BRD Mineral OÜ keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmine

KORRALDUS 08.06.2026 nr DM-135815-11 BRD Mineral OÜ keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmine 1. OTSUS Arvestades BRD Mineral OÜ 03.03.2026 esitatud keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotlust ja võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 ja § 46, jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lg 4 ja 41, § 76 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 5, § 59 lg 2 p 4, otsustan: 1.1 Muuta BRD Mineral OÜ (registrikood 11156774, aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond) keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 32220:006:0010) asuvas jäätmekäitluskohas alljärgnevalt: 1.1.1. lisada loa vormis J2 jäätmeliigile 01 01 02 taaskasutamistoimingukood R3m, mis annab ettevõttele õiguse väetise tootmiseks kuni 50 000 tonni aastas; 1.1.2. lisada loa vormil J3 väetise toomise kirjeldus ja lubatud aastane käitlusmaht; 1.1.3. vähendada loa vormis J2 jäätmeliigile 01 01 02 lubatud taaskasutamistoimingukoodi R5m käitluskoguseid 250 000-lt tonnilt 200 000-le tonnile. 1.1.4. vähendada loa vormil J3 killustiku tootmise aastast käitlusmahtu 250 000-lt tonnilt 200 000-le tonnile; 1.1.5. eemaldada loa vormilt J2 jäätmeliikide 10 01 01(koldetuhk, räbu ja katlatuhk) ja 10 01 03 (turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk) käitlemise õigus; 1.1.6. eemaldada loa vormilt J4 jäätmeliikide 10 01 01 ja 10 01 03 ladustamise õigus; 1.1.7. määrata loa vormis J6 nõuded väetise tootmisele; 1.1.8. täpsustada vormis J4 jäätmete ladustamise kogused ja asukohanumbrid plaanil; 1.1.9. lisada loale uuendatud jäätmekäitluskoha plaan; 1.1.10. ajakohastada vormis J6 sätestatud jäätmete ladustamise finantstagatise nõue; 1.1.11. eemaldada keskkonnaloa tabelis J6 nõue, mille kohaselt pidi ettevõte katma käitluskoha väljasõidutee tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul; 1.1.12. lisada keskkonnaloa tabelis J6 nõue, mille kohaselt peab ettevõte tagama, et käitluskoha väljasõidutee ei tolmaks. 1.2. Jätta kehtima kõik ülejäänud keskkonnaloas nr L.JÄ/331742 määratud nõuded ja kohustused. 1.3. Korraldus jõustub ettevõttele BRD Mineral OÜ teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine BRD Mineral OÜ esitas 03.03.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotluse nr T-KL/1031184 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-135815-1). Esitatud keskkonnaloa taotlus oli nõuetekohane ja on menetluse aluseks. Keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmisega taotluse kohaselt soovitakse Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 32220:006:0010) asuvas jäätmekäitluskohas toota ajalooliselt ladestatud aheraine tuhamäest pärinevast tuhast lubiväetist. Tuhk on registreeritud väetisena väetiseregistris. Lisaks täpsustatakse muutmise taotlusega jäätmeliigi 01 01 02 käitluskoguseid, eemaldatakse jäätmeliigid 10 01 01 ja 10 01 03, vähendatakse jäätmete ladustamise koguseid ning täpsustatakse jäätmete ladustamise asukohti ja jäätmekäitluskoha plaani. Tulenevalt sellest, et käitluskogused ei suurene, ei toimu muudatusi keskkonnaloa välisõhu eriosa puudutavas osas. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 03.03.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsusele, Jõhvi Vallavalitsusele ja Alutaguse vallavalitsusele (edaspidi ka kui kohalikud omavalitsused; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Esitatud taotluse kohta esitas arvamuse Jõhvi Vallavalitsus (registreeritud KOTKASes 12.03.2026 numbriga DM-135815-2). Jõhvi Vallavalitsuse arvamust on kaalutud korralduse peatükis 3.4. Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikelt omavalitsustelt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 24.03.2026 numbriga DM-135815-6) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalikud omavalitsused täiendavaid arvamusi ei esitanud. Juhul kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega vastamise tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani 2(9) arvamuseta (HMS § 16 lg 2). Loa andja teavitas avalikkust loa muutmise menetluse algatamisest 24.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2) ning saatis tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks käitluskoha piirinaabritele. Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata kuna taotlusmaterjalide põhjal ei ole tegevuse puhul näha täiendavaid piisava avaliku huviga ja regionaalseid või üleriigilisi keskkonnahäiringuid või keskkonnariske (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 21.05.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 2, 3 ja 4). Eelnõudele ettepanekuid ei esitatud. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kuna ettevõte jätkab jäätmekäitlusega juba varem tegutsenud jäätmekäitluskohas sarnaste jäätmekäitlustoimingutega ning käitises ei põletata ega töödelda keemiliselt ööpäevas üle 100 tonni tavajäätmeid (KeHJS § 6 lg 2 p 11 § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). 3.2 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel KeÜS § 52 lg-s 1 ja JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Korralduse ja sellega muudetava keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmisel on võetud aluseks HMS, JäätS, KeÜS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. 3(9) 3.2.1 Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 annab ettevõttele õiguse aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 32220:006:0010) asuvas jäätmekäitluskohas: Jäätmete taaskasutamiseks (R12s – jäätmete sorteerimiseks, purustamiseks ja sõelumiseks; R5m – jäätmete ringlussevõtuks; R3m – väetise tootmiseks ning R13 – jäätmete ladustamiseks) (JäätS § 73 lg 2 p 2); saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksetest heiteallikatest (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3). 3.2.2 Jäätmete käitlemine Ettevõtte kavandatava jäätmekäitlusalase tegevuse kirjeldus Ettevõte taotleb keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 lubiväetise tootmise õiguse lisamist. Väetist soovitakse toota kuni 50 000 tonni aastas. Ettevõte ammutab sõelaga varustatud kopa abil materjali põlenud aheraie mäest. Materjal sõelutakse otse veokile. Aheraine mäe pealmistes kihtides võib esineda suuremaid paekivi tükke, mis lähevad purustamisele. Need ladustatakse eraldi kuhilasse ja purustatakse hiljem ettenähtud korras. Ettevõtte toodab keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 alusel aherainekillustikku. Ettevõttel on olemasolev õigus jäätmeid purustada ja toota täitematerjale. Sõelutud materjal vastab põllumajanduses kasutatava mullaparandajale ettenähtud nõuetele ja muutub tooteks (väetis). Väetis on registreeritud 26.11.2025 väetiseregistris numbriga 2875. Valmistoode ladustatakse jäätmekäitluskoha asendiplaanil näidatud ettevalmistatud platsile nr 9. Kuivõrd mäest ammutatav materjal on sõmer ja niiske, siis toote omaduste edaspidiseks parandamiseks (niiskuse eemaldamiseks) ladustatakse valmistoode platsile kuivama. Materjali kaitsmine niiskumise eest toimub esialgu silokilede peale laotamisega. Tulevikus plaanitakse rajada platsile varjualune, kus lubiväetist hoiustama hakatakse. Väetise käitlemine ja ladustamine toimub väetiseseaduse ja selle alamaktidega ning veeseaduse ja sellele alamaktidega sätestatud nõuete kohaselt. Jäätmeliikide eemaldamine Võrreldes kehtiva loaga on taotlusel eemaldatud jäätmeliigid 10 01 01 (koldetuhk, räbu ja 4(9) katlatuhk) ja 10 01 03 (turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk). Jäätmeliike oli ettevõttel keskkonnaloa alusel õigus jäätmekäitluskohas vastu võtta 500 tonni ja ladustada kuni 10 tonni. Keskkonnaamet eemaldab vastavalt taotlusele keskkonnaloa vormilt J2 ja J4 jäätmekoodid 10 01 01 ja 10 01 03. Jäätmete ladustamise tabelis andmete täpsustamine Taotluse kohaselt ladustab ettevõte täiendavalt 2 tonni mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid (jäätmekood 01 01 02). Ettevõte selgitas, et taotluse tabelis 3.4 lisatud jäätmete ladustamise kogused on informatiivsed ning näitavad asukohta, kus toimub materjali tootmine ja