Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501
Ülikooli 4–3, 51003 Tartu
tel +372 730 8260, e-post
[email protected]
Töö nr MI-10023 DP
Kaagvere küla, Kastre vald, Tartumaa
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
I köide
Huvitatud isik: Haspo OÜ
Büroo juhataja: Urmas Makrjakov
Vastutav spetsialist: Roman Smuškin
volitatud arhitekt 7
Planeerija: Laura Andla
Tartu
2024
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
PLANEERINGU KOOSSEIS
SISUKORD
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ........................................................................................ 4
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................... 5
2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus...................................................................................... 5
2.2. Kehtivad piirangud ....................................................................................................................... 6
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................................... 7
4. Planeeringu lahendus .......................................................................................................................... 8
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 9
4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................ 9
4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................. 9
4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................................................................... 10
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................................ 10
4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .............................................................................................. 11
4.7. Ehitistevahelised kujad............................................................................................................... 11
4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad .......................................................................................... 11
4.8.1. Veevarustus ........................................................................................................................ 11
4.8.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 11
4.8.3. Heitvee kanalisatsioon ........................................................................................................ 12
4.8.4. Sademevee kanalisatsioon ................................................................................................. 12
4.8.5. Elektrivarustus .................................................................................................................... 12
4.8.6. Sidevarustus ....................................................................................................................... 12
4.8.7. Soojavarustus ..................................................................................................................... 12
4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................................. 13
4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.................................................................... 14
4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................ 15
4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 16
4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................. 16
4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende
ulatus ................................................................................................................................................. 17
4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................................ 17
4.16. Planeeringu elluviimise võimalused ......................................................................................... 17
5. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ............................................................................................... 19
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 2
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
JOONISED ............................................................................................................................................ 20
1. Situatsiooniskeem M1:10 000 ........................................................................................................... 21
2. Olemasolev olukord M1:500 .............................................................................................................. 22
3. Kontaktvööndi analüüs M1:2000 ....................................................................................................... 23
4. Põhijoonis M1:500 ............................................................................................................................. 24
5. Tehnovõrgud M1:500 ........................................................................................................................ 25
6. Illustratsioon ...................................................................................................................................... 26
LISAD .................................................................................................................................................... 27
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 3
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jagamine,
ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks, tingimuste seadmine juurdepääsude,
parkimise, tehnovõrkudega varustamise, heakorra ja haljastuse lahendamiseks.
Lähtedokumendid
Kastre Vallavalitsuse 13. oktoober 2023 a. korraldus nr 811 „Kaagvere külas asuva
Kütinurga katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“ ning sama
korralduse lisa 1 „Lähteseisukohad Kütinurga katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks“.
Alusplaan
Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd (töö
nr 5777-21, mõõdistatud jaanuaris 2022. a).
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;
Mäksa valla üldplaneering (kehtestatud 2017);
Koostamisel olev Kastre valla üldplaneering (vastu võetud Kastre Vallavolikogu
28.11.2023 otsusega nr 130);
Planeerimisseadus;
Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026;
Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;
Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 „Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja
väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
Eratee avalikuks kasutamiseks määramise kord.
Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja
õigusaktidega.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 4
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav ala hõlmab Kütinurga (50101:001:0445, 1,32 ha, 100% maatulundusmaa)
kinnistut Kastre vallas Kaagvere külas Tartu maakonnas.
Planeeringuala suurus on 13233 m2. Planeeringuala on hoonestamata.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve
Mäepealse 50101:001:0309 elamumaa 100%
Sillaniidu 29101:001:0406 maatulundusmaa 100%
Nõmmiku 50101:001:0530 maatulundusmaa 100%
22260 Vana-Kastre - Roiu tee 50101:001:0552 transpordimaa 100%
Planeeringuala piirneb idapoolsest küljest riigitee 22260 Vana-Kastre – Roiu teega, mille
kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast ulatub planeeringualale. Loodest piirneb
planeeringuala elamumaa kinnistuga (Mäepealse), läänest ja edelast maatulundusmaa
kinnistutega (Sillaniidu ja Nõmmiku).
Foto 1. Vaade planeeringualale. Planeeringuala on tähistatud punase katkendjoonega.
Allikas: Maa-ameti fotoladu, 12.05.2023.
Juurdepääs planeeringualale toimub 22260 Vana-Kastre – Roiu teelt olemasoleva
kruusakattega tee kaudu. Olemasolev planeeringuala läbiv tee on juurdepääsuks
Mäepealse, Sillaotsa ja Kase kinnistutele.
