1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1005679-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ
Kontaktisik Kerstin-Acta Kerner
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu EMG Karjäärid OÜ taotleb kaevandamise luba Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas, Sänna
karjääri (katastritunnus 69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620)
kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis, katastriüksus Sänna karjäär jääb Transpordiameti
valitsemisalasse ning katastriüksus Rõuge metskond 19 Riigimetsa Majandamise Keskuse
valitsemisalasse. Taotletav mäeeraldis kattub enamuses varasemalt kaevandatud ning korrastamata
alaga, seega oluline aspekt antud ala puhul on karjääriala korrastamine vastavalt kehtivale
korrastamisnormidele.
Parandustaotluse selgitus Parandustaotluse käigus muutus mäeeraldis ja teenindusmaa väiksemaks. Lisaks muudeti ploki 3
aT aktiivset tarbevaru mahtu ja kaevandatavat mahtu. Taotluse seletuskirja täiendati ja parandati.
Taotlus on parandatud vastavalt Eesti Geoloogiateenistusele välja toodud puudustele
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku tehnoloogilise- ja täiteliiva
põhjendus kaevandamine. Samuti soovib ettevõte laiendada oma tegevust antud regioonis ning pakkuda
lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali.
Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokke
1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Tehnoloogilist liiva väärindatakse ning seda turustatakse EMG
tehnoloogilise liiva kliendi segmendis. Täiteliiva saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja
teedeehituses. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt varasemalt kaevandatud ning korrastamata
alaga, seega oluline aspekt antud ala puhul on karjääriala korrastamine vastavalt kehtivale
korrastamisnormidele.
Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva
tolm jne) kirjeldus kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne
muutumine.
Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid, kallurautod,
pinnasepump-süvendaja, mobiilne sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim
elamu ~500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (tunnus: 69701:003:1071). Mäetööde
masinate müratase on vahemikus 80-90 dB, mõõdetuna 10 m kaugusel. Vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra normväärtus
päevasel ajal olemasolevatel rohe- ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Öisel
ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb
ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada järgneva valemi abil :
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus :
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast
Kõige suurimaks müraallikaks on sõelumiskompleks, mille müratase on maksimaalselt 90 dB
(mõõdetud 10 m kauguselt). Eespool oleva valemi abil arvutades on 500 m kaugusel asuva elamu
juures müratase:
Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(500) = 56 dB
Seega ei ulata sõelumiskompleksi müratase lubatud päevast piirnormi, milleks on 60 dB. Lisaks
vähendab mürataset tulevase karjääri ja elamu vahele jääv mets, mis töötab kui mürasummutaja.
Samuti saab reguleerida mürataset sõelumiskompleksi asukoha valikuga. Arvutuse põhjal on
sõelumiskompleks paigutatud mäeeraldise piirile kõige lähimasse punkti elamust, mida
kaevandamise käigus aga ei tahta. Sõelumiskompleks paigutatakse
Peamiseks tolmuallikaks liiva kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, sõelumiskompleks
ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu võib eralduda vähesel määral ülalpool veetaset
toimuval maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ehk ei tolma. Veealuse
varu väljamisel tolmu ei teki. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja
lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada.
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga
maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse
korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Kaevandaja
plaanib allpool veetaset paikneva varu ammendumisel rajada tehisveekogu ning alal, kus veealust
varu ei ole, korrastada metsamaaks.
Liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimile kuna kaevandamise käigus
ei alandata põhjaveetaset. Põhjavesi toitub karjäärialal sademetest, seega maavara kaevandamine
võib avaldada mõju pinnavee tasemele juhul kui karjääris alandatakse veetaset, mille tagajärjel
langeks veetase karjääri ümbritsevatel aladel. Taotletaval karjäärialal ei planeerita tulevikus
kaevandamise käigus veetaset alandada ning kaevandamine toimuks veekeskkonnas selliselt, et
pinnavett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks olev liivsavi kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku
avarii või reostuse korra. Seega planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset
ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on
läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks ettenähtud
kohtades. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja õliprodukte
pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse
likvideerima ning tagama ettenähtud kaitsevahendite olemusolu ja korrashoiu. Ettevõtte tegevusega
ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Sänna liivakarjäär
Aadress Rõuge metskond 19, Sänna küla / Sännä, Rõuge vald, Võru maakond
Territoriaalkood 7930
Katastritunnus(ed) 69701:003:0620; 69701:003:0150
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6404893, Y: 665062
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rõuge metskond 19 (69701:003:0620).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Rõuge vald, Võru maakond 0698
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 4/7
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 982
Maardla nimetus Sänna
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Sänna liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.63
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.23
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 10
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 10
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üldehitus, teedeehitus. Tehnoloogiline liiv väärindatakse ning turustatakse EMG OÜ kliendile.
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 60
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1201 - tehnoloogiline liiv aT - aktiivne tarbevaru 342 tuh m³ 01.11.2020
2 plokk 1201 - tehnoloogiline liiv aT - aktiivne tarbevaru 555 tuh m³ 01.11.2020
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 132 tuh m³ 01.11.2020
4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 43 tuh m³ 01.11.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1201 - tehnoloogiline liiv tuh m³ 716 tuh m³
5/7
2. 1207 - täiteliiv tuh m³ 120 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja EMG Arendus OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/332194
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 28.11.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sänna uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2020)
Geoloogiafondi number 9395
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1955
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.08.2020
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked_2.asice
Lisa 3: Geoloogilised_labiloiked_1.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Korrastatud_ala_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Sanna_MKLT_seletuskiri_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: Arakiri_Maa_ameti_korraldusest.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Sanna_uuringuruumi_ARUANNE_v4.asice
6/7
GIS ja CAD failid Lisa 8: ME_piir.dgn
Lisa 9: TM_piir.dgn
Lisa 10: Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn
Lisa 11: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tehnoloogilise ja täiteliiva kaevandamine
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Sänna liivakarjäär pindalaga 12,23 ha (mäeeraldise pindala 9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus:
69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus: 69701:003:0620) kinnistutel. Taotletav mäeeraldis kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise
liiva aktiivse tarbevaru plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4.
Taotletavast Sänna liivakarjäärist ~30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius
on 30 m äärmise sõiduraja teljest, mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletav mäeeraldis kattub riigikaitselise
ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga. Kaitseministeerium on andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 aktiivse tarbevaru
kinnitamiseks ja lisamärkusena toodi välja, et mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning muud tingimused lepitakse kokku kaevandamisloa taotlemise
protsessis. Kaitseministeerium täpsustas 28.10.2020. a e-kirjas, et täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning võimaliku karjääri
püsivad teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna linnaku laohoonest.
Sänna liivakarjäärist ~200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi (keskkonnaregistri kood VEE1155700), mille kalda
piiranguvööndi laius on 100 m. Taotletav mäeeraldis külgneb loodest vääriselupaiga VEP207438.
Lähim elamu on ~500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (tunnus: 69701:003:1071). Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning
metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske korrastamata
nõlvasid.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed taotluse seletuskirjas, peatükis 7.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed taotluse seletuskirjas, peatükis 7.
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras
mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks ettenähtud
kohtades.
Muu eelhinnangu info Lisa 12: Sanna_eksperthinnang_19.10.2021.asice
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Kaitseministeeriumi kooskõlastus Lisa 13: Kaitseministeeriumi_kooskolastus.pdf
Kaitseministeeriumi kiri Lisa 14: Kaitseministeeriumi_e_kiri_28.10.2020.pdf
7/7
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlus
Töö nr 20-EK05
Kiiu 2025
EMG Karjäärid OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik
Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5344 1048
KMKR: EE102089767 E-post:
[email protected]
www.emg.ee
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus
TAOTLUSE DOKUMENDID
1. Taotluse seletuskiri, 13 lehte;
2. Ärakiri Maa-ameti korraldusest nr 1-17/20/1955, 25. august 2020. a „Võru maakonnas
Sänna liivamaardla registrisse kandmine“, 3 lehte;
3. Kaitseministeeriumi kooskõlastus 14.04.2020. a nr 12-1/20/1007, 3 leht;
4. Kaitseministeeriumi 28.10.2020. a e-kiri, 1 leht;
5. Mäeeraldise plaan M 1:1 000, 1 leht;
6. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´ ja III-III´ Mh 1:1 000, Mv 1:200, 1 leht;
7. Geoloogilised läbilõiked IV-IV´, V´-V´ ja VI-VI´, Mh 1:1 000, Mv 1:200, 1 leht;
8. Korrastatud ala plaan M 1:1 000, 1 leht.
TAOTLUSE ELEKTROONILISED DOKUMENDID
1. Mäeeraldise ruumikuju;
2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju;
3. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina;
4. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
5. Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020);
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
EMG Karjäärid OÜ kuulub EMG (Eesti Maavarade Grupp) kontserni, mis tegeleb
ehitusmaavara kaevandamise ja töötlemisega ning omab muuhulgas pikaajalist kogemust liiva
valdkonnas (kontserni kuulub ka liiva kuivatamise, fraktsioneerimise, pakendamise ning
osaliselt ekspordiga tegelev ettevõte EMG Kuiv Liiv OÜ). Ettevõtte mäetöid juhivad erialase
haridusega diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid. Taotletava mäeeraldise
kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku tehnoloogilise- ja täiteliiva kaevandamine.
Samuti tehnoloogilise liiva katendis lasuva täiteliivaga saab ettevõte laiendada oma tegevust
antud regioonis ning pakkuda lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali.
Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru
plokke 1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Tehnoloogilist liiva väärindatakse ning seda
turustatakse EMG tehnoloogilise liiva kliendi segmendis. Täiteliiva saab kasutada
ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja teedeehituses. Taotletav mäeeraldis kattub enamuses
varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega oluline aspekt antud ala puhul on
karjääriala korrastamine vastavalt kehtivale korrastamisnormidele.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus,
hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)
Sänna liivakarjäär pindalaga 12,23 ha (mäeeraldise pindala 9,63 ha) asub Võru maakonnas
Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus: 69701:003:0150) ja Rõuge metskond
19 (katastritunnus: 69701:003:0620) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis,
katastriüksus Sänna karjäär jääb Transpordiameti valitsemisalasse ning katastriüksus Rõuge
metskond 19 Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. Ala keskosa geograafilised
koordinaadid on 57°45`09`` pl ja 26°46`20`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 5421.
Taotletav mäeeraldis kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru
plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4.
Sänna liivakarjääri plokide pindalad on järgnevad:
- 1 aT plokk pindala 9,17 ha;
- 2 aT plokk pindala 9,17 ha;
- 3 aT plokk pindala 3, 57 ha;
- 4 aT plokk pindala 0,69 ha.
Taotletavast Sänna liivakarjäärist ~30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-
Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest,
mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletav
mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga. Kaitseministeerium on
andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 aktiivse tarbevaru kinnitamiseks
ja lisamärkusena toodi välja, et mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning muud tingimused
lepitakse kokku kaevandamisloa taotlemise protsessis. Kaitseministeerium
täpsustas 28.10.2020. a e-kirjas, et täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning
võimaliku karjääri püsivad teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna
1
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
linnaku laohoonest.
Sänna liivakarjäärist ~200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1155700), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Taotletav
mäeeraldis külgneb loodest vääriselupaiga VEP207438.
Lähim elamu on ~500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (tunnus: 69701:003:1071).
Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist
korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske
korrastamata nõlvasid.
Sänna liivakarjääri piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid
kaitstavaid loodusobjekte ja kitsendusi.
Mäeeeraldise läänepoolne piir külgneb III kaitsekategooria alla kuuluva Lehtsambla
(KLO9402677) leiukohaga.
Pärlijõgi jääb taotletavast karjäärist ~200 m kaugusele. Pärlijõe piiranguvööndi laius on 100m.
Pärlijõe alas on III kaitsekategooria võldase (KLO09102624), euroopa harjuse (KLO9120988)
ja rohe-tondihobu (KLO9200128) leiukohad ning Pärlijõgi kuulub Natura 2000 loodusala
võrgustikku
Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond. Maa-ala
piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud.
Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alad.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Geoloogilisi uuringuid on Sänna liivamaardlal tehtud kahel korral:
- 1982. a tegi geoloogilise uuringu RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“, mille tulemusena
koostati Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri mäeeralduse
seletuskirja (R. Killar, 1983). Geoloogilise uuringu käigus rajati 39 puurauku ja 2 kaevandit,
mis jäävad varasemalt kaevandatud alale.
- 2020. a tegi AS Kobras EMG Arendus OÜ tellimusel Sänna uuringuruumi geoloogilise
uuringu (varu arvutus seisuga 01.07.2020) (T. Mäger jt, 2020). Geoloogilise uuringu raamas
rajati 2019. a 16 puurauku ning võeti 35 proovi kasuliku kihi kvaliteedi määramiseks.
Uuringu tulemusena kinnitati ülalpool põhjaveetaset tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru
pindalal 9,17 ha (plokk 1) ja allpool põhjaveetaset tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru
pindalal 9,17 ha (plokk 2) ning ülalpool põhjaveetaset täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal
10,77 ha (plokk 3) ja allpool põhjaveetaset täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha
(plokk 4). Lisaks moodustati kaks täiteliiva passiivse tarbevaru plokki pindalal 0,61 ha,
plokk 5 ülalpool ja plokk 6 allpool põhjaveetaset.
Maastikuliselt paikneb Sänna liivamaardla Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal.
Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast,
2
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on
õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste
lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi
piirkonnas jääb vahemikku 70,3 - 84,0 m.
Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega
0,1 - 0,2 m, keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri
maa-alal.
Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv (fIIIjr3) paksusega 1,8 19,9 m, keskmine
paksus on 5,0 m ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni liivakivi (D2gj)
paksusega 3,7 - 17,0 m, keskmine paksus on 9,1 m. Glatsiofluviaalse liiva kiht puudub osaliselt
endise korrastamata karjääri maa-alal, kus see on varasema kaevandamistegevuse käigus
eemaldatud.
Kasuliku kihi lamami moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni liivsavi (D2gj).
Kasuliku kihi lamamini ei jõutud geoloogilise uuringu käigus kõikide puuraukudega.
2019. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus avati põhjavee ülemine kiht maapinnast
0,9 - 12,5 m sügavusel. Keskmine põhjaveetase taotletava mäeeraldise piires on abs kõrgusel
70,0 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe tasemele. Ülalpool põhjaveetaset leviva kasuliku
kihi paksus on keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m.
Vaadeldav piirkond ei ole ühisveevärgiga kaetud ning joogi-ja olmevett ammutatakse
üksikmajapidamiste puur-või salvkaevudega. Puurkaevudega on avatud esimene aluspõhjaline
veekiht (Kesk-Devoni veekompleks), mis on Maa-ja Ruumiameti Geoportaali põhjavee
kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest.
Salvkaevud ulatuvad Kvaternaari setetesse. Kvaternaari veekiht toitub sademetest, mistõttu
veetase kaevudes sesoonselt muutub, olles kõrgeim kevadisel lumesula ja sügisesel
vihmaperioodil. Karjääris ~500 m raadiusesse üks kinnistu – Tamme (69701:003:1071). Sellel
kinnistul keskkonnaregistrisse kantud puurkaevusid ei ole. Salvkaevude kohta info puudub,
kuna need ei ole kantud keskkonnaregistrisse ega valdavalt ka ehitusregistrisse. Majapidamine
paikneb kavandatavast karjäärist ülesvoolu. Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud
on rohkem kui 1 km raadiuses.
4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne
iseloomustus
2020. a Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus moodustati lähtuvalt
lasuvustingimustest, maavara kvaliteedist ning keskkonnakaitselistest tingimustest kuus
maavara plokki – veepealne tehnoloogilise liiva plokk 1 aT, veealune tehnoloogilise liiva plokk
2 aT, veepealne täiteliiva plokk 3 aT, veealune täiteliiva plokk 4 aT, veepealne täiteliiva plokk
5 pT ning veealune täiteliiva plokk 6 pT. Taotletavast mäeeraldisest jäävad välja täiteliiva
passiivse tarbevaru plokid 5 ja 6, mis kattuvad vääriselupaigaga ja veealuse täiteliiva ploki 4
aT idapoolne osa kuna kaevandamisel jääks enamik varust nõlvatervikkuse ning karjääriala
ühtne korrastamine oleks keerukas. Veealuse täiteliiva ploki 4 aT idapoolne osa on jäetud
mäeeraldisest välja ühtsema korrastamise eesmärgil, sest keskkonnakaitseliselt ja
majanduslikult ei ole mõustlik kaevandada 0,69 ha suurusel alal allpool põhjaveetaset.
3
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52
kehtestatud nõuetest “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvele võtmiseks“.
Ülalpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 1 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:
SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,44 - 96,90% (kaalutud keskmine 95,60%), Al2O3
sisaldus on vahemikus 1,86 - 2,60% (kaalutud keskmine 2,25%) ja Fe2O3 sisaldus on
0,06 0,66% (kaalutud keskmine 0,26%).
Allpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 2 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:
SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,90 - 96,90% (kaalutud keskmine 95,84%), Al2O3
sisaldus on vahemikus 1,86 - 2,99% (kaalutud keskmine 2,31%) ja Fe2O3 sisaldus on
0,06 0,47% (kaalutud keskmine 0,15%).
Ülalpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 3 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine
ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 3,8 - 20,0% (kaalutud keskmine 7,2%).
Allpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 4 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine
ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 4,6 – 8,2% (kaalutud keskmine 6,0%).
Täiteliiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on vastavalt kahele proovile
2,08 - 2,43 m/ööp ja tehnoloogilise liiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on
1,17 – 1,27 m/ööp.
Kasuliku kihi paksused ja kogused aktiivse tarbevaru plokkides on toodud alljärgnevas tabelis.
Kasuliku kihi paksused ja maavara kogused tarbevaru plokkides on arvutatud
arvutiprogrammiga Autodesk AutoCAD Civil 3D 2012.
01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:
- plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;
- plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;
- plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;
- plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.
Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3. Keskmine kaevandamismaht on 60 tuh m3.
Kaevandamise tegevus on planeeritud 14 aastaks ja 1 aasta korrastamiseks. Korrastamise
suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise puhul on enamuses
tegemist varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega kaevandatud alal on katend
osaliselt eemaldatud ning kasulik kiht paljandub maapinnal. Seega esmalt raadatakse mets,
millele järgneb kändude ja katendi eemaldamine. Katendi, milleks on kasvukiht, keskmine
paksus taotletaval mäeeraldisel on 0,1 m. Katendi kogumaht on 10 tuh m3. Mulla omaduste
4
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
säilitamiseks ei ladustata mulda kõrgemates kui 3 m puistangutes. Kasvukihti kasutatakse
hilisemate korrastamistööde käigus.
Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on muutlik, varieerudes 1,8 -19,9 m, keskmine kasuliku kihi
paksus mäeeraldise piires vastavalt arvutiprogrammile on 7,7 m. Ülalpool põhjaveetaset oleva
kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Allpool veetaset levib kasulik kiht pindalal 9,37 ha
ning keskmiseks paksuseks on 6,0 m. Kaevetöid tehakse kolmes etapis. Esmalt väljatakse
pöördkopp-ekskavaatoriga veepealne maavara. Vahetult enne veepealse varu ammendumist on
mõistlik teha geoloogiline uuring lamami täpsustamiseks, kuna geoloogiliste uuringutega ei
saadud kõigis puuraukudes kasuliku kihi lamamit kätte, samuti on tehnoloogilise liiva plokkide
1 ja 2 edela- ja lõunapiir saadud interpoleerimise teel. Samuti on vajalik täpsustada liivakivi ja
liivsavi piire horisontaalselt. Peale täiendava geoloogilise uuringu ja veepealse varu väljamist
väljatakse ekskavaatoriga veealune maavaravaru ekskavaatori kaevesügavuse piires. Vajadusel
kasutatakse pinnasepump-süvendajat veealuse kasuliku kihi väljamiseks. Liiva kättesaamiseks
kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina liivakaardile. Veealust
materjali kaevandatakse veetaset alandamata. Materjali väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik
energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste
alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud mulla ja
katendi mahud.
Juurdepääs karjäärile kavandatakse karjääri lääneküljest, kasutadesriiklikku Sänna-Luhametsa-
Tsooru kõrvalmaanteed (tunnus 25110).
6. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 12,23 ha suurusel pindalal, millest mäeeraldis
moodustab 9,63 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Sänna liivamaardla aktiivse tarbevaru plokke
1, 2, 3 ja 4. Mäeeraldise piir kattub nii pindalaliselt kui ka sügavuti aktiivse tarbevaru piiriga
v.a. mäeeraldise idanurgas, kus mäeeraldis hõlmab endas ainult veepealset varuplokki 3 aT.
