Maarjo Mändmaa Teie nr
juhatuse esimees
AS Hoolekandeteenused Meie 14.09.2015 nr 7-9/150860/1503911
[email protected]
Ettepanek põhiõiguste paremaks kaitseks
Austatud Maarjo Mändmaa
Pöördun Teie poole seoses õiguskantsleri 29.06. ja 30.06.2015 AS Hoolekandeteenused
Erastvere Kodu (edaspidi Erastvere Kodu) etteteatamata kontrolliga, andmaks teada kontrolli
tulemustest.
Kontrollkäigul selgus, et Erastvere Kodus esinesid mõned puudused. Täheldatud puudusi ja oma
soovitusi nende kõrvaldamiseks käsitlen täpsemalt käesolevale kirjale lisatud kontrollkäigu
kokkuvõttes.
Kontrollkäigul ilmnesid järgmised probleemid:
1. turvalise teenuse tagamiseks ei ole tööl piisavalt tegevusjuhendajaid;
2. esineb probleeme ravimite manustamisega;
3. esineb oht inimväärikuse ja privaatsuse rikkumiseks teenuse füüsilise keskkonna
osas;
4. õendusabiteenus ei ole piisavalt kättesaadav.
Nimetatud probleemidest tulenevalt ja soovides parandada isikute põhiõiguste ja -vabaduste
kaitset Erastvere Kodus, teen AS-le Hoolekandeteenused järgnevad ettepanekud:
1. tagada Erastvere Kodus selline arv tegevusjuhendajaid, mis on vajalik
nõuetekohaseks ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks;
2. tagada, et n-ö vajadusel ravimi manustamise otsustaks selleks vajaliku koolituse
saanud tervishoiutöötaja;
3. astuda samme klientide eraelu kaitse ning inimväärikuse tagamiseks;
4. tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis arvestab asutuse eripära ja
vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ning viisil, mis annab õele
võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata;
5. kaaluda ja võimalusel arvesse võtta tervishoiueksperdi tehtud soovitusi
õendusteenuse kvaliteedi parandamiseks.
2
Ootan Teilt võimalusel tagasisidet ettepanekute täitmise kohta hiljemalt 02.11.2015.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: kontrollkäigu kokkuvõte
Koopia: Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Terviseamet
Marje Allikmets 693 8405
[email protected]
Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Erastvere Kodusse
(1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 29.06.2015 ja 30.06.2015 AS Hoolekandeteenused
Erastvere Kodu, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust (edaspidi Erastvere Kodu).
29.06. läbi viidud kontrollimine toimus õhtusel ajal (19.00 – 21.00), 30.06. käik päevasel ajal.
Kontrollkäikudest Erastvere Kodu varasemalt ette ei teavitatud.
Erastvere Kodul oli kontrollkäigu läbiviimise ajal tegevusluba riigieelarvelise ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamiseks 145 täiskasvanule.1 Kontrollkäigu toimumise ajal viibis
nimetatud teenusel 144 täisealist. Erastvere Kodus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust neljas osakonnas, mis paiknevad kahekordse kivimaja mõlemal korrusel.
Maja oli oma planeeringult sopiline ning rohkete ustega, kusjuures enamik uksi olid n-ö
libliklukuga ning seeläbi vabalt avatavad. Kontrollkäikude ajal oli kõikides osakondades
päevasel ajal tööl 2 tegevusjuhendajat ning öisel ajal 1 tegevusjuhendaja.
Kontrollkäigu ajal oli Erastvere Kodus klientide arv ja nende jaotus osakondades järgmine:
- Osakond 1 – 42 klienti, peamiselt vaimupuudega;
- Osakond 2 – 42 klienti, psüühikahäirega ja vaimupuudega;
- Osakond 4 – 28 klienti, peamiselt skisofreenia diagnoosiga;
- Osakond 5 – 32 klienti, psüühikahäirega ja vaimupuudega.
Õiguskantsler kontrollis Erastvere Kodu viimati 01.10.2014.2
(2) Õiguskantsler kontrollis, täites ühtlasi piinamise ning muu julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse
protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse funktsiooni, kas Erastvere Kodus on
tagatud ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute põhiõigused ja -vabadused.
(3) 29.06. kontrollkäigul külastasid õiguskantsleri nõunikud Erastvere Kodu osakondi ning
vestlesid tööl olnud tegevusjuhendajatega. Antud käigul oli õiguskantsleri nõunike tähelepanu
suunatud eelkõige järgnevate aspektide kontrollimisele:
- vajaduspõhiste ravimite manustamine klientidele;
- tegevusjuhendajate olemasolu ja arv osakondades;
- turvaline keskkond klientidele.
30.06. kontrollkäigul külastasid õiguskantsleri nõunikud koos eksperdi ja Ravimiameti
esindajaga kõiki osakondi ning üldises kasutuses olevaid ruume, vestlesid klientide,
tegevusjuhendajate ning meditsiiniõega. Nõunikud pöörasid kõrgendatud tähelepanu
järgmistele aspektidele:
- klientidele turvalise keskkonna ja inimväärikate elamistingimuste tagamine;
- tegevusjuhendajate arv ja kohalolu osakonnas;
- ravimite käitlemine ja manustamine;
- õendusabiteenuse osutamine klientidele;
- vaba aja veetmise võimalused.