Planeeringuala on valdavalt lage. Planeeringuala kagu, edela ja loode külgedel kasvab
kuusehekk.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 5
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Planeeringuala maapind on tasane. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 44,34 m – 45,45
m.
Planeeringuala läbivad madal- ja keskpinge õhuliinid ning kinnistu kirdeosas paikneb
olemasolev alajaam Võõbuse:(Kuuste).
Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.
2.2. Kehtivad piirangud
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 1 kV kuni 35 kV
nimipingega liinide korral 10 meetrit;
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega
(kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
Alajaama kaitsevööndi ulatus 2 meetrit seadmest;
Riigitee 22260 Vana-Kastre – Roiu tee kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja
servast 30 meetrit.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 6
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kaagvere külas ca 9 km kaugusel Tartu linna piirist.
Planeeritava ala asukoht on toodud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning
looduskaitsealused objektid. Mäepealse (50101:001:0309) kinnistul, planeeringualast ca 65
m kaugusel loodes, asub olemasolev puurkaev hooldusalaga 10 m. Planeeringualast itta
jääb asfaltkattega kahesuunalise liiklusega riigitee 22260 Vana-Kastre – Roiu tee. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1011 autot.
Planeeringuala kontaktvöönd on eriilmeline, kruntide struktuur, hoonestuse tüüp ning mahud
on erinevad. Ühtset ehitusjoont piirkonnas välja kujunenud pole. Kontaktvööndis asuvad
peamiselt üksikelamutega hoonestatud elamumaa kinnistud ning hoonestamata
maatulundusmaa kinnistud.
Planeeringualaga piirnevad ja vahetus läheduses olevad kinnistud on hoonestatud valdavalt
1930ndatel ja 1940ndatel ehitatud 1- ja 2-korruseliste üksikelamutega, mille kõrgused jäävad
vahemikku 6 – 8,1 m ning ehitisealused pinnad vahemikku 89 – 249,3 m2. Hoonete arv
krundil on keskmiselt kolm (üks põhihoone ning kaks abihoonet). Hoonestuse põhilise
välisviimistluse materjalina on kasutatud peamiselt puitlaudist. Katusetüüpidest esineb
põhihoonetel viil- ja kelpkatuseid ning abihoonetel viilkatuseid. Katusekattematerjalidena on
kasutatud kivi ja eterniiti. Põhihoonete katusekalded jäävad vahemikku 35-450, abihoonete
katusekalded jäävad vahemikku 15-450. Krundid on erineva suurusega ning ebakorrapärase
struktuuriga. Kruntide suurused jäävad vahemikku 3497 m2 – 3,67 ha.
Planeeringualast läänes ligikaudu 140 m kaugusel on Mäksa Vallavolikogu 17.02.2009 a.
otsusega nr 5 kehtestatud Vooru kinnistu detailplaneering. Planeeringu alusel on
moodustatud üksikelamumaa krundid suurusega 1603 – 2214 m2. Krundid on hoonestatud 1-
korruseliste üksikelamutega, mille kõrgused jäävad vahemikku 6 – 7,1 m ning ehitisealused
pinnad vahemikku 188,2 – 252,6 m2. Planeeringuga on lubatud hoonete maksimaalseks
arvuks 2, kõrguseks põhihoonel 8,5 m, abihoonel 4 m ning ehitisealuseks pinnaks kokku 300
m2. Lubatud katusekallete vahemik on 35o-45o. Planeeritud täisehitusprotsent on keskmiselt
18%.
Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus (Vooru) asub vahetult planeeringualast ca 140
m kaugusel edelas riigitee ääres.
Kehtiva Mäksa valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala põllu- ja metsamajandusalal,
kuhu on lubatud uushoonestuse rajamine 100 meetriste vahedega. Üldplaneering näeb ette,
et kui soovitakse hajaasustuses hoonestust tihendada või ehitusõigust taotleda suuremal
määral, kui see tsoonis 100/1 on lubatud, on kohustuslik detailplaneeringu koostamine.
Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Mäksa valla üldplaneeringuga. Koostamisel
oleva Kastre valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala eritingimustega elamu maa-
alale, kus lubatud minimaalne krundisuurus üksikelamu puhul on 5000 m2. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on aluseks kehtiv Mäksa valla üldplaneering ning Kastre
Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohad, mille kohaselt on lubatud minimaalne
krundisuurus 2000 m2.
Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga
kavandatud maakasutuse, krundistruktuuri ning ehitusõiguse määramisel on lähtutud Mäksa
valla kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist.
Lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on ära toodud joonisel 3.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 7
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeeringu lahendusega määratakse ehitusõigus viie üksikselamu rajamiseks. Selleks
moodustakse viis üksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt juurdepääsutee jaoks ning
üks vee tootmise ja jaotamise maa krunt puurkaevu jaoks.