valmistoodangu ladustamine (registreeritud KOTKASes 18.05.2026 numbriga DM- 135815-9). Jäätmeid koodiga 01 01 02 ei ladustata. Materjal võetakse mäest ja suunatakse otse tootmisesse ning käitluskohas ladustatakse valmistoodang – väetis. Tulenevalt sellest, et tegemist ei ole jäätmete ladustamisega, ei lisa Keskkonnaamet taotluses toodud andmeid keskkonnaloa vormi J4. Jäätmete ladustamise tabelis vähendatakse jäätmeliikide grupeeringu 17 05 04, 01 04 09, 01 04 08, 01 04 13, 17 01 01 ja 10 13 14 ladustamise kogust varasemalt 500-lt tonnilt 400-le tonnile. Kehtiva loa kohaselt ladustati ühes grupeeringus 200 tonni jäätmeid koodiga 17 05 08, 17 01 07, 17 01 02 , 17 01 03 ning 100 tonni jäätmeid koodiga 17 03 02. Ettevõte on taotluses muutnud jäätmeliikide grupeeringut. Taotluse kohaselt ladustatakse 200 tonni jäätmeid koodiga 17 01 07, 17 01 02 ja 17 01 03. Jäätmeid koodiga 17 03 02 ja 17 05 08 ladustatakse kokku 100 tonni. Taotlusel on muudetud jäätmete ladustamise asukohanumbrid plaanid ja lisatud uuendatud jäätmekäitluskoha plaan. Varasemalt ladustati jäätmeid aladel 5 ja 6. Uuendatud plaani kohaselt ladustatakse jäätmeid vaid alal 5. Alal 6 toimub väetise tootmine ja muid jäätmeliike alal ei ladustata. Keskkonnaamet muudab keskkonnaloa vormil J4 jäätmete ladustamise kogused ja asukohanumbrid vastavalt taotlusele ja lisab keskkonnaloale uuendatud jäätmekäitluskoha plaani. 3.2.3 Nõuded jäätmete käitlemisele Väetise tootmine Jäätmete ringlussevõttu saab tõendatuks lugeda juhul, kui on tõendatud jäätmetest valminud toote vastavus mõnele tootestandardile või õigusaktile. Käesoleval juhul on toote vastavuse tõendamise aluseks väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuded. Kui tuhast võetud proovide analüüsitulemused vastavad väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuetele, saab toodet pidada väetiseks ning kasutada väetiseseadusest ja veeseadusest tulenevate nõuete alusel. Samas tuleb 5(9) tagada, et proove võetakse piisavalt tihti, et olla veendunud, et kõik ringlusse võetavad partiid vastavad väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuetele ning jäätmed saab lugeda ringlusesse võetuks. BRD Mineral OÜ väetised on kantud riiklikusse väetiseregistrisse numbriga 2875. Keskkonnaamet seab keskkonnaloa vormi J6 jäätmete käitlemisele täiendava nõude, mille kohaselt tuleb väetise tootmisel, hoiustamisel ja kasutamisel lähtuda väetiseseaduses ja selle alamaktides ning veeseaduses ja selle alamaktides väetise kasutamisele ja hoiustamisele sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet peab vajalikuks märkida, et ka tuha käitlemisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimist. Keskkonnaamet on varasemalt loa vormile J6 lisanud nõude, mille kohaselt tuleb vältida tolmuhäiringuid jäätmete ladustamisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel vajadusel jäätmeid kattes või niisutades. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu põhjustavate toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Antud nõue kehtib ka väetise tootmisele. Väljasõidutee katmine tolmuvaba kattega Keskkonnaloa tabelis J6 on nõue, mille kohaselt peab ettevõte katma jäätmekäitluskoha väljasõidutee tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul. Ettevõtte on nimetatud kohustuse täitnud ja esitanud 15.05.2025 Keskkonnaametile andmed, mille kohaselt on käitluskoha väljasõiduteel teostatud tolmutõrje kaltsiumkloriidiga. Keskkonnaamet eemaldab keskkonnaloalt eelnevalt nimetatud nõude, kuna nõue on täidetud. Kuivõrd kaltsiumkloriidiga teostatav tolmutõrje ei ole püsiv ning seda tuleb perioodiliselt korrata, peab Keskkonnaamet vajalikuks seda keskkonnaloa vormile J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõte tagama, et jäätmekäitluskoha väljasõidutee ei tolmaks. Vajadusel tuleb korrata kaltsiumkloriidiga tolmutõrjet või kasutada muid meetodeid tolmamise vältimiseks. 3.3 Kõrvaltingimuste seadmine Loa andja täpsustab ja ajakohastab käesoleva keskkonnaloa muutmisega keskkonnaloa vormil J6 olevat kõrvaltingimust jäätmete ladustamise finantstagatise kohta alljärgnevalt. Jäätmete ladustamise õiguse saab anda ainult juhul, kui ettevõttel on Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (edaspidi finantsasutus) garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi tagatis), mis tõendab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise tagamist või JäätS § 983 lg 5 kohane tagatisest vabastamise alus. Ilma tagatiseta on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). 6(9)  Tagatise suuruse arvutamisel ja tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel tuleb lähtuda JäätS § 983 sätestatust. Kui tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel selgub, et tagatis ei ole piisav, tuleb tagatist suurendada (JäätS § 983 lg 44). Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata ning tagatise suurust ei muudeta vastavalt JäätS sätestatud nõuetele, loeb Keskkonnaamet seda loa nõuete rikkumiseks ja jätab endale õiguse käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Loa andja ei seo keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 kehtivust tagatise kehtivusega. Loa andjal on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne tagatise kehtivuse lõppu. Et loa andjal oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud tagatis esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu või esitada tagatisest vabastamist tõendavad dokumendid. Sealjuures tuleb ettevõttel arvestada, et enne garantii uuendamist tuleb ettevõttel teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust ettevõte saab teada tagatise summa. Seetõttu seab loa andja keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb uus tagatis esitada üks kuu enne tagatise kehtivuse lõppu. Juhul kui ettevõte esitab uue tagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Juhul kui uut tagatist tõendavat dokumenti ei esitata, on Keskkonnaametil õigus luba nr L.JÄ/331742 kehtetuks tunnistada ning pöörduda finantsasutuse poole tagatise välja maksmiseks. Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98 3 lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba kehtetuks tunnistada. Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb ettevõttel sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on ettevõte kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. 3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Taotluse kohta esitas arvamuse Jõhvi Vallavalitsus. Jõhvi Vallavalitsus tõi välja, et ei saa esitatud taotluse kohta seisukohta võtta, kuna taotluses esitatud andmed ei ole piisavad selle hindamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Jõhvi Vallavalitsus toob välja, et esitatud dokumentatsioon on puudulik järgmistes aspektides: 1. puudub väetise tootespetsifikatsioon/tootmisohje (piirväärtused/vahemikud, fraktsiooninõuded, kvaliteedikontrolli skeem, normid, piirangud, keelualad jne); 2. puudub leostuvuse teave; 3. puudub „Sompa põlenud aherainemägede nr. 2 ja 3 keemilise ja mineraalse koostise uuring 7(9)  (2025 a)“. Keskkonnaamet selgitab, et väetise tootmine toimub vastavalt väetiseseadusele. Väetiseseaduse §6 sätestab nõuded väetise tootmisele, mida ettevõte peab järgima. Väetis peab olema registreeritud väetiseregistris. Väetiseregistri eesmärk on tagada väetise ohutus ning tõhus järelevalve väetiste ja nende käitlemise nõuetekohasuse üle. Väetiseregistris saab registreerida vaid nõuetekohast väetist. Väetise nõuete kontrolli teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Ettevõtte valmistatav väetis on registreeritud väetiseregistris numbriga 2875. Seega vastab ettevõte toodetud väetis väetisele seatud nõuetele ning selle ohutus ja tõhusus on kontrollitud. Kuna Keskkonnaamet ei hinda väetise nõuetekohasust, ei ole Keskkonnaametil põhjust nõuda ettevõttelt Jõhvi Vallavalitsuse punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid. Ettevõte esitas Keskkonnaametile eelnevalt nimetatud Sompa põlenud aherainemägede uuringu ning selgitas, et uuring on taotluses nimetatud informatiivsel eesmärgil. Uuringu alusel leiti, et aherainemägedes olevast tuhast saaks toota lubiväetist. Kuna uuringu tulemused ei ole autorite poolt ametlikult veel avalikustatud, palub ettevõte uuringut mitte avalikustada. Uuring ei kirjelda väetise tootmise protsessi vaid analüüsib aherainemägede keemilist ja mineraalset koostist. Tulenevalt sellest, et eelnevalt nimetatud uuring ei ole ametlikult avalikustatud ja ei sisalda andmeid taotletava tegevuse kohta (väetise tootmise protsess), vaid omab informatiivset tausta aherainemägede keemilise ja mineraalse koostise kohta, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks antud dokumenti käesoleva menetluse raames avalikustada. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8(9) (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - asukoht.jpeg 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg 6. J4. Failid - BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Merje Roasto vanemspetsialist jäätmebüroo 9(9)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.JÄ/331742 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi BRD Mineral OÜ Registrikood / Isikukood 11156774 Tegevuskoha Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht andmed Aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 32220:006:0010 Territoriaalkood EHAK 0747 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ereda tn 37 (32220:006:0010). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 08.06.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK4400150 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, Ereda tn 37 2747451 32220:006:0010 X: 6580847, Y: 686298 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 250 000 250 000 250 000 R12s 200 000 R5m 50 000 R3m 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 1 000 R12s 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 500 500 500 500 R5m paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 500 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 000 1 000 1 000 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 500 500 500 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud 500 500 500 koodinumbriga 03 01 04* 10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 500 500 500 500 R5m 500 R12s 2/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 500 500 500 500 R5m 500 R12s 15 01 03 - Puitpakendid 200 200 200 17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m 5 000 R12s 17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m 3 000 R12s 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 7 000 7 000 7 000 7 000 R5m 7 000 R12s 17 02 01 - Puit 1 000 1 000 1 000 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 2 000 2 000 2 000 2 000 R5m 2 000 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m 5 000 R12s 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 1 000 R12s 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 500 R5m 500 R12s J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Killustiku tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Killustiku tootmisel juhitakse aheraine konveierliinil rootorpurustisse, sealt edasi transporditakse materjal konveierliinil sõeladesse, 200 000 aherainest ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks eraldatakse fraktsioonid ja ladustatakse fraktsiooniti. Sõelumine toimub erinevate tasanditena suuremast fraktsioonist väiksemani, on pinnase taaskasutamine eraldades erinevad fraktsioonid. Ettevõttel on aherainest killustiku tootmiseks vastavalt hindamissüsteemile 2+ ja harmoniseeritud R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon. Killustiku tootmise ülejäägist komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline toodetakse kütuselisandit. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 2. Kütuselisandi R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Killustiku tootmisel jääb sisse peale eelsõelumist teatud määral suuremaid põlevkivi tükke kui 30 mm, mis liiguvad koos lubjakiviga 100 000 tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks purustisse. Kuna põlevkivi on pehme, siis laguneb see purustamise käigus ning eraldatakse sõelumise teel (peenmaterjali on pinnase taaskasutamine fraktsioon 0-4 mm). Kütuselisand sisaldab nii põlevkivi kui lubjakivi. Kütuselisand vastab nõuetele, kui ta energiasisaldus on R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud vähemlt 1MJ/kg. Mida suurem on põlevkivi osakaal segus, seda kõrgem on kütteväärtus. Ettevõtte kütuselisandi keskmine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kütteväärtus on 3-3,5 MJ/kg. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 3/10 3. Täitematerjali ja R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Ettevõte toodab mineraalsetest jäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 21 000 freesasfaldi tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks 01 07, 17 05 08, 17 01 03) täitematerjali. Mineraalsed jäätmed purustatakse ja vajadusel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. on pinnase taaskasutamine Ettevõte on jäätmetest toodetud killustikule omistanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni vastavalt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud hindamissüsteemile 4 ja harmoniseeritud standardile EVS EN 13242:2006+A1:2008. komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, Ettevõte võtab vastu freesasfalti (17 03 02) ning toodab täitematerjali. Freesasfaldi tootmine toimub sarnaselt täitematerjalide granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid tootmisele ning vastab standardile 13242:2006+A1:2008. Freesasfaldi puhul on tegemist tee mõistes kõige ülemise pinna ning jäätmete olemus või koostis muutub täitematerjaliga, mida saab kasutada erateede ja platside ehituses. 4. Kaubapõlevkivi R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Kaubapõlevkivi tootmise tehnoloogiline skeem on osa aherainest killustiku tootmise tehnoloogilisest skeemist. Aheraine väljatakse 250 000 tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks aheraine puistangust frontaallaaduriga ning transporditakse tootmisüksusesse, kus laaditakse aheraine sööturisse, on pinnase taaskasutamine transportöörkonveier transpordib materjali edasi eelsõelale. Konveierliinilt liigub aheraine eelsõelale, mis eraldab aherainest R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud peenema fraktsiooni 0-30 mm peenpõlevkivi ehk kaubapõlevkivi. Ettevõtte toodetav kaubapõlevkivi kütteväärtus jääb analüüside komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kohaselt vahemikku 6-8 MJ/kg. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5. Pinnase tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Pinnast toodetakse jäätmekoodi 17 05 04 sõelumise teel. Jäätmekoodi 17 05 04 sõelumisel eraldatakse fraktsioon 0-20 pinnasena, 5 000 ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks mida kasutatakse haljastuses ja maapinna planeerimisel. Ülejäävat materjali kasutatakse jäätmekillustiku tootmiseks. on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 6. Väetise tootmine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle Ettevõte ammutab sõelaga varustatud kopa abil materjali põlenud aheraie mäest. Materjal sõelutakse otse veokile. Aheraine mäe 50 000 keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel pealmistes kihtides võib esineda suuremaid paekivi tükke, mis lähevad purustamisele. Need ladustatakse eraldi kuhilasse ja purustatakse hiljem ettenähtud korras. Sõelutud materjal vastab põllumajanduses kasutatava meliorandile (mullaparandajale) ettenähtud nõuetele ja muutub tooteks (väetis). Väetis on registreeritud 26.11.2025 väetiseregistris numbriga 2875. Valmistoode ladustatakse jäätmekäitluskoha asendiplaanil näidatud ettevalmistatud platsile nr 9. Kuivõrd mäest ammutatav materjal on sõmer ja niiske, siis toote omaduste edaspidiseks parandamiseks (niiskuse eemaldamiseks) ladustatakse valmistoode platsile kuivama. Materjali kaitsmine niiskumise eest toimub esialgu silokilede peale laotamisega. Tulevikus plaanitakse rajada platsile varjualune, kus lubiväetist hoiustama hakatakse. J4. Jäätmete ladustamine 4/10 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil vastavus või ladestamisele ladustamise ladustamise või keskkonnanormidele suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 400 1 000 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt maas 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 17 01 01 - Betoon 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 200 400 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt nimetatud koodinumbriga 17 01 06* maas 17 01 02 - Tellised 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 100 200 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 03 01* X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 maas 05 07* 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 250 500 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt maas 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 17 02 01 - Puit 15 01 03 - Puitpakendid Seotud failid Failid Lisa 1: BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 5/10 Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Väetise tootmisel, hoiustamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda väetiseseaduses ja selle alamaktides ning veeseaduses ja selle alamaktides väetise kasutamisele ja hoiustamisele sätestatud Pidevalt käitlemine nõuetest. Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega. Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Aherainepuistangu nr 4 seljandik peab alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga. Väljasõidutee Ettevõte peab tagama, et jäätmekäitluskoha väljasõidutee ei tolmaks. Vajadusel tuleb korrata kaltsiumkloriidiga tolmutõrjet või kasutada muid meetodeid tolmamise vältimiseks. Pidevalt tolmamise vältimine Aheraine Aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema Iga kolme kuu tagant ammutamine temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist. Jäätmete Ettevõttel peab kogu loa kehtivuse aja olema jäätmeseaduse nõuetele vastav tagatis jäätmete ladustamiseks või kehtiv alus tagatisest vabastamiseks. ladustamise finantstagatis Juhul kui ettevõttel on jäätmete ladustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, tuleb uus garantii esitada hiljemalt üks kuu enne garantii kehtivuse lõppu. Enne garantii uuendamist tuleb ettevõttel teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust ettevõte saab teada tagatise summa. Juhul kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, on loa andjal õigus tunnistada käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks. Pärast loa kehtetuks tunnistamist ja ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Juhul kui tagatis on kantud riigi deposiidikontole või garantii kehtivus on pikem kui kolm aastat tuleb ladustamise tagatise arvutuse suurust uuendada vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ning uuendatud arvutus esitada Keskkonnaametile. Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata või tagatist piisavalt ei suurendata, on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb ettevõttel sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on ettevõte kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Killustiku tootmine Aherainest toodetud killustik loetakse tootena ringlussevõetuks vaid juhul, kui killustikule on tagatud tootestandardile vastavus ning killustikule on väljastatud määruse nr 74 kohane Pidevalt aherainest tootmisohje sertifikaat. Jäätmetest toodetud killustik, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks. Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt on lubatud juhul, kui on olemas kehtiv toimivusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat killustiku tootmiseks. Täitematerjali ja Täitematerjal ja freesasfalt loetakse ringlussevõetuks siis, kui sellele on omistatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN Pidevalt freesasfaldi 13242:2006+A1:2008. Täitematerjal ja freesasfalt, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks ning anda üle jäätmekäitlejale. tootmine Pinnase tootmine Pinnase saab ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui on tõendatud, et ohtlike ainete sisaldus ringlusse võetavas pinnases ei ületa tööstusmaale kehtestatud piirnorme. Proovid tuleb võtta Pidevalt igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud pinnasega segada. Kütuselisandi Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina on lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta Pidevalt tootmine määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena. 6/10 Kaubapõlevkivi Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina on lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille Pidevalt tootmine kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks. Jäätmekäitluskoha Loa omaja on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või Loa andjal on õigus Jäätmekäitluskohaks kasutusõigus kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama. tunnistada olevate kinnistute jäätmekäitluskoha kasutusõiguse kasutusõiguse lepingu muutumisel lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud lõpetamine teiste isikute poolt tegevuskohas J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Tolm visuaalne igapäevane 1 X: 6580573, Y: 686455 2. Müra mürataseme mõõtmine vastavalt vajadusele 2 X: 6580573, Y: 686455 J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 7/10 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 150 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011745 P1 Purustus ja sorteerimissõlm X: 6580505, Y: 686485 X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 686402 HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha käitlemine X: 6580806, Y: 686296 X: 6580845, Y: 686334 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/10 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 0.002 t PM-sum Osakesed 2023 10.34 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 3.794 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2.956 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) HEIT0011745 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.492 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.184 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.145 g/s Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) HEIT0011747 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Vedelkütuse mahuti (M1) HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.114 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf Jah LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf Lisa 3: Plokkskeem.pdf Jah LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - asukoht.jpeg Lisa 4: asukoht.jpeg Jah LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg Lisa 5: asendiplaan.jpeg Jah J4. Failid - BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 6: BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah 9/10 10/10  5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Hendrikson & Ko OÜ Registrikood/isikukood 10269950 Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004 Telefon 7409 800 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" 4. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" 6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" 8.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi" 9.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 10.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing 11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment- climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) 12.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 26.06.2023, Jõhvi meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 13.Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009. (link seisuga 26.06.2023: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf) Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Plokkskeem.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest. andmed Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 526000 t/a. Puidujäätmeid käideldakse (ladustatakse) kokku kuni 3200 t/a. Tuhka käideldakse (ladustatakse) kuni 1000 t/a. Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, mille mahuti suurus on 3 m3. Liikurmasinate tankimiseks kasutatakse aastas kuni 150 m3 diiselkütust.) 