkostjate rahulolu uuringu kokkuvõttes.13 Seadus paneb teenuse
osutajale kohustuse olla teadlik asjaolust, kas ööpäevaringset erihooldusteenust saama
suunatud isik viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil
või neist väljaspool (SHS § 1151 lõige 1 punkt 1). Seega on teenuse osutajal kohustus
korraldada töö nii, et tegevusjuhendajatel oleks ülevaade, kus iga klient asub. Kui klient läheb
tegevusjuhendaja teadmata väljapoole asutuse territooriumi, on seda kohustust rikutud.
Samamoodi on rikutud kohustust tagada iga teenusel viibiva kliendi turvalisus, kui kliendiga
juhtub midagi sel ajal, kui ta viibib tegevusjuhendaja loata ja teadmata väljapool asutuse
territooriumi. Niisiis võib päevast ja õhtust tegevusjuhendajate arvu pidada piisavaks siis, kui
tegevusjuhendajatel on alati ülevaade sellest, kus iga klient asub, ja risk, et kliendid lahkuvad
asutuse territooriumilt ilma tegevusjuhendaja teadmata, on viidud miinimumini. Kuigi
paremat ülevaadet ja suuremat turvalisust aitab kahtlemata tagada suurem tegevusjuhendajate
arv, võib abi olla ka töökorralduse muutmisest, ülesannete ümberjagamisest või vastutuse
täpsustamisest.
Eeltoodule tuginedes soovitab õiguskantsler:
- tagada öisel ajal piisaval arvul tegevusjuhendajate kohalolu Kodijärve Kodus, et
kindlustada kõikide klientide turvalisus;
- leida sobiv lahendus, kuidas oleks päevasel ja õhtusel ajal võimalik paremini
omada ülevaadet klientide paiknemisest ja tagada iga kliendi turvalisus.
(5.2) Ravimite manustamine ja käitlemine
01.07. kontrollkäigul tutvusid õiguskantsleri nõunikud, ekspert ja Ravimiameti esindaja iga
peremaja puhketoa kööginurgas asuva ravimikapi sisuga. Ravimikappides leidus lisaks
ravimidosaatoritele, kuhu õde oli valmis pannud päevaannuse iga kliendi regulaarsetest
ravimitest, ka teisi retseptiravimeid (peamiselt psühhotroopset ravimit Diazepeks, aga ka
näiteks diabeediravimit Metforal, kõrgvererõhutõve ja südameprobleemide ravimit
Metoprolol Polpharma). Mõnel juhul oli retseptiravimi karbil kirjas ka kliendi nimi, kellele
selline ravim mõeldud oli, mõnel juhul aga mitte; lisaks leidus mõnel ravimikarbil märge
„vajadusel“. Kokkuvõttes jäi mitmel juhul selgusetuks, miks need ravimid on
tegevusjuhendajate, aga mitte meditsiiniõe käes, ning kellele ja millal neid anda tuleb. Peale
selle leidus ravimikappides ka mitmesuguseid käsimüügiravimeid, mida andsid
tegevusjuhendajad klientidele vastavalt vajadusele.
Nii 01.07. kui ka 02.07. kontrollkäigul tutvusid õiguskantsleri nõunikud elektroonilise
infopäevikuga, kus leidus arvukalt sissekandeid ravimite andmise kohta tegevusjuhendajate
poolt. Enamikel juhtudel oli tegemist psühhotroopse retseptiravimi Diazepeksiga, mida
tegevusjuhendajad olid andnud kliendile rahunemise eesmärgil. Infopäevikust selgus, et
Diazepeksi olid klientidele andnud tegevusjuhendajad, mitte meditsiiniõde, seda ka päevasel
ajal (nt oli ühele kliendile antud rahunemiseks Diazepeksi kella 12.30-13.00 vahel). Samuti
13
Lähedased ja eestkostjad tõid välja, et suurem arv tegevusjuhendajaid päevasel ajal aitaks sisustada klientide
vaba aega mõtestatumalt ja annaks lähedasele või eestkostjale võimaluse arutada tegevusjuhendajaga pikemalt
mõnda mureküsimust. Samuti märgiti, et vajaka jääb klientide individuaalsest juhendamisest (kuidas koristada
tuba, sättida asju kappidesse ja riiulitele, pesta kohvitassi, valida riideid, hooldada hambaid või küüsi jne).
tekkis õiguskantsleri nõunikel ja eksperdil kahtlus, et infopäevikusse ei ole märgitud kõik
juhtumid, kui tegevusjuhendaja on kliendile andnud käsimüügiravimit.