Täiendavalt tutvusid õiguskantsleri nõunikud käigul ja selle järgselt klientide toimikutega
ning asutuse tööd reguleerivate dokumentidega, sh tegevusjuhendajate töögraafiku ja
1
Andmed tegevusloa kohta on kättesaadavad majandustegevuse registris aadressil:
https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/219828#erihoolekandeteenused.
2
Kontrollkäigu kokkuvõte on kättesaadav arvutivõrgus: otsetee.
ametijuhendiga, osakondade menüü ja päevaplaaniga ning Erastvere Kodu töötajate
arenguvestluste kokkuvõttega.
Läbi viidud vestlustest klientide ja tegevusjuhendajatega võib välja tuua järgmist.
Tegevusjuhendajad tõid probleemina välja selle, et Erastvere Kodus ei ole võimalik öisel ajal
välisust lukku panna, mistõttu on klientidel võimalik igal ajal majast väljuda ning sisuliselt
puudub tegevusjuhendajatel selle üle kontroll ning ülevaade, kes kus parasjagu viibib (st kas
osakonnas, ühisruumides või õues).
Samuti tõid tegevusjuhendajad välja, et nende hinnangul on meditsiiniõde majas liiga vähe
ning seetõttu tunnevad tegevusjuhendajad endal liiga suurt vastutust, eeskätt just ravimite
jagamise osas. Üks tegevusjuhendaja leidis ka, et tegevusjuhendaja ametijuhend on sõnastatud
liiga laialt ning tegevusjuhendajatele on pandud liiga palju ülesandeid. Kaks
tegevusjuhendajat tõid ka välja, et nad sooviksid saada rohkem koolitusi, näiteks ravimite ja
eneseabi valdkonnas (eeskätt pinge ning stressiolukordadega toimetulekuks).
Tegevusjuhendajate sõnul on klientidel Kodus piisavalt palju tegevusi ning nende vaba aeg on
üldiselt sisustatud. Samas tõi üks tegevusjuhendaja välja, et kuna tegevusjuhendaja peab
vastutama päevaplaani täpse elluviimise eest ning selle hulka kuulub väga palju asju
(söömine, hügieeniprotseduurid, rohtude võtmine, suitsude jagamine jne), siis ei jää piisavalt
aega individuaalseks tegelemiseks klientidega. Viiest intervjueeritud tegevusjuhendajast kolm
leidsid, et tööl võiks olla rohkem personali, misläbi jääks rohkem aega klientidega
sisulisemalt tegelemiseks. Kaks tegevusjuhendajat arvasid ka, et klientidele oleks tarvilik
võimaldada rohkem füüsilist tööd, mis neid väsitaks ning tekitaks neis tööharjumust.
Teenusel viibinud kliendid olid üldiselt rahulolevad. Paar klienti väitsid, et mõnikord jääb neil
kõht tühjaks, kuid toidu kvaliteediga oldi rahul. Suhted töötajate ja klientide vahel on üldiselt
head („Töötajate kohta halbu sõnu öelda ei taha, kõik on inimesed oma vigadega“), kuid ühe
kliendi sõnul on osakonnas palju lärmi ja kisa. Kaks klienti tõid välja, et õde võiks tööl olla ka
nädalavahetusel. Vähemalt kahel intervjueeritud klientidest puudus toas kohtvalgusti ning
vähemalt ühe kliendi magamistoa ust ei olnud võimalik lukustada.
(4) 30.06 kontrollkäigul osales eksperdina perearst, kes hindas osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse ja selle raames osutatava iseseisva õendusabiteenuse vastavust õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh tuli eksperdil hinnata ning anda oma põhjendatud arvamus
väärkohtlemise, klientide seisundi ning õendusabi kvaliteedi, dokumenteerimise ja
kättesaadavuse kohta. Ekspert klientide väärkohtlemist Erastvere Kodus ei tuvastanud, kuid
tõi välja järgnevad aspektid:
1. Menüüs ei olnud eraldi välja toodud toidurasvade tüüpe ja kiudainete sisaldust, kuid
vaadates pakutavaid konkreetseid toite võiks kindlasti rohkem pöörata tähelepanu
kiudainetele (aedviljad, puuviljad) ja vältida kõva rasva ning transrasvu. Samuti tuleks
iga kliendi toitumisele läheneda individuaalselt, võttes arvesse tema iga, sugu,
terviseprobleeme ja kasutatavaid ravimeid. Seetõttu soovitas ekspert rohkem
tähelepanu pöörata tervislikule toitumisele ja kasutada individuaalseid menüüsid, kuna
Erastvere Kodu kliendid on erinevate krooniliste haigustega erinevas vanuses ja soos
isikud.
2. Kuna enamikes nähtud tualettides oli kaks tualettpotti, kuid ainult ühel neist oli ees
uks ning puudusid näiteks kardinad/uksed dušikabiinidel, tuleks Erastvere Kodul
võimaldada rohkem privaatsust tualett- ja pesemisruumide kasutamisel.