1/11 Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Ettevõtte tootmisterritoorium asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastriüksuse tunnus 32220:006:0010, 85% jäätmehoidlamaa ja 15 % ühiskondlike ehitiste ma). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: asukoht.jpeg mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: asendiplaan.jpeg väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade, tootmismaadega, elamumaaga, sihtotstarbeta maaga ja transpordimaadega. tehnogeensed objektid Lähim elamu (Ereda tn 43, katastri tunnus 32220:006:0013) paikneb 28 m kaugusel käitise territooriumist lääne suunas, purustus-sorteerimissõlmest (heiteallikas P1) ca 480m kaugusel lääne suunas suunas ning puitujäätmete ladustamise alalt (heiteallikas P2) ca 430 m kaugusel edela suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 500 m kaugusele käitisest) Natura 2000 alasid. Lähimad kaitsealune liik on Formica sp. (kuklane (liigini määramata), mis asub 200 m loodes (KLO9200998) ja 491 m loodes (KLO9200999). Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel jääb käitise mõjualasse üks ehitismälestis - Sompa kaevanduse hoone, 1946-1948 (registrinumber: 13887). Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 60…73 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf". Manused Lisa 4: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_26062023.pdf Lisa 5: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis arvutusmetoodikat "brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx". Manused Lisa 6: brd_mineral_heitkogused_26062023.xlsx Lisa 7: brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx 5.1. Heiteallikad 2/11 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C SNAP HEIT0011745 P1 Purustus ja X: 6580505, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a sorteerimissõlm 686485 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 0.05 3.50 5 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: 686402 diislikütuse käitlemine) HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha X: 6580806, Y: 20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, käitlemine 686296 freesimine jms) X: 6580845, Y: 686334 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Purustus ja sorteerimissõlm (P1) - HEIT0011745 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 3/11 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Vedelkütuse mahuti (M1) - HEIT0011746 Koormus Tankla E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta 4/11 Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 1 Märts 1 Aprill 1 Mai 1 Juuni 1 Juuli 1 August 1 September 1 Oktoober 1 November 1 Detsember 1 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 5/11 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) - HEIT0011747 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 6/11 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) - HEIT0011745 PM-sum Osakesed 0.492 g/s 10.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.184 g/s 3.761 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.145 g/s 2.956 t Jah Vedelkütuse mahuti (M1) - HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.114 g/s 0.002 t Jah Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) - HEIT0011747 PM-sum Osakesed 0.0103 g/s 0.33 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.033 t Jah 7/11  Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023) Müraallika nimetus Müraallika Müratase Müra vähendamise Meetme rakendamise sagedus ja Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase Öine tase koordinaadid väljas​pool meetmed tähtaeg (7.00-23.00), (23.00-7.00), käitise ekvivalenttase ekvivalenttase tootmis​‐ LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB territooriumi (dB) Summaarnemüratase X: 6580522, 70 Peamise müraallika purustus Müra vähendamiseks on purustus ja Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme 45 42 kogutootmisprotsessist Y: 686483 ja sorteerimissõlme puhul on sorteemissõlme läänepoolsesse ületamist lähimate eluhoonete juures(enam kui 450 m kaugusel) ei ole ette näha. Lähimate eluhoonete tagatud enam kui 450 m külge (elamute suunal) müratõkkeks juures jääb pidevalt töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis on märgitud päevane ja öine suurune vahemaa lähima vallitused. Purustus ja müra hinnatud tase eluhoonete piirkonnas) väiksemaks kui II kategooria elamualade tööstusmüra eluhooneni, mis on piisav sorteerimissülme tegevust on piirväärtus päevasel (60 dB) ning öisel ajal (45 dB).Tabeli väljal "Müratase väljaspool käitise tagamaks mürapiirväärtusest kellaajaliselt piiratud (07:00-23:00). tootmisterritooriumi" toodud kõrgem müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohast asjakohane, väiksem mürataseme Meetmeid rakendatakse jooksvalt kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub ainult müra päevasel ja öisel ajal. ning täiendavad meetmed ei ole normeerimisest lähimatetundlike alade (antud juhul lähimad eluhooned) juures. vajalikud Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval ja 45 dB öösel. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus M siht​väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg P1,P2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.185 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 7.401 0.148 1 aasta 40 µg/m³ 2.071 0.052 P1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.145 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.615 0.065 M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.114 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.156 0 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 1.668 0.001 Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise heiteallikatega. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata. 8/11 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitises ei käidelda jäätmeid või muid materjale, mis võivad väljutada välisõhku arvestatavas koguses lõhna. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole teada lõhnakaebuseid. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust. hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta). Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta). Viide meteroloogilise mudeli andmetele 9/11 Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri seireandmed) andmetel teisi ettevõtteid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitisele kuuluvaid heiteallikaid. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine ̃ u kvaliteedi tase jääb ligilähedaselt samale tasemele. Piirkonna välisoh pärast heiteallika töölerakendamist Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Heiteallikate koosmõjus ei teki saasteainete kontsentratsioone väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri mis oleks suurem kui vastavale saasteainele kehtestatud 30% piirväärtus või sihtväärtus. Nimetatud põhjusel ei esitata saasteainetele mudeldatud hajumisarvutuste kaarte. 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgeim õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisala piire on PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemed ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimate elamute juures jäävad õhukvaliteedi tasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta kohta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga NMVOC osas on heiteallikas M1 ja PM10 osas heiteallikas P1. Väljaspool tootmisterritooriumi piiri jäävad tekitamises suurim saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtuseid. 