Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028283

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1028283 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ KEDOKA Kontaktisik Andres Padur Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ KEDOKA taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Jõksi liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 729) Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kaevandamiseks. Maavara jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Ehituskruus on kvaliteetne, sisaldab rohkelt jämepurdset materjali ja sellest valmistatud toodangut põhjendus (purustatud kruusasegud, kruuskillustik) kui ka kruusa looduslikul kujul soovitakse kasutada piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Kaevandatud ala soovitakse korrastada rohumaaks. Tegevusega kaasneda võivate Põhjaveetasemest kõrgemal asuva kruusa kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on tolm jne) kirjeldus teada, et looduslikult niiske kruuspinnase kaevandamisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Kaevandamisjärgselt korrastatakse ala rohumaaks. Täpsem ülevaade võimalikest keskkonnahäiringutest ning leevendamismeetmetest on esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Jõksi II kruusakarjäär Aadress Jõksi küla, Kanepi vald, Põlva maakond Territoriaalkood 2277 Katastritunnus(ed) 28401:001:1026 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6432610, Y: 661230 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 30.04.2025 Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kanepi vald, Põlva maakond 0284 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 729 Maardla nimetus Jõksi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Jõksi II kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 3.82 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.82 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 11 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 10 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 7 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 184 tuh m³ 01.12.2024 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 164 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja KEDOKA OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/521429 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.05.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 9939 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/2527 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.12.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_JOKSI_II_MAEERALDISE_PLAAN.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_JOKSI_II_MAEERALDISE_LOIKED.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_JOKSI_II_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: JOKSI_II_KLT_SELETUSKIRI.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Polva_maakonna_Joksi_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu Lisa 6: JOKSI_II_SELETUSKIRI_2024.asice aruanne Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 7: Koivistiku_maauksuse_maaomaniku_kooskolastus.asice kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja Lisa 8: Joeaare_maauksuse_maaomaniku_kooskolastus.asice kasutamiseks 3/4  GIS ja CAD failid Lisa 9: MAPINFO_FAILID.zip Maaomanike kooskõlastused Lisa 10: Koivistiku_maauksuse_maaomaniku_kooskolastus.asice Lisa 11: Joeaare_maauksuse_maaomaniku_kooskolastus.asice 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 4/4  121,38 121,99 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 i jv Mügra nd  121,48 iiga Harramäe P 2 12 119.1 122,96 liivamaardla Jõksi II kruusakarjääri 142.0 121,24 122,84 122,17 121,95 121,98 mäeeraldis 153.3 122,71 122,33 Vähkjärv 122,97 122,6 121,9 121,14 Jõksi 115.8 116.6 122,2 121,11 121,81 133.8 v i jär 124,28 122,39 123,1 Jõks 121,97 123,78 121,13 122,63 Jõksi 131.2 Piigandi 122,44 123,15 125,24 rohumaa 121,98 liivamaardla 142.6 121,08 123,08 122,64 124,21 123 Peratsjärv 117.2 142.0 123,74 122,56 126,18 123,24 122,21 137.5 j 123,64 122,78 121 149.9 ja 124 Ah 122,77 122,8 122,11 125,39 123,48 124,44 123,75 122,27 127,14 121,22 Kanepi Erastvere jv 123,48 124,1 123,19 121,1 Kooraste Palujärv 124,33 123,43 122,89 124.9 122,32 121,28 117.8 126,41 123,46 121,17 Hino 122,92 125,55 124,21 122,84 127,82 124,37 Salvkaev 141.5 Erastvere 123,18 123 veetase +118,5m (22.10.2024) 127,3 rohumaa 122,32 121,57 124,47 124,14 122,99 122,61 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5423 126,49 125,13 1 122 121,69 128,43 ) 124,63 124,08 123,31 122,67 121,35 122,97 125,14 122,8 123,31 122,52 LEPPEMÄRGID 5 4 12 12 121,79 127,8 127,2 125,84 Ka 3 124,73 121,37 123,01 122,66 129,17 126,86 12 6 125,28 125,1 125,04 124,71 123,54 123,4 123,25 122,97 125,79 125,1 123,21 123,34 123,42 121,92 Kaevandi nr, Ka 1 0,3 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami 1,7 129,5 124,89 124,5 128,41 127,5 125,31 0,3 123,42 123,43 121,48 suudme abs. kõrgus, m 131,5 Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m 127 126,61 123,5 123,5 125,77 121,1 123,56 129,82 3,7 124,94 123,83 123,66 123,64 elamu 123,55 123,08 121,97 128 rohumaa 125,02 124,86 123,48 121,55 1 A B Geoloogilise läbilõike joon 127,27 126,57 125,74 125,44 124,43 124,22 123,67 123,65 123,46 122,7 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise piir, 129,15 124,88 122,72 128,19 125,07 124,26 121,95 rohumaa nurgapunkt ja nr 130 125,69 124,14 123,43 130,4 125,25 28401:001:1026 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 661100 125,11 124,7 123,62 121,45 661400 129 130,05 127,79 127,24 126,26 124,1 123,57 123,31 122,35 1 Kõivistiku Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise 123 129,01 125,49 125,21 125,06 123,79 28401:001:1025 121,96 121,44 124,65 6432700 v 130,72 127,52 v 126,03 5 v Jõeääre 123,04 v 6432700 teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr Katendi lamami (kasuliku kihi 126,82 12 123,74 123,36 122,29 127 129,81 125,5 125,15 124,55 122,66 lasumi) samakõrgusjoon, kõrgus, m 128 123,97 130,32 28401:001:1026 124,96 D 124,49 124,23 123,61 121,38 Varuploki piir, nr, varu kategooria 131,01 129,33 127,16 rohumaa 126,54 125,74 Kõivistiku 123,03 122,13 Plokk 7 aT 122 Varu lamami 130,1 125,33 122,5 122 124,99 124,66 124,58 123,61 122,58 121,42 samakõrgusjoon, kõrgus, m 1 127 122,45 122,78 122,14 13 128,63 5 124,55 123,23 122,97 130,57 127,34 126,76 125,89 125,54 12 125,25 124,7 124,04 123,85 123,34 122,66 122,47 122,4 122,09 132 Maapinna samakõrgusjoon, rohumaa 130,92 130,11 129,65 126,19 125,19 124,63 124,31 123,04 122,55 122,34 122,28 122,15 122,21 121,54 maapinna abs. kõrgus, m Püsiva nõlva alumine piir 123,82 A 127,84 126,93 125,4 124,94 124,55 123,86 123,24 122,23 122,25 122,06 (ülemine piir langeb kokku mäeeraldise piiriga) 130,59 129,66 128,59 126,5 126,04 125,17 124,5 122,33 Maantee kaitsevööndi piir 125,08 124,15 123 121,52 130,12 127,25 126,25 125,84 123,54 122,61 Madalpinge elektriõhuliin 131,19 129,18 126 125,06 124,86 124,07 122,18 122,14 Sideehitis maismaal 126,7 122,91 121,5 kaitsevööndiga 133,22 133,14 131,02 130,41 127,89 126,52 126,47 125,48 124,52 123,68 122,55 122,22 kaitsevööndi laiusega 2 m 132,88 129,72 Ka 4 125,2 9 122,24 Ka 2 0,3 Salvkaev 6 128,72 127,03 124,34 122,25 122,19 Plokk 7 aT 11 Märkus: varu jääb põhjaveetasemest kõrgemale 12 133,12 3 122,15 13 131,91 130,34 0,3 125,2 119,7 133,04 133,11 133,34 127,5 127,5 122,3 126,71 126,71 121 126,62 125,56 5,2 125,34 124,8 124,41 123,83 122,47 122,24 122,12 121,45 133,13 131,38 131,04 130,25 129,57 128,26 4,9 126,82 126,68 123,25 122,74 132,13 28501:002:0006 122,25 122,25 124 133,2 127,18 122,86 132,81 133,23 122,47 128 125,15 125,18 123,62 Ristimäe 120 133,44 130,16 122 126,89 126,67 126,57 124,77 122,09 121,39 129,43 126,82 122,71 132,87 127,69 122,34 122,15 131,49 127 126,44 125,87 123,94 rohumaa 132,46 130,95 125,54 122,45 122,26 129 124,39 124,09 0 133,16 123,23 13 132,87 133,19 132,88 rohumaa 130,05 128,51 127,05 126,95 122,7 121,99 121,46 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise, teenindusmaa 131,46 127,2 127 127,02 126,31 124,88 122,98 Ka 9 122,43 122,4 122,07 ja Jõksi liivamaardla ploki 7 aT 123 125 127,08 122,23 Savern 123 132,06 122,8 130 130,92 