Mäeeraldise teenindusmaa põhja-, ida- ja lõunapiiril jätkub Rõuge metskond 19 kinnistu.
Teenindusmaa läänepiir järgib kõrvalmaantee Sänna-Luhametsa-Tsooru (tunnus 25110) tee
kaitsevööndit. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa loodepiir külgneb vääriselupaigaga
VEP207438.
Taotletava mäeeraldise piiresse jääva aktiivse tarbevaru maht on 1072 tuh m3, mida ei saa
kogumahus kaevandada. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise nõlvadele ohutud
kalded. Ohutud nõlvakalded sõltuvad nõlvu moodustavast materjalist ja veetasemest ehk
ülalpool veetaset on peeneteralise liiva ohutu püsinurk 25˚ (nõlvus 1:2) ja allpool veetaset
peeneteralise liiva ohutu püsinurk 14˚ (nõlvus 1:4). Gauja lademe murenenud liivakivi nõlva
ohutuks püsinurgaks on arvestatud eelpool toodud peeneteralise liiva näitajaid. Kaevandatava
varu maht väheneb nõlvatervikutesse jääva varu võrra. Nõlvatervikutesse jääva liiva maht on
võimalik arvutada järgmise valemi abil:
𝑎×ℎ
𝐿 × ( 2 ) = 𝑉𝑛õ𝑙𝑣 , kus:
5
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Vnõlv – nõlva tervikusse jääva varu maht, m3;
L – nõlva terviku perimeeter, m;
a – nõlva kõrgus, m;
h – nõlva laius, m.
Eelpool toodud valemi abil on veepealse tehnoloogilise liiva ploki nõlvatervikkuse jääv varu
järgmine:
3,7 × 7,4
867,3 × ( ) = 11 873 𝑚3 ≈ 12 𝑡𝑢ℎ 𝑚3
2
Mäeeraldise piiresse jääva veealuse täiteliiva 4 aT ploki varu jääb peaaegu terves ulatuses
nõlvatervikusse, ümardatult nõutud täpsuseni on nõlvatervikusse jääva varu kogus 6 tuh m3,
mis ei ole kaevandatav.
01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:
• plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;
• plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;
• plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;
• plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.
7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste
ennetamiseks ja vähendamiseks
Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva
kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku
visuaalne muutumine.
Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid,
kallurautod, pinnasepump-süvendaja, mobiilne sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige
tundlikum objekt on lähim elamu ~500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (tunnus:
69701:003:1071). Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80 -90 dB, mõõdetuna 10 m
kaugusel. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra
normväärtus päevasel ajal olemasolevatel rohe- ja elamualadel 60 dB ning vastav öine
normväärtus 45 dB. Öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada järgneva valemi
abil :
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus :
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast
6
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Kõige suurimaks müraallikaks on sõelumiskompleks, mille müratase on maksimaalselt 90 dB
(mõõdetud 10 m kauguselt). Eespool oleva valemi abil arvutades on 500 m kaugusel asuva
elamu juures müratase:
Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(500) = 56 dB
Seega ei ulata sõelumiskompleksi müratase lubatud päevast piirnormi, milleks on 60 dB. Lisaks
vähendab mürataset tulevase karjääri ja elamu vahele jääv mets, mis töötab kui mürasummutaja.
Samuti saab reguleerida mürataset sõelumiskompleksi asukoha valikuga. Arvutuse põhjal on
sõelumiskompleks paigutatud mäeeraldise piirile kõige lähimasse punkti elamust, mida
kaevandamise käigus aga ei tehta.
Peamiseks tolmuallikaks liiva kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed,
sõelumiskompleks ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu võib eralduda vähesel
määral ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ehk ei tolma. Veealuse varu väljamisel tolmu ei teki. Tolmu levik mäetööde juures
on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.
Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada.
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on
aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse
korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik.
Kaevandaja plaanib allpool veetaset paikneva varu ammendumisel rajada tehisveekogu ning
alal, kus veealust varu ei ole, korrastada metsamaaks.
Liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimile kuna kaevandamise
käigus ei alandata põhjaveetaset. Põhjavesi toitub karjäärialal sademetest, seega maavara
kaevandamine võib avaldada mõju pinnavee tasemele juhul kui karjääris alandatakse veetaset,
mille tagajärjel langeks veetase karjääri ümbritsevatel aladel. Taotletaval karjäärialal ei
planeerita tulevikus kaevandamise käigus veetaset alandada ning kaevandamine toimuks
veekeskkonnas selliselt, et pinnavett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks olev liivsavi kaitseb
alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korra. Seega planeeritav kaevandamine ei
alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis
on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks
ettenähtud kohtades. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja
õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult
keskkonnareostuse likvideerima ning tagama ettenähtud kaitsevahendite olemusolu ja
korrashoiu. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu.
8. Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja- kvaliteedile tehtud
eksperthinnang
Sänna liivakarjäärile koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER ,,Sänna liivakarjääris kaevandamise
mõju veerežiimile ja-kvaliteedile eksperthinnang’’ töö nr 21/3697.
7
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Töö eesmärgiks oli kirjeldada Sänna liivakarjääris kaevandamise võimalikku mõju veerežiimile
ja-kvaliteedile ning anda täpsemaid soovitusi edasiseks tegevuseks.
Töö tulemusel leiti, et maavara kaevandamine karjääris võib avaldada mõju nii pinna-kui ka
põhjavee kvaliteedile ja tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju ulatus sõltub
kaevandamisviisist, kasuliku kihi paksusest, maapinna reljeefist, läbilõikes esinevate
kivimite/setete filtrasiooniomadustest, põhjaveetasemest, klimaatilistest tingimustest jne.
Veepealse maavaravaru kaevandamine üldjuhul veerežiimile mõju ei avalda, kui just
kaevandatud alal reljeefi muutumise tõttu ei kujune uued toitealad ja valgaalade piirid. Veealuse
maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kaevandamisviisist. Veetaseme
alandamisel ja liigse vee juhtimisel eesvooludesse kaasnevad oluliselt suuremad mõjud
(põhjavee taseme alanduslehti kujunemine, vooluhulkade suurenemine eesvooludes,
saasteainete koormuse suurenemine eesvooludes) kui kaevandmisel pinnasepumbaga veest
veetaset alandamata.
Sänna liivakarjääris on veealuse kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m ning see esineb pindalal
9,37 ha. Veealuse maavaravaru 561 tuh m3. Veealune varu ekskavaatori kaevesügavuse piires
väljatakse pöördkopp-ekskavaatoriga. Lisaks kasutatakse vajadusel veealuse kasuliku kihi
väljamiseks pinnasepump-süvendajat. Liiva kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu
põhjas ning pumbatakse pulbina liivakaardile, kust materjalis olev vesi nõrgub tagasi karjääri.
Eeltoodud tehnoloogiat kasutades on võimalik Sänna liivakarjääris maavara kaevandada
veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata.
Väljatava materjali mahu arvelt karjäärialal veetase siiski mõnevõrra alaneb. Siinkohal tuleb
arvestada, et maavara ei väljata korraga lühikese aja jooksul, mistõttu ei ole oodata ka järsku
veetaseme alanemist. Samaaegselt kaevandmisega toimub juba veetaseme taastumine
settekaardilt tagasinõrguva vee, sademevee ja karjääri külgedelt infiltreeruva vee arvel. Seega
ei kujune kaevandamistegevuse käigus olukorda, kus veetase alaneb kiirelt mitmeid meetreid,
tuues kaasa ulatusliku põhjavee alanduslehtri välja kujunemise. Karjääri kujuneb veekogu,
mille veetase on lähedane kaevandamise eelse põhjavee tasemega 70 m abs.
Pärlijõgi jääb karjäärist ~200 m kaugusele, kus karjääris mõju on hääbunud. Vooluveekogud
toituvad valdavalt sademest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete
jaotusest aastalõikes. Vooluveekogud käituvad üldjuhul dreenina, mistõttu ei saa kaevandamise
mõju ulatuda jõest kaugemale.
Sänna liivakarjäärile lähim majapidamine on Tamme ~500 m kaugusel karjäärist. Piirkonna
majapidamiste kaugust karjäärist arvestades ei ole oodata veetaseme alanemist kaevudes.
Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest
infiltreeruvast põhjaveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid
aineid. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene.
Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast
keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette aga ka
teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil
8
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi
lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina.
Kaevandamisega võib kaasneda vee reostumine juhul, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri põhja ja pinnasesse kütust või määrdeaineid. Kuna
karjäärist väljavool puudub, siis reostuse edasi kandumist pinnaveekogudesse ei toimu.
Reostunud vesi võib siiski infiltreeruda põhjavette. Avariide tekkimise oht on välditav või
minimaalne (õiged töövõtted, karjäärimasinate pidev kontroll ja hooldus selleks ettenähtud
platsil). Juhul kui mäetööde käigus siiski tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent,
õlipüünised) reostuse levik pinnases kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle
anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski
põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui
põhjavee tase on maapinnalähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida
dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada, mistõttu
tuleb see koguda mahutitesse ja üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist
pinna-ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub.
Sänna eksperthinnanguga leiti, et kavandatava tegevusega ei mõjutata piirkonna veevarustust.
Samuti ei juhita karjäärist vett eesvooludesse. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib
tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt. Seetõttu on soovitav
teostada seiret ennetusmeetmena veerežiimi muutuste jälgimiseks. Kuna puudub info karjäärist
500 m kaugusel olevate kaevude kohta, siis tuleb pärast keskkonnaloa välja andmist kaardistada
karjäärist 500 m kaugusele jäävad kaevud. Kaevude kaardistamine hõlmab kaevu asukoha
määramist, sügavuse ja veetaseme mõõtmist ja sanitaarse seisukorra hindamist. Kaevuse
kaardistamise tulemusena valitakse välja seireks sobivad kaevud.
Seireks välja valitud kaevudest ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega paralleelselt
veealuse kaevandamisega 1x aastas madalvee perioodil. Pärlijões mõõdetakse veetaset ja
vooluhulka Pärlijõe seirepunktis ning seireks valitud kaevudes veetaset. Kaevude seirel
soovitatakse kaaluda automaatse veetaseme mõõtja kasutamist. Kui kaevandamise tagajärjel on
karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta ka selle veetaset.
Naftasaaduste sattumisel pinnasesse ja õlilaikude ilmnemisel karjääri kujunevas veekogus tuleb
võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada
naftasaaduste seiramist karjääris. Kaebuste korral tuleb seirata naftasaaduseid ka
tarbekaevudes.
Juhul kui tarbekaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb selgitada välja
veetaseme veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee kvaliteedi
halvenemine tulenvad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama kinnistu
veevarustuse.
9. Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Taotletavas Sänna liivakarjääris kogu kaevandamisega tekkiv toodang turustatakse või
kasutatakse ala korrastamisel, seega kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.
9
Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
10. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde eeldatav maksumus
Pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Kaevandamisega rikutud
maa korrastamine toimub selleks koostatud projekti alusel, mille koostamiseks väljastab
Keskkonnaamet korrastamistingimused. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde
tehnoloogia ja järjestus.
Kaevandatud ala kesk- ja lääneosa on plaanis korrastada tehisveekoguks, kuna kasuliku kihi
keskmine paksus allpool põhjaveetaset on 6,0 m. Kaevandatud ala idaosa metsastatakse, kuna
kasuliku kihi lamam tõuseb järsult idasuunas ning veekogu rajamine pole võimalik. Veekogu
kallaste korrastamisel ning ammendatud karjääriala idaosa metsastamisel kasutatakse
karjäärialal ladustatud kasvukihti.
Kuna korrastamistööd tehakse paralleelselt kaevandamisega, siis jääb korrastamisaegseks tööks
ainult heakorra ja haljastustööd, mille kogumaksumus on ~15 tuhat eurot.
11. Maavara kaevandamise keskkonna loa kättetoimetamine
Maavara kaevandamise luba soovib EMG Karjäärid OÜ saada elektrooniliselt. Palume
kaevandamise luba saata EMG Karjäärid OÜ e-posti aadressil
[email protected].
Seletuskirja ja taotluse koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Kerstin-Acta Kerner
EMG Karjäärid OÜ
21.03.2025
10
KORRALDUS
25. august 2020 nr 1-17/20/1955
Võru maakonna Sänna liivamaardla
registrisse kandmine
Kobras AS esitas EMG Arendus OÜ volitusel Maa-ametile Sänna uuringuruumi piiresse jääva
tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru ning täiteliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise
aruande (saabunud 10.08.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/3007-13). Aruanne on koostatud
geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 29.11.2018 andnud geoloogilise
uuringu loa nr L.MU/332194).
Kobras AS on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse
tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru kogumahus 897 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne ja passiivne
tarbevaru kogumahus 505 tuh m3.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1., 2., 3., 4., 5. ja 6. plokk), mis paiknevad Võru
maakonnas Rõuge vallas Sänna külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Rõuge metskond 19 (tunnus 69701:003:0620), mille volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Sänna karjäär (tunnus 69701:003:0150). Aruandes moodustatud plokid paiknevad
täielikult Sänna uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Sänna linnak
piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus.
Aruandes moodustatud 5. ja 6. plokk kattuvad vääriselupaigaga VEP nr.207438. Vääriselupaiga
alal on plokid esitatud kinnitamiseks passiivsena.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Kord). Uuritud maavara vastas tehnoloogilise liiva ja täiteliiva
kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda Kobras AS poolt koostatud aruande „Sänna uuringuruumi geoloogiline
uuring“ alusel seisuga 01.07.2020. a keskkonnaregistri maardlate nimistusse Sänna
uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,17 ha – 342 tuh m3 (1. plokk, osaliselt 3.
ploki lamamis),
1.2. tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,17 ha – 555 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 10,77 ha – 399 tuh m3 (3. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 0,69 ha – 43 tuh m3 (4. plokk, 3. ploki lamamis,
allpool põhjavee taset),
1.5. täiteliiva passiivse tarbevaru pindalal 0,61 ha – 45 tuh m3 (5. plokk, vääriselupaik),
1.6. täiteliiva passiivse tarbevaru pindalal 0,61 ha – 18 tuh m3 (6. plokk, 5. ploki lamamis,
allpool põhjavee taset, vääriselupaik).
2. Kanda Sänna uuringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse
Sänna liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks Kobras AS-ile, EMG Arendus OÜ-le, Keskkonnaametile, Rõuge
vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel.: 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2019-
2019-199
Asukoht (L-Est’97) X 6404600
Y 665000
VÕRUMAA
VÕRUMAA
RÕUGE VALD
SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
(varu arvutus seisuga 01.07.2020)
ARUANNE KAHES KÖITES
I köide. Tekst ja tekstilisad
Tellija: EMG ARENDUS OÜ
Töö täitja: KOBRAS AS
Juhataja: URMAS URI
Geoloog: TANEL MÄGER
Geoloog: URMAS URI
Geoloog: /allkirjastatud LIINA ORDLIK
digitaalselt/ EMG Arendus OÜ
TARTU 2020
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
ANNOTATSIOON
Tanel Mäger, Urmas Uri, Liina Ordlik. Võrumaa, Rõuge vald, Sänna küla, Sänna uuringuruumi geoloogiline
uuring (varu arvutus seisuga 01.07.2020). Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu) ja EMG Arendus OÜ (Vana-
Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik), 2020.
Aruanne kahes köites. Tekst 20 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa (üheteistkümnel lehel). Kobras AS, EMG
Arendus OÜ, Maa-amet, EGF.
Sänna uuringuruum asub Võrumaal Rõuge valla Sänna küla maadel Sänna karjääri kinnistul (katastriüksuse
tunnus 69701:003:0150, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala 4,90 ha) ning Rõuge metskond
19 kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0620, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala
42,18 ha), Eesti baaskaart 1:50 000 kaardilehel 5421. Sänna uuringuruumi teenindusala pindala on 17,44 ha.
EMG Arendus OÜ tellimisel teostati alltöövõtu korras Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas Sänna
uuringuruumi geoloogiline uuring. Käesoleva töö käigus viidi 2019. aasta novembris läbi Sänna uuringuruumi
teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus
puuriti 2019. aasta oktoobris Sänna uuringuruumi 16 puurauku ning võeti 35 proovi kasulikust kihist.
Maavaravaru arvutati Sänna uuringuruumis aktiivse ja passiivse tarbevaru kategoorias kuue plokina:
plokk 1 (tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal 342 tuh m3;
plokk 2 (tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal 555 tuh m3;
plokk 3 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 10,77 ha pindalal 399 tuh m3;
plokk 4 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 43 tuh m3;
plokk 5 (täiteliiva passiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal 45 tuh m3;
plokk 6 (täiteliiva passiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal 18 tuh m3.
Sänna uuringuruumi liiv vastab tehnoloogilise liiva ja täiteliiva nõuetele:
tehnoloogiline liiv (plokk 1 aT, varu ülalpool põhjavee taset) – SiO2 sisaldus on 95,60%, Al2O3 sisaldus
on 2,25% ning Fe2O3 sisaldus on 0,23%;
tehnoloogiline liiv (plokk 2 aT, varu allpool põhjavee taset) – SiO2 sisaldus on 95,84%, Al2O3 sisaldus
on 2,31% ning Fe2O3 sisaldus on 0,15%;
täiteliiv (plokk 3 aT ja plokk 5 pT, varu ülalpool põhjavee taset) – kruusa sisaldus on 0,0% ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on 7,2%;
täiteliiv (plokk 4 aT ja plokk 6 pT, varu allpool põhjavee taset) – kruusa sisaldus on 0,0% ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on 6,0%.
Võtmesõnad: Võrumaa, Rõuge vald, Sänna küla, Sänna liivamaardla, Sänna uuringuruum, plokk,
tehnoloogiline liiv, täiteliiv, lõimis, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru.
Geoloog: Tanel Mäger
Kobras AS
Geoloog: Liina Ordlik
EMG Arendus OÜ
KOBRAS AS 2
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
SISUKORD
Tekst
Lk
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4
2. ÜLDANDMED SÄNNA UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................... 5
2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5
2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 5
2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 5
2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 6
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 7
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 9
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 10
4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 13
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 16
4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 16
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 17
5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 17
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 17
6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 19
7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 20
Tekstilisad
1. Puuraukude kataloog. Lisa 1 ........................................................................................................... 22
2. Puuraukude kirjeldused. Lisa 2 ....................................................................................................... 23
3. Sänna uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 3 .................................................................. 33
4. Sänna uuringuruumi täiteliiva lõimis. Lisa 4 .................................................................................... 34
5. Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva silikatkoostis. Lisa 5 ......................................................... 35
6. Laboriproovide katseprotokollide koopiad. Lisa 6 ........................................................................... 36
7. Topotööde seletuskiri. Lisa 7........................................................................................................... 39
8. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 8........................................... 41
9. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 9 ................................................... 42
10. Koopia geoloogilise uuringu loast L.MU/332194, 29.11.2018. Lisa 10 ......................................... 44
11. Puuraukude likvideerimise akt. Sänna uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti
heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus 1-3/19/2406, 18.12.2019. Lisa 11 .... 47
12. EMG Arendus OÜ tellimiskiri 09.09.2019 ja arvamus tehtud tööde kohta 20.02.2020. Lisa 12 ... 56
13. Sänna liivamaardla registrikaardi projekt. Lisa 13......................................................................... 59
14. Fotode kataloog. Lisa 14 ............................................................................................................... 62
15. Kooskõlastus Sänna uuringuruumi varuplokkide registreerimiseks tarbevaruna.
Kaitseministeeriumi kiri 14.04.2020 nr 12-1/20/1007. Lisa 15 ....................................................... 63
16. Võru maakonna Sänna liivamaardla registrisse kandmine. Maa-ameti peadirektori käskkiri
xx.xx.2020 nr 1-x/xx/xxx. Lisa 16 ....................................................................................................xx
Graafilised lisad
1. Sänna uuringuruumi varasema geoloogilise uurituse plaan, mõõtkava 1:1000. Lisa 1.
2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1000. Sänna uuringuruumi
asukohaskeem, mõõtkava 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5421). Lisa 2.
3. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IX – IX’, mõõtkava horisontaalne 1:1000, vertikaalne 1:200
ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (üheksal lehel). Lisa 3.
KOBRAS AS 3
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
1. SISSEJUHATUS
Kobras AS viis EMG Arendus OÜ tellimuse alusel alltöövõtu korras (tekstilisa 12) ja vastavalt
geoloogilise uuringu loale L.MU/332194, mis on välja antud 29.11.2018 Keskkonnaameti poolt (tekstilisa
10), läbi Sänna uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö tulemusi on tellija poolt kontrollinud EMG
Arendus OÜ geoloog Liina Ordlik.