3. Eksperdi hinnangul suudavad olemasolevad tegevusjuhendajad tagada klientide
põhivajaduste rahuldamise, kuid arvestades, et tegevusjuhendajad vajavad samuti
lõuna- ja puhkepause ning kliendid soovisid palju suhelda, tuleks kaaluda
tegevusjuhendajate hulga suurendamist, eelkõige päevasel ajal. Samuti peaks rohkem
tähelepanu pöörama sellele, kuidas saaks kliente senisest enam suunata vabaaja
tegevustele, mille üheks eelduseks on samuti tegevusjuhendajate piisav arv.
4. Kontrollkäigul saadud info alusel on keeruline hinnata klientide tervishoiuabi vajadust
kokku: tervisekaartides olevad läbivaatuse sissekanded olid lakoonilised ja aastaarvud
sissekannetel osaliselt puudusid; info ravimi määramiste kohta oli paljudes kaartides
puudulik või puudus täielikult, arstide konsultatsiooniotsused olid lakoonilised või
paljudes kaartides puudusid epikriisid või arstide konsultatsioonide vastused. Tuleviks
oleks soovitatav, et täpsemalt dokumenteeritaks klientide terviseprobleeme ja nende
lahendust, et hinnata tervishoiuabi vajadust ja sellele vastavust.
5. Rohkem peab tähelepanu pöörama konkreetsetele juhistele mida tegevusjuhendaja
erinevate terviseprobleemide tekkel võib teha ja kuidas tuleb tegutseda, milliseid
ravimeid saab anda ja kui palju. Antud juhised võivad olla asutuse- ja ka
osakonnaspetsiifilised ja nende terviseprobleemide kohta, mis antud asutuse klientidel
sagedamini ette tulevad. Lisaks kirjalikele juhistele tuleb neid ka töötajatele
tutvustada. Ilma arsti ettekirjutuseta ei tohi isikutele anda psühhotroopseid ravimeid.
Juhendi, kuidas tegutseda terviseprobleemide korral, peaks koostama vastava asutuse
klientide tervise eest vastutav isik ja see peaks olema kindlasti kooskõlastatud arstiga.
6. Klientide tervisekaartide päeviku osa oli hästi struktureeritud aga paljud väljadest (
nagu õendusprobleem, õendustegevus jne) olid täitmata. Sissekanded olid lakoonilised
ja paljudes kohtades oli kuupäevast kirjas ainult päev ja kuu, puudus aastanumber. Igal
kaardil leidus ka perearsti nimi, telefon ja psühhiaatrite nimed, telefonid. Haiguse
anamneesi kaartides polnud. Tulevikus tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et iga
läbivaatus oleks nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kirjas peab olema läbivaatuse
täielik kuupäev, patsiendi probleem, läbivaatuse leid ning otsus, mis peab olema
kinnitatud nime, allkirja ja sissekandja erialaga.
7. Ravilehti oli klientidel mitmeid: igas osakonnas oli tegevusjuhendajal paberkandjal
kliendi raviskeem, raviskeem oli ka tegevusjuhendaja käes oleva ravimikarbi
tagaküljel ning meditsiiniõe käes olevates tervisekaartides. Nimetatud raviskeemides
esines erisusi ning nende sisu ei olnud omavahel alati kooskõlas. Meditsiiniõe
selgituste kohaselt oli selle põhjuseks sagedased muutused raviskeemides. Eksperdi
hinnangul on kindlasti vajalik tõhustada meditsiinidokumentatsiooni täitmist ja
loobuda raviskeemide kirjutamist erinevasse kohtadesse ning tuleb kontrollida nende
vastavust. Iga ravimi puhul peab tervisekaardis olema märge selle määramise
näidustuse ja ravikuuri pikkuse kohta ning otsuse teinud arsti andmed.
8. Ühele kliendile lahustatult ravimite manustamise osas märkis ekspert, et lahustamist
tuleb vältida, kuna puudub teave, kas ja kui palju ravim valel manustamisel üldse
imendub. Ravimeid võib manustada ainult vastavalt ravimipakendis märgitud
manustamisjuhendile. Probleemide korral tuleb konsulteerida raviarsti ja/või
proviisoriga.
9. Ravimitesse puutuvalt tuvastas ekspert mh, et mitmel juhul oli lahknevusi
raviskeemides paberil ja dosaatorite tagaküljel olevatel paberitel, puudusid kuupäevad,
millal oli raviskeeme viimati üle vaadatud, mõned skeemid olid valge korrektoriga
parandatud või üle kirjutatud. Lahknevusi oli raviskeemides ka preparaatide nimedes
ning kontrollkäigu ajal sai näiteks üks patsient ravimit, mille ravikuur oli
kontrollkäigu ajaks juba lõppenud. Ekspert leidis, et kõik raviskeemid peavad olema
kuupäevaliselt ja arsti allkirjaga kinnitatud. Muudatuste puhul raviskeemides peab
parandus olema tehtud korrektselt ja olema üksüheselt arusaadav, vältida tuleb
ülekirjutamisi ja valgeid korrektoreid. Raviskeemid peavad paberil ja reaalsuses olema
vastavad. Ravimite lahustamist tuleb vältida, kuna puudub teave, kas sellisel kujul
ravim üldse toimib; ravimite poolitamise korral tuleb lähtuda konkreetse ravimi
infolehe andmetest. Enam peaks pöörama tähelepanu meditsiiniõe ja
tegevusjuhendajate koostööle, kuidas kliente saaks paremini ravimite võtmisel toetada.
10. Ekspert rõhutas ka, et vajalik oleks parandada info kulgu tegevusjuhendajate ja
meditsiiniõe vahel ning lisaks tagada Erastvere Kodus tervise infosüsteemi andmetele
ligipääs või suunata meditsiiniõed infosüsteemi kasutamist puudutavatele koolitustele.
(5) Õiguskantsleri seisukoht
Õiguskantsler tuvastas Erastvere Kodus järgmised probleemid:
- turvalise teenuse tagamiseks ei ole tööl piisavalt tegevusjuhendajaid (p 5.1);
- esineb probleeme ravimite manustamisega (p 5.2);
- esineb oht inimväärikuse ja privaatsuse rikkumiseks teenuse füüsilise keskkonna
osas (p 5.3);
- õendusabiteenus ei ole piisavalt kättesaadav (p 5.4).
(5.1) Tegevusjuhendajate arv
Kontrollkäigul selgus, et Erastvere Kodus on igas osakonnas üldreeglina päevasel ajal tööl
kaks või kolm ning öösel üks või kaks tegevusjuhendajat. 29.06. toimunud õhtuse
kontrollkäigu ajal oli I osakonnas tööl 2 tegevusjuhendajat, II osakonnas 2 tegevusjuhendajat,
IV osakonnas 1 tegevusjuhendaja ning V osakonnas 1 tegevusjuhendaja. Seega oli 144
kliendi kohta tööl 6 tegevusjuhendajat.
Tööl olnud tegevusjuhendajatest mitmed tunnistasid, et neil ei ole täit ülevaadet osakonnas
toimuvast ning nad ei ole alati teadlikud, kus nende osakonna klient/kliendid parasjagu
viibivad (tsitaat – „Ei, siin ei saagi mingit ülevaadet olla“). Näiteks pidid mõned kliendid
käima ise ilma saatjata ujumas või poes. Reeglina pidavat kliendid sellest eelnevalt
tegevusjuhendajat teavitama. Ka intervjuudest tegevusjuhendajatega tuli välja, et töötajaid
võiks olla rohkem ning tegevusjuhendajad tunnevad, et nad ei jõua olemasoleva personaliga
kõiki neile pandud ülesandeid täita ning vajaka jääb individuaalsest lähenemisest igale
konkreetsele kliendile. Samuti selgus, et kui osakonnas on tööl vaid üks inimene, tuleb ette
olukordi, kus osakond jääb valveta.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustuste hulka kuuluvad teenust kasutava isiku
turvalisuse tagamine, tema abistamine enese eest hoolitsemisel, hooldamine ja mitmed muud
tegevused, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks
(Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1149 lg 1 ja 2). Nimetatud tegevused on vajalikud muu
hulgas selleks, et tagada teenusel viibivate isikute õigus elule ja tervisele ning õigus
inimväärsele elule.
Kuna erihoolekandeteenuse sisuks olevaid tegevusi võib kehtiva õiguse järgi vahetult osutada
vaid vastava ettevalmistusega tegevusjuhendaja (SHS § 1134), sõltub nende tegevustest
otseselt ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivate isikute ohutus ja heaolu. SHS §-st 1153
tuleneb teenuse osutajale kohustus tagada, et tööl oleks piisaval arvul tegevusjuhendajaid.
Nimetatud miinimumnõuete üheks eesmärgiks on kindlustada kvaliteetse teenuse osutamiseks
ning asutuses turvalise keskkonna loomiseks vajaliku personali kohalolu. Täpsemalt peab
teenuse osutaja tagama 30 ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva kliendi kohta vähemalt
ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja
kohaloleku päevasel ja õhtusel ajal (SHS § 1153 lg 1) . Seega peaks Erastvere Kodus 144
kliendi kohta minimaalselt olema tööl päevasel ja õhtusel ajal keskmiselt 10
tegevusjuhendajat ning öisel ajal keskmiselt 5 tegevusjuhendajat. Tegemist on
miinimumnõudega personali arvule ning teenuse osutajal tuleb tegevusjuhendajate piisava
arvu kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et tagatud oleks turvaline elukeskkond (SHS § 1149
lõige 1) ja iga üksiku kliendi turvalisus (SHS § 1149 lõige 2 punkt 2). See eeldab hoonete,
territooriumi, klientide ja muude eripärade arvesse võtmist.
