Kiri

Miljööteraapiliste ravikodude võrgustiku loomine Eestis Miljööteraapilised ravikodud eksisteerivad kõikides Põhjamaades ja enamikes Euroopa Liidu riikides juba aastakümneid. Näiteks Taanis on 700 ravikodu, Hollandis umbes 800, Rootsis loodi esimene ravikodu tüüpi asutus juba 1935 Stockholmi lähedal Järnas, Norra esimene miljööteraapiline ravikodu asutati 1961. aastal. Miljööteraapiline ülesanne on korraldada last ümbritsev keskkond nii, et väärkoheldud ja/või ebapiisava sisemise korrastusega lastel oleks võimalus tegeleda väärkohtlemise järgselt iseenda toimetuleku ja arenguga. Rõhuasetus on toetava keskkonna kujundamisel lapse individuaalsest vajadusest lähtuvalt, olles lapsega pidevas koostöös ja teraapilises suhtes ja tema lähedasi ning peret/eestkostjaid järjepidevalt kaasates. Käesolevalt osutab Eestis väärkohtlemist ja lähisuhtevägivalda kogenud sünniperes elavatele lastele (või selle kahtlusega lastele) mõeldud ööpäevaringset pikaajalist toetavat vabal koostööl baseeruvat miljööteraapilist ravikodu teenust vaid üks asutus, milleks on Pepleri ravikodu Tartus. Pepleri ravikodu näol on tegemist Eestis esimese miljööteraapilise ravikoduga. Pepleri ravikodu tegutseb käesolevalt MTÜ Oskar Alliku Kodu nime all. Pepleri ravikodu eesmärk on toetada lapse/noore psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad paremini toime tulla tema õpi- ja elukeskkonnas. Teenuse sihtgrupiks on kompleksse probleemistikuga raske ja sügava psüühikahäirega, trauma kogemusega või algava kroonilise psühhiaatrilise haigusega lapsed/noored vanuses 12-18 üle Eesti. Sihtgrupi hulka kuuluvad ka samas vanuses lapsed/noored, kes vajavad pikemaajalist haigla järgset psühhiaatrilist järelravi. Kokku on võimalik teenust käesolevalt pakkuda kuni 6-le noorele, kuid eesmärk on laiendada teenust 10-le noorele ühes ravikodus ning laiendada ravikodude võrgustikku üle Eesti. Hetkel rakendatakse miljööteraapilisi elemente Torujõe Noortekodus (sihtgrupiks sõltuvushäiretega noorukid), Kõpu Noortekodus (KLAT teenus), Lille Kodus (raske intellektipuudega noorukid), SOS Lasteküla Vaikne Kodu (asendushooldus), Maria ja Lapsed MTÜ (asendushooldus), Tallinna Lastekodu noorte perekodu (asendushooldus), kuid arvuliselt kordades suurema abivajadusega sihtgrupi - (sünni)peredes viibivate noorukite - ööpäevaringne toetamine toimub ainult MTÜ Oskar Alliku Kodu Pepleri ravikodus, mis praeguse ressursiga suudab toetada kuni 6 noorukit samaaegselt. Keskmine ravikodus teenusel olemise aeg on olnud 2 aastat, mõnedel raskematel juhtudel ka 3-4 a. Tihedat koostööd on tehtud lastevanemate, Kohalike Omavalitsuste, rehabilitatsioonimeeskonna, Politseiameti, Lastemaja, ohviabi, psühhiaatriakliinikute jt võrgustikuliikmetega. Teenusele suunamine toimub vajadus- ja sobivuspõhiselt koostöös lastemaja, ohvriabi, noorsoopolitsei, lastekaitsespetsialisti, raviarsti, perearsti, lapsevanema jt koostööpartneri(te)ga Erinevate lähiajal läbiviidud seksuaalse väärkohtlemise uuringute järgi jääb Eestis registreerimata suur protsent seksuaalkuritegusid ja saamata ka vajalik abi ohvritele (kasutatud allikad: 1. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring, 1 Justiitsministeerium, 2020; 2. ”Seksuaalse väärkohtlemise kogemine lapsepõlves ja viimase aasta jooksul”, SKA, 2021 jt). Eestis kehtiva Ohvriabiseaduse järgi tuleb ohvrile tagada sh turvaline majutus, vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus, vajaliku psühholoogilise abi andmine ja muude ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalike teenuste osutamine (Ohvriabiseadus, paragrahv 3, lõige 2). Pepleri ravikodu on oma tegevust analüüsinud tagasiulatuvalt 2014. aasta sügisest, mil alustati teenuse osutamist. Kuni tänaseni (7a), on Pepleri ravikodu pakkunud teenust 30-le lapsele, kellest on 20 tüdrukud ja 10 poissi vanuses 10-19 eluaastat (teenuse kestvus pikaajaline, keskmiselt 2 aastat). Analüüsi tulemused on kättesaadavad ka ravikodu kodulehel: https://ravikodu.ee/ravikodu-teenuse-analuus/. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise, sh vaimse tervise, kaitsele. Eestis põhjustab ebavõrdsust suurel määral teenuste süsteemi killustatus, piirkondlik ebavõrdsus, spetsialistide vähesus, aga samuti asjaolu, et tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise erivajadusega lastele, kes erikooli ei sobi ning vajaksid integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid. Olukorra parandamiseks on ka Poliitikauuringute Keskus Praxis 2018. aastal koostatud uuringus „Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs“, muuhulgas toonud välja soovituse arendada välja ravikodu teenus, mis pakub integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid. Teenuse vajalikkusele on rõhunud ka Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud roheline raamat (2020), kus on kirjeldatud, et on vajalik tagada ebasoodsate lapseeamõjude ja traumakogemusega lastele ja noortele vaimse tervise probleemide varajane ennetus ja tuvastamine ning sekkumine, samuti vaimse tervise teenuste, sh kriisiabi kättesaadavus vastavalt nende endi ja nende perede vajadustele. Muuhulgas tuleb asendushooldusel viibivatele lastele ja asendushoolduse pakkujatele (sh hooldus-, eestkoste- ja lapsendajapered) tagada püsiv tugi ja teenused (nt psühholoogiline nõustamine, supervisioon) vajalikus mahus, samuti arendada tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöös teenuseid komplekstraumaga lastele (nt ravikodu). (Roheline raamat, Sotsiaalministeerium, 2020). MTÜ Oskar Alliku Kodu on võtnud endale missiooniks miljööteraapiliste ravikodude võrgustiku loomise üle Eesti. Meie eesmärk on, et igas piirkonnas (põhjas, lõunas, idas, läänes) on miljööteraapiline ravikodu nimetatud sihtrühmale, ennetamaks sügavamaid psüühilisi probleeme, suitsiide, kuritegevuslikku käitumist, kohtusüsteemide koormamist, perede lahkuminekut, pereliikmete töövõimetust, kroonilist riiklikku abisüsteemi kliendiks olemist. Käesolevalt on miljööteraapilise ravikodu teenuse jätkamine ohus, olles küll mitme ministeeriumi huvisfääris (Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium ja Justiitsministeerium), kuid senini ilma kindla seisukohata riigi poolt teenuse jätkamise ja laiendamise vajalikkuse osas. Senine riigi fookus on olnud kohtusüsteemi kaudu suunatavatele noortele KLAT teenuse 2 arendamisel ja asenduskodude laste toetamisel, kuid toetamata on kordades suurem abivajajate hulk: väärkoheldud/traumakogemusega ja psühhiaatriliste probleemidega abi vajavate laste ja nende (sünni)perede toetamine ennetavalt sellele kahele riigi poolt siiani toetatud suunale. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud rohelises raamatus (2020) tuuakse ka välja, et arvestades Eesti kohalike omavalitsuste ja rahvastiku väiksust ning spetsialistide vähesust, ei ole majanduslikult otstarbekas spetsiifilisi teenuseid, mis nõuavad kvalifitseeritud personali, arendada kohalikul omavalitsusel üksinda. Tuleb teha vastavat koostööd nii teiste omavalitsuste kui ka riigiga, näiteks ohvriabiteenused, lastemajad, teenused ja keskused sõltuvusprobleemidega inimestele, sekkumised kompleksprobleemidega lastele, sealhulgas sotsiaalne rehabilitatsioon, ravikodud, kriisiabikeskused, raske psüühikahäirega inimeste erihoolekanne, nõustamised, koolitused jne. (Roheline raamat, Sotsiaalministeerium, 2020). Soovime Teie seisukohta järgmistele küsimustele: 1) Milline on teie seisukoht ravikodu teenuse vajalikkusest Eestis? 2) Millised on riigipoolsed vajadused ja toetamise võimalused ravikodude teenuse laiendamiseks Eesti eri piirkondadesse? Teenuse laiendamiseks on vajalik leida sobivad ruumid miljööteraapilise ravikodu teenuse osutamiseks Eesti eri omavalitsustes ning välja selgitada omavalitsuste seisukoht ravikodu teenuse rahastamiseks. 3) Kui peate selle teenuse toetamist ja laiendamist vajalikuks, siis millise ministeeriumi või riigi poolt hallatava allasutuse haldusalasse võiks ravikodu teenus paikneda? Oleme valmis kohtuma ja vastama Teie täiendavatele küsimustele seoses miljööteraapiliste ravikodude võrgustiku laienemise kontseptsiooniga Eestis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anne Daniel-Karlsen Lastepsühhiaater Pepleri ravikodu juhataja Kontaktid: Tel +372 5373 6368 E-post [email protected], www.ravikodu.ee 3