Töö eesmärgiks oli välja selgitada Sänna uuringuruumi (joonis 1) liiva varu maht ning kvaliteet, et
taotleda maavara kaevandamise luba. Sänna uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Sänna küla
maadel Sänna karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0150, maa sihtotstarve on
mäetööstusmaa 100%, pindala 4,90 ha) ning Rõuge metskond 19 kinnistul (katastriüksuse tunnus
69701:003:0620, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 42,18 ha). Kinnistute omanik on
Eesti Vabariik. Sänna uuringuruumi teenindusala pindala on 17,44 ha. Uuringuruumi teenindusalal oli
uuringu läbiviimise ajal tegemist osaliselt korrastamata endise karjääriga ning osaliselt metsamaaga.
Sänna uuringuruum piirneb läänest Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
kaitsevööndiga. Edela suunas jätkub Sänna karjääri katastriüksus ning ülejäänud ilmakaartes jätkub
Rõuge metskond 19 katastriüksus (graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:
1. Sänna uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine
mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
2. Puuraukude puurimine.
3. Laboratoorsed tööd.
Aruanne esitatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) läbi
vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.
Joonis 1. Sänna uuringuruumi teenindusala asendiskeem (aluskaart Maa-amet).
KOBRAS AS 4
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
2. ÜLDANDMED SÄNNA UURINGURUUMI KOHTA
2.1. Geograafiline asend
Sänna uuringuruum asub Võrumaa edelaosas Võru linnast ca 16 km edela suunas Rõuge vallas Sänna
külas Sänna karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 kinnistul
(katastriüksuse tunnus 69701:003:0620), Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaanteest nr 25110
(katastriüksuse tunnus 69701:003:0005, maa sihtotstarve on transpordimaa) ca 30 m kaugusel idas.
Sänna uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on 57°45’09’’ pl ja 26°46’18’’ ip
ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 2.
Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
Lähim majapidamine asub Sänna uuringuruumist ca 320 m kaugusel lõuna suunas Tamme kinnistul
(katastriüksuse tunnus 69701:003:1071, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 3,37 ha).
Sänna uuringuruumist ca 200 m kaugusel ida ja põhja suunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1155700), mis algab Lätist ning kulgeb kiirevoolulisena Haanja kõrgustikult
Võru-Hargla nõkku, kus ühineb Mustjõega (Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P., Vilbaste, S. Eesti jõed.
Kirjastus Varrak. Tallinn, 2019) [1].
Sänna uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga.
Kaitseministeerium on kooskõlastanud Sänna uuringuruumi varu registreerimise tarbevaruna
(tekstilisa 15).
2.2. Geomorfoloogiline ehitus
Maastikuliselt paikneb Sänna uuringuruum Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal. Võru-Hargla
nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mis ulatus Sakala
kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on õhuke pinnakate ja liustiku
poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud
(Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005) [2]. Sänna uuringuruum asub Pärlijõe
oru läänenõlval. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku 70,3 – 84,0 m.
2.3. Geoloogiline ehitus
Sänna uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö käigus 2019. aasta oktoobris
puuritud 16 puuraugu (PA-1 kuni PA-16, sügavusega 3,5 – 20,0 m) andmete põhjal.
Sänna uuringuruumi kattekihi moodustab liivasegune kasvukiht (muld) paksusega 0,1 – 0,2 m,
keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri maa-alal.
Sänna uuringuruumi kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv (fIIIjr3) paksusega 1,8 m
(PA-9) – 19,9+ m (PA-4), keskmine paksus on 5,0 m ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-
Devoni liivakivi (D2gj) paksusega 3,7 m (PA-12) – 17,0 m (PA-15), keskmine paksus on 9,1 m.
Glatsiofluviaalse liiva kiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri maa-alal, kus see on varasema
KOBRAS AS 5
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
kaevandamistegevuse käigus eemaldatud. Uuringuruumi äärmises kirdeosas asub mattunud org, kus
glatsiofluviaalse liiva kihi paksus ületab geoloogilise uuringu loaga määratud uurimissügavust (PA-4).
Kasuliku kihi lamami moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni liivsavi (D2gj). Kasuliku kihi
lamamini ei jõutud puuraukudes PA-5, PA-6, PA-8, PA-10, PA-11 ja PA-14, kus sügavuse suunas jätkub
murenenud Kesk-Devoni liivakivi ning PA-4, kus sügavuse suunas jätkub glatsiofluviaalne liiv.
2.4. Geoloogiline uuritus
Sänna uuringuruumi aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Gauja lademe (D2gj) valkjaskollane
vilgusisaldusega murenenud liivakivi ning lilla- punase- ja hallikirju liivsavi.
Killar, R. Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri mäeeralduse seletuskiri. RPI
„Eesti Põllumajandusprojekt“, 1983 [3].
Sänna leiukohas tegi PI „Eesti Maanteeprojekt“ geoloogilise uuringu 1982. aastal. Geoloogilise
uuringuga tehti 10,4 ha suurusel maa-alal 39 puurauku ja 2 kaevandit üldmetraažiga 355 m, kokku võeti
uuringupunktidest 18 pinnaseproovi. 1982. aasta geoloogilise uuringu alusel koostati Sänna II karjääri
pass ja tehnilise rekultiveerimise projekt. Nimetatud dokumentatsiooni alusel taotles Võru Teedevalitsus
1993. aastal maa-ainese kaevandamise luba Sänna karjääri mäeeraldisel.
Geoloogilise uuringu andmetel moodustavad kasuliku kihi peeneteraline liiv ja Devoni liivakivi
murenenud ülemine osa, mis töötlemisel annab peenliiva. Kaevandatava kihi paksus on keskmiselt
6,9 m, mida katab keskmiselt 0,1 m paksune mullakiht. 1983. aasta mäeeraldise seletuskirja andmetel
määrati karjääri varu suuruseks 682 tuh m3 (C2 kategooria), millest kaevandatav varu oli 550 tuh m3.
Kaevandamine oli planeeritud kaheastmeliselt: esimese astmega kaevandatakse Devoni liivakivil lasuv
peenliiv ning teise astmega kaevandatakse murenenud Devoni liivakivi. Põhjavee tase ühtis geoloogilise
uuringu andmetel Pärlijõe veetasemega.
1982. aasta uuringu käigus puuriti Sänna uuringualale puurauke küllaltki suure tihedusega, kuid valdav
osa puurauke olid üsna madalad (sügavus <10 m) ning läbitud intervall on praeguseks enamuses välja
kaevandatud Võru Teede remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri tegutsemise ajal. Uuringu
kohta puudub teadaolevalt korralikult kasutatav maavara näitajate laborianalüüs, mistõttu 1982. aastal
puuritud puuraukude andmestikku varu arvutusel käesoleva uuringu käigus kasutada ei saa ning
puuraukude kirjeldustes toodud kihtide paksused on üksnes informatiivse väärtusega. Sänna
uuringuruumi lähiümbruse varasem geoloogiline uuritus on esitatud graafilisel lisal 1.
Käesoleva geoloogilise uuringu läbiviimise ajal Sänna leiukoha liiva varu maavaravarude koondbilansis
ei kajastunud (Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga
31.12.2018). Maa-amet. Tallinn 2019) [4]. Kuna keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasis
Sänna liivamaardla puudub, esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla registrikaardi
projekt (tekstilisa 12).
KOBRAS AS 6
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2019. aasta novembris geodeet P. Haiba poolt (graafiline lisa 2.
Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta
on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 7).
Geoloogilise uuringu käigus puuriti Sänna uuringuruumi 2019. aasta oktoobris 16 puurauku (PA-1
kuni PA-16 sügavusega 3,5 – 20,0 m ja kogumetraažiga 165,8 m (tekstilisa 1 ja 2). Sänna uuringuruumi
2019. aastal puuritud puuraukude vahekaugused on 71,4 – 197,7 m. Kasuliku kihi lamamini jõuti
üheksas puuraugus, kuues puuraugus jätkus murenenud Devoni liivakivi ning ühes augus
glatsiofluviaalse liiva kiht. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil puurmasinaga Geomachine
GM100 GL, puurmasin telliti osaühingust REIB. Puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist,
veetaseme mõõtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Puuraukude
likvideerimise kohta koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11).
Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger.
Proovide võtmine. Puuraukudest võeti kokku 35 proovi. Puuraukudest võeti keskmestatud proovid:
õhukesed erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi
koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.
Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti Eesti Geoloogiateenistuse laboris Tallinnas,
mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L093. Laboris
määrati liiva lõimis, savi- ja tolmuosakeste ning orgaanika sisaldus (tekstilisa 3). Liiva teralise koostise
määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2,
1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063.
Tehnoloogilise liiva kvaliteedi hindamiseks määrati murenenud Devoni liivakivi lühendatud
silikaatkoostis (tekstilisa 5). Proovides määrati järgmiste keemiliste ühendite sisaldus: SiO2, Al2O3,
Fe2O3, CaO, MgO.
Tellija soovil määrati laboris nelja koondproovi filtratsiooni moodul, kaks katset tehti glatsiofluviaalsest
liivast ning kaks katset murenenud Devoni liivakivist.
Sänna uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 3. Täiteliiva lõimis on toodud
tekstilisas 4 ning tehnoloogilise liiva silikaatkoostis on toodud tekstilisas 5. Laboriproovide
katseprotokollide koopiad on toodud tekstilisas 6.
Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali
kasutuskõlblikkust ning arvutati tehnoloogilise liiva ja täiteliiva varu. 2019. aasta oktoobris puuritud
puuraukude andmetele tuginedes joonistati 9 geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 3). Graafilised lisad
on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2012 abil. Varu arvutamiseks kasutati
programmi AutoCAD Civil 3D 2012 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükil kasutati
printerit Canon TM-300 (A0 värviline).
KOBRAS AS 7
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada
usaldusväärseks aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus.
Puuraukude vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses
nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Sügavuti jõuti enamikus puuraukudes
kasuliku kihi lamamini. Uuringuruumi keskosas takistas tehnoloogilise liiva lasundi lamamini jõudmist
materjali veeküllastunud olek. Keerdpuurimise käigus purustas puurmasina šnekk nõrgalt
tsementeerunud liivakivi monoliitse struktuuri, mistõttu peeneteraline veeküllastunud liiv valgus šneki
keerme vahelt välja ning proovi analüüsiks vajaliku materjali hulga kogumine osutus võimatuks.
Uuringuruumi äärmist kirdeosa lõikava mattunud oru alale puuriti üks puurauk (PA-4) ning orus asuva
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk on kontuuritud Maa-ameti geoloogia kaardirakenduses esitatud info
alusel. Mattunud oru kohta on võimalik täpsemat geoloogilist andmestikku koguda tulevase geoloogilise
uuringu käigus Sänna uuringuruumiga piirnevas Sänna II uuringuruumis (geoloogilise uuringu luba nr
L.MU/332195).
Sänna uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võtmise protsessiga
samaaegselt (2020. a kevadel) moodustati RMK inventeerimistööde käigus Sänna uuringuruumi
äärmise loodeosaga kattuvale alale vääriselupaik VEP207438. Tekkinud looduskaitselisest piirangust
(maapõueseadus § 23 lg 6) lähtuvalt muudeti täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 piire ning
vääriselupaigaga kattuvale alale moodustati plokkide 3 ja 4 arvelt täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 5
ja 6. Lisandunud passiivsete varuplokkide alale jääb üks puurauk (PA-13), millest võeti kaks proovi.
Sedavõrd minimaalse geoloogilise andmestiku põhjal ei ole otstarbekas anda varuplokkidele eraldi
kvalitatiivset hinnangut, seega on plokkide 5 ja 6 maavara kvalitatiivne hinnang antud sama, mis
täiteliiva plokkide 3 ja 4 puhul.
KOBRAS AS 8
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS
Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Sänna
uuringuruumis kuue plokina:
plokk 1 (tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal 342 tuh m3;
plokk 2 (tehnoloogilise liiva aktiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal 555 tuh m3;
plokk 3 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 10,77 ha pindalal 399 tuh m3;
plokk 4 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 43 tuh m3;
plokk 5 (täiteliiva passiivne tarbevaru ülalpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal 45 tuh m3;
plokk 6 (täiteliiva passiivne tarbevaru allpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal 18 tuh m3.
Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti (joonis 2). Täiteliiva
plokk 3 ja selle lamamis asuv täiteliiva plokk 4 on kontuuritud kahe lahustükina uuringuruumi ida- ja
lääneosas. Vääriselupaigaga kattuvale alale on moodustatud täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 5 ja 6.
Uuringuruumi keskossa täiteliiva varu ei arvutatud, kuna glatsiofluviaalse liiva kiht on varasema
kaevandamistegevuse käigus alalt eemaldatud. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Sänna
uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline
lisa 3).
Joonis 2. Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva (plokk 1 ja plokk 2) ning täiteliiva varuplokkide (plokk
3, plokk 4, plokk 5 ja plokk 6) asendiskeem.
KOBRAS AS 9
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tehnoloogilise liiva plokk 1 ja plokk 2 on piiritletud uuringuruumi keskossa uuringuruumi piiride ning
murenenud Devoni liivakivi kihti avavate puuraukude materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Allpool
põhjavee taset asuv plokk 2 paikneb täielikult plokk 1 lamamis ning nende pindalad kattuvad. Plokk 1
lamami absoluutkõrgus on 70,0 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe veetasemele (vt ptk 4.3.
Hüdrogeoloogilised tingimused).
Täiteliiva plokk 3 ja plokk 4 on piiritletud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate puuraukude
materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Täiteliiva ploki 3 piiritlemine uuringuruumi keskosas on tehtud
välitööl kogutud visuaalse andmestiku põhjal – varu kontuur on joonistatud välitöö käigus tuvastatud
kihipinna paiknemise järgi mahajäetud karjääri nõlvadel. Täiteliiva plokk 4 on moodustatud ploki 3
lamamisse allapoole põhjavee taset. Ploki kontuurimisel on kasutatud Maa-ameti geoloogia
kaardirakenduses esitatud infot uuringuruumi äärmises kirdeosas asuva mattunud oru kohta. Töö
käigus kontuuriti plokkide 3 ja 4 arvelt uuringuruumi äärmisesse loodeossa, 2020. a kevadel
moodustatud vääriselupaigaga kattuvale alale, täiendavad täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 5 ja 6.
Tekstilisas 9 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused
kõigis puuraukudes ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali
kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus
Kasuliku kihi moodustab Sänna uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu
arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 35 proovi andmeid, mida on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuetega.
Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuded järgmised:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3
sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga
üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria
on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust
fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2
järgi;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.
KOBRAS AS 10
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tehnoloogilise liiva varu määramiseks tehti murenenud Devoni liivakivi silikaatanalüüs. Kokku analüüsiti
21 proovi, millest 20 vastas tehnoloogilisele liivale esitatud kvaliteedinõuetele. Vaid ühe proovi puhul ei
vastanud SiO2 ning Fe2O3 sisaldus keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud
kvaliteedinõuetele.
Murenenud Devoni liivakivi katendis asuvast glatsiofluviaalsest liivast võeti kokku 14 proovi, millest 5
proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ning 9 proovi
täiteliiva nõuetele. Ehitusliiva nõuetele vastavad proovid asusid uuringuruumis sporaadiliselt, mistõttu
ei olnud võimalik välja eraldada ehitusliiva varuplokki. Ehitusliiva nõuetele vastavad proovid on liidetud
täiteliiva varuplokkide koosseisu.
Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 3 (Sänna uuringuruumi loodusliku
materjali lõimis), tekstilisas 4 (Sänna uuringuruumi täiteliiva lõimis) ja tekstilisas 5 (Sänna uuringuruumi
tehnoloogilise liiva silikaatkoostis).
Tellija soovil määrati laboris nelja koondproovi filtratsiooni moodul (meetod: STT-19, seade KF-00M),
kaks katset tehti glatsiofluviaalsest liivast ning kaks katset murenenud Devoni liivakivist. Tulemused on
esitatud tabelis 1. Tabelis 2 kuni 5 on esitatud Sänna uuringuruumi tehnoloogilise liiva ja täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokkide laboranalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Sänna uuringuruumi koondproovide filtratsiooni moodul.
Filtratsiooni moodul
PA nr Proovi nr Materjali kirjeldus
(m/ööp)
PA-4 4, 5, 6, 7 Glatsiofluviaalne liiv 2,08
PA-8 16, 17, 18 Murenenud Devoni liivakivi 1,27
PA-13 26, 27 Glatsiofluviaalne liiv 2,43
PA-15 31, 32, 33, 34 Murenenud Devoni liivakivi 1,17
Tabel 2. Sänna uuringuruumi plokk 1 tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 1
tehnoloogilise liiva varu ülalpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
SiO2 sisaldus (%) 94,44 96,90 95,60
Al2O3 sisaldus (%) 1,86 2,60 2,25
Fe2O3 sisaldus (%) 0,06 0,66 0,23
Sänna uuringuruumi plokk 1 liiv vastab tehnoloogilise liiva nõuetele.
Tabel 3. Sänna uuringuruumi plokk 2 tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 2
tehnoloogilise liiva varu allpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
SiO2 sisaldus (%) 94,90 96,90 95,84
Al2O3 sisaldus (%) 1,86 2,99 2,31
Fe2O3 sisaldus (%) 0,06 0,47 0,15
Sänna uuringuruumi plokk 2 liiv vastab tehnoloogilise liiva nõuetele.
KOBRAS AS 11
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Tabel 4. Sänna uuringuruumi plokk 3 ja 5 täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 3 ja 5
täiteliiva varu ülalpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,8 20,0 7,2
Osakesed läbimõõduga 31,5-20 mm (%) 0,0 3,1 0,6
20-16 mm (%) 0,0 0,6 0,1
16-12,5 mm (%) 0,0 3,2 0,5
12,5-8,0 mm (%) 0,0 1,3 0,4
8,0-6,3 mm (%) 0,0 0,9 0,3
6,3-4,0 mm (%) 0,0 1,6 0,5
4,0-2,0 mm (%) 0,0 4,8 1,1
2,0-1,0 mm (%) 0,1 4,7 1,9
1,0-0,5 mm (%) 0,3 14,1 7,1
0,5-0,25 mm (%) 9,2 49,3 32,0
0,25-0,125 mm (%) 29,3 74,3 42,8
0,125-0,063 mm (%) 0,9 10,6 5,5
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus <0,063 mm (%) 3,8 20,0 7,2
Kokku liiva 100
Sänna uuringuruumi plokk 3 ja 5 liiv vastab täiteliiva nõuetele.
Tabel 5. Sänna uuringuruumi plokk 4 ja 6 täiteliiva varu allpool põhjavee taset.
Näitaja Sänna uuringuruumi plokk 4 ja 6
täiteliiva varu allpool põhjavee taset
Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,6 8,2 6,0
Osakesed läbimõõduga 31,5-20 mm (%) 0,0 1,3 0,4
20-16 mm (%) 0,0 0,0 0,0
16-12,5 mm (%) 0,0 0,5 0,2
12,5-8,0 mm (%) 0,4 1,3 0,7
8,0-6,3 mm (%) 0,2 1,0 0,5
6,3-4,0 mm (%) 0,6 2,0 1,1
4,0-2,0 mm (%) 1,6 4,8 3,0
2,0-1,0 mm (%) 5,8 8,3 6,6
1,0-0,5 mm (%) 15,1 19,1 17,3
0,5-0,25 mm (%) 31,1 37,2 35,5
0,25-0,125 mm (%) 20,9 26,1 24,0
0,125-0,063 mm (%) 3,5 5,9 4,6
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus <0,063 mm (%) 4,6 8,2 6,0
Kokku liiva 100
Sänna uuringuruumi plokk 4 ja 6 liiv vastab täiteliiva nõuetele.
Kasuliku kihi kvalitatiivsest iseloomustusest lähtudes on Sänna uuringuruumi tehnoloogiline liiv sobilik
kasutamiseks toorainena klaasitööstuses. Tehnoloogiline liiv on sobilik kasutamiseks ka mujal
KOBRAS AS 12
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
tööstuses, näiteks vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Täiteliiva
nõuetele vastav materjal sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses erinevate ehitussegude koostises.
4.2. Varu arvutus
Sänna uuringuruumi varu on arvutatud kokku kuue plokina: tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru
(plokk 1 ja plokk 2) ning täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokk 3 ja plokk 4) ja passiivse tarbevaru (plokk 5
ja plokk 6) kategoorias. Varu asub nii ülalpool kui allpool põhjavee taset.
Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:
Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2);
geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IX – IX’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:200 (graafiline lisa 3);
puuraukude kirjeldused (tekstilisa 2);
kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 3, 4 ja 5).
Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2012. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,
käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on
mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on
mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala
reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 3, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi
kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade
joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks
määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest
moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.
Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.
KOBRAS AS 13
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.
Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt
piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 4). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks
määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui
lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,
arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need
ühtseks ruumalaks (joonis 5).
