Kiri

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 086/2024 Tellija: AS Põlva Vesi Registrikood: 10151183 Toominga 2a, 63304 Põlva linn, Põlva vald, Põlvamaa Tel: +372 799 6813 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ VÕÕPSU ALEVIK, RÄPINA VALD, PÕLVAMAA VÕÕPSU ALEVIKU VEE- JA KANALISATSIOONITARISTU PROJEKTEERIMINE TÖÖPROJEKT Projektijuht: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Vastutav isik: Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Merilin Lilo Tööd ehitismälestise Võõpsu õigeusu kirik (reg.nr 23834), ajaloomälestiste Ristipalo kalmistu (reg.nr 4206), Munakivitee (reg.nr 4205), Puust kabel (reg.nr 4196), arheoloogiamälestiste Kalmistu (reg.nr. 11158) ja Kääbas (reg.nr 11567, 11568, 11569, 11570, 11571, 11572, 11573) kaitsevööndites ning nende läheduses. TARTU 2024  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 6 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 6 1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed ................................................................ 7 1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 7 1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 7 1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 8 1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 8 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 9 1.6. Muinsuskaitse................................................................................................................ 10 1.7. Looduskaitse ................................................................................................................. 13 1.8. Maaparandussüsteemi eesvool ...................................................................................... 14 1.9. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 14 1.9.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega ..................................................................... 14 1.9.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 15 1.9.3. Kinnistute ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ............................................. 15 2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 16 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 17 3.1. Veetorustik .................................................................................................................... 17 3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 19 3.3. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 19 3.4. Reoveepumplad ............................................................................................................. 21 3.5. Survetõstepumpla .......................................................................................................... 22 3.6. Veemõõdukaev .............................................................................................................. 23 3.7. Veetorustiku õhueralduskaev ........................................................................................ 24 3.8. Survekanalisatsiooni õhueraldus-hoolduskaev ............................................................. 24 3.9. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis ....................................... 25 4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 27 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 27 4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 27 4.3. Tänutahvlid ................................................................................................................... 27 4.4. Objekti teabetahvlid ...................................................................................................... 28 4.5. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 28 4.6. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 28 4.7. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 29 4.8. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine ............................................. 30 4.9. Mahamärkimine ............................................................................................................ 30 4.10. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 31 4.11. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 32 4.12. Tööohutus...................................................................................................................... 33 4.13. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 34 4.14. Tuleohutus ..................................................................................................................... 35 4.15. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 35 4.15.1. Üldist ........................................................................................................................ 35 4.15.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 36 4.15.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 37 4.15.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 37 4.15.5. Geodeetiliste märkide kaitse .................................................................................... 38 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 2/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 4.16. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 38 4.17. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 39 4.18. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 39 4.19. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 39 4.20. Kaetud tööd ................................................................................................................... 40 4.21. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 40 4.21.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 40 4.21.2. Pinnatud- kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 41 4.21.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine.......................................................................... 41 4.21.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 41 4.21.5. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 41 4.22. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 42 4.23. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 44 4.24. Tagasitäide .................................................................................................................... 46 4.24.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 47 4.25. Katete taastamine .......................................................................................................... 48 4.25.1. Üldist ........................................................................................................................ 48 4.25.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 49 4.25.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 49 4.25.4. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 50 4.25.5. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 51 4.25.6. Äärekivid ja sillutuskivid ......................................................................................... 51 4.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 52 4.27. Teostusjoonised ............................................................................................................. 53 4.27.1. Üldine ....................................................................................................................... 53 4.27.2. GIS andmete kogumine ning esitamine.................................................................... 54 4.28. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 54 5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 55 5.1. Üldist ............................................................................................................................. 55 5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 56 5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 56 5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 56 5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 57 5.2.4. Kiilsiibrid.................................................................................................................. 58 5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 58 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud...................................................................................... 58 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud .............................................................................................. 59 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 59 5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 60 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 60 6.1. Üldist ............................................................................................................................. 60 6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 60 6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 60 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 61 6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 62 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 62 6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 64 6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 64 6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 65 6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 65 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 3/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 6.4. Kanalisatsioonipumplate katsetamine ........................................................................... 65 6.5. Tehase- ja kohapealne testimine ................................................................................... 66 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................ 67 7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid ......................................................................................... 