Pöördumine

EHITUSE TÖÖVÕTULEPING Nr. MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc number Tallinn ...... ............... 20.... Leping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. Üldtingimustena on käsitatavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013) ”, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. ERITINGIMUSED 1. ÜLDTINGIMUSTE TÄPSUSTUSED Jrk nr Üldtingimus, mida eri tingimusega täpsustatakse Viide ETÜ tingimuse punktile Tingimuse määratlus või sõnastus 1 Tellija ja tema esindaja ning nende kontaktandmed 14.1.1 Nimi: Tallinna Kommunaalamet Registrikood: 75014913 Asukoht/aadress: Mündi 2, 15197 Tallinn Tellija esindaja lepingu sõlmimisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Tellija esindaja lepingulistes küsimustes ja tööde vastuvõtmisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Tellija volitatud esindaja (edaspidi – insener ) akteerimisel, tehnilistes küsimustes, omanikujärelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel: TPJ Inseneribüroo OÜ registrikood 10962823 Asukoht/aadress: Ahtri 6a, 10151 Tallinn (Käsunduslepingu nr. 2.1-5TE/KA152, 07.12.2015 alusel) Inseneri esindaja lepingu sõlmimisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Inseneri esindajad akteerimisel, tehnilistes küsimustes, omanikujärelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" 1.1 Kaasfinantseerija ASTV ja tema esindaja ning nende kontaktandmed Nimi: AS Tallinna Vesi Registrikood: 10257326 Asukoht/aadress: Ädala 10, Tallinn 10614 ASTV esindaja lepingu sõlmimisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Kaasfinantseerija esindaja lepingulistes küsimustes ja tööde vastuvõtmisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" 1.2 Kaasfinantseerija ELOÜ ja tema esindaja ning nende kontaktandmed Nimi: Elektrilevi OÜ Registrikood: ........... Asukoht/aadress: .................... ELOÜ esindaja lepingu sõlmimisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Kaasfinantseerija ELÜO esindaja lepingulistes küsimustes ja tööde vastuvõtmisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" 2 Töövõtja ja tema esindaja ning nende kontaktandmed 14.1.1 Nimi: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc nimi Registrikood: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc number Asukoht/aadress: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc aadress Nimi: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc nimi Registrikood: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc number Asukoht/aadress: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc aadress Töövõtja esindaja lepingu sõlmimisel: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" Töövõtja esindaja lepingulistes küsimustes: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" Töövõtja esindaja tehnilistes küsimustes: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "esindaja nimi" MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc "ametinimetus, e-post, tel.nr" 3 Töövõtja esindaja lepingu täitmisel, kui tegemist on ühispakkujatega 14.1.1 4 Andmed riigihanke kohta (olemasolu korral) --- MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc Riigihanke nimetus: Reidi tee ehitus Tallinnas Viitenumber: ................. 5 Andmed ehitusprojekti kohta (olemasolu korral) --- Reidi tee põhiprojekt, töö nr 15150, ( A ktsiaselts K-Projekt, Novarc Grupp Aktsiaselts , Järelpinge Inseneribüroo O saühing ) järgmises koosseisus: 01 – teedeehituslik osa (I ja II etapp); 02 – veevarustuse ja kanalisatsiooni osa (I ja II etapp); 03 – gaasivarustuse osa (I etapp); sademevee pumpla eelprojekt (II etapp) 04 – soojavarustus osa (I etapp); pumpla ventilatsiooni eelprojekt (II etapp) 05 – elektrivarustuse osa (I ja II etapp); 06 – sidevarustuse osa (I ja II etapp); 07 – tänavavalgustuse osa (I ja II etapp); 08 – intelligentse transpordisüsteemide osa (I ja II etapp); 09 – maastikuarhitektuuri osa (I ja II etapp); 10 – konstruktiivne osa (I ja II etapp); 11 – lammutusprojektid (I etapp); 12 – ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne (töö nr 15-10-1243, töö nr 16-12-1309, IPT Projektijuhtimine OÜ). 13 – muinsuskaitselised uuringud; 6 Andmed ehitusplatsi kohta --- Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa ning hõlmab: Reidi tee lõigus Ahtri tn/Jõe tn/Lootsi tn ristmik kuni Narva mnt/Pirita tee ristmik. 7 Ehitusprojekti koostamise staadium (kui tellija nõuab selle koostamist) 3.2.2 s ademeveepumpla põhiprojekt , sh sademeveepumpla ventilatsiooni põhiprojekt koos maapealse osaga; arhitektuursed elemendid; Kõik töö projektid ja joonise d , mis on vajalikud Alalise või Ajutise Töö tegemiseks . 8 Tööprojekti koostamine 3.1.6 ja 3.2.4 Töövõtja 9 Teostusjooniste koostamine 3.1.6 ja 3.2.4 Töövõtja 10 Lubade hankimine ja vastavate riigilõivude tasumine 2.9 k õik tööde alustamiseks ja teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused, v.a ehitusl oad, vee erikastusload ja raieload : Töövõtja e hituse perioodil aeguv ate kooskõlastuste uuendamine: T öövõtja . k asutusluba: T öövõtja . 11 Ajagraafiku esitamine 4.1.8 2 4 kalend r i päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates . 12 Ehitusplatsile juurdepääsu õigus (kui on muul juhul, kui alates lepingu sõlmimisest) 4.2.1 Alates lepingu sõlmimisest. 13 Garantiiaja kestus 5.1.1 Vähemalt 60 kuud Nimetatud garantiiaeg laieneb ühtlasi lepingu täitmise käigus paigaldatud seadmetele . 14 Garantii pikendatud kestus ehitise osadele (kui kohaldatakse) 5.1.1 - 15 Tehnosüsteemide hooldamine töövõtja poolt garantiiajal 5.1.4 - 16 Tehnosüsteemide hoolduse kestus, arvestatuna garantiiaja algusest 5.1.4 - 17 Täitmisaja tagatis 6.1.1 Nõutav. 10% lepingu hinnast 18 Arveldusarve number tagatiste deponeerimiseks 6.1.1.2 ja 6.2.1.2 Arvelduskonto valdaja: .................... Arvelduskonto number: .................... Pank: ................. 19 Ettemaksu tegemine töövõtjale 6.1.4 Ei tehta 20 Ettemaksu suurus, juhul kui ettemaksu makstakse 6.1.4 - 21 Ettemaksu tasa-arvestamise määr (igast summast) 6.1.4.1 - 22 CAR kindlustuse nõutavus 6.1.6 Nõutav. Kindlustusleping peab mh sisaldama tingimust, mille kohaselt T ellijale on üle antud otsenõudeõigus kindlustusandja vastu . 23 CAR kindlustuse hüvitise minimaalne piirmäär 6.1.6.1 Vähemalt võrdne lepingu hinnaga arvestatuna summast ilma käibemaksuta 24 CAR kindlustuse omavastutuse maksimaalne suurus 6.1.6.1 2 0 000 ( kaksk ümme nd tuhat) eurot 25 Tsiviilvastutus-kindlustuse nõutavus 6.1.6 nõutav 26 Tsiviilvastutus-kindlustuse hüvitise minimaalne piirmäär 6.1.6.2 2 5 0 000 ( kaks sada viiskümmend tuhat) eurot 27 Tsiviilvastutus-kindlustuse oma-vastutuse maksimaalne suurus 6.1.6.2 5 0 00 ( vii s tuhat) eurot 28 Garantiiaja tagatis 6.2.1 N õutav 2% lepingu hinnast 29 Täitmisaeg 7.1 .... . .......................... 30 Põhilise kasutusvalmiduse teatise esitamise tähtaeg 10.2.8 ..... . .......................... 31 Vahetähtajad ja valmidusastme lühikirjeldused 7.1 Vastavalt eritingimuste punktile 3. Lepingu täitmise vahetähtajad ja valmidusastme lühikirjeldused 32 Lepingu hind (tööde üldmaksumus ja reserv selle olemasolu korral), ilma käibemaksuta 11.1.1 ja selle alapunktid Lepingu hind: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc summa eurot . Tööde üldmaksumus: MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc summa eurot Reserv 10% : MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc summa eurot Kaasfinantseerija ASTV tasub lepingu hinnast ..... eurot. Kaasfinantseerija ELOÜ tasub lepingu hinnast ..... eurot. Reservi arvelt on lubatud teostada muudatustöid, mille tingivad järgmised asjaolud : ettenägematud asjaolud; lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb; uued tehnoloogilised lahendused või materjalid, mida projekti kavandamisel veel ei olnud, mis ei too kaasa lisakulusid, kuid oluliselt parendavad mõnede ehitustööde kvaliteeti, ilma et need oluliselt mõjutaksid algset projekti; põhiprojekti vead ja puudused, mis mõjutavad kogu projekti kasutamist; geoloogilised ja muud looduslikud leiud, millega algne projekt ei arvestanud; Muudatustöö ei või muuta lepingu üldist olemust. 33 Maksetähtajad 11.2.3 Tellija ja kaasfinantseerija on kohustatud tasuma Töövõtjale arve 60 kalendripäeva jooksul arvates Töövõtja poolt esitatud arve Inseneri ja Tellija poolsest aktsepteerimisest , kaasfinantseerija arve aktsepteerib kaasfinantseerija. . 34 Tellija spetsialistide tunnihinnad (käibemaksuta) 12.1.6 - 35 Normaalne tööaeg 12.1.6 7.00 – 22.00. 36 Viivisemäär päevas (kalendripäev) 12.2.1 0, 05 (null koma null viis) protsenti tasumata summalt päevas 37 Leppetrahv 12.2.2 Vastavalt eritingimuste punktile 4. Leppetrahvid tähtaegade ületamise jm lepingurikkumiste korral 38 Leppetrahvi maksimummäär tööde teostamise tähtaegade ületamise korral (lepingu hinnast, ilma käibemaksuta) 12.2.3 10 (kümme) protsenti 39 Dokumentide pädevusjärjestus 2.2 - 40 Lepingu lisade loetelu --- Lisa 1 - riigihanke „ Reidi tee ehitus Tallinnas “ alus dokumendid, sh riigihanke käigus T ellija antud selgitused; Lisa 2 - T öövõtja pakku mus koos kõikide selle lisadega; Lisa 3 - ajagraafik (lisatakse pärast lepingu sõlmimist vastavalt lepingus sätestatule ) ; Lisa 4 - T öövõtja esitatavad tagatised ja/või kindlustuspoliisid, sh ehitusaegse (täitmisaegse) tagatise garantiikiri (lisatakse pärast lepingu sõlmimist vastavalt lepingus sätestatule); Lisa 5 – tööprogramm (lisatakse pärast lepingu sõlmimist vastavalt lepingus sätestatule) 41 Lepingus viidatud dokumentide vormid (kui kohaldatakse) 6.1.1.1 6.2.1.1 10.1.2 10.2.8 10.2.4 Täitmisaja garantiikirja vorm Garantiiaja garantiikirja vorm Tehtud tööde rahalise akti vorm Põhilise kasutusvalmiduse akti vorm Täitmisakti vorm – 2. ÜLDTINGIMUSTE TÄIENDUSED, MUUDATUSED VÕI MITTE-KOHALDAMINE Jrk nr Üldtingimuse punkt, mida täiendatakse, muudetakse või ei kohaldata Tingimuse määratlus või sõnastus 1.43 Üldtingimusi täiendatakse punktiga 1.43 järgmiselt: kaasfinatseerija ASTV – AS Tallinna Vesi, kes finantseerib , teostab järelevalvet ja kontrolli veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni rekonstrueerimise /ehituse töö d ele . Lisaks on kaasfinantseerijal sõnaõigus pumpla, veevarustuse, reo- ja sademevee kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise /ehituse töödega seotud küsimustes. Veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni rekonstrueerimise tööde tulem kuulub kaasfinantseerijale. kaasfinatseerija ELOÜ – Elektrilevi OÜ, kes finantseerib, teostab järelevalvet ja kontrolli elektritrasside ehituse töödele. Lisaks on kaasfinantseerijal sõnaõigus elektrivõrgu rekonstrueerimise/ehituse töödega seotud küsimustes. Elektritrasside tööde tulem kuulub kaasfinantseerijale ELOÜ. 1.5 Üldtingimuste punkti 1.5 muudetakse järgmiselt: ettenägematud füüsilised tingimused – looduslikud tingimused ning inimese loodud või muud füüsilised takistused (sh nt ootamatud arheoloogilised leiud, fossiilid vm s ehitusplatsil), mida T öövõtja ei näinud ega pidanud ette nägema enne pakkumuse esitamist. Ettenägematuks füüsiliseks tingimuseks ei peeta: selliseid tingimusi, millega kaasnevaid asjaolusid pidi T öövõtja ise tööde tegemise käigus uurima; kliimatingimusi; reostust, kui selle likvideerimine ja sellega kaasnevad tööd kuuluvad lepingus sätestatud tööde hulka; mistahes pinnasevee taset ja sellest tingitud pinnase varingutest, vajumistest ja liigveest tekkivaid võimalikke tingimusi ja takistusi. Kõik sellega seonduvad võimalikud lisakulutused kannab Töövõtja. Pinnase kandvusega seonduvad võimalikud komplikatsioonid (sh nt pinnase kandvusprobleem) ei ole samuti käsitletavad ettenägematute füüsiliste tingimustena ning kõik sellega seonduvad võimalikud kulud kannab Töövõtja; pinnasekihtide tegeliku lasumissügavuse mistahes moel erinemist eeldatud (s.h. geoloogiliste uuringute aruandes lineaarse interpolatsiooni abil kujutatud) pinnasekihtide lasumissügavusest geoloogiliste uuringute uuringupunktide vahel. 2.2. Üldtingimuste punkti 2.2. täiendatakse järgmiste alapunktidega: 2.2.8. Eesti Vabariigis kehtivad standardid ja tehnilised normid ; 2.2.9 Ühtekuuluvusfondi projekti nr 2014-2020.10.0 1 . 1 7 - 0037 „ Reidi tee ehitus Tallinnas “ toetuse taotluse rahuldamise otsus; 2.2.10 Tehnilise Järelevalve Ameti 24.04.2015.käskkirjaga nr 1-10/15-022 kinnitatud „ Struktuuritoetuse rakendusüksuse protseduurid 2014-2020 “ ; 2.2.11 Majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määrus nr 85 „ Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020 “. 3.1.3. Üldtingimuste punkti 3.1.3. muudetakse järgmiselt: 3.1.3. Töövõtja on kohustatud tegema tööd, võttes aluseks T ellija esitatud ehitusprojekti ja muud lepingus k irjeldatud nõuded ja tingimused , sh tegema kõik tööd , mis on projektis kirjeldatud lõpptulemuse saavutamiseks, kuid ei ole kululoendis eraldi välja toodud. 4.1.2 Üldtingimuste punkti 4.1.2. muudetakse järgmiselt: Töövõtja ei tohi põhjendamatult viivitada tööde alustamisega rohkem kui mõistlikest kaalutlustest tulenevalt on otstarbekas. Ehitustöödega tuleb alustada hiljemalt 28 kalendri päeva jooksul alates päevast, mil Tellija/hankija /kaasfinantseerija/insener on l epingu sõlmi nud . 4.1.5 Üldtingimuste punkti 4.1.5. täiendatakse järgmiselt: Töövõtja peab hiljemalt tööde alustamise tähtajaks paigaldama ehitusplatsile tööde teostamise ajaks vajalikud informatsioonitahvlid (2000x3000mm) kooskõlastatult Tellija ja Inseneriga ning asendama informatsioonitahvlid (tänu)tahvliga hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõpetamist. Informatsioonitahvli/stendi ja tahvli paigaldamisel peab Töövõtja juhinduma Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusest nr 146 „ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord “. Töövõtja peab paigaldama objektile rajatavat Reidi teed tutvustava infostendi kolm e kohta ( stendikonstruktsioon kolmest sektsioonist ) , m h peab t öövõtja teostama stendi kujund u se ja valmistama stendikonstruktsioonid. 4.1.6.2 Üldtingimuste punkti 4.1.6.2. muudetakse järgmiselt: ehitama tööks vajalikud ajutised teed, neid hooldama, korraldama neil liiklust ning vajaduse korral need hiljemalt täitmisakti allkirjastamise ajaks lammutama . Vajadusest tulenevalt paigaldama ajutised foorid või ümber seadistama olemasolevaid (ka. väljaspool ehitusplatsi), kasutama reguleer i jaid vm, et tagada ohutu ja toimiv ajutine liikluskorraldus. 4.1.8 Üldtingimuste punkti 4.1.8. muudetakse järgmiselt: Töövõtja kohustub välja töötama ja T ellijaga, vajadusel alltöövõtjate kõrvaltöövõtjatega, kirjalikult kooskõlastama tööde detailse ajagraafiku (tööliikide, konstruktsioonide ja lõikude kaupa) hiljemalt 2 4 (kahekümne nelja ) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Ajagraafik allkirjastatakse poolte poolt ning vormistatakse lepingu lisana. Juhul, kui T öövõtja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt esineb mahajäämus kokkulepitud ajagraafikust, kohustub T öövõtja esitama mõistliku aja jooksul selgitused abinõude kohta, mida T öövõtja kavatseb kasutada mahajäämuse likvideerimiseks ning koostama ja kooskõlastama T ellijaga (vajadusel alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega) uue ajagraafiku, et tagada tööde tähtaegne ja nõuetekohane teostamine. Tellijal on õigus nõuda ajagraafiku mitte tähtaegse esitamise korral eritingimuste punktis 4 sätestatud leppetrahvi tasumist. Samuti on T ellijal õigus korduva rikkumise korral peatada tööde tegemine ning sõlmitud leping vastavalt ETÜ alapunktile 12.5.2. 1 . üles öelda. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 4.1.9 järgmiselt: Töövõtja esitab Insenerile üksikasjaliku tööprogrammi hiljemalt 24 kalend r ipäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja esitab korrigeeritud tööprogrammi siis, kui eelnev tööprogramm ei vasta tegelikule tööde käigule või Töövõtja kohustustustele. Tööprogramm peab sisaldama: organisatsiooniline juhtimine (efektiivse juhtimise ja suhtluse tagamine peatöövõtja siseselt ja peatöövõtja ning alltöövõtjate vahel ) . Kirjeldada ehitustööde juhtimise protsessi juhtimisriskide minimeerimiseks. Selgitada, kuidas toimub peatöövõtja poolne alltöövõtjate töö (tee ehitustööde, eriosa tööde) koordineerimine, märkida, kas peatöövõtja poolsed eriosade spetsialistid/projektijuhid on peatöövõtja enda töötajad või on sisse ostetud alltöövõtuna või on alltöövõtja esindajad. kvaliteedi plaan (kirjeldada kvaliteedi tagamise põhimõtte i d, meetod e id ja tegevus i , kuidas tagatakse tööde vastavuse ja kvaliteedi kontroll, nimetada isikud, kes seda teostavad). ehitustööde korraldamise plaan (plaani eesmärgiks on näidata, kuidas T öövõtja kavatseb hankija eesmärki saavutada ning milliseid vahendeid ja meetodeid selleks kasutada. Ohutus- ja keskkonnaplaan ( plaani eesmärgiks on tagada liiklusohutus, objektil töötavate inimeste turvalisus, platsiturvalisus ning piiratus kõrvalistele isikutele, samuti ehitusobjekti ümbritseva keskkonna kaitse ehitustööde ajal). Asfalteerimistööde plaanid peavad sisaldama kasutatavate masinate (seadmete) detailseid kirjeldusi , ka. seadmeid kõrguse ja kalde kontrollimiseks, materjalide tarnijate andmeid , ka. nende kvaliteedikontrolli meetmed, materjalide omadused, tehaste ja nende kontrollseadmete kirjeldus, paigaldamise meetodid, T öövõtja kvaliteedikavad, sh. katsed ja katsetamise sagedus, kirjalikud juhendid personalile, brigaadi koosseis ning ülesanded kvaliteedi tagamisel ja kontrollimisel, defektide avastamise korral või seadmete purunemisel või materjalide tarne katkemisel kasutatavad meetmed. Töövõtjal on õigus laiendada oma plaani sisu või pakkuda välja meetodeid või vahendeid, et saavutada kõrgemat kvaliteeti kui Tellija poolt määratud. Tellijal on õigus nõuda tööprogrammist kinnipidamist ning mittetäitmise korral eritingimuste punktis 4 sätestatud leppetrahvi tasumist. Samuti on T ellijal õigus korduva rikkumise korral peatada tööde tegemine ning sõlmitud leping vastavalt ETÜ alapunktile 12.5.2.4. üles öelda. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 4.1.10 järgmiselt: Töövõtja peab enne objektil töödega alustamist fikseerima objektile juurdepääsuteede ja ehitustranspordi liikemise koridoride seisukorra, külgnevate alade heakorra, vajadusel teostama külgnevate hoonete seiret ehitustööde ajal (fikseerima olemasoleva situatsiooni (hooned, piirdeaiad, müürid jne) pildistades ja/või filmides, vajadusel paigaldama reeperid, šurfide teostamine jne.). Üldtingimusi täiendatakse punktiga 4.1.11 järgmiselt: Töövõtja on kohustatud leppima enne tööde alustamist T ellija ja I nseneriga kokku ehitusobjektil asuva T ellijale kuuluva taaskasutatava materjali kasutamise ja teisaldamise tingimustes. Tagastuva materjali hulka loetakse näiteks graniitkivi sillutis- ja äärekivid, 30x30 ja 50x50cm betoonplaadid, freesitud asfaldipuru. Enne T ellija poolt antud ladustuskohta (Tallinna piires) transportimist tuleb sillut i skivid ja äärekivid puhastada. Muu taaskasutatava materjali teisald amine ja ladustamine lepitakse T ellija ja I nseneriga kokku ehitustööde käigus. Tellijapoolse ladustuskoha omanikku tuleb materjali toomisest ette teavitada vähemalt 2 päeva ja vastuvõtt toimub tööpäeviti kell 8.00-17.00-ni. Väljaspool tööaega toimub vastuvõtt eraldi kokkuleppe alusel. 4.3.1. Üldtingimuste punkti 4.3.1 täiendatakse järgmiste lausetega: Töövõtja kaasab lepingu täitmisse pakkumuses nimetatud isikud (sh kvalifitseerimistingimuste täitmiseks esitatud spetsialistid nagu näiteks vastutav projektijuht (peaprojektijuht), ehituse objektijuhid, eriosade spetsialistid, ehitusgeodeet, kvaliteedi eest vastutav ad isikud jm ). Nõudest kõrvalekaldumist loetakse lepingu ja hea ehitustava rikkumiseks. Projektimeeskonnas isikute asendamine on lubatud vaid mõjuvatel põhjustel (surm, pikaajaline töövõimetus, töösuhte lõpetamine). Tellijal on õigus nõuda isikute kaasamise nõudest kinnipidamist ning mittetäitmise korral eritingimuste punktis 4 sätestatud leppetrahvi tasumist. Samuti on T ellijal õigus korduva rikkumise korral peatada tööde tegemine ning sõlmitud leping vastavalt ETÜ alapunktile 12.5.2.4. üles öelda. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 4.3.7 järgmiselt: Töövõtja omab töö tegemisel, kaasa arvatud alltöövõtjaid kasutades olenevalt töö iseloomust, vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut või majandustegevuse teadet. 4.5.3 . Üldtingimuste punkti 4.5.3. teist lauset muudetakse järgmiselt: Tellija / I nsener kohustu vad kooskõlastama kasutatavad ehitustooted ja materjalid ning kaasfinantseerija d pumpla, vee- ja kanalisatsiooni , elektri ehitustooted ja materjalid 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast nende esitamist või esitama sama tähtaja jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse nende kasutamisest keeldumise kohta. 4.5.4. Üldtingimuste punkti 4.5.4 täiendatakse järgmiste lausetega: Töövõtja peab leidma vajalikud ladustusplatsid ehituseks vajalike toode t e ja pinnase hoidmiseks sh ehitusplatsist väljapoole jäävate alade rentimiseks vm viisil arveldades. 4.6.2. Üldtingimuste punkti 4.6.2. muudetakse järgmiselt: Töövõtja kohustub hoidma ehitusplatsi, sh ehitise või selle osa pidevalt korras (sh teostama selleks vajalikud lumekoristus- jm tööd) ning kandma sellega kaasnevad kulud. Ehitusplats peab olema vaba ehitustoodete jääkide ja prahi kuhjumisest. Töövõtja peab teostama ehitusplatsi ( sh ajutiste liikluskorraldusvahenditega hõlmatud alade) heakorratöid , sh talvine hooldus alates ehitustööde algusest või hiljemalt 4 nädalat peale lepingu jõustumisest kuni objekti valmimiseni . Töövõtja peab tegutsema erakordsete ilmastikuolude korral koheselt liikumistingimuste tagamiseks j a vähendamaks kahjude tekkimist. Töövõtja peab igapäevaselt puhastama ehitusplatsilt välja kandunud prahi ja ehitustoodete jääke. Tagada tuleb materjalikoormate katmine transpordi ajaks. 4.6.3. Üldtingimuste punkti 4.6.3. muudetakse järgmiselt: Ehitustoodete jäätme i d ja praht i tuleb eemaldada ehitusplatsilt kogu ehitusperioodi jooksul pidevalt ja lõplikult eemaldatud enne täitmisakti allkirjastamist. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 4.7.7 järgmiselt: Töövõtja kannab täielikku vastutust liikluskorralduse ja -ohutusega seonduva eest ehitusobjektil , sh kahjud , kui need on tekkinud T öövõtja tegevuse või tegevusetuse, korralduste või kehtivate eeskirjade ja juhe ndite mittejärgimise tagajärjel; Töövõtja kohustub määrama liikluskorralduse ja liiklusohutuse eest vastutava isiku, kes suhtleb kõigi osapooltega ja juhib kõikide küsimuste lahendamist, mis on seotud liikluskorraldusega objektil ; Töövõtja peab koostama ehitusaegsed liikluskorralduse skeemid (sh ühistransport ja kergliiklejad) ning kooskõlastama need Tallinna Transpordiametiga ja hankima sulgemisload. Juhul kui ehituse ajal tekib vajadus muuta liikluskorraldust, siis tuleb muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga; T öö käigus esinevate ajutiste liik lustakistuste korral peab T öövõtja paigaldama liikluskorraldusvahendid vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liiklu skorralduse nõuded teetöödel“; Töövõtja peab k ontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit . P uuduste avastamisel peab T öövõtja viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse skeemidega . E hitustööde katkestamisel või peatamisel (öösel, nädalavahetusel või I nseneri nõudmisel) peab T öövõtja hoidma maha võetud või mittevajalikke liikluskorraldusvahendeid selliselt, et need ei s egaks sõidukeid ega jalakäijaid. Töövõtja peab mõistliku aja jooksul teavitama enne tööde algust ja ehitustööde käigus ehituse mõjualas paiknevate kinnistute valdajaid ehitustöödest ja kaasnevatest piirangutest ning võtma kasutusele meetmeid piirangute (liikluskorraldus, tänavate sulgemine, ligipääsud jms) vähendamiseks ning normaalse olukorra võimalikult kiireks taastamiseks. 5.1.6. Üldtingimuste punktis 5.1.6. asendatakse sõna „ehitusseaduses“ sõnaga „ehitusseadustikus“. 6.1.1. Üldtingimu ste punkti 6.1.1. muudetakse järgmiselt: Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab T öövõtja T ellijale ja kaasfinantseerijale ASTV 7 (seitsme) päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest täitmisaja tagatise d eritingimuste punktis 1.17 toodud suuruses ühel järgmisel viisil (seejuures on T öövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamist T ellija ja kaasfinantseerija ASTV poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise) . Kaasfinantseerija le ASTV antava tagatise suurus on 10% (kümme protsenti) tema poolt finantseeritava st lepingu hinna st . Tellija le antava tagatise suurus on selle võrra väiksem. 6.2.1 Üldtingimuste punkti 6.2.1. muudetakse järgmiselt: Juhul, kui lepingus on nii sätestatud, annab T öövõtja T ellijale ja kaasfinantseerijale ASTV hiljemalt seitsme päeva jooksul täitmisakti allkirjastamise st garantiiaja tagatise 2 (kahe) protsendi ulatuses lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta) ühel järgmisel viisil (seejuures on T öövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamist T ellija ja kaasfinantseerija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise). Kaasfinantseerija le ASTV antava tagatise suurus on 2% (kaks protsenti) tema poolt finantseeritavast lepingu hinnast. Tellija le antava tagatise suurus on selle võrra väiksem . 7.1 Üldtingimuste punkti 7.1. täiendatakse järgmiste lausetega: Töövõtja peab arvestama, et töid teostatakse avalikus linnaruumis ning põhjendamatult ei tohi hoida tänavaid suletuna või häirida muul viisil tänava kasutajaid. Ehitustööd tuleb organiseerida selliselt, et töö toimuks tööfrondi olemasolul pidevalt ja võimalikult minimaalse perioodi jooksul. Vajadusel kavandada töö mitmes vahetuses. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 7.5 järgmiselt: Juhul kui töö nõuetekohane (sh tähtaegne) täitmine on takistatud, teeb T öövõtja parimad jõupingutused takistatud ehitustööde asemel teiste ehitustöö tegemiseks peatatud ehitustööde asemel, et peatatud ehitustööde tõttu ei pikeneks lepingu täitmise tähtaeg. Tellija ei näe võimalust lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks kui viivituse põhjust on võimalik likvideerida 10 kalendripäeva jooksul . 8.1.5. Üldtingimuste punkti 8.1.5. teist lauset muudetakse järgmiselt: Juhul kui muudatustöö on algatanud T ellija või kaasfinantseerija , peab T öövõtja vastama ettepanekule hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ja esitama järgmised andmed: 8.1.5.1. nii lisanduvate kui ka ärajäävate tööde maht, sisu ja kirjeldus; 8.1.5.2. tööde ühikuhinnad ja maksumus (kalkulatsioon); 8.1.5.3. mõju lepingu hinnale; 8.1.5.4. muudatustööde tegemise kirjeldus; 8.1.5.5. mõju lepingu tähtaegadele ning muudatustööde tegemise ajakava; 8.1.5. 6 . punktis 8.1.7 nimetatud kinnitused. 8.1.7 Üldtingimuste punkti 8.1.7. muudetakse järgmiselt: Olenemata sellest, kas muudatustöö on algatanud T ellija või kaasfinantseerija või T öövõtja, sõlmitakse muudatustööde tegemiseks kokkulepe, milles sisaldub kõikide muudatustöödega kaasnevate mõjude kirjeldus. Juhul kui muudatustöö on algatanud T ellija või kaasfinantseerija ning pooled ei jõua kahe nädala jooksul alates muudatustöö algatamisest muudatustööde kokkuleppe sõlmimiseni, teostatakse muudatustööd vastavalt T ellija või kaasfinantseerija te juhistele. Muudatustööde kokkulepe sõlmitakse sellisel juhul võimalikult kiiresti, kuid kokkuleppe puudumine ei tohi olla takistuseks muudatustööde teostamisel. 8.3 Üldtingimusi täiendatakse punktiga 8.3 järgmiselt: Lepingu muutmisel lähtutakse kehtivast Riigihangete seadusest. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 9.1.9. järgmiselt: Töövõtja peab esitama vähemalt 5 (vii s ) kalendri päeva enne vastava ehitustoote paigaldamist toimivus deklaratsiooni, sh. enne asfalteerimistööde alustamist asf altbetoonsegude deklaratsioonid, seguretseptid ja lähtematerjalide vastavus-sertifikaadid Insenerile vastavuse hindamiseks heakskiitmiseks . Töövõtja peab tagama i nsenerile juurdepääsu asfaltbetoonitehases lähtematerjalide (sh. bituumeni) ja segude proovide võtmiseks. 10.1.5. Üldtingimuste punkti 10.1.5 täiendatakse järgmise lausega: Nimetatud 1 (ühe) tööpäevane lisatähtaeg peab T ellijale olema antud kirjalikus vormis ning kättesaamise kinnitusega. 10.2.5. Üldtingimuste punkti 10.2.5 täiendatakse järgmise lausega: Nimetatud 2 (kahe) tööpäevane lisatähtaeg peab T ellijale olema antud kirjalikus vormis ning kättesaamise kinnitusega. 10.2.7. Üldtingimuste punkti 10.2.7. muudetakse järgmiselt: 10.2.7. Juhul kui muud täitmisakti allkirjastamise eeldused on täidetud, kuid töödes (sh täitedokumentatsioonis) esinevad vaegtööd ja/või puudused, on T ellijal õigus lisaks puuduste ja/või vaegtööde maksumusele kinni pidada kuni 5 (viis) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta) kuni puuduste kõrvaldamiseni. 10.2.9 Üldtingimuste punkti 10.2.9 täiendatakse järgmise lausega: Nimetatud mõistlik lisatähtaeg peab T ellijale olema antud kirjalikus vormis ning kättesaamise kinnitusega. 10.2. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 10.2.14 järgmiselt: 10.2.14. Juhul kui pärast tööde vastuvõtmist T ellija või kaasfinantseerija poolt (nt ehitise kasutamise käigus) ilmneb, et teostatud tööd ei vasta lepingu tingimustele, tööd on teostatud mittenõuetekohaselt või lepingus sätestatud muud kohustused on täitmata (sh ei ole tööde teostamise käigus tehtud muudatustööd või materjalide, seadmete, ehitustoodete vm asendamised T ellijaga kooskõlastatud vastavalt lepingus sätestatule), on T öövõtja kohustatud T ellija või kaasfinantseerija nõudmisel teostatud tööd ümber tegema ja viima need vastavusse lepingu dokumentidega. Nimetatud T öövõtja kohustused kehtivad kuni garantiiaja lõpuni sõltumata asjaolust, et T ellija või kaasfinantseerija on tööd T öövõtjalt vastu võtnud ning eelnimetatut käsitletakse kui erikokkulepet võlaõigusseaduse § 644 sätestatu suhtes. Üldtingimusi täiendatakse punktiga 10.2.3.9. järgmiselt: T eostusjoonised tuleb enne tööde üleandmist sisestada Tallinna geomõõdistuse infosüsteemi - https://geo-tln.tallinnlv.ee/index.php 11.1.1.2 Üldtingimuste punkti 11.1.1.2 muudetakse järgmiselt: reservist, kui selles on lepingus kokku lepitud. Eeldatakse, et reserv ei kuulu tellija või kaasfinantseerija te poolt töövõtjale tasumisele ning reservi kasutatakse üksnes juhul, kui ilmneb vajadus selliste tööde tellimiseks, mida tellija tööde tellimisel ette ei näinud. Reservi kasutamise üle otsust ab tellija, töövõtja või kaasfinantseerija ettepanekul või iseseisvalt . 11.1.1.3 Üldtingimusi täiendatakse punktiga 11.1.1.3 järgmiselt: Lepingu lisa kululoendis toodud töömahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. 11.1.2 Üldtingimuste punkti 11.1.2 muudetakse järgmiselt: Lepingu nõuetekohase täitmise korral on T ellija ja kaasfinantseerija d kohustatud töövõtjale tasuma tööde üldmaksumuse (sh muudatus- ja lisatööde maksumuse, kui nende teostamises on kokku lepitud) ning selle osa reservist, mille kasutamises vastavalt lepingule on kokku lepitud , kusjuures kaasfinantseerija d tasu vad üksnes osa, mis kuulub nende poolt tasumisele lepingu kohaselt . 11.1.3 Üldtingimuste punkti 11.1.3 muudetakse järgmiselt: Juhul kui T öövõtja leiab, et tal on lepingust tulenevalt õigus nõuda täiendavate kulude hüvitamist, on tal sellekohane õigus üksnes juhul, kui ta on kulude suurenemise aluseks olevast asjaolust tellijat või kaasfinantseerija id mõistliku aja jooksul (kuid siiski hiljemalt 10 ( kümne) tööpäeva jooksul) kirjalikult teavitanud ning esitanud kirjalikult sündmuse või asjaolude kirjelduse, millele tuginedes T öövõtja soovib kulude hüvitamist taotleda, vähemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui T öövõtja sai teada või pidi sellisest asjaolust teada saama. 