Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028687 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T_KL-1028687.bdoc8786 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1028687 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ Kontaktisik Kristjan Muts Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka kruusamaardlas Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3, 4, 5 ja 6 kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride põhjendus tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Peamiselt plaanib SKP Invest OÜ kasutada Rammuka liivakarjääri materjali Pärnu maakonda riigi eriplaneeringutega kavandatavate taastuvenergia (Lääneranna valla tuulepargid) ja kaitsetööstuse (kaitsetööstuspark Ermistu küla territooriumil) objektide ehitustegevuse varustamiseks. Nende objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Rammuka liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Virtsu ja Lihula suunal). Tegevusega kaasneda võivate Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad tolm jne) kirjeldus müra ja õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Rammuka liivakarjäär Aadress Varbla metskond 32, Rammuka küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Territoriaalkood 6783 Katastritunnus(ed) 82602:001:0166 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6473900, Y: 495800 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Varbla metskond 32 (82602:001:0166). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Pärnu linn, Pärnu maakond 0624 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 955 Maardla nimetus Rammuka Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Rammuka liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 12.65 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.74 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 78 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 78 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 42 000 Plokid 2/5 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 219 tuh m³ 01.08.2024 4 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 269 tuh m³ 01.08.2024 5 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 49 tuh m³ 01.08.2024 6 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 131 tuh m³ 01.08.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 582 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja SKP Invest OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/517044 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.10.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024) Geoloogiafondi number 9929 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/2440 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.12.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Rammuka_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Rammuka_liivakarjaari_profiilid.pdf 3/5 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Rammuka_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Rammuka_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Parnu_maakonna_Rammuka_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Rammuka_II_uuringuruum_aruanne.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn Lisa 9: isojooned_lamam.zip Lisa 10: isojooned_maapind.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Rammuka liivakarjääris hakatakse kaevandama ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastavat materjali. Karjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. lammutustööde kirjeldus Kattekiht on mõlema lahustüki alal õhuke (0,3 – 0,8 m) ning maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 6,0 m (keskmine paksus 2,6 m) ning lõunapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 1,7 m (keskmine paksus 1,2 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,4 m) ning lõunapoolse lahustüki alal samuti kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel asuvat Jäärumetsa-Kilgi kruuskattega teed nr 8260418, mis ühendab tulevast karjääri vahetult idas asuva kohaliku Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa teega nr 8260413. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Rammuka liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 12,65 ha ja selle teenindusmaa pindalaga 12,74 ha asub kahe lahustükina Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rammuka külas Varbla metskond 32 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0166) ja Varbla metskond 38 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0167) kinnistul. Taotletav mäeeraldis kattub Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3, 4, 5 ja 6. Maa-ameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim majapidamine Rammuka liivakarjäärist ca 2,5 km kaugusel lääne suunas Kundali katastriüksusel (tunnus 86301:007:0050). Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Tõhela-Ermistu looduskaitseala Rammuka sihtkaitsevöönd (EELIS kood KLO1101937) asub lähimas punktis taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 200 m kaugusel ida suunas. Tõhela-Ermistu looduskaitsealaga osaliselt samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla linnuala (EELIS kood RAH0000117), mis asub taotletava Rammuka mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 230 m kaugusel kirde suunas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. keskkonnamõju kohta 4/5 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid 8. Taotluse lisad Nimetus Manus RMK kooskõlastus 14.06.2024 Lisa 11: RMK_kooskolastus.asice Allkirjastatud Rammuka liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Rammuka_liivakarjaari_MKLT.asice 5/5 Männa RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 31 82602:001:0101 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5242 0.65/0.3 32 K-13 - 34.44 32.44 - (23.05.2017) 31 RAMMUKA LIIVAKARJÄÄR 0.4/0.4 30 Ka-3 2.6 33.70 30.70 30 32.70 (08.05.2024) K-18 37.67 0.55/0.2 33.57 I 3.55 33.67 (23.05.2017) Varbla metskond 242 82601:001:0368 EL aT Ka-2 36.30 2 Suurevälja (TTP-455) plokk plokk 3 EL aT 28.30 0.7/0.3 6111960020280/002 7.3+ 29 32.00 29 28 27 (08.05.2024) 0.4/0.4 26 25 5.7+ 28 24 23 Ka-4 22 21 33.00 27 20 31.80 26.90 (08.05.2024) 26 25 24 2322 19 18 K-14 36.28 21 20 17 33.28 0.5/0.25 19 18 16 33.78 2.5 17 15 (23.05.2017) 16 15 14 14 13 13 II plokk 7 EL aT 34 35 12 33 42 43 33 34 41 44 47 32 36 39 40 45 46 12 37 38 41 42 46 35 40 43 Ka-1 0.3/0.3 36 38 39 44 45 34.90 7.2+ Ka-5 37 27.40 0.7/0.3 Ka-8 0.6/0.3 30.90 plokk 3 EL aT 33.40 5.8+ 33.10 0.8/0.4 (08.05.2024) plokk 4 EL aT 26.90 30.00 5.6+ 4.7+ 26.70 K-15 35.47 (08.05.2024) 36.72 11 (23.05.2017) Varbla metskond 32 28.40 31.42 82602:001:0166 (08.05.2024) 11 10 9 10 8 SKP Invest OÜ 9 7 Rammuka liivakarjäär 8 6 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee 5 82602:001:0077 7 6 4 5 3 0.7/0.3 4 2 Ka-6 6.0+ 33.40 3 26.70 29.50 (08.05.2024) 2 1 Ka-7 1 33.00 26.70 0.8/0.3 48 5.5+ Panga 29.20 RAMMUKA 62401:001:2484 (08.05.2024) I´ KRUUSAMAARDLA 50 49 plokk 1 EK aT K-17 51 49 33.35 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 29.25 50 31.96 Rammuka kruusakarjäär 52 (23.05.2017) L.MK/332833 0.35/0.35 3.75 51 Varbla metskond 40 K-6 plokk 2 82602:001:0168 33.77 EL aT Jäärumetsa-Kilgi tee 30.17 0.4/0.1 3.2 62401:001:0657 47 31.97 (23.05.2017) 48 58 plokk 5 EL aT 0.7/0.3 57 plokk 6 EL aT 5.3+ 47 Ka-9 28.90 32.90 (08.05.2024) Varbla metskond 38 26.90 82602:001:0167 53 Ka-11 52 33.00 0.8/0.3 SKP Invest OÜ 26.70 29.20 5.5+ Rammuka liivakarjäär 54 Jäärometsa (08.05.2024) 82602:001:0131 55 Ka-10 0.6/0.3 53 33.00 26.80 5.6+ 30.00 (08.05.2024) 54 K-5 32.96 0.45/0.2 1.45 Männiku 31.06 82602:001:0102 56 LEPPEMÄRGID II´ Varbla metskond 38 31.71 (23.05.2017) 57 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 55 1 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pangametsa 56 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 62401:001:2485 1 number Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaart nr 0955) piir Rammuka kruusamaardla varuplokkide piir I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m Nõlvaterviku alumine piir Maaparandussüsteem Geodeetilise märgi kaitsevöönd 30.90 (08.05.