129,26 123,58 122,71 nurgapunktide koordinaadid 2 127,09 122,87 132,23 127,22 126,37 ) 124 13 127 132,57 131,37 127,77 126,17 124,53 121,92 127,13 127,23 2 117 a - Jõk 127,11 122,8 122,36 128 125 122,08 118 132,67 132,6 132,2 123,21 122,5 127,06 122,83 121,96 121,4 132,88 132,43 131,91 rohumaa 125,69 0,3 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 131 132,55 127,13 122,67 128,16 127,26 126,99 116,6 si maa 131 5,9 122 132,64 132,12 129,99 127,36 127,24 127,42 124,22 122,45 122,24 8 125,37 123,79 121,87 1 6432747,35 661216,28 12 132,45 127,31 Ka 5 127,4 127,36 126,67 123,05 122,89 121,85 121,9 127 ntee 131 131,98 5) 127,66 127,4 0,3 122,63 2 6432620,74 661375,83 125 132,76 132,05 131,35 130,38 127,41 122,9 123,47 121,9 126 v 128,91 v127,15 127,44 4,2 127,55 v 124,71 v 122,45 127 3 6432508,86 661276,20 9 132,82 127,49 127,17 125,81 124,21 122,89 121,96 12 132,31 rohumaa 28501:002:0019 131,86 127,39 127,54 127,57 125,19 123,32 123,07 122,6 rohumaa 4 6432570,43 661090,67 126 Kasenurme Ka 1 124 132,23 130,49 129,22 127,54 122,31 132,06 131,46 128,21 127,38 126,32 125,04 122,75 122,54 5 6432604,03 661084,38 132 131,5 131,95 123,83 132,53 132,9 132,17 127,63 127,68 122,3 131,5 127,27 127,55 125,8 124,76 123,28 122,48 132,72 132,89 131,04 127,79 123,08 122,65 0,3 129,65 127,45 126,66 28501:002:0288 Pindala 3,82 ha 120 132,43 128,44 127,91 127,51 132,62 129,5 127,75 126,24 123,74 Oja 132,54 132,6 132,87 132,07 131,59 1,7 130,6 129,24 127,3 127,6 127,86 127,25 125,66 Ka 8 124,45 122,56 132,44 131,89 127,63 123,25 123,08 122,47 126,77 132,35 132,67 127,6 127,51 125,2 132,23 132,87 132,34 4 ) 130,2 129,07 128,09 127,36 127,53 127,66 127,7 126,35 124,16 123,68 Jõksi II uuringuruumi teenindusalale rajatud 123 131,37 127,87 127,04 125,2 123,22 131,85 rohumaa uuringukaevandite koordinaadid 9 122,87 0,3 B 12 132,06 127,67 126,71 125,93 128,73 127,66 123,98 123,52 122,7 28501:002:0041 130,03 127,73 127,42 127,36 119,2 124,69 127,72 127,14 5,7+ rohumaa 121 Mägiste 132,31 132,85 132,41 131,87 131,32 7 125,52 123,19 Uuringupunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Z (EH2000, m) rohumaa 127,64 12 126,33 131,97 127,15 128,43 124,28 123,41 127,59 127,42 122 123,75 Ka 1 6432585,8 661097,0 131,5 124 132,09 131,19 127,52 127,6 122,9 131,9 129,56 Ka 6 0,3 126,11 125,22 Ka 2 6432651,9 661158,9 127,5 132,03 128 127,6 127,6 122,1 127,61 127,44 126,77 123,96 132,84 132,38 131,95 28501:002:0023 5,2 127,49 123,64 123,41 Ka 3 6432732,3 661214,6 125,1 125 129,08 131,73 132,08 Nõlvaku 130,82 127,63 127,56 127,52 127,34 126,6 125,66 124,77 123,71 123,25 Ka 4 6432658,3 661279,2 125,2 132,08 132,02 123,46 Ka 5 6432606,2 661239,0 127,4 129 C rohumaa 131 127,74 127,45 124,32 125,32 rohumaa 128,58 123,63 Ka 6 6432545,6 661191,6 127,6 132 127,04 126,26 132,15 127,58 127,59 0,3 rohumaa Ka 7 6432520,1 661274,7 127,5 121,2 128 132,11 130,02 127,56 131,82 123,3 131,78 127,58 127,43 Ka 7 6,0 126,83 124,89 124 123,6 Ka 8 6432569,4 661314,6 125,2 132,78 125,76 130 132,43 132,26 127,5 132,2 127,86 127,35 127,5 124,47 rohumaa Ka 9 6432618,4 661364,3 122,8 132,49 131,4 127,56 126,42 132,12 132 129,18 123,81 126 rohumaa 127,51 127,24 123,36 132,52 127,06 125,07 132,13 128,02 124,13 132,04 131,85 128,65 127,22 ) 127,63 125,77 127,64 132,11 130,92 129,99 127,08 127,11 3 127,37 126,19 125,11 124,5 123,86 123,52 JÕKSI II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN v rohumaa 131,62 v v 124,48 6432500 v Graafiline lisa 1 131,63 132,72 132,37 132,08 127,31 126,87 12 7 M 1:1000 661400 124,57 124,02 127,97 126,9 126,35 124,85 126,98 126,54 130,71 128,48 124,24 123,73 Töö: Jõksi II kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 25-836 7 126,33 12 127,42 126,5 126,22 124,35 0 10 20 40 m 124 124,86 126,94 126,07 28501:002:0280 Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Jõksi liivamaardla nr 729 124,01 Kasutatud materjalid: 126,72 126,21 125,68 Kalda 125 124,44 OÜ KEDOKA Aadress: Puiga küla, Võru vald, Võrumaa 65502 Tellija esindaja: Jõksi liivamaardla nr 729 registrikaart. 125,72 Tellija: rohumaa rohumaa e-mail: [email protected]; tel. 56211027 Andres Padur Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring. EGF 9939. 126,19 125,03 124,19 126 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 125,49 124,61 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar 126,56 Liiva 41, 50303, Tartu 125 125,93 124,38 2025 124,8 126,42 124,59 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ 125,86 125,42 ja toimetas: e-mail: [email protected] tel. 5104753  m SE m SW m 132 NW 132 NE 132 28501:002:0006 LEPPEMÄRGID Ristimäe 28501:002:0023 130 130 130 Kasvukiht Ka 5 Kaevandi nr Nõlvaku LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D 127,4 Suudme abs. kõrgus, m Veeriseline kruus eriteralise liivaga Ka 2 28401:001:1026 Ka 6 28401:001:1026 Ka 5 Ka 5 128 127,5 Kõivistiku 128 127,6 Kõivistiku 128 28401:001:1026 127,4 127,4 Saviliiv- ja liivsavimoreen Maaüksuse nr, nimi ja piir Kõivistiku 28501:002:0288 0,3m 0,3m Jõksi II kruusakarjääri 1:2 0,3m 0,3m 0,3m mäeeraldise piir 2-1 Proovi number Oja 126 Ka 8 126 Ka 4 126 <0,063 mm 7,6 <0,063 mm osakeste sisaldus; % 125,2 6-1 125,2 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise >31,5 mm 37,0 >31,5 mm osakeste sisaldus; % <0,063 mm 3,0 teenindusmaa piir 1:2 5-1 5-1 2,3m 2-1 >31,5 mm 60,0 <0,063 mm 1,5 0,3m <0,063 mm 1,5 Püsiva nõlva <0,063 mm 7,6 Plokk 7 aT 0,3m Jõksi liivamaardla ploki piir, nr 1:2 >31,5 mm 74,0 >31,5 mm 74,0 >31,5 mm 37,0 124 124 7 aT ja varu kategooria kontuur ja kalle 124 4,2m 6-2 Plokk 7 aT 1:2 4,5m <0,063 mm 2,7 Märkus: uuringukaevandites läbitud kasulik kiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale 4,5m >31,5 mm 35,0 5,2m 4-1 4,6m 8-1 5,5m 4,6m <0,063 mm 2,7 122 5,3m <0,063 mm 1,6 122 >31,5 mm 77,0 122 >31,5 mm 68,0 5,6m JÕKSI II KRUUSAKARJÄÄRI GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED A-B ja C-D Horis. mõõtkava 1:1000, vertik. mõõtkava 1:100 Graafiline lisa 2 1:2 Töö: Jõksi II kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 25-836 120 120 5,5m 120 6,0m 0 10 20 40 m 5,6m Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Jõksi liivamaardla nr 729 6,0m Tellija: OÜ KEDOKA Aadress: Puiga küla, Võru vald, Võrumaa 65502 Tellija esindaja: 118 118 118 e-mail: [email protected]; tel. 56211027 Andres Padur MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar Kasuliku kihi paksus, m 4,9 4,2 5,7+ 5,2 4,2 5,2 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas dipl. geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere Vahemaa, m 92 84 77 66 ja toimetas: e-mail: [email protected]; tel. 5104753 /allkirjastatud digitaalselt/  121,38 121,99 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 i jv Mügra nd  121,48 iiga P 2 Harramäe 12 119.1 122,96 122,15 121,95 121,24 liivamaardla Jõksi II kruusakarjääri 142.0 122,84 122,17 121,98 mäeeraldis 153.3 122,71 122,33 121,9 121,14 Vähkjärv 122,97 122,6 Jõksi 115.8 116.6 122,2 122,39 121,81 121,11 124,28 133.8 v i jär 123,1 121,97 123,78 122,63 121,13 Jõks 123,15 122,44 Jõksi 131.2 Piigandi 125,24 rohumaa 121,98 liivamaardla 142.6 121,08 123,08 122,64 124,21 123 Peratsjärv 117.2 123,74 122,56 142.0 126,18 123,24 122,21 122,78 121 137.5 j 123,64 149.9 ja 124 Ah 122,77 122,8 122,11 125,39 123,48 123,75 122,27 124,44 127,14 123,48 121,22 Kanepi Erastvere jv 124,33 124,1 123,43 123,19 122,89 121,1 Kooraste Palujärv 122,32 121,28 124.9 117.8 126,41 123,46 122,92 121,17 Hino 124,21 122,84 127,82 125,55 124,37 Salvkaev 123,18 123 veetase +118,5m (22.10.2024) 141.5 Erastvere 127,3 rohumaa 122,99 122,61 122,32 121,57 124,47 124,14 126,49 125,13 1 122 121,69 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5423 128,43 )124,63 124,08 123,31 122,67 121,35 4 122,97 122,8 122,41 125,14 124,8 LEPPEMÄRGID 5 12 121,79 125,84 12 124,73 127,2 121,37 127,8 125 123,01 122,66 123,4 129,17 126,86 12 6 121,2 124,85 125,04 124,71 123,54 123,25 122,97 1 125,79 125,28 121,1 121 124,89 123,21 123,34 123,42 123,11 121,92 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise piir, 128,41 127,5 125,77 121,2 121 120,9 125,41 124,5 123,42 123,43 121,48 nurgapunkt ja nr 28401:001:1026 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 127 126,61 123,5 123,5 