Joonis 5. Mahuarvutuse selgitus.
Varuplokkide kontuur on toodud Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2)
ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2012. Tekstilisas 8 on esitatud Sänna uuringuruumi kasuliku- ja kattekihi paksus,
mida on kasutatud varu arvutamisel.
KOBRAS AS 14
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Varu arvutuse tulemus:
Tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal
kokku on 341 954 m3 (342 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,7 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
341 954 m3 : 91 675 m2 = 3,7 m).
Tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal
kokku on 554 950 m3 (555 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
554 950 m3 : 91 675 m2 = 6,1 m).
Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) 10,77 ha pindalal kokku on
398 501 m3 (399 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,7 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
398 501 m3 : 107 702 m2 = 3,7 m).
Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool põhjavee taset) 0,69 ha pindalal kokku on
43 403 m3 (43 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
43 403 m3 : 6868 m2 = 6,3 m).
Täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal kokku on
45 298 m3 (45 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
45 298 m3 : 6074 m2 = 7,5 m).
Täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal kokku on
17 882 m3 (18 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,9 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
17 882 m3 : 6074 m2 = 2,9 m).
Kattekihi moodustab Sänna uuringuruumis kasvukiht (muld). Kasvukihi (mulla) maht pindalal
12,04 ha kokku on 12 184 m3 (12 tuh m3).
Kasvukihi (mulla) keskmine paksus on 0,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel
12 184 m3 : 120 036 m2 = 0,1 m).
KOBRAS AS 15
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused
Sänna uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 70,3 – 84,0 m. Kasuliku
kihi paksus on 1,8 – 19,9 m, keskmiselt 8,2 m (keskmine paksus ülalpool põhjavee taset on 3,8 m ning
allpool põhjavee taset 4,4 m). Kattekihi paksus on 0,0 – 0,2 m, keskmiselt 0,1 m. Kattekihi moodustab
liivasegune kasvukiht (muld).
Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi kokku kaheteistkümnes puuraugus, kolmes
puuraugus esines ülavesi ning üksnes puuraugus nr PA-3 veekihi esinemist pinnases ei tuvastatud.
Põhjavesi avati 0,9 – 12,5 meetri sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal kogu Sänna
uuringuruumi piires suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 69,6 m (PA-13) kuni 72,10 m
(PA-8). Kolmes puuraugus (PA-1, PA-9 ja PA-16) esines ülavesi Devoni liivsavi kihi pinnal absoluutsel
kõrgusel 78,9 – 81,8 m. Käesoleva uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmete alusel on
keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus 70,0 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe veetasemele.
Veealuste varuplokkide kaevandamisel ilma veetaseme alandamiseta ümbruskonna põhjaveetasemele
eelduslikult mõju puudub. Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib siiski vajalikuks osutuda
veetaseme osaline alandamine veealuse varu kaevandamisel. Sellisel juhul tekib karjääri
lähiümbrusesse väike alanduslehter, kuid veetaseme alandamise järgselt taastub põhjavee tase
piirkonnas Pärlijõe veetaseme kõrgusele.
4.4. Mäendustingimused
Sänna uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke ning see on osaliselt
juba varasema kaevandamistegevuse käigus uuringuruumi alalt kooritud. Kaevandamist saab jätkata
mahajäetud karjääri alalt, mis võimaldab paralleelselt kaevandada nii täiteliiva kui tehnoloogilist liiva.
Täiteliiva kiht on õhuke (keskmiselt 5,0 m) ning seda saab enamasti kaevandada ühes astmes (v.a
uuringuruumi äärmine kirdeosa). Tehnoloogilise liiva kiht on tüsedam (keskmiselt 9,1 m) ning see asub
osaliselt allpool põhjavee taset, kaevandamine toimub vähemalt kahes astmes sõltuvalt kihi paksusest.
Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib vajalikuks osutuda veetaseme osaline alandamine
veealuse varu kaevandamisel. Kohati on liivakivi tugevamalt tsementeerunud, mis muudab kasuliku kihi
väljamise mõnevõrra keerulisemaks (vajalik kaevise eelnev purustamine).
Juurdepääs tulevasele karjäärile on väga hea, Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
asub uuringuruumist ca 30 m kaugusel lääne ja lõuna suunas. Karjääri väljaveotee rajamiseks on head
tingimused (olemasolevad mahasõidud) uuringuruumi lääne-, lõuna- ning kaguosas. Kinnitamiseks
esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu ning tehnoloogilise liiva varu, mis asub nii ülal- kui
allpool põhjavee taset.
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele
07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”
KOBRAS AS 16
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
(RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise
keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara
kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad
täpsemalt. Veealuste varuplokkide alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning ülejäänud
mäeeraldise ala on otstarbekas metsastada.
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Sänna uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Sänna uuringuruumi äärmise loodeosaga kattub osaliselt vääriselupaik VEP207438 pindalaga 1,66 ha
(graafiline lisa 2. Sänna uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Vääriselupaiga kaitse toimub
vastavalt metsaseadusele, riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja
keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 kohaselt. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik VEP207438 on
metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaik, mille põhitüüp on männikud ja männisegametsad.
Vääriselupaigaga kattuvale alale on moodustatud täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 5 ja 6.
Sänna uuringuruumi teenindusala piirist ca 200 m kaugusel ida ja põhja suunas asub Pärlijõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1155700), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Pärlijõel asub Pärlijõe
hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000078), mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide –
hariliku võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio
crassus) elupaikade kaitse. Pärlijõe hoiualaga kattub Natura loodusalade võrgustikku kuuluv Pärlijõe
loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080605), millel on sama kaitse-eesmärk Pärlijõe hoiualaga.
Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, geoloogilise
läbilõike kirjeldamist ja veetaseme mõõtmist pinnasega täitmise teel. Puuraukude likvideerimise kohta
koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring
viidi läbi lühikese aja jooksul ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd
keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Sänna uuringuruumis
ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnag
Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva
kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks
KOBRAS AS 17
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja
tankimine karjääris on keelatud.
Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja
määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel
kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile
teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.
Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal
peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab
käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra ning maastikupildi
visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke.
Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid,
millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet.
Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama
kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni.
Veealuste varuplokkide kaevandamisel ilma veetaseme alandamiseta ümbruskonna põhjaveetasemele
eelduslikult mõju puudub. Sõltuvalt kasutada oleva tehnika parameetritest võib siiski vajalikuks osutuda
veetaseme osaline alandamine veealuse varu kaevandamisel. Sellisel juhul tekib karjääri lähiümbrusse
väike alanduslehter, kuid veetaseme alandamise järgselt taastub põhjavee tase piirkonnas Pärlijõe
veetaseme kõrgusele.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt
moodustub ala kesk- ja lääneossa veekogu ning idaosa metsastatakse.
KOBRAS AS 18
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
6. KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli EMG Arendus OÜ tellimuse alusel alltöövõtu korras välja selgitada Sänna
uuringuruumi liiva varu maht ning kvaliteet.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati tehnoloogilise liiva ja täiteliiva aktiivne ja passiivne
tarbevaru Sänna uuringuruumis kuue plokina:
tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal
kokku 342 tuh m3;
tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool põhjavee taset) 9,17 ha pindalal
kokku 555 tuh m3;
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) 10,77 ha pindalal kokku
399 tuh m3;
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool põhjavee taset) 0,69 ha pindalal kokku
43 tuh m3;
täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal kokku
45 tuh m3;
täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool põhjavee taset) 0,61 ha pindalal kokku
18 tuh m3.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate
nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud tehnoloogilise liiva ja täiteliiva
plokid aktiivse ja passiivse tarbevaruna arvele võtta.
Kuna keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasis Sänna uuringuruumi alal või vahetus
läheduses liivamaardla puudub, esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Sänna
liivamaardla) registrikaardi projekt.
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 19
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
7. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P., Vilbaste, S. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn, 2019. [1]
2. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [2]
3. Killar, R. Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Sänna II liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri. RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“, 1983 [3]
4. Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2018).
Maa-amet, Tallinn 2019. [4]
KOBRAS AS 20
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
TEKSTILISAD
KOBRAS AS 21
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
LISA 1
PUURAUKUDE KATALOOG
Puuraugu Kattekihi
Puuraugu Kasuliku Läbitud Veetase
Jrk rajamise ja Puuraugu asukoha paksus kokku / Proovi Proovimise intervall
Puuraugu nr sügavus kihi lamam maapinnast (m)
nr veetaseme koordinaadid sh mulla nr (m)
(m) paksus (m) (m) (abs kõrgus)
mõõtmise paksus (m)
aeg X Y Z alates kuni kokku
KOBRAS AS puuraugud
1. Puurauk nr 1 14.10.2019 6404395.00 665065.00 82.70 15,6 0,1 / 0,1 1,9 13,6+ 1 0,1 2,0 1,9 1,6 (81.10)
2. Puurauk nr 2 15.10.2019 6404342.00 665219.00 83.30 15,6 0,1 / 0,1 4,5 11,0+ 2 0,1 4,6 4,5 12,5 (70.80)
3. Puurauk nr 3 15.10.2019 6404506.00 665271.00 83.10 5,8 0,1 / 0,1 2,0 3,7+ 3 0,1 2,1 2,0 -
4. Puurauk nr 4 15.10.2019 6404657.00 665321.00 74.90 20,0 0,1 / 0,1 19,9+ - 4 0,1 3,5 3,4 3,5 (71.40)
5 3,5 7,8 4,3
6 7,8 14,0 6,2
7 14,0 20,0 6,0
5. Puurauk nr 5 16.10.2019 6404607.00 664932.00 71.40 9,7 0,1 / 0,1 9,6+ - 8 1,0 5,8 4,8 0,9 (70.50)
9 5,8 9,7 3,9
6. Puurauk nr 6 16.10.2019 6404731.00 664974.00 71.70 10,0 -/- 10,0+ - 10 0,0 4,8 4,8 1,2 (70.50)
11 4,8 10,0 5,2
7. Puurauk nr 7 16.10.2019 6404700.00 665128.00 75.90 9,6 0,1 / 0,1 9,0 0,5+ 12 0,1 3,8 3,7 6,0 (69.90)
13 3,8 6,0 2,2
14 6,0 9,1 3,1
8. Puurauk nr 8 16.10.2019 6404555.00 665098.00 83.60 16,0 0,1 / 0,1 15,9+ - 15 0,1 3,3 3,2 11,5 (72.10)
16 3,3 5,0 1,7
17 5,0 11,5 6,5
18 11,5 16,0 4,5
9. Puurauk nr 9 16.10.2019 6404453.00 664909.00 80.50 3,5 0,1 / 0,1 1,8 1,6+ 19 0,1 1,9 1,8 1,6 (78.90)
KOBRAS AS 22
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Puuraugu Kattekihi
Puuraugu Kasuliku Läbitud Veetase
Jrk rajamise ja Puuraugu asukoha paksus kokku / Proovi Proovimise intervall
Puuraugu nr sügavus kihi lamam maapinnast (m)
nr veetaseme Koordinaadid sh mulla nr (m)
(m) paksus (m) (m) (abs kõrgus)
mõõtmise paksus (m)
aeg X Y Z alates kuni kokku
10. Puurauk nr 10 16.10.2019 6404594.00 664815.00 71.90 6,0 -/- 6,0+ - 20 0,0 1,1 1,1 2,0 (69.90)
21 1,1 3,0 1,9
22 3,0 6,0 3,0
11. Puurauk nr 11 16.10.2019 6404694.00 664873.00 70.90 10,0 -/- 10,0+ - 23 0,0 4,0 4,0 1,0 (69.90)
24 4,0 10,0 6,0
12. Puurauk nr 12 17.10.2019 6404803.00 664842.00 71.10 4,9 0,1 / 0,1 3,7 1,1+ 25 0,1 3,8 3,7 1,2 (69.90)
13. Puurauk nr 13 17.10.2019 6404861.00 664699.00 73.90 7,1 0,2 / 0,2 6,8 0,1+ 26 0,2 4,3 4,1 4,3 (69.60)
27 4,3 7,0 2,7
14. Puurauk nr 14 17.10.2019 6404717.00 664745.00 77.30 10,0 0,1 / 0,1 9,9+ - 28 0,1 2,5 2,4 7,2 (70.10)
29 2,5 7,2 4,7
30 7,2 10,0 2,8
15. Puurauk nr 15 17.10.2019 6404530.00 664935.00 76.40 18,0 -/- 17,0 1,0+ 31 0,0 5,3 5,3 6,0 (70.40)
32 5,3 6,3 1,0
33 6,3 12,0 5,7
34 12,0 17,0 5,0
16. Puurauk nr 16 17.10.2019 6404485.00 665084.00 83.20 4,0 0,1 / 0,1 3,4 0,5+ 35 0,1 3,5 3,4 2,7 (80.50)
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 23
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
LISA 2
PUURAUKUDE KIRJELDUSED
Sänna uuringuruum – geoloogilise uuringu luba nr L.MU/332194
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 1
14. oktoober 2019
X= 6404395.00 Y= 665065.00
suudme abs kõrgus: 82,70 m
sügavus: 15,6 m
veetase: 1,6 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
0,1-2,0 Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 3,8%, värvuselt 0,0-1,7 PA-1-1
fIIIjr3 beež kuni roosa. Täiteliiva ploki 3 alumine piir. 1 0,1-2,0
1,9 1,7-3,7 PA-1-2
2,0-7,2 Liivsavi, beež kuni kollakashall, sitkeplastne. Sisaldab beeži liiva vahekihte.
D2gj
5,2
7,2-15,6 Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud, värvuselt sinakashall.
D2gj
8,4+
KOBRAS AS 24
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 2
15. oktoober 2019
X= 6404342.00 Y= 665219.00
suudme abs kõrgus: 83,30 m
sügavus: 15,6 m
veetase: 12,5 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,7%, värvuselt
0,1-4,6
fIIIjr3 beež kuni helebeež. Sisaldab 0,9-1,8 m ja 2,0-2,5 m intervallides kuni 1 cm läbimõõduga 2 0,1-4,6
4,5 karbonaatseid ja kristalliinseid veeriseid. Täiteliiva ploki 3 alumine piir. 3,1-5,1 PA-2-1
4,6-6,5 Liivsavi, beeži-sinakashalli-punasekirju, sitke- kuni kõvaplastne.
D2gj
1,9
6,5-8,0 Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, värvuselt sinakashall.
D2gj
1,5
Liivsavi, 8,0-9,7 m intervallis värvuselt sinakashall ning 9,7-12,5 m intervallis värvuselt oranž
8,0-12,5
D2gj kuni punane, sitke- kuni kõvaplastne. 10,7-11,0 m intervallis sinakashalli peeneteralise liiva 9,4-11,4 PA-2-2
4,5 vahekiht.
12,5-15,6 Murenenud liivakivi, peeneteraline, ühtlane, savikas, värvuselt rohekaskollane. Alates 13,2 m
D2gj sügavuselt savisisaldus suureneb. Alates 14,1 m sügavuselt värvuselt beež.
3,1+
KOBRAS AS 25
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 3
15. oktoober 2019
X= 6404506.00 Y= 665271.00
suudme abs kõrgus: 83,10 m
sügavus: 5,8 m
veetase: ―
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 2,3%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,8%, värvuselt
0,1-2,1
fIIIjr3 oranž kuni beež. Sisaldab üksikuid kuni 1 cm läbimõõduga kristalliinseid veeriseid. Täiteliiva 3 0,1-2,1
2,0 ploki 3 alumine piir. 1,0-3,0 PA-3-1
2,1-5,8 Liivsavi, beeži-sinakashalli-oranži-punasekirju, sitke- kuni kõvaplastne.
D2gj
3,7+
Puurauk nr 4
15. oktoober 2019
X= 6404657.00 Y= 665321.00
suudme abs kõrgus: 74,90 m
sügavus: 20,0 m
veetase: 3,5 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 3,1%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,8%, värvuselt 0,0-2,0 PA-4-1
0,1-3,5
fIIIjr3 oranž kuni beež. Alates 2,3 m sügavuselt helebeeži värvi ning sisaldab kuni 1 cm 4 0,1-3,5 6,0-8,0 PA-4-2
3,4 läbimõõduga karbonaatseid ja kristalliinseid veeriseid. Täiteliiva ploki 3 alumine piir. 12,0-14,0 PA-4-3
Liiv, terasuurus varieerub õhukeste intervallidena, kruusa sisaldus on 0,0-3,1%, savi- ja 5 3,5-7,8 18,0-20,0 PA-4-4
3,5-20,0 tolmuosakeste sisaldus on 4,6-6,5%, värvuselt beež.
fIIIjr3 6 7,8-14,0
16,5+
7 14,0-20,0
KOBRAS AS 26
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 5
16. oktoober 2019
X= 6404607.00 Y= 664932.00
suudme abs kõrgus: 71,40 m
sügavus: 9,7 m
veetase: 0,9 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud. SiO2 sisaldus on
0,1-9,7 95,7%, Al2O3 sisaldus on 1,9-2,2% ning Fe2O3 sisaldus on 0,1%. 0,1-0,9 m intervallis 8 1,0-5,8 1,0-3,0 PA-5-1
D2gj värvuselt helebeež, 0,9-5,8 m intervallis värvuselt valkjashall ning 5,8-9,7 m intervallis
9,6+ 9 5,8-9,7 7,7-9,7 PA-5-2
värvuselt kollakasbeež.
Puurauk nr 6
16. oktoober 2019
X= 6404731.00 Y= 664974.00
suudme abs kõrgus: 71,70 m
sügavus: 10,0 m
veetase: 1,2 m
0,0-10,0 Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud. SiO2 sisaldus on 96,0-96,9%, Al2O3 10 0,0-4,8 1,0-3,0 PA-6-1
D2gj sisaldus on 2,2% ning Fe2O3 sisaldus on 0,1%. Värvuselt valkjashall kuni kollakasbeež.
10,0+ 11 4,8-10,0 6,0-7,5 PA-6-2
KOBRAS AS 27
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 7
16. oktoober 2019
X= 6404700.00 Y= 665128.00
suudme abs kõrgus: 75,90 m
sügavus: 9,6 m
veetase: 6,0 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 4,4%, värvuselt 0,0-2,0 PA-7-1
0,1-3,8
fIIIjr3 oranž kuni beež. Osakeste terasuurus suureneb sügavuse suunas. Täiteliiva ploki 3 alumine 12 0,1-3,8
3,7 piir.
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, värvuselt valkjashall.
3,8-9,1 13 3,8-6,0
D2gj SiO2 sisaldus on 95,6-96,1%, Al2O3 sisaldus on 1,9-2,0% ning Fe2O3 sisaldus on 0,1%. 6,0-8,0 PA-7-2
5,3 Tehnoloogilise liiva ploki 2 alumine piir. 14 6,0-9,1
9,1-9,6 Liivsavi, sinakashalli-punasekirju, sitke- kuni kõvaplastne.
D2gj
0,5+
Puurauk nr 8
16. oktoober 2019
X= 6404555.00 Y= 665098.00
suudme abs kõrgus: 83,60 m
sügavus: 16,0 m
veetase: 11,5 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
0,0-2,0 PA-8-1
0,1-3,3 Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,3%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 3,8%, värvuselt
fIIIjr3 oranž kuni beež. Täiteliiva ploki 3 alumine piir. 15 0,1-3,3
3,2
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, 3,3-5,0 m intervallis 16 3,3-5,0 5,3-7,3 PA-8-2
3,3-16,0 värvuselt valkjashall, 5,0-11,5 m intervallis värvuselt valkjashalli-helekollase kirju ja kohev
D2gj ning 11,5-16,0 m intervallis värvuselt valkjashall ja jämedateralisem. SiO2 sisaldus on 94,6-
17 5,0-11,5 10,0-12,0 PA-8-3
12,7+
95,9%, Al2O3 sisaldus on 2,2-2,3% ning Fe2O3 sisaldus on 0,3-0,5%. 18 11,5-16,0 14,0-16,0 PA-8-4
KOBRAS AS 28
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 9
16. oktoober 2019
X= 6404453.00 Y= 664909.00
suudme abs kõrgus: 80,50 m
sügavus: 3,5 m
veetase: 1,6 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 20,0%, värvuselt
0,1-1,9 0,0-1,8 PA-9-1
fIIIjr3 oranž kuni beež, alates 1,3 m sügavuselt savikas ning värvuselt roosa. Täiteliiva ploki 3 19 0,1-1,9
1,8 alumine piir. 1,8-3,5 PA-9-2
1,9-3,5 Liivsavi, beeži-sinakashalli-oranži-punasekirju, sitke- kuni kõvaplastne. 2,4-2,7 m intervallis
D2gj valkjashalli peenliiva vahekiht.