11.2.2 Üldtingimuste punkti 11.2.2 muudetakse järgmiselt: Tellija ja kaasfinantseerija d tasuvad T öövõtjale teostatud tööde eest teostatud tööde rahaliste aktide ja nende alusel T öövõtja poolt esitatud arvete alusel , kusjuures kaasfinantseerija d tasu vad üksnes osa, mis kuulub lepingu kohaselt kaasfinantseerija te poolt tasumisele. Töövõtja esitab T ellijale ja kaasfinantseerija tele eraldi, akti alusel arved tööde eest tasumiseks pärast tellija, kaasfinantseerija te ASTV ja ELOÜ , I nseneri poolt teostatud tööde rahalise akti allkirjastamist. Lõpliku arve maksumus ei tohi olla väiksem kui 10% lepingu hinnast. 11.2.3. Üldtingimuste punkti 11.2.3 muudetakse järgmiselt: Tellija ja kaasfinantseerija d kohustuvad teostatud tööde rahalise akti alusel esitatud arved tasuma eritingimuste p. 1. 33 kohaselt. Lepingu alusel T öövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse suurus ei tohi alla väiksem kui 10% lepingu hinnast ning te hakse tellija ja/ või kaasfinantseerija te poolt pärast täitmisakti allkirjastamist ning kasutuslubade või samaväärsete registreeringute teostamist . Maksed teostatakse T ellija ja/või kaasfinantseerija te poolt T öövõtja arvelduskontole. Tellija ja/või kaasfinantseerija d või vad enda kohustuseks olevaid rahalisi makseid teostada ka kolmandate isikute kaudu ning sellisel juhul loetakse T ellija ja/või kaasfinantseerija te kohustused T öövõtja ees vastavas ulatuses täidetuks. 12.2.2. Üldtingimuste punkti 12.2.2. muudetakse järgmiselt: Tellijal on õigus nõuda T öövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama mõistliku aja jooksul. 12.3.3 Üldtingimuste punkti 12.3.3. teist lauset muudetakse järgmiselt: Kui pool on esitanud nõude tööde valmidusastme fikseerimiseks, toimub tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast vastava nõude kättesaamist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. 12.5.2.2. Üldtingimuste punkti 12.5.2.2. muudetakse järgmiselt: T öövõtja tegevusest või tegevusetusest tingitud mahajäämus ajagraafikust on 20 (kakskümmend) tööpäeva või rohkem ja T öövõtja ei ole mahajäämust likvideerinud ka T ellija antud lisatähtaja 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 12.5.6. Üldtingimuste punkti 12.5.6. muudetakse järgmiselt: Lepingu ülesütlemise korral tehakse tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul pärast lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. 14.3.4 Üldtingimuste punkti 14.3.4. täiendatakse järgmiselt: Kui T öövõtja ei teavita T ellijat nimetatud asjaolude ilmnemisest eelmises lauses toodu tähtaja jooksul, siis ei teki T öövõtjal õigust saada täiendavat tasu, täitmisaega ei pikendata ja T ellija vabastatakse kogu vastutusest seoses ilmnenud asjaoludega. 14.4.1. Üldtingimuste punkti 14.4.1. täiendatakse järgmiselt: Töövõtjal on kohustus esitada T ellija või tema poolt volitatud isiku nõudmisel T ellijale või tema poolt volitatud isikule teavet ehitusplatsile juurdepääsuõiguse saanud isikute ning lepingu täitmisse kaasatud teadaolevate juriidiliste isikute kohta. Tellijal või tema poolt volitatud isikul on õigus esitada eelnimetatud teave riiklikku järelevalvet teostavale ametile. 15.3. Üldtingimuste punkti 15.3. muudetakse järgmiselt: 15.3. Läbirääkimiste teel kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras. Sellisel juhul kohaldatakse vaidluse lahendamisele Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõigust ning vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. 3. LEPINGU TÄITMISE VAHETÄHTAJAD JA VALMIDUSASTME LÜHIKIRJELDUSED Vaheetapi nimetus Ettevalmistustööd tehtud Valmidust fikseeriv dokument Kestvus alates lepingu sõlmimisest Hoonete lammutused (Lootsi tn 1 ja 4) ja uuringud Ettevalmistustööd tehtud Hoonetekompleks ja rajatised (sh mahutid) lammutatud ja utiliseeritud Reostusuuring tehtud Arheoloogilised uuringud tehtud. Määratakse T öövõtja poolt koostatavas ehitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 107 päeva Sademevee kollektor kinnisel meetodil Ettevalmistustööd teostaud Kambrid valmis; Kinnisel meetodil torustik paigaldatud ja otsad suletud; Määrata kse T öövõtja poolt koostatavas e hitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 210 päeva Sademevee pumpla Ettevalmistus ja projekteerimistööd tehtud; Pumpla rajatud koos sisseseadega; Elektripaigaldis ja automaatika tehtud; Küte ja v entilatsioon tehtud ; Veevarustus ja kanalisatsioon tehtud; Ühendus sademevee kollektoriga tehtud; Katsetused ja seadistused tehtud ; Määratakse T öövõtja poolt koostatavas ehitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 340 päeva Narva mnt/Pirita tee ristmik (töömahu piirist kuni Narva mnt linna poolse osa kokku viim i s e ni). Ettevalmistus- ja lammutustööd tehtud; Vee,- sademevee kanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassid ning drenaaž rajatud; Tänavavalgustus rajatud (võib olla ajutiste ühendustega); Foorissüsteem paigaldatud (töötab ajutisel režiimil); Sidekanalisatsioon ja kaablid paigaldatud; sõidutee rajatud (kattekihi võib paigaldada hiljem) kõnni- ja jalgrattateed rajatud liikluskorraldusvahendid paigaldatud (liikluse toimimiseks ja ohutuseks vajalikus mahus) Määratakse T öövõtja poolt koostatavas e hitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 137 päeva Jõe/Ahtri/Lootsi/Tuukri tn ristmik (Ahtri tn, Jõe tn, Lootsi tn suundades toimib projekti kohane liiklus, Tuukri tn ajutise ühendusega) Ettevalmistus- ja lammutustööd tehtud; Vee,- sademevee kanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassid ning drenaaž rajatud; Tänavavalgustus rajatud (võib olla ajutiste ühendustega); Foorissüsteem paigaldatud (töötab ajutisel režiimil); Sidekanalisatsioon ja kaablid paigaldatud; sõidutee rajatud (kattekihi võib paigaldada hiljem) kõnni- ja jalgrattateed rajatud liikluskorraldusvahendid paigaldatud (liikluse toimimiseks ja ohutuseks vajalikus mahus) Määratakse T öövõtja poolt koostatavas ehitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 140 päeva Kaldakindlustus (t ugimüür ja selle seine täide ning kivipuiste) Tugisein rajatud; Tugiseina merepoolne täide tehtud; Graniitkivid paigaldatud; Tugimüürist maapoole jääv täide paigaldatud kuni killustikaluseni; Määratakse T öövõtja poolt koostatavas ehitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 33 0 päeva Põhi kasutusvalmidus on saavutatud Kogu objekti haljastus Kogu objekti projekti järgne liikluskorraldus. Foorijuhtimise süsteem esialgselt seadistatud. Merepromenaad rajatud; Tehnovõrgud rajatud, katsetatud, töös; Sõiduteed, kõnniteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, promenaadid, parklad rajatud; Muud heakorratööd tehtud. A vatud liiklusele projekti järgses mahus. Alustatakse täite-dokumentatsiooni komplekteerimisega Alustatakse kasutuslubade hankiminega Määratakse T öövõtja poolt koostatavas ehitustööde detailses ajagraafikus, kuid mitte enam kui 51 0 päeva Lõplik kasutusvalmidus on saavutatud Foorijuhtimise süsteem lõplikult seadistatud. Kõik lepingujärgsed kohustused on täidetud, puudused kõrvaldatud, tööd on lõplikult valmis. Kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon on insenerile üleantud, puudused kõrvaldatud, inseneri poolt üle vaadatud ning vastu võetud. Kasutus- ja hooldusjuhend. Kasutusluba on väljastatud. Garantiikirja vorm – garantiiaegne tagatis on Töövõtja poolt Tellijale esitatud. Juhtimissüsteemid on häälestatud ja ühendatud Tellija infosüsteemidega. Lõplik koristus on tehtud. Algab garantiiperiood. Allkirjastatakse täitmisakt Ha nkelepingu täitmise tähtpäev mitte enam kui 55 0 päeva. 4. LEPPETRAHVID TÄHTAEGADE ÜLETAMISE JM LEPINGURIKKUMISTE KORRAL Vaheetapi nimetus Tähtaeg Leppetrahvi suurus Põhiline kasutusvalmidus on saavutatud Vt eritingimuste punkt 3 tabel 75 00 ( seitse tuhat viissada ) eurot päevas Lõplik kasutusvalmidus on saavutatud Vt eritingimuste punkt 3 tabel 0,2% lepingu hinnast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest (lepingus fikseeritakse konkreetse suurusena). Tööde ja materjalide kvaliteedi kontrolliga seotud mõõtmiste, katsetuste ja muude tegevuste eiramise eest 400 eurot Tööprogrammi mitte tähtaegne esitamine 300 eurot/päevas Tööprogrammist mitte kinnipidamise või mittetäitmise korral 300 eurot Inseneri poolt tehtud pistelise proovi tulemusel kvaliteedinõuetest avastatud kõrvalekaldumiste eest, millest töövõtja ei ole kirjalikult i nseneri teavitanud . 400 eurot Tehnilise dokumentatsiooni mittenõuetekohase või mitteõigeaegse täitmise eest 300 eurot Liikluskorralduse ja -ohutuse nõuete mittetäitmise või eiramise eest (iga rikkumise eest eraldi) Üldtingimuste täiendus punktiga 4.7.7. 650 eurot T öövõtja kohustuste mittenõuetekohase või mitt eõigeaegse täitmise eest (iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest) Üldtingimuste punktid 6.1.6 ja 6.2.1. 1000 eurot päevas O bjektipäevikute mitteõigeaegse täitmise eest (iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest) . 260 eurot päevas T eel töötavad töölised ei kasuta ohutusveste või teel töötavad mehhanismid ei kasuta vilkureid a) esmane rikkumine 100 (sada) eurot kord; b) teistkordne samaliigiline või mittekõrvaldatud rikkumine 250 (kakssada viiskümmend) eurot kord; c) iga järgnev samaliigiline või mittekõrvaldatud rikkumine 350 (kolmsada viiskümmend) eurot Muud lepingu rikkumised sh „töökirjelduses“ loetletud töövõtja kohustuste mittetäitmise, eiramise või mitteõigeaegse täitmise eest Koheselt, Tellija kirjaliku teate alusel a) esmane rikkumine 500 (viissada) eurot kord; b) teistkordne samaliigiline või mittekõrvaldatud rikkumine 1000 (üks tuhat) eurot kord; c) iga järgnev samaliigiline või mittekõrvaldatud rikkumine 1500 ( üks tuhat viissada) eurot kord Kokkulepitud garantiitööde tähtaegade, sh vaheetappide ja ajagraafiku rikkumised Koheselt, Tellija kirjaliku teate alusel 350 (kolmsada viiskümmend) eurot päevas Muud lepingus sätestatud tähtaegade, sh vaheetappide ja ajagraafiku rikkumised Koheselt, Tellija kirjaliku teate alusel 50 00 ( viis tuhat) eurot päevas Garantiikirja vorm – täitmisaegne tagatis GARANTIIKIRI nr ____ Garant: ___________________ (registrikood _____________) Asukoht: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Tallinna Kommunaalamet (registrikood 75014913 ) Asukoht: Mündi 2 , Tallinn 15197 Garantii tellija: ___________________ (registrikood _____________) Asukoht: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija ja temaga ühispakkumuses osalevate isikute nimetus ja nimetus pakkumus on tunnistatud edukaks Garantii saaja läbiviidavas hankemenetluses „ [Hanke nimetus (HD pealkiri)] “ ja muude sellega seonduvate tööde teostamiseks ning hanke tingimuste kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale seitsme päeva jooksul alates hankelepingu (edaspidi Leping ) sõlmimist garantii, tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid täitmisaegseid kohustusi. Käesolev garantiikiri ei laiene garantiiaegsetele kohustustele). Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kuni ................ (...........................) euro suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma ) tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digiallkirjastatud nõude, milles on toodud taotletava väljamakse summa, Garantii saaja kinnitus Garant ii tellija Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldus. Garant kannab garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja esimesel nõudmisel nõudes näidatud arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Nõue loetakse Garandi poolt kättesaaduks, kui see on Garandi esindajale üle antud allkirja vastu või saadetud digiallkirjastatult Garandi e-posti aadressil. Garantiikiri jõustub Garandi poolt sellele allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni ............... , hiljemalt millisel kuupäeval saab Garantii saaja Garandile nõude esitada. Garandi garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb enne punktis 5 nimetatud tähtaega, kui: Garant maksab Garantii saajale Garantiisumma Garantii saaja loobub garantiikirjast tulenevatest õigustest, teatades sellest kirjalikult või digiallkirjastatult või tagastades garantiikirja Garandile. Kui Garant teeb garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantii saaja garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjas tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt Garantiikirja vorm – garantiiaegne tagatis GARANTIIKIRI nr ____ Garant: ___________________ (registrikood _____________) Asukoht: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Tallinna Kommunaalamet (registrikood 75014913 ) Asukoht: Mündi 2, Tallinn 15197 Garantii tellija: ___________________ (registrikood _____________) Asukoht: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija ja temaga ühispakkumuses osalevad isikud nimetus ja nimetus on sõlminud Garantii saajaga kuupäev lepingu nr number (edaspidi Leping ) .............. ja muude sellega seonduvate tööde teostamiseks ning Lepingu kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale garantii, tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid garantiiaegseid kohustusi. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel garantiikirja punktis 1 nimetatud Lepingukokkuleppe järgsete garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks kuni summa numbritega ( summa sõnadega ) euro suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma ) tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digiallkirjastatud nõude, milles on toodud taotletava väljamakse summa, Garantii saaja kinnitus Garantii tellija Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldus. Garant kannab garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Nõue loetakse Garandi poolt kättesaaduks, kui see on Garandi esindajale üle antud allkirja vastu või saadetud digiallkirjastatult Garandi e-posti aadressil. Garantiikiri jõustub Garandi poolt sellele allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni ................ , hiljemalt millisel kuupäeval saab Garantii saaja Garandile nõude esitada. Garandi garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb enne punktis 5 nimetatud tähtaega, kui: Garant maksab Garantii saajale Garantiisumma Garantii saaja loobub garantiikirjast tulenevatest õigustest, teatades sellest kirjalikult või digiallkirjastatult või tagastades garantiikirja Garandile. Kui Garant teeb garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantii saaja garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjas tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt Tehtud tööde akti vorm Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mündi 2 , Tallinn 15197 E-post: [email protected] Mündi 2, 10.06.2019 6 .11.2019 TEABENÕUE Pöördun advokaadibüroost KPMG Law riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) (edaspidi Riigihange ) hankelepingu sõlmimise, täitmise ja võimaliku muutmisega seoses. Olen teadlik ja viitan 10.06.2019 advokaadibüroo Cobalt poolt esitatud teabenõudele (lisatud), millele olete esitanud vastuse 20.06.2019 (lisatud). Eelnevat arvestades palun avaliku teabe seaduse ja advokatuuriseaduse alusel vastata järgmistele küsimustele ning väljastada järgmine teave: Kas Riigihanke tulemusena sõlmitud hanke lepingut on muudetud? Palun väljastada hankelepingu muutmise kohta sõlmitud kokkulepete tekstid , sh kuid mitte ainult kokkulepped järgmiste võimalike muudatuste kohta: hankelepingu muutmise kohta sõlmitud kokkulepped seoses reserv i kasutuselevõtuga ; hankelepingu muutmise kohta sõlmitud kokkulepped seoses Riigihanke hankedokumentatsiooni koosseisus ol nud projektdokumentatsiooni muutmisega ; hankelepingu muutmise kohta sõlmitud kokkulepped seoses hankelepingu täitmise tähtaja muutmisega. Palume kinnitada, et peale väljastatavate kokkulepete ei ole teabenõudele vastamise seisuga sõlmitud mitte ühtegi muud Riigihanke hankelepingu muutmise kokkulepet. Kuivõrd hankelepingut täidetakse avalikest vahenditest, siis ei saa hankelepingu sätted, mis omavad mõju poolte rahalist väärtust omavatele õigustele ja kohustustele olla käsitatavad töövõtja ärisaladusena ( AvTS § 36 lg 1 p 9). Kas ja kuidas on Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingut muudetud seoses asjaoluga, et Tallinna linnavalitsus otsustas 19.06.2019 istungil , et Reidi teel tuleb Russalka ja Kadrioru piirkonnas välja ehitada 2017. aastal ehitusloa saanud sõiduradadega lahendus , kus Russalka ristmikul on mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva mnt ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada ? Palume väljastada vastavad hankelepingu muudatuskokkulepped . Kui vastavaid muudatuskokkuleppeid sõlmitud ei ole, siis kas Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatakse töid Riigihanke hankedokumentide koosseisus olnud projektdokumentatsiooni alusel muutmata kujul ? Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav ( nagu võiks järeldada Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti 20.06.2019 vastusest advokaadibüroo Cobalt teabenõudele ), siis palume selgitada , kuidas on võimalik Riigihanke hankedokumentide hulgas olnud projektdokumentatsiooni alusel muutmata kujul välja ehitada Russalka ristmikul mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva mnt ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada , kui Riigihanke hankedokumentatsiooni juures olnud projektdokumentatsioon nägi ette mõlemal suunal kahe sõiduraja väljaehitamise ? Millise ehitusloa alusel on Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel töid teostatud enne 19.06.2019 Tallinna linnavalitsuse istungil vastuvõetud otsust ehitada Reidi teel Russalka ja Kadrioru piirkonnas välja 2017. aastal ehitusloa saanud sõiduradadega lahendus ? Ehitisregistris kättesaadavate andmete kohaselt on Reidi tee ehituseks väljastatud ehitusluba vaid 2017 ning seda lepingu sõlmimiseta lõppenud riigihanke nr 182165 hankedokumentatsiooni hulka kuulunud projektdokumentatsiooni alusel . Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel esitati ehituse alustamise teatis juba juulis 2018 ehk vahetult pärast Riigihankes hankelepingu sõlmimist. Ehitusloa taotlemine oli hankelepingu järgi ehitaja kohustus, ent uut ehitusluba ehitisregistrist nähtuvate andmete alusel ei taotletud ega väljastatud . Eelnevat arvestades : kas Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel teostati töid ka enne 19.06.2019 Linnavalitsuse otsust 2017 ehitusloa saanud projekti alusel, mis oli lepinguta lõppenud riigihanke nr 182165 hankedokumentatsiooni koosseisus? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis millisel õiguslikul alusel toimus Riigihanke hankelepingu täitmine hoopis lepinguta lõppenud riigihanke nr 182165 hankedokumentide hulka kuulunud projekti ning sellele väljastatud ehitusloa alusel? Kui vastus küsimusele p 3.1 on eitav ja Riigihanke hankelepingu järgi tööde teostamise aluseks ei olnud 2017 väljastatud ehitusluba, siis kas Riigihanke hankelepingu täitmiseks väljastati uus ehitusluba ning milline täpsemalt? Palume edastada vastav ehitusluba või ehitusloa andmed (väljastamise kuupäev, ehitusloa number). Kas ja milliseid sanktsioone on tellija rakendanud töövõtja suhtes Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel? Palume väljastada kõik tellija poolt töövõtjale esitatud pretensioonid, leppetrahvinõuded, kahjuhüvitusnõuded või mistahes muud lepingust või seadusest tulenevaid sanktsioone rakendavad tellija tahteavaldused. AvTS § 28 lg 1 p 20 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta. Vastavalt AvTS § 36 lg 1 p-le 9 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Kui teabevaldaja keeldub teabenõudele mistahes osas vastamast tulenevalt ärisaladusest, siis lasub teabevaldajal kohustus ärisaladuse olemasolu põhjendada ja vaidluse korral tõendada. Lisaks avaliku teabe seadusele põhineb käesolev teabepäring ka advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p-l 4, mis annab vandeadvokaadile pädevuse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Palun taotletud teave esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] seaduses avaliku teabe seaduses sätestatud tähtajaks. Teabenõudes taotletud teabe esitamata jätmisel või osalisel esitamisel olen sunnitud pöörduma kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Advokaadibüroo KPMG Law e-post: [email protected] telefon: +3725216660 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mündi 2 , Tallinn 15197 E-post: [email protected] Mündi 2, 10.06.2019 1 9 .1 2 .2019 TEABENÕUE Pöördun Teie poole advokaadibüroost KPMG Law meie kliendi AS TREV-2 Grupp huvides ja nimel riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) (edaspidi Riigihange ) hankelepingu sõlmimise, täitmise ja muutmisega seoses. Viitan enda poolt 06.11.2019 esitatud teabenõudele ja Teie 13.11.2019 vastusele teabenõudele . Eelnevat arvestades palun avaliku teabe seaduse ja advokatuuriseaduse alusel vastata järgmistele küsimustele ning väljastada järgmine teave: Oma 13.11.2019 vastuses teabenõudele olete viidanud, et 25.06.201 8 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2106181/TKA118 (edaspidi: leping ) muudatuste (vahetähtaegade muutmine ning teedeehitusliku osa ja konstruktsioonide osa kululoendi muutmine; kululoendite muutmine) lisasid ei ole võimalik avaldada vastavalt riigihanke pakkumuse juures pakkuja pool t 20.04.201 8 allkirjastatud teabele pakkuja ärisaladuse kohta. Mistahes lisad , sh hankelepingu muudatuskokkulepete lisad moodustavad lahutamatu osa hankelepingust , mis on käsitatav avaliku teabena AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Seejuures juhime tähelepanu, et AvTS § 3 lg 1 avaliku teabe definitsioon ja teabevaldaja kohustus avalik teave teabenõude alusel avaldada ei ole piiratud AvTS § 28 lg 1 loetletud teabega – viimane loetelu kajasta b teabevaldaja poolt omaalgatuslikult avalikustamisele ehk laiemale avalikkusele andmete kätt esaadavaks tegemist, teabenõudele vastamine on aga käsitatav avaliku teabe avaldamisena teabenõudjale , millest keeldumiseks peab esinema seadusest tulenev alus juurdepääsupiirang u kehtestamiseks . Oma 13.11.2019 vastuses teabenõudele olete keeldunud lepingu muudatuste väljastamisest viitega töövõtja ärisaladusele. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe välja stamisest ei saa keelduda ka juurdepääsupiirangule tuginedes, kuivõrd AvTS § 36 lg 1 p 9 ja p 10 kohaselt ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta , samuti teabevaldaja varaliste kohustuste kohta . Lepingu muudatuste ja nendega seonduvate lisade kaudu on kohandatud mh tööde üldmaksumuse ja reservi suurust, mis tähendab, et tegemist on otseselt dokumentidega, mis annavad infot avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate eelarvevahendite kasutamise ja teabevaldaja varaliste kohustuste kohta ning mis seetõttu kuuluvad AvTS alusel avaldamisele . Kui teabevaldaja keeldub teabenõudele mistahes osas vastamast tulenevalt ärisaladusest, siis lasub teabevaldajal kohustus ärisaladuse olemasolu põhjendada ja vajaduse korral tõendada , seejuures ei saa teabevaldaja viidata blanketselt töövõtja ärisaladusele, vaid peab sisuliselt hindama ja põhjendama, kas töövõtja poolt määratletud info on ka tegelikult ärisaladus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses. Eel nevat arvestades palun väljastada: 20.04.201 8 pakkuja poolt allkirjastatud teave pakkuja ärisaladuse kohta , millele olete viidanud 13.11.2019 vastuses teabenõudele ; kõik lepingu muudatuse nr 3 lisad; lepingu muudatuses nr 4 viidatud tellija 24.04.2019 kiri nr 2.1.1-2/801-1; kõk lepingu muudatuse nr 4 lisad - lepingu muudatuse nr 4 punktis nr 1 viidatud töövõtja hinnapakkumine nr HP 030 , punktis nr 2 viidatud hinnapakkumine nr M021 ning punkti de s 2 ja 5 viidatud lisa nr 3 . Kui eelpool taotletud dokumendid sisaldavad eelnevale vaatamata teabevaldaja põhjendatud hinnangul töövõtja ärisaladust, ei õigusta see juurdepääsupiirangu kehtestamist teabele tervikuna, vaid juurdepääs tuleb tagada sellele osale teabest või dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei laiene (vaidlustusotsus ed avaliku teabe asjades nr 2.1.-3/18/3982 ja 2.1.-3/18/3356). Lisaks palume viimasel juhul sisuliselt põhjendada äris aladuse olemasolu ja ulatust. Kui teabevaldaja ei soostu mistahes põhjusel avaldama lepingu muudatuse nr 3 lisasid tervikuna vastavalt käesoleva päringu punktile 1, palume avaldada lepingu muudatusega nr 3 seoses järgnev teave: Palume näidata teedeehitusliku osa kululoendis muutunud artiklite 50, 51 ja 54 mahud ja maksmused ning loetleda lisandunud artiklid 57/1.1-57/1.6 koos nende mahtude ja maksumuste äranäitamisega . Kui palju kallines ehitus ( ilma käibemaksuta ) seoses lisandunud artiklitega 57/1.1-57/1.6? Kui palju saadi objektilt kokku muldkeha ehitamiseks sobivat pinnast ? Palume näidata sademevee kanalisatsiooni kululoendis muutunud artiklite nr 2, 4, 24 ja 25 mahud ja maksumused ning loetleda lisandunud artiklid nr 3a, 30a, 34a ja 67/1-67/5 koos nende mahtude äranäitamisega . Kui palju kallines ehitus seoses lisandunud artiklitega nr 3a, 30a, 34a ja 67/1-67/5? Kui teabevaldaja keeldub teabenõudele mistahes osas vastamast tulenevalt ärisaladusest, siis lasub teabevaldajal kohustus ärisaladuse olemasolu põhjendada ja vajaduse korral tõendada, seejuures ei saa teabevaldaja viidata blanketselt töövõtja ärisaladusele, vaid peab sisuliselt hindama ja põhjendama, kas töövõtja poolt määratletud info on ka tegelikult ärisaladus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses. Kui teabevaldaja ei soostu mistahes põhjusel avaldama lepingu muudatuse nr 4 lisasid tervikuna vastavalt käesoleva päringu punktile 1, palume avaldada lepingu muudatusega nr 4 seonduv järgmine teave: Palun loetleda foorisüsteemide kululoendisse lisandunud artiklid nr 50-60 koos vastavate mahtude ja maksumuste äranäitamisega ; Kas seoses artiklite 50-60 lisandumisega foorisüsteemide kululoendisse oli fooride kululoendis või teedeehitusliku osa kululoendis artikleid , mis jäid ära või mille maht muutus ? Palun loetleda need artiklid , näidates muutunud mahud ja / või ärajäänud artiklid koos vastavate maksumuste äranäitamisega . Millise summa võrra muutus lepingu maksumus ( ilma käibemaksuta ) seoses VSL märkide ( koos kandurite ja ühendustega ) paigaldamisega ? Kuidas muutusid mahuliselt ja maksumuse poolest lepingus teedeehitusliku osa kululoendi read 46,47,48,54,55,57,63,66,69,71,77,79,81,90,106? Teedeehitusliku kululoendi rida 106 kajastab kaldakindlustuse äärse jalgtee ehitust . Kuidas on see kululoendi rida seotud Russalka ristmiku poolse osa mahtude muutumisega ? Palun loetleda kululoendisse lisandunud read 136-151 koos lisandunud mahtude ja nende summaarse maksumuse ( ilma käibemaksuta ) äranäitamisega . Kui teabevaldaja keeldub teabenõudele mistahes osas vastamast tulenevalt ärisaladusest, siis lasub teabevaldajal kohustus ärisaladuse olemasolu põhjendada ja vajaduse korral tõendada, seejuures ei saa teabevaldaja viidata blanketselt töövõtja ärisaladusele, vaid peab sisuliselt hindama ja põhjendama, kas töövõtja poolt määratletud info on ka tegelikult ärisaladus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses. Tallinna linnavalitsus otsustas 19.06.2019 istungil, et Reidi teel tuleb Russalka ja Kadrioru piirkonnas välja ehitada 2017. aastal ehitusloa saanud sõiduradadega lahendus, kus Russalka ristmikul on mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva mnt ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada (allpool viidatud ka kui uus lahendus) . Riigihanke nr 193284 hankedokumentatsiooni juures olnud projektdokumentatsioon nägi ette mõlemal suunal kahe sõiduraja väljaehitamise. Eelduslikult on suurema arvu sõiduradade ehitamiseks koostatud tööprojektid. Eeltoodut arvestades palun väljastada järgmine teave ja dokumendid : M ill isel kuupäeval esitati töövõtjale korraldus alustada suurema sõiduradade arvuga uue lahenduse väljaehitamist ? Palun edastada sellist korraldust kajastav dokument sõltumata selle vormist (e-kiri, ehituskoosoleku protokoll vms). M illiste riigihanke nr 193284 hanke dokumentide hulgas mitte olnud dokumentide või otsuste alusel oli töövõtjal võimalik uue lahenduse väljaehitamisega alustada? P alun väljastada kõik eelmises küsimuses märgitud dokumendid ja otsused, sh kuid mitte ainult uue lahenduse väljaehitamise aluseks olevad tööprojektid ja uue lahenduse väljaehitamist käsit l evad ehitus koosolekute protokollid . M illal kinnitati tellija poolt tööprojekt(id) , mis nägid ette suurema arvu sõiduradade väljaehitamise kui riigihanke nr 193284 hankemenetluse läbiviimisel ette nähtud kaks sõidura d a mõlemal suunal? Riigihanke nr 193284 hankedokumentatsioonis sisaldunud tee mahuloendis on punkt 49: “ Ehituseks sobimatu pinnase ( naftaproduktidega reostunud ) kaevandamine koos äraveoga ladustuspaika või utiliseerimine , 6700 m3.” Kui palju kaevati riigihanke nr 193284 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tegelikkuses välja reostunud pinnast ja millisel viisil see utiliseeriti ? Riigihanke nr 193284 hankedokumentatsioonis sisaldunud tee mahuloendi s punkt 96 nägi ette kõnnitee graniitplaatidest G352 sillutise rajamise mahus 7343 m2 ja punkt 97 sätestas kõnnitee graniitplaatide China Red sillutise rajamise mahus 1164 m2. Kas riigihankes nr 193284 sõlmitud hankelepingu täitmise käigus tehti graniitplaatide asendusi ? Juhul, kui tehti, siis mis põhjusel ja kelle initsiatiivil see toimus ning kas/ kuidas need asendused mõjutasid graniitplaatidest sillutise ühikhindu ning sillutise kogumaksumust ? Palun mõju ühikuhindadele ja kogumaksumusele tuua välja konkreetsete rahaliste väärtustena , kuivõrd hankelepingu maksumus ja selle komponendid ei saa põhimõtteliselt olla ärisaladuseks . Muudatuskokkuleppe nr 2 p 1 kohaselt olete muutnud lepingu vahetähtaegasid järgmiselt: Vahe-etapi nr 1 osas + 35 päeva Vahe-etapi nr 2 osas + 160 päeva Vahe-etapi nr 3 osas + 61 päeva Vahe-etapi nr 4 osas + 284 päeva Vahe-etapi nr 5 osas 284 päeva Vahe-etapi nr 6 osas 42 päeva Kokku pikendati muudatuskokkuleppega nr 2 vahetähtaegasid 866 päeva võrra. Tulenevalt lepingu eritingimuste punktist 4 rakendub leppetrahv 5000 eurot päevas vahe-etappide , ajagraafiku ja muude tähtaegade rikkumiste eest. Riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud hankelepingu sellised muudatused, mis kallutavad lepinguliste kohustuste vahekorra pakkuja kasuks. Tulenevalt tähtaegade pikendamisest vabanes töövõtja rahalisest vastutusest summas 4 330 000 eurot (866 päeva korrutatuna 5000 eurot), mis moodustab hankelepingu üldmaksumusest ilma tellija reservita 15%. Eelnevat arvestades palun teavet, millistel kaalutlustel ning millisel õiguslikul alusel on muudatuskokkuleppe nr 2 p 1 sätestatud vahetähtaegade pikendamine toimunud? 