„Vajadusel“ manustatavad retseptiravimid
Põhiseadusest tuleneb igaühe õigus elu ja tervise kaitsele (§ 16 ja § 28). Muu hulgas tähendab
see ka seda, et inimesele vajalikke ravimeid määrab vastava väljaõppega isik. On üldteada, et
ravimid, eriti retseptiravimid, sisaldavad erinevaid aineid, mis mõjutavad inimese organismi
ning oskamatul kasutamisel võivad ravimid, sh nende koos- ja kõrvalmõjud, kaasa tuua ohu
inimese elule või tervisele.14 Sellest tulenevalt on sotsiaalminister sätestanud, et ravimeid
võivad välja kirjutada vaid arstid, hambaarstid ja ämmaemandad.15 Ühtlasi tähendab see, et
nimetatud isikud vastutavad selle eest, et välja kirjutatud ravim oleks inimesele sobiv ega
tekitaks ohtu tema elule ega tervisele.
On mõeldav, et arsti hinnangul ei pea isik talle välja kirjutatud ravimeid võtma pidevalt, vaid
nt haiguse ägenemisel. Sellise raviskeemi puhul tuleb aga tagada, et vajadust isikule ravimit.
manustada hindaks tervishoiutöötaja (nt õde), mitte tegevusjuhendaja. Õe ülesannete hulka
kuulub tulenevalt sotsiaalministri määrusest16 manustada ravimeid i/m; i/v; s/c per/os;
per/rectum arsti otsuse alusel (§ 4 lõike 6 punkt 3).
Eeltoodust saab järeldada, et kui arst on määranud ööpäevaringsel erihooldusteenusel
viibivale isikule ravimi, mida tuleb manustada vaid teatud juhul („vajadusel“), on pädev isiku
seisundit hindama vähemalt tervishoiutöötajast õde, mitte aga ilma meditsiinialase hariduseta
tegevusjuhendaja. Ka juhul, kui ravimi manustamise vajaduse üle otsustab õde, võivad ravimi
ebaõigel manustamise olla patsiendi jaoks rängad või lihtsalt ebasoovitavad tagajärjed, sest
arsti pädevuseta tervishoiutöötaja ei pruugi olla võimeline hindama kõiki terviseriske nende
kogumis (nt kõrvalmõjud koos teiste ravimitega, mis isik võtab, või ravimi üldised
kõrvalmõjud). Seda enam on isik ohustatud, kui ravimi manustamise üle otsustab
tegevusjuhendaja, kellel puudub üldse meditsiinialane haridus.17
Täiendavalt rõhutab õiguskantsler, et ööpäevaringsel erihooldusteenusel on reeglina
psüühikahäirega ja/või vaimupuudega isikud, kes on just seetõttu teenusele suunatud, et nad
vajavad toimetulekul pidevat kõrvalabi. Vaja on spetsialiseeritud asutust koos vastavalt
väljaõppinud personaliga. Seega peab tegu olema professionaalse lähenemisega teenusele,
mille eesmärgiks on turvalisuse tagamine, muu hulgas ravimite manustamisel. Eeltoodu tõttu
tuleb tagada, et isiku raviskeemis ette nähtud „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle
14
Näiteks Diazepeks’i pakendi infolehe kohaselt võib selle samaaegne manustamine mõne teise ravimiga tuua
kaasa Diazepeks’i toime tugevnemise väga paljudel juhtudel (mh nt seenevastaste ravimite võtmisel); selle
samaaegne manustamine krambivastase ravimiga fenütoiin võib aga tekitada antagonismi ehk ravimite
vastandtoimelisust. Infolehe kohaselt võib Diazepeks suurendada suitsiidi ohtu ning sellega võivad kaasneda
paradoksaalsed reaktsioonid nagu rahutus, ärevus, ärrituvus, agressiivsus, luupainajad, hallutsinatsioonid. Lisaks
on Diazepeks’i rohkete kõrvaltoimete seas ka selliseid, mida on tegevusjuhendajal kui vastava väljaõppeta isikul
keeruline kindlaks teha (nt südame löögisageduse aeglustumine, hingamisraskused).
15
Nimetatud nõue tuleneb sotsiaalministri 18.02.2005 a määrusest nr 30 “Ravimite väljakirjutamise ja
apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ (§ 2 lõige 2), mis on kehtestatud ravimiseaduse
§ 33 lõike 7 alusel.
16
Sotsiaalministri 13.08.2010 määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste
loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused“.