1,6+
Puurauk nr 10
16. oktoober 2019
X= 6404594.00 Y= 664815.00
suudme abs kõrgus: 71,90 m
sügavus: 6,0 m
veetase: 2,0 m
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud, 0,0-1,1 m intervallis värvuselt 20 0,0-1,1 1,0-3,0 PA-10-1
0,0-6,0 helekollane, 1,1-3,0 m intervallis värvuselt valkjashall õhukeste roosade vahekihtidega ning
D2gj 3,0-6,0 m intervallis värvuselt helekollane. SiO2 sisaldus on 95,6-95,9%, Al2O3 sisaldus on
21 1,1-3,0 3,0-4,5 PA-10-2
6,0+
2,0-2,7% ning Fe2O3 sisaldus on 0,2-0,3%. 22 3,0-6,0 4,5-6,0 PA-10-3
KOBRAS AS 29
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 11
16. oktoober 2019
X= 6404694.00 Y= 664873.00
suudme abs kõrgus: 70,90 m
sügavus: 10,0 m
veetase: 1,0 m
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud, värvuselt valkjashall kuni helekollane.
0,0-10,0 23 0,0-4,0 0,0-2,0 PA-11-1
D2gj SiO2 sisaldus on 94,9-95,0%, Al2O3 sisaldus on 2,3-2,5% ning Fe2O3 sisaldus on 0,1%.
10,0+ Tehnoloogilise liiva ploki 2 alumine piir 24 4,0-10,0 8,5-10,0 PA-11-2
Puurauk nr 12
17. oktoober 2019
X= 6404803.00 Y= 664842.00
suudme abs kõrgus: 71,10 m
sügavus: 4,9 m
veetase: 1,2 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud, värvuselt helekollane. SiO2 sisaldus
0,1-3,8 0,0-1,9 PA-12-1
D2gj on 95,5%, Al2O3 sisaldus on 2,5% ning Fe2O3 sisaldus on 0,2%. Tehnoloogilise liiva ploki 2 25 0,1-3,8
3,7 alumine piir 1,9-3,9 PA-12-2
3,8-4,9 Liivsavi, punakaspruun, sitkeplastne.
D2gj
1,1+
KOBRAS AS 30
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 13
17. oktoober 2019
X= 6404861.00 Y= 664699.00
suudme abs kõrgus: 73,90 m
sügavus: 7,1 m
veetase: 4,3 m
0,0-0,2 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,2 0,0-1,9 PA-13-1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,3-0,4%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 6,3-8,2%, 1,9-3,8 Pa-13-2
0,2-7,0 värvuselt oranž kuni beež. Alates 3,0 m sügavuselt sisaldab kuni 1 cm läbimõõduga 26 0,2-4,3
fIIIjr3 3,8-5,8 PA-13-3
6,8 karbonaatseid ja kristalliinseid veeriseid. Alates 6,3 m sügavuselt muutub liiv 27 4,3-7,0
jämedateraliseks, sisaldab rohkelt veeriseid. Täiteliiva ploki 6 alumine piir.
7,0-7,1 Liivsavi, beeži-sinakashalli-lilla-punasekirju, kõvaplastne.
D2gj
0,1+
Puurauk nr 14
17. oktoober 2019
X= 6404717.00 Y= 664745.00
suudme abs kõrgus: 77,30 m
sügavus: 10,0 m
veetase: 7,2 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 7,1%, värvuselt
0,1-2,5
fIIIjr3 oranž kuni beež. Alates 1,3 m sügavuselt roosad õhukesed vahekihid. Täiteliiva ploki 3 38 0,1-2,5
2,4 alumine piir. 1,0-3,0 PA-14-1
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt tsementeerunud, 2,5-7,2 m intervallis kohev ning 6,0-8,0 PA-14-2
2,5-10,0 värvuselt valkjashall õhukeste helekollaste vahekihtidega, 7,2-10,0 m intervallis värvuselt 29 2,5-7,2 8,5-10,0 PA-14-3
D2gj helekollane. SiO2 sisaldus on 96,1-96,9%, Al2O3 sisaldus on 2,0-3,0% ning Fe2O3 sisaldus
7,5+ 30 7,2-10,0
on 0,2%.
KOBRAS AS 31
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Geoloo- Intervall, m Proovi Proovimise Fotografeeritud Fotofaili
giline alates-kuni Geoloogilise läbilõike kirjeldus nr intervall, vahemik, nimi
indeks kihi paksus m m
Puurauk nr 15
17. oktoober 2019
X= 6404530.00 Y= 664935.00
suudme abs kõrgus: 76,40 m
sügavus: 18,0 m
veetase: 6,0 m
Murenenud liivakivi, ühtlane, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, 0,0-5,3 m intervallis 31 0,0-5,3 0,0-2,0 PA-15-1
0,0-17,0 värvuselt helekollane kuni valge, 5,3-6,3 m intervallis värvuselt tumekollane ning savikas. 32 5,3-6,3 2,0-4,0 PA-15-2
D2gj 6,3-12,0 m intervallis värvuselt helekollane ning 12,0-17,0 m intervallis värvuselt valkjashall.
17,0 SiO2 sisaldus on 94,4-96,5%, Al2O3 sisaldus on 1,9-2,6% ning Fe2O3 sisaldus on 0,1-0,7%. 33 6,3-12,0 4,8-6,3 PA-15-3
Tehnoloogilise liiva ploki 2 alumine piir. 34 12,0-17,0 12,3-14,0 PA-15-4
17,0-18,0 Liivsavi, beeži-sinakashalli-lilla-punasekirju, sitke- kuni kõvaplastne.
D2gj
1,0+
Puurauk nr 16
17. oktoober 2019
X= 6404485.00 Y= 665084.00
suudme abs kõrgus: 83,20 m
sügavus: 4,0 m
veetase: 2,7 m
0,0-0,1 Kasvukiht (muld), liivasegune.
IV
0,1
0,1-3,5 Liiv, ühtlane, kruusa sisaldus on 0,0%, savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,6%, värvuselt 0,0-2,0 PA-16-1
fIIIjr3 oranž kuni beež. Täiteliiva ploki 3 alumine piir. 35 0,1-3,5
3,4 2,0-4,0 PA-16-2
3,5-4,0 Liivsavi, sinakashalli-punasekirju, sitkeplastne.
D2gj
0,5+
Geoloog: Tanel Mäger
01.02.2020
KOBRAS AS 32
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
LISA 3
SÄNNA UURINGURUUMI LOODUSLIKU MATERJALI LÕIMIS
Koordinaadid Proovi- Liiv koos Osajäägid sõeltel, ava läbimõõduga (mm) massi%-des
Proovi Orgaanika
Proovi mise Kruus savi ja
PA nr pikkus Kokku sisaldus
nr intervall (%) tolmuga <0,063
X Y Z (m) 20,0 16,0 12,5 8,0 6,3 4,0 2,0 1,0 0,5 0,25 0,125 0,063 (%)
(m) (%) (savi-tolm)
1 PA-1 6404395.00 665065.00 82.70 0,1-2,0 1,9 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 0,4 0,6 2,3 37,2 47,7 7,7 3,8 100 0,3
2 PA-2 6404342.00 665219.00 83.30 0,1-4,6 4,5 0,0 100,0 0,0 0,6 1,4 1,0 0,2 1,6 2,2 4,7 8,5 35,2 32,2 4,9 7,7 100 0,2
3 PA-3 6404506.00 665271.00 83.10 0,1-2,1 2,0 0,0 100,0 2,3 0,0 0,0 0,5 0,2 0,0 0,3 0,4 1,4 22,0 58,2 8,9 5,8 100 0,3
4 PA-4 6404657.00 665321.00 74.90 0,1-3,5 3,4 0,0 100,0 3,1 0,0 0,6 1,3 0,9 0,6 4,8 1,8 12,2 31,5 29,6 5,8 7,8 100 0,3
5 " " " " 3,5-7,8 4,3 0,0 100,0 1,3 0,0 0,0 0,6 0,2 0,6 1,6 5,8 18,2 36,8 23,5 5,0 6,5 100 0,2
6 " " " " 7,8-14,0 6,2 0,0 100,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,3 1,0 2,8 6,7 16,8 37,2 25,7 4,2 4,8 100 0,2
7 " " " " 14,0-20,0 6,0 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,4 0,8 4,8 8,3 19,1 37,0 20,9 3,5 4,6 100 0,3
8 PA-5 6404607.00 664932.00 71.40 1,0-5,8 4,8 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,3 0,8 10,5 46,0 30,4 5,8 5,6 100 0,1
9 " " " " 5,8-9,7 3,9 0,0 100,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,3 0,8 9,3 49,5 31,0 4,7 4,0 100 0,1
10 PA-6 6404731.00 664974.00 71.70 0,0-4,8 4,8 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,4 4,9 33,4 48,0 6,0 7,0 100 0,1
11 " " " " 4,8-10,0 5,2 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,7 8,0 44,0 33,2 7,1 6,9 100 0,1
12 PA-7 6404700.00 665128.00 75.90 0,1-3,8 3,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,8 1,0 4,4 14,1 41,5 29,3 4,1 4,4 100 0,2
13 " " " " 3,8-6,0 2,2 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 1,8 15,9 57,0 13,2 11,9 100 0,1
14 " " " " 6,0-9,1 3,1 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 0,3 0,7 7,7 26,8 40,0 12,6 11,6 100 0,2
15 PA-8 6404555.00 665098.00 83.60 0,1-3,3 3,2 0,0 100,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,5 1,7 5,9 29,8 54,3 3,4 3,8 100 0,4
16 " " " " 3,3-5,0 1,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 1,3 8,5 55,7 22,5 11,7 100 0,3
17 " " " " 5,0-11,5 6,5 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 2,6 21,0 52,3 11,0 12,8 100 0,2
18 " " " " 11,5-16,0 4,5 0,0 100,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,1 0,0 0,4 2,5 17,0 46,9 18,5 5,8 8,4 100 0,1
19 PA-9 6404453.00 664909.00 80.50 0,1-1,9 1,8 0,0 100,0 0,0 0,0 3,2 0,3 0,4 0,2 0,7 1,5 5,9 28,4 38,5 0,9 20,0 100 0,5
20 PA-10 6404594.00 664815.00 71.90 0,0-1,1 1,1 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 3,9 47,3 34,1 6,5 8,0 100 0,1
21 " " " " 1,1-3,0 1,9 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 5,7 67,6 15,6 11,0 100 0,1
22 " " " " 3,0-6,0 3,0 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 2,2 25,9 47,6 11,8 12,5 100 0,2
23 PA-11 6404694.00 664873.00 70.90 0,0-4,0 4,00 0,0 100,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,1 0,9 7,0 41,8 33,3 7,0 9,6 100 0,1
24 " " " " 4,0-10,0 6,00 0,0 100,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,4 1,2 8,8 39,6 34,6 6,9 7,8 100 0,2
25 PA-12 6404803.00 664842.00 71.10 0,1-3,8 3,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 2,5 18,2 56,0 13,3 9,8 100 0,2
26 PA-13 6404861.00 664699.00 73.90 0,2-4,3 4,1 0,0 100,0 0,4 0,2 0,0 0,7 0,5 1,2 1,3 3,4 10,8 35,5 34,6 5,2 6,3 100 0,4
27 " " " " 4,3-7,0 2,7 0,0 100,0 0,3 0,0 0,5 1,3 1,0 2,0 2,9 5,8 15,1 31,1 26,1 5,9 8,2 100 0,4
28 PA-14 6404717.00 664745.00 77.30 0,1-2,5 2,4 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,2 0,7 9,3 49,3 29,5 3,9 7,1 100 0,2
29 " " " " 2,5-7,2 4,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 7,8 38,7 34,3 7,3 11,6 100 0,1
30 " " " " 7,2-10,0 2,8 0,0 100,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 0,2 0,2 1,0 8,3 43,8 30,2 6,2 9,9 100 0,1
31 PA-15 6404530.00 664935.00 76.40 0,0-5,3 5,3 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 1,1 7,0 31,1 43,4 7,4 9,9 100 0,1
32 " " " " 5,3-6,3 1,0 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 1,3 12,1 33,3 25,6 12,7 14,8 100 0,4
33 " " " " 6,3-12,0 5,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,1 0,7 6,2 43,3 34,7 6,9 7,6 100 0,1
34 " " " " 12,0-17,0 5,0 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,3 0,2 0,5 3,7 30,2 49,2 9,0 6,9 100 0,1
35 PA-16 6404485.00 665084.00 83.20 0,1-3,5 3,4 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 9,2 74,3 10,6 5,6 100 0,3
Sänna uuringuruumi loodusliku materjali keskmine: 0,0 100,0 0,2 0,0 0,2 0,2 0,1 0,3 0,8 1,7 7,8 32,9 39,5 7,8 8,4 100 0,2
Märkused: Proovid on analüüsitud Eesti Geoloogiateenistuse laboris Tallinnas Kadaka tee 82.
Väljavõte labori protokollist 28. november 2019.
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 33
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
LISA 4
SÄNNA UURINGURUUMI TÄITELIIVA LÕIMIS
Proovi- Liiv koos Lõimis % sõelal ava läbimõõduga (mm) Savi- ja tolmu-
Proovi Liiva (osakesed läbimõõduga alla 31,5 mm) osajääk Orgaanika
Proovi mise Kruus savi ja osakeste
PA nr pikkus Kokku sisaldus
nr intervall (%) tolmuga 0,125- (<0,063 mm)
(m) 31,5-20,0 20,0-16,0 16,0-12,5 12,5-8,0 8,0-6,3 6,3-4,0 4,0-2,0 2,0-1,0 1,0-0,5 0,5-0,25 0,25-0,125 (%)
(m) (%) 0,063 sisaldus (%)
SÄNNA UURINGURUUMI plokk 3 ja 5 TÄITELIIV (varu ülalpool põhjavee taset)
1 PA-1 0,1-2,0 1,9 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 0,4 0,6 2,3 37,2 47,7 7,7 3,8 100 0,3
2 PA-2 0,1-4,6 4,5 0,0 100,0 0,0 0,6 1,4 1,0 0,2 1,6 2,2 4,7 8,5 35,2 32,2 4,9 7,7 100 0,2
3 PA-3 0,1-2,1 2,0 0,0 100,0 2,3 0,0 0,0 0,5 0,2 0,0 0,3 0,4 1,4 22,0 58,2 8,9 5,8 100 0,3
4 PA-4 0,1-3,5 3,4 0,0 100,0 3,1 0,0 0,6 1,3 0,9 0,6 4,8 1,8 12,2 31,5 29,6 5,8 7,8 100 0,3
12 PA-7 0,1-3,8 3,7 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,8 1,0 4,4 14,1 41,5 29,3 4,1 4,4 100 0,2
15 PA-8 0,1-3,3 3,2 0,0 100,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,5 1,7 5,9 29,8 54,3 3,4 3,8 100 0,4
19 PA-9 0,1-1,9 1,8 0,0 100,0 0,0 0,0 3,2 0,3 0,4 0,2 0,7 1,5 5,9 28,4 38,5 0,9 20,0 100 0,5
26 PA-13 0,2-4,3 4,1 0,0 100,0 0,4 0,2 0,0 0,7 0,5 1,2 1,3 3,4 10,8 35,5 34,6 5,2 6,3 100 0,4
28 PA-14 0,1-2,5 2,4 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,2 0,7 9,3 49,3 29,5 3,9 7,1 100 0,2
35 PA-16 0,1-3,5 3,4 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 9,2 74,3 10,6 5,6 100 0,3
Plokk 3 ja 5 täiteliiva keskmine
(varu ülalpool põhjavee taset): 0,0 100,0 0,6 0,1 0,5 0,4 0,3 0,5 1,1 1,9 7,1 32,0 42,8 5,5 7,2 100 0,3
SÄNNA UURINGURUUMI plokk 4 ja 6 TÄITELIIV (varu allpool põhjavee taset)
5 PA-4 3,5-7,8 4,3 0,0 100,0 1,3 0,0 0,0 0,6 0,2 0,6 1,6 5,8 18,2 36,8 23,5 5,0 6,5 100 0,2
6 " 7,8-14,0 6,2 0,0 100,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,3 1,0 2,8 6,7 16,8 37,2 25,7 4,2 4,8 100 0,2
7 " 14,0-20,0 6,0 0,0 100,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,4 0,8 4,8 8,3 19,1 37,0 20,9 3,5 4,6 100 0,3
27 PA-13 4,3-7,0 2,7 0,0 100,0 0,3 0,0 0,5 1,3 1,0 2,0 2,9 5,8 15,1 31,1 26,1 5,9 8,2 100 0,3
Plokk 4 ja 6 täiteliiva keskmine
(varu allpool põhjavee taset): 0,0 100,0 0,4 0,0 0,2 0,7 0,5 1,1 3,0 6,6 17,3 35,5 24,0 4,6 6,0 100 0,2
Märkused: Proovid on analüüsitud Eesti Geoloogiateenistuse laboris Tallinnas Kadaka tee 82.
Väljavõte labori protokollist 28. november 2019.
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 34
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 5
SÄNNA UURINGURUUMI TEHNOLOOGILISE LIIVA SILIKAATKOOSTIS
Proovi- Silikaatkoostis
Proovi
Proovi mise
PA nr pikkus
nr intervall
(m) SiO2 Al2O3 Fe2O3 CaO MgO
(m)
SÄNNA UURINGURUUMI plokk 1 TEHNOLOOGILINE LIIV (varu ülalpool põhjavee taset)
8 PA-5 1,0-5,8 4,8 95,68 1,86 0,08 0,26 0,06
10 PA-6 0,0-4,8 4,8 96,00 2,24 0,08 0,32 0,09
13 PA-7 3,8-6,0 2,2 95,62 2,05 0,07 0,20 0,06
16 PA-8 3,3-5,0 1,7 94,62 2,29 0,45 0,20 0,07
17 " 5,0-11,5 6,5 95,70 2,28 0,26 0,23 0,06
18 " 11,5-16,0 4,5 95,94 2,18 0,47 0,29 0,06
20 PA-10 0,0-1,1 1,1 95,88 1,99 0,26 0,29 0,05
21 " 1,1-3,0 1,9 95,82 2,54 0,17 0,29 0,05
23 PA-11 0,0-4,0 4,0 94,90 2,35 0,06 0,20 0,05
25 PA-12 0,1-3,8 3,7 95,54 2,48 0,20 0,18 0,06
29 PA-14 2,5-7,2 4,7 96,90 2,05 0,14 0,18 0,06
31 PA-15 0,0-5,3 5,3 95,74 2,29 0,08 0,12 0,08
32 " 5,3-6,3 1,0 94,44 2,60 0,66 0,15 0,06
Plokk 1 tehnoloogilise liiva keskmine
(varu ülalpool põhjavee taset): 95,60 2,25 0,23 0,22 0,06
SÄNNA UURINGURUUMI plokk 2 TEHNOLOOGILINE LIIV (varu allpool põhjavee taset)
8 PA-5 1,0-5,8 4,8 95,68 1,86 0,08 0,26 0,06
9 " 5,8-9,7 3,9 95,70 2,24 0,08 0,32 0,06
10 PA-6 0,0-4,8 4,8 96,00 2,24 0,08 0,32 0,09
11 " 4,8-10,0 5,2 96,90 2,18 0,10 0,20 0,06
14 PA-7 6,0-9,1 3,1 96,12 1,86 0,11 0,23 0,06
18 PA-8 11,5-16,0 4,5 95,94 2,18 0,47 0,29 0,06
21 PA-10 1,1-3,0 1,9 95,82 2,54 0,17 0,29 0,05
22 " 3,0-6,0 3,0 95,60 2,66 0,27 0,15 0,06
23 PA-11 0,0-4,0 4,0 94,90 2,35 0,06 0,20 0,05
24 " 4,0-10,0 6,0 95,00 2,54 0,10 0,50 0,07
25 PA-12 0,1-3,8 3,7 95,54 2,48 0,20 0,18 0,06
30 PA-14 7,2-10,0 2,8 96,08 2,99 0,16 0,23 0,06
33 PA-15 6,3-12,0 5,7 96,52 1,93 0,12 0,15 0,06
34 " 12,0-17,0 5,0 95,94 2,29 0,10 0,18 0,06
Plokk 2 tehnoloogilise liiva keskmine
(varu allpool põhjavee taset): 95,84 2,31 0,15 0,25 0,06
Proovid on analüüsitud Eesti Geoloogiateenistuse laboris Tallinnas Kadaka tee 82.
Väljavõte labori protokollist 17. detsember 2019.