Planeeringu lahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Mäksa valla üldplaneeringuga.
Kehtiva Mäksa valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala põllu- ja metsamajandusalal,
kuhu on lubatud uushoonestuse rajamine 100 meetriste vahedega. Üldplaneering näeb ette,
et kui soovitakse hajaasustuses hoonestust tihendada või ehitusõigust taotleda suuremal
määral, kui see tsoonis 100/1 on lubatud, on kohustuslik detailplaneeringu koostamine.
Planeeringuala kontaktvööndis on üksikelamuid juba rajatud tihedamalt kui 100 meetriste
vahedega, mistõttu planeeringualal hoonestuse tihendamine sobitub olemasolevasse
olukorda.
Lähtudes kontaktvööndi situatsioonist ja olemasolevast olukorrast võib teha järgmised
järeldused:
Kehtiva Mäksa valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala põllu- ja
metsamajandusalal, kuid tegemist on alaga, mis ei ole kasutuses põllumaana.
Kinnistu lähiümbruses on põllumaa juba olemasolevate arengualade tõttu killustunud,
seega pole pikas perspektiivis jätkusuutlik antud kinnistut põllumaana kasutusele
võtta.
Kontaktvööndis asub nii hoonestamata maatulundusmaa kinnistuid kui ka
üksikelamutega hoonestatud kinnistuid. Planeeringualast loodes, teisel pool teed
kagus ning ligikaudu 140 m kaugusel läänes asuvad kinnistud on juba
üksikelamutega hoonestatud. Planeeringualale üksikelamute rajamine olemasoleva
hoonestuse mahuga kooskõlas rikastaks piirkonda, tõstaks selle esteetilist väärtust
ning moodustaks juba olemasolevate üksikelamutega ühtse elamute grupi.
Planeeringuala asukoht on elamukruntide rajamiseks sobilik. Planeeringualal on
tagatud hea bussiühendus Tartu linnaga. Lisaks on Kastre valla elanikkond kasvavas
trendis ning vajadus uute elamukruntide järgi on olemas.
Kontaktvööndis olemasolevad elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 1603
– 19791 m2. Kontaktvööndis oleva elamuarenduse (Vooru tee) kruntide pindalad
jäävad vahemikku 1603 – 2214 m2. Lähtuvalt olemasolevate elamukruntide
suurustest ning üldplaneeringust on planeeritud elamukruntide suurused vahemikus
2001 – 2462 m2, et sobituda olemasolevasse olukorda.
Hoonete arv kontaktvööndis asuvatel hoonestatud kruntidel on keskmiselt kolm
hoonet (1 põhihoone ning 2 abihoonet). Sellest lähtuvalt on planeeringuga määratud
maksimaalseks hoonete arvuks kolm (1 põhihoone ning 2 abihoonet).
Planeeritava hoonestuse maht lähtub kontaktvööndis varem planeeritud
hoonestusest. Planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud Vooru kinnistu
detailplaneeringuga on kruntide keskmine täisehitusprotsent ligikaudu 18%.
Käesoleva planeeringuga kavandatakse hoonestust sarnases mahus. Planeeringuga
on kavandatud krundid suurusega 2004 – 2462 m2 ning suurimaks lubatud
ehitisealuseks pinnaks on 350 m2, mis teeb maksimaalseks täisehitusprotsendiks
planeeringualal ligikaudu 17,5% ning sobitub varem planeeritud mahtudega.
Kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete kõrgused jäävad vahemikku 6 – 8,1
m ning hoonete korruselisus on kuni 2. Käesoleva planeeringuga on määratud
hoonete maksimaalseks lubatud kõrguseks 8,5 m ning korruselisuseks 2, mis on
kooskõlas kontaktvööndi hoonestusega.
Katusekallete ja –tüüpide määramisel on lähtutud kontaktvööndi hoonetest.
Kontaktvööndi hoonestuse põhihoonete katusekalded jäävad vahemikku 35-450,
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 8
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
katusetüübiks valdavalt viilkatus ning abihoonetel katusekallete vahemik 15-450,
katusetüüpideks viil- ning kaldkatus. Vastavalt on planeeringuga määratud lubatud
katusekaldevahemik põhihoonel 35-450 ning katusetüüp viilkatus ja abihoonete
katusekaldevahemik 15-300 ning katusetüüp viil- või kaldkatus.
Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud Mäksa valla üldplaneeringu ning
kontaktvööndi situatsiooniga, mistõttu võib järeldada, et planeeringu lahendus on piirkonda
sobiv.