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid (mai 2024): Kaevandi nr Ka-11 0.8/0.3 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 33.00 5.5+ Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 26.70 Teeääre 0 10 20m 82601:001:0155 Inseneribüroo Steiger OÜ kaevandid (mai 2017). Pärnu maakonna Rammuka uuringuruumi Varbla metskond 4 82602:001:0165 geoloogilise uuringu aruanne (EGF 8876): 1 cm K-6 Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 33.77 0.4/0.1 Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m 30.17 3.2 SKP INVEST OÜ Märkused: PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegid mais-juunis 2024 Inseneribüroo REIB OÜ geodeedid I. Hein ja K. Rebane (töö nr TT-6930). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8s ja Trimble Robotic S6 koos VRS Now püsijaamade võrguga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga ZWCAD+ 2021 Professional Edition. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Taotletav karjäär kattub kogu ulatuses Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 04.2025 1 3 1:1000 2024-366 WNW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I´ Aktsiaselts K.A.T. & Ko Rammuka kruusakarjäär L.MK/332833 42 ESE K-18 37.67 SKP Invest OÜ Panga Rammuka liivakarjäär 62401:001:2484 40 Varbla metskond 32 82602:001:0166 Ka-2 36.30 38 LEPPEMÄRGID 8260413 0.2 Ka-1 Kastna-Riidamaa- 0.55 34.90 Jäärumetsa tee K-18-1 Ka-7 plokk 2 EL aT Kr 0,0% 33.00 82602:001:0077 36 St 4,0% Kasvukiht (muld) Orgaanikaga liiv 0.4 Ka-6 1:1,4 ― 33.40 0.7 K-18-2 plokk 1 EK aT Kr 24,3% Kruus Liiv St 1,4% 0.3 34 EL 33.67 (25.05.2017) 2-1 Kr 39,2% 4.1 St 0,6% 4.1 EK 1-1 0.3 Saviliiv ja liivsavi Saviliivmoreen plokk 3 EL aT Kr 43,9% 0.7 0.3 32.00 (08.05.2024) St 0,5% 32 EK 0.8 1:1,4 6-1 plokk 3 EL aT 30.90 (08.05.2024) Kr 41,8% 5.0 Ka-10 Uuringupunkti nr 3.8 St 0,4% 2-2 EK 33.00 Suudme abs kõrgus (m) Kr 14,3% 30 St 0,5% 1-2 29.50 (08.05.2024) 29.20 plokk 4 EL aT Proovi võtmise intervall (m) EL (08.05.2024) 1:5 Kr 0,0% 3.9 0.3 St 0,6% 7-1 Proovi number 10-1 EL plokk 4 EL aT Kr 53,7% Kr 48,1% kruusa sisaldus % 6-2 St 0,4% St 0,8% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 28 8.0 Kr 0,0% EK EK maavara liik: EK - ehituskruus St 0,4% 2.8 EL EL - ehitusliiv 7.5 6.7 6.3 2.3 Kihipinna sügavus (m) 26 30.00 (08.05.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir 24 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Maavaravaru plokkide piir 22 Varbla metskond 38 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Uuringupunktide Maaparandussüsteem 143 m 164 m 156 m 130 m vahekaugus Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1:5 42 NW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II´ SW 40 38 SKP Invest OÜ SKP Invest OÜ Ka-5 Ka-6 Rammuka liivakarjäär K-5 Rammuka liivakarjäär 33.40 33.40 Ka-11 32.96 Ka-9 32.90 33.00 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 36 Varbla metskond 32 82602:001:0166 Varbla metskond 38 Rammuka kruusakarjäär Jäärumetsa-Kilgi tee L.MK/332833 Varbla metskond 242 82602:001:0167 62401:001:0657 Panga 82601:001:0368 Männiku 62401:001:2484 82602:001:0102 34 0.3 0.3 0.7 0.7 0.3 0.2 0.3 0.45 31.71 1:1,4 32 1:1,4 5-1 6-1 0.7 0.8 plokk 1 1:1,4 1:1,4 plokk 3 EL aT (23.05.2017) Kr 41,2% Kr 41,8% plokk 5 EL aT 11-1 EK aT K-5-1 St 1,2% St 0,4% 9-1 Kr 48,2% Kr 15,5% EK EK St 0,8% 1:5 Kr 33,7% 1.9 St 1,2% 30.00 St 1,2% EK EL 3.0 (08.05.2024) 29.50 EL 30 (08.05.2024) plokk 4 EL aT 29.20 (08.05.2024) 3.9 28.90 3.5 1:5 5-2 1:5 (08.05.2024) 1:5 Kr 0,0% 6-2 11-2 St 1,1% Kr 0.0% 4.0 plokk 6 EL aT Kr 0,0% EL St 0.4% 9-2 St 0,4% 28 EL Kr 0,0% EL St 0,4% EL 6.5 6.0 6.7 6.3 26 24 22 0 10 20m 1 cm Uuringupunktide vahekaugus 77 m 167 m 154 m 178 m SKP INVEST OÜ PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 04.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2024-366 Männa RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 31 82602:001:0101 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5242 32 31 RAMMUKA LIIVAKARJÄÄR 30 30 Varbla metskond 242 82601:001:0368 T 2 EL a Suurevälja (TTP-455) p lo k k 6111960020280/002 29 29 28 27 26 25 28 24 23 22 21 27 20 26 25 24 2322 19 18 21 20 17 19 18 16 17 15 16 15 14 14 13 13 plokk 7 EL aT 34 35 12 33 42 43 33 34 41 44 47 32 36 39 40 45 46 12 37 38 41 42 46 35 40 43 36 38 39 44 45 37 11 Varbla metskond 32 82602:001:0166 11 10 9 10 8 SKP Invest OÜ 9 7 Rammuka liivakarjäär 8 6 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee 5 82602:001:0077 7 6 4 5 3 4 2 3 2 1 1 48 Panga RAMMUKA 62401:001:2484 KRUUSAMAARDLA 50 49 plokk 1 EK aT 51 49 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 50 Rammuka kruusakarjäär 52 L.MK/332833 51 Varbla metskond 40 plokk 2 82602:001:0168 EL aT Jäärumetsa-Kilgi tee 62401:001:0657 47 48 58 57 47 Varbla metskond 38 82602:001:0167 53 52 SKP Invest OÜ Rammuka liivakarjäär 54 Jäärometsa 82602:001:0131 55 53 54 Männiku 82602:001:0102 56 57 55 Pangametsa 56 62401:001:2485 LEPPEMÄRGID Varbla metskond 38 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaart nr 0955) piir Rammuka kruusamaardla varuplokkide piir Maapinna samakõrgusjoon vee all Maapinna samakõrgusjoon vee peal Teeääre 0 10 20m 82601:001:0155 Kõlvikupiir Varbla metskond 4 Mets, raiesmik, rohumaa 82602:001:0165 1 cm Veekogu Maaparandussüsteem Geodeetilise märgi kaitsevöönd SKP INVEST OÜ Märkused: PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 10.01.2025. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Taotletav karjäär kattub kogu ulatuses Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 04.2025 3 3 1:1000 2024-366 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2024-366 Aprill 2025 Tellija: SKP Invest OÜ PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla X= 6473900, Y= 495800 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Rammuka kruusamaardla kruusamaardla Rammuka liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pattina küla, Varbla metskond 32 (kü 82602:001:0166), Varbla metskond 38 (kü 82602:001:0167) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ..........................................................................6 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................11 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 13 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 11.12.2024. a korraldus nr 1-17/24/2440. 2. Rammuka kruusamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.08.2024). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 14.06.2024 kiri nr 3-1.1/2024/3634. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka kruusamaardlas (registrikaardi nr 0955) Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3, 4, 5 ja 6 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 11.12.2024. a. korraldusega nr 1-17/24/2440 aruandes „Rammuka kruusamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)“ (EGF aruande nr 9929) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Peamiselt plaanib SKP Invest OÜ kasutada Rammuka liivakarjääri materjali Pärnu maakonda riigi eriplaneeringutega kavandatavate mastaapsete taastuvenergia ja kaitsetööstuse objektide ehitustegevuse varustamiseks. Lääneranna Vallavolikogu kehtestas 27.02.2025. a otsusega nr 219 osaliselt tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alal 2.1 Planeeringuga on määratud ehitusõigus 19 elektrituuliku püstitamiseks. Eelvaliku ala 2 suurusega 448 ha asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil ning jääb taotletavast Rammuka liivakarjäärist ca 8 km kaugusele loode suunda. Vabariigi Valitsusel on 2025. aprillis valminud korralduse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kaitsetööstuspargi rajamiseks sobivaks alad nimetusega Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli.2 Kaitsetööstuspargi eelvalikuala Pärnu 1 suurusega 204 ha asub Ermistu küla territooriumil ning jääb taotletavast Rammuka liivakarjäärist ca 8 km kaugusele ida suunda. Lääneranna valla tuuleparkide eelvalikuala 2 ning kaitsetööstuspargi eelvalikuala Pärnu 1 jäävad taotletava karjääri lähipiirkonda ning karjääri materjal on sobilik mõlema objekti baastaristu (ligipääsuteed, tuulikute ning hoonete alused jm) väljaehitamiseks. Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Taastuvenergia ja kaitsetööstuse objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Rammuka liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Virtsu ja Lihula suunal). Lisaks liivale on karjääris valikkaevandamisel võimalik toota kvaliteetse ehituskruusa tooteid, mis purunemiskindluse põhjal sobivad kasutamiseks kruusateede eri kihtide ehitamiseks, samuti on võimalik toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise 1 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas. Lääneranna Vallavolikogu 27.02.2025. a otsus nr 219. 2 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine eelvalikualade Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Rammuka liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Rammuka liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub kahe lahustükina Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas Varbla metskond 32 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0166, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 9,28 ha) katastriüksusel ja Varbla metskond 38 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0167, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 4,69 ha) katastriüksusel. Kinnistute omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki pindala on 8,48 ha ja lõunapoolse lahustüki suurus 4,17 ha (kokku 12,65 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki pindala on 8,57 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha (kokku 12,74 ha). Rammuka liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°24’20’’ p.l. ja 23°55’41’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5242 (graafiline lisa 1. Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletav Rammuka liivakarjäär piirneb põhjast Männa (katastriüksuse tunnus 82602:001:0101, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 7,46 ha) ja Varbla metskond 242 (katastriüksuse tunnus 82601:001:0368, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8,70 ha) katastriüksusega. Lõunast piirneb liivakarjäär Männiku (katastriüksuse tunnus 82602:001:0102, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 10,75 ha) ning läänest Panga (katastriüksuse tunnus 62401:001:2484, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 12,54 ha) katastriüksusega. Taotletava liivakarjääride lahustükkide vahel asub Jäärumetsa-Kilgi tee (katastriüksuse tunnus 62401:001:0657, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 1323 m2) katastriüksus. Rammuka liivakarjääri põhjapoolne lahustükk piirneb lääne suunast ja lõunapoolne lahustükk lääne ja kirde suunast Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0955) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2, mille kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel on 3,0 m. Liivakarjääri põhjapoolne lahustükk piirneb edela suunast Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 7, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 4,2 m. Taotletava Rammuka liivakarjääri vahetusse lähedusse jääb läänes Rammuka kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 2,2 m. Varuplokil 1 asub Aktsiaselts K.A.T. & Ko Rammuka kruusakarjääri (kaevandamisloa nr L.MK/332833, kehtib kuni 29.04.2034) mäeeraldis pindalaga 11,94 ha ning selle teenindusmaa pindalaga 15,52 ha. Rammuka liivakarjäär kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringualaga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Taotletava Rammuka liivakarjääri põhjapoolne lahustükk kattub Suurevälja (TTP-455) maaparandussüsteemiga (MS kood/ehitise kood 6111960020280/002), mis on rajatud 1978. aastal liigniiske metsamaa kuivendamiseks. Maaparandusehitisega kattuval karjäärialal maaparandussüsteemi rajatised puuduvad. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Rammuka liivakarjääri lahustükkide vahel, 20 m kaugusel mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist kulgeb metsatee Jäärumetsa-Kilgi tee nr 8260418. Rammuka liivakarjääri lõunapoolsema lahustüki idaservast ca 20 m ja põhjapoolsema lahustüki idaservast ca 20 m kaugusel kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee nr 8260413. Hetkel kehtiva endise Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 07.03.2008) kohaselt on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m. Selle nõudega arvestati geoloogilise uuringu käigus varuplokkide kontuurimisel ning käesoleva taotluse koostamisel. Maa-ameti eluhoonete andmekogu3 põhjal asub lähim majapidamine Rammuka liivakarjäärist ca 2,5 km kaugusel lääne suunas Kundali katastriüksusel (tunnus 86301:007:0050). Maastikuliselt paikneb Rammuka liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku lõunaosas, kus maastiku kujunemisele on kõige rohkem mõju avaldanud tema paiknemine kunagise Läänemere liustikuvoolu toimele allunud paelaval ning jääpaisjärve- ja merevee pikaajalised ja korduvad üleujutused.4 Maapinna reljeef on tasane ning absoluutne kõrgus karjääri piirkonnas jääb vahemikku ca 32,0 – 38,6 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Rammuka kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kahel korral: 2017. ja 2024. aastal. 2017. aastal tegi Inseneribüroo Steiger OÜ geoloogilise uuringu Rammuka uuringuruumis (pindala 20,69 ha).5 Uuringu käigus rajati uuringuruumi teenindusalale 17 kaevandit ja üks seinapuhastus. Kasulikust kihist võeti kokku 17 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks, 4 proovi liiva filtratsioonimooduli määramiseks ja 1 koondproov kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste katsetamiseks. 2017. a geoloogilise uuringu andmetele tuginedes oli uuringuruumis katendi paksus 0,3 – 0,7 m (keskmiselt 0,4 m), mis koosnes huumuskihist ja/või oranžikast orgaanikarikkast liivast, mis sisaldas vähesel määral kruusa. Kasulik kiht oli esindatud liivaka kruusaga, mis oli vähetolmune, hall ning karbonaatne, ümardunud ja terasuurusega 20 – 70 mm, vähemal määral levis kruusakas eriteraline liiv ning peenliiv, mis oli kollakas-oranž. Kasuliku kihi paksus varieerus kaevandites 0,0 – 4,7+ m vahemikus. Kasuliku kihi lamamiks oli liivsavi/saviliiv ja saviliivmoreen. Kasuliku kihi paksus oli suurem uuringuruumi põhja-, kirde- ja idaosas. Lõuna- ja edelaosas puudus enamikes uuringupunktides kasulik kiht täielikult. Uuringuaruandes anti soovitus uurida tulevikus riigimaad, mis külgneb Rammuka uuringuruumiga kirdes (Varbla metskond 32 katastriüksus), kus maapinna absoluutkõrgus ulatub 39 meetrini. Eelduste kohaselt leidub seal kruusa ja kruusakat liiva, mis on sarnane 2017. aasta uuringu kirdepoolsetes kaevandites proovitud materjaliga. 3 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 16.07.2024). 4 Eesti maastikud. Ivar Arold. Tartu 2005. 5 Pärnu maakonna Rammuka uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8876). Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 2024. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Rammuka II uuringuruumis.6 Uuringu käigus rajati alale 11 kaevandit sügavusega 3,4 – 8,0 m ja võeti 19 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas uuringuruumis liiv ja kruus. Proovidest vastas 11 proovi ehitusliiva nõuetele ja kaheksa proovi ehituskruusa nõuetele. Lisaks neile kasutati kasuliku kihi kvaliteedi määramiseks üheksat proovi 2017. a tehtud geoloogilisest uuringust. Töö tulemusena kinnitati Rammuka kruusamaardla täiendavad ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid. Maa- Maa-ameti peadirektori korraldus 11. detsember 2024 nr 1- 1-17/24/2440. Pärnu maakonna Rammuka kruusamaardla registrikande muutmine: muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.08.2024 maavarade registris Rammuka kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Rammuka II uuringuruumi piires ja selle lähiümbruses arvutatud varu järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,09 ha – 3 tuh m³ (aruandes 2. plokk), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,48 ha – 219 tuh m³ (aruandes 3. plokk), 1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,79 ha – 269 tuh m³ (aruandes 4. plokk, allpool põhjavee taset, 3. ploki lamamis), 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 49 tuh m³ (aruandes 5. plokk), 1.5 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 131 tuh m³ (aruandes 6. plokk, allpool põhjavee taset, 5. ploki lamamis), 1.6 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,01 ha – 0 tuh m³ (aruandes 7. plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Rammuka liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta mais kaevatud 11 kaevandi (Ka-1…11, sügavusega 3,4 -8,0 m) andmete põhjal. Samuti on kasutatud Inseneribüroo Steiger OÜ 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud seitsme kaevandi (K-5...6, K-13...15 ning K-17...18; sügavusega 1,9 – 5,3 m) andmeid. Rammuka liivakarjääri kattekihi moodustab muld (huumus/kasvukiht, Q2_s: mustjaspruuni värvi, lõimiselt liivane või savikas) ja selle all lamav orgaanikasegune liiv (Q2_a: tume- või oranžikaspruuni värvi). Kattekihi paksus on karjäärialal 0,3 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,6 m (mõlemal lahustükil). Rammuka liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg). Kruus on helehalli, beeži või kollakasbeeži värvi ja sisaldab nii suuremal määral karbonaatseid ja vähemal määral kristalliinseid veeriseid ja munakaid. Mõnes kaevandis oli kristaliinsete ja karbonaatsete veeriste ja munakate osakaal enam-vähem võrdne. Liiva komponent on liivakarjääris peene- kuni jämeteraline. Kruusa lamamis esineb liiv, mis sisaldab jämepurdset materjali oluliselt vähem, on halli kuni beeži värvi, terasuuruselt peene- kuni keskteraline ja valdavalt ühtlane. Kruusakihi paksus uuringualal uuringusügavuses oli 2,1 – 5,6 m, liivakihi paksus oli 2,0 – 3,7 m. Kasuliku kihi keskmine paksus oli liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil 5,3 m ja lõunapoolsel lahustükil 3,8 m. Kasulik kiht läbiti Rammuka liivakarjääris ainult kaevandis Ka-3, teises uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab Rammuka liivakarjääris jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg, kollakasbeež, sitkeplastne). Kasuliku kihi lamamini on Rammuka liivakarjääri alal jõutud üksnes kaevandis Ka-3, kus maapinnast 3,0 m sügavusel läbiti liivsavi kiht 0,4 m ulatuses. 2017. aastal tehtud uuringuga jõuti kasuliku kihi 6 Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9929). Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad lamamini uuringupunktis K-13, K-18, K-14, K-6 ja K-5, kus jääjärvelisest saviliivast kuni liivsavist (Q1jrVr_lg, halli värvi) või liustikulisest saviliivmoreenist (Q1jrVr_g, beeži värvi, ülipeeneteralise liivaga, kruusaga) kasuliku kihi lamam avati 0,65 – 4,1 m sügavusel maapinnast. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Rammuka liivakarjääri mäeeraldise moodustavad kaks lahustükki, mis paiknevad lähimas punktis teineteisest ca 25 m kaugusel. Geoloogilise uuringu käigus avati 2024. a maikuus põhjavesi kõigis 11 kaevandis, maapinnast 1,0 – 4,7 m sügavusel, abs. kõrgusel 28,4 – 32,7 meetrit. 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus avati maikuus põhjavesi kõigis käesolevas töös kasutatud seitsmes kaevandis maapinnast 1,3 – 4,0 m sügavusel, abs. kõrgusel 31,7 – 35,5 meetrit. 2024. aasta mais ja juunis tehtud geodeetiliste mõõdistamistööde ajal fikseeriti veetase Rammuka liivakarjäärist lääne suunas Rammuka kruusakarjääri alal asuvas kahes tiigis abs. kõrgusel 32,3 m ja 33,62 m. Arvestades, et maapinna ja veepeegli lang on ida suunas, on põhjavee tase Rammuka liivakarjääris määratud mõõdetud veetasemete keskmise tulemuse järgi, milleks on 31,3 m abs. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Rammuka liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 (ülalpool põhjavee taset) liiv on valdavalt halvasti sorteeritud materjal, s.t sõelavahemikes on eri terasuuruste osakaalud enam-vähem võrdsed. Kõige enam on siiski kesk- kuni ülijämekruusa (20 – 63 mm) ning kesk- kuni jämeliiva (0,25 – 1 mm) fraktsioone. Peenosist (<0,063 mm) on vähe (0,5 – 2,9%, kaalutud keskmisena 1,2%). Ploki 3 all lamava ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 liiv on oluliselt paremini sorteeritud, s.t domineerib sõelkõveras üks terasuurus. Plokk 4 liiv on valdavalt keskteraline (0,25 – 0,5 mm), jämepurru osas kõige domineerivam sõelavahemik on ülijämekruusa (40 – 63 mm) fraktsioonis. Peenosist (>0,063 mm) on veel vähem (0,4 – 1,1%, kaalutud keskmisena 0,6%) kui plokk 4 alal. Liivakarjääri lõunapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (ülalpool põhjavee taset) liiv on pigem halvasti sorteeritud materjal, enim levinud terasuurused on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosist (<0,063 mm) on vähe (0,8 – 1,3%, kaalutud keskmisena 1,0%). Plokk 5 all lamav ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 liiv on üsna hästi sorteeritud materjal, domineerivad sõelavahemikud on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosise (<0,063 mm) sisaldus on väga madal (0,5 – 1,2%, kaalutud keskmisena 0,8%). Tabelis 1 on esitatud Rammuka liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3…6 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Tabel 1. Rammuka liivakarjääri ploki 3…6 EL aT põhinäitajad. NÄITAJA Rammuka liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,5 43,9 29,9 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 56,1 92,5 70,1 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 2,9 1,2 Looduslik materjal ploki 4 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 53,7 22,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 46,3 100,0 77,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,1 0,6 Looduslik materjal ploki 5 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 15,5 48,1 27,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,9 84,5 72,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,8 1,3 1,0 Looduslik materjal ploki 6 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 48,2 16,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,8 100,0 83,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,2 0,8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Rammuka liivakarjääri varu on arvutatud nelja plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 8,48 ha, varu 219 tuh m3), plokk 4 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 7,79 ha, varu 269 tuh m3), plokk 5 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,17 ha, varu 49 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,17 ha, varu 131 tuh m3) Kobras OÜ töö „Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024) (EGF aruande nr 9929) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir kattub kahe lahustükina pindalaliselt täielikult Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 (põhjapoolne lahustükk) ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 5 ja 6 (lõunapoolne lahustükk). Mäeeraldise pindala on kokku 12,18 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib põhjapoolsel lahustükil ploki 3 ja 4 kinnitatud varu sügavusega ning asub lahustüki piires absoluutsel Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad kõrgusel 26,70 – 30,70 m. Mäeeraldise sügavus ühtib lõunapoolsel lahustükil ploki 6 kinnitatud varu sügavusega ja asub lahustüki piires absoluutsel kõrgusel 26,70 – 31,06 m. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga lõunapoolsel lahustükil. Põhjapoolsel lahustükil kattub mäeeraldise teenindusmaa mäeeraldise piiriga peaaegu kõikides punktides, v.a loodenurgas, kus mäeeraldise teenindusmaa ulatub mäeeraldise piirist kuni 28 m kaugusele, et oleks tagatud piisav maa-ala mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala kokku on 12,74 ha. Geoloogilise uuringu etapis RMK poolt antud kooskõlastustingimustest (elektrooniline lisa 4) lähtudes moodustati varuplokkide piir Jäärumetsa-Kilgi metsatee kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m põhja ja lõuna suunas, mida järgib ka taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni II – II’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib kruus ja liiv. Kruus levib valdvalt ülalpool põhjavee taset ja selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:1,4 (kallakus ~36°). Kasuliku kihi allosas, esineb valdavalt liiv (allpool põhjavee taset), mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud allpool põhjavee taset 1:5 (~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletav mäeeraldis piirneb osaliselt aktiivse tarbevaru plokkidega, kuid kuna kõik piirnevad varuplokid ei ole taotluse koostamise ajal mäeeraldisega hõlmatud, siis on taotluse koostamisel arvestatud nõlvatervikute moodustamisega karjääri mõlema lahustüki kõigil külgedel. Tabel 2. Rammuka liivakarjääri kaevandatav varu. Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 3 EL aT 219 4 215 Plokk 4 EL aT 269 54 215 Plokk 5 EL aT 49 2 47 Plokk 6 EL aT 131 26 105 KOKKU 668 86 582 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 42 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest ja orgaanilise ainega liivast koosnev katend kogumahus 78 tuh m3 (karjääri põhjapoolsel lahustükil 53 tuh m3 ja lõunapoolsel lahustükil 26 tuh m3). Katendi keskmine paksus mäeeraldise mõlemal lahustükil on 0,6 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kuna orgaanilise ainega liiv on lõimiselt ja orgaanika sisalduselt sarnane liivakarjääri alal esineva huumuskihiga, siis käsitletakse neid kahte pinnaseelementi koos (edaspidi: muld). Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepalse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Rammuka liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht. Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Põhjapoolne lahustükk Mäeeraldise veepealsed nõlvad 5450 ~3270 1 - 50 Mäeeraldise põhi 4820 ~2890 Lõunapoolne lahustükk Mäeeraldise veepealsed nõlvad 2200 ~1320 51 - 57 KOKKU Rammuka liivakarjäär 12 470 ~7480 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri põhjapoolse lahustüki veepealsete nõlvade ja kõige läänepoolsema osa põhja katmine (osas, kus varu ei ulatu vee alla) ca 0,6 m paksuse mullakihiga ja lõunapoolse lahustüki nõlvade katmine ca 0,6 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus põhjapoolsel lahustükil 1 – 4 m ja lõunapoolsel lahustükil 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Rammuka liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 7480 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 70 520 m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on mõlema lahustüki alal õhuke (0,3 – 0,8 m) ning maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 6,0 m (keskmine paksus 2,6 m) ning lõunapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 1,7 m (keskmine paksus 1,2 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,4 m) ning lõunapoolse lahustüki alal samuti kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel asuvat Jäärumetsa-Kilgi kruuskattega teed nr 8260418, mis ühendab tulevast karjääri vahetult idas asuva kohaliku Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa teega nr 8260413. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Rammuka liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.7 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Rammuka liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise lõunapoolse lahustüki alale ca 3,9 ha suurune ning põhjapoolse lahustüki alale ca 7,5 ha suurune veekogu. RMK on geoloogilise uuringu etapis andnud suunise, et kaevandamise tulemusel tekkivat veekogu ja selle ranna-ala oleks võimalik kasutada külastuskorraldusliku objektina (elektrooniline lisa 4). Kaevandatud ala täpsem kasutuskord antakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki loodenurgas jääb lamam valdavalt üle 0,7 m kõrgemale määratud keskmisest põhjaveetasemest, millega on tagatud taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4), allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri põhja ja nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel ning karjääripõhja osale istutatakse mets. Hinnangulised kulud Rammuka liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja ülalpool veetaset asuva põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 2500 eurot. Rammuka liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Rammuka liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide 7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakeste teke, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Peenosakused Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv peenosakesed võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Rammuka liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0006 kg/t Rammuka liivakarjääri keskmise aastamäära (42 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,045 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. 8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0006) = 0,0041 kg/t. Rammuka liivakarjääri keskmise aastamäära (42 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,310 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Rammuka liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima majapidamise õueala Rammuka liivakarjäärist ca 2,5 km kaugusel lääne suunas Kundali katastriüksusel (tunnus 86301:007:0050). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus 9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas. 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis 10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui purustus-sõelumissõlm asub lähima majapidamise õuealast ca 2,5 km kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 22 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 3. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,8 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeosas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 24 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 36 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Rammuka liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 11,4 ha (sh põhjapoolse lahustüki alal ca 7,5 ha ja lõunapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 4,6 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ja osaliselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Rammuka liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Tõhela-Ermistu looduskaitseala Rammuka sihtkaitsevöönd (EELIS kood KLO1101937) asub lähimas punktis taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 200 m kaugusel ida suunas. Tõhela-Ermistu looduskaitsealaga osaliselt samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Nätsi- Võlla linnuala (EELIS kood RAH0000117), mis asub taotletava Rammuka mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 230 m kaugusel kirde suunas. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Tõhela-Ermistu looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Rammuka kruusamaardlas (maardla registrikaart 0955) Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Rammuka liivakarjäär asub Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 kuni 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,65 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,74 ha. Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 668 tuh m3, kaevandatav ehitusliiva kogus on 582 tuh m3 ja nõlvatervikusse jääva varu kogus on 86 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 25.04.2025 Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20 KORRALDUS 11. detsember 2024 nr 1-17/24/2440 Pärnu maakonna Rammuka kruusamaardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas SKP Invest OÜ volitusel Maa-ametile Rammuka II uuringuruumi piiresse ja lähiümbrusesse jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)“ (saabunud 28.11.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/14551-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 31.10.2022 korraldusega nr DM-120663-11 andnud Rammuka II geoloogilise uuringu loa nr L.MU/517044) ja varasema geoloogilise andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2. - 7. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rammuka külas eraomandis oleval katastriüksusel Panga (tunnus 62401:001:2484) ning riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Varbla metskond 32 (tunnus 82602:001:0166) ja Varbla metskond 38 (tunnus 82602:001:0167), millede valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad Rammuka kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 2. plokiga. Aruandes moodustatud 3.-7. plokk asuvad Rammuka II uuringuruumi piires, 2. plokk on moodustatud väljapoole uuringuruumi piire katastriüksusele Panga. Aruandes on selgitatud, et katastripiiride korrigeerimise tulemusena on tekkinud olukord, kus käesoleva aruandega Rammuka II uuringuruumi piires moodustatud 3.-7. plokkide ning Rammuka kruusamaardlas arvel oleva 1. ploki vahele jääb kahe lahustükina kuni ca 13 m laiune ala, kus varu arvel ei ole. Lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest ning arvestades vajadust piirkond hilisemalt ühtselt korrastada moodustati aruandes 2. plokk väljapoole uuringuruumi piire. Aruandele on lisatud maaomaniku nõusolek. Katastripiiride korrigeerimise tulemusena jääb Rammuka II uuringuruumi teenindusala osaliselt naaberkatastriüksusele Panga (tunnus 62401:001:2484). Seetõttu moodustati uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lõunaserva Panga katastriüksusele ehitusliiva aktiivse tarbevaru 7. plokk varu kogusega 370 m³, mille arvele võtmisele on nõusoleku andnud maaomanik. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 31 kohaselt arvutatakse liiva- ja kruusavaru 1000 m³ täpsusega, siis esitatakse 7. plokk kinnitamiseks varu kogusega 0 tuh m³. Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad maaparandussüsteemiga Suurevälja (TTP-455) (maaparandussüsteemide kood 6111960020280002). Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus. Aruandes moodustatud varuplokid jäävad metsateest nr 8260418 Jäärumetsa-Kilgi tee kuni 20 m kaugusele. Aruandele on lisatud RMK kiri, mille kohaselt on metsatee teekaitsevööndi laius 20 m, varuplokkide moodustamisel on selle tingimusega arvestatud. Avalikus kasutuses olev kohaliku tee nr 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa äärmise sõiduraja telg jääb aruandes moodustatud varuplokkidest kuni 20 m kaugusele. Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 otsusega nr 60 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneeringu kohaselt on kohaliku tee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 m. Aruandes moodustatud varuplokk jääb teest lubatud kaugusele. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.08.2024 maavarade registris Rammuka kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Rammuka II uuringuruumi piires ja selle lähiümbruses arvutatud varu järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,09 ha – 3 tuh m³ (aruandes 2. plokk), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,48 ha – 219 tuh m³ (aruandes 3. plokk), 1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,79 ha – 269 tuh m³ (aruandes 4. plokk, allpool põhjavee taset, 3. ploki lamamis), 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 49 tuh m³ (aruandes 5. plokk), 1.5 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 131 tuh m³ (aruandes 6. plokk, allpool põhjavee taset, 5. ploki lamamis), 1.6 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,01 ha – 0 tuh m³ (aruandes 7. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0955) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks SKP Invest OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile ja Pärnu Linnavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2024-114 November 2024 Tellija: SKP Invest OÜ PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.08.2024) Juhataja: Erki Kõnd Geoloog: Peeter Lillak Geoloog: Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla X= 6473900, Y= 495800 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024). Kobras OÜ, Tartu 2024. Aruanne ühes köites. Tekst 24 lk, 16 tekstilisa, 2 graafilist lisa (2 leheküljel). EGF, Maa-amet, SKP Invest OÜ. Rammuka II uuringuruum asub Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas kahe lahustükil. Põhjapoolne lahustükk asub Varbla metskond 32 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0166, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 9,29 ha) katastriüksusel ja lõunapoolne lahustükk asub Varbla metskond 38 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0167, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 4,69 ha) katastriüksusel. Käesoleva töö käigus viidi 2024. aasta mais-juunis läbi Rammuka II uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus kaevati 2024. aasta mais Rammuka II uuringuruumi 11 kaevandit ning võeti 19 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Rammuka II uuringuruumis viie plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias:  Plokk 3 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 8,48 ha pindalal 219 tuh m3;  Plokk 4 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,79 ha pindalal 269 tuh m3 (ploki 3 lamamis);  Plokk 5 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 49 tuh m3;  Plokk 6 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 131 tuh m3 (ploki 5 lamamis);  Plokk 7 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,01 ha pindalal 0 tuh m3. Rammuka II uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad on:  plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 29,9% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 1,2%;  plokk 4 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 22,6% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,6%;  plokk 5 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 27,7% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 1,0%;  plokk 6 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 16,7% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,8%;  plokk 7 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 15,9% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 1,7%. KOBRAS OÜ PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Rammuka II uuringuruumi materjal vastab keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele. Uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 (ülalpool põhjavee taset) liiv on valdavalt halvasti sorteeritud materjal, s.t sõelavahemikes on eri terasuuruste osakaalud enam-vähem võrdsed. Kõige enam on siiski kesk- kuni ülijämekruusa (20 – 63 mm) ning kesk- kuni jämeliiva (0,25 – 1 mm) fraktsioone. Peenosist (>0,063 mm) on vähe (0,5 – 2,9%), kaalutud keskmisena 1,2%. Ploki 3 all lamava ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 4 liiv on oluliselt paremini sorteeritud, s.t domineerib sõelkõveras üks terasuurus. Plokk 4 liiv on valdavalt keskteraline (0,25 – 0,5 mm), jämepurru osas kõige domineerivam sõelavahemik on ülijämekruusa (40 – 63 mm) fraktsioonis. Peenosist (>0,063 mm) on veel vähem (0,4 – 1,1%, kaalutud keskmisena 0,6%) kui plokk 3 alal. Uuringuruumi lõunapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 (ülalpool põhjavee taset) liiv on pigem halvasti sorteeritud materjal, enim levinud terasuurused on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosist (>0,063 mm) on vähe (0,8 – 1,3%, kaalutud keskmisena 1,0%). Plokk 5 all lamav ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on üsna hästi sorteeritud materjal, domineerib selgelt 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv) terasuurus. Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lõunaservas asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 7 liiv on hästi sorteeritud materjal, milles domineerib 0,125 – 0,5 mm terasuurus (peen- kuni keskliiv) ja oluliselt vähem 40 – 63 mm terasuurus (ülijämekruus). Uuringuruumi liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ja teedeehituses. Jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 35 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Rammuka II uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Rammuka II uuringuruumi lääneserv kattub kolmes kohas kokku 0,39 ha ulatuses Rammuka kruusamaardla plokiga 2 EK aT (maht 1 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 2,2 m). Plokk 2 EK aT on moodustatud Maa-ameti poolt katastripiiride korrigeerimise tulemusena ning selle ploki varu eelpool antud pindalal on liidetud käesoleva aruandega moodustatud plokkide 3, 5 ja 7 varu hulka. Katastripiiride korrigeerimise tulemusena on tekkinud olukord, kus käesoleva aruandega Rammuka II uuringuruumi piires moodustatud varuplokkide 3 EL aT kuni 7 EL aT ning Rammuka kruusamaardlas arvel oleva ploki 1 EK aT vahele jääb kahe lahustükina kuni ca 13 m laiune ala, kuhu varu ei ole kinnitatud. Lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest ning arvestades vajadust piirkond hilisemalt ühtselt korrastada tehakse käesoleva aruandega ettepanek moodustada antud alale KOBRAS OÜ 3 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING väljaspool Rammuka II uuringuruumi piire varuplokk 2 EL aT (maht 3 tuh m3) kahe lahustükina kokku 0,09 ha pindalal. Uuringuruumist välja jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 liiv hästi sorteeritud materjal. Tegemist on peaasjalikult keskliivaga (0,25 – 0,5 mm terasuurus), mille jämepurru osis on paremini sorteeritud ning selgelt domineeriv terasuuruse vahemik puudub. Suurem jagu kruusast jääb vahemikku 30 – 63 mm. Plokk 2 EL aT materjali keskmised kvaliteedinäitajad on järgmised: kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 21,6% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 1,2%. Võtmesõnad: Pärnumaa, Pärnu linn, Rammuka kruusamaardla, Rammuka II uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 4 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 6 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 6 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 6 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 7 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 8 2.4. Geoloogiline uuritus ................................................................................................................ 