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 35
EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE LABOR LISA 6
Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel. 6 720 074 / 52 562 98
EAK poolt akrediteeritud katselabor
registreerimisnumbriga L093
Lõimise analüüs
Tellija: Kobras AS, Riia 35, Tartu
Objekt: Võrumaa, Sänna uuringuruum
Tellimus: T19-41
Kuupäev: 28.11.19
Materjal liiv
Proovi võtmise koht pa 1 pa 2 pa 3 pa 4 pa 5 pa 6 pa 7 pa 8 pa 9 pa 10
Proovi nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22
Proovimise sügavus m 0,1-2,0 0,1-4,6 0,1-2,1 0,1-3,5 3,5-7,8 7,8-14,0 14,0-20,0 1,0-5,8 5,8-9,7 0,0-4,8 4,8-10,0 0,1-3,8 3,8-6,0 6,0-9,1 0,1-3,3 3,3-5,0 5,0-11,5 11,5-16,0 0,1-1,9 0,0-1,1 1,1-3,0 3,0-6,0
Mõõtühik: %
frakts.31,5-20,0 proovis 2,28 3,09 1,26 0,31
frakts.20-16 proovis 0,55
frakts.16-12,5 proovis 1,43 0,60 0,13 0,46 0,48 3,18
frakts. 12,5-8,0 proovis 0,08 1,02 0,48 1,34 0,57 0,41 0,67 0,20 0,10 0,30
frakts.8,0-6,3 proovis 0,03 0,17 0,17 0,93 0,20 0,29 0,38 0,26 0,03 0,04 0,12 0,40
frakts.6,3-4,0 proovis 0,16 1,56 0,56 0,55 1,01 0,80 0,55 0,21 0,77 0,16 0,15 0,16
frakts. 4,0-2,0 proovis 0,43 2,15 0,28 4,81 1,59 2,77 4,83 0,33 0,26 0,06 0,08 1,01 0,09 0,29 0,54 0,11 0,06 0,39 0,69 0,03 0,02
frakts. 2,0-1,0 proovis 0,61 4,66 0,40 1,83 5,81 6,70 8,33 0,82 0,78 0,38 0,65 4,37 0,21 0,68 1,73 0,23 0,25 2,46 1,51 0,11 0,14
frakts. 1,0-0,5 proovis 2,30 8,52 1,43 12,22 18,23 16,84 19,06 10,50 9,31 4,91 8,04 14,13 1,80 7,71 5,92 1,30 2,60 16,99 5,94 3,92 0,09 2,17
frakts. 0,5-0,25 proovis 37,19 35,18 22,03 31,52 36,80 37,22 36,98 45,95 49,49 33,39 44,01 41,50 15,91 26,84 29,81 8,51 20,98 46,92 28,41 47,30 5,68 25,87
frakts. 0,25-0,125 proovis 47,66 32,19 58,24 29,56 23,47 25,68 20,86 30,39 31,02 48,04 33,22 29,30 56,98 40,02 54,29 55,68 52,32 18,47 38,53 34,09 67,60 47,57
frakts. 0,125-0,063 proovis 7,70 4,88 8,93 5,79 5,03 4,18 3,47 5,82 4,66 6,00 7,06 4,11 13,16 12,57 3,37 22,52 11,03 5,77 0,90 6,54 15,62 11,78
frakts.<0.063 proovis 3,84 7,69 5,76 7,75 6,49 4,77 4,62 5,64 4,02 7,01 6,94 4,35 11,85 11,60 3,84 11,65 12,76 8,40 19,98 8,01 11,01 12,45
Orgaanika % 0,26 0,17 0,30 0,32 0,20 0,19 0,25 0,11 0,13 0,13 0,10 0,23 0,14 0,15 0,37 0,27 0,15 0,09 0,47 0,14 0,11 0,22
Proovi võtmise koht pa 11 pa 12 pa 13 pa 14 pa 15 pa 16
Proovi nr. 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35
Proovimise sügavus m 0,0-4,0 4,0-10,0 0,1-3,8 0,2-4,3 4,3-7,0 0,1-2,5 2,5-7,2 7,2-10,0 0,0-5,3 5,3-6,3 6,3-12,0 12,0-17,0 0,1-3,5
Mõõtühik: %
frakts.31,5-20,0 proovis 0,29 0,35 0,26
frakts.20-16 proovis 0,19
frakts.16-12,5 proovis 0,27 0,49 0,27
frakts. 12,5-8,0 proovis 0,01 0,68 1,28 0,05 0,14
frakts.8,0-6,3 proovis 0,03 0,06 0,54 1,00 0,10 0,13
frakts.6,3-4,0 proovis 0,39 1,24 1,96 0,23 0,32 0,28
frakts. 4,0-2,0 proovis 0,13 0,43 0,03 1,28 2,88 0,17 0,18 0,06 0,13 0,13 0,17
frakts. 2,0-1,0 proovis 0,91 1,17 0,25 3,39 5,75 0,66 0,36 0,97 1,11 1,25 0,67 0,45 0,06
frakts. 1,0-0,5 proovis 7,01 8,83 2,53 10,83 15,10 9,26 7,83 8,25 7,01 12,10 6,24 3,72 0,31
frakts. 0,5-0,25 proovis 41,83 39,55 18,21 35,48 31,10 49,28 38,70 43,77 31,13 33,32 43,31 30,22 9,17
frakts. 0,25-0,125 proovis 33,26 34,56 55,95 34,57 26,08 29,50 34,28 30,19 43,38 25,63 34,72 49,16 74,32
frakts. 0,125-0,063 proovis 6,98 6,92 13,28 5,16 5,90 3,85 7,26 6,23 7,41 12,73 6,90 8,98 10,57
frakts.<0.063 proovis 9,58 7,79 9,75 6,29 8,20 7,13 11,57 9,91 9,90 14,84 7,58 6,88 5,57
Orgaanika % 0,10 0,16 0,15 0,35 0,39 0,23 0,12 0,11 0,11 0,35 0,11 0,08 0,31
Analüütik: M.Saaremäe
T.Tampuu
Mare Kalkun
Labori juhataja:
36
EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE LABOR
EAK poolt akrediteeritud katselabor Kadaka tee 82, 12618,Tallinn
registreerimisnumbriga L093 Tel. 6 720 074 / 52 56298
SILIKAATANALÜÜSI TULEMUSED
Tellija: Kobras AS, Riia 35, Tartu
Objekt: Sänna uuruguruum, Rõuge vald
Materjal: liiv
Peenendusaste: 0,007mm
Tellimus: T19-141
Kuupäev: 17.12.19
Komponent Meetod Standard
SiO2 kaalanalüüs 163-x
Al2O3, CaO tiitrimine 163-x
Fe2O3, MgO AAS-leek 163-X/172-XC
Jrk.nr. Proovi Proovi Sügavus SiO2 Al2O3 Fe2O3 *CaO MgO
nr. võtm.k. m % % % % %
1 8 PA-5 1,0-5,8 95,68 1,86 0,08 0,26 0,06
2 9 5,8-9,7 95,70 2,24 0,08 0,32 0,06
3 10 PA-6 0,0-4,8 96,00 2,24 0,08 0,32 0,09
4 11 4,8-10,0 96,90 2,18 0,10 0,20 0,06
5 13 PA-7 0,1-3,8 95,62 2,05 0,07 0,20 0,06
6 14 3,8-6,0 96,12 1,86 0,11 0,23 0,06
7 16 PA-8 3,3-5,0 94,62 2,29 0,45 0,20 0,07
8 17 5,0-11,5 95,70 2,28 0,26 0,23 0,06
9 18 11,5-16,0 95,94 2,18 0,47 0,29 0,06
10 20 PA-10 0,0-1,1 95,88 1,99 0,26 0,29 0,05
11 21 1,1-3,0 95,82 2,54 0,17 0,29 0,05
12 22 3,0-6,0 95,60 2,66 0,27 0,15 0,06
13 23 PA-11 0,0-4,0 94,90 2,35 0,06 0,20 0,05
14 24 4,0-10,0 95,00 2,54 0,10 0,50 0,07
15 25 PA-12 0,1-3,8 95,54 2,48 0,20 0,18 0,06
16 29 PA-14 2,5-7,2 96,90 2,05 0,14 0,18 0,06
17 30 7,2-10,0 96,08 2,99 0,16 0,23 0,06
18 31 PA-15 0,0-5,3 95,74 2,29 0,08 0,12 0,08
19 32 5,3-6,3 94,44 2,60 0,66 0,15 0,06
20 33 6,3-12,0 96,52 1,93 0,12 0,15 0,06
21 34 12,0-17,0 95,94 2,29 0,10 0,18 0,06
Määramispiir 1,5 0,5 0,03 1,10 0,04
*CaO tulemus alla 1,1% ei saa lugeda akrediteeritud tulemuseks.
Analüütik: N.Balabina
S.Safonova
Mare Kalkun
Labori juhataja:
37
EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Kadaka tee 82, 12618,Tallinn
LABOR Tel. 6 720 094/ 52 562 98
e-mail:
[email protected]
ANALÜÜSI TULEMUSED
Tellija: Kobras AS, Riia 35, Tartu
Objekt: Võrumaa, Sänna uuringuruum
Tellimus: T19-141
Kuupäev: 28.11.19
________________________________________________________________________
Proovi nr. Filtratsioonikoefitsent
m/ööp.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Pr. 4,5,6,7 2.08
Pr. 16,17,18 1.27
Pr. 26,27 2.43
Pr. 31,32,33,34 1.17
Meetod: STT-19, seade KF-00M
Analüüsitud: 26.11.19
Analüütik: Marina Saaremäe
Mare Kalkun
Labori juhataja
38
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 7
TOPOTÖÖDE SELETUSKIRI
Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald
Objekti nimetus: Sänna uuringuruumi geodeetiline mõõdistus
Geodeetilised mõõdistustööd tehti tahhümeetrilist meetodit kasutades 1., 7., 8., 11. ja 12. novembril
2019 geodeet Peeter Haiba (geodeet 6, kutsetunnistus 121754) poolt.
Mõõdistamisel kasutati
Täpsus
GPS seade Trimble 5800 Horisontaalne: ±5 mm +0,5 ppm
Vertikaalne: ±5 mm + 1 ppm
Elektrontahhümeeter Sokkia 3030R Nurga mõõtmine: 3”;
Joone mõõtmine: ±3 mm + 2 ppm
Mõõdistatud maa-ala plaan vormistati joonestamisprogrammiga Autodesk Civil 3D 2008.
Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ameti e-katastri teenusest 12.11.2019 seisuga.
Koordinaadid on L-Est’97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
Mõõdistamise alusvõrk rajati GPS seadme Trimble 5800 abil.
Mõõdistamise aluspunktide koordinaatide kataloog:
Koordinaadid
Punkti nr
X Y Z
1 6404972.460 664621.650 72.389
2 6404753.840 664666.706 76.630
3 6404625.520 664730.661 77.091
4 6404530.170 665124.636 83.663
5 6404606.650 665166.550 83.699
• Arhiivi antud materjalide loetelu
Geodeetiliste tööde toimik (töö nr G55/2019) ja mõõdistamisandmed ning plaan digitaalkujul. Arhiivi
antud materjalid asuvad Kobras AS arhiivis (Riia 35, 50410 Tartu).
KOBRAS AS 39
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Asendiskeem
Aluskaart: Maa-amet
Mõõdistusala
Koostas: Peeter Haiba
Geodeet 6
KOBRAS AS 40
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 8
SÄNNA UURINGURUUMI KASULIKU- ja KATTEKIHI PAKSUS, MIDA ON
KASUTATUD VARU ARVUTAMISEL
Kasuliku kihi paksus (m)
Tehnoloogiline Maavara
Maapinna Täiteliiv
PA Kattekihi liiv lamami
abs
PA nr sügavus paksus abs
kõrgus Plokk 1 Plokk 3 Plokk 5
(m) (m) Plokk 2 Plokk 4 Plokk 6 kõrgus
(m) (vee (vee (vee
(vee all) (vee all) (vee all) (m)
peal) peal) peal)
PA-1 82,7 15,6 0,1 – – 1,9 – – – 80,7
PA-2 83,3 15,6 0,1 – – 4,5 – – – 78,7
PA-3 83,1 5,8 0,1 – – 2,0 – – – 81,0
PA-4 74,9 20,0 0,1 – – 3,4 16,5 – – 54,9
PA-5 71,4 9,7 0,1 1,3 8,3 – – – – 61,7
PA-6 71,7 10,0 – 1,7 8,3 – – – – 61,7
PA-7 75,9 9,6 0,1 2,1 3,2 3,7 – – – 66,8
PA-8 83,6 16,0 0,1 10,3 2,4 3,2 – – – 67,6
PA-9 80,5 3,5 0,1 – – 1,8 – – – 78,6
PA-10 71,9 6,0 – 1,9 4,1 – – – – 65,9
PA-11 70,9 10,0 – 0,9 9,1 – – – – 60,9
PA-12 71,1 4,9 0,1 1,0 2,7 – – – – 67,3
PA-13 73,9 7,1 0,2 – – – – 3,7 3,1 66,9
PA-14 77,3 10,0 0,1 4,8 2,7 2,4 – – – 67,3
PA-15 76,4 18,0 – 6,4 10,6 – – – – 59,4
PA-16 83,2 4,0 0,1 – – 3,4 – – – 79,7
Arvutuslik keskmine paksus: 0,1 3,4 5,7 2,9 16,5 3,7 3,1
Keskmine paksus
arvutiprogrammis AutoCAD
määratud mahu alusel: 0,1 3,7 6,1 3,7 6,3 7,5 2,9
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 41
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 9
VARU ARVUTUSE PROGRAMMI SISESTATUD ARVNÄITAJATE TABELID
SÄNNA UURINGURUUMI VARU ARVUTAMISEL
PUURAUKUDE ARVNÄITAJAD
Ploki lamami abs kõrgus (m)
Koordinaadid Kattekihi Tehnoloogiline Maavara
Täiteliiv
lamami liiv lamami
PA nr abs abs
kõrgus Plokk Plokk Plokk Plokk Plokk kõrgus
Plokk 2
X Y (m) 1 (vee 3 (vee 4 (vee 5 (vee 6 (vee (m)
(vee all)
peal) peal) all) peal) all)
PA-1 6404395.00 665065.00 82,60 – – 80,70 – – – 80,70
PA-2 6404342.00 665219.00 83,20 – – 78,70 – – – 78,70
PA-3 6404506.00 665271.00 83,00 – – 81,00 – – – 81,00
PA-4 6404657.00 665321.00 74,80 – – 71,40 54,90 – – 54,90
PA-5 6404607.00 664932.00 71,30 70,00 61,70 – – – – 61,70
PA-6 6404731.00 664974.00 – 70,00 61,70 – – – – 61,70
PA-7 6404700.00 665128.00 75,80 70,00 66,80 72,10 – – – 66,80
PA-8 6404555.00 665098.00 83,50 70,00 67,60 80,30 – – – 67,60
PA-9 6404453.00 664909.00 80,40 – – 78,60 – – – 78,60
PA-10 6404594.00 664815.00 – 70,00 65,90 – – – – 65,90
PA-11 6404694.00 664873.00 – 70,00 60,90 – – – – 60,90
PA-12 6404803.00 664842.00 71,00 70,00 67,30 – – – – 67,30
PA-13 6404861.00 664699.00 73,70 – – – – 70,00 66,90 66,90
PA-14 6404717.00 664745.00 77,20 70,00 67,30 74,80 – – – 67,30
PA-15 6404530.00 664935.00 – 70,00 59,40 – – – – 59,40
PA-16 6404485.00 665084.00 83,10 – – 79,70 – – – 79,70
PLOKI PIIRIPUNKTIDE ARVNÄITAJAD
Ploki lamami abs kõrgus (m)
Koordinaadid Kattekihi Tehnoloogiline Maavara
Täiteliiv
Ploki lamami liiv lamami
piiripunkti abs abs
nr kõrgus Plokk Plokk Plokk Plokk Plokk kõrgus
Plokk 2
X Y (m) 1 (vee 3 (vee 4 (vee 5 (vee 6 (vee (m)
(vee all)
peal) peal) all) peal) all)
1 6404680.50 665241.20 75,03 – – – 71,70 – – 71,70
2 6404658.18 665323.06 74,73 – – 71,40 54,90 – – 54,90
3 6404553.48 665293.02 82,71 – – – 71,40 – – 71,40
4 6404328.04 665228.36 83,05 – – 78,70 – – – 78,70
5 6404452.99 664902.16 80,52 – – 78,60 – – – 78,60
6 6404488.04 664884.04 79,69 70,00 65,90 78,90 – – – 65,90
7 6404520.00 665091.00 83,21 70,00 67,60 – – – – 67,60
8 6404549.86 665117.33 83,47 70,00 67,60 – – – – 67,60
KOBRAS AS 42
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Ploki lamami abs kõrgus (m)
Koordinaadid Kattekihi Tehnoloogiline Maavara
Täiteliiv
Ploki lamami liiv lamami
piiripunkti abs abs
nr kõrgus Plokk Plokk Plokk Plokk Plokk kõrgus
Plokk 2
X Y (m) 1 (vee 3 (vee 4 (vee 5 (vee 6 (vee (m)
(vee all)
peal) peal) all) peal) all)
9 6404705.49 665149.56 75,46 70,00 66,80 72,03 – – – 66,80
10 6404710.92 665129.69 75,18 70,00 66,80 72,10 – – – 66,80
11 6404741.65 665011.43 74,85 70,00 62,76 74,80 – – – 62,76
12 6404720.19 665027.70 74,60 – – 74,50 – – – 74,50
13 6404704.73 665024.70 – – – 72,60 – – – 72,60
14 6404685.86 665014.66 – – – 73,80 – – – 73,80
15 6404670.80 665020.88 – – – 74,00 – – – 74,00
16 6404657.54 665023.56 – – – 75,70 – – – 75,70
17 6404647.44 665046.21 – – – 75,40 – – – 75,40
18 6404629.65 665048.86 – – – 76,40 – – – 76,40
19 6404621.94 665046.21 – – – 76,80 – – – 76,80
20 6404617.74 665032.65 – – – 77,00 – – – 77,00
21 6404604.21 665019.44 – – – 78,00 – – – 78,00
22 6404584.21 665004.74 – – – 78,10 – – – 78,10
23 6404524.93 664951.79 – – – 77,00 – – – 77,00
24 6404515.24 664983.85 – – – 77,50 – – – 77,50
25 6404513.83 664969.29 – – – 77,30 – – – 77,30
26 6404502.15 664952.79 – – – 76,90 – – – 76,90
27 6404508.01 664947.64 – – – 77,00 – – – 77,00
28 6404511.67 664928.81 – – – 76,70 – – – 76,70
29 6404498.64 664875.70 79,05 – – 79,00 – – – 79,00
30 6404566.90 664821.99 – 70,00 65,90 – – – – 65,90
31 6404649.74 664763.33 74,92 70,00 66,55 74,80 – – – 66,55
32 6404681.29 664765.32 74,89 – – 74,80 – – – 74,80
33 6404712.23 664771.55 74,89 – – 74,80 – – – 74,80
34 6404747.17 664779.02 74,90 – – 74,80 – – – 74,80
35 6404822.75 664793.31 73,90 70,00 67,10 70,00 67,10 – – 67,10
36 6404832.85 664793.46 74,05 70,00 67,10 70,00 67,10 – – 67,10
37 6404842.61 664770.13 77,14 – – 70,00 67,05 70,00 67,05 67,05
38 6404876.53 664689.07 73,37 – – – – 70,00 66,90 66,90
39 6404812.44 664690.95 78,96 – – – – 70,00 67,04 67,04
40 6404800.88 664693.55 78,64 – – – – 70,00 67,08 67,08
41 6404774.99 664703.58 77,64 – – 70,00 67,15 70,00 67,15 67,15
42 6404728.89 664721.43 77,44 70,00 67,30 74,80 67,30 – – 67,30
43 6404706.29 664730.27 77,00 70,00 67,30 74,80 – – – 67,30
44 6404673.36 664748.65 76,24 70,00 66,88 74,80 – – – 66,88
45 6404773.12 664755.30 77,63 – – 70,00 67,23 70,00 67,23 67,23
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS AS 43
VÕRUMAA, RÕUGE VALD, SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
LISA 14
FOTODE KATALOOG
Koordinaadid Fotografeeritud Avatav
PA nr Fotofaili nimi sügavusvahemik stratigraafiline
X Y Z (m) vahemik
PA-1 6404395.00 665065.00 82.70 PA-1-1 0,0-1,7 Q
PA-1-2 1,7-3,7 Q / D2gj
PA-2 6404342.00 665219.00 83.30 PA-2-1 3,1-5,1 Q / D2gj
PA-2-2 9,4-11,4 D2gj
PA-3 6404506.00 665271.00 83.10 PA-3-1 1,0-3,0 Q / D2gj
PA-4 6404657.00 665321.00 74.90 PA-4-1 0,0-2,0 Q
PA-4-2 6,0-8,0 Q
PA-4-3 12,0-14,0 Q
PA-4-4 18,0-20,0 Q
PA-5 6404607.00 664932.00 71.40 PA-5-1 1,0-3,0 D2gj
PA-5-2 7,7-9,7 D2gj
PA-6 6404731.00 664974.00 71.70 PA-6-1 1,0-3,0 D2gj
PA-6-2 6,0-7,5 D2gj
PA-7 6404700.00 665128.00 75.90 PA-7-1 0,0-2,0 Q
PA-7-2 6,0-8,0 D2gj
PA-8 6404555.00 665098.00 83.60 PA-8-1 0,0-2,0 Q
PA-8-2 5,3-7,3 D2gj
PA-8-3 10,0-12,0 D2gj
PA-8-4 14,0-16,0 D2gj
PA-9 6404453.00 664909.00 80.50 PA-9-1 0,0-1,8 Q
PA-9-2 1,8-3,5 Q / D2gj
PA-10 6404594.00 664815.00 71.90 PA-10-1 1,0-3,0 D2gj
PA-10-2 3,0-4,5 D2gj
PA-10-3 4,5-6,0 D2gj
PA-11 6404694.00 664873.00 70.90 PA-11-1 0,0-2,0 D2gj
PA-11-2 8,5-10,0 D2gj
PA-12 6404803.00 664842.00 71.10 PA-12-1 0,0-1,9 D2gj
PA-12-2 1,9-3,9 D2gj
PA-13 6404861.00 664699.00 73.90 PA-13-1 0,0-1,9 Q
PA-13-2 1,9-3,8 Q
PA-13-3 3,8-5,8 Q
PA-14 6404717.00 664745.00 77.30 PA-14-1 1,0-3,0 Q / D2gj
PA-14-2 6,0-8,0 D2gj
PA-14-3 8,5-10,0 D2gj
PA-15 6404530.00 664935.00 76.40 PA-15-1 0,0-2,0 D2gj
PA-15-2 2,0-4,0 D2gj
PA-15-3 4,8-6,3 D2gj
PA-15-4 12,3-14,0 D2gj
PA-16 6404485.00 665084.00 83.20 PA-16-1 0,0-2,0 Q
PA-16-2 2,0-4,0 Q / D2gj
Kataloogis loetletud fotod on esitatud uuringuaruande elektroonilise lisana (kaust "Fotod_Sänna.zip).