17
Kuigi vastavalt sotsiaalministri 25.03.2009 määrusele nr 24 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täiendkoolituste
kavade kehtestamine“ teab ja tunneb II mooduli läbinu ravimite manustamise viise, enamtarvitatavaid ravimeid
ja nende kõrvalmõjusid, ei saa seda pidada õppe mahtu ja eesmärki arvestades piisavaks meditsiinialaseks
väljaõppeks, et otsustada isiku ravimise üle.
otsustaks väljaõppinud meditsiinitöötaja, seda ka väljaspool kokkulepitud tööaega. Näiteks on
võimalik sõlmida kokkuleppeid õe/(pere)arstiga, kes vajaduse ilmnedes kohale tuleb ja kliendi
seisundit hindab.
Ka õiguskantsleri nõunikele edastatud AS-i Hoolekandeteenused „Ravimite käitlemise kord
(p 4.10)“ näeb ette, et „vajadusel“ manustatavate retseptiravimite andmine kliendile toimub
rangelt õe ettekirjutusel ning tegevusjuhendajal on keelatud otsustada sellise ravimi andmise
üle; kui õelt ei ole võimalik konsultatsiooni saada, tuleb kutsuda kiirabi, et saada eksperdi
hinnang ravimi manustamise vajalikkuse kohta. Sama on korratud ka Kodijärve Kodu
27.02.2015. otsuses, mis täpsustab ravimite käitlemise korrast tulenevaid ülesandeid ja
vastutuse jaotust Kodijärve Kodus. Selle otsuse (p 12) järgi ei tohi tegevusjuhendaja anda
arsti poolt vajadusel määratud ravimeid ilma koduõe korralduseta. Ravimeid võib anda ainult
koduõe juhistel ja ainult kindlale kliendile, kelle raviskeemis on arst ravimi määranud. Kui
klient „vajadusel“ manustatavat ravimit küsib, ei või tegevusjuhendaja seda anda, vaid tal
tuleb konsulteerida koduõega või tema puudumisel kutsuda kiirabi, kui kliendi tervislik
seisund on erakorraline. 18 Seega on nõue, et „vajadusel“ manustatavate retseptiravimite
andmiseks peab kliendi seisundit hindama õde, kirjas ka Kodijärve Kodus kehtivates
kordades.
Käsimüügiravimid
Ka käsimüügiravimite manustamine võib kaasa tuua tõsiseid kõrvaltoimeid, samuti võib mõne
käsimüügiravimi võtmine samaaegselt teatud retseptiravimiga kaasa tuua ootamatu
kõrvalmõju. Juhul kui puudub täpne ülevaade selle kohta, millist käsimüügiravimit ning millal
ja kui palju on kliendile antud, võib see põhjustada kliendi tervist või isegi elu ohustavaid
situatsioone. Näiteks ei saa õde, arst või ootamatu tervisemure korral kohale saabuv kiirabi
teada, millist ravimit andis kliendile eelmise vahetuse tegevusjuhendaja, mille tulemusena
võib tervishoiutöötaja langetada ebaõige otsuse, manustades kliendile sellist ravimit, mis
eelnevalt antud käsimüügiravimiga kokku ei sobi. Selleks, et hiljem oleks võimalik
kontrollida, kes, millist ravimit, miks, millises ulatuses ja kellele manustab, tuleb igasugune
käsimüügiravimite manustamine hoolikalt dokumenteerida.
Samuti aitaks ohte ennetada see, kui õendusabiteenust pakkuv õde koostaks
tegevusjuhendajatele kirjalikud juhised selle kohta, millistel juhtudel ei tohi käsimüügiravimit
kindlasti anda (nt millise teise ravimiga koos; mõnele konkreetsele kliendile tulenevalt tema
raviskeemist või haigusest), samuti selle kohta, mida olulist tuleb käsimüügiravimi andmise
puhul silmas pidada (nt milliste sümptomite esinemist enne või pärast ravimi manustamist
jälgida ja mida siis ette võtta). Hea praktika näitena võib siin tuua juhise epilepsiahoo
käitumise korral, mis oli kättesaadav tegevusjuhendajatele Kodijärve Kodu ühes majas.
Taoliste juhiste koostamist võiks kaaluda ka käsimüügiravimite kohta. Selleks, et
tegevusjuhendajad saaksid juhise usaldusväärsuses ja ajakohasuses kindlad olla, peaks juhiselt
alati nähtuma juhise koostaja nimi, allkiri ja kuupäev, samuti see, kellele juhis mõeldud on.