10 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 10 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 12 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 13 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 17 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 20 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 20 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 21 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 21 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 22 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 23 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 24 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5 6. Rammuka II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7 8. Varasema uuringu laboriandmestik (EGF 8876). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/517044, 31.10.2022. Lisa 9 10. Rammuka II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 10 11. Rammuka II uuringuruumi uuritud maa korrastatuks tunnistamine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-129717-3, 15.10.2024. Lisa 11 12. Tee teekaitsevööndi ulatus. Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2024/4149, 28.06.2024. Lisa 12 13. Vastuskiri maaparandussüsteemi maa-alal maavaravaru arvele võtmise kohta. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/40088, 14.10.2024 Lisa 13 14. Maaomaniku nõusolek varu kinnitamiseks Panga katastriüksusel. Lisa 14 15. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 15 16. Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 16 Graafilised lisad 1. Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5242). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 5 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis SKP Invest OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 31.10.2022 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/517044 (tekstilisa 9) läbi Rammuka II uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Rammuka kruusamaardla idaosas paikneva Rammuka II uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Rammuka II uuringuruum asub Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka vallas kahel lahustükil. Põhjapoolne lahustükk asub Varbla metskond 32 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0166, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 9,29 ha) katastriüksusel ja lõunapoolne lahustükk asub Varbla metskond 38 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0167, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 4,69 ha) katastriüksusel. Kinnistute omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Põhjapoolse lahustüki pindala on 9,29 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala on 4,69 ha. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Rammuka II uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite rajamine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Maa-ametile) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Rammuka II uuringuruum asub Pärnumaa lääneosas Tõstamaa alevikust ca 8 km kaugusel loodes Rammuka külas metsamaal. Rammuka II uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 58°24’20’’ p.l. ja 23°55’41’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5242 (graafiline lisa 1. Rammuka II uuringuruumi varu arvutuse plaan). Uuringuruum piirneb põhjast Männa (katastriüksuse tunnus 82602:001:0101, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 7,46 ha) ja Varbla metskond 242 (katastriüksuse tunnus 82601:001:0368, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8,70 ha) katastriüksusega. Uuringuruumist ida suunda jääb 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee (katastriüksuse tunnus 82602:001:0077, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 5,98 ha) katastriüksus. Lõunast piirneb uuringuruum Männiku (katastriüksuse tunnus 82602:001:0102, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 10,74 ha) ning läänest Panga (katastriüksuse tunnus 62401:001:2484, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 12,54 ha) katastriüksusega. Uuringuruumi lahustükkide vahel asub Jäärumetsa-Kilgi tee (katastriüksuse tunnus 62401:001:0657, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 1323 m2) katastriüksus. KOBRAS OÜ 6 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Rammuka II uuringuruumi lääneserv kattub kolmes kohas kokku 0,39 ha ulatuses Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0955) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2, mille kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel on 2,2 m. Uuringuruum piirneb läänest Rammuka kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1 (kasuliku kihi keskmine paksus 2,2 m) ning AS K.A.T. & Ko Rammuka kruusakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/332833) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Rammuka II uuringuruumi teenindusala kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringualaga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Rammuka II uuringuruumi põhjapoolne lahustükk kattub Suurevälja(TTP-455) maaparandussüsteemiga (MS kood/ehitise kood 6111960020280/002). Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad vastuväited maaparandusehitistega kattuval ala Rammuka II uuringuruumis maavara aktiivse tarbevaru arvele võtmise osas (tekstilisa 13). Rammuka II uuringuruumi lahustükkide vahel kulgeb metsatee Jäärumetsa-Kilgi tee nr 8260418, mille äärmise sõiduraja servad jäävad uuringuruumi teenindusala piirist ca 0,5 – 1 m kaugusele. RMK kooskõlastustingimustest (tekstilisa 12) lähtudes moodustati varuplokkide piir Jäärumetsa-Kilgi metsatee kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m põhja ja lõuna suunas. Rammuka II uuringuruumi lõunapoolsema lahustüki idaservast ca 2 m ja põhjapoolsema lahustüki idaservast ca 5 m kaugusel kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee nr 8260413. Uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud endise Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 07.03.2008) kohaselt on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m. Selle nõudega on arvestatud uuringuruumi varuplokkide kontuurimisel. Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Rammuka II uuringuruumist ca 2,9 km edela suunas Põllu katastriüksusel (tunnus 82601:001:0379). 