dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 8. juuni 2026
Viit
7.1-2/26/8288-4
Registreeritud
8. juuni 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Mildred Liinat (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.1-2268288-4 08.06.2026 Valjaminev kiri.asice1207 KB

Sisu (failidest)

Lääneranna Vallavalitsus Teie 22.05.2026 menetlus nr 548525 [email protected] Jaama tn 1 Meie 08.06.2026 nr 7.1-2/26/8288-4 90302, Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn Oja kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Lääneranna valla Nätsi küla Oja kinnistu ehitusteatise nr 2611201/11372 eelnõu (menetlus nr 548525, EHR kood nr 121455902). Ehitusluba soovitakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Abihoone eelprojekt. Oja, Nätsi küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond“ (projekteerija Tarmo Kleinert). Kinnistu (katastritunnus 33402:002:0026) asub riigitee nr 60 Pärnu-Lihula tee (edaspidi riigitee nr 60) km 31,07-31,38 kaitsevööndis ja km 31,095 on olemasolev juurdepääs. Riigiteel on kiiruspiirang 90 km/h ja keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2025 aastal 2847 autot. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada riigitee nr 60 km 31,095 olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 548525) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1. Seletuskiri 2. asendiplaan Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2) ABIHOONE EELPROJEKT Oja, Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond Projekti koostas: Tarmo Kleinert 2026 Seletuskiri Sisukord 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................................. 2 1.1. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ................................................... 2 1.2. Tehnilised andmed ........................................................................................................................... 3 2. ASENDIPLAAN ..................................................................................................................................... 3 2.1. Teede paiknemine ja liikluskorraldus .............................................................................................. 3 2.2. Haljastuse paiknemine ja laad. ......................................................................................................... 3 2.3. Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine krundil ................................................................................. 3 3. ARHITEKTUUR ..................................................................................................................................... 4 3.1. Rajatav abihoone ............................................................................................................................. 4 3.2. Abihoone ......................................................................................................................................... 4 3.3 Abihoone tehnilised andmed ................................................................................................................ 4 3.4 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase.................................................................................... 5 3.5. Õhksoojuspumba paigaldus............................................................................................................. 5 3.6. Nõuded müratasemele ..................................................................................................................... 6 3.7. Muud nõuded .................................................................................................................................. 7 4. TULEOHUTUS ....................................................................................................................................... 8 4.1. Üldist ............................................................................................................................................... 8 4.2. Asendiplaan ..................................................................................................................................... 8 4.3. Tulekustutusvahendid ja suitsueemaldus ......................................................................................... 8 4.4. Tuletõrje veevarustus. ...................................................................................................................... 9 4.5. Konstruktsioonid, materjalid............................................................................................................ 9 4.6. Evakuatsioonilahendus.....................................................................................................................9 4.7. Pääsud katusele ja pööningule..........................................................................................................9 4.8. Küttesüsteemi tuleohutus...............................................................................................................10 5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................ 10 5.1.Olmejäätmed ........................................................................................................................................ 10 5.2. Ehituspraht ..................................................................................................................................... 