KOBRAS AS 62
8 II PA-13
SÄNNA UURINGURUUMI ASUKOHASKEEM
mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421
38 73.90 Rõuge metskond 19
69701:003:0620
66.90
I
Sänna II uuringuruum Pärlisilla
L.MU/332195 69701:003:0179
0.2
6.8 / - 37
36
VEP207438
plokk 3 TL aT
VII
plokk 4 TL aT
35
VIII
39 SÄNNA
UURINGURUUM
7 plokk 5 TL pT
PA-12
plokk 6 TL pT
40 71.10
67.30 0.1
- / 3.7
Rõuge metskond 19
69701:003:0620
41
45
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
VI
plokk 3 TL aT
plokk 1 TehL aT
34 PA-6 9 11
plokk 2 TehL aT
71.70
plokk 1 TehL aT 61.70 -
plokk 2 TehL aT - / 10.0
PA-14 plokk 1 TehL aT
42 77.30 plokk 2 TehL aT
12
III 67.30
V
10 10
0.1
33 9
43 2.4 / 7.5
13
- PA-7
VIII' Rõuge metskond 19
- / 10.0
Sänna uuringuruum
75.90
66.80
0.1
3.7 / 5.3
69701:003:0620
L.MU/332194 14 1
32 PA-11
6 70.90
60.90
PA-4
Rõuge metskond 4
69701:003:0500 44 15 74.90
54.90
IV 2
1
SÄNNA UURINGURUUMI
TEENINDUSALA 16 17 I'
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 31 plokk 3 TL aT
0.1
19.9 / -
plokk 1 TehL aT
PIIRIPUNKTI KOORDINAADID
plokk 2 TehL aT plokk 3 TL aT
NR X Y plokk 1 TehL aT
plokk 4 TL aT
1 plokk 2 TehL aT plokk 3 TL aT
6404658.18 665323.06
18
2 6404328.04 665228.36
3 6404452.99 664902.16 19
4 PA-10
6404488.04 664884.04
IX 71.90 PA-5
20
5 6404566.90 664821.99 Sänna karjäär
65.90 71.40
6 6404684.77 664738.52 69701:003:0150
- 61.70
7 6404807.19 664691.10
- / 6.0
0.1 21
8 6404876.53 664689.07
- / 9.6
9 6404741.65 665011.43
10 6404710.92 665129.69
Sänna uuringuruumi 22
teenindusala pindala on 17,44 ha
VII'
TEHNOLOOGILISE LIIVA AKTIIVSE PA-8
TARBEVARU PLOKI (plokk 1 ja plokk 2) 5 83.60
0.1
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 30 plokk 3 TL aT 67.60
3.2 / 12.7
plokk 1 TehL aT
Rõuge metskond 19
PIIRIPUNKTI KOORDINAADID plokk 2 TehL aT 69701:003:0620 3
NR X Y Rõuge metskond 19
6 6404488.04 664884.04
8 69701:003:0620
7 6404520.00 665091.00 TÄITELIIVA AKTIIVSE TARBEVARU
8 6404549.86 665117.33 PLOKI (plokk 3) PA-15
9 6404705.49 665149.56 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 76.40 Sänna II uuringuruum
-
59.40 PA-3 L.MU/332195
10 6404710.92 665129.69 PIIRIPUNKTI KOORDINAADID - / 17.0 23
11 NR 24 7 83.10
6404741.65 665011.43 X Y 28 Sänna uuringuruum 81.00
36 6404832.85 664793.46 9 6404705.49 665149.56 L.MU/332194
35 6404822.75 664793.31 26 25 0.1
42 6404728.89 664721.43
10 6404710.92 665129.69 27 plokk 3 TL aT 2.0 / -
III'
11 6404741.65 665011.43
43 6404706.29 664730.27 12 6404720.19 665027.70
29 0.1 PA-16
44 6404673.36 664748.65 13 6404704.73 665024.70 3.4 / - 83.20 LEPPEMÄRGID
31 6404649.74 664763.33 14 6404685.86 665014.66 6 79.70 Rõuge metskond 19
69701:003:0620 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja katastriüksuse piir
30 6404566.90 664821.99 15 6404670.80 665020.88 4 plokk 3 TL aT IX'
Tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru 16 6404657.54 665023.56 1 Sänna uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
ploki 1 ja ploki 2 pindala on 9,17 ha Sänna uuringuruumi maavaravaru plokkide (plokk 1, plokk 2, plokk 3,
17 6404647.44 665046.21
0.1 1 plokk 4, plokk 5 ja plokk 6) piir, piiripunkt ja piiripunkti number
18 6404629.65 665048.86
TÄITELIIVA AKTIIVSE TARBEVARU 1.8 / - PA-9
PLOKI (plokk 4) 19 6404621.94 665046.21 80.50 Sänna II uuringuruumi piir
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 20
21
6404617.74 665032.65
6404604.21 665019.44
3
78.60
I I' Geoloogilise läbilõike joon
PIIRIPUNKTI KOORDINAADID Maapinna samakõrgusjoon
NR 22 6404584.21 665004.74 5
1
X Y
6404680.50 665241.20
23 6404524.93 664951.79 VI' Katendi lamami samakõrgusjoon
Tehnoloogilise liiva ploki 2 lamami samakõrgusjoon
24 6404515.24 664983.85
2 6404658.18 665323.06 Täiteliiva ploki 3 lamami samakõrgusjoon
25 6404513.83 664969.29
3 6404553.48 665293.02
26 6404502.15 664952.79 Täiteliiva ploki 4 lamami samakõrgusjoon
35 6404822.75 664793.31
27 6404508.01 664947.64 Täiteliiva ploki 6 lamami samakõrgusjoon
36 6404832.85 664793.46 SÄNNA UURINGURUUMI PUURITUD
28 6404511.67 664928.81
37 6404842.61 664770.13 PUURAUKUDE KOORDINAADID PA-1 Vääriselupaik VEP207438
29 6404498.64 664875.70
25
45 6404773.12 664755.30 PUURAUGU KOORDINAADID 82.70
Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
11
6 6404488.04 664884.04 80.70
0S
41 6404774.99 664703.58 NR kaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
5 X Y Z
än 9701
6404452.99 664902.16 0.1
42 6404728.89 664721.43
na
PA-1 Pärlijõe (keskkonnaregistri kood VEE1155700) kalda
6
4 6404328.04 665228.36 6404395.00 665065.00 82.70 1.9 / -
-Lu :003
Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 4 PA-2 piiranguvööndi ulatus on 100 m
6404342.00 665219.00 83.30
ha :00
pindala on 0,69 ha 2 6404658.18 665323.06
me 05
PA-3 6404506.00 665271.00 83.10 Kobras AS puuraugud (oktoober 2019):
tsa
31 6404649.74 664763.33
-Ts
PA-4 6404657.00 665321.00 74.90
TÄITELIIVA PASSIIVSE TARBEVARU 32 6404681.29 664765.32
V' PA-8 Puuraugu nr
o
0.1 Kattekihi (mulla) paksus, m
oru
PLOKI (plokk 5 ja plokk 6) PA-5 6404607.00 664932.00 71.40 83.60 Suudme abs kõrgus, m
33 6404712.23 664771.55 3.2 / 12.7 Kasuliku kihi paksus, m (täiteliiv / tehnoloogiline liiv)
tee
Lamami abs kõrgus, m
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 34 PA-6 6404731.00 664974.00 71.70 67.60
6404747.17 664779.02
PIIRIPUNKTI KOORDINAADID 35 6404822.75 664793.31 PA-7 6404700.00 665128.00 75.90 Märkused:
NR PA-8 6404555.00 665098.00 83.60 Geodeetilised mõõdistustööd tehti novembris 2019 OÜ Alt ja Ülevalt geodeet P. Haiba poolt.
X Y 36 6404832.85 664793.46 Objekt on mõõdistatud Trimble 5800 seadme abil ja Sokkia 3030R elektrontahhümeetriga.
37 6404842.61 664770.13 37 6404842.61 664770.13 PA-9 6404453.00 664909.00 80.50 Rõuge metskond 19 PA-2 Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammi AutoCAD Civil 3D 2008 abil.
PA-10 6404594.00 664815.00 71.90 69701:003:0620 83.30 Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
38 6404876.53 664689.07 45 6404773.12 664755.30
PA-11 6404694.00 664873.00 70.90
78.70
39 6404812.44 664690.95 41 6404774.99 664703.58 EMG ARENDUS OÜ
40 6404800.88 664693.55 42 6404728.89 664721.43 PA-12 6404803.00 664842.00 71.10
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
41
45
6404774.99 664703.58 43
44
6404706.29 664730.27 PA-13
PA-14
6404861.00 664699.00 73.90
6404717.00 664745.00 77.30
0.1 II' SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
6404773.12 664755.30 6404673.36 664748.65 Sänna II uuringuruum 4.5 / -
PA-15 0 10 20m Tanel Mäger TOPO- ja VARU ARVUTUSE PLAAN
6404530.00 664935.00 76.40
Täiteliiva passiivse tarbevaru ploki 5 ja Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 L.MU/332195 2
ploki 6 pindala on 0,61 ha pindala on 10,77 ha PA-16 6404485.00 665084.00 83.20 IV' 4 1 cm Urmas Uri
07.2020 2 3 1:1000 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I'
H 1:1000
V 1:200 LEPPEMÄRGID
WNW ESE Kasvukiht (muld) IV Tehnoloogiline
liiv
D2
Rõuge metskond 19 Sänna karjäär Rõuge metskond 19
69701:003:0620 69701:003:0150 69701:003:0620
80.00
Liivsavi D2 Täiteliiv fIII
78.00 VEP207438 PA-7
75.90 PA-4
76.00 PA-13 74.90
73.90 0.1
PA-4 Puuraugu nr
kruus 0,0% 0.1 IV
74.00 PA-6 12 fIII 74.90 Suudme abs kõrgus (m)
IV savi ja tolm 4,4% plokk 3 TL aT kruus 0,0%
0.2 PA-12 71.70 4
plokk 5 TL pT plokk 3 TL aT savi ja tolm 7,8%
kruus 0,0%
71.10 plokk 1 TehL aT D2
72.00 SiO2 - 95,62% 3.8 3.5 71.40 (15.10.2019) 0.1 Täiteliiva proovi number ja võtmise intervall (m)
26 savi ja tolm 6,3% fIII 0.0
plokk 1 TehL aT Al2O3 - 2,05% 13
0.1 70.50 (16.10.2019) 69.90 (16.10.2019)
69.60 (17.10.2019) 69.90 (17.10.2019) Fe2O3 - 0,07% 4 kruus 0,0% kruusa sisaldus %
70.00 savi ja tolm 7,8% savi- ja tolmuosakeste sisaldus %
SiO2 - 95,54% SiO2 - 96,00% 6.0 kruus 0,0%
4.3 25 10 D2 5
D2 Al2O3 - 2,48% Al2O3 - 2,24% SiO2 - 96,12% savi ja tolm 6,5% 3.5
kruus 0,0% plokk 6 TL pT plokk 4 TL aT
68.00 27 savi ja tolm 8,2% Fe2O3 - 0,20% Fe2O3 - 0,08% Al2O3 - 1,86% 14
3.8 3.8 Tehnoloogilise liiva proovi number ja võtmise intervall (m)
7.0 plokk 2 TehL aT plokk 2 TehL aT Fe2O3 - 0,11% 9.1 fIII 7.8
4.8
7.1 SiO2 - 95,62% SiO2 sisaldus %
66.00 4.9 D2 9.6 13
Al2O3 - 2,05% Al2O3 sisaldus %
D2 SiO2 - 96,90% plokk 4 TL aT Fe2O3 - 0,07%
Al2O3 - 2,18% kruus 0,0% 6.0 Fe2O3 sisaldus %
64.00 11 6
Fe2O3 - 0,10% savi ja tolm 4,8%
3.8 Kihipinna sügavus (m)
62.00
10.0
D2 14.0 71.40 (15.10.2019) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
60.00
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist
kruus 0,0%
58.00 7 Sänna uuringuruumi teenindusala piir
savi ja tolm 4,6%
Maavaravaru plokkide piir
56.00
Katastriüksuse piir
20.0
54.00
Sänna-Luhametsa-Tsooru riigi kõrvalmaantee nr 25110
kaitsevöönd
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 7.1 4.9 10.0 9.6 20.0 Vääriselupaik VEP207438
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 154.31 150.36 157.09 197.73
VEETASE MAAPINNAST, m 4.3 1.2 1.2 6.0 3.5
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-1 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II'
H 1:1000
V 1:200
Rõuge metskond 19
NNW 69701:003:0620 ESE
kruus 0,0%
PA-2
PA-1 83.30
Rõuge metskond 19 Sänna karjäär savi ja tolm 3,8%
84.00 82.70
69701:003:0620 69701:003:0150 IV
kruus 0,0% 0.1 0.1
PA-9 savi ja tolm 20,0%
82.00 80.50 1
VEP207438 81.10 (14.10.2019) plokk 3 TL aT fIII kruus 0,0%
0.1 plokk 3 TL aT fIII 2.0 2
savi ja tolm 7,7%
80.00 19
PA-14 78.90 (16.10.2019)
1.9 4.6
77.30
78.00
0.1
kruus 0,0%
3.5 D2 6.5
76.00 PA-13 28 SiO2 - 95,88% D2 8.0
savi ja tolm 7,1%
73.90 20 Al2O3 - 1,99% D2 7.2
2.5 Fe2O3 - 0,26%
74.00 plokk 5 TL pT plokk 3 TL aT PA-10
IV 0.2 SiO2 - 96,90% 71.90
29 Al2O3 - 2,05%
72.00 kruus 0,0% fIII Fe2O3 - 0,14% D2 plokk 1 TehL aT D2
26 savi ja tolm 6,3% 0.0
plokk 1 TehL aT 70.80 (15.10.2019)
70.10 (17.10.2019) 1.1
69.60 (17.10.2019) 7.2 69.90 (16.10.2019) 12.5
70.00
4.3 SiO2 - 96,08% SiO2 - 95,82%
kruus 0,0% 30 Al2O3 - 2,99% 3.0 21 Al2O3 - 2,54%
27 plokk 6 TL pT plokk 4 TL aT SiO2 - 95,60% Fe2O3 - 0,17%
68.00 savi ja tolm 8,2% Fe2O3 - 0,16% plokk 2 TehL aT plokk 2 TehL aT D2
7.0 22 Al2O3 - 2,66%
10.0 Fe2O3 - 0,27%
D2
15.6
7.1
66.00
D2 6.0 15.6
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 7.1 10.0 6.0 3.5 15.6 15.6
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 151.17 141.52 169.46 166.43 162.86
VEETASE MAAPINNAST, m 4.3 7.2 2.0 1.6 1.6 12.5
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-2 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III - III'
H 1:1000
V 1:200
Rõuge metskond 19 Sänna karjäär Rõuge metskond 19
WNW 69701:003:0620 69701:003:0150 69701:003:0620 ESE
PA-8
83.60 PA-3
83.10
84.00 0.1
0.1 IV
kruus 0,0% kruus 0,0%
82.00 15 savi ja tolm 3,8%
fIII plokk 3 TL aT 3 savi ja tolm 5,8%
2.1
plokk 3 TL aT 3.3
80.00 fIII SiO2 - 94,62%
PA-14 16 Al2O3 - 2,29%
77.30 5.0 Fe2O3 - 0,45%
78.00 kruus 0,0%
IV savi ja tolm 7,1%
0.1 5.8
plokk 3 TL aT SiO2 - 95,70%
76.00 fIII 28
Al2O3 - 2,28%
plokk 1 TehL aT 17 D2 D2
2.5 Fe2O3 - 0,26%
74.00
PA-5
D2
SiO2 - 96,90% PA-11
29 Al2O3 - 2,05% 71.40 11.5 72.50 (16.10.2019)
72.00 70.90
Fe2O3 - 0,14% 0.1 70.50 (16.10.2019)
plokk 1 TehL aT 0.0 plokk 1 TehL aT SiO2 - 95,94%
7.2 70.10 (17.10.2019) 69.90 (16.10.2019) 18
1.0 Al2O3 - 2,18%
70.00
SiO2 - 96,08% SiO2 - 94,90% Fe2O3 - 0,47%
30 Al2O3 - 2,99% 23 Al2O3 - 2,35% SiO2 - 95,68%
68.00 Fe2O3 - 0,16% Fe2O3 - 0,06% 8 Al2O3 - 1,86%
D2 Fe2O3 - 0,08% plokk 2 TehL aT 16.0
10.0 plokk 2 TehL aT 4.0
66.00
plokk 2 TehL aT 5.8
SiO2 - 95,00% SiO2 - 95,70%
D2
64.00 24 Al2O3 - 2,54% Al2O3 - 2,24%
Fe2O3 - 0,10% 9
Fe2O3 - 0,08%
62.00
9.7
10.0
60.00
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 10.0 10.0 9.7 16.0 5.8
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 130.05 105.12 173.95 179.01
VEETASE MAAPINNAST, m 7.2 1.0 0.9 11.5 -
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III - III'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-3 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV - IV'
H 1:1000
V 1:200
NNE SSW
PA-3 PA-2
83.10 83.30
84.00
0.1
0.1 IV
3 kruus 0,0%
82.00 savi ja tolm 5,8% plokk 3 TL aT
2.0 fIII kruus 0,0%
savi ja tolm 7,7% 2
80.00
4.6
78.00
PA-4 fIII
5.8
6.5
76.00 74.90 D2 8.0
IV 0.1 D2
74.00 plokk 3 TL aT
kruus 0,0%
4 savi ja tolm 7,8%
72.00 71.40 (15.10.2019)
70.80 (15.10.2019)
3.5
12.5
70.00
kruus 0,0%
5 savi ja tolm 6,5% D2
68.00
7.8 15.6
66.00
plokk 4 TL aT
kruus 0,0%
64.00 6 savi ja tolm 4,8%
62.00
D2
14.0 fIII
60.00
kruus 0,0%
58.00 7 savi ja tolm 4,6%
56.00
20.0
54.00
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 20.0 5.8 15.6
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 156.22 174.91
VEETASE MAAPINNAST, m 3.5 - 12.5
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV - IV'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-4 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE V - V'
H 1:1000
V 1:200
NNE SSW
PA-8
PA-16
83.60 PA-1
83.20 kruus 0,0%
84.00 82.70
savi ja tolm 3,8%
0.1 0.1
0.1
82.00 15
kruus 0,0% kruus 0,0% IV
savi ja tolm 3,8% fIII 35 savi ja tolm 5,6% plokk 3 TL aT 1 81.10 (14.10.2019)
3.3 80.50 (17.10.2019)
3.5 2.0
80.00 SiO2 - 94,62%
16 Al2O3 - 2,29%
plokk 3 TL aT 5.0 Fe2O3 - 0,45% 4.0
78.00 PA-7
75.90 fIII
D2
76.00 0.1 SiO2 - 95,70%
17 Al2O3 - 2,28%
IV kruus 0,0% 7.2
D2 Fe2O3 - 0,26%
savi ja tolm 4,4%
74.00 12 plokk 1 TehL aT
3.8 11.5 72.50 (16.10.2019)
72.00 SiO2 - 95,62%
Al2O3 - 2,05%
13 Fe2O3 - 0,07% D2
SiO2 - 95,94%
70.00
6.0 69.90 (16.10.2019) Al2O3 - 2,18%
18 Fe2O3 - 0,47%
SiO2 - 96,12% plokk 2 TehL aT
68.00
14 Al2O3 - 1,86%
9.1 Fe2O3 - 0,11%
16.0
15.6
66.00 9.6
D2
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 9.6 16.0 4.0 15.6
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 148.07 71.39 91.98
VEETASE MAAPINNAST, m 6.0 11.5 2.7 1.6
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE V - V'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-5 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VI - VI'
H 1:1000
V 1:200
Rõuge metskond 19
69701:003:0620
NNE SSW
Rõuge metskond 19 Sänna karjäär
69701:003:0620 69701:003:0150 PA-9
82.00 80.50 kruus 0,0%
IV 19 savi ja tolm 20,0%
80.00 0.1
1.9 78.90 (16.10.2019)
PA-15 plokk 3 TL aT
78.00 76.40
fIII
0.0 3.5
76.00
D2
D2
IV plokk 1 TehL aT SiO2 - 95,74%
74.00 PA-6 31 Al2O3 - 2,29%
PA-5 SiO2 - 94,44%
71.70 Fe2O3 - 0,08%
71.40 32 Al2O3 - 2,60%
72.00 Fe2O3 - 0,66%
0.0 plokk 1 TehL aT D2 0.1
5.3
70.50 (16.10.2019) 70.50 (16.10.2019) 70.40 (17.10.2019)
70.00 1.0
SiO2 - 96,00% 6.3
10
Al2O3 - 2,24% SiO2 - 95,68%
68.00 Fe2O3 - 0,08% 8 Al2O3 - 1,86% SiO2 - 96,52%
Fe2O3 - 0,08% 33 Al2O3 - 1,93%
4.8 Fe2O3 - 0,12%
66.00 plokk 2 TehL aT 5.8 plokk 2 TehL aT
SiO2 - 96,90% D2
11 Al2O3 - 2,18% SiO2 - 95,70% 12.0
64.00 Fe2O3 - 0,10% Al2O3 - 2,24%
D2 9
Fe2O3 - 0,08%
SiO2 - 95,94%
62.00 34 Al2O3 - 2,29%
10.0 9.7 Fe2O3 - 0,10%
60.00 17.0
58.00 18.0
D2
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 10.0 9.7 18.0 3.5
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 130.92 77.05 81.26
VEETASE MAAPINNAST, m 1.2 0.9 6.0 1.6
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VI - VI'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-6 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VII - VII'
H 1:1000
V 1:200
NNW SSW
74.00 PA-10
IV PA-12 71.90
PA-11
71.10 70.90 SiO2 - 95,88%
72.00 0.0
Al2O3 - 1,99%
0.1 0.0 20 Fe2O3 - 0,26%
69.90 (17.10.2019) plokk 1 TehL aT 69.90 (16.10.2019) plokk 1 TehL aT D2 1.1
69.90 (16.10.2019)
70.00 SiO2 - 95,82%
SiO2 - 95,54% SiO2 - 94,90% 21
25 Al2O3 - 2,48% 23 3.0 Al2O3 - 2,54%
Al2O3 - 2,35% Fe2O3 - 0,17%
68.00 Fe2O3 - 0,20% Fe2O3 - 0,06%
3.8
22 SiO2 - 95,60%
plokk 2 TehL aT 4.0
plokk 2 TehL aT Al2O3 - 2,66%
66.00 4.9 D2 Fe2O3 - 0,27%
6.0
D2 SiO2 - 95,00%
64.00 24 Al2O3 - 2,54%
Fe2O3 - 0,10%
62.00
10.0
60.00
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 4.9 10.0 6.0
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 113.32 115.60
VEETASE MAAPINNAST, m 1.2 1.0 2.0
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VII - VII'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-7 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VIII - VIII'