8. Muudatuskokkuleppe nr 4 p 3 sätestab: „Muuta lepingu eritingimustes toodud lepingu üldtingimuste täpsustuse punkti 32 määrates tööde üldmaksumuseks 31 351 944,21 eurot ja reserviks 409 308,16 eurot“. Palun teavet, mis on sellise muudatuse õiguslikuks aluseks, pidades silmas: a) esiteks, et hanketingimuste kohaselt moodustab reserv 10% tööde üldmaksumusest , ja b) teiseks, et RHS § 123 lg 1 p 1 de minimis reegli kohaselt oleks hankelepingu üldmaksumuse lubatud muudatus kuni 15% ehk kuni 4 330 000 eurot, ent muudatuskokkuleppega nr 2 on selles ulatuses juba leppetrahvidest vabastamise kaudu töövõtjat soodustav muudatus tehtud? Kuna reservi kasutusele võtmise eeldused on töövõtulepingus rangelt piiratud, siis mõjutab tööde üldmaksumuse osakaalu suurendamine reservi arvel lepinguliste kohustuste tasakaalu pakkuja kasuks RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. Muudatuskokkuleppe nr 3 p 1-7, muudatuskokkuleppe nr 4 p 1-2 algavad sõnastusega „Lähtudes lepingu eritingimustes toodud lepingu üldtingimuste täpsustuste punktist 32 …“ . Lepingu üldtingimuste täpsustuste p 32 loetleb konkreetsed alused, millistel on lubatud reservi kasutusse võtta. Palun teavet, kas muudatuskokkuleppe nr 3 p 1-7 ning muudatuskokkuleppe nr 4 p 1-2 kajastatud muudatuskokkulepped on sõlmitud lähtudes lepingu üldtingimuste täpsustuse punktist 32 ehk reservi arvel? Millistel lepingu üldtingimuste täpsustuste p 32 nimetatud alustel on muudatuskokkuleppe nr 3 p 1-7 ning muudatuskokkuleppe nr 4 p 1-2 nimetatud muudatuste teostamiseks reserv kasutusse võetud? Lisaks avaliku teabe seadusele põhineb käesolev teabepäring ka advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p-l 4, mis annab vandeadvokaadile pädevuse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Palun taotletud teave esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] avaliku teabe seaduses sätestatud tähtajaks. Juhul kui avaldamisele kuuluvaid dokumente või teavet ei ole tehnilistel põhjustel võimalik elektrooniliselt esitada , palun esitada palutud teave muul AvTS § 17 lg 1 viidatud moel, eeskätt edastades vastavate dokumentide koopiad või ärakirjad paberkandjal posti teel aadressil Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ( AvTS § 17 lg 1 p 2). Teabenõudes taotletud teabe esitamata jätmisel või osalisel esitamisel olen sunnitud pöörduma kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Advokaadibüroo KPMG Law e-post: [email protected] telefon: +3725216660 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mündi 2 , Tallinn 15197 E-post: [email protected] Mündi 2, 10.06.2019 2 9 .01 .20 20 TEABENÕUE Pöördun Teie poole advokaadibüroost KPMG Law meie kliendi AS TREV-2 Grupp huvides ja nimel riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) (edaspidi Riigihange ) hankelepingu , 25.06.2018 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2106181/TKA118 (edaspidi: leping ) täitmise ja muutmisega seoses. Viitan enda poolt 06.11.2019 esitatud teabenõudele ja Teie 13.11.2019 vastusele teabenõudele , samuti 19.12.2019 esitatud teabenõudele ja Teie 15.01.2020 vastusele . Kuivõrd teabevaldaja ei ole mei e hinnangul vastanud mitmele 19.12.2019 teabenõudes esitatud küsimusele, lisame nimetatud teabenõude käesolevale teabenõudele lisana . Eelnevat arvestades palun avaliku teabe seaduse ja advokatuuriseaduse alusel vastata järgmistele küsimustele ning väljastada järgmine teave: Oma 15 . 0 1.20 20 vastuses 19.12.2019 teabenõudele viitate, et 15.01.2020 vastuse tekstis sisalduva hüperlingi kaudu on esitatud ka Riigihankes sõlmitud hankelepingu muudatuskokkuleppe nr 4 lisa nr 3 . 15.01.2020 vastuses sisalduva hüp er lingi kaudu sellist lisa nähtaval ei ole, palun edastage muudatuskokkuleppe nr 4 lisa nr 3. Kas Riigihankes sõlmitud hankelepingu muudatuskokkulepete lisades kajastatud muudetud mahuloendite ja muudetud ühikuhindade osas kontrollis tellija töövõtja poolt pakutud ühikuhindade suhet turuhindadesse, et tagada avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutus? Jaatava vastuse korral palume esitada enne vastavate muudatuskokkulepete allkirjastamist teostatud hinnavõrdlused turuhindadega . Juhime tähelepanu, et ETÜ2013 p 8.1.6.1 kohaselt tuleb sarnaste või samasuguste tööde puhul võtta aluseks lepingus ettenähtud ühikuhinnad ning 8.1.6.2 kohaselt, puhul kui lepingus ei ole samalaadsete tööde jaoks ühikuhindasid ette nähtud, tuleb muudatustööde maksumuses kokkulepete sõlmimisel mh hinnata töövõtja pakutud ühikuhindade vastavust turuhindadele. Juhime samuti tähelepanu, et ka turuhindasid ületavate hindadega hankelepingu muudatustöödes kokku leppimine võib olla käsitatav hankelepingu majandusliku tasakaalu kallutamisena pakkuja kasuks RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. Oma 15.01.2020 vastuses 19.12.2019 teabenõudele olete meie hinnangul jätnud vastamata 19.12.2019 teabenõude küsimustele nr 4.2 ja 4.3 , esitamata seejuures mistahes põhjendusi vastamata jätmise kohta. 19.12.2019 teabenõudes küsimuses nr 4.2 oleme palunud 2017.a ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamist Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel puudutavaid kõiki dokumente ja otsuseid, sh uue lahenduse väljatöötamise aluseks olevaid tööprojekte ja -jooniseid, samuti uue lahenduse väljaehitamist käsitlevaid ehituskoosolekute protokolle. Vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole palun väljastada kõik Riigihanke alusel sõlmitud hankelepingu käigus toimunud ehituskoosolekute protokollid . Alternatiivselt, kui teabevaldaja ei pea kõikide ehituskoosolekute protokollide väljastamist liiga suure mahu tõttu võimalikuks või tellija peab liigselt koormavaks ehituskoosolekute protokollide selekteerimist seoses 2017 ehitusloa saanud lahendusega, palume esitada kõik ehituskoosolekute protokollid vähemalt perioodi 1.01.2019 – 28.08.2019 kohta. Kuivõrd ehitusdokumentatsiooni süstematiseerimiseks ja säilitamiseks kehtivad õigusaktides sätestatud üksikasjalikud nõuded, siis peab tellijal olema vastav dokumentatsioon süstematiseerituna olemas niikuinii, mistõttu ei saa ehituskoosolekute protokollide esitamine teabenõudele vastamisel teabevaldajat ülemäära koormata. 15.01.2020 vastuses 19.12.2019 teabenõudele olete meie hinnangul jätnud vastamata ka 19.12.2019 teabenõude küsimusele nr 4.3, milles palusime teavet 2017 ehitusloa saanud lahenduse kohta tööprojektide kinnitamise a ja kohta . 15.01.2020 olete vastanud, et tööjoonised said heakskiidu 9.07.2019, ent 19.12.2019 teabenõudes küsisime tööprojektide heakskiitmise aja kohta. Viidates käesoleva teabenõude küsimusele nr 3 palume edastada kõik Riigihankes sõlmitud hankelepingu täitmisel koostatud tööprojektid ja tööjoonised seoses 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamisega. Samuti palume teavet ja dokumente, millega on tellija eelviidatud tööprojektid ja tööjoonised heaks kiitnud. Kui 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel ei ole koostatud ühtegi tööprojekti, siis palume seda üheselt kinnitada. Juhime tähelepanu, et muudatuskokkuleppe nr 4 lisas 2 on poolte poolt aktsepteeritud hinnapakkumises M021 real 25 mh ette nähtud lisakulu seoses projekteerimisega ja tööprojektiga summas 26 500 EUR + KM. Samuti on muudatuskokkuleppe nr 4 lisas 1 poolte poolt aktsepteeritud hinnapakkumises HP030 real 24 ette nähtud täiendav projekteerimise kulu 46 000 EUR + KM. Eelnevat arvestades on ilmne, et 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks leppisid tellija ja töövõtja kokku mahukates täiendavates projekteerimistöödes – vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole kordame palvet väljastada kõik 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks teostatud tööprojektid ja tööjoonised, sh kuid mitte ainult muudatuskokkuleppe nr 4 lisades hinnapakkumises M021 ja HP 030 kajastatud täiendavate projekteerimistööde raames tehtud projektid ja joonised. Samuti kordame palvet edastada kõik dokumendid eelpool viidatud projektide ja jooniste heakskiitmise kohta tellija poolt. 19.12.2019 teabenõude küsimusele nr 5 vastasite 15.01.2020 vastuses, et mahuloendi p 49 märgitud naftaproduktidega reostunud pinnast ei avastatud, väljakaevet ega utiliseerimist ei toimunud. Eelnevat arvestades palume esitada dokumendid ja kokkulepped Riigihankes sõlmitud hankelepingu maksumuse vähendamise kohta tulenevalt eelnimetatud tööde ärajäämisest /mitte teostamisest. Kui nimetatud ärajäänud tööde arvelt Riigihankes sõlmitud hankelepingu maksumuse vähenemine kajastub eelnevalt edastatud muudatuskokkulepetes nr 2 – 4, siis palun konkreetselt viidata millises lisas, punktis, reas jne vastava ärajäänud töö maksumuse võrra hinna vähenemine kajastub ning esitada vastav muudatuskokkuleppe nr 2 – 4 lisa. 19.12.2019 teabenõude küsimusele nr 6 vastasite 15.01.2020 vastuses, et graniitplaadid asendati vastavalt lepingu muudatusele nr 4 selle lisas toodud hinnapakkumise alusel. Palume konkreetselt viidata millises muudatuskokkuleppe nr 4 lisas konkreetses punktis, real jne kajastub grantiiplaatide asendamine. 19.12.2019 teabenõude küsimusele nr 7 vastasite 15.01.2020, et muudatuskokkuleppes nr 2 kajastatud vahetähtaegade pikendamise õiguspärasuse põhjendused paiknevad muudatuskokkuleppe nr 2 preambulis. Palume esitada muudatuskokkuleppe nr 2 preambulis viidatud kõik dokumendid ja materjalid koos võimalike lisadega, sh Tallinna Kommunaalametis toimunud 24.07.2018 nõupidamise protokolli Reidi tee ehitusaegse liikluskorralduse kohta ( lisa nr 1), Töövõtja taotlused vahetähtaegade muutmiseks ( lisad nr 2-4) ning Töövõtja taotluse teedeehitusliku osa ja konstruktsioonide osa kululoendi muutmiseks ( lisad nr 5-6) ja muudetud kululoend ( lisa nr 7) . Samuti palume väljastada muudatuskokkuleppe nr 2 lisa nr 3. 19.12.2019 teabenõude küsimusele nr 9 ei ole teabevaldaja meie hinnangul 15.01.2020 vastuses vastanud . Vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole kordan palvet vastata 19.12.2019 esitatud küsimusele nr 9 ning vastata , kas muudatuskokkuleppe nr 3 p 1-7 ja muudatuskokkuleppe nr 4 p 1-2 kajastatud muudatuskokkulepped on sõlmitud lepingu üldtingimuste p 32 kohaselt reserv i arvelt nagu viitavad muudatuskokkulepete nr 3 ja nr 4 eelnimetatud punktid ? Kui muudatuskokkuleppe nr 3 p 1-7 ja / või muudatuskokkuleppe nr 4 p 1-2 nimetatud tööd on kas täielikult või osaliselt teostatud reserv i arvel , siis palun iga muudatustöö kohta selgitada millisel lepingu üldtingimuste täpsustuse p 32 loetletud alusel on reserv kasutusele võetud ning esitada reservi kasutusele võtmist kajastavad dokumendid . Juhime tähelepanu , et reservi arvel muudatustööde teostamine saab olla hankelepingu õiguspärane muudatus üksnes siis , kui reserve on kasutusse võetud lepingus sätestatud eeltingimuste esinemisel . Kõnealuse Riigihanke lepingu üldtingimuste täpsustuse p 32 piiritleb selged alused , milliste esinemisel on lubatud reserve kasutusse võtta , muudel põhjustel muudatus - või lisatööde tellimine reserve arvel õiguspärane olla ei saa . Kui palju kallines Riigihankes sõlmitud leping seoses VSL märkide kasutuselevõtuga (tavaliste märkide asendamine VSL märkidega 30 tk) arvestades lisaks VSL märkide maksumusele veel märkide kasutuselevõtuga kaasnevaid töid (sh kaabeldus, programmeerimine jne) ? Kas ja kuidas kontrollis hankija enne muudatuskokkuleppe sõlmimist VSL märkide ja märkide asendamisega kaasnevate tööde maksumuse vastavust turuhinnale? Kui hankija kontrollis enne muudatuskokkuleppe sõlmimist VSL märkide ja/või kaasnevate tööde maksumuse vastavust turuhindadele, siis palun esitada kõik vastavat suhtlust ja kontrolli kajastavad materjalid ja dokumendid. Lisaks palume selgitada, kas hinnapakkumise HP-030 alusel muudatuskokkuleppe sõlmimise tulemusena muutus portaalide koguarv? Teabenõudjale teadaolevalt oli Riigihankes algselt sõlmitud lepingu kohaselt planeeritud 39 portaali, ent hinnapakkumise HP-030 kohaselt on Riigihankes lepingu alusel välja ehitatud hoopis 51 portaali? Kui portaalide arv on võrreldes Riigihankes algselt sõlmitud lepinguga muudatuskokkulepete tulemusena suurenenud, palume selgitada, mis põhjustel portaalide arv suurenes. Nähtuvalt muudatuskokkuleppe nr 4 lisaks oleva hinnapakkumise HP-030 realt 23 lepiti kokku täiendavates töödes maksumusega 45 000 eurot + KM tulenevalt olemasolevate väljaehitatud teekeha lammutamisest ja taastamisest lõigul Pikksilma-Russalka. Mis põhjustel ja millises mahus oli vajalik lammutada ja taastada väljaehitatud teekeha lõigul Pikksilma-Russalka? Nähtuvalt muudatuskokkuleppe nr 4 lisaks oleva hinnapakkumise HP-030 realt 27 on täiendavalt tellitud olemasolevate ehitatud trasside nihutamist kokku väärtuses 44 000 EUR + KM. Mis põhjusel, milliseid trasse ja millises mahus nihutati? Kas nimetatud täiendavad tööd seondusid VSL märkide kasutuselevõtuga? Jaatava vastuse korral palume selgitada, kuidas oli trasside nihutamine seotud VSL märkide kasutuselevõtuga. Seoses hinnapakkumisega geotekstiilile palume teavet seoses hinnapakkumise punktidega 1.4 ja 1.6 – milles seisnes geotekstiili ja geovõrgu paigaldusel ehituse eripära ja millist tüüpi täiendavat ehitustehnikat kasutati ? Muudatuskokkuleppe nr 4 lisaks olevate hinnapakkumiste HP-030 ja M-021 osas palume teavet, kas nimetatud hinnapakkumistes kajastatud kuluridade kohta esitas töövõtja tellijale ka täpsustatud mahu- ja ühikuhindade loendid või sõlmiti muudatuskokkulepe nr 4 ainult hinnapakkumistes HP-030 ja M-021 kajastatud kogumaksumuste (hinnapakkumiste tabelis tulp C) alusel ilma tulbas C kajastatud kogumaksumuse koosseisu täpsustamata? Kui töövõtja esitas muudatuskokkuleppe nr 4 lisaks olevate hinnapakkumiste HP-030 ja M-021 kogumaksumuste kohta täpsustatud mahu- ja ühikuhindade loendeid, siis palume need esitada ulatuses, mis ei ole ärisaladusega kaetud, kattes vajadusel kinni nt konkreetsed arvandmed. Hankelepingu täitmiseks kasutatavate materjalide või tööde koosseis iseenesest ei saa olla ärisaladusega kaitstav info. Muudatuskokkuleppe nr 4 lisana 2 allkirjastatud digikonteineris on lisaks hinnapakkumisele M-021 ka 12.04.2019 e-kiri 14:33 Reio Vesiallikult , 14.04.2019 Marek Jassiku e-kiri ja 24.04.2019 Ain Valdmanni allkirjastatud algatuskiri. Kas muudatuskokkuleppe nr lisa 2 sõlmimisele eelnevalt toimus töövõtja ja tellija vahel veel kirjavahetust lisaks eelnimetatud e-kirjadele seoses vajadusega töövõtjal Russalka esine ristmik välja ehitada ehitusloa saanud lahendus e alusel , kus mõlemas sõidus uunas on ristmikul 4 sõidurada ning Reidi teel , enne Narva mnt ristmikku linnast väljuval suunal ehitada ka kolmas sõidurada ? Kui selline täiendav kirjavahetus puudub , palume seda sõnaselgelt kinnitada . Kui täiendav kirjavahetus eksisteeris , palume vastava kirjavahetuse edastada . Muudatuskokkuleppe nr 4 lisas 2 hinnapakkumises M-021 on viidatud kirjale T18RTE-076a 31.05.2019 , mida hinnapakkumine M-021 täpsustab . Palun esitage see kiri . Oma 15.01.2020 vastuses 19.12.2019 teabenõudes esitatud küsimustele nr 3 ei ole teabevaldaja sisuliselt vastanud küsimustele nr 3.1, 3.2, 3.3, 3.5 ja 3.6. Vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole palume vastata eelviidatud küsimustele ja esitada 19.12.2019 teabenõude küsimuses nr 3 palutud dokumendid, materjalid ja info . Riigihanke läbiviimisel aluseks olnud projekti seletuskirja p 7.1.1 kohaselt tuleb ehitustööd teostada nii , et ehitusaegselt läbib ristmik k u 2+2 sõidurada . Sellist nõuet kinnitas mh hankija 27.03.2018 vastusena Riigihankes esitatud küsimusele . Palume teavet , kas Riigihankes sõlmitud lepingu täitmise perioodil täideti kõnealust nõuet pidevalt , st. hankelepingu täitmise perioodi mistahes ajahetkel või on fikseeritud ka kõnealuse nõude rikkumisi , sh mitmel korral rakendati 2+1 liiklusskeemi ning kaua sellise liiklusskeemi rakendamine kasutusel oli ? Palume esitada hanketingimuses sätestatud liikluskorraldusest erinevat liikluskorraldust kajastavad dokumendid ja / või suhtlus tellija ja töövõtja vahel , samuti palume teavet kas ja milliseid sanktsioone tellija sellise rikkumise tagajärjel töövõtja suhtes rakendas . Palume teavet , kas ja milliseid rikkumisi Riigihankes sõlmitud lepingu täitmisel on tellija töövõtja tegevuses tuvastanud ? Jaatava vastuse korral palume teavet , kas ja milliseid sanktsioone on tellija töövõtja suhtes rakendanud käesolevale teabenõudele vastamise kuupäeva seisuga ? Palume esitada kõik töövõtja rikkumisi ja / või tellija poolt töövõtja suhtes rakendatud sanktsioone kajastavad materjalid ja dokumendid . Lisaks avaliku teabe seadusele põhineb käesolev teabepäring ka advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p-l 4, mis annab vandeadvokaadile pädevuse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Palun taotletud teave esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] avaliku teabe seaduses sätestatud tähtajaks. Juhul kui avaldamisele kuuluvaid dokumente või teavet ei ole tehnilistel põhjustel võimalik elektrooniliselt esitada , palun esitada palutud teave muul AvTS § 17 lg 1 viidatud moel, eeskätt edastades vastavate dokumentide koopiad või ärakirjad paberkandjal posti teel aadressil Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ( AvTS § 17 lg 1 p 2). Teabenõudes taotletud teabe esitamata jätmisel või osalisel esitamisel olen sunnitud pöörduma kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Advokaadibüroo KPMG Law e-post: [email protected] telefon: +3725216660 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mündi 2 , Tallinn 15197 E-post: [email protected] Mündi 2, 10.06.2019 1 5 . 