18
Õiguskantsler tõlgendab AS-i Hoolekandeteenused „Ravimite käitlemise korras“ ja Kodijärve Kodu otsuses
sätestatut nii, et need ei luba anda tegevusjuhendajal „vajadusel manustatavaid“ retseptiravimeid õega telefoni
teel konsulteerides, vaid õel tuleb kliendi seisundit vahetult hinnata ja otsustada retseptiravimi andmine. Kui AS
Hoolekandeasutuste töötajad mõistavad ravimite käitlemise korda ja selle alusel vastu võetud otsuseid teisiti,
soovitab õiguskantsler neid kindlasti täpsustada, et tagada nõuetekohane ravimite manustamine kõikides AS
Hoolekandeasutuste kodudes.
Eelnevast tulenevalt teeb õiguskantsler ettepaneku tagada, et „vajadusel“
manustatavate ravimite andmise üle klientidele otsustaks selleks vajaliku koolituse
saanud tervishoiutöötaja. Lisaks teeb õiguskantsler ettepaneku tagada, et
käsimüügiravimite andmine dokumenteeritaks alati nii, et oleks olemas täpne ülevaade
selle kohta, millist käsimüügiravimit, millal ja kui palju on kliendile antud.
(5.3) Õendusabiteenuse ebapiisav kättesaadavus
Õendusteenuse saamiseks on Kodijärve Kodu sõlminud lepingu Valga Haiglaga. Lepingu
järgi tagab Valga Haigla õe füüsilise kohaloleku Kodijärve kodus minimaalselt 26 tundi
nädalas, kuid osutab ka nõustamisteenust telefoni või muude sidevahendite abil. See
tähendab, et õde on füüsiliselt Kodijärve Kodus kohal kolmel päeval nädalas ajavahemikus 8-
16 või 8-17. Kodijärve Kodu juhi selgituste järgi toimub telefoni teel nõustamine
vajaduspõhiselt, st kokku ei ole lepitud täpset tundide arvu nõustamisteenuse pakkumiseks.
Samuti ei ole määratletud konkreetset ajavahemikku, mis päeval või mis kellaaegadel tuleb
õel tegevusjuhendajaid nõustada. Juhul kui kliendil on erakorraline tervisemure, kuid õde ei
ole parasjagu tööl, samuti ei saa tegevusjuhendajad õde kätte telefonitsi, kutsuvad
tegevusjuhendajad kiirabi.
Seadus paneb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustuse tagada iseseisva
õendusabiteenuse kättesaadavus 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas
(SHS § 1151 lõige 3). Seega tuleb tagada õe teenuse kättesaadavus 1 kliendi kohta 1 tund
nädalas. Võttes arvesse, et Kodijärve Kodus on teenusel 56 klienti, peaks õendusteenuse
kättesaadavus olema tagatud vähemalt 56 tundi nädalas. Nagu tegevusjuhendajate arvu puhul,
sätestab seadus vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast olenevalt (nt sõltuvalt
klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla vajalik
õendusteenuse kättesaadavuse tagamine oluliselt suuremas mahus. Praegu on Kodijärve
Kodus õendusteenuse kättesaadavus tagatud aga kaks korda vähem, kui seadus sätestatud
miinimumstandard ette näeb.
Kuigi seadus ei täpsusta, kas tagada tuleb füüsiline kohalolek või mitte, on õiguskantsler
seisukohal, et iseseisva õendusabi kättesaadavus on tagatud siis, kui õel on võimalus klient
isiklikult üle vaadata ja kliendi seisundit hinnata. See tähendab, et seaduses sätestatud nõue on
täidetud siis, kui õde viibib füüsiliselt asutuses või siis, kui teatud osa ajast ei ole õde kohal,
kuid temaga on sõlmitud kokkulepe, et vajaduse ilmnedes on talle võimalik helistada ja ta
kliendi seisundi hindamiseks kohale kutsuda.
Kokkulepe, et tegevusjuhendaja võib õele väljaspool graafikujärgseid töötunde helistada ja
temaga telefoni teel konsulteerida, ei täida seaduses sätestatud eesmärki tagada õendusabi
kättesaadavus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Vaatamata sellele, et telefoni teel
on õel võimalik küsida tegevusjuhendajalt teavet kliendi seisundi kohta ja jagada
tegevusjuhendajale vajalikke selgitusi, hindab sellises olukorras kliendi seisundit ikkagi
tegevusjuhendaja, kes võib meditsiinialase ettevalmistuse puudumise tõttu jõuda valele
järeldusele ja ohustada seeläbi kliendi tervist. Õe ebapiisav kohalolek asutuses on otseselt
seotud ka probleemiga, et tegevusjuhendajad annavad klientidele „vajadusel“
retseptiravimeid, mille andmise üle võib otsustada õde või arst, kes on kliendi seisundit
vahetult hinnanud (vt eespool p 5.3). Kiirabi kutsumine „vajadusel“ retseptiravimi andmise
otsustamiseks või tervisemurede lahendamiseks, mis tegelikult ei ole erakorralised ja mille
lahendamine oleks õe pädevuses, koormavad ebamõistlikult erakorralise meditsiiniabi
süsteemi ja ei ole samuti lahenduseks ega võimaluseks, kuidas mitte täita seaduses sätestatud
nõuet tagada õendusabi kättesaadavus.