H 1:1000
V 1:200
NE SW
PA-14
77.30
78.00
fIII 0.1 IV
kruus 0,0%
76.00 28 savi ja tolm 7,1%
plokk 3 TL aT
2.5
74.00 IV D2
PA-12 SiO2 - 96,90%
71.10 plokk 1 TehL aT
Al2O3 - 2,05% 29
72.00 Fe2O3 - 0,14%
0.1
69.90 (17.10.2019) 7.2 70.10 (17.10.2019)
70.00
SiO2 - 95,54% SiO2 - 96,08%
25
Al2O3 - 2,48% plokk 2 TehL aT D2 Al2O3 - 2,99% 30
68.00 Fe2O3 - 0,20% Fe2O3 - 0,16%
3.8
10.0
66.00 4.9
D2
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 4.9 10.0
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 129.63
VEETASE MAAPINNAST, m 1.2 7.2
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE VIII - VIII'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-8 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IX - IX'
H 1:1000
V 1:200
Rõuge metskond 19
69701:003:0620
Rõuge metskond 19 Sänna karjäär
WNW 69701:003:0620 69701:003:0150
ESE
PA-16
83.20
84.00
IV
0.1
82.00 kruus 0,0%
35 savi ja tolm 5,6%
plokk 3 TL aT 80.50 (17.10.2019)
80.00 fIII 3.5
PA-15 4.0
78.00 76.40
0.0
D2
76.00 SiO2 - 95,88%
20 Al2O3 - 1,99%
Fe2O3 - 0,26% SiO2 - 95,74%
74.00 PA-10 Al2O3 - 2,29% plokk 1 TehL aT
31
71.90 Fe2O3 - 0,08%
D2
72.00 D2
0.0
5.3 70.40 (17.10.2019)
1.1 plokk 1 TehL aT
69.90 (16.10.2019)
70.00
SiO2 - 95,82% SiO2 - 94,44% 6.3
3.0 21 Al2O3 - 2,54% 32 Al2O3 - 2,60%
68.00 SiO2 - 95,60% Fe2O3 - 0,17% Fe2O3 - 0,66% SiO2 - 96,52%
22 Al2O3 - 2,66% 33 Al2O3 - 1,93%
Fe2O3 - 0,27% Fe2O3 - 0,12%
66.00 D2
6.0 plokk 2 TehL aT
12.0
64.00
SiO2 - 95,94%
62.00 34 Al2O3 - 2,29%
Fe2O3 - 0,10%
60.00
17.0
58.00 18.0
D2
PUURAUKUDE SÜGAVUS, m 6.0 18.0 4.0
PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 136.01 155.65
VEETASE MAAPINNAST, m 2.0 6.0 2.7
EMG ARENDUS OÜ
VÕRUMAA RÕUGE VALD SÄNNA KÜLA
SÄNNA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
0 10 20m Tanel Mäger GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IX - IX'
1 cm Urmas Uri
07.2020 3-9 3 H 1:1000 V 1:200 2019-199
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile
ja -kvaliteedile eksperthinnang
Töö nr 21/3697
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 2
Kinnitas:
Aadu Niidas ...........................
Juhatuse liige
Eksperthinnangu koostas:
Marge Uppin ...........................
Hüdrogeoloog
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4
2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS .... 5
3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ................... 7
4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED .................................................. 9
5. KASUTATUD MATERJALID ............................................................ 10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 4
1. SISSEJUHATUS
EMG Karjäärid OÜ (aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik, registrikood:
14273374) taotleb keskkonnaluba liiva kaevandamiseks Sänna liivakarjääris, mis asub
Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus:
69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus: 69701:003:0620) kinnistutel.
Taotletav mäeeraldis kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru
plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4. Sänna liivakarjääri
mäeeraldise pindala on 16,82 ha, koos teenidusmaaga 20,75 ha. Allpool põhjavee taset
levib kasulik kiht pindalal 9,37 ha (plokid 2 ja 4). Keskmine põhjaveetase taotletava
mäeeraldise piires on abs kõrgusel 70,0 m. Põhjavee tasemest kõrgemal leviva kasuliku
kihi paksus on keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m.
Veepealne maavaravaru ning veealune varu ekskavaatori kaevesügavuse piires väljatakse
pöördkopp-ekskavaatoriga. Lisaks kasutatakse vajadusel veealuse kasuliku kihi
väljamiseks pinnasepump-süvendajat. Liiva kätte saamiseks kobestatakse materjal
veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina liivakaardile, kust materjalis olev vesi nõrgub
tagasi karjääri. Seega kaevandatakse Sänna liivakarjääris maavara veetaset eelnevalt
alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata.
Keskkonnaloa menetlusprotsessi käigus on esitatud täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid
Sänna liivakarjääris kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta, sh kaevandamise mõjude
kohta piirkonna veekvaliteedile ja -režiimile ning veevarustusele. Sellest tulenevalt tellis
EMG Karjäärid OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress: Männiku tee 104, 11216
Tallinn, registrikood 11206437) eksperthinnangu eesmärgiga kirjeldada Sänna
liivakarjääris kaevandamise võimalikku mõju veerežiimile ja -kvaliteedile ning anda
täpsemaid soovitusi edasiseks tegevuseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 5
2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Sänna liivakarjäär paikneb Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal, Pärlijõe oru
läänenõlval. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mida
iseloomustab õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt
on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud, kus pinnakatte paksus on
oluliselt paksem kui ümbritseval alal (Mäger jt., 2020).
Maapinna absoluutne kõrgus karjääris jääb vahemikku 70,3 - 84,0 m. Kasuliku kihi
moodustab siin glatsiofluviaalne liiv paksusega 1,8 - 19,9 m (keskmiselt 5,0 m) ning
osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni ladestiku Gauja lademe liivakivi
paksusega 3,7 - 17,0 m (keskmiselt 9,1 m). Veetase jääb abs kõrgustele 69,6 - 72,1 m
(keskmiselt 70 m). Põhjavee tasemest kõrgemal leviva kasuliku kihi paksus on keskmiselt
3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb abs
kõrgustele ~55 - 81 m ning selle moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Gauja lademe
liivsavi. Karjääri äärmine kirdeosa kattub mattunud ürgoruga, kus pinnakatte paksus
järsult suureneb (Mäger jt., 2020).
Vaadeldav piirkond ei ole ühisveevärgiga kaetud ning joogi- ja olmevett ammutatakse
üksikmajapidamiste puur- või salvkaevudega. Puurkaevudega on avatud maapinnalt
esimene aluspõhjaline veekiht (Kesk-Devoni veekompleks), mis on Maa-ameti
Geoportaali põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel suhteliselt kaitstud maapinnalt
tuleneva reostuse eest. Salvkaevud ulatuvad Kvaternaari setetesse. Kvaternaari veekiht
toitub sademetest, mistõttu veetase kaevudes sesoonselt muutub, olles kõrgeim kevadisel
lumesula ja sügisesel vihmaperioodil. Karjäärist 500 m raadiusesse jääb 3 kinnistut -
Tamme (katastrinumber 69701:003:1071), Rita (katastrinumber 69701:003:1210) ja
Männisaare (katastrinumber 69701:001:0143). Nendel kinnistutel keskkonnaregistrisse
kantud puurkaevusid ei ole. Salvkaevude kohta info puudub, kuna need ei ole kantud
keskkonnaregistrisse ega valdavalt ka ehitisregistrisse. Majapidamised paiknevad
kavandatavast karjäärist ülesvoolu. Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud on
rohkem kui 1 km raadiuses (joonis 1).
Sänna liivakarjäärist ~200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab poolkaare kujuliselt
Pärlijõgi (keskkonnaregistri kood VEE1155700). Pärlijõe pikkus on 41,3 km ja valgala
pindala 158,2 km2. Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõe valgalal selle alamjooksul
(Pärlijõgi_2 veekogum; veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paisust
suudmeni). Veekogumi ökoloogiline seisund on 2020. aasta seisuga hinnatud kesiseks,
keemilist seisundit hinnatud ei ole ning koondhinnang on hinnatud kesiseks
(Keskkonnaagentuur).
Riiklike seireprogrammide „Jõgede hüdrokeemiline seire“ ja „Jõgede hüdrobioloogiline
seire“ teostatakse seiret seirepunktis Pärlijõgi: alamjooksu sild (keskkonnaregistri kood:
SJA8988000) (joonis 1), kus viimati teostati seiret 2017. aastal (tabel 1). Aasta keskmiste
näitajate alusel vastab Pärlijõe vee kvaliteet seiratud lõigus väga hea seisundiklassi
väärtustele, va NH4 vastab hea seisundiklassi väärtustele. Suvised vooluhulgad on aastatel
1995, 2005, 2010 ja 2012 mõõdetud 0,3 - 0,84 m3/s (Keskkonnaseire infosüsteem).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 6
Tabel 1. Seirepunktis „Pärlijõgi: alamjooksu sild“ seiratud näitajad (Keskkonnaseire
infosüsteem).
Näitaja 03.05.2017 21.06.2017 31.08.2017 17.10.2017 keskmine
Heljum, mg/l 6,3 3,5 3,2 9,7 5,7
BHT5, mgO₂/l 1,3 1,3 0,9 1,4 1,2
Püld, mg/l 0,031 0,056 0,05 0,05 0,048
NH4, mg/l 0,01 0,044 0,018 0,016 0,022
Nüld, mg/l 0,89 0,52 1,1 0,92 0,86
pH 8 7,8 7,9 7,9 7,9
Joonis1. Asendiplaan.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 7
3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE
Maavara kaevandamine karjääris võib avaldada mõju nii pinna- kui ka põhjavee
kvaliteedile ja tasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju ulatus sõltub
kaevandamisviisist, kasuliku kihi paksusest, maapinna reljeefist, läbilõikes esinevate
kivimite/setete filtratsiooniomadustest, põhjavee tasemest, klimaatilistest tingimustest
jne.
Veepealse maavaravaru kaevandamine üldjuhul veerežiimile mõju ei avalda, kui just
kaevandatud alal reljeefi muutumise tõttu ei kujune uued toitealad ja valgalade piirid.
Veealuse maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kaevandamisviisist.
Veetaseme alandamisel ja liigse vee juhtimisel eesvooludesse kaasnevad oluliselt
suuremad mõjud (põhjavee taseme alanduslehtri kujunemine, vooluhulkade suurenemine
eesvooludes, saasteainete koormuse suurenemine eesvooludes) kui kaevandamisel
pinnasepumbaga veest veetaset alandamata.
Veetase
Sänna liivakarjääris on veealuse kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m ning see esineb
pindalal 9,37 ha. Veealuse maavaravaru maht on 561 tuh m3. Veealune varu ekskavaatori
kaevesügavuse piires väljatakse pöördkopp-ekskavaatoriga. Lisaks kasutatakse vajadusel
veealuse kasuliku kihi väljamiseks pinnasepump-süvendajat. Liiva kättesaamiseks
kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina liivakaardile, kust
materjalis olev vesi nõrgub tagasi karjääri (Ordlik, 2020). Eeltoodud tehnoloogiat
kasutades on võimalik Sänna liivakarjääris maavara kaevandada veetaset eelnevalt
alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata.
Väljatava materjali mahu arvelt karjäärialal veetase siiski mõnevõrra alaneb. Siinkohal
tuleb arvestada, et maavara ei väljata korraga lühikese aja jooksul, mistõttu ei ole oodata
ka järsku veetaseme alanemist. Samaaegselt kaevandamisega toimub juba veetaseme
taastumine settekaardilt tagasinõrguva vee, sademevee ja karjääri külgedelt infiltreeruva
vee arvel. Seega ei kujune kaevandamistegevuse käigus olukorda, kus veetase alaneb
kiirelt mitmeid meetreid, tuues kaasa ulatusliku põhjavee alanduslehtri välja kujunemise.
Karjääri kujuneb veekogu, mille veetase on lähedane kaevandamise eelse põhjavee
tasemega 70 m abs.
Pärlijõgi jääb karjäärist ~200 m kaugusele, kus karjääri mõju on hääbunud.
Vooluveekogud toituvad valdavalt sademest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk
sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes. Vooluveekogud käituvad üldjuhul
dreenina, mistõttu ei saa kaevandamise mõju ulatuda jõest kaugemale.
Sänna liivakarjäärile lähimad majapidamised on Tamme ja Rita kinnistutel vastavalt
~300 m ja ~400 m kaugusel karjäärist. Piirkonna majapidamiste kaugust karjäärist
arvestades ei ole oodata veetaseme alanemist kaevudes.
Vee kvaliteet
Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest
infiltreeruvast põhjaveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja
mürgiseid aineid. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht
vähene.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 8
Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast
keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette
aga ka teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise
eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest
kasuliku kihi lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina.
Kaevandamisega võib kaasneda vee reostumine juhul, kui kaevandamise ajal satub
karjäärimasinate lekke korral karjääri põhja ja pinnasesse kütust või määrdeained. Kuna
karjäärist väljavool puudub, siis reostuse edasi kandumist pinnaveekogudesse ei toimu.
Reostunud vesi võib siiski infiltreeruda põhjavette. Avariide tekkimise oht on välditav
või minimaalne (õiged töövõtted, karjäärimasinate pidev kontroll ja hooldus selleks
ettenähtud platsil). Juhul kui mäetööde käigus siiski tekib avarii, tuleb vajalike
vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik pinnases kiirelt ja ohutult
lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale
ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks
puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna
lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse.
Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada, mistõttu tuleb see koguda
mahutitesse ja üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud
meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna-
ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 9
4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED
Kavandatava tegevusega ei mõjutata piirkonna veevarustust. Samuti ei juhita karjäärist
vett eesvooludesse. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib tekkida veealuse
kaevandamise korral väljatava maavara mahu arvelt. Seetõttu on soovitav teostada seiret
ennetusmeetmena veerežiimi muutuste jälgimiseks. Kuna puudub info karjäärist 500 m
kaugusel olevate kaevude kohta, siis tuleb pärast keskkonnaloa välja andmist kaardistada
karjäärist 500 m kaugusele jäävad kaevud (joonis 1). Kaevude kaardistamine hõlmab
kaevu asukoha määramist, sügavuse ja veetaseme mõõtmist ja sanitaarse seisukorra
hindamist. Kaevude kaardistamise tulemusena valitakse välja seireks sobivad kaevud.
Seireks välja valitud kaevudest ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega paralleelselt
veealuse kaevandamisega vähemalt 1 x aastas madalvee perioodil. Pärlijões mõõdetakse
veetaset ja vooluhulka Pärlijõe seirepunktis ning seireks valitud kaevudes veetaset.
Kaevude seirel soovitame kaaluda automaatse veetaseme mõõtja kasutamist. Kui
kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta ka selle
veetaset.
Naftasaaduste sattumisel pinnasesse ja õlilaikude ilmnemisel karjääri kujunevas veekogus
tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning
alustada naftasaaduste seiramist karjääris. Kaebuste korral tuleb seirata naftasaaduseid ka
tarbekaevudes.
Juhul kui tarbekaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb selgitada
välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee
kvaliteedi halvenemine tulenevad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama
kinnistu veevarustuse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 10
5. KASUTATUD MATERJALID
Ordlik, L. 2020. Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
materjalid. EMG Karjäärid OÜ, töö nr 20-EK05.
Mäger, T., Uri, U., Ordlik, L. 2020. Võrumaa, Rõuge vald, Sänna küla, Sänna
uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.07.2020). Kobras AS, töö nr
2019-199.
Keskkonnaagentuur. Pinnaveekogumite seisundiinfo.
https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (17.09.2021)
Keskkonnaseire infosüsteem. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action (17.09.2021)
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 28. oktoober 2020 12:16
Adressaat: Liina Ordlik <
[email protected]>
Teema: RE: Sänna liivakarjääri kaevandamisloa taotlus
Tere
Kaitseministeeriumil mäeeraldise ala kohta täiendavad tingimused puuduvad. Lähim Kaitseväe ehitis
(Sänna linnaku laohoone) on planeeritava uuringuruumi piirist u 1000 m kaugusel. Et tagada Kaitseväe
ehitiste töövõime ja senisel tasemel kasutatavus, tuleks võimaliku karjääri püsivad teenindushooned
kavandada võimalikult kaugele edelasuunas.
Lugupidamisega,
Sten-Patrick Kreek
Kaitseministeerium
Kaitseinvesteeringute osakond
Kinnisvara valdkonna juht
717 0028/ 5635 0059
[email protected]