0 4 .20 20 TEABENÕUE Pöördun Teie poole advokaadibüroost KPMG Law meie kliendi AS TREV-2 Grupp huvides ja nimel riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) (edaspidi Riigihange ) hankelepingu , 25.06.2018 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2106181/TKA118 (edaspidi: leping ) täitmise ja muutmisega seoses. Viitan enda poolt 06.11.2019 esitatud teabenõudele ja Teie 13.11.2019 vastusele teabenõudele , samuti 19.12.2019 esitatud teabenõudele ja Teie 15.01.2020 vastusele ning 29.01.2020 teabenõudele ja Teie 19.02.2020 vastusele . Eelnevat arvestades palun avaliku teabe seaduse ja advokatuuriseaduse alusel vastata järgmistele küsimustele ning väljastada järgmine teave: Oma 19 . 0 2 .20 20 vastuses 29 . 01 .2019 teabenõudele viitate vastuses küsimusele nr 5, et Lepingul on ka muudatuskokkulepe nr 5, ehkki oma 13.11.2019 vastuses 6.11.2019 teabenõudele olete avaldanud, et lepingul on üksnes neli muudatuskokkulepet. Palun avaldage lepingu muudatuskokkulepe nr 5 ning juhul, kui lepingul peaks olema veel muudatuskokkuleppeid lisaks juba eelnevate teabenõuete vastustes avaldatule, palun avaldada ka kõik sellised seni avaldamata muudatuskokkulepped. Oma 15.01.2020 vastuses 19.12.2019 teabenõudele ning taaskord 19.02.2020 vastuses 29.01.2020 teabenõudele olete meie hinnangul jätnud vastamata taotlusele avaldada 2017.a ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamis el Riigihankes tehtud ja aluseks olnud tööprojektid. Oma 19.02.2020 vastuses olete vaid viidanud võimalusele tutvuda kohapeal paberkandjal ehituskoosolekute protokollidega, ent tööprojektide osas on esitatud küsimus ja taotlus endiselt vastuseta. Vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole palun väljastada kõik Riigihanke s teostatud tööprojektid, mis olid aluseks 2017.a ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamisel Riigihankes . Kui 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks Riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel ei ole koostatud ühtegi tööprojekti, siis palume seda üheselt kinnitada. Juhime tähelepanu, et muudatuskokkuleppe nr 4 lisas 2 on poolte poolt aktsepteeritud hinnapakkumises M021 real 25 mh ette nähtud lisakulu seoses projekteerimisega ja tööprojektiga summas 26 500 EUR + KM. Samuti on muudatuskokkuleppe nr 4 lisas 1 poolte poolt aktsepteeritud hinnapakkumises HP030 real 24 ette nähtud täiendav projekteerimise kulu 46 000 EUR + KM. Eelnevat arvestades on ilmne, et 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks leppisid tellija ja töövõtja kokku mahukates täiendavates projekteerimistöödes – vältimaks vajadust pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole kordame palvet väljastada kõik 2017 ehitusloa saanud lahenduse väljaehitamiseks teostatud tööprojektid ja tööjoonised, sh kuid mitte ainult muudatuskokkuleppe nr 4 lisades hinnapakkumises M021 ja HP 030 kajastatud täiendavate projekteerimistööde raames tehtud projektid ja joonised. Samuti kordame palvet edastada kõik dokumendid eelpool viidatud projektide ja jooniste heakskiitmise kohta tellija poolt . Lisaks eelnevale palume väljastada kõik Riigihankes hankedokumentatsiooni koosseisus esitatud esialgse lahenduse (mis nägi ette väiksema arvu sõiduradasid) elluviimiseks Lepingu alusel koostatud tööprojektid ja tööjoonised ning dokumendid selliste projektide ja jooniste heakskiitmise kohta tellija poolt . Kui selliseid tööprojekte või jooniseid koostatud ei ole, palume seda selgesõnaliselt kinnitada ning selgitada, millise projekti alusel toimus Lepingu järgi tööde teostamine enne Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2019 otsust, millega pöörduti tagasi 2017 ehitusloa saanud lahenduse juurde. Pöörduja hinnangul ei olnud Riigihanke hankedokumentatsiooni koosseisus sisalduv põhiprojekt piisava detailsuse astmega, et võimaldada selle alusel ehitustööde teostamist Lepingu sõlmimisest kuni 19.06.2019 ilma täiendavaid tööprojekte ja tööjooniseid koostamata, mida kinnitab ka Riigihankes kehtestatud töövõtu mahtu kuulunud tööprojektide teostamise kohustus. Teie 13.11.2019 vastuses 6.11.2019 teabenõudele, samuti Teie 15.01.2020 vastuses 19.12.2019 teabenõudele ning Teie 19.02.2020 vastuses 29.01.2020 teabenõudele sisalduvad hüperlingid , mis on deaktiveeritud ja mille tõttu ei ole eelnevate teabenõuete lisad kättesaadavad. Palume aktiveerida eelviidatud teabenõuete vastustes sisaldunud hüperlingid ja teha kättesaadavaks hüperlinkidel sisaldunud materjalid. Lisaks avaliku teabe seadusele põhineb käesolev teabepäring ka advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p-l 4, mis annab vandeadvokaadile pädevuse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Palun taotletud teave esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] avaliku teabe seaduses sätestatud tähtajaks. Juhul kui avaldamisele kuuluvaid dokumente või teavet ei ole tehnilistel põhjustel võimalik elektrooniliselt esitada , palun esitada palutud teave muul AvTS § 17 lg 1 viidatud moel, eeskätt edastades vastavate dokumentide koopiad või ärakirjad paberkandjal posti teel aadressil Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ( AvTS § 17 lg 1 p 2). Teabenõudes taotletud teabe esitamata jätmisel või osalisel esitamisel olen sunnitud pöörduma kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Advokaadibüroo KPMG Law e-post: [email protected] telefon: +3725216660 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rahandusministeerium finantskontrolli osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastatud järgmistel e-posti aadressidel: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] 11.06.2020 MÄRGUKIRI Riigihanke „Reidi tee ehitus Tallinnas“ (viitenumber 193284) tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastasel muutmisel asetleidnud rikkumistest, mis tingivad finantskorrektsiooni rakendamise Pöördun AS TREV-2 Grupp (edaspidi pöörduja) huvides ja nimel (volikiri lisatud) ja esitan käesolevaga märgukirja seoses riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) (edaspidi Riigihange) sõlmitud hankelepingu õigusvastase muutmisega, mille tõttu on finantskorrektsiooni tegemine kohustuslik. Pöörduja teeb ettepaneku algatada menetlus finantskorrektsiooni tegemiseks. I Asjaolud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka hankija) kuulutas 29.08.2017 välja riigihanke „Reidi tee ehitus Tallinnas“ (viitenumber 182165), milles pakkumuste esitamise tähtpäevaks 5.12.2017 esitatud pakkumustest oli soodsaim AS TREV-2 Grupp pakkumus maksumusega 29 993 000 eurot (millele lisandub käibemaks , maksumus koos tellija reserviga (10%) 32 993 000 eurot, millele lisandub käibemaks). Kuivõrd hankija hinnangul ületasid kõikide pakkumuste maksumused hankelepingu eeldatavat maksumust (milleks oli ligikaudu 28,5 MEUR koos käibemaksuga), lükkas hankija 13.12.2017 kõik pakkumused tagasi ja lõpetas kõnealuse riigihanke lepinguta. Riigihankes viitenumbriga 182165 hankedokumentide hulgas oli ehitusprojekt, mille alusel oli 2017 aprillis väljastatud ehitusluba ning mis nägi ette Russalka ristmikule mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva maantee ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada. OÜ Advokaadibüroo Laarmaa tel +372 5216660 Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 [email protected] Swedbank EE887700771004784075 www.ablaarmaa.ee Eelnevat arvestades, ent samuti tulenevalt kodanikuühendusega Merelinna Kaitsjad sõlmitud kokkuleppest1 Reidi tee lahenduse sõiduradade vähendamiseks kuulutas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 9.03.2018 ehk vaid 2,5 kuud hiljem välja Riigihanke avatud hankemenetluses ehitustööde teostamiseks Reidi teel lähtudes lahendusest, mis nägi ette Reidi teel linnast väljuval suunal enne Narva mnt ristmikku kaks sõidurada ja Russalka esisel ristmikul mõlemas sõidusuunas sõiduradade arvu vähendamise ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval pidi korrigeeritud projekti kohaselt nihkuma sõidutee merest seetõttu 3,5 m võrra maa poole. Pöörduja kui professionaalse turuosalise hinnangul mõjutasid Riigihanke ehituslahenduses kavandatud muudatused võrreldes riigihankes nr 182165 ettenähtuga pakkumuste maksumusi vaid ca 3% ulatuses, s.t. Riigihanke tulemusena ei saanud hankija realistlikult oodata oluliselt madalama maksumusega pakkumusi. Riigihanke tulemusena sõlmiti 25.06.2018 hankeleping (edaspidi Leping) KMG Inseneriehituse AS-ga ja Verston Ehitus OÜ-ga maksumusega 31 761 252,37 eurot (millele lisandub käibemaks), mis sisaldas ka tellija reservi 10% ulatuses tööde üldmaksumusest ilma käibemaksuta (s.t. pakkumuses esitatud tööde üldmaksumus ilma käibemaksuta oli 28 873 865,79 eurot ja tellija reserv 2 887 386,68 eurot). Seega Riigihankes osutus edukaks pakkumus, kus tööde üldmaksumus oli 1 119 134,3 euro (millel lisandub käibemaks) võrra väiksem võrreldes riigihankes nr 182165 esitatud soodsaima pakkumusega, ent nähtuvalt allkirjeldatud asjaoludest suurendati Lepingu täitmise käigus Riigihankes sõlmitud Lepingus tööde üldmaksumust kokku 31 100 532,73 euroni, millele lisandub käibemaks (ilma tellija reservita) ehk ca 2 226 667euro võrra (millele lisandub käibemaks), mistõttu Riigihankes sõlmitud Lepingu maksumus ületas ca 1 107 532 euro (millele lisandub käibemaks) võrra riigihankes nr 182165 esitatud soodsaimat pakkumust, mille hankija tagasi lükkas ülemäära kõrge maksumuse tõttu. Seeläbi rikkus hankija iseäranis jämedalt hoolsuskohustust tagada riigihangete läbiviimisel avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutus. Lepingu täitmistähtajaks oli 27.12.2019. Vastavalt Lepingu eritingimuste punktile 3 olid Riigihanke läbiviimisel määratud konkreetsed vahetähtajad ja eritingimuste punktis 4 olid sätestatud leppetrahvid vahetähtaegade ületamise eest. Reservi kasutamise eeltingimused olid reguleeritud Lepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32. Pakkumuste tegemisel Riigihankes pidid kõik pakkujad arvestama nii vahetähtaegade ületamisest tingitud leppetrahvidega kui ka reservi kasutusse võtmise piiratud alustega. 1 Kokkuleppe tekst kättesaadav lingil https://www.postimees.ee/4402977/taismahus-loe-mida-leppisid-reidi-tee-osas-kokku- linnavalitsus-ja-ruhmitus-merelinna-kaitsjad 2 Pöörduja on hankijale esitanud järgmised teabenõuded: 6.11.2019 teabenõue (hankija vastus 13.11.2019), 19.12.2019 teabenõue (hankija vastus 15.01.2020), 29.01.2020 teabenõue (hankija vastus 19.02.2020) ja 15.04.2020 teabenõue (hankija 5.05.2020 vastus). Pöörduja lisab käesolevale märgukirjale nii teabenõuded kui ka hankija vastused. Juhime tähelepanu, et vastavalt hankija 5.05.2020 vastuses märgitule on hankija vastustes sisalduvad hüperlingid aktiivsed 90 päeva jooksul eelduslikult arvates 5.05.2020. Hankija vastuste lisade suure mahu tõttu ei ole kõnealused lisad käesolevale pöördumisele lisatud, ent kui mistahes põhjusel peaksid hankija vastustes sisalduvatel hüperlinkidel olevad materjalid jääma käesoleva pöördumise adressaatidele kättesaamatuks, palume sellest pöördujat teavitada, et oleks võimalik vastav teave edastada muudel andmekandjatel. Nähtuvalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 13.11.2019 vastusest AS TREV-2 Grupp teabenõudele nähtub, et Lepingut muudeti korduvalt ja oluliselt vähemalt järgmiselt:  Lepingu muudatus nr 2, allkirjastatud 1.02.2019 – Lepingu muudatus nr 2 on sõlmitud riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p-de 1 ja 7 alusel, kokku on vahetähtaegasid pikendatud 866 kalendripäeva võrra. Lähtudes Lepingu eritingimuste p-s 4 sätestatust rakendus iga vahetähtaega ületava kalendripäeva puhul leppetrahv 5000 eurot. Tulenevalt tähtaegade pikendamisest vabanes töövõtja rahalisest vastutusest summas 4 330 000 eurot (866 päeva korrutatuna 5000 eurot), mis moodustab Lepingu üldmaksumusest ilma tellija reservita 15%. Lepingu hinda on muudetud üldtingimuste täpsustuste punkti 32 alusel määrates tööde üldmaksumuseks 28 932 716,59 eurot (millele lisandub käibemaks) ja reserviks 2 828 535,78 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingu üldtingimuste täpsustuse p 32 reguleerib reservi kasutuselevõttu, ent Lepingu muudatuses nr 2 ei ole reservi kasutuselevõtu eeltingimusi selgitatud ega ole hankija selgitanud reservi kasutuselevõtu eeldusi ka vastustes pöörduja teabenõuetele. Kuivõrd reservi on vähendatud sama summa võrra, mille võrra tööde üldmaksumust on suurendatud, on põhjust arvata, et reservi kasutuselevõtmise eeldused puudusid ja hankija suurendas Lepingus tööde üldmaksumust reservi arvel ehkki see on vastuolus Lepingu eritingimuste p 1 alapunktiga 32.  Lepingu muudatus nr 3, allkirjastatud 17.07.2019 – muudatuskokkuleppe õigusliku alusena on viidatud RHS § 123 lg 1 p-dele 1 ja 7 ning lepingu üldtingimuste täpsustuse p-le 32 (reservi kasutuselevõtt). Seoses Lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde mahu muutusega, asendamisega või täiendavate tööde lisandumisega määrati tööde üldmaksumuseks 29 666 848,14 eurot (millele lisandub käibemaks) ja reserviks 2 094 404,23 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingu üldtingimuste täpsustuse p 32 reguleerib reservi kasutuselevõttu, ent 3  Lepingu muudatuses nr 2 ei ole reservi kasutuselevõtu eeltingimusi selgitatud ega ole hankija selgitanud reservi kasutuselevõtu eeldusi ka vastustes pöörduja teabenõuetele. Kuivõrd reservi on vähendatud sama summa võrra, mille võrra tööde üldmaksumust on suurendatud, on põhjust arvata, et reservi kasutuselevõtmise eeldused puudusid ja hankija suurendas Lepingus tööde üldmaksumust reservi arvel ehkki see on vastuolus Lepingu eritingimuste p 1 alapunktiga 32.  Lepingu muudatus nr 4, allkirjastatud 28.08.2019 - muudatuskokkuleppe õigusliku alusena on viidatud RHS § 123 lg 1 p-dele 1 ja 7 ning lepingu üldtingimuste täpsustuse p-le 32 (reservi kasutuselevõtt). Seoses Lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde mahu muutusega, asendamisega või täiendavate tööde lisandumisega määrati tööde üldmaksumuseks 31 351 944,21 eurot (millele lisandub käibemaks) ja reserviks 409 308,16 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingu üldtingimuste täpsustuse p 32 reguleerib reservi kasutuselevõttu, ent Lepingu muudatuses nr 2 ei ole reservi kasutuselevõtu eeltingimusi selgitatud ega ole hankija selgitanud reservi kasutuselevõtu eeldusi ka vastustes pöörduja teabenõuetele. Kuivõrd reservi on vähendatud sama summa võrra, mille võrra tööde üldmaksumust on suurendatud, on põhjust arvata, et reservi kasutuselevõtmise eeldused puudusid ja hankija suurendas Lepingus tööde üldmaksumust reservi arvel ehkki see on vastuolus Lepingu eritingimuste p 1 alapunktiga 32.  