Arvestades, et
- Erastvere Kodus oli õhtuse kontrollkäigu toimumise ajal 144 kliendi kohta tööl 6
tegevusjuhendajat,
- Erastvere Kodu kohustus on tagada osakonnas viibivate klientide üle ööpäevaringne
pidev kontroll ja ülevaade nende liikumise, tegevuste ja asukoha üle,
- Erastvere Kodu ruumide planeering on väga sopiline, mitmete koridoridega ja enamik
uksi olid nn libliklukuga ning seeläbi osakonnast ja kogu majas toimuvast ülevaate
omamist raskendav,
- klientidel oli võimalik igal ajal vabalt liikuda nii Erastvere Kodu ruumides, selle
territooriumil kui ka väljaspool seda,
ei ole õiguskantsleri hinnangul Erastvere Kodu tegevusjuhendajate arv piisav, et tagada
ööpäevaringsel erihooldusteenuse viibivate klientide üle järelevalve, turvalisus ning
võimalused individuaalseks lähenemiseks.
Eeltoodut arvestades peab õiguskantsler vajalikuks rõhutada, et ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja kohustus on tagada samaaegselt kõikide seadusest tulenevate
ülesannete nõuetekohane täitmine. Kui teenuse osutajal on vajalik kõikide ülesannete
nõuetekohaseks täitmiseks minimaalselt nõutavast tegevusjuhendajate arvust enam
tegevusjuhendajaid, peab teenuse osutaja tagama vajaliku (mitte vaid minimaalse) hulga
tegevusjuhendajate olemasolu. Vastasel juhul võib sattuda ohtu järelevalveta jäänud klientide
elu või tervis (nt olukorras, kus tegevusjuhendaja ei viibi pidevalt osakonnas, võib mõni seal
viibiv klient muutuda ootamatult agressiivseks ning teha viga endale või teistele).
Seadus paneb teenuse osutajale kohustuse olla teadlik asjaolust, kas ööpäevaringset
erihooldusteenust saama suunatud isik viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise
ruumides või territooriumil või neist väljaspool (SHS § 1151 lõige 1 punkt 1). Seega on
teenuse osutajal kohustus korraldada töö nii, et tegevusjuhendajatel oleks ülevaade, kus iga
klient asub. Kui klient läheb tegevusjuhendaja teadmata väljapoole asutuse territooriumi
(näiteks üksi ujuma), on seda kohustust rikutud. Samamoodi on rikutud kohustust tagada iga
teenusel viibiva kliendi turvalisus, kui kliendiga juhtub midagi sel ajal, kui ta viibib
tegevusjuhendaja loata ja teadmata väljapool asutuse territooriumi. Niisiis võib päevast ja
õhtust tegevusjuhendajate arvu pidada piisavaks siis, kui tegevusjuhendajatel on ülevaade
sellest, kus iga klient asub, ja risk, et kliendid lahkuvad asutuse territooriumilt ilma
tegevusjuhendaja teadmata, on viidud miinimumini.
Niisamuti on teenuse osutaja kohustatud tagama, et päevasel ajal oleks tööl piisavalt
tegevusjuhendajaid, kes jõuaksid lisaks turvalisuse ja hoolitsuse tagamisele tegeleda kõikide
klientidega ka sisuliselt (sh juhendama neid erinevate eluks vajalike igapäevaoskuste
säilitamisel ja juurde õppimisel). Kõikide teenuse sisuks olevate ülesannete täitmine on
vajalik selleks, et tagada üheaegselt klientide elu ja tervise kaitse ning nende inimväärikus.
Seetõttu ei ole seadusandja andnud teenuse osutajale ka valikuvõimalust, milliseid teenuse
sisuks olevaid ülesandeid täita ja milliseid mitte.
Eeltoodust lähtuvalt kordab õiguskantsler AS-le Hoolekandeteenused tehtud
ettepanekut tagada Erastvere Kodus selline arv tegevusjuhendajaid, mis on vajalik
nõuetekohaseks ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks.
(5.2) Ravimite vajadusel manustamine
Kontrollkäikudel tuvastasid nõunikud, et Erastvere Kodu osakondades olid enamasti vaid
käsimüügiravimid ning klientide retseptiravimid olid ravimidosaatoritesse jagatud kujul.
Samas oli vähemalt ühes osakonnas (II osakond) retseptiravim diazepam, mida
tegevusjuhendajad võisid vajaduse ilmnemisel rahututele klientidele manustada. Dokumentide
kontrollimisel tuvastasid õiguskantsleri nõunikud, et mitmele kliendile oli ravimeid määratud
„vajadusel“ manustamiseks. Ühe tegevusjuhendajate vihiku sissekande järgi oli 25.06
tegevusjuhendaja manustanud kliendile 10 tilka diazepami, kuigi vastavat ravimit ei olnud
arst kliendile raviskeemi järgi määranud.
PS §-dest 16 ja 28 tuleneb igaühe õigus elu ja tervise kaitsele. Muu hulgas tähendab see ka
seda, et inimesele vajalikke ravimeid määrab vastava väljaõppega isik. On üldteada, et
ravimid, eriti retseptiravimid, sisaldavad erinevaid aineid, mis mõjutavad inimese organismi
ning oskamatul kasutamisel võivad ravimid, sh nende koos- ja kõrvalmõjud, kaasa tuua ohu
inimese elule või tervisele. Sellest tulenevalt on ravimiseaduse § 33 lg 7 alusel valdkonna eest
vastutav minister sätestanud, et ravimeid võivad välja kirjutada vaid arstid, hambaarstid ja
ämmaemandad.3 Ühtlasi tähendab see, et nimetatud isikud vastutavad selle eest, et välja
kirjutatud ravim oleks inimesele sobiv ega tekitaks ohtu tema elule ega tervisele.