10/11  Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada. esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega õhukvaliteedi tasemete ületamiseks, siis võimalusel ilmastikutingimuste esinemise korral vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 11/11  P1 (pindallikas): P2 (pindallikas): M1 Tootmine ja ladustmine Transpordivahendite Purustus ja sorteerimissõlm Puidujäätmete ja tuha tankla 526000 t/a käitlemine (ladustamine) puidujäätmed 3200 /a tuhk 1000 t/a Kütusemahuti diisel 150 m3/a Toodang ja jäätmed välja Toore (jäätmed)  1 JÄÄTMEKÄITLUSKOHA ASENDIPLAAN BRD Mineral OÜ Ereda 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht 2 JKK4400150 Puistang nr 3 7 Puistang nr 2 5 6 Puistang nr 1 4 3 Puistang nr 4 Aheraine käitlemise ala 1.Pääsla/tõkkepuu 2.Kaalumaja planeeritud asukoht 3.Kaalumaja hetkel 4.Kontor/olmeruumid 5.Jäätmekäitlusala 6.Väetise käitlemise ja ladustamise ala 7.Põlenud aheraine Keskkonnaluba Loa registrinumber L.JÄ/331742 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi BRD Mineral OÜ Registrikood / Isikukood 11156774 Tegevuskoha Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht andmed Aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 32220:006:0010 Territoriaalkood EHAK 0747 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ereda tn 37 (32220:006:0010). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 08.06.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK4400150 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, Ereda tn 37 2747451 32220:006:0010 X: 6580847, Y: 686298 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 250 000 250 000 250 000 R12s 200 000 R5m 50 000 R3m 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 1 000 R12s 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 500 500 500 500 R5m paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 500 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 000 1 000 1 000 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 500 500 500 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud 500 500 500 koodinumbriga 03 01 04* 10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 500 500 500 500 R5m 500 R12s 2/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 500 500 500 500 R5m 500 R12s 15 01 03 - Puitpakendid 200 200 200 17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m 5 000 R12s 17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m 3 000 R12s 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 7 000 7 000 7 000 7 000 R5m 7 000 R12s 17 02 01 - Puit 1 000 1 000 1 000 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 2 000 2 000 2 000 2 000 R5m 2 000 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m 5 000 R12s 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m 1 000 R12s 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 500 R5m 500 R12s J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Killustiku tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Killustiku tootmisel juhitakse aheraine konveierliinil rootorpurustisse, sealt edasi transporditakse materjal konveierliinil sõeladesse, 200 000 aherainest ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks eraldatakse fraktsioonid ja ladustatakse fraktsiooniti. Sõelumine toimub erinevate tasanditena suuremast fraktsioonist väiksemani, on pinnase taaskasutamine eraldades erinevad fraktsioonid. Ettevõttel on aherainest killustiku tootmiseks vastavalt hindamissüsteemile 2+ ja harmoniseeritud R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon. Killustiku tootmise ülejäägist komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline toodetakse kütuselisandit. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 2. Kütuselisandi R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Killustiku tootmisel jääb sisse peale eelsõelumist teatud määral suuremaid põlevkivi tükke kui 30 mm, mis liiguvad koos lubjakiviga 100 000 tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks purustisse. Kuna põlevkivi on pehme, siis laguneb see purustamise käigus ning eraldatakse sõelumise teel (peenmaterjali on pinnase taaskasutamine fraktsioon 0-4 mm). Kütuselisand sisaldab nii põlevkivi kui lubjakivi. Kütuselisand vastab nõuetele, kui ta energiasisaldus on R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud vähemlt 1MJ/kg. Mida suurem on põlevkivi osakaal segus, seda kõrgem on kütteväärtus. Ettevõtte kütuselisandi keskmine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kütteväärtus on 3-3,5 MJ/kg. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 3/10 3. Täitematerjali ja R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Ettevõte toodab mineraalsetest jäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 21 000 freesasfaldi tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks 01 07, 17 05 08, 17 01 03) täitematerjali. Mineraalsed jäätmed purustatakse ja vajadusel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. on pinnase taaskasutamine Ettevõte on jäätmetest toodetud killustikule omistanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni vastavalt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud hindamissüsteemile 4 ja harmoniseeritud standardile EVS EN 13242:2006+A1:2008. komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, Ettevõte võtab vastu freesasfalti (17 03 02) ning toodab täitematerjali. Freesasfaldi tootmine toimub sarnaselt täitematerjalide granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid tootmisele ning vastab standardile 13242:2006+A1:2008. Freesasfaldi puhul on tegemist tee mõistes kõige ülemise pinna ning jäätmete olemus või koostis muutub täitematerjaliga, mida saab kasutada erateede ja platside ehituses. 4. Kaubapõlevkivi R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Kaubapõlevkivi tootmise tehnoloogiline skeem on osa aherainest killustiku tootmise tehnoloogilisest skeemist. Aheraine väljatakse 250 000 tootmine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks aheraine puistangust frontaallaaduriga ning transporditakse tootmisüksusesse, kus laaditakse aheraine sööturisse, on pinnase taaskasutamine transportöörkonveier transpordib materjali edasi eelsõelale. Konveierliinilt liigub aheraine eelsõelale, mis eraldab aherainest R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud peenema fraktsiooni 0-30 mm peenpõlevkivi ehk kaubapõlevkivi. Ettevõtte toodetav kaubapõlevkivi kütteväärtus jääb analüüside komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kohaselt vahemikku 6-8 MJ/kg. töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5. Pinnase tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Pinnast toodetakse jäätmekoodi 17 05 04 sõelumise teel. Jäätmekoodi 17 05 04 sõelumisel eraldatakse fraktsioon 0-20 pinnasena, 5 000 ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks mida kasutatakse haljastuses ja maapinna planeerimisel. Ülejäävat materjali kasutatakse jäätmekillustiku tootmiseks. on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 6. Väetise tootmine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle Ettevõte ammutab sõelaga varustatud kopa abil materjali põlenud aheraie mäest. Materjal sõelutakse otse veokile. Aheraine mäe 50 000 keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel pealmistes kihtides võib esineda suuremaid paekivi tükke, mis lähevad purustamisele. Need ladustatakse eraldi kuhilasse ja purustatakse hiljem ettenähtud korras. Sõelutud materjal vastab põllumajanduses kasutatava meliorandile (mullaparandajale) ettenähtud nõuetele ja muutub tooteks (väetis). Väetis on registreeritud 26.11.2025 väetiseregistris numbriga 2875. Valmistoode ladustatakse jäätmekäitluskoha asendiplaanil näidatud ettevalmistatud platsile nr 9. Kuivõrd mäest ammutatav materjal on sõmer ja niiske, siis toote omaduste edaspidiseks parandamiseks (niiskuse eemaldamiseks) ladustatakse valmistoode platsile kuivama. Materjali kaitsmine niiskumise eest toimub esialgu silokilede peale laotamisega. Tulevikus plaanitakse rajada platsile varjualune, kus lubiväetist hoiustama hakatakse. J4. Jäätmete ladustamine 4/10 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil vastavus või ladestamisele ladustamise ladustamise või keskkonnanormidele suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 400 1 000 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt maas 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 17 01 01 - Betoon 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 200 400 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt nimetatud koodinumbriga 17 01 06* maas 17 01 02 - Tellised 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 100 200 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 03 01* X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 maas 05 07* 5 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; Ladustamine Kuni pool aastat 250 500 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; käitluskoha 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247 territooriumil lahtiselt maas 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 17 02 01 - Puit 15 01 03 - Puitpakendid Seotud failid Failid Lisa 1: BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 5/10 Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Väetise tootmisel, hoiustamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda väetiseseaduses ja selle alamaktides ning veeseaduses ja selle alamaktides väetise kasutamisele ja hoiustamisele sätestatud Pidevalt käitlemine nõuetest. Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega. Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Aherainepuistangu nr 4 seljandik peab alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga. Väljasõidutee Ettevõte peab tagama, et jäätmekäitluskoha väljasõidutee ei tolmaks. Vajadusel tuleb korrata kaltsiumkloriidiga tolmutõrjet või kasutada muid meetodeid tolmamise vältimiseks. Pidevalt tolmamise vältimine Aheraine Aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema Iga kolme kuu tagant ammutamine temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist. Jäätmete Ettevõttel peab kogu loa kehtivuse aja olema jäätmeseaduse nõuetele vastav tagatis jäätmete ladustamiseks või kehtiv alus tagatisest vabastamiseks. ladustamise finantstagatis Juhul kui ettevõttel on jäätmete ladustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, tuleb uus garantii esitada hiljemalt üks kuu enne garantii kehtivuse lõppu. Enne garantii uuendamist tuleb ettevõttel teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust ettevõte saab teada tagatise summa. Juhul kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, on loa andjal õigus tunnistada käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks. Pärast loa kehtetuks tunnistamist ja ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Juhul kui tagatis on kantud riigi deposiidikontole või garantii kehtivus on pikem kui kolm aastat tuleb ladustamise tagatise arvutuse suurust uuendada vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ning uuendatud arvutus esitada Keskkonnaametile. Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata või tagatist piisavalt ei suurendata, on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb ettevõttel sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on ettevõte kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada. Killustiku tootmine Aherainest toodetud killustik loetakse tootena ringlussevõetuks vaid juhul, kui killustikule on tagatud tootestandardile vastavus ning killustikule on väljastatud määruse nr 74 kohane Pidevalt aherainest tootmisohje sertifikaat. Jäätmetest toodetud killustik, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks. Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt on lubatud juhul, kui on olemas kehtiv toimivusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat killustiku tootmiseks. Täitematerjali ja Täitematerjal ja freesasfalt loetakse ringlussevõetuks siis, kui sellele on omistatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN Pidevalt freesasfaldi 13242:2006+A1:2008. Täitematerjal ja freesasfalt, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks ning anda üle jäätmekäitlejale. tootmine Pinnase tootmine Pinnase saab ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui on tõendatud, et ohtlike ainete sisaldus ringlusse võetavas pinnases ei ületa tööstusmaale kehtestatud piirnorme. Proovid tuleb võtta Pidevalt igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud pinnasega segada. Kütuselisandi Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina on lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta Pidevalt tootmine määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena. 6/10 Kaubapõlevkivi Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina on lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille Pidevalt tootmine kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks. Jäätmekäitluskoha Loa omaja on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või Loa andjal on õigus Jäätmekäitluskohaks kasutusõigus kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama. tunnistada olevate kinnistute jäätmekäitluskoha kasutusõiguse kasutusõiguse lepingu muutumisel lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud lõpetamine teiste isikute poolt tegevuskohas J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Tolm visuaalne igapäevane 1 X: 6580573, Y: 686455 2. Müra mürataseme mõõtmine vastavalt vajadusele 2 X: 6580573, Y: 686455 J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 7/10 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 150 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011745 P1 Purustus ja sorteerimissõlm X: 6580505, Y: 686485 X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 686402 HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha käitlemine X: 6580806, Y: 686296 X: 6580845, Y: 686334 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/10 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 0.002 t PM-sum Osakesed 2023 10.34 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 3.794 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2.956 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) HEIT0011745 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.492 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.184 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.145 g/s Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) HEIT0011747 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Vedelkütuse mahuti (M1) HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.114 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf Jah LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf Lisa 3: Plokkskeem.pdf Jah LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - asukoht.jpeg Lisa 4: asukoht.jpeg Jah LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg Lisa 5: asendiplaan.jpeg Jah J4. Failid - BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 6: BRD Mineral OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah 9/10 10/10 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Hendrikson & Ko OÜ Registrikood/isikukood 10269950 Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004 Telefon 7409 800 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" 4. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" 6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" 8.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi" 9.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 10.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing 11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment- climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) 12.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 26.06.2023, Jõhvi meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 13.Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009. (link seisuga 26.06.2023: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf) Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Plokkskeem.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest. andmed Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 526000 t/a. Puidujäätmeid käideldakse (ladustatakse) kokku kuni 3200 t/a. Tuhka käideldakse (ladustatakse) kuni 1000 t/a. Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, mille mahuti suurus on 3 m3. Liikurmasinate tankimiseks kasutatakse aastas kuni 150 m3 diiselkütust.) 1/11 Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Ettevõtte tootmisterritoorium asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastriüksuse tunnus 32220:006:0010, 85% jäätmehoidlamaa ja 15 % ühiskondlike ehitiste ma). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: asukoht.jpeg mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: asendiplaan.jpeg väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade, tootmismaadega, elamumaaga, sihtotstarbeta maaga ja transpordimaadega. tehnogeensed objektid Lähim elamu (Ereda tn 43, katastri tunnus 32220:006:0013) paikneb 28 m kaugusel käitise territooriumist lääne suunas, purustus-sorteerimissõlmest (heiteallikas P1) ca 480m kaugusel lääne suunas suunas ning puitujäätmete ladustamise alalt (heiteallikas P2) ca 430 m kaugusel edela suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 500 m kaugusele käitisest) Natura 2000 alasid. Lähimad kaitsealune liik on Formica sp. (kuklane (liigini määramata), mis asub 200 m loodes (KLO9200998) ja 491 m loodes (KLO9200999). Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel jääb käitise mõjualasse üks ehitismälestis - Sompa kaevanduse hoone, 1946-1948 (registrinumber: 13887). Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 60…73 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf". Manused Lisa 4: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_26062023.pdf Lisa 5: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis arvutusmetoodikat "brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx". Manused Lisa 6: brd_mineral_heitkogused_26062023.xlsx Lisa 7: brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx 5.1. Heiteallikad 2/11 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C SNAP HEIT0011745 P1 Purustus ja X: 6580505, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a sorteerimissõlm 686485 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 0.05 3.50 5 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: 686402 diislikütuse käitlemine) HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha X: 6580806, Y: 20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, käitlemine 686296 freesimine jms) X: 6580845, Y: 686334 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Purustus ja sorteerimissõlm (P1) - HEIT0011745 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 3/11 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Vedelkütuse mahuti (M1) - HEIT0011746 Koormus Tankla E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta 4/11 Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 1 Märts 1 Aprill 1 Mai 1 Juuni 1 Juuli 1 August 1 September 1 Oktoober 1 November 1 Detsember 1 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 5/11 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) - HEIT0011747 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 6/11 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) - HEIT0011745 PM-sum Osakesed 0.492 g/s 10.01 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.184 g/s 3.761 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.145 g/s 2.956 t Jah Vedelkütuse mahuti (M1) - HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.114 g/s 0.002 t Jah Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) - HEIT0011747 PM-sum Osakesed 0.0103 g/s 0.33 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.033 t Jah 7/11  Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023) Müraallika nimetus Müraallika Müratase Müra vähendamise Meetme rakendamise sagedus ja Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase Öine tase koordinaadid väljas​pool meetmed tähtaeg (7.00-23.00), (23.00-7.00), käitise ekvivalenttase ekvivalenttase tootmis​‐ LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB territooriumi (dB) Summaarnemüratase X: 6580522, 70 Peamise müraallika purustus Müra vähendamiseks on purustus ja Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme 45 42 kogutootmisprotsessist Y: 686483 ja sorteerimissõlme puhul on sorteemissõlme läänepoolsesse ületamist lähimate eluhoonete juures(enam kui 450 m kaugusel) ei ole ette näha. Lähimate eluhoonete tagatud enam kui 450 m külge (elamute suunal) müratõkkeks juures jääb pidevalt töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis on märgitud päevane ja öine suurune vahemaa lähima vallitused. Purustus ja müra hinnatud tase eluhoonete piirkonnas) väiksemaks kui II kategooria elamualade tööstusmüra eluhooneni, mis on piisav sorteerimissülme tegevust on piirväärtus päevasel (60 dB) ning öisel ajal (45 dB).Tabeli väljal "Müratase väljaspool käitise tagamaks mürapiirväärtusest kellaajaliselt piiratud (07:00-23:00). tootmisterritooriumi" toodud kõrgem müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohast asjakohane, väiksem mürataseme Meetmeid rakendatakse jooksvalt kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub ainult müra päevasel ja öisel ajal. ning täiendavad meetmed ei ole normeerimisest lähimatetundlike alade (antud juhul lähimad eluhooned) juures. vajalikud Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval ja 45 dB öösel. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus M siht​väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg P1,P2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.185 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 7.401 0.148 1 aasta 40 µg/m³ 2.071 0.052 P1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.145 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.615 0.065 M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.114 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.156 0 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 1.668 0.001 Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise heiteallikatega. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata. 8/11 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitises ei käidelda jäätmeid või muid materjale, mis võivad väljutada välisõhku arvestatavas koguses lõhna. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole teada lõhnakaebuseid. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust. hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta). Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta). Viide meteroloogilise mudeli andmetele 9/11 Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri seireandmed) andmetel teisi ettevõtteid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitisele kuuluvaid heiteallikaid. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine ̃ u kvaliteedi tase jääb ligilähedaselt samale tasemele. Piirkonna välisoh pärast heiteallika töölerakendamist Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Heiteallikate koosmõjus ei teki saasteainete kontsentratsioone väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri mis oleks suurem kui vastavale saasteainele kehtestatud 30% piirväärtus või sihtväärtus. Nimetatud põhjusel ei esitata saasteainetele mudeldatud hajumisarvutuste kaarte. 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgeim õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisala piire on PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemed ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimate elamute juures jäävad õhukvaliteedi tasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta kohta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga NMVOC osas on heiteallikas M1 ja PM10 osas heiteallikas P1. Väljaspool tootmisterritooriumi piiri jäävad tekitamises suurim saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtuseid. 10/11  Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada. esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega õhukvaliteedi tasemete ületamiseks, siis võimalusel ilmastikutingimuste esinemise korral vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 11/11 P1 (pindallikas): P2 (pindallikas): M1 Tootmine ja ladustmine Transpordivahendite Purustus ja sorteerimissõlm Puidujäätmete ja tuha tankla 526000 t/a käitlemine (ladustamine) puidujäätmed 3200 /a tuhk 1000 t/a Kütusemahuti diisel 150 m3/a Toodang ja jäätmed välja Toore (jäätmed) 1 JÄÄTMEKÄITLUSKOHA ASENDIPLAAN BRD Mineral OÜ Ereda 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht 2 JKK4400150 Puistang nr 3 7 Puistang nr 2 5 6 Puistang nr 1 4 3 Puistang nr 4 Aheraine käitlemise ala 1.Pääsla/tõkkepuu 2.Kaalumaja planeeritud asukoht 3.Kaalumaja hetkel 4.Kontor/olmeruumid 5.Jäätmekäitlusala 6.Väetise käitlemise ja ladustamise ala 7.Põlenud aheraine