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringualale on kokku kavandatud 7 krunti – 5 üksikelamu maa krunti, 1 tee ja tänava
maa krunt ja 1 vee tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt.
Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
Tabel 2. Maakasutuse koondtabel
Kundi Krundi planeeritud Moodustatakse kinnistutest
Krundi planeeritud sihtotstarve
nr suurus (k/ü)
2
POS 1 EP – Üksikelamu maa 100% 2234 m Kütinurga (50101:001:0445)
2
POS 2 EP – Üksikelamu maa 100% 2091 m Kütinurga (50101:001:0445)
2
POS 3 EP – Üksikelamu maa 100% 2009 m Kütinurga (50101:001:0445)
2
POS 4 EP – Üksikelamu maa 100% 2462 m Kütinurga (50101:001:0445)
2
POS 5 EP – Üksikelamu maa 100% 2004 m Kütinurga (50101:001:0445)
2
POS 6 LT – Tee ja tänava maa 100% 2335 m Kütinurga (50101:001:0445)
OV – Vee tootmise ja jaotamise 2
POS 7 101 m Kütinurga (50101:001:0445)
ehitise maa 100%
4.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3)
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.
Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4. Suurimat lubatud hoonete kõrgust arvestatakse
vastvalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusesele nr 57 „Ehitise tehniliste
andmete loetelu ja arvestamise alused“.
Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka
ehitusloakohustuseta hooned (kuni 20 m2 ehitisealuse pinna ja kuni 5 m kõrgused hooned).
4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Kavandatud hoonestusalade suurused, piiritlemine ning
sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 9
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Krundi hoonestusala määramisel on lähtutud tuleohutus kujast ning planeeringualale
ulatuvatest piirangutest. Maksimaalne hoonestusala on seatud põhjusel, et vajadusel oleks
võimalik projekteerimise käigus planeeritavate hoonete asukohta vabamalt valida.
4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale toimub 22260 Vana-Kastre – Roiu teelt. Olemasolev Kütinurga
kinnistut läbiv tee likvideeritakse ning uus ristumine riigiteega on kavandatud planeeringuala
kagu serva. Planeeritud liikluslahenduse aluseks on Landwerk OÜ poolt koostatud
eskiisprojekt "Kastre vallas Kaagvere külas Kütinurga kinnistu ristumiskoha projekt", töö nr
T2327.
Kruntidele juurdepääsuks on planeeritud teemaa krunt POS 6. Riigiteest ca 125 m kaugusele
on krundile POS 6 planeeritud laiend, mille abil on tagatud päästetehnika autode
ümberpööramisvõimalus. Pärast laiendit jätkub teemaa krunt ligikaudu 50 m tagades
juurdepääsu Mäepealse, Sillaotsa ja Kase kinnistutele.
Planeeritud tupiktee laius on 6 m. Ümberpööramiskoha mõõdud peavad olema minimaalselt
12x12 m ning teekatendi ja piirdeaia või posti vahele peab jääma 1-1,5 m. Planeeritud
sõidutee kaetakse asfaltbetooniga.
Mäepealse ja Sillaotsa katastriüksustel paiknev olemasolev tee (ligikaudu 130 m) on
juurdepääsuks Kase kinnistule (50101:001:0428). Planeeringuga on ette nähtud Kase
kinnistu juurdepääsutee (sõidutee osa (3,5-4,0 m) katmine asfalti freespuruga h= 12 cm ja
2,5x pindamine, alumine killustik kruuskild fr 12/16, keskmine killustik graniit fr 8/12, ülemine
killustik graniit fr 4/8, sideaineks bituumenemulsioon C67B4.
Detailplaneeringus on toodud kavandatava liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Täpne
liikluskorraldus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud nähtavuskolmnurk 22260 Vana-Kastre – Roiu tee ja
planeeritud tee ristusmiskohas. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust
piiravat takistust. Nähtavuskolmnurka jääv olemasolev kuusehekk tuleb likvideerida.
Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse
hoonete projektiga. Parkimine lahendada oma kinnistu piirides vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad“ toodud normatiividele.
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Likvideerida tuleb nähtvuskolmnurka jääv kuusehekk. Muus osas tuleb olemasolevat
kõrghaljastust maksimaalselt säilitada. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada
järgnevaga:
tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;
kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m;
arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega;
eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse
keskkonda ja mullastikku;
lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise
projekteerimise käigus.
Planeeritud parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud
lumi ei tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist planeeritud tänavamaal
ega piirata sealset nähtavust.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 10
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse
kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses
olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need
käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Teemaa krundile POS 6 on planeeritud
ca 30 m2 suurune ala ühiskogumismahutite tarbeks. Planeeritud jäätmekonteinerite võimalik
asukoht on toodud põhijoonisel.
4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine
ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Planeeritud
maapinna kõrgused jäävad vahemikku 45.00 – 46.00 m. Täpsed maapinna kõrgused
antakse hoone projektiga.
Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee
mittevalgumine naaberkinnistutele. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone
projektiga.
Projekteerimise etapis täpsustub kinnistute (sh juurdepääsutee ümberpööramiskoht)
kõrguslik paiknemine ning vertikaalplaneering. Pinnasetööd peavad jääma Kütinurga kinnistu
piiridesse. Teekonstruktsioonide (sh teekraavide) kahjustamine on keelatud. Ehitustehnikaga
manööverdamine riigitee alusel maal, sh kraavi nõlvadel ei ole lubatud.
4.7. Ehitistevahelised kujad
Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tuleohutusklassist. Kui
hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
4.8.1. Veevarustus
Veevarustus on lahendatud lokaalselt. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev krundile
POS 7. Planeeringuga on antud puurkaevu põhimõtteline asukoht, mis täpsustatakse
projekteerimise käigus. Planeeritud puurkaevu krunt on piisavalt suur selleks, et
projekteerimise käigus sobiv asukoht leida.
Puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks
kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett.
Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Planeeritav arvutuslik
veetarbimine on ca 1,5 m3/ööpäevas (0,3 m3 iga elamukrundi kohta – 5 x 0,3 m3 = 1,5 m3).
Krundil POS 6 paiknevate veetrasside hooldamise eest vastutab arendaja.
4.8.2. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjevesi lahendatakse tuletõrjevee mahutiga. Tuleohutusest tulenevalt liigituvad
planeeritud hooned I kasutusviisi. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³, seega peab projekteeritava mahuti minimaalne maht
olema vähemalt 303. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“. Võimalik mahuti ja hüdrandi asukoht on toodud põhijoonisel
(joonis 4).
Täpne tuletõrje veevarustuse lahendus antakse projekteerimisel.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 11
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
4.8.3. Heitvee kanalisatsioon
Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumisala. Kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt
krundisiseselt.
Kanalisatsioon lahendatakse reoveepuhastite või reoveemahutite baasil. Pärast reovee
bioloogilist puhastamist immutatakse see pinnasesse. Heitvett ei ole lubatud juhtida
pinnasesse puurkaevu hooldusalal ja lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Heitvett ei ole
lubatud juhtida riigitee kraavi.
Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Kõik rajatavad kanalisatsioonisüsteemid peavad
vastama esitatavatele nõuetele ning nende lahendus tuleb kooskõlastada enne ehitamist
kohaliku omavalitsuse jt pädevate asutustega.
4.8.4. Sademevee kanalisatsioon
Sademevesi immutatakse maapinda kinnistu piirides. Sademeveed tuleb suunata
ehitatavatest hoonetest eemale ning immutada oma krundi piirides. Sademevee
ärajuhtimine naaberkinnistutele pole lubatud.
Tänavamaal on sademevee pinnasesse immutamiseks planeeritud kraavid, mille kaudu
sademevesi juhitakse immutuskastidesse. Sademevee kanalisatsiooni lahendus tänavamaal
lähtub Landwerk OÜ poolt koostatud eskiisprojektist "Kastre vallas Kaagvere külas Kütinurga
kinnistu ristumiskoha projekt", töö nr T2327. Täpne lahendus antakse edasisel
projekteerimisel.
4.8.5. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 12.03.2024 väljastatud
tehnilised tingimused nr 469042. Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik
planeeringualal asuva olemasoleva Võõbuse:(Kuuste) alajaama baasil. Uute kruntide
elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega liitumisikilbid
kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.
Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.
Krundile POS 6 tee äärde on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite koridor.
Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega.
Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida
ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid. Tänavavalgustus on
planeeritud tee äärde ning ühiskogumismahutite juurde.
Planeeringuala läbivad 0,4 kV õhuliinid, mis piiravad ehitustingimusi. Planeeringuga on ette
nähtud õhuliinid paigutada planeeringuala ulatuses maakaablisse. Planeeringuala ida osas
(krundil POS 4) ning kagu osas (krundil POS 1) paiknevad mastid on ette nähtud ümber
tõsta. Mastide ja maakaablite orienteeruv planeeritud asukoht on toodud põhijoonisel (joonis
4). Maakaabli ja mastide täpne asukoht pannakse paika projekteerimisel. Kuni õhuliini
maakaablisse viimiseni tuleb arvesatada õhuliini kaitsevööndiga 2 m mõlemale poole liini
telge.
4.8.6. Sidevarustus
Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrgu baasil.
4.8.7. Soojavarustus
Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused,
mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda
projekteerimisel.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 12
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole
lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada
varjestust.
Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad
tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide
kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
• Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
• Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja
looduskeskkonda;
• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise
vajadus puudub.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama,
et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal
häirida piirkonna elanikke.
Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema
valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need
käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.
Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a
määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge radoonisisaldusega
pinnas (100-150 kBq m3). Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea
ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse
põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane
ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel
arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu
koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus
levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid
sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.
Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
2021. aastal on koostatud Luunja valla välisõhu mürakaart (Akukon Eesti OÜ, töö nr 201533-
1-c). Hinnati muuhulgas liiklusmüra 45 Tartu-Räpina-Värska maanteel. Koostatud
mürakaardilt nähtub, et teelõigul 6.086-9.709 km teest ca 30 m kaugusel on müratase
päevasel ajal 60 dB ning öisel ajal 50 dB. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus sel
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 13
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
lõigul on 5044 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 5%.
Planeeringualaga piirneva riigitee 22260 Vana-Kastre – Roiu tee kiiruspiirang on suunaga
Roiu poole sama ning suunaga Vana-Kastre poole 50 km/h. Liiklussagedus on 1011
autot/ööp ehk neli korda väiksem kui mürauuringus toodud lõigul. Arvestades, et
liiklusintensiivsuse langedes kaks korda, muutub müratase 3 dB väiksemaks,1 võib eeldada,
et planeeringualal väljaspool teekaitsevööndit müratase suurimat lubatud sihtväärtust ei ületa
ning jääb sellisel juhul alla 55 dB. Lisaks on tegemist teelõiguga, millel on raskeliikluse
osakaal ning kiiruspiirang osaliselt väiksem kui näitena toodud teelõigul, siis on eelduslikult
liiklusmüra veelgi madalam. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et planeeritav hoonestus
jääb teekaitsevööndist väljapoole, võib järeldada, et eeldatavasti ei ületa müratase ette
nähtud norme.
Planeeringuala läheduses asuvad olemasolevad elamud, mistõttu tuleb tehnoseadmete
valikul ja paigutamisel arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks määruses toodud
normtasemeid. Tehnoseade ei tohi lähipiirkonna elamute välisterritooriumitel ületada
päevasel ajal 50dB ja öisel ajal 40dB.
Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed
ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.
Tulevikus (piirkonna liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt
teekaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Kavandatud hoonestus jääb tee kaitsevööndist
väljapoole.
Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele
võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:
• hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;
• akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada
kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;
• hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel
kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;
• õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega
sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.
Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete
järgi. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema
kõrgetasemeline, kaasaegne ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. Abihooned ja piirded
peavad põhihoonega arhitektuuriliselt sobima ja moodustama terviku.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid,
kvaliteetseid ja antud keskkonda sobivaid materjale. Imiteerivate materjalide kasutamine
välisviimistlusena ei ole lubatud.
Tabel 3. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele
O
35-45 , varikatused ning abihooned on lubatud ka
Katusekalle O
katusekaldega 15-30
1
Ründva, M. ja Arumägi, E., 2004. Liiklusmüra. Keskkonnatehnika 3/04
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 14
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Katusetüüp põhihoonel: viilkatus, abihoonetel: viilkatus, kaldkatus
põhihoonel: teega paralleelselt, abihoonetel: teega
Harja suund
paralleelselt või risti
Korruselisus põhihoonel: -1/2, abihoonel: 1
Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puitlaudis
Hoonete minimaalne tuleohutusklass TP3
Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m.
Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.
Piire rajamisel arvestada lumelükkamisega st piirde
kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit.
Piirded Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei
tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi
ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus.
Piirete kavandamisel tuleb esitada ehitusteatis ja
ehitusprojekt.
+/- 0.00 sidumine Määratakse hoone projektiga.
4.11. Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt
asjaõigusseadusest. Tabelis nr 4 on äratoodud planeeringuga määratletud servituudi
vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel (joonis
5). Planeeritud teemaa krunt (POS 6) määratakse avalikku kasutusse ning võõrandatakse
Kastre vallale.
Tabel 4. Servituutide vajadus
Valitsev
Teeniv kinnisasi Servituudi sisu
kinnisasi/isik
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
POS 1 Elektrivõrgu valdaja läbi kinnisasja kulgevat elektri õhuliini ning
planeeritud madalpinge maakaablit.
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
kinnisasjal asuvat alajaama, läbi kinnisasja
POS 4 Elektrivõrgu valdaja
kulgevaid elektri õhuliine ning planeeritud
madalpinge maakaableid.
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
POS 5 Elektrivõrgu valdaja
läbi kinnisasja kulgevat keskpinge elektri õhuliini.
Mäepealse
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
(50101:001:0309),
Elektrivõrgu valdaja läbi kinnisasjale planeeritud madalpinge
Sillaniidu
maakaablit.
(29101:001:0406)
POS 1, POS 2,
Valitseval kinnisasjal on õigus kasutada ja
POS 7 POS 3, POS 4,
hooldada kinnisasjale planeeritud puurkaevu.
POS 5
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 15
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Valitsev
Teeniv kinnisasi Servituudi sisu
kinnisasi/isik
POS 1, POS 2,
Valitseval kinnisasjal on õigus ehitada ja hooldada
POS 6 POS 3, POS 4,
kinnisasjale planeeritud veetrassi.
POS 5
Sillaotsa Mäepealse Krundi igakordsel omanikul on õigus kasutatada
(50101:001:0308) (50101:001:0309) kinnisasja läbivat juurdepääsuteed.
Mäepealse
Kase (50101:001:0309), Krundi igakordsel omanikul on õigus kasutatada
(50101:001:0428) Sillaotsa kinnisasja läbivat juurdepääsuteed.
(50101:001:0308)
4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks planeeringualal arvestada Eesti Standardi EVS 809-
1:2002 tingimustega. Detailplaneeringu rakendamisel jälgida järgmisi meetmeid:
tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste
riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve;
selgelt eristatav juurdepääs;
tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende
turvalisemaks muutmine.
4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb
ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna
heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb
keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule
keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist
on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 16
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav
tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid
taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi
kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme
suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringu alale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude ja teede
kaitsevöönditega. Kõikides kaitsevööndites tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest
seadustest ja määrustest.
Planeeringu alale ulatub 22260 Vana-Kastre – Roiu tee kaitsevöönd 30 m. Riigitee
kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1,
muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt
Ehitusseadustiku § 70 lg 3.
4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
4.16. Planeeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kastre vallale kohustust planeeringukohase avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, tehnorajatiste
väljaehitamiseks ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.
Huvitatud isiku kohustus on tagada kavandatud kinnistute tarbijatele katkematu kvaliteetse
joogiveega varustatus.
Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:
1. kruntideks jagamine;
2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine;
3. tehnovõrkude, rajatiste (puurkaevu, tuletõrjemahuti, hüdrandi jmt) ja teede
projekteerimine;
4. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
5. vajalike tehnovõrguühenduste ehitamine kuni planeeritud elamukruntide
liitumispunktini, tuletõrje veevõtukoha rajamine ja neile kasutuslubade väljastamine;
6. sõiduteedele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine Kastre valla kasuks;
7. kogu planeeringuala ulatuses täiendav radoonitaseme hindamine;
8. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele;
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 17
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
9. planeeringualas olevate sõiduteede tasuta üleandmine Kastre vallale;
10. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele.
Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik
kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus
EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks. Kruntide ehitusõiguse ja juurdepääsuteed realiseerivad kruntide
omanikud.
Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu
kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering
kehtetuks.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 18
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
5. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte.
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastu Kooskõlastuse Nõusoleku andja nimi
ettevõte/ isik se kuupäev originaali asukoht
1. Elektrilevi OÜ 18.03.2024 Lisades Maie Erik
Märkused * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
2. Päästeamet
Märkused
3. Transpordiamet
Märkused
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 19
Töö nr MI-10023 DP, väljastatud 07.2024
KÜTINURGA KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Kaagvere küla DP
JOONISED
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ. Vastutav spetsialist: R. Smuškin 20
Kastre Vallavalitsus Teie 07.08.2024 nr 6-3/755
[email protected]
Vallamaja Meie 26.08.2024 nr 7.2-2/24/16860-5
62113, Tartu maakond, Kastre vald,
Kurepalu küla
Kastre vallas Kütinurga katastriüksuse ja
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kastre vallas Kaagvere külas
Kütinurga katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 50101:001:0445, edaspidi
planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused viie üksikelamu rajamiseks. Planeeringut on
korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb taotleda EhS
§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Tee kaitsevööndisse kavandatud sademevee immutusplokid ei tohi
mõjutada negatiivselt tee niikusrežiimi. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei
tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või
kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud
kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus
korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud
tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne
ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Kütinurga-DP_Seletuskiri_29.07.2024
2. Kütinurga-DP_4_Põhijoonis_29.07.2024
3. Kütinurga-DP_5_Tehnovõrgud_29.07.2024
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)
KASTRE VALLAVALITSUS
Lp Aavo Ossip Teie:
OÜ HASPO
[email protected] Meie: 13.11.2024 nr 6-3/753-2
Kütinurga katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise teade
Kastre Vallavalitsus saadab Teile teate planeerimisseaduse § 139 lõike 6 punkti 4 kohaselt.
Kastre Vallavalitsus otsustas 07.11.2024 korraldusega nr 570 kehtestada Kaagvere külas asuva
Kütinurga katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (planID121752, TARTU
ARHITEKTUURIBÜROO OÜ, töö nr MI-10023 DP, planeerija Laura Andla, vastutav
spetsialist Roman Smuškin).
Detailplaneeringuga kavandatakse viis üksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt
juurdepääsutee jaoks ning üks vee tootmise ja jaotamise maa krunt puurkaevu jaoks.
Planeeritud hoonete suurim lubatud arv elamukrundil on 3 (1 põhihoone ja 2 abihoonet sh ka
ehitusloakohustuseta hooned). Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on põhihoonel 8,5 m ning
abihoonetel 5,0 m. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 350 m2. Lubatud katusekallete
vahemik põhihoonel on 35o - 45o ja abihoonel 15o - 30o. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus on
esitatud joonisel 4 (põhijoonis). Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega
lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest. Kõik
hooned ja rajatised peavad lähtuma detailplaneeringust, v.a kuni 5 m2 suurused rajatised
(prügimaja, koerakuut, laste mängumaja jne). Juurdepääs planeeringualale toimub 22260 Vana-
Kastre – Roiu teelt. Olemasolev Kütinurga kinnistut läbiv tee likvideeritakse ning uus ristumine
riigiteega on kavandatud planeeringuala kagu serva. Planeeritud liikluslahenduse aluseks on
Landwerk OÜ poolt koostatud eskiisprojekt "Kastre vallas Kaagvere külas Kütinurga kinnistu
ristumiskoha projekt", töö nr T2327. Kruntidele juurdepääsuks on planeeritud teemaa krunt
POS 6. Planeeritud sõidutee kaetakse asfaltbetooniga. Mäepealse ja Sillaotsa katastriüksustel
paiknev olemasolev tee (ligikaudu 130 m) on juurdepääsuks Kase kinnistule (50101:001:0428).
Planeeringuga on ette nähtud Kase kinnistu juurdepääsutee (sõidutee osa (3,5-4,0 m) katmine
asfalti freespuruga h= 12 cm ja 2,5x pindamine, alumine killustik kruuskild fr 12/16, keskmine
killustik graniit fr 8/12, ülemine killustik graniit fr 4/8, sideaineks bituumenemulsioon C67B4.
Veevarustus on lahendatud lokaalselt. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev krundile POS
7. Kanalisatsioon lahendatakse reoveepuhastite või reoveemahutite baasil. Pärast reovee
bioloogilist puhastamist immutatakse see pinnasesse.
Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka
kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise
näol. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Planeeringualal ei paikne
looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi
keskkonnamõjusid.
Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto:
Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006
Kastre vald E-post:
[email protected] SEB Pank
62113 Tartumaa http://www.kastre.ee
Kastre Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikute ja planeeringu koostajaga sõlminud
04.10.2023 halduslepingu nr 11-5/198 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja
detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise
infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kastre vallale kohustust planeeringukohase avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, tehnorajatiste
väljaehitamiseks ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringuala ehitusõigused realiseerib
kinnistu igakordne omanik. Huvitatud isiku kohustus on tagada kavandatud kinnistute
tarbijatele katkematu kvaliteetse joogiveega varustatus.
Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ja alla laadida valla veebilehel
planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD või planeeringute andmekogus PLANK.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kati Kala
Kastre valla maaspetsialist
Teadmiseks: TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (Laura Andla
[email protected])
744 6521,
[email protected]
Saatja: "Urmas Makrjakov" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Kütinurga katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Kuupäev: 2025-01-16 13:55
Tere
Palume väljastada projekteerimistingimused manuses esitatud
detailplaneeringu teeprojekti koostamiseks.
Lugupidamisega
Urmas Makrjakov
Marina Invest OÜ
Ülikooli 4-3, Tartu 51003
Mob: +372 5083165
Tel: +372 7302165
e-mail: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.marina-invest.ee/> www.marina-invest.ee
<http://www.arhpro.ee/> www.arhpro.ee
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.