120,8 125 123,83 123,56 Kõivistiku 1 129,82 126 121,25 121 124,86 123,66 elamu 123,55 123,08 121,97 rohumaa 123,64 128 126,3 121,3 120,7 124,43 124,22 123,48 123,46 122,7 121,55 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise Madalpinge elektriõhuliin 124,88 123,65 129,15 128,19 127,27 126,57 121,35 121 120,6 124,26 123,67 122,72 121,95 rohumaa teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr kaitsevööndiga 130 124,14 123,43 130,4 124,7 661100 661400 121,4 120,5 123,62 121,45 129 127 130,05 127,79 124,7 124,1 123,57 123,31 122,35 Varuploki piir, nr, varu kategooria Maantee kaitsevööndi piir Plokk 7 aT 123 120,4 129,01 127,24 121,5 121 124,7 28401:001:1025 123,79 121,96 121,44 124,65 6432700 v130,72 127,52 127,29 121,55 v 120,3 124,67 v 123,88 Jõeääre 123,04 122,29 v 6432700 Sideehitis maismaal 129,81 127,34 121,6 121 120,2 123,74 123,36 122,66 132 Maapinna samakõrgusjoon, kaitsevööndi laiusega 2 m 124,68 124,55 123,97 130,32 128 127,34 121,7 28401:001:1026 120,1 124,23 123,61 121,38 maapinna abs. kõrgus, m Salvkaev 131,01 129,33 124,49 122,13 130,1 121 Kõivistiku 124,7 124,66 124,58 123,61 123,03 122,5 122 127,55 121,8 120 122,58 1 122,78 121,42 13 128,63 124,55 123,23 122,97 122,45 122,14 130,57 127,7 121,9 120 119,8 124,63 124,04 123,85 123,34 123,04 122,66 122,55 122,47 122,4 122,09 Rohumaaks korrastatav ala 3,82 ha rohumaa 130,92 129,65 124,31 122 120 122,34 121,54 130,11 127,84 121 122,25 122,25 119,6 124,43 122,06 122,2 120 123,86 122,25 128,1 122 123,24 122,23 129,66 130,59 128,59 122 119,4 124,15 122,33 130,12 122,4 121 120 123 121,52 128,5 123,54 122,61 131,19 129,18 119,2 124,07 122,18 122,14 128,6 122,6 122,91 122 120 122,22 121,5 133,22 133,14 131,02 130,41 128,72 120 119 123,68 122,55 132,88 122,8 121 119,7 122,24 3 129,72 129 121 120 118,8 122,25 122,19 133,12 13 122 119 123,41 122,15 131,91 130,34 129,3 123 133,04 122,3 122 120 119 118,6 122,24 133,11 133,34 123,3 122 121 122,12 121,45 129,57 123 118,4 123,16 122,74 122,47 130,25 123,7 123 121 133,13 131,38 122 119 133,2 132,13 28501:002:0006 131,04 129,8 124 121 120 118,2 122,25 122,25 133,23 122 122,86 122,47 132,81 133,44 Ristimäe 130,16 124,3 124 123 122 121 119 118 122,09 121,39 132,87 121 118 122,71 rohumaa 130,4 125 124 117,8 122,34 122,15 131,49 123 122 121 120 118 132,46 130,95 125 117,6 122,45 122,26 122,11 133,16 130,7 122 133,19 125,6 118 122,7 120 125 124 132,87 132,88 rohumaa 131 126 122 121 119 117,4 122,7 121,99 121,46 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise, teenindusmaa 118 131,46 125 122 122,4 119 123 120 117,2 ja Jõksi liivamaardla ploki 7 aT Savern 126,3 122,43 122,23 122,07 121 132,06 124 122,71 131,3 126 125 122 118 117 2 132,23 )122,71 121,89 nurgapunktide koordinaadid 13 127 121 117 132,57 122 119 117 116,8 2 a - Jõk 127,3 127 126 123 122,36 121,99 132,67 132,6 132,2 131,6 125 122,77 122,5 122,08 132,43 124 122 120 117 121,96 121,4 123 132,88 132,55 131,91 126 118 122,83 122,67 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 124 125 si maa 128 127 117,2 122 126 132,12 121 122,45 122,24 132,64 128,3 128 123 119 122,94 121,87 127 125 122 117,4 132,45 132,1 126 124 121,85 121,9 1 6432747,35 661216,28 ntee 131,98 128,7 122,9 120 118 122,89 5 )132,2 128 117,6 123 122,63 129 2 6432620,74 661375,83 8 127 12 132,76 125 123 122 121 122,45 121,9 v 124 v v 118 v 127 132,82 128 126 117,8 28501:002:0019 132,31 132,1 129,2 129 127 123 122 119 123,16 122,89 122,6 rohumaa 121,96 3 6432508,86 661276,20 128 120 9 129,4 129 125 124 118 123,07 4 6432570,43 661090,67 12 123 Kasenurme 132,23 123,32 122 127 126 121 118,2 122,75 122,54 122,31 131,95 132,17 132 129,6 129 128 127 126 125 124 123 119 5 6432604,03 661084,38 132,53 132,9 132 129 128 125 124 122 121 118,4 123,5 122,3 131,9 129,8 127 120 123,28 122,65 122,48 132,72 132,89 128 126 123,08 132,43 132,68 129 127 126 125 123 119 118,6 28501:002:0288 Pindala 3,82 ha 131,88 121 123,74 132,54 132,87 132,07 129 128 127 124 122 120 118,8 Oja 132,6 132,54 128 126 125 123,25 122,56 122,47 132,44 131,89 131,85 127 124 123,08 132,35 128 119 129 123 132,23 132,87 132,34 4 )131,8 128,7 127 126 124 121 120 124,16 123,68 Jõksi II uuringuruumi teenindusalale rajatud 123 128 125 119,2 131,68 127,7 122 123,22 132,06 131,85 131,37 127,3 127 126,7 124 123 119,4 124,5 122,87 uuringukaevandite koordinaadid 126,3 126 125 123,98 122,7 28501:002:0041 131 125,7 122 120 119,6 124,69 123,52 rohumaa 125,3 124 122 122 Mägiste 132,31 132,85 132,41 131,87 131,32 130,7 130,3 125 124,7 123 122 121 120 119,8 125 123,19 Uuringupunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Z (EH2000, m) rohumaa 131,97 130,03 124 123,7 123,3 122 120 124,28 123,75 123,41 124 129,56 132,09 131,9 131,19 129,3 123 122,8 122 125,3 125,22 122,9 Ka 1 6432585,8 661097,0 131,5 129 122,6 122,4 122 120,2 132,03 128,7 122,2 122 121 123,96 123,64 Ka 2 6432651,9 661158,9 127,5 132,38 131,95 28501:002:0023 128,3 122 120,4 125,6 123,41 Ka 3 6432732,3 661214,6 125,1 125 132,84 128 121,9 131,73 132,08 Nõlvaku 130,82 129,08 127,8 121,8 120,6 126 125,66 124,77 123,71 123,25 Ka 4 6432658,3 661279,2 125,2 132,08 127,7 121,7 123,46 129 132,02 Ka 5 6432606,2 661239,0 127,4 131 127,74 121,6 121 120,8 127,65 126,4 125,32 124,32 rohumaa 128,58 121,5 123,63 Ka 6 6432545,6 661191,6 127,6 132 127,58 121 126,26 132,15 121,4 rohumaa 128 132,11 131,82 130,02 127,53 121,3 121,1 126,78 123,3 Ka 7 6432520,1 661274,7 127,5 132,78 131,78 127,58 127,48 127,43 Plokk 7 aT 121,2 127 126,83 125,76 124,89 124 123,6 Ka 8 6432569,4 661314,6 125,2 130 132,43 132,36 127,47 132,2 127,86 127,35 rohumaa 132,49 132,12 131,4 127,5 127,3 126,42 124,47 123,81 Ka 9 6432618,4 661364,3 122,8 132 129,18 127,53 126 rohumaa 127,51 127,56 127,5 123,36 132,52 127,24 127,06 125,07 132,13 127,59 124,13 132,04 131,85 128,65 127,64 127,22 ) 127,63 125,77 132,11 130,92 129,99 127,08 127,11 3 125,11 124,5 123,86 123,52 v rohumaa 131,62 v 127,37 v 126,19 124,48 6432500 v JÕKSI II KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN 132,72 132,37 132,08 127,31 126,87 7 M 1:1000 Graafiline lisa 3 12 661400 131,63 124,57 124,02 127,97 126,9 126,35 126,98 126,54 124,85 130,71 128,48 124,24 123,73 Töö: Jõksi II kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 25-836 7 126,33 12 127,42 126,5 126,22 124,35 124 124,86 0 10 20 40 m 126,94 126,07 28501:002:0280 Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Jõksi liivamaardla nr 729 126,72 126,21 125,68 Kalda 124,01 Kasutatud materjalid: 125 124,44 OÜ KEDOKA Aadress: Puiga küla, Võru vald, Võrumaa 65502 Tellija esindaja: Jõksi liivamaardla nr 729 registrikaart. 125,72 Tellija: rohumaa 126,19 rohumaa e-mail: [email protected]; tel. 56211027 Andres Padur Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise plaan. 125,03 124,19 126 124,61 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 126,56 125,49 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar 125 124,38 125,93 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 124,8 126,42 124,59 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere 125,42 /allkirjastatud digitaalselt/ 125,86 ja toimetas: e-mail: [email protected] tel. 5104753  OÜ KEDOKA JÕKSI II KRUUSAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Jõksi liivamaardla Kanepi vald Põlva maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS OÜ KEDOKA taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Jõksi liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 729) Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kaevandamiseks. Taotletava Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldis asub Jõksi liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 7. plokil (graafiline lisa 1). Ehituskruus on kvaliteetne, sisaldab rohkelt jämepurdset materjali ja sellest valmistatud toodangut (purustatud kruusasegud, kruuskillustik) saab väga edukalt kasutada piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kuna kogu kruusavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, siis mäetöödega ei mõjutata ka piirkonna põhjavee taset ega kvaliteeti. Kaevandamisega kaasneda võivaid häiringuid väljaspoole karjääri ala on võimalik edukalt leevendada, rajades karjääri välispiirile lähimate elamute suunale müra ja õhusaaste vältimiseks katendist vallid (joonis 1). Kaeveloa saamisel hakkab maavara kaevandamisega tegelema OÜ KEDOKA, kellel on selles vallas väga pikaaegne kogemus ja kõrge töökultuur. Mäetöid kavandatakse läbi viia vaid tööpäevadel tavapärasel tööajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel tegevust karjääris ei toimu. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Jõksi liivamaardla Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 3,82 ha) asuvad Põlva maakonnas Kanepi vallas Jõksi külas eraomandisse kuuluval Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026; pindala 42663,0 m2, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksusel. Kõivistiku maaüksuse omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks on lisatud loa taotlusele (lisa 2). Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026) maaüksuse omanik ja taotletava Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast kirde poole jääva Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistu omanik on kooskõlastanud Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise (lisa 2). Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistule ligikaudu 30 m kaugusele Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest jääb elamu (graafiline lisa 1), mille omanik on nõus maavara kaevandamisega temale kuuluvast majast vaid 30 m kaugusel (lisa 2). Maa sihtotstarve Kõivistiku maaüksusel Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal (3,82 ha pindalal) muudetakse mäetööstusmaaks. Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaaga. 2 Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°00΄19˝ pl ja 26°43΄40˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412 (graafiline lisa 1). Maastikuliselt paikneb Jõksi II kruusakarjäär Otepää kõrgustikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 122...133 m. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 0,5 km kaugusele lääne poole jääb Harramäe liivamaardla (maardla registrikaart nr 747), kus maavarade registri andmetel on arvele võetud ehitusliiva aktiivne reservvaru ja prognoosvaru ning ligikaudu 0,8 km kaugusel lõuna pool asub Jõksi liivamaardla (maardla registrikaart nr 729), kus maavarade registri andmetel on arvele võetud ehitusliiva aktiivne tarbe- ja reservvaru. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldis piirneb põhja ja loode poolt Ristimäe (katastritunnus 28501:002:0006) maaüksuse haritava maaga. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldis piirneb põhja ja kirde poolt Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025), ida poolt Oja (katastritunnus 28501:002:0288) ja lõuna poolt Nõlvaku (katastritunnus 28501:002:0023) ning Kalda (katastritunnus 28501:002:0280) maaüksuste haritava maaga (joonis 1). Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb kohalik Jõeääre tee (nr 2850117), mis viib riigi kõrvalmaanteele Silgu-Jõksi (tee nr 18123). Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest lääne poole jääb Saverna-Jõksi riigi kõrvalmaantee (tee nr 18168). Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest ida poole kohaliku Jõeääre tee ääres asub Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV EX.4x70 (vid tunnus 3809982) ja lääne pool Saverna-Jõksi riigi kõrvalmaantee ääres asuvad Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitis maismaal ELA115 (vid tunnus ELA115) (graafiline lisa 1). Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 250...300 m kaugusele põhja ja ida poole jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) ja ligikaudu 600...700 m kaugusele lõuna poole jääb Jõksi järv (VEE2122400). Lähim elamu asub Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest kirde pool ligikaudu 30 m kaugusel Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistul. Kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise Jõksi II kruusakarjääris (lisa 2). Elamud asuvad veel Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest lõuna pool ligikaudu 150 m kaugusel Sepalätte (katastritunnus 28501:002:0022), ida pool ligikaudu 200 m kaugusel Oja (katastritunnus 28501:002:0288), põhja pool ligikaudu 260 m kaugusel Ristimäe (katastritunnus 28501:002:0006), edela pool ligikaudu 260 m kaugusel Mägiste (katastritunnus 3 28501:002:0041), kagu pool ligikaudu 300 m kaugusel Kalda (katastritunnus 28501:002:0280) ning loode pool ligikaudu 300 m kaugusel Kasemäe (katastritunnus 28501:002:0270) kinnistutele. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise alal ja koostas aruande „Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024)“ (EGF 9939). Geoloogilise uuringu käigus rajati 9 kaevandit ja võeti 11 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati ehituskruusa aktiivne tarbevaru. Maa-ameti peadirektori korraldusega 19. detsember 2024 nr 1-17/24/2527 Põlva maakonna Jõksi liivamaardla registrikande muutmine kandmine (lisa 1): otsustati muuta seisuga 01.12.2024 maavarade registris Jõksi liivamaardla registrikannet ja kinnitada pindalal 3,82 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 184 tuh m3 (7. plokk). Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,3 Q2_S Kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise 1,7 6,0 Q1jrVr_fg + liivaga, paiguti on liiv savine Saviliivmoreen, punakaspruun 0,0 1,2 Q1jrVr_g Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise liivaga. Ehituskruusa (plokk 7 aT) kasuliku kihi keskmine paksus on 4,8 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi lääne- ja põhjaosa kaevandites (Ka 1, Ka 2 Ka 3, Ka 4 ja Ka 5). Geoloogiliste uuringute käigus mõõdeti 22.10.2024 Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistu salvkaevu veetase. Salvkaevu veetase on abs kõrgusel +118,5 m (graafiline lisa 1). 4 Lähimaks vooluveekoguks on Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 250...300 m kaugusele põhja ja ida poole jääb Võhandu jõgi (VEE1003000). Jõksi kruusakarjäärist ligikaudu 600...700 m kaugusele lõuna poole jääb Jõksi järv (VEE2122400). 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Maa-ameti peadirektori korraldusega 19. detsember 2024 nr 1-17/24/2527 muudeti Põlva maakonna Jõksi liivamaardla registrikannet ja võeti arvele 3,82 hektaril ehituskruusa ploki 7 aktiivne tarbevaru mahus 184 tuh m3 (lisa 1). Ehituskruusa 7. plokis on 11 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm) sisaldus 1,2...14,2% (kaalutud keskmisena 4,1%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on 8,5...71,8% (kaalutud keskmisena 25,5%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 3,0...23,0% (kaalutud keskmisena 10,2%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 8,0...78,0% (kaalutud keskmisena 60,2%) ja läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on 8,0...77,0% (kaalutud keskmisena 56,7%). Lisaks lõimisele määrati kolmes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 29 (Ka 1, Ka 2 ja Ka 3), 28 (Ka 4, Ka 5 ja Ka 6) ja 25 (Ka 7, Ka 8 ja Ka 9). Jõksi II kruusakarjääri ehituskruusa kaalutud keskmine purunemiskindlus on 27. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Taotletava Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,82 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa on piiritletud viie nurgapunktiga, mille koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Mäeeraldis hõlmab ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 7 aT, kus ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 184 tuh m3 (lisa 1). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). 5 Nõlvatervikusse jääva varu arvutamiseks kasutati kasuliku kihi paksust, mis on määratud mäeeraldise piiril või selle lähedal asuvates uuringupunktides (tabel 2). Tabel 2 Andmed katte- ja kasuliku kihi paksuste kohta kaevandatava kruusavaru arvutamiseks plokk 7 aT piires Kaevandi nr Kattekihi paksus kokku, m Kasuliku kihi paksus, m Ka 1 0,3 1,7 Ka 2 0,3 4,9 Ka 3 0,3 3,7 Ka 4 0,3 5,2 Ka 6 0,3 5,2 Ka 7 0,3 6,0 Ka 8 0,3 5,7 Ka 9 0,3 5,9 Keskmine: 0,3 4,8 Mäeeraldise välispiiri pikkus on 778 m, kasuliku kihi paksus mäeeraldise välispiiril on 4,8 m ja kattekihi paksus 0,5 m ning püsiva nõlva kalle 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu maht koos katendiga on: (5,1x5,1x2x778/2)-(0,3x0,3x2x778)/2 = 20236-70 m3 = 20166 m3 ehk 20 tuh m3. Kaevandatava ehituskruusa maht on seega 164 tuh m3 (184-20). Kattekihi (mulla) maht ehituskruusa plokil 7 aT on 11 tuh m3. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused Jõksi II kruusakarjääris asuva kruusa kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Karjäärist materjali väljaveoks saab kasutada Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest lääne poole jäävat riigi kõrvalmaanteed Saverna-Jõksi (tee nr 18168). Maanteele karjäärist väljaveotee (joonis 1) rajatakse mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide nr 4 ja 5 piirkonnast (graafiline lisa 1). Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri idaosas langetada mets ja võsa, juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult karjääri mäeeraldise alalt katend (muld). Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 11 tuh m3. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse mäeeraldise teenindusmaa välispiirile (joonis 1). 6  28501:002:0027 Hinni 28501:002:0006 Ristimäe 28501:002:0021 Harramäe 28401:001:1025 28501:002:0270 Jõeääre Kasemäe Katendivall karjääri piirile 28501:002:0019 Väljasõit Kasenurme maanteele 28401:001:1026 Kõivistiku 28501:002:0288 Oja 28501:002:0023 Nõlvaku 28501:002:0041 Mägiste 28401:001:0767 1816 Suurekivi 8 Sa vern 28501:002:0280 a-Jõ Kalda 28501:002:0022 0m 200 m ksi t Sepalätte 28501:002:0042 ee Männi Joonis 1. Ülevaade taotletava Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise (piiritletud punase joonega) asukohast ortofotol. Juba katendi koorimise etapil moodustatakse karjääri piirile katendist vall (markeeritud kollase joonega), mis toimib efektiivse müra ja tolmu leviku tõkkena karjääri alast väljapoole. Katendivall silutakse, lühikese aja jooksul see kamardub ja ei häiri visuaalset vaadet. 7 Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Ladustatud katendist saab mäeeraldise teenindusmaa piirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke (joonis 1). Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Jõksi II kruusakarjäär korrastatakse rohumaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Karjääri nõlvad kaetakse umbes 0,3 m paksuse mullakihiga, mis soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2. Kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis katend võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Jõksi II kruusakarjääri kruusa kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel materjali töödeldakse sobilikeks puistematerjalideks (purustatud kruusasegud, kruuskillustik). Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele, kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Kaasaegsete purustus- sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud kruusa. Peale purustus- sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid. Jõksi II kruusakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on 8 kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (kruus) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Jõksi II kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Kruusa kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruuspinnase kaevandamisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega rohumaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. 9 Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Jõksi II kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Juba karjääri avamise etapil võetakse kasutusele meetmed, et kavandatav tegevus mingilgi määral ei mõjutaks negatiivselt ka lähimate inimeste elukeskkonda. Esimese tööna nähakse ette rajada katendi koorimise käigus karjääri piirile katendist vallid, mis on praktikas osutunud väga tõhusateks müra ja õhusaaste leviku tõkestajateks karjääri alast väljapoole (joonis 1). Aastas kavandatakse kaevandada ja töödelda keskmiselt 10 tuh m3 ehk 19 tuhat tonni kruusa. Senine kaevandamise praktika näitab, et tööpäeva jooksul töödeldakse kaasaegse mobiilse töötlemissõlmega ca 1500 tonni materjali. Seega materjali töötlemine toimub keskmiselt 13 tööpäeva. Purusti töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Purusti põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Jõksi II kruusakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamis- masinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei 10 tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, mis on aga võrdsustatav tööga tavapärasel ehitusplatsil. Järgneval mäetööde etapil (maavara kaevandamine ja laadimine) asuvad töötavad masinad katendivallide varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 30 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Lähim elamu asub Jõksi II kruusakarjääri mäeeraldisest kirde pool ligikaudu 30 m kaugusel Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistul. Kinnistu omanik on kooskõlastanud maavara kaevandamise Jõksi II kruusakarjääris (lisa 2). Kuigi Jõeääre kinnistu omanik on nõustunud maavara kaevandamisega Jõksi II kruusakarjääris, siis on ikka vajalik, et kavandatava tegevusega (kruusa kaevandamine ja töötlemine) kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid elukeskkonnale võimalikult väikesed. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mis paigutatakse karjääris Jõeääre kinnistu elamust võimalikult kaugele. Purustus-sorteerimissõlme minimaalne kaugus elamust on 100 m. Müra ja õhusaaste elamuteni levimise leevendamiseks rajatakse karjääri välispiirile ligikaudu 3 m kõrgused katendivallid, et minimeerida võimalikke müra ja õhusaaste häiringuid karjäärist 11 väljaspool (joonis 1). Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas. Vajadusel tuleb viia läbi müra mõõtmised elamute juures ja kui tuvastatakse müranormide ületamine, siis tuleb ümber kujundada müratõkkevallid või korraldada karjääris olev töö sedasi, et välisõhus leviva müra tase ei oleks suurem lubatud tasemest. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Jõksi II kruusakarjääris kruusa kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Jõksi II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 10 tuh m3 kruusa aastas ehk orienteeruvalt 19 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Jõksi II kruusakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Jõksi II kruusakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t 12 ja Jõksi II kruusakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 3 toodud eriheite kogustest. Tabel 3 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume Jõksi II kruusakarjääris kruusa kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine purustajasse (1. laadimine) 2) purustis purustamine 3) sõeluris sõelumine 4) puistangutesse langemine (2. laadimine) 5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 6) kalluritele laadimine (4. laadimine). Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0065[0,0006+0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 000 tonni, mis kruusa keskmise tiheduse juures (1,9 t/m3) teeb 81 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Jõksi II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt vaid 10 tuh m3 kruusa aastas ehk künnisest ligikaudu 8 korda vähem. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Purusti töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Purusti põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Jõksi II kruusakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Jõksi II kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 13 Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. Hinnang mõjust põhjaveele Jõksi II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Jõksi II kruusakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse rohumaaks (pindala 3,82 ha) (graafiline lisa 3). Rohumaaks korrastatavatele veepealsetele nõlvadele laotatakse kooritud kattepinnas (muld). Korrastatud rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt (graafiline lisa 3). Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. 14 Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 3,82 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 6 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025. Maardla registrikaart nr 729. Jõksi liivamaardla. Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E., 2024. Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024). Maavarauuringud OÜ. EGF 9939. 15 EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 Koostatud: 20.01.2025 Koostaja: Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Andres Padur /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ KEDOKA juhatuse liige Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 16 Lisa 1  KORRALDUS 19. detsember 2024 nr 1-17/24/2527 Põlva maakonna Jõksi liivamaardla registrikande muutmine Maavarauuringud OÜ esitas OÜ KEDOKA volitusel Maa-ametile Jõksi liivamaardla täiendava ehituskruusa aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring“ (saabunud 18.12.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/15402-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 10.05.2024 korraldusega nr DM-127547-12 andnud OÜ-le KEDOKA Jõksi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/521429). Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 7. plokk), mis paikneb Põlva maakonnas Kanepi vallas Jõksi külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kõivistiku (tunnus 28401:001:1026). Aruandes moodustatud plokk asub täielikult Jõksi II uuringuruumis. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehituskruusa kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.12.2024 maavarade registris Jõksi liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piires ehituskruusa aktiivse tarbevaru pindalal 3,82 ha – 184 tuh m3 (aruandes 7. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0729) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, OÜ-le KEDOKA, Keskkonnaametile, Kanepi Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Maavarauuringud OÜ JÕKSI II UURINGURUUMI KRUUSA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga 01.12.2024) Töö nr 24-824 vastutav täitja Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Tartu 2024 Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587 Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624 GSM +372 5104 753 GSM +372 5158 198  Annotatsioon Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.12.2024). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2024. 1 köide, 18 lk teksti, 3 tabelit, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Maa-amet, OÜ KEDOKA). Jõksi II uuringuruum (pindala 3,82 ha) asub Põlvamaal Kanepi vallas Jõksi külas eraomandisse kuuluval Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026) maaüksuse haritaval maal ja looduslikul rohumaal. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/521429 valdaja, OÜ KEDOKA tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (kruusa ja liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Uuringu loa valdajal on Kõivistiku maaüksuse ja uuringuruumiga piirneva Jõeääre maaüksuse maaomanike kooskõlastused geoloogiliseks uuringuks. Maastikuliselt paikneb Jõksi II uuringuruum Otepää kõrgustikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 122...133 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab liustikujõeline kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise liivaga. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Jõksi II uuringuruumi piires on välja eraldatud pindalal 3,82 ha ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 7. Ehituskruusa 7. ploki aktiivne tarbevaru on 184 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,8 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla) maht 7. plokil (keskmine paksus 0,3 m) on 11 tuh m3. Ehituskruusaks (plokk 7 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm osakeste) sisaldus vahemikus 1,2…14,2%, kaalutud keskmisena 4,1%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus on 8,0...77,0%, kaalutud keskmisena 56,7%. Jämepurru (10…14 mm) purunemiskindlus (LA) on 25...29, kaalutud keskmine 27. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Mäetehnilised tingimused Jõksi II uuringuruumis kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m ja kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Maavarale on hea juurdepääs, uuringuruumist vahetult lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee Saverna-Jõksi (tee nr 18168) ja ida poole jääb kohalik Jõeääre tee (nr 2850117), mis viib riigi kõrvalmaanteele Silgu- Jõksi (tee nr 18123). Märksõnad: Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi liivamaardla, Jõksi II uuringuruum, ehituskruus, aktiivne tarbevaru. Projektijuht Ain Põldvere  SISUKORD Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4 1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5 2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7 3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 9 4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 12 5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 14 6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 15 7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 16 Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 17 Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 18 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/521429 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide kirjeldused 4. Kaevandite likvideerimise akt 5. Keskkonnaameti korraldus 19.11.2024 nr DM-130084-2 Jõksi II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2024/1606 koopia (terastikulise koostise määramine) 7. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2024/1703, 2024/1704 ja 2024/1705 koopia (purunemiskindluse määramine) 8. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 7. plokis 9. Jõksi II uuringuruumi ploki 7 aT kruusa mahu arvutus (arvutiprogramm Surfer 8.0) 10. Topomõõdistuse seletuskiri 11. Maaomanike kooskõlastused 12. Tellija arvamus ja volitus Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta Graafilised lisad 1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000 2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D Elektroonilised lisad Varu_lamamijooned (MapInfo failid); Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid); Varuplokk (MapInfo failid); Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)  4 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) SISSEJUHATUS Osaühingule KEDOKA on Keskkonnaameti korraldusega 10.05.2024 nr DM-127547-12 välja antud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/521429 (lisa 1), mille alusel tegi Jõksi II uuringuruumis (pindala 3,82 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ. Jõksi II uuringuruumi teenindusala asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Jõksi külas eraomandisse kuuluval Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026) maaüksusel. Uuringu loa valdajal on Kõivistiku maaüksuse ja uuringuruumiga piirneva Jõeääre maaüksuse, maaomanike kooskõlastused geoloogiliseks uuringuks (lisa 11). Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Jõksi II uuringuruumis asuva maavara (liiva ja kruusa) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Välitööde käigus rajati kaevandid ja võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2027. Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine. Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ranek Rohtla ja Anne Rooma. Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma ja Elar Põldvere (keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ). Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. MAAVARAUURINGUD OÜ  5 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS Jõksi II uuringuruum (pindala 3,82 ha) asub Põlvamaal Kanepi vallas Jõksi külas eraomandisse kuuluval Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026, pindala 42663,0 m2, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse haritaval maal ja looduslikul rohumaal. Jõksi II uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°0΄19˝ pl ja 26°43΄40˝ ip (Eesti baaskaardi mõõtkava 1:50 000 leht nr 5423). Jõksi II uuringuruumi teenindusala piirneb põhja ja loode poolt Ristimäe (katastritunnus 28501:002:0006) maaüksuse haritava maaga. Uuringuruumi teenindusala piirneb põhja ja kirde poolt Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025), ida poolt Oja (katastritunnus 28501:002:0288) ja lõuna poolt Nõlvaku (katastritunnus 28501:002:0023) ning Kalda (katastritunnus 28501:002:0280) maaüksuste haritava maaga. Uuringuruumi teenindusalast ida poole jääb kohalik Jõeääre tee (nr 2850117), mis viib riigi kõrvalmaanteele Silgu-Jõksi (tee nr 18123). Uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb Saverna-Jõksi riigi kõrvalmaantee (tee nr 18168). Jõksi II uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 250...300 m kaugusele põhja ja ida poole jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) ja ligikaudu 600...700 m kaugusele lõuna poole jääb Jõksi järv (VEE2122400). Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026) maaüksuse omanik ja Jõksi II uuringuruumi teenindusalast kirde poole jääva Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistu omanik on kooskõlastanud Jõksi II uuringuruumi geoloogilise uuringu osaühinguga KEDOKA (lisa 11). Jõeääre (katastritunnus 28401:001:1025) kinnistule ligikaudu 30 m kaugusele Jõksi II uuringuruumist jääb lähim elamu. Lähimad elamud jäävad uuringuruumi teenindusalast lõuna poole ligikaudu 150 m kaugusele Sepalätte (katastritunnus 28501:002:0022), ida poole ligikaudu 200 m kaugusele Oja (katastritunnus 28501:002:0288), põhja poole ligikaudu 260 m kaugusele Ristimäe (katastritunnus 28501:002:0006), edela poole ligikaudu 260 m kaugusele Mägiste (katastritunnus 28501:002:0041), kagu poole ligikaudu 300 m kaugusele Kalda (katastritunnus 28501:002:0280) ning loode poole ligikaudu 300 m kaugusele Kasemäe (katastritunnus 28501:002:0270) kinnistutele. Jõksi II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. MAAVARAUURINGUD OÜ  6 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) Maastikuliselt paikneb Jõksi II uuringuruum Otepää kõrgustikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 122...133 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk- Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Jõksi II uuringuruumi teenindusala piires ei ole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid varem tehtud. Jõksi II uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 0,5 km kaugusele lääne poole jääb Harramäe liivamaardla nr 747, kus maavarade registri andmetel on arvele võetud ehitusliiva aktiivne reservvaru ja prognoosvaru ning ligikaudu 0,8 km kaugusel lõuna pool asub Jõksi liivamaardla nr 729, kus maavarade registri andmetel on arvele võetud ehitusliiva aktiivne tarbe- ja reservvaru. MAAVARAUURINGUD OÜ  7 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Jõksi II uuringuruumi teenindusala paikneb Otepää kõrgustikul, kus pinnakattesetete all avaneb Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Uuringuruumi teenindusala asub lainja reljeefiga liustikujõeliste setete levikualal, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 122...133 m. Jõksi II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Jõksi II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,3 Q2_S Kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise 1,7 6,0 Q1jrVr_fg + liivaga, paiguti on liiv savine Saviliivmoreen, punakaspruun (Ka 1 kuni Ka 4) 0,0 1,2 Q1jrVr_g Savi (Ka 5) 0,0 0,1 D2br Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise liivaga (fotod 1-4). Ehituskruusa (plokk 7 aT) kasuliku kihi keskmine paksus on 4,8 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen ja Devoni savi. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi lääne- ja põhjaosa kaevandites (Ka 1, Ka 2 Ka 3, Ka 4 ja Ka 5). Jõksi II uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 250...300 m kaugusele põhja ja ida poole jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) ja ligikaudu 600...700 m kaugusele lõuna poole jääb Jõksi järv (VEE2122400). Foto 1. Jõksi II uuringuruumi materjal kaevandis 2 (Ka 2). MAAVARAUURINGUD OÜ  8 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) Foto 2. Jõksi II uuringuruumi materjal kaevandis 7 (Ka 7). Foto 3. Jõksi II uuringuruumi materjal kaevandis 8 (Ka 8). Foto 4. Jõksi II uuringuruumi materjal kaevandis 8 (Ka 8). MAAVARAUURINGUD OÜ  9 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geoloogilise uuringu käigus rajati Jõksi II uuringuruumi teenindusalale üheksa kaevandit, kogumetraažiga 46,8 m, keskmise sügavusega 5,2 m (3,2…6,3 m). Kaevandite vahekaugused jäid vahemikku 65…105 m. Kaevanditest võeti kasulikust kihist 11 proovi (lisad 2, 3 ja graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab kruus, veeriste, üksikute munakate ja eriteralise liivaga, paiguti on liiv savine. Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga HITACHI ZAXIS 210LC. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt, mille on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisad 4 ja 5). Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg). Kasulik kiht (kruus) prooviti materjali terastikulise koostise ja purunemiskindluse määramiseks. Kaevanditest võeti proovid kasuliku kihi kogu paksusest. Võetud 11 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks määramiseks AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-1, sõelumismeetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisas 8. Lisaks lõimisele määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (fraktsioon 10...14 mm; EVS-EN 1097-2:2020) kolmes koondproovis (1. proov: Ka 1 (proov 1-1, 0,3…2,0 m), Ka 2 (proov 2-1, 0,3...5,2 m) ja Ka 3 (proov 3-1, 0,3...4,0 m), 2. proov: Ka 4 (proov 4-1, 0,3…5,5 m), Ka 5 (proov 5-1, 0,3...4,5 m) ja Ka 6 (proov 6-1, 0,3...4,2 m ja proov 6-2, 4,2...5,5 m) ning 3. proov: Ka 7 (proov 7-1, 0,3...3,0 m ja proov 7-2, 3,0...6,3 m), Ka 8 (proov 8-1, 0,3...6,0 m) ja Ka 9 (proov 9-1, 0,3...6,2 m). AS TREV-2 Grupp labori katsetuste protokollid on esitatud lisades 6 ja 7. Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses, ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse seletuskirjas (lisa 10). MAAVARAUURINGUD OÜ  10 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja- selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus sätestatakse:  kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;  liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm vähem kui 35%;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale esitatud nõuetele;  kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus- alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja alla saja tuhande kuupmeetri. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2). Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2 Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm Suured üle 1000 Rahnud Keskmised 500 … 1000 Väikesed 200 … 500 Munakad 100 … 200 Jämepurd Suured 50 … 100 Veerised Väikesed 20 … 50 Suured 10 … 20 Kruusaterad Väikesed 2 … 10 Jämeliiv 0,5 … 2,0 Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5 Peenliiv 0,10 … 0,25 Ülipeen liiv 0,05 … 0,10 Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05 Peentolm 0,002 … 0,001 Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002 Peensau alla 0,001 MAAVARAUURINGUD OÜ  11 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) Lähtuvalt määruses sätestatust oli Jõksi II uuringuruumis uuritud maavara võimalik piiritleda ehituskruusa aktiivse tarbevaruna pindalal 3,82 ha (plokk 7 aT). Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer. Uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva uuringu käigus rajatud kaevandite andmetest ning laboratoorsete uuringute tulemustest. MAAVARAUURINGUD OÜ Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 12 4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Jõksi II uuringuruumi materjali kvaliteedi hindamisel selgus, et kasulik kiht (kruus) kvalifitseerub lõimiseanalüüside ja purunemiskindluse alusel kaalutud keskmisena ehituskruusakas (plokk 7 aT). Ehituskruusa 7. plokis on 11 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 8) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus vahemikus 1,2…14,2% (kaalutud keskmisena 4,1%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 8,5...71,8% (kaalutud keskmisena 25,5%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 3,0…23,0% (kaalutud keskmisena 10,2%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 8,0...78,0% (kaalutud keskmisena 60,2%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 8,0…77,0% (kaalutud keskmisena 56,7%). Lisaks lõimisele määrati kolmes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 29 (Ka 1, Ka 2 ja Ka 3), 28 (Ka 4, Ka 5 ja Ka 6) ja 25 (Ka 7, Ka 8 ja Ka 9) (lisa 7). Kaalutud keskmine purunemiskindlus on 27. Jõksi II uuringuruumi plokk 7 aT jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku kaalutud keskmine purunemiskindlus on 27. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem. Aktiivse tarbevaru plokk 7 aT kruus vastab ehituskruusa nõuetele. MAAVARAUURINGUD OÜ Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 13 Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. MAAVARAUURINGUD OÜ  14 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 5. VARU ARVUTUS Jõksi II uuringuruumi teenindusala (pindala 3,82 ha) piires on piiritletud ehituskruusa aktiivne tarbevaru (plokk 7 aT), mis varu kinnitamise korral liidetakse Jõksi liivamaardla (maardla registrikaart nr 0729) varu juurde. Plokk 7 aT (pindala 3,82 ha) on piiritletud viie nurgapunktiga ja nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varu arvutuse aluseks on: - topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1); - geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2); - kaevandite kirjeldused (lisa 3); - lõimiseanalüüside tulemused (lisa 8); - kasuliku kihi paksused uuringupunktides (tabel 3). Katendi (mulla) maht arvutati varuploki nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja katendi lamami) vahelises ruumis. Kuna mulla paksus varualal on ühtlane (keskmiselt 0,3 m), siis selle maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal katendi lamami ja varuploki lamami vahelises ruumis (lisa 9). Jõksi II uuringuruumis piiritletud ehituskruusa aktiivse tarbevaru (plokk 7 aT, pindala 3,82 ha) maht on 184 tuh m3 (lisa 9). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kruusakihi keskmine paksus on 4,8 m. Ehituskruusa 7. ploki katendi (mulla) maht on 11 tuh m3 (lisa 9) ja mullakihi keskmine paksus 0,3 m (tabel 3). Maavaravaru (plokk 7) kirjeldavate uuringupunktide andmestik Tabel 3 Kaevandi (Ka) Suudme abs Kaevandi Kattekihi (mulla) Kruusakihi Varu lamami nr kõrgus, m sügavus, m paksus, m paksus, m abs kõrgus, m Ka 1 131,5 3,2 0,3 1,7 129,5 Ka 2 127,5 5,3 0,3 4,9 122,3 Ka 3 125,1 4,1 0,3 3,7 121,1 Ka 4 125,2 5,6 0,3 5,2 119,7 Ka 5 127,4 4,6 0,3 4,2 122,9 Ka 6 127,6 5,5 0,3 5,2 122,1 Ka 7 127,5 6,3 0,3 6,0 121,2 Ka 8 125,2 6,0 0,3 5,7 119,2 Ka 9 122,8 6,2 0,3 5,9 116,6 Keskmine: 0,3 MAAVARAUURINGUD OÜ Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 15 6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Jõksi II uuringuruumis asuva kruusa kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) paksus on kogu alal 0,3 m, kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb Saverna-Jõksi riigi kõrvalmaantee (tee nr 18168) ja ida poole jääb kohalik Jõeääre tee (nr 2850117), mis viib riigi kõrvalmaanteele Silgu-Jõksi (tee nr 18123). Karjääri avamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse kattekiht, mis koosneb mullast. Katendi saab vallitada karjääri äärealale. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul püsiva kaldega vähemalt 1:1,5. Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega kahe kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng. Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. MAAVARAUURINGUD OÜ Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 16 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Jõksi II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator tekitab ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused. Geoloogilise uuringu käigus rajatud üheksa kaevandit likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5). Kaevandite likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. MAAVARAUURINGUD OÜ  17 Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) KOKKUVÕTE Põlvamaal Jõksi II uuringuruumi teenindusalal tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr L.MU/521429 valdaja OÜ KEDOKA tellimisel Kanepi vallas Jõksi külas Kõivistiku (katastritunnus 28401:001:1026) maaüksusel geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi teenindusalal ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 7 (pindala 3,82 ha). Ehituskruusa 7. ploki aktiivse tarbevaru maht on 184 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kruusakihi keskmine paksus on 4,8 m. Katendi (mulla) maht aktiivse tarbevaru 7. plokil on 11 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,3 m. Ehituskruusa 7. plokis on 11 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 4,1%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm kaalutud keskmine sisaldus on 56,7%. Ehituskruusa kaalutud keskmine purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel on 27. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. MAAVARAUURINGUD OÜ Jõksi II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2024) 18 KASUTATUD MATERJALID Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. MAAVARAUURINGUD OÜ  Kooskõlastus 17.nov.2023 a Kanepi Mina…HANNO JOOSEP ...ik39306296824……. 28401:001:1026 .Kõivistiku) maaüksuse omanikuna annan nõusoleku minule kuuluval kinnistul maavara kaevandamise eesmärgil tehtavateks geoloogiliste uuringutega seotud tegevuste dokumentide menetlemiseks minu nimel. Edasised geoloogilise uuringu täpsed tingimused on sätestatud uuringuloa taotluses ning selle juurde kuuluvates lisades. Samuti annan oma nõusoleku uuringuloa valmimisel taotleda ka maavara kaevandamise luba ning korraldada maavara kaevandamist ja müüki mille tingimustes lepitakse eraldi kokku ja koostatakse sellekohane leping. Käesoleva volituse annan Kedoka OÜ le reg nr 11348812)mida esindab Jaano Kivioja ik 37202036515 Kokkulepe on tähtajatu või kaotab kehtivuse siis kui keeldutakse geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa väljastamisest Kooskõlastuse andja Kooskõlastuse Saaja Nimi Hanno Joosep Nimi KEDOKA OÜ Esindaja Jaano Kivioja Allkiri Allkiri /Allkirjastatud Digitaalselt/ /allkirjastatud Digitaalselt/  Kooskõlastus 17.nov.2023 Kanepi Mina, ENE JOOSEP .ik 46902182751 Lähiaadressiga Jõeääre maaüksuse (katastritunnus 28401:001:1025) omanikuna annan nõusoleku minu naaber kinnistul 28401:001:1026 .Kõivistiku) maavara kaevandamise eesmärgil tehtavateks geoloogiliste uuringutega seotud toiminguteks ning kaevandamisloa väljastamisel samuti kaevandamiseks ja sellega sotud tegevusteks Käesoleva nõusoleku annan Kedoka OÜ`le( reg nr 11348812) mida esindab Jaano Kivioja ik 37202036515 Kokkulepe on tähtajatu. Kooskõlastuse andja Kooskõlastuse Saaja Nimi ENE JOOSEP Nimi KEDOKA OÜ esindaja Jaano kivioja / Allkirjastatud digitaalselt / /Allkirjastatud Digitaalselt/  Kooskõlastus 17.nov.2023 a Kanepi Mina…HANNO JOOSEP ...ik39306296824……. 28401:001:1026 .Kõivistiku) maaüksuse omanikuna annan nõusoleku minule kuuluval kinnistul maavara kaevandamise eesmärgil tehtavateks geoloogiliste uuringutega seotud tegevuste dokumentide menetlemiseks minu nimel. Edasised geoloogilise uuringu täpsed tingimused on sätestatud uuringuloa taotluses ning selle juurde kuuluvates lisades. Samuti annan oma nõusoleku uuringuloa valmimisel taotleda ka maavara kaevandamise luba ning korraldada maavara kaevandamist ja müüki mille tingimustes lepitakse eraldi kokku ja koostatakse sellekohane leping. Käesoleva volituse annan Kedoka OÜ le reg nr 11348812)mida esindab Jaano Kivioja ik 37202036515 Kokkulepe on tähtajatu või kaotab kehtivuse siis kui keeldutakse geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa väljastamisest Kooskõlastuse andja Kooskõlastuse Saaja Nimi Hanno Joosep Nimi KEDOKA OÜ Esindaja Jaano Kivioja Allkiri Allkiri /Allkirjastatud Digitaalselt/ /allkirjastatud Digitaalselt/  Kooskõlastus 17.nov.2023 Kanepi Mina, ENE JOOSEP .ik 46902182751 Lähiaadressiga Jõeääre maaüksuse (katastritunnus 28401:001:1025) omanikuna annan nõusoleku minu naaber kinnistul 28401:001:1026 .Kõivistiku) maavara kaevandamise eesmärgil tehtavateks geoloogiliste uuringutega seotud toiminguteks ning kaevandamisloa väljastamisel samuti kaevandamiseks ja sellega sotud tegevusteks Käesoleva nõusoleku annan Kedoka OÜ`le( reg nr 11348812) mida esindab Jaano Kivioja ik 37202036515 Kokkulepe on tähtajatu. Kooskõlastuse andja Kooskõlastuse Saaja Nimi ENE JOOSEP Nimi KEDOKA OÜ esindaja Jaano kivioja / Allkirjastatud digitaalselt / /Allkirjastatud Digitaalselt/