On mõeldav, et arsti hinnangul ei pea isik talle välja kirjutatud ravimeid võtma pidevalt, vaid
nt haiguse ägenemisel. Sellise raviskeemi puhul tuleb aga tagada, et vajadust isikule ravimit
manustada hindaks tervishoiutöötaja (nt õde), mitte tegevusjuhendaja. SHS § 1151 lg 5 näeb
ette, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40
teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. Õe ülesannete hulka kuulub tulenevalt
sotsiaalministri 13.08.2010 määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete
õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused“ § 4 lõike 6 punktist 3
manustada ravimeid i/m; i/v; s/c per/os; per/rectum arsti otsuse alusel.
Eeltoodust saab järeldada, et kui arst on määranud erihooldusteenusele suunatud isikule
ravimi, mida tuleb manustada vaid teatud juhul, on pädev isiku seisundit hindama vähemalt
tervishoiutöötajast õde, mitte aga ilma meditsiinialase hariduseta tegevusjuhendaja. Ka juhul,
kui ravimi manustamise vajaduse üle otsustab õde, võivad ravimi ebaõigel manustamise olla
kliendi jaoks rängad või lihtsalt ebasoovitavad tagajärjed, sest arsti pädevuseta
tervishoiutöötaja ei pruugi olla võimeline hindama kõiki terviseriske nende kogumis (nt
kõrvalmõjud koos teiste ravimitega, mis isik võtab, või ravimi üldised kõrvalmõjud). Seda
enam on isik ohustatud, kui ravimi manustamise üle otsustab tegevusjuhendaja, kellel puudub
üldse meditsiinialane haridus.4
3
Nimetatud nõue tuleneb sotsiaalministri 18.02.2005 a määruse nr 30 “Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest
väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 2 lõikest 2.
4
Kuigi vastavalt sotsiaalministri 25.03.2009 määrusele nr 24 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täiendkoolituste
kavade kehtestamine“ teab ja tunneb II mooduli läbinu ravimite manustamise viise, enamtarvitatavaid ravimeid
Kuigi klientide jaoks on erihooldekodu lühemat või pikemat aega nende elukohaks (koduks),
on tegu siiski asutuse/institutsiooniga. Muu hulgas kohaldub Erastvere Kodule rahvatervise
seadus, mille § 4 p 10 järgi ei tohi teenuste osutamine hoolekandeasutustes kahjustada isiku
tervist. Erihooldusteenuse kliendid on raskete psüühikaprobleemidega, kes on just seetõttu
teenusele suunatud, et kodustes tingimustes pole nende ohutust endale ja teistele võimalik
tagada. Vaja on spetsialiseeritud asutust koos vastavalt väljaõppinud personaliga. Seega peab
tegu olema professionaalse lähenemisega teenusele, mille eesmärgiks on turvalisuse tagamine,
muu hulgas ravimite manustamisel. Eeltoodu tõttu tuleb tagada, et isiku raviskeemis ette
nähtud n-ö vajadusel manustatavate ravimite andmise üle otsustaks väljaõppinud
meditsiinitöötaja, seda ka väljaspool kokkulepitud tööaega. Näiteks on võimalik sõlmida
kokkuleppeid õe/(pere)arstiga, kes vajaduse ilmnedes kohale tuleb ja kliendi seisundit hindab.
Ka õiguskantsleri nõunikele edastatud AS-i Hoolekandeteenused sisedokumendi „Ravimite
käitlemise kord“ p 4.10 näeb ette, et vajadusel manustatavate retseptiravimite andmine
kliendile toimub rangelt õe ettekirjutusel ning tegevusjuhendajal on keelatud otsustada sellise
ravimi andmise üle. Kui õelt ei ole võimalik konsultatsiooni saada, tuleb kutsuda kiirabi, et
saada eksperdi hinnang ravimi manustamise vajalikkuse kohta.5
Eelnevast tulenevalt teeb õiguskantsler AS-le Hoolekandeteenused teistkordselt
ettepaneku tagada, et n-ö vajadusel ravimi manustamise otsustaks selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja.
(5.3) Teenuse füüsiline keskkond
Teenuse füüsilise keskkonna osas tekkis kontrollkäikude pinnalt kahtlus, et Erastvere Kodus
ei pruugi olla tagatud kõikide klientide inimväärikas kohtlemine ning õigus eraelu kaitsele.
Selgus, et
- üks magamistuba oli läbikäidav;
- mitmetel pesemis- ja tualettruumidel puudusid ukse lukustamise võimalused;
- hooldekodu mõnedes magamistubades elas koos kolm klienti.
Põhiseaduse (PS) § 26 lõige 1 sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Nimetatud
sättest tuleneb ühelt poolt üksikisiku õigus nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema perekonna-
ja eraellu, teiselt poolt aga ka riigi kohustus sekkumisest hoiduda ning tagada kaitse
kolmandate isikute rünnete eest. Eraelu riivab põhimõtteliselt iga ebasoodus mõjutamine riigi
poolt, sh ka isiku jälgimine.6 Õigust eraelu puutumatusele võib riivata üksnes seadusega või
seaduse alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.