67 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 4/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 ASUKOHA SKEEM Projektala Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 5/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Staadium: Tööprojekt Töö nr: 086/2024 Objekti asukoht: Võõpsu alevik, Räpina vald, Põlvamaa Tellija: AS Põlva Vesi Registrikood: 10151183 Toominga tn 2a, Põlva linn, Põlva vald, Põlvamaa tel: 7 996 813 e-post: [email protected] Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu; Tel: 733 0350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Kristo Kivisaar tel.: 7 991 940, [email protected] Peatöövõtja poolt – Raivo Kraak, tel.: 58 188 117; [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957; [email protected] Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka, tel.: 56 616 780; [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija - Merilin Lilo Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 6/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed 1.2.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE RC De 110 – 2508 m - PE De 110 – 659 m - PE RC De 63 – 107 m - PE De 63 – 2562 m - PE RC De 50 – 37 m - PE De 50 – 194 m - PE RC De 40 – 14 m - PE De 40 – 363 m - PE RC De 32 – 44 m - PE De 32 – 728 m - Uued kinnistu veeühendused – 149 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 567,8 m2 - pikkus – 7216 m - laius – 0,08 m 1.2.2. Kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PE RC De 160 – 46 m - PE RC De 110 – 2523 m - PE De 110 – 1350 m - PE RC De 90 – 38 m - PE De 90 – 240 m - PE RC De 63 – 45 m - PE De 63 – 178 m - PVC De 200 – 231 m - PVC De 160 – 3972 m - Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 149 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 1154,2 m2 - pikkus – 8623 m - laius – 0,13 m Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 7/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1.3. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud AS Põlva Vesi tellimusel. Töös on koostatud Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Käesolev projekt on jagatud kaheks projekteerimise etapiks. I etapis on projekteeritud kinnisel meetodil rajatavad survetorustikud Ristipalo külast kuni Võõpsu alevikuni, mis kulgevad paralleelselt 45 Tartu-Räpina-Värska tugimaanteega. Torustikega külgnevatele kinnistutele on ette nähtud ka liitumispunktid. I etapis on projekteeritud vee- ja isevoolne kanalisatsioonitorustik ka Ristipalo külas neljale kinnistule. Lisaks on I etapis projekteeritud torustikud Võõpsu alevikus Turu tn, Aia tn, Veski tn Karja tn, Kraavi tn, Kalamehe tn ja Sadama tn. II etapis projekteeritakse Võõpsu aleviku vee-, isevoolse kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustikud, mis jäävad Räpina mnt-le ning Vabaduse tn kuni Veski tn vahelisse piirkonda. Töömahu piirid on esitatud asendiplaanidel AS-4. 1.4. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:  AS Põlva Vesi poolt väljastatud hankedokumendid „Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 279825);  Keskkonnalahendused OÜ poolt 04.2023.a. koostatud tehnoloogiline projekt “Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine“ (töö nr 54-22);  Vasara Geodeesia OÜ poolt 11.2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 24G1009);  OÜ Rakendusgeoloogia poolt 12.2024.a. koostatud geoloogilise uuringu aruanne “Võõpsu aleviku ja Ristipalo küla vee- ja kanalisatsioonitrassid“ (töö nr 24-112);  Räpina Vallavalitsuse poolt 09.09.2024.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 2411802/02727;  EXTech Design OÜ poolt 01.2025 a. koostatud teeprojekt (töö nr 24G1009);  Transpordiameti poolt 03.09.2024.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 7.1-2/24/14089-3 „Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks riigitee nr 45 teemaal ja kaitsevööndis“;  Muinsuskaitseameti poolt 23.03.2023.a. väljastatud kooskõlastus nr 1.1-7/490-1 „Muinsuskaitseameti kooskõlastus Võõpsu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni planeeritud tööde asukohtadele“;  Europolis OÜ poolt 2023.a. koostatud „Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;  Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 8/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:  Ehitusseadustik (EhS);  Veeseadus (VeeS);  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);  Elektroonilise side seadus (ESS);  Maaparandusseadus (MaaParS);  Tuleohutuse seadus (TuOS);  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;  Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;  Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;  Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;  Sotsiaalministri määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;  Räpina valla üldplaneering;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  EVS 835:2022 Hoone veevärk;  EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;  EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;  EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;  EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid;  Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 14.04.2021; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 9/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024  Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020);  Transpordiameti juhendi „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ Lisa 1, 10.06.2024;  Transpordiameti juhend „Elastsete teekatendite projekteerimine“ kinnitatud 27.11.2023;  Transpordiameti juhend „Pindamisjuhend“ kinnitatud 17.03.2023;  Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;  Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ MA 2018-015;  Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022;  RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;  MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija Tingimustele. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.6. Muinsuskaitse Projektipiirkonda ja selle lähedusse jäävad järgmised mälestised ning nende kaitsevööndid:  23834 Võõpsu õigeusu kirik;  4206 Ristipalo kalmistu;  4205 Munakivitee;  4196 Puust kabel;  11158 Kalmistu;  11567 - 11573 Kääbas. Projektpiirkonnas ja selle läheduses paiknevad kinnismälestised on toodud skeemil 1. Samuti esineb tööde alal mitte riikliku kaitse alla jõudnud pärandit (mh maahaudkalmistu ala):  Võõpsu asula endine Võõpsu mõisa ümbrus (aadressidel Räpina mnt 1, 2, 4, 4a ja 8), kus 2009. aastal maantee-ehitusel ilmsiks tulnud leidude alusel asub tõenäoliselt maahaudkalmistu;  muinasaegsele asustusele viitavad leiud Võõpsus Räpina mnt lõunaküljel. Võõpsu aleviku arheoloogiatundlik ala on toodud skeemil 2 ning esitatud projekti asendiplaanidel AS-4. Muinsuskaitseamet soovitab tagada arheoloogiline uuring Võõpsu küla arheoloogiatundlikul alal, samuti oletatava maahaudkalmistu alal (vt skeem 2). Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 10/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Skeem 1. Projektipiirkonnas paiknevad kinnismälestised ja nende kaitsevööndid Skeem 2. Võõpsu aleviku arheoloogiatundlik ala Kinnismälestiste Kääbas (11567, 11568, 11569, 11570, 11571, 11572, 11573) kaitsevööndis rajatakse vee- ja survekanalisatsioonitorustikud kinnisel meetodil. Nimetatud kinnismälestiste kaitsevööndis on ette on nähtud kahe kaeviku rajamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumisel ajaloomälestisega Munakivitee (4205) rajatakse torustikud kinnisel meetodil. Võõpsu õigeusu kiriku kaitsevööndis töid tehes tuleb tagada mälestise ohutus, mitte tõsta tee tasapinda ning pärast tööde lõppu anda pinnasele kalded hoonest eemale, et vältida sademevee valgumist hoone vundamendi alla. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 11/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Lisaks eeltoodule tuleb arvestada järgmiste tingimustega:  Kõigil kaevetöödel tuleb (mh sisse- ja väljaviigukohad) arheoloogiamälestiste kääpad (reg-nr 11567, 11768, 11569, 11570, 11571, 11572 ja 11573) kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.  Tööde käigus ei tohi kääpakuhjatisi ehitusmasinatega liikudes kahjustada.  Kultuurkihist teada andmine ja selle läbiuurimine on seadusest tulenevalt maaomanikule või tööde läbiviijale kohustuslik. MuKS § 31 lg 1-2 kohaselt tuleb juhul, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, tööd peatada, säilitada koht muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest ametit, kellel on õigus peatada tööd kuni üheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele.  Muinsuskaitseamet võib vajaduse korral määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused selleks, et ära hoida mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise, arheoloogilise leiu, leiukoha või kultuurkihi kahjustamine (MuKS § 82 lg 1).  Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ →„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.  Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p2; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Muinsuskaitseamet rõhutab, et arheoloogiline uuring võimaldab vältida olukorda, kus reaalsete pinnasetööde ajal satutakse arheoloogilisele kultuurkihile, mille tulemusena võivad tööd teadmata ajaks peatuda, mis toob kaasa planeeritud tegevuste edasilükkumise ja sellega kaasnevad soovimatud finantskulud. Torustike ehitustööde teostamisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadust ning selle rakendusakte. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 12/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1.7. Looduskaitse Projektipiirkonnas ja selle läheduses asuvad järgmised kaitsealused objektid:  Võõpsu mänd (KLO4000846);  Lüübnitsa hoiuala (KLO2000124);  Lüübnitsa loodusala (RAH0000231). Lüübnitsa loodusala kuulub Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Lisaks paikneb projektipiirkonna läheduses Võhandu jõgi (VEE1003000) ning järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad:  Misgurnus fossilis (vingerjas, KLO9123301 ja KLO9123306);  Cottus gobio (võldas, KLO9102548);  Chlidonias niger (mustviires, KLO9120880);  Crec crex (rukkirääk, KLO9106024);  Porzana porzana (täpikhuik, KLO9106008);  Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp, KLO9301596, KLO9306821 ja KLO9306659);  Ciconia ciconia (valge-toonekurg, KLO9105703);  Pelophylax lessonae (tiigikonn, KLO9118794). Projektpiirkonnas ja selle läheduses paiknevad kaitstavad loodusobjektid on toodud skeemil 3. III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Tööde teostamisel tuleb järgida Keskkonnaameti tingimusi ja ettekirjutusi. Skeem 3. Kaitstavad loodusobjektid Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 13/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 1.8. Maaparandussüsteemi eesvool Projektipiirkonnas asub Lokuta-Türmsoo maaparandussüsteemi eesvool, millega rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ristuvad. Projektpiirkonnas paiknevad eesvoolud on esitatud skeemil 4. Skeem 4. Eesvoolude paiknemine Torustike ristumisel eesvooluga ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning kahjustada maaparandussüsteemi või selle toimimist. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandus- ja Toiduametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse. Tööde teostamisel tuleb järgida Maaparandusseadust ning Põllumajandus- ja Toiduameti tingimusi ja ettekirjutusi. 1.9. Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 1.9.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega Torustike sügavuse ja majaühendustorustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistuomanike kooskõlastustest ja olemasolevate torustike sügavusest. Omaniku poolt kooskõlastamata jäetud kinnistu liitumispunktid on kooskõlastatud Tellijaga. Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel. Töövõtja peab Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 14/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 tõendama Omanikujärelevalvele, et kinnistu kasutajaid on juurdepääsu takistustest teavitatud ja alternatiivsed juurdepääsuvõimalused on kasutajatega kooskõlastatud. Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus. Kinnistute kooskõlastused ja kinnistute andmestik vt. AA-2-02. Kooskõlastuseta kinnistud on tähistatud torustike asendiplaanidel. 1.9.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus  Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale arvestades maapinnast.  Ristumisel kraavide või truupidega tuleb projekteeritud survetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalselt soojustuskoorikut kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,8 m.  Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.  Ristumisel kraavide või truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalselt soojustuskoorikut kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m.  Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m.  Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse ja vajalikud laiendused.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m.  Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite ning gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m. 1.9.3. Kinnistute ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates vee magistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32 PN10 – PE De 50 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,5 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraani järel peab olema vähemalt 0,5 m pikkune torulõik. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on kinnistu piir. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 15/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN8 toru. Toru lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kinnistu ühendustorule paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) teleskoopiline kontrollkaev De 200/160 mm koos malmluugiga 25T/40T. Kui kinnistu ühendustoru pikkus tänava vaatluskaevust kinnistu piirini on kuni 2 m, siis kontrollkaevu paigaldamine ei ole vajalik. Kui ühendustorustik on tänavatorustikule ühendatud pimeühendusega, paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) teleskoopiline kanalisatsioonikaev De 400/315 mm koos malmluugiga 25T/40T. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui asendiplaanil pole märgitud teisiti. Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust tööjoonisega. Kinnistutele, millele ei ole võimalik kõrguslike erinevuste tõttu isevoolset kanalisatsiooniühendust tagada, on projekteeritud survelised kinnistuühendused. Selleks rajatakse kuni kinnistu piirini survekanalisatsioonitoru PE De 63 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,5 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraani järel peab olema vähemalt 0,5 m pikkune torulõik. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on kinnistu piir. 2. OLUKORRA KIRJELDUS Projekti asukohaks on Võõpsu alevik, mis asub Räpina vallas, Põlva maakonnas. Võõpsu alevik paikneb Räpina valla idaosas. Võõpsu alevik piirneb idast Võhandu jõega, põhjast Raigla külaga ning läänest ja lõunast Ristipalo külaga. Võõpsu alevikus puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Võõpsu külas saavad elanikud joogivett lokaalsetest salv- ja puurkaevudest ning koguvad reovee kogumismahutitesse ja imbsüsteemidesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Lähim purgimissõlm asub Räpina linna reoveepuhasti juures, Võõpsu alevikust umbes 4 kilomeetri kaugusel. Lähim toimiv ühisveevärk ja -kanalisatsioon paikneb Räpina linnas ja Ristipalo külas. Ühisveevärk baseerub kahel puurkaevul (10578 ja 11266). Räpina linnas ja Ristipalo külas asuvat vee- ja kanalisatsioonitorustikku haldab AS Revekor. Võõpsu külas hakkab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakkuma AS Põlva Vesi. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 16/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Projektipiirkond asub Võõpsu reoveekogumisalal RKA0650594, mille pindala on 16,5 ha ja koormus 234 ie (14,2 ie/ha). Võõpsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamiseks on planeeritud ühendada Võõpsu alevik olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga Ristipalo külas. Projektala läbib 45 Tartu-Räpina-Värska tee tugimaantee. Projektalal ning selle läheduses paiknevad geodeetilise märgi kaitsevööndid, loodus-, muinsus- ning veekaitselised piirangud. Lisaks paiknevad projektalal sademeveetorustikud, side- ja elektrikaablid. 3. PROJEKTLAHENDUS Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud hankedokumentidega. Kõikide rajatavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks on ette nähtud kinnistuühendused. Uutele liitujatele projekteeritakse ja ehitatakse torustik välja krundipiirini. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele. Projekteeritud eluiga torustikel on 40 a, reoveepumpla korpusel 40 aastat ning pumpadel ja seadmetel 15 aastat. Peale ehitustööde teostamist on Töövõtjal kohustus linna omandis olevatele teedele ja kinnistutele seada isiklikud kasutusõigused teostusjooniste põhjal. 3.1. Veetorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku veetorustik (peatorustik PE De 40 – PE De 110 ning kinnistuühendused PE De 32 – PE De 50). Veetorustik on projekteeritud Võõpsu alevikust kuni Ristipalo külas paikneva Keskuse tee ja 45 Tartu- Räpina-Värska tee ristmikuni, kus projekteeritud veetorustik liidetakse Räpina linna ja Ristipalo küla veevõrguga. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud. Uute liitujate majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Kõikidele kinnistuühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse 0,5 – 1,0 m kinnistu või kasutatava krundi piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui peatorustik asub krundi sees haljasalal, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme kõrvale. Kui peatorustik asub krundi sees sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan 0,5 m väljapoole sõiduteed. Kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 17/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), liiklusalal turvapoldiga kinnitatud. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork. Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on esitatud pikiprofiilidel. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning üle De 63 torude puhul 50xDe. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud sulgarmatuur. Maa sees paiknev sulgarmatuur varustada teleskoopilise spindlipikenduse ja kapega. Torustiku kõrgeimatesse punktidesse tuleb paigaldada õhueraldusklapid. Klapid tuleb paigaldada kaevudesse minimaalse läbimõõduga PE Ø1125/1000 mm. Veetorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga „VESI“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonistel VK-7. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 18/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku isevoolne kanalisatsioonitorustik. Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil juhitakse Võõpsu alevikus tekkiv reovesi kokku projekteeritud reoveepumplatesse. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 ja PVC De 200 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud. Üldjuhul on torustikule ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopilised plastkaevud. Torustiku algus- ja käänakukohtades ning suurematel ristmikel on ette nähtud paigaldada De 560/500 ja De 800/630 teleskoopilised kaevud. Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m. Voolurahustuskaevudena on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopilised plastkaevud. Pimeühenduse tegemisel tuleb haruühendus peatorule teha 45° kolmikust ja 45° põlvest. Jälgida, et kolmiku asend 45° peatorule jääks voolusuunda (vt pimeühenduse skeem VK-7). Kinnistute ühendustorustiku pimeühenduse korral tuleb kinnistu piirile paigaldada De 400/315 teleskoopilised kaevud. Pimeühendused on lubatud ainult projektis ette nähtud kohtades. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetuvad teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on esitatud pikiprofiilidel. Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Kanalisatsioonikaevude tellimislehed on esitatud projekti lisas VK-9. 3.3. Survekanalisatsioonitorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku survekanalisatsioonitorustik, mille abil juhitakse Võõpsu alevikku projekteeritud pumplatest reovesi Ristipalo küla ühiskanalisatsiooni, kust omakorda on reovesi pumpla abil juhitud Räpina linna ühiskanalisatsioonivõrku. Lisaks suurte kõrguslike erinevuste tõttu on projekteeritud seitsmele kinnistule kanalisatsiooniga liitumiseks survekanalisatsioonitoru. Survekanalisatsiooni peatorustik on projekteeritud PE De 90 PN10 ja PE De 110 PN10 torudest ning survelised kinnistuühendused PE De 63 PN10 torudest. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 19/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Survelised kinnistuühendused on projekteeritud kuni krundi piirini, kui joonisel ei ole märgitud teisiti. Kõikidele survelistele kinnistuühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse 0,5 – 1,0 m kinnistu või kasutatava krundi piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraan kraavi vastaskaldale. Kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), liiklusalal turvapoldiga kinnitatud. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork. Survekanalisatsioonitorustikud peavad olema visuaalselt eristatavad veetorustikest, s.t. veetorustikud peavad olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitorustikud pruuni triibuga. Survekanalisatsioonitorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on esitatud pikiprofiilidel. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe. Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute kasutamine keelatud. Survekanalisatsioonitorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „SURVEKANALISATSIOON“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. Survekanalisatsioonitoru suubub rahustuskaevu, kus toru ots tuleb suunata elekterkeevispõlvega põlvega alla. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 20/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Survekanalisatsiooni kõrgeimatesse kohtadesse on ette nähtud paigaldada õhueralduskaevud koos torustiku läbipesu võimalusega. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Survekanalisatsioonitorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7. 3.4. Reoveepumplad Käesolevas projektis on projekteeritud 5 maa-alust kompaktpumplat, siseläbimõõduga 1600 mm. Pumplad valmistatakse PEHD-st rõngasjäikusega SN4 ning ankurdatakse armeeritud r/b plaadi külge. Kinnitused roostevabast terasest ankrutega minimaalselt A4. Betooni klass peab olema C25/30. Pumplate ankurdusplaat armeerida kahes kihis armatuurvõrguga A500H Ø10 mm, võrgusilm #200/200 mm. Pumplate ankurdusplaadi alus peab olema tehtud killustikust. Kihi paksus peab olema 200 mm ja aluspind peab olema tihendatud tihedustegurini Kt= 0,98. Reoveepumplad valmistatakse tehases ning tarnitakse kohale ühes tükis. Pumplate korpus peab olema varustatud tõsteaasadega. Pumplate põhi peab olema koonilise süvisega, et vältida reovee settimist pumpla põhja. Pumplate sisepind peab olema sile, et sete ei koguneks seintele. Pumplate korpus tuleb soojustada (XPS 50 mm) min 1 m sügavuseni arvestades maapinnast. Reoveepumplatesse paigaldatakse kaks reoveepumpa. Reoveepumpla pumbad töötavad vaheldumisi vastavalt töögraafikule. Kõik kanalisatsioonipumbad peavad olema tarnitud ühe firma poolt. Analoogse pumba paigaldamine ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamiseta ei ole lubatud! Pumpla varustada nivooanduri ja kahe avariiujukiga, mis hakkavad juhtima pumpade tööd. Pumpade lülituspunktid on: STOP – pumbad välja START I – pump 1 sisse START II – pump 2 sisse ALARM – avariitase Reoveepumpla juhtimine ja kaugseire peab võimaldama ühildamist AS Põlva Vesi poolt kasutatava kaugjuhtimissüsteemiga SCADA. Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt eraldiseisva elektri- ja automaatikaprojekti raames. Pumpade töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist. Pumba vaba läbivooluava peab olema DN80. Pumbad on varustatud juhtsiinide (AISI 316), tõstekettide (AISI 316) ja põhjaliitmikega. Pumpadel peab olema sisseehitatud niiskus- ja ülekuumenemiskaitse. Pumplasisesed torustikud ja poltliited valmistada roostevabast terasest AISI 316. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 21/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Pumplasiseste torustike läbimõõt on DN80. Pumpade survetorudele paigaldatakse siibrid, kuuliga tagasilöögiklapid (DIN 30677) ja peale 120° kolmikut vooluhulgamõõtja. Pumplad on varustatud pumpla põhja ulatuva redeli (AISI 316), statsionaarse korpuse külge kinnitatud teenindusplatvormi (PE) ja teleskoopse käsipuuga (AISI 304). Teenindusplatvormi konstruktsioon peab katma kogu pumpla perimeetri. Redeli astmed on valmistatud nelikanttorust 30x30 mm, astmevahega 300 mm. Redel peab olema libisemiskindlate astmetega. Libisemiskindlus peab olema saavutatud pulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud teibi vms.-ga. Teenindusplatvormil peab iga pumba kohal olema tõsteketiga maapinnalt avatavad ja avatud asendis fikseeritavad luugid. Reovee pealevool pumplatesse on suletav pumpla sissevoolul paikneva nugasiibriga, mille spindlipikendus on toodud maapinnale kape alla. Pumpla ventileerimiseks rajatakse pumplale kaks ventilatsioonitoru. Üks toru ots peab olema viidud 0,3 m kõrgusele maksimaalsest veetasemest ning teine pumpla ülaosas lae all. Ventilatsioonitorude otsad peavad paiknema vähemalt 0,7 m kõrgusel maapinnast. Pumplast välja jäävad toru otsad peavad olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Pumpla luuk paigaldatakse 300 mm üle ümbritseva maapinna. Luuk peab olema valmistatud PE-st ning soojustatud (min 50 mm XPS). Luuk peab olema varustatud vähemalt kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luugi lahtioleku ajal peab olema välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Luuk ei tohi avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Pumpla teenindusava peab olema varustatud nelja konksuga pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Reoveepumplate juurde paigaldatavate elektrikilpideni tuleb tuua elektrikaabel. Vajalik on tellida elektriliitumised peakaitsmega 16A ja 40A. Pumplate juurde teepoolsele küljele paigaldada helkurpostid. Reoveepumplate asukohad on toodud joonistel AS-4. Pumplate skeemid on esitatud joonistel VK-7. 3.5. Survetõstepumpla Võõpsu alevikus vajaliku veesurve tagamiseks on ette nähtud survetõstepumpla rajamine, siseläbimõõduga 2000 mm. Survetõstepumpla valmistatakse PEHD-st rõngasjäikusega SN4 ning ankurdatakse armeeritud r/b plaadi külge. Kinnitused roostevabast terasest ankrutega minimaalselt A4. Betooni klass peab olema C25/30. Pumplate ankurdusplaat armeerida kahes kihis armatuurvõrguga A500H Ø10 mm, võrgusilm #200/200 mm. Betooni kaitsekihi paksus peab olema 40 mm. Survetõstepumpla ankurdusplaadi alus peab olema tehtud killustikust paksusega 200 mm ja elastsusmooduliga 80 MPa. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 22/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Survetõstepumpla valmistatakse tehases ning tarnitakse kohale ühes tükis. Pumpla korpus peab olema varustatud tõsteaasadega. Pumpla põhi olema topelt põhjaga ning varustatud Ø500 mm süvendiga vee eemaldamiseks. Pumpla korpus tuleb soojustada (XPS 50 mm) min 1 m sügavuseni arvestades maapinnast. Survetõstepumpla lahendatakse kahe survetõstepumbaga, mis koostöös tagavad vajaliku vooluhulga. Survetõstepumpla parameetrid peavad olema järgmised: - Kogujõudlus: Q= 3,6 l/s - Kogusurve: H= 35 m Survetõstepumplasse paigaldatakse kaks pumpa. Ühe pumba parameetrid peavad olema järgmised: - Jõudlus: Q= 1,8 l/s - Surve: H= 35 m - Soovituslikud pumbad: KSB MovitecV 006/06-B4G54FS090D5UW või analoog Survetõstepumbad peavad olema tarnitud ühe firma poolt. Analoogse pumba paigaldamine ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamiseta ei ole lubatud! Survetõstepumpla juhtimine ja kaugseire peab võimaldama ühildamist AS Põlva Vesi poolt kasutatava kaugjuhtimissüsteemiga SCADA. Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt eraldiseisva elektri- ja automaatikaprojekti raames. Pumplad on varustatud pumpla põhja ulatuva redeli (AISI 304) ja teleskoopse käsipuuga (AISI 304). Redeli astmed on valmistatud nelikanttorust 30x30 mm, astmevahega 300 mm. Redel peab olema libisemiskindlate astmetega. Libisemiskindlus peab olema saavutatud pulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud teibi vms.-ga. Pumpla luuk paigaldatakse 300 mm üle ümbritseva maapinna. Luuk peab olema valmistatud PE-st ning soojustatud (min 50 mm XPS). Luuk peab olema varustatud vähemalt kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luugi lahtioleku ajal peab olema välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Luuk ei tohi avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Survetõstepumpla juurde teepoolsele küljele paigaldada helkurpostid. Survetõstepumpla juurde paigaldatava elektrikilbini tuleb tuua elektrikaabel. Vajalik on tellida elektriliitumine peakaitsmega 16A. Survetõstepumpla asukoht on esitatud joonisel AS-4-04. Survetõstepumpla skeem on esitatud joonistel VK-7. 