10 1 Seletuskiri SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesoleva projekti raames on projekteeritud eluhoone juurde kuuluv abihoone kinnistule Oja, Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond. Abihoonet kasutatakse kuurina asjade hoiustamiseks. 1.1. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest  Riigikogu seadus (vastu võetud 11.02.2015). Ehitusseadustik  Riigikogu seadus (vastu võetud 18.02.2015). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;  Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 (vastu võetud 17.07.2015). Nõuded ehitusprojektile  Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” muutmine. Vastu võetud 16.08.2018 nr 51  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63. (vastu võetud 11.12.2018) Hoone energiatõhususe miinimumnõuded  Siseministri määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017): Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  Siseministri määrus nr 10 (vastu võetud 18.02.2021): Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord  Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  Standardid EVS 812-3:2018, EVS 812-2:2014, EVS 812-7:2018, EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; 2 Seletuskiri  EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetod;  EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire;  Tarindi RYL 2010, Maalritööde RYL 2012 1.2. Tehnilised andmed Kinnistu andmed: Oja, Nätsi küla , Lääneranna vald, Pärnu maakond. Katastritunnus : 33402:002:0026 Kinnistu pindala: 8261.0 m² Maatulundusmaa: 100% Abihoone ehitistealune pind: 59,5 m2 Kõrvalhoonete tulepüsivusklass: TP3 2. ASENDIPLAAN 2.1. Teede paiknemine ja liikluskorraldus Kinnistule juurdepääs on 60 Pärnu-Lihula teelt. Parkimine toimub kinnistul. 2.2. Haljastuse paiknemine ja laad. Kinnistu haljastuse lahendus ei kuulu käesoleva projekti koosseisu. Sadevesi immutatakse krundil. 2.3. Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine krundil Abihoone elektrivarustuseks on paigaldatud maakaabel algusega olemasolevast jaotuskilbist. Veevarustus ja kanalistasioon lahendatakse vastava ala spetsialisti poolt eraldi projektiga. 3 Seletuskiri 3. ARHITEKTUUR 3.1. Rajatav abihoone Projektiga planeeritakse rajada abihoone. 3.2. Abihoone Abihoone rajatakse puitkonstruktsioonist hoonena. Hoone välisseinad soojustatakse kivivillaga ja kaetakse voodrilauaga. Hoone katuslagi soojustatakse kivivillaga, pööning puudub. Hoone viilkatus kaetakse eterniitplaadiga Eternit Agro L. Hoone rajatakse plaatvundamendile. Olemasolev pind kooritakse, eemaldatakse pehme muldkate ning seejärel lisatakse tihendatud liivapadi, paksusega vähemalt 200mm. Liivapadja peale asetatakse vahpolüstüreen L-plokid. Abihoone kütmiseks paigaldatakse hoonesse õhk-õhk soojuspump. 3.3 Abihoone tehnilised andmed Abihoone on tehniliste andmetega Ehitusalune pindala: 59,5m2 Korruselisus: 1 Tulepüsivusklass: TP3 Kasutusviis: I Suletud netopind: 50,8m2 Hoone kõrgus: 5m Hoone laius: 7m Hoone pikkus: 8,5m Vundamendiliik: plaatvundament Konstruktsioon: puit Veevarustuse liik: lokaalne Pesemisvõimalus: dušš Elektrivarustuse liik: võrk Kanalisatsiooni liik: lokaalnemahuti 4 Seletuskiri Tualettruumi liik: vesiklosett Soojusallikas: õhk-õhk soojuspump 3.4 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase. Viimistlusmaterjalid valida sisetööde ja sisekujunduse käigus. Maalritööde kvaliteedinõuded peavad vastama „Maalritööde RYL 2012 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid” nõuetele. Viimistlustööd peavad vastama „Viimistlus RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid nõuetele. 3.5.Õhksoojuspumba paigaldus Abihoone küttesüsteemi lisatakse õhksoojuspump, mida kasutatakse abihoone kütmiseks ja jahutamiseks. Soojuspump koosneb sise- ja välisosast, mille siseosa paigaldatakse puhkeruumi seinale. Välisosa asukohaks on valitud abihoone idapoolne külg, kuna see koht on kõige sobilikum nii kommunikatsioonide kui ka välisilme poolest. Soojuspumba välisosa ei varjestata kuna see ei jää paistma tänavalt. Naaberkinnistute piiridest jääb soojuspumba välisosa rohkem kui 5 meetri kaugusele. Vältimaks soojuspumba tööst tulenevat vibratsiooni ja kondensatsioonivee sattumist fassaadile, paigaldatakse õhksoojuspumba välisosa maaraamile. Maaraam paigaldada kindlale stabiilsele 5 Seletuskiri betoonalusele, et vältida raami vajumist pinnasesse. Välisosa paigaldamisel tuleb kasutada vibratsiooni minimeerivaid kummipukse, et vältida vibratsiooni kandumist tarinditesse. Torustiku läbiviik tehakse läbi seina. Läbiviiguna kasutada spetsiaalset tehases valmistatud läbiviigudetaile. Läbiviik peab olema tihendatud auru- ja niiskuskindlalt. Tuletõkketarindi läbimisel tuleb torustiku läbiviigud tihendada tuletõkkegrafiidiga tule-, suitsu- ja põlemisgaaside kindlaks. Torustik paigaldatakse karbikusse, mis värvitakse fassaadiga samasse tooni. Kondensatsioonivesi tuleb juhtida hoone konstruktsioonidest eemale. Eralduv kondensatsioonivesi ja veeaur ei tohi kahjustada hoone konstruktsioone, detaile ja arhitektuurseid elemente ega rikkuda hoone välisviimistlust. Soojuspumba elektritoide saadakse elamu jaotuskilbist. Ehitise ja eluruumi (ehitise osa) tehnilised andmed on õhksoojuspumba puhul järgmised: - soojusvarustuse liik - kohtküte - soojusallikaks – soojuspump - energiaallikas – õhusoojus + elekter - jahutussüsteemi liik – muu: õhk-õhksoojuspump 3.6.Nõuded müratasemele Õhksoojuspumbast tulenev müra peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". 