Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 104-23/261162 edastamine

< OTSUS Vaidlustusasja number 104-23/261162 Otsuse kuupäev 09.08.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali vaidlustus riigihankes „Printerite ostmine ja liisimine raamlepinguga täishooldusteenuse võimalusega (minikonkursid)“ (viite- number 261162) UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised Vaidlustaja, UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal, esindaja Vladimir Maltizov Põhihankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja Mirjam Virosiim-Kuhi Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse direktori 08.07.2023 käskkiri nr 5-1/23/37-1 osas, millega UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal kõrvaldati hankemenetlusest. 2. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.04.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus nn põhihankijana (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Printerite ostmine ja liisimine raamlepinguga täishooldusteenuse võimalusega (minikonkursid)“ (viitenumber 261162) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Riigihankega on hõlmatud 8 ühishankijat ja 148 kohustusliku keskse hankega seotud hankijat. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 17.05.2023, esitasid pakkumused 10 pakkujat, teiste hulgas UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal. 2. Hankija kõrvaldas 08.07.2023 käskkirjaga nr 5-1/23/37-1 (edaspidi Käskkiri) UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali hankemenetlusest. 3. 18.07.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal Riigihankest. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 25.07.2023 kirjaga nr 12.2-10/104 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Täiendavaid menetlusdokumente ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja Riigihankest, kuna hankepass on esitatud UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaali kohta, kuid esitatud ei ole hankepassi pakkujaks oleva välismaa äriühingu (UAB Konica Minolta Baltia) kohta. Hankija põhjendab, et kuna pakkujaks on välismaa äriühing, siis oleks tulnud hankepass esitada välismaa äriühingu kohta. 5.2. Hankija otsusest on puudu nii haldusaktile kohustuslik vaidlustamisviide, kui ka vaidlustustähtaeg, lisaks ei ole Hankija täitnud enda põhjendamiskohustust, vaid üksnes tuginenud aegunud sätetele. 5.3. RHS-i kohaselt ei pea pakkuja olema äriühing. Pakkuja mõiste tuleneb RHS § 7 lg-st 1, mille kohaselt on pakkuja riigihankes hankijale pakkumuse või esialgse pakkumuse esitanud ettevõtja. Selleks, et UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal saaks hankemenetluses osaleda, peaks ta vastama pakkuja mõistele. Hankija ei ole põhjendanud, miks Vaidlustaja ei ole pakkuja. 5.4. Hankija ei ole eristanud äriühingu mõistet ettevõtte mõistest. Äriühing ei ole ainus ettevõtluse vorm, samuti ei ole Hankija viidanud konkreetsele RHS-i sättele, mis kohustab pakkujat olema äriühing. Ettevõttena käsitletakse ükskõik, millist majandustegevusega tegelevat üksust, olenemata selle õiguslikust vormist. 5.5. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 384 lg 1 kohaselt peab välismaa äriühing, kui ta tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupa või teenuseid, kandma oma filiaali äriregistrisse. UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal on äriregistrisse kantud vastavalt nimetatud nõuetele. Filiaali kaudu tegutsedes toimub kauba või teenuste pakkumine välismaa äriühingu nimel. Äriühingu filiaal tähistab tegutsemiskohta, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid mis eksisteerib alaliselt nagu peaettevõtte esindus, millel on oma juhtkond ning mis on materiaalselt volitatud pidama läbirääkimisi kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et vajadusel on filiaalil juriidiline ühendus peaettevõttega, mille peakorter asub välismaal, ei pea pidama otsest ärilist sidet peaettevõttega, vaid võivad tehinguid sõlmida tegutsemiskohas, mis moodustab ärile 2 (6) laienduse (vt RKHKm 3-31-68-03 p 20). 6. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija ei kõrvaldanud Vaidlustajat menetlusest põhjusel, et pakkumuse esitaja ei olnud äriühing. Menetlusest kõrvaldamise põhjus oli ebaõigete andmetega hankepassis, mis oleks pidanud olema välismaa äriühingu andmetega, mitte filiaali andmetega. 6.2. Äriühingute filiaali õiguslik regulatsioon on kehtestatud ÄS §-des 384– 390. ÄS § 384 lg 1 kohaselt välismaa äriühing võib kanda äriregistrisse filiaali, sama paragrahvi lg 2 kohaselt filiaal ei ole juriidiline isik. Eesti õigussüsteemis ei ole filiaali puhul tegemist iseseisva juriidilise isikuna ning tema kohustuste eest vastutab välismaa äriühing. See tähendab, et Eestis registreeritud välismaa äriühingul ei ole iseseisev subjekt ega oma iseseisvat õigus- ja teovõimet ilma välismaa äriühinguta. Eestis registreeritud välismaa äriühingu filiaali tegevuse eest vastutab välismaa äriühing. Filiaali tegevus on võrdsustatav välismaa äriühingu tegevusega Eestis (Tallinna Ringkonnakohus asjas 2-3/297/2004). 6.3. Hankija nõustub, et RHS § 4 p-i 4 ja § 7 lg 1 kohaselt saab pakkuja olla ettevõtja, kes ei pea olema äriühing. RHS-i seletuskirja kohaselt võeti ettevõtja mõiste kasutusele selleks, et nimetada ühise nimetajaga kõiki isikuid, kes on või soovivad olla riigihankes osalised n-ö pakkumuse esitaja poolelt. Klassikalise direktiivi artikli 19 lõikes 1 on sätestatud keeld, et ettevõtjaid, kellel on oma liikmesriigi õigusaktide alusel õigus asjaomast teenust osutada, ei tohi kõrvale jätta üksnes seetõttu, et hankija liikmesriigi õigusaktide alusel peaksid nad olema juriidilised või füüsilised isikud. Ettevõtja mõiste peab seega hõlmama äriühinguid (sh tütarettevõtjaid, ühisettevõtjaid), filiaale, ühistuid, era- või avalikõiguslikke ülikoole ja muud liiki üksusi olenemata sellest, kas nad on juriidilised isikud kõikides aspektides, ja füüsilisi isikuid. Seega ei saa ka RHS keelata riigihankes osalemast isikutel, kes tingimata füüsilised või juriidilised isikud ei ole, ent kes võivad siiski teenuseid osutada. Samal ajal võib Eesti seaduste kohaselt siiski nõuda teatud juriidilise isiku staatust mitteomavatelt isikutelt hankelepingu sõlmimiseks juriidilise isiku vormi võtmist, sest tehinguid saab teha üksnes õigusvõimeline isik, st isik, kellel on võime omada tsiviilõigusi ja kanda -kohustusi ja nendeks on füüsilised või juriidilised isikud. Eestis registreeritud filiaal ei ole äriseadustiku kohaselt juriidiline isik. Sama analoogia on kasutusel näiteks tsiviilkohtumenetluses, kus filiaal on küll menetlusosaline, kuid esindab siiski välismaa äriühingut. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-98-10 p-s 13 seisukohal, et kuigi filiaalil puudub juriidilise isiku staatus ÄS § 384 lg 2 alusel, osaleb äriühing tsiviilkohtumenetluses filiaali kaudu. Kuigi filiaali juhataja esindab äriühingut Eestis, ei ole filiaal ega selle juhtorgan käsitletav äriühingu esindajana kohtumenetluses. Äriühing osaleb kohtumenetluses filiaali kaudu, sest filiaal on äriühingu esindaja. Sama loogikat kasutades tuleks filiaali käsitleda hankemenetluses. 6.4. Käesoleval juhul tuli esitada hankepass välismaa äriühingu UAB Konica Minolta Baltia kohta, et Hankija saaks kontrollida RHS-s sätestatud nõudeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Filiaal saab esitada välismaa ettevõtte nimel pakkumuse, aga hankepass peab olema esitatud välismaa äriühingu kohta. Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse põhjendustes ei ole kirjas, et filiaal ei oleks tohtinud pakkumust esitada. 6.5. Äriregistrisse kantud filiaal tegutseb Eestis välismaa äriühingu nimel ja filiaali tegevus on võrdsustatav välismaa äriühingu tegevusega. Eeltoodust tulenevalt luges Hankija pakkujaks RHS-i tähenduses välismaa äriühingu, kes tegutseb Eestis registreeritud filiaali kaudu. Kuivõrd pakkujaks on välismaa äriühing, siis oleks tulnud hankepass esitada välismaa äriühingu kohta. Juhul, kui kontrollida kõrvaldamise aluseid üksnes Eestis registreeritud filiaalil, siis tegelikku mõjuvõimu omaval äriühingul jäävad § 95 lg-des 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused kontrollimata. Käesoleval juhul polnud võimalik kontrollida filiaali poolt esindatava välismaa 3 (6) äriühingu hankepassi ning pakkuja tuli Riigihankest kõrvaldada. 6.6. Ebaõige on Vaidlustaja väide vaidlustusviite puudumise kohta. RHR-i teates otsuse kohta (ID 760238) on järgnev lause: Käesoleva käskkirja peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast raamlepingu sõlmimist. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt kõrvaldas Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest, kuna hankepass on esitatud UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal kohta, kuid ei ole esitatud hankepassi pakkujaks oleva välismaa äriühingu (UAB Konica Minolta Baltia) kohta. [---] Hankija selgitas, et pakkujaks [on] RHS-i tähenduses välismaa äriühing, kes tegutseb Eestis registreeritud filiaali kaudu. Kuna pakkujaks on välismaa äriühing, siis oleks tulnud hankepass esitada välismaa äriühingu kohta. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja esitas hankepassi filiaali kohta, kuid mitte välismaa äriühingu UAB Konica Minolta kohta. 8. Käskkirjast nähtuvalt on Hankija seisukohal, et pakkujaks RHS-i mõttes on välismaa äriühing, samas kinnitab Hankija vaidlustusmenetluses, et Vaidlustajat ei ole kõrvaldatud põhjusel, et pakkumuse esitaja ei olnud äriühing. Seega nähtub Käskkirjast, et Hankija arvates saab Vaidlustaja hankemenetluses figureerida pakkujana üksnes niikaua, kuniks tuleb hakata kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist pakkujal. Vaidlustuskomisjoni arvates ei võimaldada RHS käsitlust, kus pakkuja RHS-i mõttes ei saa olla pakkuja hankemenetluse lõpuni. 8.1. RHS § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist [---], sh peab hankepass muuhulgas sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud tingimusele (RHS § 104 lg 2 p 1). Seega seob RHS hankepassi esitamise kohustuse pakkujaga. 8.2. Antud juhul vajavad asja lahendamiseks esmalt vastamist küsimused, et kas filiaal võib olla riigihankes pakkuja ja kes on RHS-i mõttes pakkuja Riigihankes. 8.2.1. RHS § 7 lg 1 kohaselt on pakkuja RHS-i tähenduses riigihankes hankijale pakkumuse või esialgse pakkumuse esitanud ettevõtja. RHS § 4 p 4 sätestab, et ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses (konkurentsiseaduse § 2 lg 1: äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik). Filiaal ei ole juriidiline isik ja tegutseb välismaa äriühingu huvides, st filiaal vastab ettevõtja mõistele konkurentsiseaduses ja ta saab olla pakkuja RHS § 7 lg 1 tähenduses. Seda, et välismaa äriühingu Eesti filiaali tuleb riigihankemenetluses aktsepteerida. Filiaali tegevus on võrdsustatav välismaa äriühingu tegevusega Eestis ning välismaa äriühing saab osaleda riigihankemenetluses oma Eesti filiaali kaudu sarnaselt juriidilise isikuga, on märkinud Tallinna Ringkonnakohus juba 31.03.2004 otsuses nr 2-3/297/2004. Seega vastates esimesele küsimusele on vaidlustuskomisjon seisukohal, et filiaal võib ja saab olla RHS-i mõttes pakkuja. 