Otsus

ELAMU SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, PRAAKLI KÜLA, VANA-NIGULA EHITUSPROJEKT EELPROJEKTI STAADIUM TÖÖ NR. 1 13.05.2026 KOOSTAJA: Siim Pildre OMANIK: Siim Pildre Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt SISUKORD SELETUSKIRI 1. Üldosa 2. Asendiplaani osa 3. Arhitektuuriosa 4. Konstruktsiooniosa 5. Tuleohutuse osa 6. Kütte- ja ventilatsiooniosa 7. Vee- ja kanalisatsiooniosa 8. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldise osa 9. Energiatõhusus JOONISED AR-1 Asendiplaan AR-2 Esimese korruse plaan AR-3 Lõige A1 AR-4 Vaated AR-5 Katuseplaan AR-6 Vundamendi skeem LISAD 1. Geodeetiline alusplaan, töö nr. 2218-012026, Võrgurist OÜ 2. Jäätmekava 2 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev projektdokumentatsioon on ehitusprojekti eelprojekti staadium, koostatud vastavalt Eesti Vabariigi standarditele EVS 932:2017 Ehitusprojekt, millest lähtuvalt on eelprojekt ehitusprojekti esimene staadium, mis koosneb graafilisest osast, seletuskirjast ja sisaldab õigusaktides nõutavat infot kavandatava hoone kohta ning võimaldab väljastada ehitusloa. Eelprojekt saab olla ehituse aluseks vaid professionaalsele, Majandustegevuse Registri registreeringut omavale ehitusettevõttele, kes koostab või hangib täpsemad konstruktiivsed ja tehnilised projektiosad (PP) ehk detailiseerib lahendust vastavalt oma kogemusest tulenevale vajadusele enda vastutusel. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saare Maakond, Eesti Vabariik. Katastriüksuse tunnus 71401:001:4606. Sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Asukohaskeem: 3 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Projekteeritud hoone on ühekorruseline viilkatusega elamu liigendatud põhiplaaniga. Hoone arhitektuurne lahendus on kaasaegse ja lihtsa vormikeelega kiviehitis. 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed - Projekteerimistingimused nr. 2511802/07875 v01 1.3.2 Ehitusuuringud - Geodeetiline alusplaan, töö nr. 2218-012026, Võrgurist OÜ 1.3.3 Normatiivdokumendid -Ehitusprojekt EVS 932:2017 -Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 -Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Siseministri määrus 01. märts 2021. a määrus nr 17 -Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-3:2018 -Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted EVS-EN 62305-1:2011 -Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-2:2014 -Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012/A1:2013 -Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-7:2018 - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 - EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused – - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 4 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 2 ASENDIPLAAN 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Vana-Nigula, Praakli küla 2.1.2 Alusdokumendid - Projekteerimistingimused nr. 2511802/07875 v01 - Geodeetiline alusplaan, töö nr. 2218-012026, Võrgurist OÜ 2.1.2.1 Normdokumendid -Ehitusprojekt EVS 932:2017 -Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 -Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Vabariigi valitsuse 01. märts 2021. a määrus nr 17 -Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-3:2018 -Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted EVS-EN 62305-1:2011 -Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-2:2014 -Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012/A1:2013 -Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-7:2018 - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 - EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused – - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 5 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 2.2 Projektlahendus Elamu on planeeritud kinnistu põhjapoolsesse ossa, arvestades olemasolevat maastikku, kõrghaljastust ning funktsionaalset hooviala paiknemist. Arvestatud on piirkonnale omast traditsioonilist asustusmustrit, hoonestusmahte ja vahekauguseid. Kinnistule rajatakse lisaks hoonele vajalikud tehnovõrkude ühendused ning biopuhasti koos imbväljakuga. Parkimine ja jäätmete sorteerimine on lahendatud kinnistu piires. 2.3 Vertikaalplaneerimine Ehitusala on valdavalt tasane, säilib olemasolev reljeef, hoone lähiümbruses korrigeeritakse maapinda väikese kaldega (1:40) hoonest eemale. Sadeveed immutatakse oma kinnistu piires rohealale ning ei suunata naaberkinnistule. Elamu 0.00 = +7.90 2.4 Haljastus ja heakord 2.4.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistu on valdavalt loodusliku kõrghaljastusega metsamaa. Hoone ja rajatiste ehitusaluses ulatuses eemaldatakse olemasolev haljastus ning kujundatakse vajalik hooviala. Võimalusel püütakse säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Ehitustööde käigus teostatakse töid täppisvõtetega ning püütakse vältida ehitusalast väljapoole jäävate puude ja nende juurestiku kahjustamist. 2.4.2 Projekteeritud haljastus Kinnistule eraldi haljastusprojekti ei koostata. Hooviala kujundatakse olemasolevat looduslikku keskkonda arvestades ning säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. 2.4.3 Väikeehitised ja – vormid Väikeehitisi ei kavandata. 2.4.4 Piire ja väravad Piirdeid ei kavandata. 6 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 2.4.5 Jäätmekäitlus Prügi sotreeritakse ja ladustatakse kinnistul paiknevatesse konteineritesse. 2.4.5.1 Ehitusjäätmete käitlemine Jäätmekäitlus vastavalt Saaremaa Valla jäätmehoolduseeskirjale. Vundamendikraavist saadava pinnasega täidetakse kinnistu madalamaid osi. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, lisatakse ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele vallavalitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusprojektile lisatakse jäätmekava, mis käsitleb elamu ehitamist. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitatakse Saaremaa Vallavalitsust. 2.5 Maa-ala tehnilised näitajad - Krundi pindala 39631 m2 - Krundi sihtotstarve maatulundusmaa 100% - Parkimiskohtade arv 2 - Ehitisealune pind 144,2 m2 - Täisehitusprotsent 0,36% - Hoone tuleohuklass TP-3 2.6 Lisad: - Jäätmekava - Biopuhasti paigaldusjuhend 7  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 3 ARHITEKTUUR 3.1 Üldandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekt käsitleb rajatava üksikelamu ehituslahendust koos hoone teenindamiseks vajalike välisrajatiste ja tehnovõrkudega. 3.2 Olemasolev Olemasolevaid ehitisi ei ole 3.3 Arhitektuurne üldlahendus 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Elamu on planeeritud krundi põhja poolsesse ossa, arvestades kinnistu kuju, olemasolevat kõrghaljastust ning vajalikke kujasid ja tehnovõrkude paiknemist. 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone rajatakse ühes ehitusetapis. 3.3.3 Arhitektuurne kontseptsioon Hoone on ühekorruseline viilkatusega kiviehitis. Arhitektuurne lahendus tingitud omaniku nägemusest, arvestatud piirkonnas olemasoleva hoonestuse struktuuri, mahtusid ja stiili. Välisviimislus : Katus Must Plekk Seinad Beežhall puitlaudis Avatäited Tumehall Sokkel Hall krohv 3.3.4 Ruumide funktsioonide kirjeldus Elamusse on planeeritud esik, köök-elutuba, kolm magamistuba, garderoob, kaks WC- d, vannituba ning tehnoruum tehnoseadmete paigaldamiseks. 8  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 3.4 Hoone tehnilised andmed ELAMU - Hoonestuse otstarve eluhoone - Kasutamise otstarve -11101 Üksikelamu - Ehitisealune pind (m2) 144,2 - Maapealse osa alune pind (m2) 144,2 - Maapealsete korruste arv 1 - Absoluutne kõrgus 14,2 - Maa-aluste korruste arv 0 - Kõrgus (m) 6,6 - Pikkus (m) 16,7 - Laius (m) 9,8 - Suletud netopind (m2) 108,5 - Köetav pind (m2) 108,5 - Maht (m3) 756,0 - Maapealse osa maht (m3) 756,0 - Tehnopind (m3) 6,3 - Üldkasutatav pind 0,0 - Kasutusiga 50 aastat Hoone nurgapunktide koordinaadid: X Y 1. 6458786.9978 416649.7647 2. 6458786.9978 416666.4387 3. 6458779.5938 416666.4387 4. 6458779.5938 416662.4217 5. 6458777.1978 416662.4217 6. 6458777.1978 416653.7817 7. 6458779.5938 416653.7817 8. 6458779.5938 416649.7647 9  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 4 KONSTRUKTSIOONID 4.1 Üldandmed Käesolev eelprojekt käsitleb Vana-Nigula kinnistule rajatavat elamut. Kuna ehitusprojekt on ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, siis kõik vajalikud konstruktiivsed dimensioneerimisarvutused ja konstruktsioonisõlmed tellitakse või lahendatakse ehitaja poolt ning vastutusel. 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele Hoone projekteeritud kasutusiga on 50 aastat. 4.2.1 Koormused Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Kasuskoormused leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002. Hoone konstruktsioonid on ette nähtud rajada, arvestades arvestuslikuks kasuskoormuseks vähemalt 2.0 kN/m2. Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Maapinna lumekoormuse normatiivseks väärtuseks on: sk=1,50 kN/m2. Tuulekoormus leitakse vastavalt normile EVS-EN 1991-1-4:2007. Tuule põhilise baaskiiruse väärtuseks on: vb.0=21,0 m/s ning keskmine tuule baaskiirusrõhu väärtuseks on: qb=0,276 kN/m2. Omakaalukoormused leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1- 1:2002. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS 13670:2010. 10  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 4.3 Vundamendid Hoone vundament ehitatakse raudbetoonist plaatvundamendina. Plaatvundamendi alus tehakse täiteliivast, millele paigaldatakse soojusplaadid EPS100. Soojusele paigaldatakse polüetüleenkile, millele valatakse betoonist C25/30 armeeritud plaatvundament plaadi paksusega 100mm. Betooni sisse armatuuri (8x150x150mm) külge paigaldatakse põrandaküttekontuurid. Ümber perimeetri horisontaalsoojustus kaldega väljapoole 0.5m laiuselt. Ehitamisel järgitakse materjali tootja paigaldusjuhiseid. 4.4 Põrandad Esimese korruse põrandad toetuvad pinnasele. Pinnas puhastatakse mullast ja täidetakse liivakihiga. Liivakihi peale paigaldatakse EPS100 vahtpolüstüreen. Soojusele paigaldatakse polüetüleenkile, millele valatakse betoonist C25/30 armeeritud plaatvundament plaadi paksusega 100mm. Betooni sisse armatuuri (8x150x150mm) külge paigaldatakse põrandakontuurid. Põrandakattena kasutatakse vastavalt ruumi iseloomule parketti või keraamilist plaati. Kõikide materjalide paigaldamine toimub materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 4.5 Välisseinad Välisseinte kandvaks osaks on 375 mm paksused Bauroc väikeplokid. Välisseinad soojustatakse väljastpoolt 50 mm kivivillaga ning viimistletakse vertikaalse puitlaudisega. Sisepinnad krohvitakse ning viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele värvkatte või keraamiliste plaatidega. Kõik ehitusmaterjalid paigaldatakse vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele. 4.6 Siseseinad Hoones on kandvad ja mittekandvad siseseinad. Kandvad siseseinad rajatakse puitkarkass-seintena, milles paiknevad konstruktiivsed postid vastavalt projektlahendusele. Mittekandvad siseseinad ehitatakse metallkarkass-seintena, mis kaetakse mõlemalt poolt OSB- ja kipsplaatidega. Seinad viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele värvkatte või keraamiliste plaatidega. Kõik materjalid paigaldatakse vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele. 11  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 4.7 Katus Katuse kandva osa moodustavad puidust puitfermid, mis toetuvad välisseintele. Katusekatte materjal- klassik plekk ja kalle on 39 kraadi. Vahelael soojustuseks 500mm puistevill. Katusele paigaldatakse katusekattega sama värvi metallist katusetarvikud: vihmaveerennid ja sissepääsu kohale lumetõke. Kõikide materjalide paigaldamine toimub materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 4.8 Avatäited Hoone avatäideteks on PVC-raamidega aknad ja soojustatud välisuks. Akendena kasutatakse väiksema soojusjuhtivusega 3-kordseid klaaspakette (U=0,9). Välisuste soojusjuhtivustegur maksimaalselt U=1,0. Siseuksed- tüüpuksed. Kõikide materjalide paigaldamine toimub materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 4.9 Soklikonstruktsioonid Hoone sokliosa soojustatakse väljastpoolt 100mm polüstüreenplaadiga, krohvitakse ning värvitakse. 4.10 Sise- ja välistrepid Hoones sisetrepid puuduvad. Elamu peasissekäigu ette rajatakse ühe astmega betoonist välitrepp. Välistrepi astme kõrgus on 150mm. 4.11 Välisviimistlus Vundamendi sokkel viimistletakse hallis toonis. Välisseinad kaetakse beežhallis toonis vertikaalse puitlaudisega ning avatäited on väljast tumehallid. Katusekatteks on musta tooniga plekk-katus ning vihmaveesüsteemid ja katusetarvikud valmistatakse mustast plekist. Katus: Must plekk Seinad: Beežhall laudis Avatäited: Tumehall Sokkel: Hall krohv 4.12 Korstnad Puuduvad 12 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 5 TULEOHUTUS 5.1 Üldandmed Üldandmed Tulepüsivusklass: TP-3 Korruselisus: 1 Ehitise kasutusviis I Hoone kasutusotstarve 11101 Üksikelamu Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Ehitusprojekt hõlmab rajatavat elamut. I (esmased tulekustutusvahendid) Ehitise tulekaitsetase 5.1.2 Alusdokumendid 5.1.2.1 Lähteandmed Omaniku visioon - Projekteerimistingimused nr. 2511802/07875 v01 5.1.2.2 Uuringud, mõõtmised, prognoosid Geodeetiline alusplaan 5.1.2.3 Normatiivdokumendid -Ehitusprojekt EVS 932:2017 -Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 -Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Siseministri 01. märts 2021. a määrus nr 17 -Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-3:2018 -Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted EVS-EN 62305-1:2011 -Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-2:2014 -Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012/A1:2013 -Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-7:2018 - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 13 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 5.2 Olemasolev Olemasolev hoonestus kinnistul puudub. 5.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.3.1 Tuleohutuskujad Elamu kaugus lähimatest hoonetest üle 8 m. 5.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Nõudeid ei esitata. 5.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoone tulepüsivus TP-3, kogu hoone on üks tuletõkkesektsioon. 5.5 Suitsutsoonid Suitsutsoonid kattuvad tuletõkkesektsioonidega. 5.6 Tuletundlikkuse minimaalsed klassid - Siseseinad, laed D-s2-d2 - Põrandad Dfl-s1 - Välisseina välispind D-s2-d2 - Õhutuspilu sisepind D-s2-d2 - Õhutuspilu välispind D-s2-d2 - Evakuatsiooniteed D-s2-d2, Dfl-s1 - Katusekatte tuletundlikkus B roof(t2) - Terrassi põrand Dfl-s1 - Tehnoruum põrand Dfl-s1 - Tehnoruumi sein,lagi B-s1-d0 - Soojustussüsteem D-d0 5.7 Evakuatsioon Evakuatsioon tagatud uste ja akende kaudu 5.7.1 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele Pääs pööningule hoone tehnoruumis asuvast luugist, mille valgusava on minimaalselt 600 mm x 800 mm. 5.8 Tuleohutuspaigaldised 5.8.1 Suitsueemaldamine 5.8.1.1 Elamus on vähemalt 50% kõikide ruumide ruumi ülemises kolmandikus asuvatest aknedest avatavad . Suitsuärastus loomuliku tõmbega. 5.8.1.2 Paiskpinnad Puudub vajadus 14  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 5.8.2 Paiksed tulekustutusvahendid –kantavad tulekustutid Esmased tulekustutusvahendid- kantavad tulekustutid. Tulekustutid peavad vastama nõuetele ja Eesti standardile EVS- EN-3 “Kantavad tulekustutid”, pulberkustutid tulekustutusaine massiga 6 kg ning neid peab olema 1 tulekustuti igas tuletõkkesektsioonis. 5.8.3 Muu tuleohutus Tehnoruumis ja tubades autonoomne tulekahjusignalisatsioon (suitsuandurid). Hoonesse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Paigaldamisel jälgitakse tootja juhiseid. 5.9 Tehnosüsteemide tuleohutus 5.9.1 Sundventilatsioonisüsteemi paigaldus vastavalt kehtivatele standarditele ja seadme tootjapoolsetele paigaldustingimustele. Seade paikneb tehnoruumis. 5.9.2 Küttesüsteemi tuleohutus vastavalt standardile EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid ja RYL 2002 Köögi väljatõmbeventilatsioonitoru EI15, tuletundlikkus min. A2-s1-d0 5.10 Muud tuleohutusabinõud ehitistes Hoones tagatakse perioodiline tuleohutuspaigaldiste monitooring. 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs Päästetehnika juurdepääs hoonele on tagatud olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Juurdepääsutee on piisava laiusega ning takistustevaba. Päästetehnika pääseb hoonele lähemale kui 50 m ning päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud kogu hoone perimeetri ulatuses. 15  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 5.12 Väline tulekustutusvesi Tuletõrje veevarustuse väline tulekustutusvesi saadakse 1,7km kauguselt Mustika kinnistul asuvast veevõtukohast. Kuna lähim naaberkinnistu hoonestus asub projekteeritavast elamust kaugemal, kui 40 meetrit on võimalik kasutada Siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 01.01.2023 jõustunud leevendusmeedet, millega ei pea rajama kinnistule eraldi nõuetele vastavat veevõtukohta, vaid võib viidata lähimale veevõtukohale. Tagatud peab olema veevooluhulk vastavalt hoone eripõlemiskoormusele (10 l/s, 3 tunni jookusl). 16 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 6 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 6.1 Normatiivdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine EVS 812-2 2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2, Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3 2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3, Küttesüsteemid EVS 812-7 2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 6.2 Küte Elamu kütteks on planeeritud vesikandjal põrandaküttetorudega süsteem maasoojuspumba baasil, orienteeruv võimsus 6kW. Pump asub tehnoruumis, soovitatav kaitsetase c16. Maakütte lahendus rajatakse vertikaalse energiakaevu (puuraugu) baasil. Küttesüsteemi tuleohutus vastavalt standardile EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid ja RYL 2002 Maasoojuspump paigaldatakse vastavuses tootjapoolsele paigaldusjuhendile vastava teenuspakkuja poolt. Küttesüsteemide kavandatav kasutusiga 25 aastat. 6.3 Ventilatsioon Elamusse on planeeritud tasakaalustatud mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon niiskust tagastava entalpia soojusvahetiga ventilatsiooniseadmega. Ventilatsiooniseade paikneb hoone tehnoruumis. Ventilatsiooniagregaadi elektriline võimsus koos järelküttekehaga on kuni 2 kW. Soojustagastuse temperatuuri kasutegur vastavalt standardile EN 13141-7 on kuni 94%. Ventilatsiooniseade tagab hoones tasakaalustatud ventilatsiooni koos soojuse ja niiskuse taaskasutusega. Väljatõmbeõhus sisalduv soojusenergia ning osa niiskusest kantakse entalpia soojusvaheti membraani kaudu üle sissepuhkeõhule. Sissepuhkeõhk filtreeritakse ning vajadusel soojendatakse järelküttekehaga, tagades nõuetekohase sisekliima ja vähendades ventilatsiooniga seotud energiakulu. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja paigaldamisel lähtutakse standardist EVS 812- 2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ ning juhendist RYL 2002. Ventilatsioonisüsteemi kavandatav kasutusiga on 25 aastat 17  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 7 HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 7.1 Normatiivdokumendid - EVS 835:2022 Hoone veevärk - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 932:2017 Rajatise ehitusprojekt 7.2 Veevarustus Kinnistutele on planeeritud eraldi puurkaev. Kaevust hooneni rajatakse veetoru, mille peale jääb minimaalselt 1,8m pinnast. Liivast algtäide teha 30cm üle torustiku lae pinna ja kaevikust väljavõetud pinnast kasutada tagasitäitena. Veetoru läbiviik hoone betoonkonstruktsioonist paigaldatakse kaitsehülssi ja tihendatakse. Veevarustuse kavandatav kasutusiga on 50 aastat. 7.3 Kanalisatsioon Kinnistule rajatakse biopuhastiga imbsüsteem. Biopuhasti ja imbpeenar planeeritud elamu ida ja lõuna poolsesse külge, jäädes puurkaevu hooldusalast 50m välja. Kanalisatsioonitoru liivast algtäide tehakse 30cm üle torustiku lae pinna ja kaevikust väljavõetud pinnast kasutada tagasitäitena. Sadeveed juhitakse maapinnakallete abil oma kinnistu piires kinnistu rohealale. Kanalisatsiooni kavandatav kasutusiga on 50 aastat. 18 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 7.3.1 Kanalisatsiooni tehniline lahendus Elamust väljuv reovesi suunatakse isevoolse torustiku De110 PVC näol projekteeritavasse biopuhastisse Ösel Plastic „Ösel Bio 5”. Biopuhastist väljuv heitvesi juhitakse heitvee pumplasse ning sealt edasi survetorustiku De40PE imbväljakusse, kus heitvesi immutatakse pinnasesse. Kanalisatsioonikaevudena kasutada tehases valmistatud PE kaeve. Biopuhasti käivitada mitte enne selle mahu min. 2/3 täitumist täpselt kooskõlas tootjapoolsetele juhenditele. Samas peab olema tagatud reovee bioloogiline puhastus. Kinnistu arvutuslikud max. veekogused: 0,5 m³/d; ja 1,5 l/s. Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d Reostuskoormus 5 IE 7.3.2 Kanalisatsiooni asendiplaaniline lahendus Imbväljak on projekteeritud elamust ca 25m lõunasse. Biopuhasti asub ehitatavast elamust ca 6m ida pool. Rajatise (biopuhasti/pumpla) kaitsevöönd 5m hoonetest on tagatud. Puurkaev on planeeritud ehitatavast elamust 30m loode suunda. Puurkaevu ja imbväljaku vaheline kuja 60m on tagatud. Biopuhastile tagada juurdepääs transpordiga mahuti tühjendamiseks – on tagatud. Biopuhasti paigaldada pinnasesse vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele. Kasutatud materjalid peavad vastama EU nõuetele. 7.3.3 Kanalisatsiooni geoloogiline lahendus Saaremaa valla Vana-Nigula, Praakli küla piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige on väljatoodud tabelis 1 (andmed saadud https://veka.keskkonnainfo.ee/ ). Tabel 1. Vana-Nigula piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige. Geoloogilise läbilõike Kihi lamami Veekihi lasuvus- Nr Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m kirjeldus sügavus, m sügavus, m 1 Saviliivmoreen QIIIgl 3 3 2 Lubjakivi S3pd 34 37 12-37 19 Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 7.3.4 Mahuti paigaldus 1. Kaevatakse kaevis vastavalt mahuti mõõtmetele. 2. Kaevise põhi täidetakse 100mm paksuse horisontaalse tihendatud kivide vaba liivakihiga. 3. Ankurdamiseks paigaldatakse geotekstiil mahutite peale, servad keeratakse üles ja geotekstiilile paigaldatakse tagasitäide. 4. Mahuti ümbrus täita tihendatud liiva- või kruusakihtide kaupa kuni toruühendusteni. 5. Mahuteid tuleb paralleelselt tagasitäitekihtidega täita veega. See välistab mahutite hilisema vajumise ja tagab tema kohese töövalmiduse. 6. Ühenda mahutid vajalike torustikega ja tihenda torude ümbrus. 7. Täida kaevis kuni projektkõrguseni ja lõika väljaulatuvad tühjendustorude otsad maa tasapinnas maha. 7.3.5 Imbväljaku rajamine Puhastist väljunud heitvesi suunatakse survetorustiku näol imbväljakule. Imbväljak tõstetakse muldesse. Imbväljaku tehnilised andmed: • Pikkus: 12+12m • Laius: 1,5m • Tõstetud mulde kõrgus: 0,5m Immutustorud paigaldatakse ühte kaevisesse, torude omavaheline kaugus 1m. Tähelepanu tuleb pöörata imbtorudele õige kalde andmisele, 10mm/m kohta. Imbväljaku ehitus: 1. Tasanda kaeviku põhjad horisontaalseks. Tasandamiseks võib kraavi põhja paigaldada 5 cm paksuse liivakihi. Hästi imava pinnase puhul parandab liivakiht ka imbväljaku puhastusvõimet aeglustades vee liiga kiiret imendumist põhjaveetsooni. Tiheda pinnase puhul aitab liivakiht taluda imbkraavil katkendlikku koormust, tagades ühtlase ja aeglase imendumise pinnasesse. 2. Täida kaevis killustiku kihtidega. 3. Paigaldada imbtorud, ühenda imbtorud jaotustorudega reguleeritava nurgaga põlvede abil. 4. Ühenda imbtorud omavahel muhvidega ja anna torudele kogu imbliini pikkuses ühtlane kalle, mis peab olema 10 mm/m. Fikseeri imbtorustik külgedelt ja pealt killustikuga. Imbtoru alla peab jääma vähemalt 20 cm paksune killustikukiht. 5. Imbtorude lõpus ühenda imbtorud põlvede abil õhutustorudega. 6. Kata killustikukiht pinnasfiltri ülaosas filterkangaga, mis takistab täitepinnase segunemist killustikuga. 7. Täita imbväljak täitepinnasega ja planeerida. 20  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 7.3.6 Hooldus Mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele selle täitumisel. Soovitav paigaldada vastavat infot edastav andur. Mahuti tühjendamisel paakautoga soovitav ära vedada pinnapealne paks osa ja põhjas olev paks osa. Ei ole soovitav mahutit maksimaalselt tühjendada. Kanalisatsiooni ei tohi lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid riidetükke, naiste hügieenitarbeid, toidujäänuseid ja muud prügi. . 7.3.7 Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus Biopuhasti sete viiakse lähima suurema asula (Kuressaare) reoveepuhastile. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb ehitustsoonis heakord taastada. Planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht. Võimalikult palju tuleks säilitada kõiki looduslikke kooslusi. Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale nr 13 (vastu võetud 23.03.2018). Pinnasejäätmete ladustamine või taaskasutamine väljaspool maaüksust tuleb eelnevalt registreerida Keskkonnaametis (vormistada registreerimistõend). Vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale § 31: "Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal ja nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada valitsuses vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 31 lõikele. 21  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 8 HOONE ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDIS 8.1 Normatiivdokumendid EVS-HD 60364-1 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. EVS-HD 60364-5-534 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:Liigpingekaitsevahendid. EVS-HD 60364-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:Kaitseviisid. EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised. EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. EVS-EN 61439-1 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1:Üldreeglid. EVS-HD 60364-5-559 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised. EVS-EN 50525 Juhtmed ja kaablid. Kinnistul on olemas liitumine Elektrilevi OÜ jaotusvõrguga. Hoone elektrivarustus lahendatakse madalpingesüsteemis 3x230/400 V, 50 Hz. Hoonesse paigaldatakse jaotuskeskus tehnoruumi siseseinale. Elektripaigaldis rajatakse kahekordse isolatsiooniga kaablitega ning vastavalt kehtivatele standarditele ja normdokumentidele. Betoonkonstruktsioonidesse paigaldatavad kaablid paigaldatakse kaitsetorudes enne betoneerimist. Elektripaigaldis varustatakse nõuetekohaste kaitse- ja lülitusseadmetega, mis tagavad liigkoormus-, lühise- ja lekkevoolukaitse. Kõik metallosad ja seadmed ühendatakse hoone maandussüsteemiga. Elektripaigaldis ehitatakse pädeva ettevõtja poolt ning enne kasutuselevõttu teostatakse nõuetekohased kontrollmõõtmised ja audit. Elektrisüsteemi kavandatav kasutusiga on 50 aastat. 22  Omanik/ koostaja: Siim Pildre 13 Mai 2026 ELAMU Ehitusprojekt Vana-Nigula, Praakli küla, Saaremaa vald, Saaremaa Staadium: Eelprojekt 9 ENERGIATÕHUSUS 9.1 Üldandmed 9.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Koostatud energiamärgis kasutades lihtsustatud meetodit. Välissein U-väärus 0,15 W/(m2·K) Katuslagi U-väärtus 0,07 W/(m2·K) Põrand pinnasel U-väärtus 0,10 W/(m2·K) Akende U väärtus vähemalt 0,80 W/m2K Välisukse U väärtus vähemalt 1,0 W/m2K 9.1.2 Energiatõhususe ja sisekliima tagamise meetmed Hoone lõuna- ja läänepoolsetel fassaadidel on ette nähtud päikesekaitsega aknad päikesefaktoriga g = 0,4 ning põhja- ja idapoolsetel fassaadidel aknad päikesefaktoriga g = 0,5. Valitud klaaspaketid aitavad vähendada suvist ülekuumenemist ning tagada hoone sisetemperatuuri püsimise normikohastes piirides. Hoone kütmiseks on kavandatud tõhus maasoojuspumba baasil küttesüsteem, mida kasutatakse lisaks ruumide kütmisele ka sooja tarbevee valmistamiseks. Hoonesse nähakse ette soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem koos niiskustagastusega, mis aitab vähendada energiakulu ning tagada hea sisekliima kogu kasutusperioodi vältel. Ehitustööde teostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu hoone õhutiheduse tagamisele. Õhutihe konstruktsioonikiht peab olema katkematu kogu hoone välispiirde ulatuses. Erilist tähelepanu tuleb pöörata akende ja välisuste liitekohtade korrektsele tihendamisele ja soojustamisele, et vältida külmasildu ning tagada hoone energiatõhusus. Hoone arvutusel põhinev energiatõhususarv on 131 kWh/m2 x a, A klass. 9.1.2.1 Normdokumendid - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded - Vabariigi Valitsuse 11. detsember 2018. a määrus nr 63 - Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika - Vabariigi Valitsuse 05. juuni 2015. a määrus nr 58 Energiatõhususe osa koostaja Siim Link, Arton Energy OÜ 23  X Y 1. 6458786.9978 416649.7647 PRÜGIKAST JA BIOJÄÄTMED 2. 6458786.9978 416666.4387 MADALPINGELIITUMISKILP 3. 6458779.5938 416666.4387 4. 6458779.5938 416662.4217 5. 6458777.1978 416662.4217 6. 6458777.1978 416653.7817 7. 6458779.5938 416653.7817 8. 6458779.5938 416649.7647 RAJATAV PINNASTEE MAAKÜTTEPUURAUK PARKLA PROJ. ELAMU 0.00 = + 7.90 VK Ø200 PVC Ø110 BIOPUHASTI "ÖSEL BIO 5" PUMPLA SURVETRASS VOOLURAHUSTUS JAOTUSKAEV TÕSTETUD PEENRAGA IMBVÄLJAK 2 X 12m ÕHUTUSTORUD  Saaremaa Vallavalitsus Teie 26.05.2026 [email protected] Tallinna tn 10 Meie 09.06.2026 nr 7.1-2/26/9109-2 93819, Kuressaare, Saare maakond Vana-Nigula kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Praakli küla Vana-Nigula kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 549465, EHR kood nr 121446843). Kinnistu (katastritunnus 71401:001:4606, maatulundusmaa 100%) asub riigitee nr 21133 Kuressaare-Püha-Masa tee (edaspidi riigitee) km 5,36-5,44 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Siim Pildre poolt koostatud töö nr 1 (13.05.2026) „Elamu. Saare maakond, Saaremaa vald, Praakli küla, Vana-Nigula ehitusprojekt. Eelprojekti staadium.“ Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist. Ehitusloa aluseks oleva projektiga tutvumisel tuvastasime, et kinnistule on tagatud juurdepääs riigitee km 5,387 ristumiskohalt, mis ehitati välja vastavalt riigitee äärde kavandatud jalg- ja jalgrattatee projektile (OÜ Klotoid, töö nr 40-1014 „Kuressaare linn, Kaarma vald Kuressaare – Vaivere kergliiklustee eelprojekt.“ Juurdepääsutee on ca 3 m laiune (Joonis 1) ning see on sobilik olemasoleva maakasutuse (maatulundusmaa) teenindamiseks. Tulenevalt sellest, et kinnistu kavandatakse alaliselt kasutatava elamu rajamist, on vajalik tagada kinnistule nõuete kohane juurdepääs Päästeameti operatiivsõidukitele (juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m kandevõimega ≥ 25 t), mis eeldab riigitee ristumiskoha rekonstrueerimist vastavalt meie nõuetele (Lisa 3). Riigitee ristumiskoha ehitamise projekt esitada meile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame kooskõlastuse riigitee ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga (Vana-Nigula kinnistu omanik või tema volitatud esindaja). Riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimisega täiendavaid kulusid (riigilõiv) ei kaasne, kuid kõik ristumiskoha ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. Riigitee ristumiskoha ehitamise leping annab õiguse riigitee ristumiskoha ehitamiseks viie aasta jooksul. Vana-Nigula kinnistu ehitusloa eelnõu aluseks oleva projekti asendiplaanile kanda rekonstrueeritava riigitee ristumiskoha lahendus vastavalt ristumiskoha ehitamise projektile. Käsitleda riigitee ristumiskoha rekonstrueerimist projekti seletuskirjas sobivas kohas, kanda projekti asendiplaanile riigitee ristumiskoha ehitamise töömahtude piir ning lisada vastav märkus (nt riigitee ristumiskoht rekonstrueeritakse vastavalt riigitee ristumiskoha ehitamise lepingule). Tulenevalt sellest, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust väljastada ehitusluba mis tahes tööde Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 teostamiseks riigitee alusel maaüksusel, peab projektist olema selgelt ning üheselt mõistetavalt aru saada, millised tööd teostatakse kohaliku omavalituse poolt väljastatava ehitusloa alusel ning millised tööd vastavalt riigitee ristumiskoha ehitamise lepingule. Riigitee ristumiskoha ehitamise lepingut ehitisregistrisse mitte üles laadida. Joonis 1. Riigitee nr 21133 km 5,387 Vana-Nigula kinnistu juurdepääsutee laius, kuvatõmmis tänavavaatest seisuga aprill 2025 Võttes arvesse ehitusseadustiku § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata. Kooskõlastame ehitusloa eelnõu pärast seda, kui oleme sõlminud huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu. Riigitee ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne Vana-Nigula kinnistule kavandatavale elamule kasutusloa väljastamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist Lisad: 1. ELAMU_EP_AR-0-01_v01_seletuskiri 2. ELAMU_EP_AR-1-01_v01_asendiplaan 2 (4)  3. Riigitee nr 21133 km 5,387 ristumiskoha ehitamise nõuded Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrame järgmised nõuded riigitee nr 21133 Kuressaare-Püha-Masa tee (edaspidi riigitee) km 5,387 ristumiskoha ehitamiseks (rekonstrueerimiseks). Rekonstistumiskohalt tagatakse juurdepääs Saaremaa valla Praakli küla Vana-Nigula katastriüksusele (tunnus 71401:001:4606) kavandatavale elamule. 1. Rekonstrueeritav ristumiskoht asub riigitee nr 21133 km 5,387. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja meie juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda meie tüüpjoonise I põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevee juhtimine ei ole lubatud. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 3 (4) 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt 18 m ulatuses arvestades riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee ning kergliiklustee olemasolevate vertikaallahendustega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine kergliilustee ning riigitee kattelt, riigitee muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 30 kohased kergliiklustee nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 20. Me ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 22. Palume projekteerijal esitada projekt meile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 4 (4)