Seepärast soovitab õiguskantsler tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis
arvestab asutuse eripära ja vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele,
ning viisil, mis annab õele võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata.
(5.4) Sõnumisaladuse rikkumine
Intervjuudest tegevusjuhendajatega selgus, et Kodijärve Kodus rikutakse ühe kliendi õigust
sõnumisaladusele. Nimelt saadab see klient tihti kirju oma lähedasele, kes on ühtlasi tema
eestkostja. Kliendil on komme kasutada kirjades sündsusetuid sõnu. Kui tegevusjuhendaja
avastab mõne sellise kirja, ei lase ta kliendil seda ära saata, kuna kliendi eestkostja on
avaldanud soovi sündsusetuid sõnu sisaldavaid kirju mitte saada. Selleks peab
tegevusjuhendaja paratamatult kliendi kirjad enne saatmist läbi lugema, välja arvatud juhul,
kui ümbrik on juba kinni kleebitud.
Õiguskantsler rõhutab, et põhiseaduse §-st 43 tulenev õigus posti, telegraafi, telefoni või muul
üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele laieneb kõigile, sealhulgas Kodijärve
Kodu klientidele. Nimetatud põhiseaduse säte lubab erandeid sõnumisaladusest vaid kohtu
loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega
sätestatud juhtudel ja korras.
Seadus ei anna ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale õigust erandi tegemiseks
sõnumisaladusest. Seepärast on kliendi kirjade läbilugemine sõnumisaladuse rikkumine,
olenemata põhjusest, miks seda tehti. Lisaks kaasneb ööpäevaringsel erihooldusteenusel
kliendi kirjade läbilugemisega oht, et kui kliendi kirjutatud kiri sisaldab kaebust (näiteks
tegevusjuhendaja tegevuse peale), ei jõua see vajaliku adressaadini, kuna kirja lugeja võib
pärast kirja sisuga tutvumist otsustada selle saatmata jätta. Ka juhul, kui kliendi lähedane või
eestkostja avaldab soovi kliendilt kirju mitte saada, ei tohi tegevusjuhendajad kirjade saatmist
takistada. Psüühikahäirega või vaimupuudega kliendi eestkostjal või lähedasel tuleb kliendi
käitumise eripäradega arvestada ja mõnikord paratamatult taluda ka sellist tegevust, mis terve
inimese puhul oleks vastuvõetamatu. Seepärast soovitab õiguskantsler edaspidi mitte
ühelgi juhul rikkuda klientide õigust sõnumisaladusele.
(6) Kokkuvõte
Õiguskantsler teeb kontrollkäigu tulemusel isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks AS-
le Hoolekandeteenused järgmised ettepanekud:
1. turvalisust puudutavalt:
- piirata klientide ligipääsu tervist või elu ohustavatele esemetele või ainetele
tegevusjuhendaja juuresolekuta;
- tagada öisel ajal piisaval arvul tegevusjuhendajate kohalolu, et kindlustada kõikide
klientide turvalisus;
- leida sobiv lahendus, kuidas oleks päevasel ja õhtusel ajal võimalik paremini omada
ülevaadet klientide paiknemisest, et tagada iga kliendi turvalisus;
2. ravimeid puudutavalt:
- tagada, et „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle klientidele otsustaks selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja.;
- tagada, et käsimüügiravimite andmine dokumenteeritaks alati nii, et oleks olemas
täpne ülevaade selle kohta, millist käsimüügiravimit, millal ja kui palju on kliendile
antud.
3. tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis arvestab asutuse eripära ja vastab
vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ning viisil, mis annab õele võimaluse
kliendi seisundit isiklikult hinnata;
4. mitte ühelgi juhul rikkuda klientide õigust sõnumisaladusele.
Õiguskantsler palub AS-lt Hoolekandeteenused teavet tehtud ettepanekute täitmise kohta
hiljemalt 02.11.2015.