3.6. Veemõõdukaev Käesolevas projektis on arvesse võetud, et perspektiivselt saab rajatava veetorustikuga ühendada ka Võõpsu küla. Perspektiivsele veetorule on ette nähtud paigaldada veemõdukaev. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 23/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Veemõõdukaev valmistatakse PEHD-st minimaalse rõngasjäikusega SN4, siseläbimõõduga 1000 mm. Teeninduspüstik peab olema soojustatud ja minimaalse läbimõõduga De 600 mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus. Haljasalal paikneva kaevu luuk paigaldada 20 cm kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Luuk peab olema plastist, kandevõimega 25 t. Veemõõdukaevu läbivale torule tuleb paigaldada veearvesti. Enne ja pärast veemõõdukaevu tuleb paigaldada sulgarmatuur. Kaev peab olema topelt põhjaga ning varustatud süvendiga vee eemaldamiseks. Veemõõdukaevu asukoht on esitatud joonisel AS-4-06. Veemõõdukaevu skeem on esitatud joonistel VK-7. 3.7. Veetorustiku õhueralduskaev Veetorustiku kõrgeimasse kohta on ette nähtud õhueralduskaev Ø1125/1000, kuhu tuleb paigalda õhueraldusklapp. Õhueralduskaev on PEHD-st rõngasjäikusega SN4 valmistatud kaev (sisediameetriga 1000 mm. Teeninduspüstik peab olema minimaalse läbimõõduga De 600 mm ning püstikule paigaldada soojustusluuk paksusega 50 mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus. Kaevu luuk peab olema malmist kandevõimega 40 t. Luugi ja kaevu korpuse vahele tuleb paigaldada tihend. Haljasalal paikneva kaevu luuk paigaldada 5 cm kõrgemale ümbritsevast maapinnast Õhueralduskaevu läbivale torule paigaldatakse elekterkeeviskolmik-üleminek De 63, kuulkraan 2“ ja õhueraldusklapp DN50. Õhueraldusklapi hooldust teostatakse vastavalt tootja kasutus-hooldusjuhendile. Õhueralduskaevu asukoht on esitatud joonisel AS-4-03. Õhueralduskaevu skeem on esitatud joonistel VK-7. 3.8. Survekanalisatsiooni õhueraldus-hoolduskaev Survekanalisatsiooni kõrgeimatesse kohtadesse on ette nähtud rajada õhueralduskaevud koos hooldusotsaga. Õhueraldus-hoolduskaev valmistatakse PEHD-st minimaalse rõngasjäikusega SN4, siseläbimõõduga 1500 mm. Teeninduspüstik peab olema minimaalse läbimõõduga De 600 mm ning püstikule paigaldada soojustusluuk paksusega 50 mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus. Kaevu luuk peab olema malmist, kandevõimega 40 t. Luugi ja kaevu korpuse vahele tuleb paigaldada tihend. Haljasalal paikneva kaevu luuk paigaldada 5 cm kõrgemale ümbritsevast maapinnast Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 24/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Õhueraldus-hoolduskaevu läbivale torule paigaldatakse elekterkeeviskolmik De 110. Kolmikud peavad vastama toru läbimõõdule. Kolmikule paigaldatakse elekterkeevismuhv De 110 ning kaelus koos äärikuga. Äärikule paigaldatakse siiber DN100, mille külge õhueraldusklapp DN100. Õhueraldusklapp peab olema vertikaalasendis. Torustiku hoolduse teostamiseks eemaldatakse kolmikuharult äärik. Pärast hooldustöid eemaldatakse kaevu süvendist üleliigne vesi. Õhueraldusklapi hooldust teostada vastavalt klapi tootjapoolsele kasutus-hooldusjuhendile. Õhueraldus-hoolduskaevude asukohad on esitatud joonistel AS-4. Õhueraldus- hoolduskaevude skeemid on esitatud joonistel VK-7. 3.9. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis Projektiga on kavandatud torustike ehitamine tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee teemaal ning -kaitsevööndis. Riigitee nr 45 teelõik km 34,500-85,500 oli pindamistööde objekt 2024. aastal. Kinnisel meetodil torustiku ristumisel ja parallelkulgemisel riigiteega nr 45 tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2024. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:  Torustiku ristumine maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.  Erandina lahtiselt rajatavates lõikudes tuleb teekatted taastada vastavalt Extech Design OÜ poolt koostatud projektile (töö nr. 24161). Lahtiselt rajatavad lõigud on esitatud joonisel AS-4-04.  Kui kaevetöödel vigastatakse truubi otsakut, tuleb see taastada vastavalt truubi otsaku taastamise tüüpjoonisele VK-6-31.  Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.  Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi (A tugevusklass). Ristumisel maantee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid ja maakraanid paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 25/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024  Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.  Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale.  Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist.  Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine.  Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.  Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Käesolevas projektis on kinnisel meetodil suundpuurimisega ette nähtud kaks ristumist maanteega ning ca 2,6 km ulatuses paralleelkulgemine. Lahtisel meetodil on ette nähtud ca 570 m pikkuselt toru rajamine piki teemaad. Torustik ei saa olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Vt. ka Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 26/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub omavalitsusele ning Töövõtja kulul on vajalik transportida see valla poolt heakskiidetud kohta. Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse ja kasutusteatise. 4.2. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine. 4.3. Tänutahvlid Kolme tööpäeva jooksul alates Vastuvõtuakti väljastamisest peab Töövõtja eemaldama projekti infotahvli ning paigaldama objektile tänutahvli. Tänutahvel peab vastama Keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendis esitatud tänutahvli nõuetele. Tänutahvli valmistamiseks kasutatud materjalid, teostus ning paigaldus peavad tagama nende säilimise EV seadustega ettenähtud ajal. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 27/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Tänutahvli asukohad lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tänutahvli tekst ja kujundus kooskõlastatakse eelnevalt Omanikujärelevalvega ja Tellijaga. 4.4. Objekti teabetahvlid Iga Ehitusplatsi osa vahetusse lähedusse tuleb paigaldada vähemalt kaks päeva enne ehitustööde algust vastaval Ehitusplatsi osal kaks objekti teabetahvlit. Tahvel peab olema plastist või metallist alusel, miinimummõõtmetega 800x1100 ning sisaldama järgmist informatsiooni:  projekti nimetus ja number;  Tellija, Tellija esindaja ja kontaktandmed;  tänavalõigu nimetus ning vastava lõigu ehitustööde algus- ja lõpukuupäev;  projekteerija, esindaja ja kontaktandmed;  Omanikujärelevalve esindaja ja kontaktid;  Töövõtja ja objektijuht ning kontaktandmed;  alltöövõtja (olemasolul) ja kontaktandmed;  liikluskorralduse eest vastutava isiku kontaktandmed. 4.5. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest. 4.6. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:  tänava sulgemise luba;  liikluse ümbersuunamise luba;  kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 28/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette ja kannab ehitusregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. 4.7. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Ehitustöid võib alustada kui salvestised on Töövõtja poolt Omanikujärelevalvele üle antud ja Omanikujärelevalve on tööde alustamiseks loa andnud. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:  Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;  Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne). Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 29/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 4.8. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja. Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastuse alusel. Kahjustatud puude asemele tuleb Töövõtjal istutada vähemal 2,0 m kõrged puud (koos toestusega). Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. 4.9. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 30/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.10. Vajumisvaatlused Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist. Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 31/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 4.11. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 32/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.12. Tööohutus Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani enne ehitustööde alustamist. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal. Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema sisselülitatud vilkuritega. Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 33/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema rakendatud Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks. 4.13. Kolmandate isikute ohutus Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:  tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;  tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;  vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest tuleneva ohutuse tagamiseks;  nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;  jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;  teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja esindajaga ühenduse saamise protseduurid. Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,2 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 34/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 4.14. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. 4.15. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 4.15.1. Üldist Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist. Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, soojatorud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 35/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.15.