Lepingu muudatus nr 5, väidetavalt allkirjastatud 16.01.2020 (pöördujale ei ole allkirjastatud muudatuskokkulepet edastatud) – muudatuskokkuleppe õigusliku alusena on viidatud RHS § 123 lg 1 p-dele 1 ja 7 ning lepingu üldtingimuste täpsustuse p-le 32 (reservi kasutuselevõtt). Tähelepanuväärselt on Lepingu muudatus nr 5 sõlmitud pärast Lepingu täitmise lõpptähtaja saabumist ehk ajal, mil töövõtjale olid väljamaksed juba tehtud Lepingu muudatuses nr 5 kajastatud ärajäänud tööde eest, nt saastunud pinnase väljakaevamise ja utiliseerimise eest. Nähtuvalt enne Lepingu muudatust nr 5 tehtud pöörduja teabenõuetest oli just pöörduja juhtinud hankija tähelepanu kahtlusele, kas mitmeid Lepingu mahus kirjeldatud töid on üldse reaalselt teostatud, sh saastunud pinnase väljakaevamist ja utiliseerimist. Muudatuskokkuleppe nr 5 punktis 1 on võrreldes muudatuskokkuleppega nr 2 veelgi pikendatud kolme vahe-etapi tähtaegasid: sademevee pumpla osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 veel täiendavalt 92 päeva võrra tähtaega, Narva mnt/Pirita ristmiku osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 veel täiendavalt 72 päeva võrra tähtaega ja Jõe/Ahtri/Lootsi/Tuukri ristmike osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 tähtaega veel 69 päeva võrra. Vaheetappide tähtaegade pikendamise kaudu vabastati töövõtja vahe-etappide ületamise eest tasumisele kuulunud leppetrahvidest. Lepingu kohaselt tuli iga tähtaega ületava kalendripäeva eest ka vahetähtaegade ületamise puhul maksta 4  5000 eurot. Seega muudatusega nr 5 vabastati töövõtja veel täiendavalt leppetrahvidest summas (92+72+69)x5000= 1 165 000 eurot. Kuivõrd muudatuskokkuleppega nr 2 juba pikendatud vahetähtaegasid ja vabastati seeläbi töövõtja leppetrahvidest summas 4 330 000 eurot, siis koostoimes muudatuskokkuleppega nr 5 on hankija vahetähtaegade pikendamise kaudu vabastanud töövõtja leppetrahvidest kokku summas (4 330 000 + 1 165 000) 5 495 000 eurot. Muudatuskokkuleppe nr 5 punktiga 2 on viitega üldtingimuste reservi klauslile loetletud rida muudatustöid, mille tulemusena määrati tööde üldmaksumuseks 31 100 532,73 eurot (millele lisandub käibemaks) ja reserviks 660 728,64 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingu muudatuses nr 5 ei ole reservi kasutuselevõtu eeltingimusi selgitatud, mistõttu ei ole kontrollitav kas ja millised alused reservi kasutuselevõtuks esinesid ning kuidas sai võrreldes muudatuskokkuleppega nr 4 reservi osakaal suureneda veel pärast Lepingu lõpptähtaega ehk pärast tööde teostamist. Seejuures tähelepanuväärselt ei ole hankija teinud riigihangete registris mitte ühtegi märget Lepingu muutmise kohta ehkki RHS seda nõuab. Eelnevat arvestades on Lepingu muudatuskokkulepetega nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 tehtud vahetähtaegade edasilükkamise kaudu ehitajale soodustus väärtusega 5 495 000 eurot, vabastades ehitaja vastavas summas leppetrahvide tasumise kohustusest Riigihankes ettenähtud vahetähtaegade ületamise eest ning lisaks on suurendatud tööde üldmaksumust 28 873 865,79 eurolt, millele lisandub käibemaks (ilma tellija reservita 10%) 31 100 532,73 euroni, millele lisandub käibemaks (ilma tellija reservita) ehk ca 2 226 667 euro (millele lisandub käibemaks) võrra, mis moodustab Riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud tööde üldmaksumusest ca 7,7%. Kokku on seega Lepingu muudatuste rahaline väärtus summas ca 7 721 667 eurot (5 495 000 eurot + 2 226 667 eurot), mis ületab ehitushanke rahvusvahelist piirmäära ning moodustab 26,74% Riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuses märgitud tööde üldmaksumusest. Seejuures reservi arvel on Lepingu muudatuskokkulepetest lähtudes tehtud muudatusi summas ca 2 226 658,04 eurot (kuivõrd reserv on vähenenud summalt 2 887 386,68 28 873 865,79 eurot 660 728,64 euroni). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 13.11.2019 vastusest 6.11.2019 teabenõudele nähtub, et töövõtjale anti korraldus teostada ehitustöid Riigihankele eelnenud riigihankes nr 182165 esitatud ja 21.04.2017 ehitusloa saanud projektlahenduse alusel alles pärast Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2019 istungil antud sellekohast korraldust Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, misjärel hankija 5 selgituste järgi sõlmiti 28.08.2019 Lepingu muudatus nr 4. Ent Tallinna Keskkonna – ja Kommunaalameti 15.01.2020 vastusest teabenõudele nähtub, et tegelikkuses oli hankija algatanud Lepingu muudatused esialgse projektlahenduse juurde tagasi pöördumiseks juba aprillis 2019 – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pöördus juba 12.04.2019 ehitaja poole päringuga, kui palju kallineks ehitus esialgse projekti järgi ehitamisel, mispeale sai hankija ehitajalt juba kahe päeva möödudes ehk 14.04.2019 vastuse ehitustööde kallinemise kohta ca 865 000 eurot, millele lisanduks käibemaks ning juba 24.04.2019 ehk kaks kuud enne Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2019 istungil antud korraldust oli Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juba sisuliselt andnud juhise Lepingu muutmiseks nii, et ehitustööde aluseks oleks hoopis riigihankes nr 182165 avaldatud põhiprojekti lahendus ning Lepingu maksumus kallineks 865 000 euro, millele lisandub käibemaks, võrra. Seejuures on ilmne, et hankija ei ole teostanud tööde üldmaksumuse kallinemise suhtes elementaarset kontrolli ega võrrelnud ehitaja pakutut turuhindadega nagu nõuavad Lepingu üldtingimusteks olevad ETÜ2013 tingimused (p 8.1.6.1), kuivõrd hankija on tööde maksumuse suurenemise 865 000 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses heaks kiitnud vaid 10 päeva jooksul ehitajalt hinnapakkumise saamisest ning teinud seda pakutud kogusumma alusel, küsimata ehitajalt täiendavate mahtude tabelit ja omamata elementaarsetki infot ühikhindade kohta, kuigi tegemist oli ühikhindadel põhineva lepinguga. Lepingu üldtingimused tulenesid ETÜ2013 tingimustest. ETÜ2013 p 8.1.6.1 kohaselt tuleb sarnaste või samasuguste tööde puhul võtta aluseks lepingus ettenähtud ühikuhinnad ning p 8.1.6.2 kohaselt, puhul kui lepingus ei ole samalaadsete tööde jaoks ühikuhindasid ette nähtud, tuleb muudatustööde maksumuses kokkulepete sõlmimisel mh hinnata töövõtja pakutud ühikuhindade vastavust turuhindadele. Lisaks eelnevale nähtub hankija 19.02.2020 vastusest 29.01.2020 teabenõudele, et Lepingu muudatuste kokku leppimisel ja Lepingus tööde üldmaksumuse suurendamisel oli hankija eiranud Lepingus sätestatud reeglistikku muudatustööde mõistliku hinna tuvastamiseks ega ole enne vastavate muudatuskokkulepete allkirjastamist teostanud hinnavõrdluseid turuhindadega mitte üksnes 21.04.2017 ehitusloa saanud projektlahenduse juurde tagasipöördumisest tulenevalt, vaid hankija on eiranud oma hoolsuskohustust muudatustööde hinna kontrollimisel läbivalt Lepingu täitmise perioodil. Näiteks:  hankija vastusest teabenõuetele ei selgu põhjused graniitplaatide asendamiseks teist marki plaatidega, mille ainsaks erinevuseks oli värvitoon ning sellise asenduse tõttu tööde üldmaksumuse suurendamiseks 97 660 euro võrra (millele lisandub käibemaks). Sõltumata asenduse põhjustest tuleb lugeda põhjendamatuks tööde üldmaksumuse suurendamist 51 400 6  euro võrra (millele lisandub käibemaks), kuna asenduseks valitud plaat on plaatide maaletooja andmetel algsest 9 €/m2 kallim, kuid hankija aktsepteeris muudatuse hinnaerinevusega 19 €/m2;  hankija on täiendavalt tellinud objektile 30 VSL märki. Oma 19.02.2020 vastuses teabepäringule on hankija väitnud, et võrdles hindu varasemate samaliigiliste tööde hangetega. Teadaolevalt on Tallinna linnas varasemalt VSL märkide paigaldamist sisaldanud ainult üks hange, mille tulemusena paigaldati VSL märgid Järvevana teele ning Tammsaare tee pikendusele (riigihange viitenumbriga 201705). Eelnimetatud hankel paigaldati 12 VSL märki koguhinnaga 123 600 € (millele lisandub käibemaks), mis teeb ühe märgi hinnaks 10 300 € (millele lisandub käibemaks). Pöördujale teadaolevalt on VSL märkide turuhind tänases päevas alanenud. Seevastu Lepingu muudatustega on hankija aktsepteerinud töövõtja pakkumist, milles ühe märgi hinnaks kujuneks 16 988 € (millele lisandus käibemaks), millele omakorda lisas töövõtja veel 8 % üldkulu, mis kokku moodustaks hankija aktsepteeritud ühe VSL märgi maksumusena 18 347,04 € (millele lisandus käibemaks). Eelnevat arvestades on ilmne, et hankija ei ole VSL märkide osas Lepingu muutmisel muudatustöö maksumust kontrollinud ega turuhindadega võrrelnud ning on seetõttu tasunud vähemalt 30 * (18347 – 10300) = 241410 € (millele lisandub käibemaks) üle mõistliku turuhinna.  hankija on projektis aktsepteerinud kulusid (Hinnapakkumine M-021 - tehnika seisukulud tööprojekti koostamise ajal, projektimeeskonna kulud, üldkulud, materjalide tarne venimisest tingitud kulud, täpset mahtu ületava materjali hinna kallinemise kulud, tööde forsseerimise kulud, asfalditehase kolimise viibimise kulud, finantskulud jne ), mida hankija ise oma eelnevas praktikas ega ükski mõistlik tellija ei ole analoogsel viisil, mahus ja proportsioonis kunagi aktsepteerinud. Valdkonna asjatundja jaoks on hinnapakkumiste ridadel kajastatud täiendavad kulud ilmselgelt otsitud, kuluridade koosseis on detailide puudumise tõttu kontrollimatu, puuduvad mistahes põhjendused selliste lisakulude reaalse kandmise ja põhjendatuse kohta. Hinnapakkumise M-021 alusel tööde üldmaksumuse suurendamisel on hankija tasunud turuhinda ületavat hinda vähemalt hinnapakkumises sektsioonis B kajastatud tööde eest 438 920 eurot (millele lisandub käibemaks), ent tõenäoliselt on turuhinda ületavat hinda makstud ka sektsioonis A kajastatud tööde eest, kuna kuluread ei ole detailide puudumise tõttu kontrollitavad. Hankija vastused pöörduja teabenõuetele kinnitavad pöörduja kahtlusi, et hankija on jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse muudatustööde põhjendatud hinnataseme tuvastamisel. Lisaks eelkirjeldatud kõige markantsematele näidetele on hankija muudatustööde hinna kontrollimisel teinud massiliselt minetusi, vastavad üksikasjad on kajastatud käesolevale märgukirjale lisatud teabenõuetes ja hankija 7 vastustes. Pöörduja hinnangul on ka turuhindasid ületavate hindadega hankelepingu muudatustöödes kokku leppimine käsitatav hankelepingu majandusliku tasakaalu kallutamisena pakkuja kasuks RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. Lisaks eelnevale tegi hankija ehitajale põhjendamatuid mööndusi Lepingu täitmisel ajutise liikluskorralduse korraldamisel, millel oli vahetu rahaline mõju ehitaja kohustustele ja seeläbi Lepingu majanduslikule tasakaalule. Nimelt Riigihanke läbiviimisel aluseks olnud projekti seletuskirja p 7.1.1 kohaselt tuleb ehitustööd teostada nii, et ehitusaegselt läbib ristmikku 2+2 sõidurada. Sellist nõuet kinnitas mh hankija 27.03.2018 vastusena Riigihankes esitatud küsimusele. Pöördujale teadaolevalt rakendati Lepingu täitmisel aeg-ajalt ka hoopis 2+1 ja 1+1 skeemi – seda on kinnitanud ka hankija oma 19.02.2020 vastuses teabenõudele. 2+1 ja 1+1 liiklusskeemide rakendamine on ehitajale kahtlemata lihtsam ja soodsam, ülejäänud pakkujad ei saanud oma pakkumusi hinnastades arvestada, et hankija mõne kohustusliku hanketingimuse rakendamisest kasvõi osaliselt või ajutiselt loobub. Hankija on kinnitanud, et vaatamata selle kohustusliku hanketingimuse korduvale rikkumisele ei ole hankija töövõtja suhtes mitte mingisuguseid sanktsioone rakendanud. Lepingurikkumiste suhtes sanktsioonide teadlik ja tahtlik rakendamata jätmine kallutab samuti Lepingu majanduslikku tasakaalu pakkuja kasuks ning on RHS § 123 lg 2 p 2 järgi lubamatu. Eelnevad asjaolud oma kogumis annavad pöördujale põhjust arvata, et hankija ei ole järginud Riigihanke läbiviimisel riigihangete üldpõhimõtteid avalike vahendite säästliku ja kontrollitava kasutamise kohta (RHS § 3 p 1 ja p 5) ega ole hankija järginud Lepingu muutmisel, sh reservi kasutusele võtmisel RHS nõudeid, mistõttu esineb kohustuslik alus finantskorrektsiooni teostamiseks. II Õiguslikud põhjendused Vahetähtaegade pikendamine ja loobumine leppetrahvidest summas 5 495 000 eurot Muudatuskokkuleppe nr 2 p 1 kohaselt on hankija muutnud Lepingu vahetähtaegasid järgmiselt: Vahe-etapi nr 1 osas + 35 päeva Vahe-etapi nr 2 osas + 160 päeva Vahe-etapi nr 3 osas + 61 päeva Vahe-etapi nr 4 osas + 284 päeva Vahe-etapi nr 5 osas 284 päeva 8 Vahe-etapi nr 6 osas 42 päeva Kokku pikendati muudatuskokkuleppega nr 2 vahetähtaegasid 866 päeva võrra. Tulenevalt Lepingu eritingimuste punktist 4 rakendub leppetrahv 5000 eurot päevas vahe-etappide, ajagraafiku ja muude tähtaegade rikkumiste eest. RHS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud hankelepingu sellised muudatused, mis kallutavad lepinguliste kohustuste vahekorra pakkuja kasuks. Tulenevalt tähtaegade pikendamisest vabanes töövõtja muudatuskokkuleppega nr 2 rahalisest vastutusest summas 4 330 000 eurot (866 päeva korrutatuna 5000 eurot), mis moodustab Lepingu üldmaksumusest ilma tellija reservita 15%. Muudatuskokkuleppe nr 5 punktis 1 on võrreldes muudatuskokkuleppega nr 2 veelgi pikendatud kolme vahe-etapi (vahe-etapid 3-5) tähtaegasid: sademevee pumpla osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 veel täiendavalt 92 päeva võrra tähtaega, Narva mnt/Pirita ristmiku osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 veel täiendavalt 72 päeva võrra tähtaega ja Jõe/Ahtri/Lootsi/Tuukri ristmike osas pikendati võrreldes muudatusega nr 2 tähtaega veel 69 päeva võrra. Seega muudatusega nr 5 vabastati töövõtja veel täiendavalt leppetrahvidest summas (92+72+69)x5000= 1 165 000 eurot. Vastustes pöörduja teabenõuetele ei ole hankija sisuliselt põhjendanud vahetähtaegade pikendamise vajadust ega vajadust vabastada töövõtja vahetähtaegade pikendamisel leppetrahvidest kogusummas 5 495 000 eurot. Muudatuskokkuleppe nr 5 lisades esitatud töövõtja taotlused tähtaja pikendamiseks puudutavad asjaolusid, mis esinesid enne muudatuskokkuleppe nr 2 sõlmimist, mistõttu ei saa need põhjendused olla relevantsed tähtaegade täiendavaks pikendamiseks. Kuivõrd kõik pakkujad pidid Riigihankel pakkumust esitades arvestama hankedokumentatsioonis ettenähtud vahetähtaegade ja nende rikkumisel rakendatavate leppetrahvidega, siis on hankija eelkirjeldatud moel vahetähtaegade pikendamise kaudu rikkunud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning põhjendamatult eelistanud Lepingu pooleks olevat töövõtjat. Samuti on hankija eiranud töövõtja korduvaid lepingurikkumisi ajutise liikluskorralduse nõuete osas ning jätnud teadlikult lepingulised sanktsioonid rakendamata. Lepingurikkumiste suhtes sanktsioonide teadlik ja tahtlik rakendamata jätmine kallutab samuti Lepingu majanduslikku tasakaalu pakkuja kasuks ning on RHS § 123 lg 2 p 2 järgi lubamatu. Samuti juhib pöörduja tähelepanu, et muudatuskokkulepetega nr 2 ja nr 5 vahetähtaegade pikendamise kaudu töövõtjale tehtud soodustuse rahaline määr 5 495 000 eurot ületab rahvusvahelist piirmäära, 9 mistõttu on selline muudatus ka RHS § 123 lg 1 p 1 järgi lubamatu rahvusvahelise piirmäära ületamise tõttu. Tööde üldmaksumuse suurendamine 2 226 667 euro (millele lisandub käibemaks) võrra Ülejäänud ulatuses ehk ca 2 226 667 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses, mis moodustab Riigihankes esitatud tööde üldmaksumusest ca 7,7%, on hankija suurendanud Lepingu alusel üldtööde maksumust viidates Lepingu muudatuskokkulepetes RHS § 123 lg 1 punktidele 1 ja 7, ent tulenevalt Lepingu muudatusest nr 2 ja muudatusest nr 5 oli hankija juba vahetähtaegade edasilükkamisest tingitud leppetrahvidest loobumisega ära kasutanud RHS § 123 lg 1 p 1 de minimis reegli järgi lubatava muudatuse määra 15% ehituslepingu maksumusest. Seega ei saanud hankija suurendada Lepingu üldmaksumust täiendavalt 7,7% ulatuses RHS § 123 lg 1 p 1 alusel nagu hankija ekslikult väidab. Pealegi ületaks Lepingu kõikide muudatuste rahaline väärtus summas 7 721 667 eurot (5 495 000 eurot + 2 226 667 eurot) ehitushanke rahvusvahelist piirmäära, mis aga RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud. Lepingu muudatustes on õigusliku alusena viidatud veel RHS § 123 lg 1 p-le 7, mis reguleerib ebaolulisi muudatusi, ent Lepingu maksumuse muutmine 7,7% võrra summas 2 226 667 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjusel, et hankija on andnud juhise muuta olulisel määral ehitustööde aluseks olevat lahendust, siirdudes tagasi riigihankes nr 182165 aluseks olnud esialgse lahenduse juurde, ei saa kindlasti olla käsitatav vähetähtsa muudatusena. Pöörduja rõhutab, et Riigihankes oli ette nähtud ehituslik lahendus, millega Reidi teel linnast väljuval suunal enne Narva mnt ristmikku pidi ehitatama kaks sõidurada ja Russalka esisel ristmikul mõlemas sõidusuunas sõiduradade arvu vähenemine ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval pidi korrigeeritud projekti kohaselt nihkuma sõidutee merest seetõttu 3,5 m võrra maa poole. Seevastu Lepingu muudatustega muudeti kardinaalselt Riigihankes pakkumuste esitamise ja Lepingu sõlmimise aluseks olnud ehituslikku lahendust ning rakendati tegelikult ellu hoopis riigihanke nr 182165 aluseks olnud ehituslik lahendus – otsustati hoopis Russalka ristmikule mõlemas sõidusuunas ehitada neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva maantee ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada. Pöörduja kui tunnustatud ehitusvaldkonna ettevõtja hinnangul on sellises mahus ehituslepingu muutmine vaieldamatult oluline muudatus, mis vältimatult mõjutab pakkumuse hinnastamist ja otsust Lepingu sõlmimise kohta, ent samuti potentsiaalsete pakkujate ringi. Ilmselgelt on Lepingu esemeks olevate ehituslike lahenduste kardinaalne muutmine selline muudatus, mis mõjutas Riigihankes osalejate hulka ja pakkumuste hinnastamist – selline muudatus on RHS § 123 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt lubamatu. Mh kinnitab seda seisukohta ka hankija enda eelnev käitumine riigihanke nr 182165 kehtetuks tunnistamisel, kuna hankija ise andis seeläbi hinnangu, et sama riigihanke raames ei ole 10 hankelepingu muutmise kaudu õiguspäraselt võimalik muuta hankelepingu sõlmimise aluseks olevat ehituslikku lahendust sedavõrd olulisel määral, et jõuda riigihanke nr 193284 aluseks olnud väiksema sõiduradadega ehitusliku lahenduseni. Ometi on hankija Lepingu muudatuste kaudu pidanud võimalikuks ehitusliku lahenduse kardinaalset muutmist vastupidises suunas, s.t. liikudes riigihankes nr 193283 aluseks olnud väiksema sõiduradadega lahenduselt hoopis suurema sõiduradadega lahenduse juurde tagasi, mis oli riigihanke 182165 läbiviimisel aluseks. Seega kui jaatada hankija õigust Lepingu muudatuste tegemiseks, siis viib see paratamatult järelduseni, et hankija rikkus avalike vahendite säästlikkuse ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid ning tegi jämeda kaalutlusvea riigihanke nr 182165 kehtetuks tunnistamisel. Lisaks on hankija Riigihankes tööde üldmaksumuse suurendamisel oluliselt rikkunud avalike vahendite läbipaistva ja säästliku kasutamise põhimõtet. Nimelt Riigihankes osutus edukaks pakkumus, kus tööde üldmaksumus oli 1 119 134,3 euro võrra väiksem võrreldes riigihankes nr 182165 esitatud soodsaima pakkumusega, ent nähtuvalt allkirjeldatud asjaoludest suurendati Lepingu täitmise käigus Riigihankes sõlmitud Lepingus tööde üldmaksumust kokku 31 100 532,73 euroni, millele lisandub käibemaks (ilma tellija reservita) ehk ca 2 226 667 euro võrra (millele lisandub käibemaks), mistõttu Riigihankes sõlmitud Lepingu maksumus ületas ca 1 107 532 euro (millele lisandub käibemaks) võrra riigihankes nr 182165 esitatud soodsaimat pakkumust, mille hankija tagasi lükkas ülemäära kõrge maksumuse tõttu. Seeläbi rikkus hankija iseäranis jämedalt hoolsuskohustust tagada riigihangete läbiviimisel avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutus. Nähtuvalt käesoleva märgukirja asjaolude sektsioonis kirjeldatust on hankija tööde üldmaksumuse suurendamisel muudatustöödes kokku leppimisel korduvalt rikkunud Lepingus sätestatud muudatustööde hinnataseme kohustuslikku kontrollprotseduuri ning on leppinud kokku muudatustöödes, mille maksumus ületab olulisel määral turuhinda (nt VSL märgid, graniitplaatide asendamine, hinnapakkumises M-021 kajastatud tööd jne). Turuhindasid ületavate hindadega hankelepingu muudatustöödes kokku leppimine on käsitatav hankelepingu majandusliku tasakaalu kallutamisena pakkuja kasuks RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. Tööde üldmaksumuse suurendamine reservi arvel Lepingu muudatuskokkulepetes ega hankija vastustes pöörduja teabenõuetele ei ole hankija selgitanud, millistel konkreetsetel Lepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 sätestatud alustel on reserv kasutusele 11 võetud. Reservi arvel muudatustööde tegemine oleks kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 22, kui muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid Riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Lepingu eritingimuste p 1 alapunkti 32 kohaselt on tellija reservi lubatud kasutusele võtta üksnes alljärgnevatel juhtudel: - ettenägematud asjaolud; - lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb; - uued tehnoloogilised lahendused või materjalid, mida projekti kavandamisel veel ei olnud, mis ei too kaasa lisakulusid, kuid oluliselt parendavad mõnede ehitustööde kvaliteeti, ilma et need oluliselt mõjutaksid algset projekti; - põhiprojekti vead ja puudused, mis mõjutavad kogu projekti kasutamist; - geoloogilised ja muud looduslikud leiud, millega algne projekt ei arvestanud; Muudatustöö ei või muuta lepingu üldist olemust. Esiteks, osundab pöörduja, et Lepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 sätestatud reservi kasutusele võtmise eeltingimused ei täida RHS § 123 lg 1 p 2 sätestatud hankelepingu lubatava muudatuse koosseisu, kuna reservi kasutusele võtmise tingimused ja ulatus ei ole Lepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt määratletud nagu seda nõuab RHS § 123 lg 1 p 2. Õigupoolest on Lepingu eritingimuste p 1 alapunkt 32 sõnastatud sedavõrd üldiselt (nt lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb), et reservi kasutamise eeltingimused on pöörduja hinnangul sisuliselt määratlemata ja juba seetõttu ei saa reservi kasutusele võtmine käesoleval juhul olla õiguspärane Lepingu muudatus. Teiseks, isegi kui eeldada, et Lepingu eritingimuste p 1 alapunkt 32 sätestatud reservi kasutusele võtmise klausel sätestab reservi kasutusele võtmise tingimused selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt (millega pöörduja ei nõustu), siis ei selgu Lepingu muudatuskokkulepetest ega isegi mitte hankija vastustest pöörduja teabenõuetele millistel asjaoludel ja Lepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 sätestatud konkreetsetel alustel on reserv kasutusele võetud. Kolmandaks, on hankija Lepingut õigusvastaselt muutnud, suurendades Lepingus tööde üldmaksumust ja reservi vähendades – reservi arvel Lepingus tööde üldmaksumuse suurendamine ei olnud Lepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 ette nähtud. Võib eeldada, et hankija soovis üldmaksumust reservi arvel 2 RHS § 123 lg 1 p 2 - muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud 12 suurendada põhjusel, et Lepingus ettenähtud piiratud alused reservi kasutuselevõtuks ei olnud täidetud ning hankija eeldas ebaõigesti, et tal on piiramatu vabadus muuta Lepingus tööde üldmaksumuse ja reservi suuruste vahekorda senikaua, kuni hankija jääb Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tööde üldmaksumuse ja reservi summa piiridesse. Selline hankija seisukoht on ekslik – lähtudes RHS § 123 lg 1 p -st 1 oli hankijal lubatud tööde üldmaksumust muuta de minimis reegli alusel kuni 15% ulatuses tööde üldmaksumusest (s.t. kuni summas 4 330 000 eurot – mida hankija tegigi muudatuskokkuleppe nr 2 alusel leppetrahve samas summas vähendades), ent reservi kasutamine oli võimalik üksnes Lepingus endas sätestatud alustel, mitte tööde üldmaksumuse suurendamiseks hankija äranägemisel suvalistel alustel. Tööde üldmaksumuse suurendamine reservi arvel ei olnud Lepingus ette nähtud, mistõttu reservi vähendamine 2 226 667 euro võrra ja selle arvelt tööde üldmaksumuse suurendamine on jämedas vastuolus RHS § 123 lg 1 p 2 nõuetega. III Taotlus finantskorrektsiooni menetluse algatamiseks Leping on pöördujale teadaolevalt rahastatud struktuuritoetusest.3 Majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020“ § 3 kohaselt on meetme rakendusüksuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelviidatud määruse § 33 p 15 kohaselt on rakendusüksuse kohustuseks mh teostada kontrolle toetuse saaja juures perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõike 1 ja § 42 alusel. Määruse § 35 kohaselt finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §- des 21–23 sätestatule. STS 2014-2020 (edaspidi STS) § 45 lg 4 kohaselt on ka korraldusasutusel õigus teostada toetuse saamise üle kontrolli ja teha rikkumiste tuvastamisel finantskorrektsioon otsus. Korraldusasutuseks on Rahandusministeerium. STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS-i 3 https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatud-projektid/toetatud- projektid?marksona=reidi&valdkond=All&periood%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&periood2%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&rakendus uksus=718&rakendusasutus=All&toetuse_saaja_vorm=All&rakendusperiood=All&piirkond=&display=grid&sort_by=title&sort_order= ASC 13 seletuskirjas laiendatakse mõistet „mõju abikõlblikkusele“ määratledes, et mõju võib olla ka kaudne, st rikkumisel võib olla mõju kulude abikõlblikkusele. Väljendi „võib mõjutada“ all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui on kahjustatud EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet. Liikmesriikidele otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 1, (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 4 on nimetatud toetuse andmise üldpõhimõtted, mille kohaselt on toetuse maksmise eelduseks kulude tekkimisel asjakohase riigisisese ja EL õiguse järgimine. Toetuse saaja kohustused saavad toetuse saajale siduvaks tema suhtes kohalduva otsuse või siduva lepingu alusel. Ka Euroopa Kohus on oma otsuses liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06 öelnud, et toetuse saajal ei teki toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast ootust, et määratud või saadud toetuse summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse saaja ei järgi toetuse saamise tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus toetuse säilimisele alles tagasinõude tegemise lõpptähtaja saabumisega. STS § 46 lg 1 kohaselt, juhul kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 22 lg 1 kohaselt juhul, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt lõigetes 2–14 sätestatule. Vastavalt ühendmääruse eelnõu seletuskirjale sisaldab § 22 lg 1 üldisi aluseid protsendi alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Lõigetes 2−14 sätestatud riigihangete rikkumise juhtumite korral puudub rakendusüksusel otsustusdiskretsioon, kas finantskorrektsiooni otsus teha või mitte. See tähendab, et nende juhtumite korral tuleb STS § 45 lg 1 p 3 alusel rakendusüksusel finantskorrektsiooni otsus teha. Rakendusüksusel on õigus kaalutleda, kui suures ulatuses finantskorrektsioon teha, v.a. juhul, kui rikkumine seisneb hankelepingu õigusvastases muutmises – hankelepingu õigusvastase muutmise korral puudub rakendusüksusel ka diskretsioon finantskorrektsiooni suuruse osas, vaid finantskorrektsiooni tegemine suuruses 25% eraldatud toetusest on kohustuslik. Arvestades EL õiguse ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees ja nõuet, et nii haldusorganil kui ka kohtul on kohustus tagada EL õiguse tõhus rakendamine, tuleb STS § 45 lg 1 nimetatud kaalutlusõigust teostada eelkõige EL õiguse kontekstis. Seega tuleb finantskorrektsiooni otsus teha ehk otsustus ja tagajärje diskretsioon puudub, kui on tekkinud finantskahju. Finantskahju teke ei pea olema reaalne ehk konkreetne summa, st otsene. Riigihangete 14 rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades C-383/06- C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Vastavalt ühendmääruse § 22 lg 11 p-le 18 vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Nimetatud rikkumise puhul ei ole ette nähtud tagasinõude määra vähendamise võimalust. Eelnevat arvestades leiab pöörduja, et on veenvalt tõendatud hankija poolt Lepingu muutmisel riigihangete regulatsiooni korduvad jämedad rikkumised, mistõttu taotleb pöörduja finantskorrektsiooni menetluse algatamist ja finantskorrektsiooni tegemist 25% ulatuses Lepingu finantseerimiseks eraldatud toetusest. Kui käesoleva märgukirja adressaadid peaksid leidma, et märgukirja alusel finantskorrektsiooni menetluse algatamine ei ole põhjendatud, on pöörduja sunnitud teavitama käesolevas märgukirjas kajastatud asjaoludest Euroopa Pettusevastast Ametit OLAF. Lugupidamisega Kristina Laarmaa vandeadvokaat AS TREV-2 Grupp lepinguline esindaja Lisad: 15 1. Riigihanke nr 193284 hankedokumentatsiooni koosseisus avaldatud hankelepingu projekt 2. 6.11.2019 teabenõue 3. hankija 13.11.2019 vastus teabenõudele (koos lisadega hüperlingil) – NB! Hankija selgituse kohaselt hüperlink aktiivne 90 päeva jooksul alates eeldatavasti 5.05.2020 ehk eelduslikult kuni augusti alguseni 2020 4. 19.12.2019 teabenõue 5. hankija 15.01.2020 vastus teabenõudele (koos lisadega hüperlingil) - NB! Hankija selgituse kohaselt hüperlink aktiivne 90 päeva jooksul alates eeldatavasti 5.05.2020 ehk eelduslikult kuni augusti alguseni 2020 6. 29.01.2020 teabenõue 7. hankija 19.02.2020 vastus teabenõudele (koos lisadega hüperlingil) - NB! Hankija selgituse kohaselt hüperlink aktiivne 90 päeva jooksul alates eeldatavasti 5.05.2020 ehk eelduslikult kuni augusti alguseni 2020 8. 15.04.2020 teabenõue 9. hankija 5.05.2020 vastus teabenõudele (koos lisadega hüperlingil) - NB! Hankija selgituse kohaselt hüperlink aktiivne 90 päeva jooksul alates eeldatavasti 5.05.2020 ehk eelduslikult kuni augusti alguseni 2020 10. volikiri 16 Saatja: Kaur Siruli <[email protected]> Saadetud: 11.06.2020 09:20 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: märgukiri riigihankes "Reidi tee ehitus Tallinnas" asetleidnud rikkumistest ja finantskorrektsiooni vajadusest Manused: image001.png; taotlus.FKO.11.06.20.asice; volikiri.TREV2.9.06.20.asice; Lisa 1 - hankelepingu projekt (Reidi).docx; Lisa 2 - teabenõue.TREV2.6.11.19.asice; Lisa 3 - 6.11 teabenõude vastus.bdoc; Lisa 4 - teabenõue2.final.19.12.19.asice; Lisa 5 - 19.12 teabenõude vastus.asice; Lisa 6 - teabenõue3.final2.29.01.20.asice; Lisa 7 - vastus teabenõudele 3..asice; Lisa 8 - teabenõue4.15.04.20.asice; Lisa 9 - 1-6_24_3_05052020_100229 (003).asice Palun registreerida ja mulle teadmise suunata. Kaur From: Kristina Laarmaa <[email protected]> Sent: Thursday, June 11, 2020 6:38 AM To: Kaur Siruli <[email protected]>; [email protected]; MKM info <[email protected]>; [email protected] Cc: Sven Pertens <[email protected]> Subject: märgukiri riigihankes "Reidi tee ehitus Tallinnas" asetleidnud rikkumistest ja finantskorrektsiooni vajadusest Austatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad Pöördun AS TREV-2 Grupp (edaspidi pöörduja) huvides ja nimel ning esitan käesolevaga märgukirja seoses riigihankes “Reidi tee ehitus Tallinnas” (viitenumber 193284) sõlmitud hankelepingu õigusvastase muutmisega, mille tõttu on finantskorrektsiooni tegemine kohustuslik. Pöörduja teeb ettepaneku algatada menetlus finantskorrektsiooni tegemiseks. Küsimuste korral olen meeleldi valmis vastama. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat tel: +3725216660 e-post: [email protected] OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 tel +3725216660 I [email protected] VOLIKIRI AS TREV-2 Grupp (edaspidi: Klient ), registrikood 10047362 , aadress: Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pärnu mnt 463, 10916 , esindaja juhatuse liige Sven Pertens annab käesolevaga advokaadibüroole Laarmaa ja käesolevas volikirjas nimetatud advokaadibüroo Laarmaa advokaatidele volituse esindada Klienti alljärgneva õigusteenuse osutamisel: esindamine ametiasutustes ja kohtus kõigi seaduses ettenähtud õigustega seoses riigihankega „Reidi tee ehitus Tallinnas“ (viitenumber 193284 ) ning selle tulemusena sõlmitud lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses tekkivate küsimustega . Käesolev volikiri on antud edasivolitamisõiguseta . Volituse alusel on õigus Klienti esindada järgmistel advokaatidel: vandeadvokaat Kristina Laarmaa. Esindaja on volitatud esitama Kliendi nimel avaldusi ja kaebuseid, taotlema ja kätte saama Kliendi nimel mistahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik Kliendi ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Ülalnäidatud eesmärkide saavutamiseks on esindajal õigus võtta tarvitusele ükskõik, milliseid seaduslikke meetmeid, mida esindaja peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volikiri on kehtiv kuni käsundi täitmiseni. AS TREV-2 Grupp Juhatuse liige Sven Pertens / allkirjastatud digitaalselt /