Lisaks tuleb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal arvestada PS §-st 10 tuleneva
inimväärikuse põhimõttega, mis keelab sundida inimest tingimustesse, mis tema kui inimese
väärikust alandaks. Näiteks kui inimene peab hügieenitoiminguid tegema või taluma, et neid
ja nende kõrvalmõjusid, ei saa seda pidada õppe mahtu ja eesmärki arvestades piisavaks meditsiinialaseks
väljaõppeks, et otsustada isiku ravimise üle.
5
Õiguskantsler tõlgendab nimetatut nii, et kord ei luba anda tegevusjuhendajal vajadusel manustatavaid
retseptiravimeid õega telefoni teel konsulteerides, vaid õel tuleb kliendi seisundit vahetult hinnata ja otsustada
retseptiravimi andmine. Kui AS´-i Hoolekandeasutused töötajad mõistavad ravimite käitlemise korda teisiti,
soovitab õiguskantsler korda täpsustada, et tagada nõuetekohane ravimite manustamine kõikides AS-i
Hoolekandeasutused kodudes.
6
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaarid §-le 26, komm 9.1. Arvutivõrgus:
http://pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/.
tehakse teiste ees, riivab see inimese väärikust ning selliseid olukordi tuleb vältida. 7 See,
millal on inimese väärikust alandatud moel, mil vastavat tegevust võiks pidada teise inimese
väärkohtlemiseks, ehk millal on rikutud PS §-s 18 sätestatud väärikust alandava kohtlemise
keeldu, sõltub paljuski konkreetsetest asjaoludest (arvestada tuleb kohtlemise kestust, selle
mõju isikule (nii kehalist kui vaimset), isiku sugu, vanust ning tervislikku seisundit,8 erinevate
tingimuste koosmõju ning konkreetse isiku olukorda9).
Küll aga peavad psüühikahäiretega inimeste elutingimused olema sellised, mis ei tekita neile
stressi ega põhjusta alaväärsustunnet ning võimaldavad piisavat privaatsust. Sellest eesmärgist
ajendatuna on seadusandja kohustanud erihoolekandeteenuse osutajat tagama ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise tingimustes, mis on selleks sobivad, vastavad teenust saava isiku
vajadustele ja on turvalised10 ning seadnud ühes toas elavate klientide arvu piiriks kuni kaks
samast soost isikut.11
Olukord, kus mitmed kliendid on sunnitud tuba jagama rohkem kui ühe kaaskliendiga ja
mõned kliendid on sunnitud elama läbikäidavas magamistoas, riivab põhjendamatult klientide
eraelu ja võib seada ohtu nende inimväärikuse. Kuigi, nagu öeldud, on erihooldekodu
klientide koduks, tuleb arvestada, et reeglina satuvad ühte tuppa elama üksteisele täiesti
võõrad inimesed, mistõttu ei saa eeldada, et nende suhted on samaväärsed suhetega
pereliikmetega ning privaatsuse vajadus võib klientide vahel olla suurem võrreldes oma
pereliikmetega. Arvestades erihooldusteenusel viibivat sihtgruppi, võib suurem klientide arv
toas põhjustada ka ärritust, rahutust ning viia vägivalla või muude raskete probleemide
tekkimiseni.
Õiguskantsler ei tuvastanud Erastvere Kodus väärkohtlemist, küll aga leidis, et inimväärikuse
austamise põhimõte ning õigus eraelu kaitsele ei pruugi olla tagatud ning füüsiline keskkond
ei pruugi aidata kaasa teenuse eesmärgi saavutamisele, kui tubades elab nõutavast rohkem
kliente ja mõni magamistuba on läbikäidav ning hügieenitoiminguid ei ole võimalik
privaatselt teostada;
Seetõttu teeb õiguskantsler ettepaneku astuda samme klientide eraelu kaitse ning
inimväärikuse tagamiseks. Täpsemalt tuleks
- tagada magamistubade ja klientide arvu selline suhe, et klientidel ei tuleks
magamistuba jagada rohkem kui ühe kliendiga ja et magamistubadena ei
kasutataks ruume, mis on läbikäidavad;
- tagada võimalused hügieenitoimingute privaatseks teostamiseks.
(5.4) Õendusabiteenuse kättesaadavus
Õendusabiteenuse kättesaadavus tuleb Erastvere Kodus AS-i Hoolekandeteenused ja OÜ
Eldred vahel sõlmitud lepingu järgi tagada ajavahemikul 17.06.2013-31.12.2017 639 tundi
kuus, sh füüsilise kohalolekuna 210 tundi kuus. Konkreetne töögraafik, sh kellaajad lepitakse
kokku Kodu juhiga. Kontrollkäigul ning selle järgselt Kodu juhiga toimunud infovahetusest
7
Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Kalashnikov vs Venemaa, avaldus nr 47095/99, p 99.