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 36/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 4.15.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.  Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.  Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.15.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideettevõttele kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 37/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024  Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.  Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100.  Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.  Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. 4.15.5. Geodeetiliste märkide kaitse Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindelpunktide taastamise või ümberpaigaldamisega. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb täpsustada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul. 4.16. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel Tellijale kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 38/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.17. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 4.18. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.19. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 39/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.20. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised:  kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;  alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;  hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;  monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;  vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;  reoveepumplate alus- ja tagasitäide;  muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.21. Katete eemaldamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik fikseeritakse kaeveloa taotleja poolt, kooskõlastatakse kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Omanikujärelevalvele. Kõik teehooldusega seotud kulud tuleb katta Töövõtjal kuni lõigu vastuvõtmiseni Omanikujärelevalve poolt. 4.21.1. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 40/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.21.2. Pinnatud- kruus- ja killustikkatte eemaldamine Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.21.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.21.4. Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. 4.21.5. Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 41/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. 4.22. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 42/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remonttööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 43/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 4.23. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks tuleb kasutada kas elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Veetorustike lubatud hälbed on järgmised:  Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;  Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, veekoguga või üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise meetodil. Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 44/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:  Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;  Pinnatud-, kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;  Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;  Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse;  Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;  Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;  Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 45/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning sõlmede digitaalne pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist. 4.24. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101). Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:  kaal: 150...200 g/m2;  tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,90. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 46/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.24.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 47/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:  Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;  Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Tellijaga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:  tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;  tegemist on mitteliiklusalaga;  tegemist on väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga. Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Tellija koos Omanikujärelvalvega. 4.25. Katete taastamine 4.25.1. Üldist Torude rajamisel Võõpsu alevikus maantee alas, Räpina mnt lõigus, taastatakse teekatted vastavalt EXTech Design OÜ poolt koostatud teeprojektile (töö nr 24161). Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 48/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Katendite taastamine on esitatud joonistel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6. 4.25.2. Haljasala taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20…30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kapedest eemale kaldega 1:20. 4.25.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm. Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 49/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole. 4.25.4. Asfaltkatte taastamine Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“. Transpordiameti hallatavatel teedel tuleb Töövõtjal lähtuda Transpordiameti poolsetest tingimustest ning EXTech Design OÜ poolt koostatud teeprojektist (töö nr 24161). Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee asfaltkate rajatakse ühekihilisena AC 12 surf paksusega 60 mm. Kõnnitee või kergliiklustee kate rajatakse ühekihilisena AC 8 surf paksusega 50 mm. Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 (veerus 4 kergtee taastamisel maantee alas) esitatud nõuetele (AKÖL < 900). Maantee alas kergtee asfaltkatte taastamisel tuleb täitematerjalina kasutada tardkivi. Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm. Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja 8…16 kuluga 25 kg/m2. Killustikaluse materjal peab vastama nõuetele LA35. Aluskihi paksus peab olema ühekihilise asfaltkatte all 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le. Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>1,0 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa. Kergliiklustee taastamisel maantee alas kasutada dreenikihina keskliiva Tm_105 elastsusmooduliga 105 MPa, sõelkõveraga >0,25 mm >50% ja terasuurusega ≤0,063mm ≤ 7%. Asfaltkate tuleb taastada asfaldilaoturiga. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 50/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga. Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud). Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks. Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel. Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R). Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus. NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.25.5. Eelpuistega kahekordne pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. 4.25.6. Äärekivid ja sillutuskivid Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele:  betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;  ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;  paindetugevus - klass 3; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 51/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024  kulumiskindluse klass 3. Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:  lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;  veeimavus klass 2;  vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2. Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Maksimaalne lubatud erinevus kape luugi ja ümbritseva teekatte kõrguses on tänavakividega kaetud teekatte korral +/- 3 mm. 4.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 52/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 4.27. Teostusjoonised 4.27.1. Üldine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 53/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada:  paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;  digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal DWG formaadis. 4.27.2. GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga. Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt (https://www.geospatial.ee/et/node/54). 4.28. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid , et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 54/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED 5.1. Üldist Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 55/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud 5.2.1. Üldist Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. 5.2.2. Torud ja toruliitmikud Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk- keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 56/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501). Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Maakraanid peavad olema ühendatavad elekterkeevisliitmikega. Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 57/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. 5.2.4. Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: - spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13); - O-rõngad materjalist NBR; - spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; - tagumine tihend materjalist EPDM; - korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677; - lametihend materjalist EPDM; - siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); - kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); - DIN2501 äärikud; - reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR; - Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: o Tootja nimi või logo o Toote number o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm) o Surveklass (PN). 