6 Seletuskiri Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kuulub hoonestusala II mürakategooriasse, kus kehtib päeval müra sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Paigaldatav soojuspump ei tohi töötades ületada antud sihtväärtuseid. Vastavalt nõutud müratasemetele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse määruses toodud nõudeid. Vastavalt soojuspumba tehnilistele andmetele on välisosa maksimaalne helirõhutase 47 dB (A) ca 1 meetri kaugusel ning 8 meetri kaugusel on helirõhutase ca 43 dB (A). Siseosa müratase on tehniliste andmete kohaselt 18 – 45 dB (A). Paigaldustehniliste ja hoone konstruktiivsete lahendustega peab olema tagatud müra normtaseme tagamine eluruumides. 3.7.Muud nõuded Soojuspumba torustik tuleb isoleerida vähemalt 13mm Armaflex kinnise kummiisolatsiooniga. Süsteemi esmasel käivitamisel kontrollitakse süsteemi kõikide funktsioonide tööd kõikidel parameetritel. Teostatakse tellija/kasutaja üksikasjalik koolitus. Soojuspumbasüsteemi paigaldamisel tuleb koostada vajadusel järgmised dokumendid: - Seadme esmakordse käivituse akt - Soojuspumba hooldus-, ohutus- ja kasutusjuhend - Soojuspumba garantiidokumentatsioon - Kaetud töödeaktid - Teadmiseks omanikule/tellijale: - Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). - Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu. - Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“ 7 Seletuskiri 4. TULEOHUTUS 4.1.Üldist Käesolevas peatükis käsitletud nõudeid tuleb järgida kõikide, kui ei ole eraldi täpsustatud, kõrvalhoonete püstitamisel. Projekti tuleohutusosa koostamisel on lähtutud järgnevatest seadustest ning määrustest, standarditest: • Siseministri määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017): Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Riigikogu seadus (vastu võetud 11.02.2015). Ehitusseadustik • Standardid EVS 812-3:2018, EVS 812-2:2014, EVS 812-7:2018, EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Siseministri määrus nr 10 (vastu võetud 18.02.2021): Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; Projektis käsitletavad hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartev). Ehitiste kasutusviis tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis. Hoones ei ole ette nähtud eraldi tuletõkkesektsioonide moodustamist nõudvaid ruume. Kõik konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt TP3 tuleohutusklassile. 4.2.Asendiplaan Tuleohutuskuja 8 m kõrvalkinnistu hoonetega on tagatud. Kinnistule ja hoonetele on tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs 60 Pärnu–Lihula teelt. Päästetehnika juurdepääs hooneni on tagatud olemasolevalt juurdepääsuteelt. Juurdepääsutee minimaalne laius on 3,5 m ning päästetehnika peatumiskoht jääb hoonest kuni 50 m kaugusele. 4.3.Tulekustutusvahendid ja suitsueemaldus Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema elamus (I-se kasutusviisiga ehitises) vähemalt ühes ruumis. Hoones on ette nähtud tulekahjusignalisatsiooniandurid paigaldada 8 Seletuskiri tööruumi ja puhkeruumi. Suitsueemaldus toimub hoone projekteeritud avatavate akende ning uste kaudu. Hoones kasutatakse loomulikku ventilatsiooni. Ventilatsioonisüsteem ei läbi erinevaid tuletõkkesektsioone. Hoonesse paigaldatakse autonoomsed suitsuandurid vastavalt tuleohutuse seadusele. Tahkekütteseadme olemasolul paigaldatakse vingugaasiandur. Hoones nähakse ette vähemalt üks 6 kg tulekustuti. 4.4.Tuletõrje veevarustus. Lähim tuletõrjeveevõtukoht asub umbes 7500m kaugusel Lõpes (VID 4535). 4.5. Konstruktsioonid, materjalid Kõrvalhoonete ruumide, seinte ja lagede konstruktsioonid peavad vastama D-s2,d2 klassi materjalide tuletundlikkuse nõuetele (seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga) - vt EVS 812-7:2018. Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus peab vastama D-d2. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis ( tähis B- roof(t2-t4)) – EVS 812-7:2018 (katuse pealispinna katted). Katusekonstruktsioon tuleb katta tuldtõkestava puidukaitsevahendiga, et tagada konstruktsiooni tulepüsivus. Suvemajade terrasside põrandapinna tuletundlikkus peab vastama Dfl-s1. Siseseinte ja lagede tuletundlikkus peab vastama klassile D-s2,d2. Põrandakatetele erinõudeid ei esitata. Hoone välisseina välispind peab vastama klassile D,d2. 4.6. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakuatsioon toimub välisukse kaudu, mille valgusava mõõtmed on vähemalt 850 × 2000 mm. Ruumides on tagatud hädaväljapääs avatavate akende kaudu vastavalt nõutud mõõtmetele. Hädaväljapääsu valgusava minimaalne kõrgus on 600 mm ning laius 500 mm, kusjuures kõrguse ja laiuse summa on vähemalt 1500 mm. 4.7. Pääsud katusele ja pööningule Katusele pääs tagatakse vajadusel teisaldatava redeli abil. Hoonel puuduvad pidevat teenindamist vajavad tehnoseadmed. 9 Seletuskiri Pööning puudub. 4.8. Küttesüsteemi tuleohutus Hoonesse ei projekteerita lokaalseid tahke-, vedel- ega gaasküttel töötavaid kütteseadmeid. Kui kütteseadmed paigaldatakse ehituse käigus või hiljem, tuleb nende paigaldamisel lähtuda tootja paigaldusjuhenditest ning standardi EVS 812-3 nõuetest. 5. KESKKONNAKAITSE 5.1.Olmejäätmed Olmejäätmed kogutakse prügikonteinerisse. Olmejäätmete äraveoks sõlmitakse leping. 5.2.Ehituspraht Jäätmete käitlemisel järgida Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirju. Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. 10
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel