Projekteerija Tellija Landverk OÜ OÜ Viiruk Lõõtsa tn 5, 50113 Tartu Mõisavahe tn 22-23, 50707 Tartu registrikood 11889198 registrikood 10738445
[email protected] [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T 2 6 20 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Kala maaüksuse mahasõidu projekt Ehitise aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Palumäe küla , Marleeni (kat. tunnus 28301:001:2978) ja Emili (kat. tunnus 28301:001:2979) Projektijuht: Aigar Reimann /allkirjastatud digitaalselt/ Tee-ehituse vastutav projekteerija: Tarmo Rämmel /allkirjastatud digitaalselt/ Projekteerija: Jaan Vagula SISUKORD I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS Transpordiameti väljastatud tehnilise tingimuse dokument II KOOSKÕLASTUSED TOC \o "1-3" \h \z III SELETUSKIRI PAGEREF _Toc231478186 \h 4 Kasutatud viited ja lühendid PAGEREF _Toc231478187 \h 4 1. ÜLDOSA PAGEREF _Toc231478188 \h 5 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED PAGEREF _Toc231478189 \h 5 1.2 LÄHTEMATERJALID PAGEREF _Toc231478190 \h 5 1.2.1 Lähteülesanne PAGEREF _Toc231478191 \h 5 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid PAGEREF _Toc231478192 \h 5 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks PAGEREF _Toc231478193 \h 6 1.2.4 Seotud planeeringud PAGEREF _Toc231478194 \h 6 1.2.5 Uuringud PAGEREF _Toc231478195 \h 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc231478196 \h 7 2.1 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc231478197 \h 7 2.1.1 Geodeetilised uuringud PAGEREF _Toc231478198 \h 7 2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID PAGEREF _Toc231478199 \h 7 2.2.1 Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc231478200 \h 7 2.2.2 Muinsuskaitse PAGEREF _Toc231478201 \h 7 2.2.3 Veekaitsealad PAGEREF _Toc231478202 \h 7 2.2.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk PAGEREF _Toc231478203 \h 7 2.3 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc231478204 \h 7 3. PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc231478205 \h 8 3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc231478206 \h 8 3.1.1 Plaanilahendus PAGEREF _Toc231478207 \h 8 3.1.2 V ertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc231478208 \h 8 3.1.3 Nähtavus PAGEREF _Toc231478209 \h 9 3.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc231478210 \h 11 3.2.1 Ehitusobjekti väljamärkimine PAGEREF _Toc231478211 \h 11 3.2.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine PAGEREF _Toc231478212 \h 11 3.2.3 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine PAGEREF _Toc231478213 \h 11 3.3 MULDKEHA PAGEREF _Toc231478214 \h 11 3.3.1 Kasvupinnase eemaldamine PAGEREF _Toc231478215 \h 12 3.3.2 Kaevetööd PAGEREF _Toc231478216 \h 12 3.3.3 Muldkeha ehitamine PAGEREF _Toc231478217 \h 12 3.3.4 Planeerimistööd PAGEREF _Toc231478218 \h 12 3.4 KATEND PAGEREF _Toc231478219 \h 12 3.4.1 Katendikonstruktsioonid PAGEREF _Toc231478220 \h 12 3.4.2 Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine PAGEREF _Toc231478221 \h 13 3.4.3 Killustikust aluste rajamine PAGEREF _Toc231478222 \h 13 3.5 NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE PAGEREF _Toc231478223 \h 13 3.6 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc231478224 \h 13 3.6.1 Elektrivarustus PAGEREF _Toc231478225 \h 14 3.6.2 Sidevarustus PAGEREF _Toc231478226 \h 14 3.7 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc231478227 \h 14 3.8 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD PAGEREF _Toc231478228 \h 15 3.8.1 Kasvualuse rajamine ja muru külvamine PAGEREF _Toc231478229 \h 15 4. TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc231478230 \h 16 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS PAGEREF _Toc231478231 \h 16 4.2 OBJEKTI PILDISTAMINE PAGEREF _Toc231478232 \h 17 TEETÖÖDE KOONDMAHUD : 1 Teetööde koondmahud 1 leht e JOONISTE LOETELU: 1 Asendiplaan , vertikaalplaneering ja liikluskorraldus 4-01 2 Tüüpsed ristlõiked 6-01 III SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; RHS – Riigihangete seadus; Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; MS – mahasõit; fr . – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud OÜ Viiruk tellimusel. Projekti eesmärk on juurdepääsu tagamiseks põhiprojekti koostamine Kala detailplaneeringu maaüksus ele , kinnistutele Marleeni (kat. tunnus 28301:001:2978 ) ja Emili (kat. tunnus 28301:001:2979) . Projekteeritav mahasõi t asu b Tartu maakonnas, Kambja vallas, Palumäe külas . Mahasõi t asu b ol emasoleva lt riigitee lt 22186 Pangodi-Kodijärve tee 2 , 6 8 km. 137160 809625 MAHASÕIDU ASUKOHT Riigitee 22186 Pangodi-Kodijärve tee, km 2,68. 0 0 MAHASÕIDU ASUKOHT Riigitee 22186 Pangodi-Kodijärve tee, km 2,68. 1889760 1514475 0 0 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Kala maaüksuse mahasõidu projekt Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: OÜ Viiruk Esindaja: Aigar Reimann Esindaja: Sven Meister Kontakt tel +372 5 373 1431 Kontakt e-post:
[email protected] Kontakt e-post:
[email protected] LÄHTEMATERJALID Lähteülesanne Projekti koostamisel on aluseks võetud Transpordiameti tehnilised tingimused. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. Lähteandmed projekteerimiseks Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Riigitee p rojektkiirus – 90 km/h Seotud planeeringud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering 2005; Ruum Raamis OÜ, töö nr 019-25 „Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering“. Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia OÜ Elker RMT GA985 05.2026 OLEMASOLEVA OLUKOR RA KIRJELDUS Mahasõit asub olemasoleva riigitee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee 2,68 km-l. Riigiteel nr 22186 AKÖL aastal 20 25 oli 203 autot/ööp, riigitee kiirusepiirang on 90 km/h. Maantee sõidutee on antud lõigus kruuskattega, laius on 6m . UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Elker RMT poolt töö nr GA985 . Tööde teostamise aeg oli 05 .2025 . Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000. KAITSEALUSED OBJEKTID Keskkonnakaitse Pangodi maastikukaitseala, KLO1000288. Maastiku k aitseala hõlmab kogu projektala. Muinsuskaitse Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit. Veekaitsealad Projektala asub Kivijärve ranna või kalda piiranguvööndi läheduses. Ehitustöid keeluvööndis pole ette nähtud. Geodeetiline mõõdistusvõrk Töötsoonis geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid puuduvad. PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD Projektala läheduses asu b olemasolev sidevarustus . Samuti asub projektala lähistel elektrivarustuse keskpinge õhuliin mille haldajaks on Elektrilevi OÜ. PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h töömahtude loend. Töömahtude loendis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega s.h vee erikasutusluba vajadusel. ÜLDANDMED Mahasõidu projekteerimisel on aluseks võetud Transpordiameti poolt väljastatud tehnilised tingimused, Tellija poolt väljastatud lähtematerjalid. Lubatud sõidukiirus riigiteel 22186 on 9 0 km/h, sõidutee kruusakatte kogulaius kahesuunalisel teel on 6.0 m. Mahasõit Projektkiirus riigiteel 9 0 km/h Mahasõidu tüüp Freespurukattega mahasõit Mahasõidu kate Freespurukate Freespuru katte laius 4,5 m Mulde nõlvus 1:3 Mahasõidu pikikalle riigitee servast 4 m ulatuses 0,5 % Mahasõidu põikkalle 4% Plaanilahendus Projekteeritud plaanilahendus on välja toodud joonisel 4-01 „Asendiplaan , vertikaalplaneering ja liikluskorraldus“. Mahasõidu projekteerimisel on arvestatud, et vastavalt Transpordiameti tingimustele oleks tagatud juurdepääs Marleeni ja Emili kinnistutele . V ertikaalplaneerimine Mahasõidu laius on valitud vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele I, 4,5m, lisaks 0,5 laiused peenrad. Mahasõidu pikikalle alates riigitee servast 5m kaugusele on 0,5 %, põikkalle 4 %. Mahasõidu alla ei ole kavandatud truupi, kuna rajatav mahasõit ei sea takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt. Mahasõidu nõlvad viiakse kokku olemasoleva maapinnaga nõlvusega 1:3. V ertikaalplaneering ja tüüpne ristlõige on näidatud joonisel 4-01 ja 6-01 . Nähtavus Juhendi „Teede projekteerimine“ (KT_025_J29_r2, 06.01.2026) joonis 7 ja tabel 11 järgi on liitumisnähtavuskolmnurk vasakul ning paremal 7x 190 m . Kuna liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, siis ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik. Nähtavuskolmnur k on kantud asendiplaani joonisele. Joonis 7 . Nõutud nähtavus ristmikul Tabel 11 . Ristmiku nähtavusala parameetrite PN1 ja LN1 väärtused Peatee projektkiirus, km/h PN1, m LN1, m 30 30 60 / 40 1 40 45 80 / 60 1 50 60 105 / 80 1 60 75 130 / 100 1 70 95 160 / 120 1 80 120 200 / 150 1 0 150 230 / 190 1 100 180 270 / 240 1 1 Kehtib liituva tee liiklussagedusel alla 100 sõiduki ööpäevas ning peatumiskohustusega ristmikul Maa-ameti ortofoto . Nähtavus ed vasakule ja paremale 7 x 190 m Vaade mahasõidul km 2,68 Paremale Pangodi suunas 7 x 190 m 3689985 2025014 0 0 Vasakule Kodijärve suunas 7 x 190 m 451485 2003425 0 0 ETTEVALMISTUSTÖÖD Ehitusobjekti väljamärkimine Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud elemendid. Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada prügist ja okstest jne. Peab likvideerima asendiplaanil näidatud põõsad. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal! Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Käesoleva projektiga likvideeritakse osa asfaltkattega platsist, mis jääb ette mahasõidu rajamisele. Samuti likvideeritakse asfaltkattega plats riigiteemaa ulatuses , mis asendatakse haljastusega. Täpsemalt näidatud likvideerimine asendiplaani joonisel. MULDKEHA Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritavate uute konstruktsioonide alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada re kultiveeritavate- ja haljasalade täiteks. Ülejääva kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Kaevetööd Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha ehitamine Muldkeha pealispind tuleb planeerida ning tihendada. Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada. Planeerimistööd Nõlvade planeerimistööd sisalduvad artiklite „Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine“, „Ehituseks sobimatu täitepinnase kaevandamine“, „Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest“, „Muldkeha ehitamine juurde veetavast pinnasest“ ja „Muru kasvualuse rajamine ja külv“ tööde hulgas ja eraldi ei tasustata. KATEND Katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ga. Freespuru kate (konstruktsioon 1) Katendi kiht Kihi paksus Freespuru 10 cm Killustikust alus 30 cm Täitematerjal Tm_150 hmin 20 cm Täitematerjal Tm_105 (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas Tugipeenar (konstruktsioon 2 ) Katendi kiht Kihi paksus Sidumata segu fr . 0 / 31,5 (pos 6) 10 cm Projekteeritud katendikonstruktsioon Haljastus – murukülv (konstruktsioon 3 ) Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7 cm Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine Teostatakse süvafreesimine kuni asfaltkihi põhjani, olemasoleva kattega kokku viimisel tasandusfreesimine. Üles freesitav asfaltplats kaetakse kasvualuse ning murukülviga. Töövõtja peab oma kuludega leidma ladustusplatsi, kuhu tuleb ülesfreesitud materjal ladustada. Plats peab takistama freespuru omavolilise teisaldamise võimaluse. Töövõtja peab ladustuskoha ja ladustatud materjali säilimise eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni kasutamiseni. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. Tellija ei aktsepteeri materjali massi kadu. Ülesfreesitud materjalid objektil jooksvalt dokumenteeritakse ja esitatakse täitedokumentides. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. Ülejääv freespuru kasutatakse Tellija juhiste kohaselt. Killustikust aluste rajamine Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ. NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE MATERJALIDE NÕUDED: Materjal Kihi paksus, cm Konstruktsiooni nr. Materjali minimaalsed nõuded Killustik 3 0 1 „AKÖL 20“ 500-3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6) Freespuru 10 1 „AKÖL 20“ 500-3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6) Juurde- veetavad täite-materjalid Tm_150 hmin 20 1 Materjalist 50% peab olema vahemikus 2-63 mm. Materjali peenosise sisaldus ei tohi ületada 7% Tm_105 muutuv 1 Materjali peenosise sisaldus ei tohi ületada 7% Sidumata segu Fr. 0/31,5 10 2 TEK nõuded lisa-10 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude valdajate poolt esitatud nõuded asuvad projekti kooskõlastuste koon d tabelis . Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud, kaugküttetorustik jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Elektrivarustus Projekteeritaval ala läheduses asub keskpinge õhuliin , mille haldajaks on MTÜ Eesti Andmesidevõrk . Sidevarustus Projekteeritaval ala läheduses asub side maakaabel , mida haldab AS Connecto Eesti . Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Töö lõppedes liinirajatise kaitsevööndis tuleb sellest teavitada tehnovõrgu valdajat ja esitada ülevaatamiseks aktid ja tehtud pildid. Enne ehitustööde alustamist tuleb kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad! KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud ja põõsad tuleb asendada sama liiki haljastusega. Kasvualuse rajamine ja muru külvamine Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, mis tuleb enne objektile tagasi paigutamist läbi sõeluda. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juurumbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud, peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul, kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Külvatav III klassi muru. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm . TÖÖDE TEOSTAMINE ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes norm-dokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks pakkumisdokumentatsioonis toodu. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heale ehitustavale ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt KOV-iga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde Tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ . Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. Liikluse sulgemine riigiteel ei ole lubatud. OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud andmekandjale, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. Koostas: Kontrollis: Jaan Vagula Tarmo Rämmel 04 -0 6 -2026 04 -0 6 -2026
Projekteerija Tellija
Landverk OÜ OÜ Viiruk
Lõõtsa tn 5, 50113 Tartu Mõisavahe tn 22-23, 50707 Tartu
registrikood 11889198 registrikood 10738445
[email protected] [email protected]
MTR: EEP003540
Töö number: T2620 Projekti staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus:
Kala maaüksuse mahasõidu projekt
Ehitise aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Palumäe küla, Marleeni (kat. tunnus
28301:001:2978) ja Emili (kat. tunnus 28301:001:2979)
Projektijuht: Aigar Reimann
/allkirjastatud digitaalselt/
Tee-ehituse vastutav projekteerija: Tarmo Rämmel
/allkirjastatud digitaalselt/
Projekteerija: Jaan Vagula
Tartu 2026
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
SISUKORD
I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
1. Transpordiameti väljastatud tehnilise tingimuse dokument
II KOOSKÕLASTUSED
III SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 4
Kasutatud viited ja lühendid............................................................................................................ 4
1. ÜLDOSA .................................................................................................................................. 5
1.1 TÖÖ ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 5
1.2 LÄHTEMATERJALID ........................................................................................................................... 5
1.2.1 Lähteülesanne .................................................................................................................... 5
1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ................................................................... 5
1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks........................................................................................ 6
1.2.4 Seotud planeeringud .......................................................................................................... 6
1.2.5 Uuringud ............................................................................................................................ 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................... 7
2.1 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................. 7
2.1.1 Geodeetilised uuringud ...................................................................................................... 7
2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID .................................................................................................................. 7
2.2.1 Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 7
2.2.2 Muinsuskaitse .................................................................................................................... 7
2.2.3 Veekaitsealad .................................................................................................................... 7
2.2.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk .............................................................................................. 7
2.3 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ..................................................................................... 7
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................. 8
3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................... 8
3.1.1 Plaanilahendus................................................................................................................... 8
3.1.2 Vertikaalplaneerimine ....................................................................................................... 8
3.1.3 Nähtavus ............................................................................................................................ 9
3.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD .................................................................................................................... 11
3.2.1 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 11
3.2.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 11
3.2.3 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine .......................... 11
3.3 MULDKEHA ..................................................................................................................................... 11
3.3.1 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................ 12
3.3.2 Kaevetööd ........................................................................................................................ 12
3.3.3 Muldkeha ehitamine ........................................................................................................ 12
3.3.4 Planeerimistööd ............................................................................................................... 12
3.4 KATEND ........................................................................................................................................... 12
3.4.1 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 12
3.4.2 Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine ............................................ 13
3.4.3 Killustikust aluste rajamine .............................................................................................. 13
3.5 NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE ............................................................................................ 13
3.6 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 13
2 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
3.6.1 Elektrivarustus ................................................................................................................. 14
3.6.2 Sidevarustus ..................................................................................................................... 14
3.7 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................................... 14
3.8 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................................................................... 15
3.8.1 Kasvualuse rajamine ja muru külvamine ......................................................................... 15
4. TÖÖDE TEOSTAMINE ..............................................................................................................16
4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 16
4.2 OBJEKTI PILDISTAMINE ................................................................................................................... 17
TEETÖÖDE KOONDMAHUD:
1 Teetööde koondmahud 1 lehte
JOONISTE LOETELU:
1 Asendiplaan, vertikaalplaneering ja liikluskorraldus 4-01
2 Tüüpsed ristlõiked 6-01
3 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
III SELETUSKIRI
Kasutatud viited ja lühendid
EVS – Eesti standard;
TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;
AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis;
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis;
RHS – Riigihangete seadus;
Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“;
AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus;
a/ööp – autot ööpäevas;
MS – mahasõit;
fr. – fraktsioon;
KOV – kohalik omavalitsus;
4 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
1. ÜLDOSA
Käesolev projekt on koostatud OÜ Viiruk tellimusel. Projekti eesmärk on juurdepääsu tagamiseks
põhiprojekti koostamine Kala detailplaneeringu maaüksusele, kinnistutele Marleeni (kat. tunnus
28301:001:2978) ja Emili (kat. tunnus 28301:001:2979).
Projekteeritav mahasõit asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Palumäe külas.
Mahasõit asub olemasolevalt riigiteelt 22186 Pangodi-Kodijärve tee 2,68 km.
MAHASÕIDU ASUKOHT
Riigitee 22186 Pangodi-
Kodijärve tee, km 2,68.
1.1 TÖÖ ÜLDANDMED
Töö nimetus: Kala maaüksuse mahasõidu projekt
Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: OÜ Viiruk
Esindaja: Aigar Reimann Esindaja: Sven Meister
Kontakt tel +372 5373 1431 Kontakt e-post:
[email protected]
Kontakt e-post:
[email protected]
1.2 LÄHTEMATERJALID
1.2.1 Lähteülesanne
Projekti koostamisel on aluseks võetud Transpordiameti tehnilised tingimused.
1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid
Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid,
mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Transpordiameti
5 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad
nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega,
tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest.
1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks
Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
Riigitee projektkiirus – 90 km/h
1.2.4 Seotud planeeringud
• Pangodi maastikukaitseala üldplaneering 2005;
• Ruum Raamis OÜ, töö nr 019-25 „Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus
28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering“.
1.2.5 Uuringud
Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg
Geodeesia OÜ Elker RMT GA985 05.2026
6 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Mahasõit asub olemasoleva riigitee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee 2,68 km-l.
Riigiteel nr 22186 AKÖL aastal 2025 oli 203 autot/ööp, riigitee kiirusepiirang on 90 km/h.
Maantee sõidutee on antud lõigus kruuskattega, laius on 6m.
2.1 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.1.1 Geodeetilised uuringud
Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Elker RMT poolt töö nr GA985. Tööde teostamise aeg oli
05.2025.
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000.
2.2 KAITSEALUSED OBJEKTID
2.2.1 Keskkonnakaitse
• Pangodi maastikukaitseala, KLO1000288. Maastikukaitseala hõlmab kogu projektala.
2.2.2 Muinsuskaitse
• Projektalal puuduvad kaitsealused objektid.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma
leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit.
2.2.3 Veekaitsealad
• Projektala asub Kivijärve ranna või kalda piiranguvööndi läheduses. Ehitustöid keeluvööndis
pole ette nähtud.
2.2.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk
• Töötsoonis geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid puuduvad.
2.3 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD
Projektala läheduses asub olemasolev sidevarustus. Samuti asub projektala lähistel elektrivarustuse
keskpinge õhuliin mille haldajaks on Elektrilevi OÜ.
7 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
3. PROJEKTLAHENDUS
Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h
töömahtude loend. Töömahtude loendis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab
hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida
projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida
ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus
väljaehitamiseks vajalikud vahendid.
Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama
staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel
joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest.
Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt
vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja
tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud
ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning
seonduvate kuludega s.h vee erikasutusluba vajadusel.
3.1 ÜLDANDMED
Mahasõidu projekteerimisel on aluseks võetud Transpordiameti poolt väljastatud tehnilised
tingimused, Tellija poolt väljastatud lähtematerjalid.
Lubatud sõidukiirus riigiteel 22186 on 90 km/h, sõidutee kruusakatte kogulaius kahesuunalisel teel on
6.0 m.
Mahasõit
• Projektkiirus riigiteel 90 km/h
• Mahasõidu tüüp Freespurukattega mahasõit
• Mahasõidu kate Freespurukate
• Freespuru katte laius 4,5 m
• Mulde nõlvus 1:3
• Mahasõidu pikikalle riigitee servast 4 m ulatuses 0,5%
• Mahasõidu põikkalle 4%
3.1.1 Plaanilahendus
Projekteeritud plaanilahendus on välja toodud joonisel 4-01 „Asendiplaan, vertikaalplaneering ja
liikluskorraldus“.
Mahasõidu projekteerimisel on arvestatud, et vastavalt Transpordiameti tingimustele oleks tagatud
juurdepääs Marleeni ja Emili kinnistutele.
3.1.2 Vertikaalplaneerimine
Mahasõidu laius on valitud vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele I, 4,5m, lisaks 0,5 laiused peenrad.
Mahasõidu pikikalle alates riigitee servast 5m kaugusele on 0,5%, põikkalle 4%.
Mahasõidu alla ei ole kavandatud truupi, kuna rajatav mahasõit ei sea takistusi sademevete
ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt.
Mahasõidu nõlvad viiakse kokku olemasoleva maapinnaga nõlvusega 1:3.
Vertikaalplaneering ja tüüpne ristlõige on näidatud joonisel 4-01 ja 6-01.
8 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
3.1.3 Nähtavus
Juhendi „Teede projekteerimine“ (KT_025_J29_r2, 06.01.2026) joonis 7 ja tabel 11 järgi on
liitumisnähtavuskolmnurk vasakul ning paremal 7x190m.
Kuna liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, siis ei ole peatumisnähtavuse tagamine
kohustuslik.
Nähtavuskolmnurk on kantud asendiplaani joonisele.
Joonis 7. Nõutud nähtavus ristmikul
Tabel 11. Ristmiku nähtavusala parameetrite PN1 ja LN1 väärtused
Peatee
projektkiirus, PN1, m LN1, m
km/h
30 30 60 / 401
40 45 80 / 601
50 60 105 / 801
60 75 130 / 1001
70 95 160 / 1201
80 120 200 / 1501
0 150 230 / 1901
100 180 270 / 2401
1
Kehtib liituva tee liiklussagedusel alla 100 sõiduki ööpäevas ning peatumiskohustusega ristmikul
9 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
Maa-ameti ortofoto. Nähtavused vasakule ja paremale 7x190 m
Vaade mahasõidul km 2,68
Paremale Pangodi suunas 7x190 m
10 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
Vasakule Kodijärve suunas 7x190 m
3.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD
3.2.1 Ehitusobjekti väljamärkimine
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud elemendid.
3.2.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine
Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada prügist ja okstest jne. Peab likvideerima
asendiplaanil näidatud põõsad.
Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal!
3.2.3 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine
Käesoleva projektiga likvideeritakse osa asfaltkattega platsist, mis jääb ette mahasõidu rajamisele.
Samuti likvideeritakse asfaltkattega plats riigiteemaa ulatuses, mis asendatakse haljastusega.
Täpsemalt näidatud likvideerimine asendiplaani joonisel.
3.3 MULDKEHA
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike
kaevelubade hankimine.
Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid
konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab
kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma
veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks
11 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist
kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt.
3.3.1 Kasvupinnase eemaldamine
Projekteeritavate uute konstruktsioonide alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses.
Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Haljastustöödeks
kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada re-kultiveeritavate- ja haljasalade täiteks. Ülejääva
kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule.
3.3.2 Kaevetööd
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele.
Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures
pinnaste segunemist.
3.3.3 Muldkeha ehitamine
Muldkeha pealispind tuleb planeerida ning tihendada.
Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning
tihendada.
3.3.4 Planeerimistööd
Nõlvade planeerimistööd sisalduvad artiklite „Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine“,
„Ehituseks sobimatu täitepinnase kaevandamine“, „Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest“,
„Muldkeha ehitamine juurde veetavast pinnasest“ ja „Muru kasvualuse rajamine ja külv“ tööde hulgas
ja eraldi ei tasustata.
3.4 KATEND
3.4.1 Katendikonstruktsioonid
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvidega.
1. Freespuru kate (konstruktsioon 1)
Katendi kiht Kihi paksus
Freespuru 10 cm
Killustikust alus 30 cm
Täitematerjal Tm_150 hmin 20 cm
Täitematerjal Tm_105 (vajadusel)
Profileeritud olemasolev aluspinnas
2. Tugipeenar (konstruktsioon 2)
Katendi kiht Kihi paksus
Sidumata segu fr. 0/31,5 (pos 6) 10 cm
Projekteeritud katendikonstruktsioon
12 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
3. Haljastus – murukülv (konstruktsioon 3)
Katendi kiht Kihi paksus
Murukülv
Kasvualus 5-7 cm
3.4.2 Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine
Teostatakse süvafreesimine kuni asfaltkihi põhjani, olemasoleva kattega kokku viimisel
tasandusfreesimine. Üles freesitav asfaltplats kaetakse kasvualuse ning murukülviga.
Töövõtja peab oma kuludega leidma ladustusplatsi, kuhu tuleb ülesfreesitud materjal ladustada. Plats
peab takistama freespuru omavolilise teisaldamise võimaluse. Töövõtja peab ladustuskoha ja
ladustatud materjali säilimise eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni
kasutamiseni. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi,
kruus jne). Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat
sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. Tellija ei aktsepteeri materjali massi kadu.
Ülesfreesitud materjalid objektil jooksvalt dokumenteeritakse ja esitatakse täitedokumentides. Kõik
kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali
säilitamisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus
peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega.
Ülejääv freespuru kasutatakse Tellija juhiste kohaselt.
3.4.3 Killustikust aluste rajamine
Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale rajatakse projektsed killustikalused.
Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ.
3.5 NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE
Kihi
MATERJALIDE Konstruktsiooni
Materjal paksus, Materjali minimaalsed nõuded
NÕUDED: nr.
cm
„AKÖL 20“ 500-3000
Killustik 30 1
(KKEJ, Tabel 1, veerg 6)
„AKÖL 20“ 500-3000
Freespuru 10 1
(KKEJ, Tabel 1, veerg 6)
Materjalist 50% peab olema
Juurde- vahemikus 2-63 mm. Materjali
Tm_150 hmin 20 1
veetavad peenosise sisaldus ei tohi ületada
täite- 7%
materjalid Materjali peenosise sisaldus ei tohi
Tm_105 muutuv 1
ületada 7%
Sidumata segu Fr. 0/31,5 10 2 TEK nõuded lisa-10
3.6 TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkude valdajate poolt esitatud nõuded asuvad projekti kooskõlastuste koondtabelis.
13 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses
koostöös kommunikatsioonide valdajatega.
Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja
neid täitma.
Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja
kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku)
järelevalve all.
Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti
Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte.
Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida
võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust.
Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle
olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku
liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks.
Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel
maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud!
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid,
veetorud, kaugküttetorustik jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb
olemasolevad torustikud asendada uutega.
3.6.1 Elektrivarustus
Projekteeritaval ala läheduses asub keskpinge õhuliin, mille haldajaks on MTÜ Eesti Andmesidevõrk.
3.6.2 Sidevarustus
Projekteeritaval ala läheduses asub side maakaabel, mida haldab AS Connecto Eesti.
Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist
fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Töö lõppedes
liinirajatise kaitsevööndis tuleb sellest teavitada tehnovõrgu valdajat ja esitada ülevaatamiseks aktid
ja tehtud pildid.
Enne ehitustööde alustamist tuleb kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad!
3.7 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad
olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi
toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende
puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud
juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
14 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt
hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
3.8 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD
Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud ja põõsad tuleb asendada sama liiki
haljastusega.
3.8.1 Kasvualuse rajamine ja muru külvamine
Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, mis tuleb enne objektile
tagasi paigutamist läbi sõeluda. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid
juurumbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud, peab surumisel kergesti lagunema.
Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi
aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul, kui
kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada
kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
Külvatav III klassi muru. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm.
15 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
4. TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS
Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust.
Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes norm-
dokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides.
Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks
pakkumisdokumentatsioonis toodu.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heale ehitustavale ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta
ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.
Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate
protseduuridega.
Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega
samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet.
Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik
tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada.
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne
liikluskorraldus.
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud
punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde
algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb
ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt KOV-iga enne ehitustööde
algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada,
kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude
täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas
tööde Tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud
ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi.
Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul.
Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni.
Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja
oma kuludega taastama.
Liikluse sulgemine riigiteel ei ole lubatud.
16 | 17
Kala maaüksuse mahasõidu projekt.
Landverk OÜ Töö nr T2620. Põhiprojekt
4.2 OBJEKTI PILDISTAMINE
Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus
läheduses piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms)
seisukorra.
Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel
tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise
ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid,
tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite
piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud andmekandjale, need tuleb nimetada ja
süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt
määratletav. Üks eksemplar igast andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist
vastaval lõigul.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks
ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud
kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra
fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate
ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks
ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste
hulka.
Koostas: Kontrollis:
Jaan Vagula Tarmo Rämmel
04-06-2026 04-06-2026
17 | 17
TINGMÄRGID
Katastriüksuse piir
Projektiga seotud planeeringute jooned
Proj. asfaltkatte serv
Proj. mulde ülemine serv
Proj. mulde alumine serv / kraavi välisserv
Proj. mulde nõlv
54.60 54.50 Proj. ja olemasoleva maapinna samakõrgusjooned
8+00 8+25
Proj. sõidutee telg ja piketaaž
KATENDID
Proj. konstruktsioon 1, sõidutee
, freespuru
ja
Proj. konstruktsioon
2, tugipeenar / mahasõidu lõpuosa dura
(sõi m)
MS P tee 221 203 a/
d
Riigi L 2025 -
öö n 30
AKÖ
Proj. konstruktsioon
3, muld ja murukülv sev ervast
kait s
Tee misest
K 26
KITSENDUSED väli
,80 ( 6 Pango öp
Tee kaitsevöönd (sõiduraja
8
välimisest servast 30m)
2,68
Tee kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
km) -Kodijär
Kivijärv VEE2100900
ö
di
Ranna või kalda piiranguvöönd
Seotud planeering, töö nr 019-25
.60
ve
.80
"Palumäe külas asuva
114
tee
0
Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240)
114
0
5.
ja lähiala DETAILPLANEERING"
11
80
20
0 4.
11 Ruum Raamis OÜ
5.
.0
11
5
A
11
m
11
20 190
, 7x
115.
5.
115.30
11
80
20
33
26+
5. 114.90
R=
30
11
11
S
00
us M
6
11
R=6
4.
4.
tav
114
80
60
Näh
4.
115.1
114
115.
40
.20
113
8 115.20
.00
113
11
3
00
0
.
4.5
80
113
4.
11
.60
0.5
60
11
4.4
.40
11
4.2
0
11
4.0
0
x190m 0.5
11
3.8
+80, 7
0
A
s MS 26
3.6
Nähtavu
0
3.5
0
a
uraj
d ( sõidm)
öön ast 30
sev
30
kait st serv
5
e
33
e
T mis e
väli 2.7
3.5
Ra
Kiv nna v
7
ijär õi
v V kald
EE2 a p
10 iira
09
00 nguv
öönd
20
20
2.7
N
5
Tellija Töö nr.
OÜ Viiruk T2620
7
Töö nimetus Objekti aadress
LANDVERK OÜ Lõõtsa tn 5, Tartu,
[email protected] Kala maaüksuse mahasõidu projekt Tartu maakond
Registrikood:11889198 MTR: EEP003540
Kambja vald
Mõõtkava 1:500 Kontrollis Allkirjastatud
Palumäe küla
Tarmo Rämmel digitaalselt
25 20 15 10 5 0 25[m] Projekteerija Joonis Projekti staadium
Allkirjastatud Asendiplaan, vertikaalplaneering ja
Töö nr.
Koordinaadid: L-est97 süsteemis Aigar Reimann digitaalselt liikluskorraldus Põhiprojekt
Geoalus OÜ ELKER RMT GA985 Mõõdist: 05.2026 Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Allkirjastatud
Kõrgused: EH2000 süsteemis Jaan Vagula digitaalselt T2620_PP_TL-4-01_asend-liiklus-vert 09.06.2026 1:500 4-01
LÕIGE A-A
8.0
Ol.ol. kinnistu piir
Riigitee 22186
Sõidutee olemasoleva
Pangodi-Kodijärve Seotud planeering, töö nr 019-25
"Palumäe külas asuva Kala maaüksuse
kruuskatte serv
tee (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala DETAILPLANEERING"
Olol. telg
Ruum Raamis OÜ
-0,5% 0,6% Olemasolev maapind
Seotud planeering
KONSTRUKTSIOON 1
Freespuru 10 cm
Killustikust alus 30 cm
Täitematerjal Tm_150 20 cm
Täitematerjal Tm_105 (vajadus vastavalt aluspinnasele)
Profileeritud olemasolev aluspinnas
Märkused: Mõõtkava 1:100
* Põikkalle vastavalt vertikaalplaneeringule
** Laius vastavalt asendiplaanile 5 4 3 2 1 0 5[m]
Tellija Töö nr
OÜ Viiruk T2620
Töö nimetus Objekti aadress
LANDVERK OÜ Lõõtsa tn 5, Tartu,
[email protected] Tartu maakond
Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 Kala maaüksuse mahasõidu projekt Kambja vald
Kontrollis Allkirjastatud Palumäe küla
Tarmo Rämmel digitaalselt
Projekteerija Allkirjastatud Joonis Projekti staadium
Aigar Reimann digitaalselt Tüüpsed ristlõiked Põhiprojekt
Projekteerija Allkirjastatud Fail Kuupäev Mõõt Joonis
T2620_PP_TL-6-01_tuupsed_ristloiked
Jaan Vagula digitaalselt 09.06.2026 1:100 6-01
Geodeetiline mõõdistus
Marleeni, Emili
Palumäe küla, Kambja vald, Tartu maakond
Töö nr. GA985
Koostaja: Silvar Uusna
Kontrollis: Jalmar Häelme (kutsetunnistus nr 224393 – Geodeet, tase 6)
Registrinumber 10152604
Registreerimisnumber RETTER-is EG10152604-0001
Turu tn 34b, Tartu
Tartu 51004
tel +3725036311
[email protected]
Sisukord
Asukoha plaan 3
Mõõdistustööde seletuskiri 4
Geodeetiline alusplaan 5
ASUKOHA PLAAN
Marleeni, Emili
Palumäe küla, Kambja vald, Tartu maakond
allikas:Maa-ameti geoportaal 2026
geoalus
Mõõdistustööde seletuskiri
Mõõdistatav objekt: topo-geodeetiline mõõdistus.
Objekti aadress: Marleeni, Emili, Palumäe küla, Kambja vald, Tartu maakond.
Töö nr.: GA985
Tellija: Sven Meister
Koostaja: Silvar Uusna
Kontrollis: Jalmar Häelme (kutsetunnistus nr 224393 – Geodeet, tase 6)
Mõõdistuse aeg: 19.05.2026
Koordinaatide süsteem: L-Est97
Kõrgused: EH2000
EH2000 kõrguste arvutamisel kasutatud geoidi mudelit EST- GEOID 2017 (Ellmann, A.;
Märdla, S.; Oja, T.: Eesti geoidi mudel EST-GEOID 2017. Tallinna Tehnikaülikool 2017.)
Väliandmete töötlemise programmid: ZWCAD 2020
Kasutatud lähtepunktid: OÜ Geosoft Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Kasutatud mõõteinstrumendi mark:
1. Spectra Precision SP60 (mitmesageduslik), horisontaalne täpsus ±8 mm + 1 ppm,
vertikaalne täpsus ±15 mm + 1 ppm
2. Trimble S5, nurga mõõtmis täpsus 2“, joone mõõtmise täpsus 1mm+2ppm
Mõõdistusviis: Reaalaja gps mõõdistus ja tahhümeetriline mõõdistus.
Seisupunktides orienteerimine teostatud integreeritud meetodil. Reaalaja mõõdistuseks
vajalikud GNSS parandid saadud OÜ Geosofti Trimble VRS Now püsijaamade võrgust.
Märkused:
Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Käesoleva geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud OÜ Elker RMT tööd nr GA326,
20.12.2024.
Katastriüksuse piirid Maa-amet 04.06.26 seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad
on informatiivsed.
Märkused:
Katastriüksuse piirid Maa-amet 04.06.2026 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.
Geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud OÜ Elker RMT tööd nr GA326, 20.12.2024.
Enne kaevetööde teostamist täpsusteda tehnovõrkude asukohad.
Geodeetiline alusplaan
ELKERRMT Marleeni, Emili
www.elker.ee
Palumäe küla, Kambja vald, Tartumaa
Turu tn 34b, Tartu
tel: +372 503 6311
e-mail:
[email protected] Töö nr. GA985 Mõõdistusaeg: 19.05.2025
Koostaja: Silvar Uusna Lehti 1
04.06.2026
Kontrollis: Jalmar Häelme Leht 1
Koordinaadid L-Est97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis Mõõtkava 1:500
N
111.64
EHITUSÕIGUSE TABEL:
11
11
1.
1.
33
11
08
Krunt nr 1
1.
32
kr
aa
3
02
2. 1
1
3.
1
1 1
v 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: Krundi pindala S
11
11
18 880 m²
1.
maatulundusmaa 100% 90
11
2.
.3
67
1
1.
1
3
9
63
1
02 13.
58 1
13. 1
11.
1
Hoonete Hoonete Hoonete Hoonete 95
12.
lubatud suurim suurim suurim 111.32
64
1
1
12.
maksimaalne lubatud lubatud lubatud 60
2.
78
1
1 x= 6452050
suhteline kõrgus: suhtel. sügavus: ehitisealune arv 111.36 1
12.
8,0 m 3,20 m pind: krundil*: 44
71 2.
y= 651050
1
12. 1
1
150 m² 2 1
1
72
2. kr
11
112.40
78 03
2.
1.
1
12. 1
1
5
4
29
*Hoonetele lisaks on lubatud rajatised
4.
Mäe-Ala 69 2 68
2. 112.27
2. 1
3.
11
113.18 1
1 1
1 1
1
28201:008:0226 ee
et
Maatulundusmaa 100%
j v
är 3.11
452 057 m² odi 1
1
64
112.26
-
diK 1
12.
go .00
114
3.83 a n 1
13
EHITUSÕIGUSE TABEL:
1
1
186P
.8
.62 22
14
nr
0
1 70 112.96
2.
ee
t 11
Krunt nr 2 114.62
m
l aan 3.73
a
38
6 1
1
9
4. v
õr
1
1
1
K
114.
114.3
66
4. 47
1
1 94 1
13.
Krundi kasutamise sihtotstarve: Krundi pindala 1
14.
99
4. 23
23 825 m² 1
1 15.
maatulundusmaa 100% 1
8
96
4. LEPPEMÄRGID (alusandmed):
1
1
112.74
N)
kill
L 112.72
( Mast nr 8
.55
us
114
12 5.35
Hoonete Hoonete Hoonete Hoonete DE
SI
1
1
av
Postkast T- 38 ht
.73
113
5.
lubatud suurim suurim suurim ES 11
usnä 0m 114.34
Planeeringuala piir
.20
uv x1 9
114
22186 Pangodi-Kodijärve tee 38 t
maksimaalne lubatud lubatud lubatud 113.22
1
15. i
Li
28201:008:0021 m Katastriüksuse piir
33
7
.3
114
113.08
suhteline kõrgus: suhtel. sügavus: ehitisealune arv
30
Transpordimaa 100%
9
65
5
14.
8,0 m 3,20 m pind: krundil*: 1 39 295 m² Kala
02
3.
3
1
1 A 28301:001:2240 Katastriüksuse nimetus, tunnus
250 m² Maatulundusmaa 100%
59 41
5. pindala ja sihtotstarve
115.1
112.32 1
14. 1
1 42 705 m²
3
113.39
113.39
112.24
5
*Hoonetele lisaks on lubatud rajatised tee )
113.42
112.71 Sõidutee piirjooned
ärve 40 PN
ij 1
15.
s(
29 od u a
111.59 1
12.
i-K av bam
aj Sõidusuunad
ht
114.35
od 56
4. pum
69 ng 1
1
nä 0m
1
12.
Pa s
i 5 113.20
um x1
112.63
Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
77
at
113.
1
12.
Pe 25m115.
113.43
75
62
30
110.85 11.
1 80
2.
5
1
1 .2 Veekogu veepiir (ETAK, 02.02.2025)
5
187
. 113.25 11 112.58
1
1 Kivijärve kalda piiranguvöönd 100 m veekogu veepiirist
114.57
116.02 112.93
114.44
64
32
1
15. 112.79
Jaska
11
85
02
2. 1
1 58
5. Kivijärve kalda ehituskeeluvöönd 50 m veekogu veepiirist
114.
5.
0. 1
1 28201:004:0037
1
1
Kivijärve kalda veekaitsevöönd 10 m veekogu veepiirist
56
110.12 Maatulundusmaa 100%
197
.
1
1 35 002 m² Kivijärve kallasraja ulatus 4 m veekogu veepiirist
28
. kr 113.57
1
11
161
. 112.22
1
10
1
9
37 Kraav
k
.0
11.
1
ra
8
06
.64
0.
115.43
a
1
1
v 10
114.93
34
114.92
11.
115
73
0.
1 114.42 Truup
99
10
8.
0 1
1 0. 112.65
1
09. 1
1 113.57
8.
1
39
88
0.
57
115.53
1
1
114.82
Heinamaa
115.59
114.63
kraav
82
0.
38
0. 1
30
1
8
114.38
5
1
1
114.2
Muru
115
33
115
55
0. 00
1
1 0.
.42
1
1 112.83
.47
2.7 Üksikpuu (okaspuud (mänd, kuusk), lehtpuu, viljapuu)
A
51
0. 111.86
3.5
1
1
7
113.44
40 112.43
109
.67
Puistu ala (mets, võsa)
A
10
115.43
111.73 113.16
114.95
A
9.
kü ün
114.93
Veetoru
95
H
113.16
Elektri madalpinge õhuliin
11 114.16
5
111.07 115.
.74 Elektri madalpinge maakaabelliin
68
112.69 Valguskaabel
20
kr
115.65
114.43
0
114.28
2
aa
114.24
v
Elektri õhuliini kaitsevöönd (2 m mõlemale poole liini)
115
115
110.26
.13
35
.
114.60
.24
112.62
74
112.77 112.16
2.7
5
111.84
lau t
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
H
112.92
111.69
4 0
109.79 .6 .7
5 5
11 11 Planeeritud krundi piir
7
113.66 1 Planeeritud krundi number
111.82
111.07
112.08
1
115.59
60 14. Planeeritud hoonestusala
114.71
114.84
114.52
73
2
4
114.1
115.56
112.65
kuur 65
4.
112.48 Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
1
1
110.20 1
1 41
4. (suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 3)
115.4
115.2
1
14.
28 112.16
21 Planeeritud juurdepääsutee ja parkimine (vt märkus 3)
0
4.
7
1 11
113.37
113.41 Planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale (vt märkus 3)
9
112.51
111.85
115.0
Planeeritud haljastus, sh 10% kõrghaljastus (vt märkus 3)
113.32
115.08
Planeeritud harvendusraide ala (vt märkus 3)
115.50
A
113.04 113.04
Parripõllu 110.94
112.41
Puurkaevu 10 m hooldusala (vt märkus 4)
28201:004:0045
112.60
Maatulundusmaa 100% 113.31
103 617 m² Planeeritud veetoru(vt märkus 5)
114.18 112.03 112.06
110.15 113.35
112.09 Planeeritud kanalisatsioonitoru(vt märkus 5)
Planeeritud elektrikilp
115
Planeeritud elektri maakaabelliin
.2
112.78
41
2
114.8
109.36
113.
115.69
Planeeritud omapuhasti (reovee mahuti 5 m kujaga
115.02
1
1 81
5.
1
1 61
5.
ja 10 m kujaga imbväljakuga, vt märkus 5)
8
112.07
11 72
112.06 4 114.
.7
4 Planeeritud servituudi seadmise vajadus tehnovõrgule (vt märkus 6)
114.76
2
114.7
11
Planeeritud servituudi seadmise vajadus juurdepääsuks (vt märkus 6)
114.9
3
.4
112.94
1
111.64
111.06 112.21
3
Peatumisnähtavus (PN)
114.11 114.25
113
112.87
bet 112.16
Liitumisnähtavus (LN)
.5
112.13
5
112.40 112.17
0
114.32
110.20
114.0
Riigitee teepeenra taastamine (vt märkus 7)
11
11
2
.6
3
112.74
.7
4
109.50
Riigiteega ristumine vastavalt Transpordiameti tüüp I joonisele (vt märkus 7)
114.63
1
11
Pi
i
2
r
an
.9
113.92 gu
.11
v
5
öö Likvideeritav objekt
nd
1
1
114
07
4. 00m
.6
1
1 111.79
111.89
kraav
2
11 23
11
Kala 4. 1
14.
21
1
1 1
4.8
28301:001:2240
113.
Maatulundusmaa 100% 07 04
13.
42 705 m² 1
111.02 1
1 87
2. 111.81
112.53
111.82
111.53
109.63
111.89
112.00 111.72
112.02
111.94
111.16 111.61
111.
67
111.69
111.82
110.54 111.53
111.06
111.73
109.52
111.40
110.78 111.55
111.58
111.04
110.42 111.42
110.76
III kat. kaitsealune liik E
109.74 hi
tus
Nymphaea alba (valge vesiroos) kee 111.12
109.25 l
uvöö
nd
110.40 50m
Parrise
x= 6451850 x= 6451850
110.88 28301:001:2239
Maatulundusmaa 100%
Kivijärv 110.02
y= 650750
30 503 m²
y= 651050
(Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900)
110.57
III kat. kaitsealune liik
109.18
Chlidonias niger(mustviires) 110.85 110.80
ja kat. kaitsealune liik
Dytiscus latissimus(laiujur) 110.46
Pangodi maastikukaitseala 2
28201:004:0047
110.53
Veekogude maa 95% Planeeritud paadisild
Maatulundusmaa 5% (indikatiivne asukoht)
170 669 m² 110.08 110.21
110.34
109.39
Ve
ekai 110.17
ts
ev 109.96
öö
nd
10m 109.66
109.32
109.52
109.41
MÄRKUSED:
Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja: Huvitatud isik:
1.Planeeringualaks on Kala maaüksus ja sellega piirnev kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee. Jaana Veskimeister Kambja Vallavalitsus osaühing Viiruk
Planeeringuala pindala on ligikaudu 4,56 ha.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt detsembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA326).
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on alusplaani Töö nimetus:
koostamise järel muutunud ja planeeringu koostamise käigus Maa- ja Ruumiametist alla laetud 02.02.2025. Palumäe külas asuva
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 02.02.2025. RUUM RAAMIS Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240)
3. Asendiplaaniline lahendus kirjeldab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus (hoonete paiknemine, mahasõit riigiteelt, Pädev ja pühendunud ruumilooja
juurdepääsutee, parkimine ja haljastus) antakse projekteerimisel. Planeeritud paadisild ja lähiala DETAILPLANEERING
4. Puurkaev on registrisse kandmata. Hooldusala on näidatud eeldatava perspektiivse projektikohase kasutuse järgi. (indikatiivne asukoht)
Joonise nimetus:
5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
6. Servituudi seadmise vajadus on põhimõtteline ning täpsustub tehnovõrkude ja ristmiku ning juurdepääsutee projekteerimisel. Ruum Raamis OÜ
7. Teepeenra ja ristmiku lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr:
[email protected]
019-25 03.11.2025 1:500 4
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse
(kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala
detailplaneering
Töö nr 019-25
Versioon 15.01.2026
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Osaühing Viiruk
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
[email protected]
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI.............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 8
2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 11
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 13
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 13
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 14
3.3 Kruntide ehitusõigus....................................................................................................................................... 14
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 14
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 15
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 16
3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine ............................................................................................... 17
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 17
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 18
3.8.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 19
3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................. 20
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 21
3.11.1 Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................................................... 21
3.11.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 21
3.11.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 22
3.11.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22
3.11.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 22
3.11.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 23
3.11.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 23
3.11.8 Tegevus Kivijärve kaldal ........................................................................................................................... 24
3.12 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25
3.13 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 27
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 29
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 31
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsus nr 47.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning
kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks
ning ehitamiseks.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohase s
sisus kasutatud:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringut“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
02.03.2006 otsusega nr 28);
⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“
(kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (valla kodulehel olevaid
materjale vaadatud 25.06.2025);
⚫ „Kambja valla Palumäe küla Parripõllu maaüksuse detailplaneeringut“
(kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 10.08.2017 korraldusega nr 1242);
⚫ Transpordiameti poolt väljastatud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks
(02.05.2025 nr 7.2-2/25/5777-2 ja hilisem koostöö);
⚫ Keskkonnaameti poolt väljastatud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks
(09.05.2025 nr 7-9/25/7234-2);
⚫ Planeerimisseadust ning teisi kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ ELKER RMT poolt
detsembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA326).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringuala paikneb Tartumaal Kambja vallas Palumäe külas. Maaüksus asub
Kivijärve põhjakaldal kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee ääres.
Planeeringualaks on Kala maaüksus ja sellega piirnev kõrvalmaantee osa.
Planeeringuala pindala on ligikaudu 4,56 ha.
Kala maaüksuse (28301:001:2240) pindala on 42 705 m² ja katastriüksuse
sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksusel asuvad ehitisregistrisse
kandmata amortiseerunud laut ja küün. Küüni kõrvale jääb isetekkeline
kõrghaljastus (peamised liigid on kask, remmelgas, vaher, pihlakas, pappel,
üksikute puudena ka okaspuud mänd ja kuusk.
Kõlvikuliselt koosseisult (Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendus, 25.06.2025
seisuga) moodustab Kala maaüksusest haritav maa 8 994 m 2 , loodusliku rohumaa
17 051 m², õuemaa 8 137 m² ja muu maa 8 523 m².
Kala maaüksus piirneb põhjast Pangodi-Kodijärve kõrvalmaanteega nr 22186,
lõunast Kivijärvega (Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900, veepeegli pindala
16,6 ha, kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ), idast hoonestatud
maaüksustega Jaska (28201:004:0037, maatulundusmaa 100%, pindala 35 002 m² )
ja Parrise (28301:001:2239, maatulundusmaa 100%, pindala 30 503 m²) ning läänest
hoonestamata maaüksusega Parripõllu (28201:004:0045 , maatulundusmaa 100%,
pindala 103 617 m²). Kala maaüksuse ida- ja läänepoolsel piiril asuvad kraavid.
Kala maaüksus on kaldega järve ehk lõuna suunas. Maaüksuse kõrgeim punkt,
u 115,7 m/abs, asub maaüksuse keskel vana lauda otsas ja madalaim,
u 109 m/abs, järve ääres.
Kala maaüksuse kirdepoolses nurgas asub vana pumbamaja (puurkaev ja
pumpla), mis ei ole registrisse kantud. Olemasolevalt on maaüksusel olemas
elektriliitumine (peakaitse 16A).
Pangodi-Kodijärve kõrvalmaantee on kruusakattega ja umbes 6 m laiune.
Planeeringualaga piirnevas osas on hoonetevaheline plats rajatud kuni riigiteeni
ja katteks on asfalt. Juurdepääs planeeringualale on olemasolevalt tagatud
riigiteega piirnevalt u 24 m laiuselt nimetatud platsilt. Liiklus kõrvalmaanteel on
kahesuunaline, kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Kõrvalmaantee aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024 aasta loenduse andmetel oli 74 sõidukit,
mille moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod.
Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi -Kodijärve tee) tulenevalt
ulatub planeeringualale tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast 1.
Kala maaüksusele ulatuvad Kivijärve kalda 100 m piiranguvöönd, 50 m
ehituskeeluvöönd ja 10 m veekaitsevöönd (veekogu veepiirist). Kuna tegemist on
avalikult kasutatava veekoguga, on järve kaldal ka kallasrada laiusega 4 m.
Kala maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000288) Pangodi
piiranguvööndis (KLO1101011), mille kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja
1
ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 7
maastikuilme, sealhulgas põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri,
metsade, järvede ja niidukoosluste säilitamine, ning kaitse eesmärgiks seatud
vingerja elupaiga kaitse (Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri § 14 lg 1).
Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS kohaselt ulatub maaüksusele väikeses ulatuses III
kaitsekategooria linnuliigi mustviires (Chlidonias niger, EELIS koodiga KLO9120843)
elupaik ja III kaitsekategooria taimeliigi valge vesiroos (Nymphaea alba , EELIS
koodiga KLO9335064) leiukoht.
Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud ja suhteliselt kaitstud, mis
tähendab, et piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi ja suhteliselt hästi
kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes 2.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal (vt skeem 1), mille valitsejaks on
Keskkonnaamet.
Skeem 1. Kala maaüksuse (helesinine kontuur) paiknemine Pangodi maastikukaitseala
(punane ala) suhtes. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kuvatõmmis 25.06.2025
2
Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 50 000
8 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Planeeringuala ümbruses on enamasti hõredalt paiknevad talukohad (sh ka
põlised talukohad) või väiksemad suvila asumid (Kivijärve aiandusühistu).
Hoonekomplekside vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad ning
madalsood. Hoonestatud maaüksused on nii elamu- kui maatulundusmaa
sihtotstarbega.
Planeeringualast u 700 m lääne suunas Kodijärve (KKR kood VEE2101000) ääres
asub endine Kodijärve mõis ja park. Endise mõisa territooriumile on rajatud
Kodijärve Kodu peremajad (erihooldusteenus).
Vallakeskus Kambja alevik jääb planeeringualast u 12,5 km kaugusele. Lähimad
teised keskused on Elva (planeeringualast u 14 km kaugusel), Otepää (u 16 km
kaugusel) ja Tartu (u 25 km kaugusel).
Lähim bussipeatus asub Kodijärve mõisa juures Tatra -Otepää-Sangaste tee ääres
jäädes planeeringualast u 1 kilomeetri kaugusele (mööda teed mõõdetuna).
Planeeringuala piirneb läänest 2017 aastal kehtestatud „Kambja valla Palumäe
küla Parripõllu maaüksuse detailplaneering uga“, mille kohaselt on olemasolev
Parripõllu maaüksus ette nähtud jagada kaheks krundiks ning ühele krundile on
lubatud ehitada üksikelamu koos kuni kahe abihoonega. Planeeringulahendus ei
ole käesoleva planeeringu koostamise ajaks ellu viidud.
Olemasolevad pääsud Kivijärve äärde (avalikud juurdepääsud kallasrajale)
teadaolevalt puuduvad. Avaliku juurdepääsu kallasrajale ei ole kavandatud ka
kehtiva „Kambja valla Palumäe küla Parripõllu maaüksuse detailplaneeringuga“.
Kala maaüksus asub riigitee ja Kivijärve vahelisel alal ning piki maaüksuse
läänepiiri, mis on kõige lühem lõik riigiteelt järveni, on u 100 m. Seetõttu on Kala
maaüksuse läänepiiri äärne ala sobiv avaliku juurdepääsu kavandamiseks
kallasrajani.
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“
(2019), „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (2007)
ja „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering “ (2006).
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-
planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste
planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva
kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu
sümbioosis.
Kuna „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ on nendest kõige täpsem
(asukoha spetsiifilisem) ja teised eelmainitud üldplaneeringud viitavad enda
materjalides just sellele dokumendile, on käesoleva detailplaneeringu koostamisel
lähtutud eelkõige maastikukaitseala üldplaneeringust .
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi
ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku toimimise tagamise
alade hulka. Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku puhul on tegemist II
väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega alaga.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 9
Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik
maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi
hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest
lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-
planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis
tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku
toimimine.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas “ kohaselt jääb
planeeringuala n-ö valgele alale ehk alale, kus säilib olemasolev maakasutus.
Kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee äärde on planeeritud jalgrattatee.
Samaselt maakonnaplaneeringuga asub planeeringuala riikliku tähtsusega
väärtuslikul maastikul Pangodi ümbrus (R5); samuti jääb planeeringuala Pangodi
piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale ja miljööväärtuslikule
hoonestusalale (Pangodi maastikukaitseala on üldplaneeringu koha selt
miljööväärtuslik hoonestusala).
Pangodi ümbruse kõige olulisemateks väärtusteks on Pangodi järv ja selle ümbruse
vahelduv reljeef, suurepärased vaated Pangodi järvele; looduskaitsealad ja
objektid. Pangodil kui pikaajalisel puhkepiirkonnal on ka kõrge rekreatiivne ja
turismipotentsiaal.
Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada
piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist
väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb
lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb
vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete
ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb
väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike
rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise
võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta .
Pangodi maastikukaitseala piires kehtib „Pangodi maasikukaitseala
üldplaneering“, mis on suurema detailsusega kui „Kambja valla üldplaneeringu
endise Kambja valla osas“. „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ ja
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ täiendavad teineteist
ning „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ ei muuda
maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi
analoogiliselt teistele maa-aladele seatavate tingimustega. Juhul, kui „Kambja
valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ ja „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneering“ ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“. Kui „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ on mingi valdkond reguleerimata, kuid valla üldplaneeringus on
see reguleeritud, tuleb arvestada „Kambja valla üldplaneeringus endise Kambja
valla osas“ toodut.
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ maakasutuse joonise järgi on
planeeringuala valdavalt maatulundusmaa ja endise laudakompleksi hoonete
alune maa on märgitud planeeritavaks elamumaaks E2 ja E3:
⚫ E2 – kuni kaks hoonet kokku suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 150 m²,
sh on ühe hoone suurim lubatud ehitesealune pind 125 m 2 .
⚫ E3 - kuni kolm hoonet kokku suurima lubatud ehitisealune pinnaga 250 m 2 ,
sh on ühe hoone suurim lubatud ehitisealune pind 125 m 2 .
10 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Uushoonestus peab moodustama ühel elamumaa maatükil (talu)õue. Kogu
planeeringuala piires ehitatavate hoonete suurimaks lubatud kõrguseks on 8 m.
Arhitektuurilistest ehitustingimustest on määratud:
⚫ katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult
puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi;
⚫ katusekalle: kahepoolne kalle 40…47 kraadi;
⚫ välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja
kivi (va maakivi) on keelatud;
⚫ avatäited: plast- ja metallraamidega aknad on keelatud. Katusaknad on
keelatud, välja arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes;
⚫ piirded: piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni
1,0 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja
järvedele;
⚫ värv: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud
värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja
olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid.
Vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadete joonisele jääb
planeeringuala väga mitmesse vaatekoridori (vt skeem 2). Sellest tulenevalt tuleb
olemasolevaid vaateid säilitada ja vajadusel vaateid avada.
Skeem 2. Kuvatõmmis „Pangondi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadetest koos
planeeringualaga.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud nii kehtiva valla üldplaneeringu
kui maastikukaitseala üldplaneeringu põhimõtteid ja suuniseid, sh arhitektuurilisi
tingimusi. Üldplaneering näeb ette perspektiivse jalgrattatee kõrvalmaantee
22186 Pangodi-Kodijärve tee äärde. Üldplaneering ei määra täpset trassikoridori,
sh kummal pool riigiteed kergliiklustee peab paiknema , vaid põhimõttelise
suundumuse jalgrattatee asukohale. Käesoleva planeeringuga ei tule tagada
võimalust perspektiivse jalgrattatee rajamiseks (reserveerida maa-ala). Võimaliku
ja perspektiivse jalgrattatee tegelik asukoht selgub projekeerimise käigus ja juhul,
kui käesoleva planeeringuga piirnevas osas nähakse ette jalgrattatee riigitee
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 11
lõunapoolsele, st planeeringuala poolsele küljele, tehakse koostööd maaüksuste
omanikega.
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt on kavandatavad
maakasutus- ja ehitustingimused integreeritud üldplaneeringusse Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringust muutmata kujul. Kuna käesoleva
detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatakse maastikukaitseala
üldplaneeringuga, on sellest tulenevalt lahendus kooskõlas ka uue
üldplaneeringuga.
2.4 Maastikuanalüüs
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal Kivijärve kaldal. „Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringu“ ruumilise arengu põhimõteteks käesoleva
detailplaneeringu eesmärki silmas pidades on:
⚫ säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid maastikule ning järvedele,
eriti üldkasutatavate teede ääres;
⚫ sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks
häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult ala väärtusi .
Vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadete kaardile on
Kivijärvele väga palju vaateid peamiselt ümbritsevatelt teedelt (vt skeem 2).
Pangodi-Kodijärve teelt avanevad ilusad vaated künklikule põllu -
majandusmaastikule, mida ilmestavad vanad talukohad, järvesilmad ning puude -
põõsastega madalsood. Tänu planeeringuala ümbrusesse jäävale haritavale
maale (metsaala puudumisele) on planeeringualale ja planeeringualalt suuremas
osas säilinud avatus ja vaadeldavus nii järvele kui selle ümbruse maastikule
(vt skeem 3). Vaateid kitsendab vaid planeeringuala idapiiril kraavi ääres kasvav
puistu (puude ja põõsaste grupp).
Skeem 3. Vaated Kivijärvele. Planeeringuala on markeeritud sinise kontuuriga. Aluskaardina on
kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotot 2024.
12 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
„Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024“ maastiku hooldamise
ja taastamise joonisel (vt skeem 4) on näidatud maastikukaitsealal, sh
planeeringualal tehtavad ning planeeritavad tegevused. Selle kohaselt tuleb
jätkata senise hoonestuse (planeeritud õuealade) ümber oleva niidu niitmist, et
vältida selle võsastumist ja vaadete kinni kasvamist. Lisaks on märgitud
planeeringualast idapoole jääva kraavi juurest puude eemaldamine , et taastada
vaatelist ala.
Skeem 4. Väljavõte „Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024“ joonisest nr 30
„Maastiku hooldamine ja taastamine“. Sinise piirjoonega on märgitud planeeringuala asukoht.
Ala vaatelisust mõjutab ka hoonete asukoht ja mahud. Vastavalt „Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringule“ on ühe hoone suurim lubatud ehitisealune
pind 125 m² ja kõrgus kuni 8 m. See tagab, et uued hooned oleks piirkonda
sobivad. Hooned tuleb paigutada vastavalt „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ määratud elamumaa alale, st hetkel olemasoleva, aga
lammutamisele määratud hoonestuse ümbrusesse. Sellega tagatakse juba välja
kujunenud olemasolevad vaated ja asustusstruktuur.
Tulenevalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatekoridoridest ehk
järve ja maastiku vaadeldavuse tagamisest teedelt, arvestatakse planeeringu-
lahenduse koostamisel järgnevaga, et tagada vaadeldavuse jätkumine ning
paranemine:
⚫ Kruntide hoonestusalad määratakse olemasoleva laudahoonete asukohast järve
poole (teest kaugemale), et parendada järve vaadeldavust piirnevalt
Pangodi-Kodijärve teelt.
⚫ Nähakse ette kraavide (vähemalt osaline ja eelkõige idapiiril) puhastamine, et
parendada järve vaadeldavust piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt ja ka
kaugematest punktidest.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 13
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele , vastavusele
liigilt üldisematele planeeringutele (esitatud peatükis 2.3) ja maastikuanalüüsile
(esitatud peatükis 2.4).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on
kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ viia ellu üldplaneeringutes ette nähtud areng, st anda alus maastikumustrisse
sobival alal elamute ja abihoonete ehitamiseks;
⚫ näha ette vaadete säilimine ja parendamine;
⚫ näha ette avalik juurdepääs kallasrajale;
⚫ kavandada lahendus üldplaneeringute põhimõtteid järgides (hoonestusalad,
hoonete kõrgus, haljastus, piirdeaiad, tehnovõrkude lahendus jmt).
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ Määrata hoonestusala (kui maksimaalne õueala) „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ ette nähtud elamumaa põhimõttelises asukohas;
⚫ Määrata hoonestusala suuruses, mis järgib piirkonna maastikumustrit ja tagab
vaated piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt;
⚫ Määrata arhitektuursed tingimused piirkonna hoonestuslaadi ja iseloomulikke
näitajaid arvestades („Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus“ ette nähtud
hoonete arvu ja kõrgust, paigutust ja mastaapi, välisviimistlus jmt arvestades);
⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud heakorra ja haljastusnõuded, sh säilitamaks ja
parendamaks vaatelisust Kivijärvele;
⚫ Optimeerida riigiteelt mahasõitude arvu ja juurdepääsuteede alla minevat ala,
mistõttu on planeeritud kruntidele kavandatud ühine mahasõidu asukoht (üks
riigiteega ristumine) ja osaliselt ühine juurdepääsutee;
⚫ Maksimaalselt kasutada ära senist tehnilist taristut, mistõttu on säilitatud senine
puurkaevu asukoht ja nähtud ette selle rekonstrueerimine;
⚫ Vajadusest tagada kõige lühemat teed pidi juurdepääs Kivijärve äärde
(kallasrajale), samas kõige vähem elanike privaatsust häirivalt, mistõttu on
juurdepääs kallasrajale planeeritud krundi nr 1 läänepiiri läheduses.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksus jagamine kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks suurusega
vastavalt 18 880 m² (krunt nr 1) ja 23 825 m² (krunt nr 2).
Kruntide moodustamine on näidatud joonisel nr 4. Planeeritud kruntide alusel
moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel
loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
14 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned
(üksikelamu ja abihoone(d)).
Hoonestusalad on antud „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus“ määratud
elamumaade põhimõttelises asukohas ja ulatuses, mis võimaldab projekteerimise
käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ning kuju (moodustada sobiv
õueala).
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabeli tes.
Mõlemale krundile jääv senine hoonestus (v.a krundil nr 2 asuv puurkaev -pumpla)
on ette nähtud lammutada.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse:
⚫ krundil nr 1 ette ühe üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja ühe
abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud
suurim lubatud ehitisealune pind (150 m²) on antud kokku üksikelamule ja
abihoonele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 125 m², abihoone
ei tohi olla suurem kui elamu;
⚫ krundil nr 2 ette ühe üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni
kahe abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses
toodud suurim lubatud ehitisealune pind (250 m²) on antud kokku üksikelamule ja
abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 125 m²,
abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu;
Ehitusõiguses ette nähtud hoonetele lisaks rohkem hooneid, sh vabaehituse
hooneid (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ei ole lubatud rajada. Küll
on lubatud kasvuhooned ja rajatised (nt laste mängumajad, jäätmemaja
(prügikonteinerite varjualune), lehtla jmt).
Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihoone(d) ning võimalikud kasvuhooned ja
eespool nimetatud rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala
piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud) .
Mõlemale planeeritud krundile on antud võimalus Kivijärve äärde rajada ujuk - ehk
pontoonsild (vt ka ptk 3.11.8).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud kruntidele toimub uue ristumiskoha rajamisega
kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve teelt umbes 2,68 km-l. Joonisel nr 4
näidatud ristumise asukohta on lubatud projekteerimisel täpsustada arvestedes ,
et ristumine ei tohi olla täpselt teisel pool teed asuva ristmiku vastas (Mäe -Ala
maaüksuse juurdepääsutee), st on vajalik teatav nihutus (soovitatavalt min 10 m)
ja ristumiskohal peab olema tagatud normide kohane nähtavus .
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 15
Ristumiskoha ruumivajaduse kavandamiseks lähtuda tüüpjoonisest I. Riigitee
ristumiskohta rajamiseks tuleb Transpordiameti käest
(
[email protected]) taotleda nõuded riigitee ristumiskoha rajamiseks.
Uue ristumiskoha rajamisega koos tuleb likvideerida riigiteega külgnev olemasolev
plats ja taastada riigitee teepeenar. Senise asfaltkattega platsi asemele rajada
kruusakate.
Kuna krundi nr 1 õuealale (hoonestusalale) ulatub Kivijärve kalda piiranguvöönd,
tuleb piiranguvööndis mootorsõidukiga liikumiseks, sh ka parkimiseks, rajada selleks
ette nähtud tee(d) ja parkimisala 3.
Parkimine tuleb lahendada krundi piires õuealal või selle lähedal nähes ette
vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimislahendusega peab olema välistatud
manööverdamine riigiteel.
Autotranspordi juurdepääsu indikatiivne asukoht koos nähtavuskolmnurkadega on
näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja
manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid
arvestama ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse
keskkonda.
Kõikidele kavandatavatele hoonetele tuleb koostada värvipassid.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Lubatud kõrgus ja korruselisus: kuni 8 m ja kuni kaks korrust (teine korrus
katusealusena), lubatud on ka üks maa-alune korrus;
⚫ Lubatud katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb
kasutada ainult puitu) või mati värviga valtsplekk, kivi;
⚫ Katusetüüp: viilkatus;
⚫ Katusekalle: kahepoolne kalle 40–47 kraadi;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja
kivi (v.a maakivi) on keelatud;
⚫ Plast- ja metallraamidega aknad on keelatud;
⚫ Katusaknad on keelatud, välja arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes;
⚫ Sokli kõrgus: lahendada projekteerimisel hoone proportsiooniga sobivalt;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hooned tuleb hoonestusalale
paigutada selliselt, et tekiks (talu)õu.
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide
paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale. Paneelide
paigaldamine maapinnale on keelatud. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad
kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
3
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6
16 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või
likvideerimise kohustust üksikpuude/-põõsaste kaupa. Oluline on tagada vaadete
säilimine ja parendamine.
Väljaspoole õueala jääval alal tuleb hoida avatust ja vaateid maastikule ning järvele.
Seetõttu tuleb õuealast väljaspoole jäävaid alasid perioodiliselt hooldada, et ei
hakkaks kasvama isetekkeline puistu (nt niita korra või paar suve jooksul).
Krundi nr 2 idapiirile jääva kraavi ümbrust tuleb puhastada (vähemalt osaliselt), et
parendada järve vaadeldavust piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt ja ka kaugematest
punktidest. Soovitatav on samaaegselt puhastada ka väljaspool planeeringuala
Jaska maaüksuse alal.
Hoonestusala (õueala) piiresse jääv olemasolev kõrghaljastus säilitada
minimaalselt 50% ulatuses, sh arvestada, et minimaalselt 10% vastava krundi
hoonestusala (õueala) piiresse jäävast alast peab olema kaetud kõrghaljastusega
(arvestada võrade (perspektiivseid) täismõõtmeid).
Soovitatav on hoonestuse ümbruses maksimaalselt säilitada pärast teekatendi üles
võtmist alles jääv kõrghaljastus ja põõsagrupid (krundil nr 1) ning üksikpuud (krundil
nr 2), mis võrreldes istutatava haljastusega omavad kohest roheefekti. Samuti
pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele) ja
tagab suurema liigirikkuse. Krundil nr 1 maantee poolsel alal (hoonestusala ja
maantee vahelisel osal) on soovitatav teha harvendusraiet, et parendada vaateid
järve suunal.
Kuna planeeringuala jääb Pangodi piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku
tugialale, tuleb väljaspool hoonestusala (õueala) säilitada keskkond
maksimaalselt looduslikuna ja keelatud on piirete rajamine väljaspool õueala.
Piirdeaedade kasutamise soovil peavad need olema avadega ja looduslikest
materjalidest (puit) kõrgusega kuni 1,0 m. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi
sulgeda vaateid maastikule ning järvele.
Krundi nr 1 ja nr 2 õueala haljastus lahendatakse vastavalt maaomaniku soovile.
Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas looduslikult levivaid puu ja
põõsa liike ning traditsioonilisi taluaia püsikuid .
Haljastuse säilitamisel ja kavandamisel tuleb arvestada, et mahasõidu ristumisel
riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud
peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust
piiravaid takistusi.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) muutmine väljaspool õueala ei ole lubatud,
säilima peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda
vajadusel tõsta ainult õuealal, juurdepääsutee ja parkimisalal ning hoonealustes
osades. Maapinna muutmine on lubatud minimaalses vajalikus ulatuses ja
kõrguseni. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning Keskkonnaametiga
on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
hoonestuse, teede ja tehnovõrkude asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb
arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigitee alale.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 17
3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine
Detailplaneeringuga nähakse ette avaliku juurdepääsu tagamine Kivijärve
kallasrajale planeeritud krundi nr 1 läänepiiri läheduses.
Juurdepääsu tähistus ja juurdepääsutee (raja) asukoht ning selle olemus (nt võib
piisata suvel u 2 m laiusest niidetavast teealast või pinnasteest) tuleb kokku
leppida kohaliku omavalitsusega. Keelatud on sillutatud või kruusaga tee
rajamine.
Planeeritud jalakäijate avalik juurdepääs järveni ja sellega seonduv planeeritud
servituudi seadmise vajadus on nähtav joonisel nr 4. Tegemist on põhimõttelise
asukohaga, mis täpsustub servituudi seadmisel.
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu
tuleb ette näha lokaalsed lahendused. Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse
kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud u 120 l. Arvestades
keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks
üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in) krundi kohta. Veevõtukohana
on kavandatud krundil nr 2 rekonstrueerida puurkaev-pumpla. Arvestades
eeldatavat projektikohast veevõttu ööpäevas, on puurkaevul 10 m hooldusala.
Olemasoleva puurkaevu säilitamiseks tuleb see seadustada, esitades kas
puurkaevu passi või tellides puurkaevu rekonstrueerimise projekti vastavalt
kehtivatele nõuetele. Puurkaevu passi olemasolul tuleb see esitada koos kõigi
juurdekuuluvate dokumentidega. Kui passi ei ole siis saab rakendada
ehitusseadustiku 14. peatükki. Puurkaevu ja -augu ümbertegemisele kohaldatakse
ehitusseadustiku §-des 123–126 sätestatut. Puurkaevu või -augu ümberehitamine
on puurkaevu või -augu ümbertegemine, puurkaevule või -augule osade lisamine
või asendamine puurkaevu või -augu seisukorra parandamiseks, rikke
kõrvaldamiseks või kasutusaja pikendamiseks. Ehk puurkaevu seadustamiseks võib
rakendada puurkaevu ümberehitamise nõudeid. Selleks, et puurkaev kanda Eesti
looduse infosüsteemi, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ning
ümberehitamise projekt. Puurkaevu rekonstrueerimise (ümberehitamise) projekti
tuleb tellida ettevõttelt, kes omab vastavat tegevusluba ehk hüdrogeoloogiliste
tööde tegevusluba valdkonnas „Puurkaevude ja –aukude puurimine,
ümberehitamine ja lammutamine“.
Põhjavesi piirkonnas on kaitstud ja suhteliselt kaitstud.
Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,
millest väljuv vesi suunatakse imb- või filterväljakusse). Imbväljakuga omapuhasti
projekteerimisel (asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja
kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud
imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja
aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks ta gatud immutussügavus
aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)). Filterväljaku rajamisel on
võimalik heitvesi suunata ka vastava krundiga piirnevasse kraavi. Heitvee
18 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
suunamine Kivijärve on keelatud. Eesvoolu suunatav vesi peab vastama
kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud puurkaevu (joonisel tähistatud
„pumbamaja“) ja omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on
lubatud lahendust täpsustada arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja kanalisatsioonisüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
⚫ Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade
sattumist riigitee teemaale. Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine
riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks);
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m;
⚫ Vältida tuleb kanalisatsiooniehitiste kujade sattumine riigitee teemaale, kuna kuja
on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus. Seejuures tuleb
välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele
on riigitee kraav eelvooluks).
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette
looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste
kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib
hoonete ümbruses rajada drenaaži ja suunata drenaaživee vastava krundiga
piirnevasse kraavi. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, sh
riigitee alusele maaüksusele (vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist) ning
Kivijärve on keelatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust
põhjustavaid maaparandustöid ning ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist. Sademevee eesvoolu (kraavi) juhtimise korral peab see vastama
kehtivatele õigusaktidele.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 499208 (välja antud 27.06.2025, kehtivad kuni 27.06.2027).
Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Kivijärve:(Elva)
alajaama fiidri F2 baasil. Kui projekteerimisel otsustatakse säilitada olemasolev
õhuliin, saab liitumise viia mastil asuvasse kilpi ja krundi nr 1 liitumine lahendada
maakilbiga (kilbi toitekaabel mastist 8). Kui on soov õhuliin krundilt nr 2
eemaldada, tuleb õhuliin demonteerida ja projekteerida maakaablitrass
Pangodi-Kodijärve tee äärde (kruntide nr 1 ja 2 alasseI ning mõlema krundi
liitumine lahendada maakilbiga). Joonisel nr 4 on kajastatud eeldatav esimene
variant. Projekteerimisel on lubatud joonisel näidatud lahendust vastavalt
eeltoodule muuta. Kilbi asukoht peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 19
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ -le
esitada maaüksuse aadress.
Elektriauto(de) laadimistaristu kavandada vastavalt ehitusseadustikule.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks,
reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.8.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb
süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel -
või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud
projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda
projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et
tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et
hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) .
Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi
lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi
lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole
visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade
välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või
katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on kavandatud mobiilside näol.
Kuna Pangodi-Kodijärve tee ääres kulgeb MTÜ Eesti Andmesidevõrgule kuuluv
valguskaabel, on kruntide omanikel soovi korral võimalik esitada taotlus liitumiseks.
Liitumistaotlus on võimalik teha detailplaneeringu lahendusest sõltumatult.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
20 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa
välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3
klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule
levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud
ehitisealune pind on lubatud vastavalt kuni 150 m² ja 250 m².
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest vähemalt 200 m
kaugusele. Käesoleva planeeringuga planeeritud kruntide hoonestusalade
vaheline kaugus on 40 m, st veevõtukohana võib kasutada lähimat nõuetele
vastavat veevõtukohta.
Lähim olemasolev veevõtukoht (vt joonis nr 2) asub Kodijärve ääres umbes
1-1,2 km kaugusel planeeringualast (mööda teed mõõdetuna). Tegemist on
loodusliku veevõtukohaga.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega
kõrvalmaanteelt nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate
normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809 -1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 21
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (olemasoleva maaüksuse kaheks
krundiks jagamine ja sinna väikesemahuliste elamute ehitamine) ei põhjusta
eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale
koormav. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse
ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja
selle mõjualaga.
3.11.1 Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine 4. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise
ja haljastuse temaatikale. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete
sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad
pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad
suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.
Planeeringualale kavandatavate elukohtade puhul on head võimalused
kliimamuutustega toime tulekuks, kuna läheduses on jahutust pakkuv järv, suuri
kõvakattega pindu, sh katusepindu ei kavandata, kruntide pindalad on suured ja
hoonestusest jäävad vabaks suured looduslikud alad, mis tulevad eeldatavalt
hästi toime ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada või istutada
täiendavat varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata
tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.
3.11.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud alal.
Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole
ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt. Soovi või
vajaduse korral võib võimaliku sademe- ja drenaaživee suunata vastava krundiga
piirnevasse kraavi. Sel juhul tuleb täita kehtivaid õigusakte, mis on ette nähtud
eesvoolu suunamisel. Heit- ja sademevee juhtimine Kivijärve on keelatud.
Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni
planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav
tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
4
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
22 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.11.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb jätkuvalt lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
„Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda suletavatesse konteineritesse.
Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada varjualuse alla.
Ehitus- ja lammutusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla
jäätmehoolduseeskirjale“.
3.11.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.5.
3.11.5 Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal.
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi
hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.
Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus - ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „ Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase “, mis on samas
õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,
kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav
ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste ja
standardiga).
Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on
täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi
läbiviimist.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 23
3.11.6 Insolatsioon
Juhendi 5 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala
ulatus ja omavaheline kagus) ning naaberhoonete kaugus võimaldab tagada
normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse
arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.11.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda
kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „ Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ nõuetest.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused
on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „ Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õh ukvaliteedi hindamispiirid“.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “.
Kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee liikluskoormus on madal (aasta
keskmine ööpäevane liiklus 2024. aasta loenduse alusel oli 74). Senise asfaltplatsi
rajamisel tuleb taastada teeperv ja rajada uus teekate, milleks on eeldatavalt
kruusakate. Kuna hoonestusala on määratud väljaspoole tee 30 m kaitsevööndit ,
ei ole otstarbekas seada täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või
arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on eeldatavalt tagatud, kuid vajadusel tuleb õhukvaliteedi tagamiseks
toestada kruntidega piirnevas lõigus tolmutõrjet.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete
tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal).
Hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed
vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ toodud
normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud naaber eluhoonetest võimalikult
kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega
seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid
või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib
ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid
kasutades:
5
https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11.8 Tegevus Kivijärve kaldal
Planeeringualale ulatub Kivijärve (Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900) kalda
10 m veekaitse-, 100 m piirangu- ja 50 m ehituskeeluvöönd (arvestatud veekogu
veepiirist); planeeringualale jääb ka Kivijärve 4 m laiune kallasrada.
Planeeringulahendus võimaldab planeeritud kruntidega piirnevale alale Kivijärve
äärde rajada paadisilla (kummalegi krundile eraldi) . Looduskaitseseaduse § 38 lg
6 kohaselt tohib paadisilda rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus
ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Planeeringuga kavandatakse ujuk - ehk
pontoonsilda, mis on teisaldatav ega eelda suuremahulisi pinnase töid ja ehitust
kaldal, v.a kinnitusvaiade maasse löömine. Seetõttu võib eeldada, et paadisilla
rajamise ja võimaliku ümbertõstmisega kalda kaitse eesmärkidega vastuollu ei
minda.
Kuna Kivijärve ääres asub III kaitsekategooria taimeliigi valge vesiroos ( Nymphaea
alba, EELIS koodiga KLO9335064) leiukoht, on paadisildade rajamine lubatud
tingimusel, et leiukohas ei seata ohtu liigi säilimine 6.
Veeseaduse § 119 kohaselt on veekaitsevööndis (10 m veekogu veepiirist)
keelatud puu- ja põõsarinde raie Kivijärve kaldal ilma Keskkonnaameti
nõusolekuta (p 2) ja ehitamine, välja arvatud juhul, kui välditakse kalda erosiooni
ja hajuheidet, ning kui tegevus on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud
ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Paadisilla rajamise ehitustööde käigus tuleb
vältida Kivijärve kalda kahjustamist. Kõik ehituslikud meetmed tuleb kavandada
ettevaatuspõhimõtte alusel, st teha töid käsitsi või väiketehnikaga; ehituskaevik
veetorule ja elektri maakaabelliinile tuleb teha võimalikult kitsas.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 kohaselt on piiranguvööndis mh keelatud
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid, välja arvatud metsa -
ja põllumajandustöödeks. Planeeritud krundil nr 1 mootorsõidukitega liiklemiseks,
kui tegemist ei ole metsa- ja põllumajandustöödega, tuleb rajada selleks
määratud tee(d) (vt ptk 3.4).
Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumisek s 7. Kohaliku
omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu
6
looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute
loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas
7
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 25
kallasrajale 8. Planeeringulahendusega on tagatud kallasrajale pääs (vt ptk 3.7) ja
kallasrajal liikumine, st krundi nr 1 igakordne omanik peab tagama igaühele
kallasrajale pääsu ja kruntide nr 1 ja 2 igakordsed omanikud peavad igaühel
lubama kallasrada kasutada. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe
meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada) 9 . Kui ajutisel
kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt
oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav 10.
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2:
⚫ puurkaevu ja veeühenduse rajamiseks krundi nr 1 kasuks;
⚫ elektriühenduse rajamiseks krundi nr 1 kasuks.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2:
⚫ olemasolevale elektri õhuliinile võrguvaldaja (Elektrilevi OÜ) kasuks (tingimusel, kui
õhuliin säilitatakse).
Ka teistele võimalikele Elektrilevi OÜ tehnorajatiste tuleb tagada maakasutusõigus
servituudialana õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses .
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude t alituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Servituudi seadmise vajadus on kruntidel nr 1 ja 2 üksteise kasuks juurdepääsu
tagamiseks riigiteelt.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 1 avaliku juurdepääsu tagamiseks
kallasrajale kohaliku omavalitsuse kasuks.
Servituudialad joonisel nr 4 on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimise
käigus ja servituudi seadmisel vastavalt tegelikule asukohale.
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Otstarbeka planeerimise põhimõtet silmas pidades on varem kasutuses olnud
puurkaev-pumpla ette nähtud rekonstrueerida ja uuesti kasutusele võtta.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
8
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7
9
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 3
10
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 6
26 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse , sh senise hoonestuse
lammutamise perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni
tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist
ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades
planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormust
ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel kahe majapidamise korral oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub.
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal ja Kivijärvest tulenevalt on alal
veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning kallasrada. Maastikukaitseala
peamised ohustavad tegurid on põldude võsastumine ja läbi selle vaadete
kadumine ning järve kallaste liigne hoonestamine.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju läbi olemasolevate vaadete ja
maakasutuse tüübi säilimise ning vaatekoridoride parendamisel läbi vanade
hoonemassiivide lammutamise, niidu hooldamise ja puude/ võsa eemaldamisega
kraavidest.
Planeeringulahendus näeb ette läbi krundi nr 1 pääsu kallasrajale. Kuna
planeeritud krundid on lubatud piirdeaiaga piirata ainult õuela ümbruses, ei ole
takistatud ka kallasrajal liikumine.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.
Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed
nõuded, mis tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning
rikastavad keskkonda (sh paremate vaadete tekkimisega).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses
mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse
realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva haljastuse
likvideerimine (vaadete avamiseks) ja uushaljastuse istutamise nõuded.
Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega. Nimetatud
nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule
omavalitsusele planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 27
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse vastava krundi
omaniku poolt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt
ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale
projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja
ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires ja detailplaneeringuga
funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala. Kohalik omavalitsus ja
Transpordiamet ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud
kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused
peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa
taotlemist.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine
(riigitee ristumine, elektriühendus, puurkaevu rekonstrueerimine).
3. Servituutide seadmine (elektriühendus, veeühendus, juurdepääsud).
Servituutide kanded kinnistusraamatusse (vastavale krundile, kelle kasuks servituut
seatakse) tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoonetele ehituslubade väljastamise
eelduseks on kohustus likvideerida teega külgnev plats ja lammutada alal olevad
hooned, ehitada välja riigitee ristumine ja juurdepääsutee ning rekonstrueerida
puurkaev (asjakohasel juhul väljastatud kasutusluba).
Arendusega seotud tee (juurdepääs riigiteelt) tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
enne planeeringualale mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise
alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale
isikule).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ristumiskoha rajamiseks tuleb ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel taotleda
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi
ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis,
tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet.
Ujuvsildade paigaldamise korral tuleb see tegevus huvitatud osapoolel Pangodi
maastikukaitseala 2 kinnisasja (28201:004:0047) osas RMK-ga täiendavalt
kooskõlastada.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/ Kooskõlastuse/ Märkused
arvamuse andja arvamuse
kuupäev ja
number
Elektrilevi OÜ, 03.11.2025, Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid, tehnilised tingimused
Maie Erik kooskõlastus nr ja kooskõlastusleht. Kooskõlastatud tingimusega: tööjoonised
6443070251 kooskõlastada täiendavalt.
RMK, 05.11.2025 Kuna planeeritud tegevus jääb Pangodi maastikukaitseala
Kinnisvaraosakonna kiri nr territooriumile, siis palume planeeringu kooskõlastada ka kaitseala
planeeringute 3-1.1/2025/7388 valitseja Keskkonnaametiga. Ujuvsildade paigaldamine tuleb
spetsialist Jürgen huvitatud osapoolel Pangodi maastikukaitseala 2 kinnistu osas
Kusmin RMKga kooskõlastada täiendavalt.
Täiendava kooskõlastuse vajadus on lisatud seletuskirja peatükki
3.13.2.
Majandus- ja 06.11.2025, Detailplaneeringute puhul esindab Majandus- ja
Kommunikatsiooni- e-posti teel Kommunikatsiooniministeeriumit maaomanikuna Maa- ja
ministeerium, Ruumiamet.
Maa- ja Olete palunud arvamuste puudumisel sellest ka teavitada.
ruumipoliitika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole arvamusi
osakonna nõunik detailplaneeringu kohta.
Antti Pääsukene
Maa- ja Ruumiamet, 07.11.2025, Maa- ja Ruumiametil puuduvad planeeringualaga piirneva
Riigimaa strateegia kiri nr kinnisasja volitatud asutusena vastuväited planeeringu
osakonna 6-3/25/16902-2 lahendusele.
peaspetsialist Kadri
Tani
Transpordiamet, 30.11.2025 kiri nr Planeeringu koostamisel on lähtutud meie 02.05.2025 kirjaga nr
Planeerimise 7.2-2/25/5777-4 7.2-2/25/5777-2 edastatud seisukohtadest.
osakonna Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse
kooskõlastuste kooskõlastame planeeringu.
üksuse peaspetsialist Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
Tuuli Tsahkna 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks.
Ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda meie
käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui
planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada
planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Ptk 3.13.2 täiendatud kooskõlastuses toodud arvestamist vajavate
nõuetega.
Päästeamet, 02.12.2025 Digitaalselt kooskõlastatud planeeringu failid. Digiallkirjastamisel
Lõuna resolutsiooni märgitud Kooskõlastatud.
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
Keskkonnaamet, 05.12.2025 kiri nr Kuna praeguse kirjaga esitatud detailplaneeringu lahendus on
looduskasutuse 6-2/25/20937-2 kooskõlas varasema Keskkonnaameti seisukohaga ning ei kahjusta
osakonna Pangodi maastikukaitseala kaitse väärtust, nõustume Kambja
juhtivspetsialist vallas Palumäe külas Kala katastriüksusele koostatud
Märt Holtsmann detailplaneeringu lahendusega esitatud tingimustel ning
kooskõlastame selle.
Kooskõlastuskirja alusel on täiendatud ptk 3.7 (keelatud
sillutatud või kruusaga tee rajamine) ja 3.8.1 (puurkaevu säilitamise
ja seadustamise kohta).
Kambja Vallavalitsus esitas piirinaabritele arvamuse andmiseks 03.11.2025. Määratud tähtaja, 30 päeva
jooksul, arvamusi ei avaldatud.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid
Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.
Kala maaüksuse mahasõidu projekt
Töö nr: T2620
Põhiprojekt
Kooskõlastuste koondtabel
KOOSKÕLASTAV/ KOOSKÕLASTUSE/
KOOSKÕLASTUSE/ ARVAMUSE
Jrk nr ARVAMUST AVALDAV ARVAMUSE NUMBER JA KOOSKÕLASTUSE/ ARVAMUSE SISU MÄRKUSED
ORIGINAALI ASUKOHT
ORGANISATSIOON KUUPÄEV
1 2 3 4 5 6
1 Elektrilevi OÜ
2 Transpordiamet
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 02.04.2026
Kehtib kuni: 02.04.2101
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Transpordiamet
Jaana Veskimeister
Ruum Raamis OÜ Teie 02.04.2026
[email protected]
Meie 22.04.2026 nr 7.1-1/26/5631-2
Kambja vald Palumäe küla Kala kinnistu
ristumiskoha ehitamise nõuded
Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee
(edaspidi riigitee) km 2,68. Soovite rajada ristumiskohta juurdepääsuks Kala katastriüksusele
(tunnus 28301:001:2240, sihtotstarve maatulundusmaa), mis asub Tartu maakonnas Kambja vallas
Palumäe külas. Juurdepääs riigiteelt rajatakse vastavalt kehtivale detailplaneeringule (Palumäe
külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering, töö nr 019-
25, Ruum Raamis OÜ)
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised
nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.
1. Ristumiskoht projekteerida vastavalt detailplaneeringu asukohale riigitee km 2,68.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel
ja joonistel.
7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu
tagamiseks.
8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
11. Projekteerida kruusakate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.
12. Riigiteega külgneval alal riigitee teemaa ulatuses km 2,644-2,722 tuleb taastada haljasala.
13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/
puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb
selgitada seletuskirjas.
16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei
tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
2 (3)
[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise
lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn,
[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Herkki Rõõm
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Herkki Rõõm
5219446,
[email protected]
3 (3)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 02.04.2026
Kehtib kuni: 02.04.2101
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Transpordiamet
Jaana Veskimeister
Ruum Raamis OÜ Teie 02.04.2026
[email protected]
Meie 22.04.2026 nr 7.1-1/26/5631-2
Kambja vald Palumäe küla Kala kinnistu
ristumiskoha ehitamise nõuded
Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee
(edaspidi riigitee) km 2,68. Soovite rajada ristumiskohta juurdepääsuks Kala katastriüksusele
(tunnus 28301:001:2240, sihtotstarve maatulundusmaa), mis asub Tartu maakonnas Kambja vallas
Palumäe külas. Juurdepääs riigiteelt rajatakse vastavalt kehtivale detailplaneeringule (Palumäe
külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering, töö nr 019-
25, Ruum Raamis OÜ)
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised
nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.
1. Ristumiskoht projekteerida vastavalt detailplaneeringu asukohale riigitee km 2,68.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel
ja joonistel.
7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu
tagamiseks.
8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
11. Projekteerida kruusakate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.
12. Riigiteega külgneval alal riigitee teemaa ulatuses km 2,644-2,722 tuleb taastada haljasala.
13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/
puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb
selgitada seletuskirjas.
16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei
tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
2 (3)
[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise
lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn,
[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Herkki Rõõm
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Herkki Rõõm
5219446,
[email protected]
3 (3)
Saatja: "Aigar Reimann" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Kooskõlastuse taotluse kaaskiri- Kala maaüksuse mahasõidu projekt. Töö nr T2620
Kuupäev: 2026-06-09 08:06
Tere
Landverk OÜ koostab Viiruk OÜ tellimusel projekti „Kala maaüksuse
mahasõidu projekt.“. Töö nr T2620.
Palume teil nimetud projektid üle vaadata ja kooskõlastada. Terviklik
projektdokumentatsioon on alla laetav aadressilt:
https://www.dropbox.com/scl/fi/73r8pzdh3hqk7k82nigzz/Tellija_Digikonteiner
_Koosk-lastamiseks_2026-06-09.asice?rlkey=wypvbldt4k16yq9rj67ioyn9a
<https://www.dropbox.com/scl/fi/73r8pzdh3hqk7k82nigzz/Tellija_Digikonteine
r_Koosk-lastamiseks_2026-06-09.asice?rlkey=wypvbldt4k16yq9rj67ioyn9a&dl=0>
&dl=0
Vajadusel jagame täpsustavat informatsiooni.
Lugupidamisega
Aigar Reimann
projektijuht
+372 5373 1431
<http://www.landverk.ee/> www.landverk.ee