5.3. Isevoolsed torustikud 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 58/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud on kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja kõrgusega 2,5-6 m kaevud ringjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile). Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20 cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm. Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 59/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 5.5. Soojustusmaterjalid Soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele EN826, EN1606, EN16535 ja EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1. Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.2. Survetorustike katsetamine 6.2.1. Üldine Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 60/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga. - Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m. - Korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri) ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³. - Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid. - Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem. - Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et - kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda; - kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud; - kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses. Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist; - katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta. Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 61/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub. 6.2.3. Survekatse Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud. Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust. Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms. Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib läbi viia kooskõlastatult Omanikujärelevalvega rõhul vähemalt 6 baari. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 62/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel: - desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud; - desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett; - desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses; - jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks; - kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud; - 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul; - proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas. - torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele; - proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega. Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 63/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine 6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus Pärast torude paigaldamist ja ühendamist ning kaevude tihendamist tuleb kõikidele isevoolsetele torustikele läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse teostab Töövõtja. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: - kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud; - pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; - vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust; - pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni; - kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 64/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2. 6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le 6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega. 6.4. Kanalisatsioonipumplate katsetamine Enne vee laskmist pumplasse tuleb:  kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;  kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;  teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone;  teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge ja kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui tootlikus erineb üle 10% on Omanikujärelevalvel õigus nõuda uusi seadmeid. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 65/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 6.5. Tehase- ja kohapealne testimine Tellijal ja Omanikujärelevalvel peab olema juurdepääs kõikidele seadmete tehasetestidele, et kontrollida nõuetele vastavust ka toote kvaliteeti. Kui osa seadmetest on valmistatud teistel eeldustel, peab Töövõtja saama kontrollimiseks Omanikujärelevalve loa. Sellised kontrollimised, eksamineerimised või testid ei vabasta Töövõtjat Lepingus sätestatud kohustustest. Kui seadmed koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest, tuleb seadmed kokku monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal. Töövõtja peab Omanikujärelevalvele kirjalikult ette teatama 21 päeva seadmete valmisolekust katsetusteks. Seejärel informeerib Omanikujärelevalve Töövõtjat, kas seadmete testid kiidetakse heaks katsetustel väljastatud sertifikaatide alusel või osaleb Tellija/Omanikujärelevalve ise katsetustel. Töövõtja peab Omanikujärelevalvele edastama pumpade, ventilaatorite jt seadmete testide numbrilised tulemused ning töökõverad kolmes koopias. Tehasetestide läbiviimisel peab arvestama seadmete kohapealsete töötingimustega. Testide sertifikaadid peavad andma vastavatest testidest täieliku ülevaate. Kui seadmed läbivad antud punktis kirjeldatud testid, saab Omanikujärelevalve vastava sertifikaadi heaks kiita. Töövõtja peab enne seadmete tarnimist olema saanud Omanikujärelevalvelt nõusoleku testide rahuldavate tulemuste kinnitamise alusel. Kui Omanikujärelevalve on omapoolse kinnituse andnud, peab Töövõtja enne tarnimist seadme vajaduse korral demonteerima, värvima ja saadetise kõik osad transportimiseks kaitsma. Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:  mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised analüüsid;  vastupidavustestid;  kontrollseadmete ja lülitusseadmestiku isolatsioonitestid, käitamistestid, kõrgepingetestid, võimsustestid kus võimalik;  teised Omanikujärelevalve poolsel nõudmisel tehtavad testid. Mehaanilisel katsetamisel teostatakse vähemalt järgnev:  kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;  kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;  survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul;  kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Omanikujärelevalve nõuetele. Lisaks eelnimetatutele tuleb kontrollida kõiki häiresüsteeme, soojustussüsteeme ja ventilatsioonisüsteeme. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 66/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:  Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);  projektdokumentatsiooni muudatused;  tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);  ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);  kaetud tööde aktid;  teostusjoonised;  kuuaruanded ;  ehitusnõupidamiste protokollid;  katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;  kasutus ja hooldusjuhendid. Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 2 eksemplaris mälupulgal. 7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:  juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;  kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;  tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;  töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;  hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 67/68  Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024 et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar mälupulgal (pdf ja doc, exc, jpg). Projektijuht: Lauri Aim Vastutav spetsialist: Sirle Punka Projekteerija: Merilin Lilo Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 68/68  Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond &amp; Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 56 928 354 E-post merilin @mahutid.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Tööprojekt Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonit aristu projekteerimine 0 86 /2024 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Põlvamaa, Räpina vald, Võõpsu alevik ja Ristipalo küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega Teemaal kulgemine riigitee nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee km 6 7 ,48 -6 8,15 , nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee km 6 8,1 7 -6 8,23 Riigitee nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee kaitsevööndis km 67, 50-68,13, km 68,1 8 -68,23 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- ja survekanalisatsiooni torustiku paralleelselt kulgemine 45 Tartu-Räpina-Värska tugimaanteega . Vee-, isevoolse kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustiku kulgemine 45 Tartu-Räpina-Värska tugimaanteel. Kavandatav läbiviimise aeg on 2025 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustikud kulgevad riigiteel, kuna alternatiivset võimalust torustike rajamiseks ei ole. Lisatud teeprojekt maantee alas, kus torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks riigitee nr 45 teemaal ja kaitsevööndis (nr 7.1-2/2 4 / 14089-3 ) 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Merilin Lilo (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 20 . 