8
Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Engel vs Ungari, 20.05.2010, avaldus nr 46857/06, p 26.
9
Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Alver vs Eesti, 08.02.2006, avaldus nr 64812/01, p 50.
10
Vt tervisekaitsenõuete määrus § 2 lg 2 ja § 4 lg 1. Tervisekaitsenõuete määruse seletuskirja (30.04.2009)
kohaselt on sobivate tingimuste all silmas peetud seda, et arvestatud on teenusel viibivate isikute vajadusi ja
erivajadusi. Seletuskiri on kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
11
Tervisekaitsenõuete määruse § 6 lg 1. Erandiks on sügava liitpuudega isikud, keda võib ühes magamistoas
elada kuni neli.
selgus, et meditsiiniõde on Kodus tööl esmaspäevast reedeni kell 8-16 või 8-18. Nendel
juhtudel, kui koduõe tööaeg on läbi, kutsutakse reeglina kiirabi. Erastvere Kodu õdede
töögraafiku järgi on õde keskmiselt asutuses kohapeal 42 või 48 tundi nädalas.
Seadus paneb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustuse tagada iseseisva
õendusabiteenuse kättesaadavus 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas
(SHS § 1151 lõige 3). Seega tuleb tagada õe teenuse kättesaadavus 1 kliendi kohta 1 tund
nädalas. Võttes arvesse, et Erastvere Kodus oli teenusel 144 klienti, peaks õendusteenuse
kättesaadavus olema tagatud vähemalt 144 tundi nädalas. Nagu tegevusjuhendajate arvu
puhul, sätestab seadus vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast olenevalt (nt sõltuvalt
klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla vajalik
õendusteenuse kättesaadavuse tagamine oluliselt suuremas mahus. Praegu on Erastvere Kodus
õendusteenuse kättesaadavus tagatud aga oluliselt vähem, kui seaduses sätestatud
miinimumstandard ette näeb.
Kuigi seadus ei täpsusta, kas tagada tuleb füüsiline kohalolek või mitte, on õiguskantsler
seisukohal, et iseseisva õendusabi kättesaadavus on tagatud siis, kui õel on võimalus klient
isiklikult üle vaadata ja kliendi seisundit hinnata. See tähendab, et seaduses sätestatud nõue on
täidetud siis, kui õde viibib füüsiliselt asutuses või siis, kui teatud osa ajast ei ole õde kohal,
kuid temaga on sõlmitud kokkulepe, et vajaduse ilmnedes on talle võimalik helistada ja ta
kliendi seisundi hindamiseks kohale kutsuda.
Kokkulepe, et tegevusjuhendaja võib õele väljaspool graafikujärgseid töötunde helistada ja
temaga telefoni teel konsulteerida, ei täida seaduses sätestatud eesmärki tagada õendusabi
kättesaadavus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Vaatamata sellele, et telefoni teel
on õel võimalik küsida tegevusjuhendajalt teavet kliendi seisundi kohta ja jagada
tegevusjuhendajale vajalikke selgitusi, hindab sellises olukorras kliendi seisundit ikkagi
tegevusjuhendaja, kes võib meditsiinialase ettevalmistuse puudumise tõttu jõuda valele
järeldusele ja ohustada seeläbi kliendi tervist. Õe ebapiisav kohalolek asutuses on otseselt
seotud ka probleemiga, et tegevusjuhendajad annavad klientidele vajadusel retseptiravimeid,
mille andmise üle võib otsustada õde või arst, kes on kliendi seisundit vahetult hinnanud (vt
eespool p 5.2). Kiirabi kutsumine vajadusel retseptiravimi andmise otsustamiseks või
tervisemurede lahendamiseks, mis tegelikult ei ole erakorralised ja mille lahendamine oleks
õe pädevuses, koormavad ebamõistlikult erakorralise meditsiiniabi süsteemi ja ei ole samuti
lahenduseks ega võimaluseks, kuidas mitte täita seaduses sätestatud nõuet tagada õendusabi
kättesaadavus.
Seepärast soovitab õiguskantsler tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis
arvestab asutuse eripära ja vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele,
ning viisil, mis annab õele võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata.
(6) Kokkuvõte
Õiguskantsler teeb kontrollkäigu tulemusel isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks AS-
le Hoolekandeteenused järgmised ettepanekud:
1. tagada Erastvere Kodus selline arv tegevusjuhendajaid, mis on vajalik nõuetekohaseks
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks;
2. tagada, et n-ö vajadusel ravimi manustamise otsustaks selleks vajaliku koolituse
saanud tervishoiutöötaja;
3. astuda samme klientide eraelu kaitse ning inimväärikuse tagamiseks;
4. tagada õendusabiteenuse kättesaadavus ulatuses, mis arvestab asutuse eripära ja vastab
vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ning viisil, mis annab õele võimaluse
kliendi seisundit isiklikult hinnata;
5. kaaluda ja võimalusel arvesse võtta tervishoiueksperdi tehtud soovitusi õendusteenuse
kvaliteedi parandamiseks.
Õiguskantsler palub AS-lt Hoolekandeteenused teavet tehtud ettepanekute täitmise kohta
hiljemalt 02.11.2015.