8.2.2. ÄS § 384 lg 1 kohaselt võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. ÄS § 385 lg-st 1 tuleneb välismaise äriühingu kohustus 4 (6) määrata filiaalile juhataja või juhatajad ning ÄS § 385 lg 2 järgi filiaali juhataja juhib ja esindab filiaali. Seega vastates teisele küsimusele on vaidlustuskomisjon seisukohal, et V. Maltizovil oli esindusõigus pakkumuse esitamiseks filiaali nimel, st pakkuja RHS-i mõttes on UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal. 8.3. Hankija on Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse põhjendustes märkinud, et kõrvaldab RHS § 104 lg 7 alusel Vaidlustaja hankemenetlusest, kuna esitamata on pakkuja (välismaine äriühing, UAB Konica Minolta Baltia) hankepass. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Vaidlustaja (filiaal) on Riigihankes pakkumuse esitanud ja Vaidlustaja saab olla pakkuja RHS-i mõttes, siis ei ole pakkuja (filiaal), esitades pakkumuse esitamise tähtpäevaks vastavalt RHS § 104 lg-le 1 hankepassi pakkuja (filiaali) kohta, jätnud hankepassi RHS § 104 lg 7 mõttes esitamata ega esitanud hankepassi ebaõigete andmetega nagu märgib Hankija vaidlustusmenetluses. Vaidlustuskomisjon märgib, et filiaali kohta esitatud hankepassi näol ei ole tegemist ka ilmselgelt ebavajaliku ja sisutühja dokumendiga, kuna suur osa RHS-is sätestatud kõrvaldamise aluseid võivad esineda ka filiaalil. 9. Ei saa olla vaidlust, et pakkumuse esitamisega soovis Vaidlustaja UAB Konica Minolta Baltia Eesti filiaal võtta õigusi ja kohustusi välismaa äriühingule UAB Konica Minolta Baltia (filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing). Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja ei saa võtta kohustusi äriühingule, kelle suhtes võivad esineda hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mistõttu on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole eksinud vajaduses kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist välismaa äriühingul UAB Konica Minolta Baltia (Hankija märgib õigesti, et tegelikku mõjuvõimu omaval äriühingul ei tohi jääda RHS § 95 lg-des 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused kontrollimata). Küll aga leiab vaidlustuskomisjon, et antud juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus Vaidlustaja ei pidanud pakkumust esitades riigihanke alusdokumentidest aru saama, et hankepassi esitamise kohustus ei käi (mitte ainult) filiaali vaid ka välismaa äriühingu kohta. 10. Hankija on Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses leidnud, et tal puudub õigus ja võimalus pärast pakkumuste esitamise tähtaega nõuda pakkujalt täiendavate dokumentide, st UAB Konica Minolta Baltia hankepassi, esitamist. Vaidlustuskomisjon sellega antud vaidluse asjaoludel ei nõustu. Euroopa Kohus on kohtuasja C-309/18 p-s 20 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Praegusel juhul ei tulene RHS-ist ega riigihanke alusdokumentidest sõnaselgelt nõuet, et pakkumuse esitamisel filiaali poolt tuleb hankepass esitada (ka) välismaa äriühingu kohta, mistõttu pidi Hankija andma RHS § 46 lg 4 alusel Vaidlustajale võimaluse välismaa äriühingu UAB Konica Minolta Baltia hankepassi esitamiseks. 11. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on vastuolus RHS § 3 p-ga 1, § 7 lg-ga 1, § 104 lg-ga 1 ja § 46 lg-ga 4 ning tuleb tunnistada kehtetuks. 12. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. Vaidlustaja ei ole esitanud taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Hankijalt tuleb 5 (6) Vaidlustajale välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 6 (6)