01 .202 5 K1V1 V1 K1 K1V1 V1 Pos 1-1 K1 V1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 K1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 K1 E V1 K1 KS1 2H 28 V1 K1 KS1 V1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 KS1 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 086/2024 Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Torustiku pikkus: veetoru 49,2 m isevoolne kanalisatsioonitoru 21,7 m survekanalisatsioonitoru 40,2 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev sidekaabel V1 Projekteeritud veetorustik K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Survekanalisatsiooni/ veetoru kaev Isikliku kasutusõiguse ala Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 1. Pos 1-1 10919050 70703:005:0045 45 Tartu-Räpina-Värska 95 m² 45 Tartu-Räpina-Värska tee tee km 67,48...67,50 T8, transpordimaa Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 1  K1KS1 V1 K1 V1 H K1 V1 K1 V1 KS1 1 2 K1 H 16 V1 V1 E KS1 K1 H V1 V1 KS1 18 KS1 V1 KS 1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 E V1 K1 H V1 K1 V1 K1 E 20 2H V1K1 E V1K1 KS1 H 24 KS1 KS1 V1 K1 E 2H 22 V1 K1 V1 2H V1 K1 KS1 11 V1 K1 KS1 E V1 K1 KS1 E 28 Vare K1 KS1 2H H V1 K1 13 26 V1 K11 KS1 V1 K1 KS V1K1 KS1 E V1 K1 KS1 2H V1 K1 V1 K1 KS1 KS1 V1 K1 V1 KS1 15 H KS1 V1 K1 V1K1 17 KS 1 V1 K1 V1K1 KS1 KS1 V1 K1 V1 KS1 KS1 K1 KS1 KS1 V1 E K1 H E 19 2H 21 H 2H E 2H E V1 K1 25 23 2H E V1 E K1 2H H 2H Pos 2-1 H V1 K1 H V1 K1 H V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 E K1 V1 2H K1 KS1 E V1 orient H 3 KS V11 H K1 E H K1 KS1 1 V1 K1 orient KS1 V1 K1 E H K1KS1 2 V1 E 2H orient 4a 4 V1 KS1 V1 K1 E V1 2H KS1 KS 1 V1KS11 V1 KS V1 KS11 KS KS11 H 8 KS H E E V1 KS 1 H 2H V1 11 KS1 K1 KS KS 10 V1 K1 12 KS 1 KS1 K1 V1 V1 KS 1 K1 KS1 K1 V1 KS 1 K1 K1 KS11 V1 KS1 KS11 KS KSV11 KS KS 1 K1 11 E KS 1 V1 KS11 KS K1 1 H 14 2 V1 KS 1 KS11 KS KS H V11 KS KS 1 V1 V11 KS 11 KS KS K11 KS E 16 V1 KS KS11 E K1 3 K1 H V1 2H KS1 18 V1 K1 E V1 K1 H V1 K1 V1 V1 K1 7 Pos 2-1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 H E V1K1 9 H V1K1 KS1 H V1 K1 KS1 V1 KS KS1 11 V11 E E 2H K1 2H 13 E 2H H 15 KS 17 V11 V1 E K1 K1 H E 2H 2H V1 KS1 V1 K1 K1 V1 KS1 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:1000), A3 Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 086/2024 Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Torustiku pikkus: veetoru 778,4 m Olemasolev sademeveetorustik Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala isevoolne kanalisatsioonitoru 687 m V1 Projekteeritud veetorustik POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites survekanalisatsioonitoru 746,4 m K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik (plaanil) number ja lõpp km); m² KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik LEPPEMÄRGID: 1. Pos 2-1 5871350 70703:005:0186 45 Tartu-Räpina-Värska 2170 m² Katastriüksuse piir Projekteeritud kanalisatsioonikaev 45 Tartu-Räpina-Värska tee, tee km 67,50...68,10 Olemasolev madalpinge õhuliin Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm transpordimaa Olemasolev madalpingekaabel Survekanalisatsiooni/ veetoru kaev Olemasolev sidekaabel Koostas: Merilin Lilo Isikliku kasutusõiguse ala Olemasolev sidekanalisatsioon Projekteerija 2  ⌀300pl 32.80 32.57-32.41 V1S1 K H V1S1 K V1S1 K V1KS1 V1KS 1 KS V1 1 Pos 2-2 V1 KS 1 V1 KS 1 ⌀400bet V1KS 1 KSV1 1 V1 KS 1 V KS1 1 KSV1 1 K1 V1 KV S11 V KS1 1 ⌀ KS 1 K V11 Pos 2-3 KS 1 K V11 KS K 1 V11 KS K 1 V1 1 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 086/2024 Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Torustiku pikkus: veetoru 15,2 m survekanalisatsioonitoru 21,5 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Olemasolev madalpingekaabel Isikliku kasutusõiguse ala Olemasolev sidekaabel V1 Projekteeritud veetorustik K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 1. Pos 2-2 5871350 70703:005:0186 45 Tartu-Räpina-Värska 16 m² 45 Tartu-Räpina-Värska tee, tee km 68,17...68,18 transpordimaa 2. Pos 2-3 5871350 70703:005:0186 45 Tartu-Räpina-Värska 30 m² 45 Tartu-Räpina-Värska tee, tee km 68,21...68,23 transpordimaa Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 3  V1 V1 KS 1 orient V1 1 KS K1 orient KS1 K1 K1 KS1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 V1 KS1 V1 V1 KS1 V1 K1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 V1 KS1 V1 K1 KS1 Pos 3-1 V1 KS1 V1 K1 V1 K1 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 086/2024 Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Torustiku pikkus: veetoru 54,8 m survekanalisatsioonitoru 54,1 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev sidekaabel V1 Projekteeritud veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Survekanalisatsiooni/ veetoru kaev Isikliku kasutusõiguse ala Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 1. Pos 3-1 10540650 70703:005:0043 45 Tartu-Räpina-Värska 140 m² 45 Tartu-Räpina-Värska tee tee km 68,10...68,15 T10, transpordimaa Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 4  ⌀300pl 32.80 32.57-32.41 V1S1 K H V1S1 K V1S1 K V1KS1 V1KS 1 KS V1 1 V1 KS 1 V1 KS 1 ⌀400bet V1KS 31.70- 1 KSV1 1 V1 KS 1 Pos 4-1 V KS1 1 KSV1 1 K1 V1 KV S11 V KS1 1 ⌀400pl KS 1 K V11 KS 1 K V11 KS K 1 V11 KS K 1 V1 1 KS K1 1 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 086/2024 Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Torustiku pikkus: veetoru 37,5 m survekanalisatsioonitoru 38,6 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev sidekaabel V1 Projekteeritud veetorustik K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Isikliku kasutusõiguse ala Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 1. Pos 4-1 14820450 70801:001:0201 45 Tartu-Räpina-Värska 103 m² 45 Tartu-Räpina-Värska tee tee km 68,18...68,21 T13, transpordimaa Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 5  K K V1 1S1 LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev veetorustik KK1S1 V1 Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev madalpinge õhuliin orien Olemasolev madalpingekaabel t Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon V1 Projekteeritud veetorustik KVS11 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik K1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik K1 V 1 H E K V11 H Likvideeritav objekt E K 1 2H V11 Torustike rajamine kinnisel meetodil orie nt V1 K1 3 Planeeritud reoveepumpla liitumiskilp K1 K K1SV Projekteeritud reoveepumpla 11 35.20 35.20 V1 K1 35.30 Asfaltkatte taastamine 35. E 35.40 V 1 KS1 40 H 2 KK1SV11 35.30 Kõnnitee asfaltkatte taastamine 35.40 1 KVS1 35.40 K1 35.30 V1 K1 Eelpuistega kahekordne pindamine V1KKSS11 35.30 35.5 0 E 40 355..3 35.20 2H 4a 3 5.200 1SS11 VK 3 K 35.20 Kruus- ja killustikkatte taastamine 4 35.10 K1 35.00 VK1SS11 35.10 KS 35.10 K V1 V1 E 1 K1 35.00 35.10 35.2 H orien Haljasala taastamine .20 VK1S 1 V1 K1 K1S1 .10 35.10 35 3 34.9 0 35 t 35.1 E K 0 2H VK1S 1 KKS11 0 34 8 .80 35 .00 34 EXTech Design OÜ poolt koostatud tööprojekt (töö nr. 24161) V1 S1 34. .7 KS1 K1 K 0 1 90 H KK1S11 34. V1 K1 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI TAASTAMINE (olemasoleval kõrgusel) VK1S 80 1 1 34.6 34. V KS1 K 70 E 0 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x29cm; h=4cm) 2H K1 34.5 34 34. 34.3 .40 9 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x29cm; h=12cm) H 0 35 0 E S 1 34 V1 K S1 .00 10 KKS134.4 0 E .70 H 34.60 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE TAASTAMINE / 34. 0 2H 34.5 12 34.3 1 0 30 FREESITUD ALUSEL TAASTMINE (TÜÜP I-a / TÜÜP I-b) KS 1 K S1 34.4 KKS1 0 0 K1 V11 KVS11 V1 K1 KS 0 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE TAASTAMINE / VK1 S11 34.4 KKS KS11 FREESITUD ALUSEL TAASTMINE (TÜÜP II-a / TÜÜP II-b) 34 .2 K1 0 VK1S 34.30 34.30 S1 34. PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATTE TAASTAMINE (TÜÜP III) KS11 3 40 K E V 1S1 34.20 KS 1 34 .30 2H K S1 .3 K E K1K1S1 0 34 PROJEKTEERITUD BETOONKIVIKATE TAASTAMINE (TÜÜP IV) S111 KVS H V 1 34. K S1 K1 10 K 34.3 VS11 PROJEKTEERITUD KATTE TAASTAMINE HALJASALAL E E KS K 1 S1 34.20 14 0 2H H 33.80 K 34.10 0 H 33.9 .2 PROJEKTEERITUD KAEVIKUJOON 34.000 V1 34 1 KV1 KVS11 32.70 34 OLEMASOLEV HORISONTAAL JA KÕRGUSARV .20 7 34 K1 .1 1 K1 0 2 H KV1 16 .10 E 34 34 KK1S V1 .10 H V1 34.50 V11 K 34.2 H KVS11 20 1 34.20 0 34. 34.30 30 K1 E 34. 9 34.40 18 35.10 0 H 1 .3 KV1 H 34.50 K1 34 34.60 0 34.4 34.50 35.20 1 KV1 70 0 .60 34. KK 34.8 E V1 0 1 S1 V1 0 34 34.9 2H .7 34.60 0 35.0 34 1 .80 KV1 V 35.10 K1S1 35.90 34 0 .90 0 35.8 35.2 .00 34 K1 .30 1 10 35 11 V1 35. 0 K 20 35 .4 35. K1 0 35.3 35 .50 V11 0 35.4 E K 35 .60 .50 2H 35 35 .70 0 35.6 V1 35 0 0 V1KS11 .8 35.7 VK1 K 35 0 35.8 35 V1 .90 S1 .8 13 K1 35 0 0 .9 0 V1KS 1 6.0 35 K 1 K1 3 35.8 0 E .10 2H E K1 36 V1 S1 36.10 V1 H K 20 K1 35.90 V1S1 35.90 35.80 36 H K .00 K1 VK11 36.3 15 V11 1 K1 0 0 K 36.0 KS 17 V111 35.80 V KK1S1 K K S E .90 E 1 2H V1 E 22 .00 35 E H 2H 36 VK11S1 2H K 36.00 H 36.40 36.10 VK11 1 E 36.00 VK11 E KS 2H .00 K1 .00 2H 36.20 V11 36 24 KKS1 36 .10 0 36.40 30 6.1 36. 36 3 V1KS11 0 H .2 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: Võõpsu VK- II etapp kooskõlastamine Kuupäev: 2025-01-20 14:31 Tere Keskkond & Partnerid OÜ koostab AS Põlva Vesi tellimusel Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti. Projekteeritud torustikud ristuvad ning kulgevad paralleelselt 45 Tartu-Räpina-Värska teega. Torustikud paiknevad nimetatud tugimaantee alal ja kaitsevööndis. Tulenevalt lahtiselt rajatavatest torustikest Võõpsu alevikus Räpina mnt-l, on lisatud ka teeprojekt. Sellest tulenevalt saadan kooskõlastamiseks VK II etapi projekti osa "Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine" (töö nr. 086/2024) ning lahtise meetodi piirkonna teeprojekti (töö nr 24161). Taotlus koos projekti materjalidega on kättesaadav allolevalt lingilt: https://www.dropbox.com/scl/fi/mz6bsihfdthqyc3qbfgdk/0862024_TP_V-psu-II-etapp.asice?rlkey=59y592rju9ookeujj0kpz9yrn <https://www.dropbox.com/scl/fi/mz6bsihfdthqyc3qbfgdk/0862024_TP_V-psu-II-etapp.asice?rlkey=59y592rju9ookeujj0kpz9yrn&st=l6dc3jba&dl=0> &st=l6dc3jba&dl=0 Lugupidamisega, Merilin Lilo GSM: +372 56 928 354 Tel: +372 7 330 350 E-mail: [email protected] Keskkond & Partnerid OÜ Vasara 50 50113 Tartu --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.