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Rammuka II uuringuruum Lääne-Eesti madaliku lõunaosas, kus maastiku kujunemisele on kõige rohkem mõju avaldanud tema paiknemine kunagise Läänemere liustikuvoolu toimele allunud paelaval ning jääpaisjärve- ja merevee pikaajalised ja korduvad üleujutused (Arold, 2005) [1]. Maapinna reljeef on tasane ning absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku ca 32,0 – 38,6 m. KOBRAS OÜ 7 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.3. Geoloogiline ehitus Rammuka II uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö 2024. aasta mais kaevatud 11 kaevandi (Ka-1...11, sügavusega 3,4 – 8,0 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Samuti on kasutatud Inseneribüroo Steiger OÜ 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud seitsme kaevandi (K-5...6, K-13...15 ning K-17...18; sügavusega 1,9 – 5,3 m) andmeid. Rammuka II uuringuruumi kattekihi moodustab muld (huumus/kasvukiht, Q2_s: mustjaspruuni värvi, lõimiselt liivane või savikas) ja selle all lamav orgaanikasegune liiv (Q2_a: tume- või oranžikaspruuni värvi). Kattekihi paksus on uuringuruumi alal 0,3 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,6 m (mõlemal lahustükil). Rammuka II kasuliku kihi moodustab uuringuruumis jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg). Kruus on helehalli, beeži või kollakasbeeži värvi ja sisaldab nii suuremal määral karbonaatseid ja vähemal määral kristalliinseid veeriseid ja munakaid. Mõnes kaevandis oli kristaliinsete ja karbonaatsete veeriste ja munakate osakaal enam-vähem võrdne. Liiva komponent on uuringualal peene- kuni jämeteraline. Kruusa lamamis esineb liiv, mis sisaldab jämepurdset materjali oluliselt vähem, on halli kuni beeži värvi, terasuuruselt peene- kuni keskteraline ja valdavalt ühtlane. Kruusakihi paksus uuringualal uuringusügavuses oli 2,1 – 5,6 m, liivakihi paksus oli 2,0 – 3,7 m. Kasuliku kihi keskmine paksus uuringualal oli uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil 5,3 m ja lõunapoolsel lahustükil 3,8 m. Kasulik kiht läbiti Rammuka II uuringuruumis ainult kaevandis Ka-3, teises uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab uuringuruumis jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg, kollakasbeež, sitkeplastne). Kasuliku kihi lamamini jõuti Rammuka II uuringuruumis üksnes kaevandis Ka-3, kus maapinnast 3,0 m sügavusel läbiti liivsavi kiht 0,4 m ulatuses. 2017. aastal tehtud uuringuga jõuti kasuliku kihi lamamini uuringupunktis K-13, K-18, K-14, K-6 ja K-5, kus jääjärvelisest saviliivast kuni liivsavist (Q1jrVr_lg, halli värvi) või liustikulisest saviliivmoreenist (Q1jrVr_g, beeži värvi, ülipeeneteralise liivaga, kruusaga) kasuliku kihi lamam avati 0,65 – 4,1 m sügavusel maapinnast. KOBRAS OÜ 8 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. KOBRAS OÜ 9 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Rammuka kruusamaardlas on varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil teinud 2017. aastal Inseneribüroo Steiger OÜ Rammuka uuringuruumis (pindala 20,69 ha). [3] Uuringu käigus rajati uuringuruumi teenindusalale 17 kaevandit ja üks seinapuhastus. Kasulikust kihist võeti kokku 17 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks, 4 proovi liiva filtratsioonimooduli määramiseks ja 1 koondproov kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste katsetamiseks. 2017. a geoloogilise uuringu andmetele tuginedes oli uuringuruumis katendi paksus 0,3 – 0,7 m (keskmiselt 0,4 m), mis koosnes huumuskihist ja/või oranžikast orgaanikarikkast liivast, mis sisaldas vähesel määral kruusa. Kasulik kiht oli esindatud liivaka kruusaga, mis oli vähetolmune, hall ning karbonaatne, ümardunud ja terasuurusega 20 – 70 mm, vähemal määral levis kruusakas eriteraline liiv ning peenliiv, mis oli kollakas-oranž. Kasuliku kihi paksus varieerus kaevandites 0,0 – 4,7+ m vahemikus. Kasuliku kihi lamamiks oli lliivsavi/saviliiv ja saviliivmoreen. Kasuliku kihi paksus oli suurem uuringuruumi põhja-, kirde- ja idaosas. Lõuna- ja edelaosas puudus enamikes uuringupunktides kasulik kiht täielikult. Uuringuaruandes anti soovitus uurida tulevikus riigimaad, mis külgneb Rammuka uuringuruumiga kirdes (Varbla metskond 32 katastriüksus), kus maapinna absoluutkõrgus ulatub 39 meetrini. Eelduste kohaselt leidub seal kruusa ja kruusakat liiva, mis on sarnane 2017. aasta uuringu kirdepoolsetes kaevandites proovitud materjaliga. Geoloogilise uuringu tulemusena moodustas Maa-ameti peadirektor 23. jaanuari 2018 käskkirjaga nr 1-1/18/80 Rammuka kruusamaardla ning kinnitas ehituskruusa aktiivse tarbevaru pindalal 12,33 ha – 272 tuh m3 (plokk 1) sh 111 tuh m3 allpool põhjavee taset. Arvele võetud varu savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 3,0% ning kruusa (>5 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 36,2%. Liiva komponent on peeneteraline (peensusmoodul 1,9). Varu uuriti ja võeti arvele keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 44 nõudeid järgides. Keskkonnaamet andis 30.04.2019 aktsiaseltsile K.A.T. & Ko maavara kaevandamise loa L.MK/332833 ehituskruusa kaevandamiseks Rammuka kruusakarjääris (kaevandatav varu 257 tuh m3). Kaevandamisloa andmise protsessi käigus eraldas Maa-amet katastripiiride korrigeerimise tulemusena ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 2 pindalaga 0,39 ha ja varu mahuga 1 tuh m3. 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2024. aasta mais-juunis REIB OÜ geodeet I. Hein (graafiline lisa 1. Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Rammuka II uuringuruumi 2024. aasta mais kokku 11 kaevandit (Ka-1...11), sügavusega 3,4 – 8,0 mja kogumetraažiga 69,4 m (tekstilisa 1). Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Hitachi Zaxis 180LC. Rammuka II uuringuruumi 2024. aastal rajatud uuringupunktide vahekaugus on 61 – 191 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt KOBRAS OÜ 10 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 19 proovi. Uuringupunktides võeti keskmestatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali purunemiskindlus Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2), lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kruusa purunemiskindlus määrati ühes koondproovis Los Angelese katsel 10-14 mm suurusega killustiku fraktsioonist. Rammuka II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitusliiva varu. 2024. aasta mais rajatud uuringupunktide ning varasema geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale neli geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi alal üksnes kaevandis Ka-3. Ülejäänud varu arvutuse alal jätkub kasulik kiht sügavuse suunas, kaevandid rajati ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. Inseneribüroo Steiger OÜ 2017. aasta uuringu (EGF 8876) käigus võetud proovide andmete puhul (tekstilisa 8) kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Kokku teisendati kümme proovi, millest üheksa loeti usaldusväärselt klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 6 või 7. Üheksa usaldusväärselt klassifitseeritud proovi moodustavad 92% arvutuslikult teisendatud proovide pikkusest. Usaldusväärselt klassifitseeritud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Rammuka II uuringuruumi lääneservas ning nende andmeid kasutati ploki 2, EL aT, 3 EL aT, 5 EL aT, 6 EL aT ja 7 El aT maavara kvaliteedi määramisel (tekstilisa 6). KOBRAS OÜ 11 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Rammuka II uuringuruumis viie plokina:  plokk 3 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 8,48 ha pindalal 219 tuh m3;  plokk 4 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,79 ha pindalal 269 tuh m3;  plokk 5 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 49 tuh m3;  plokk 6 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 131 tuh m3;  plokk 7 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,01 ha pindalal 0 tuh m3. Lisaks on materjali kvalitatiivne iseloomustus antud ja tarbevaru arvutatud käesoleva töö käigus ühe plokina väljaspool Rammuka II uuringuruumi:  plokk 2 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,09 ha pindalal 3 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (ülalpool põhjavee taset) asub uuringuruumi põhjapoolse lahustüki alal, v.a selle äärmises loodeosas, kus kasulik kiht puudus. Ehitusliiva plokk 4 asub ruumiliselt plokk 3 lamamis, pindalaliselt asub plokk 4 uuringuruumi põhjapoolse lahustüki alal samades piirides plokiga 3, v.a selle lääneosas, kus kogu kasulik kiht asub vaid ülalpool uuringuaegset keskmist põhjavee taset. Ehitusliiva plokk 5 (ülalpool põhjavee taset) ja plokk 6 (allpool põhjavee taset) asuvad uuringuruumi lõunapoolse lahustüki alal, mõlemad plokid asuvad pindalaliselt samades piirides, ruumiliselt asub plokk 6 ploki 5 lamamis. Ploki 4 ja 6 alumine piir on arvutatud põhjavee keskmise veetaseme järgi absoluutkõrgusele 31,3 m. Katastripiiride korrigeerimise tulemusena jääb Rammuka II uuringuruumi teenindusala osaliselt naaberkatastriüksusele (Panga kü, tunnus 62401:001:2484). Seega moodustatakse uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lõunaserva Panga katastriüksusele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 moodustamisele ja arvele võtmisele on nõusoleku andnud maaomanik (tekstilisa 14). Vastavalt RMK kooskõlastustingimusele (tekstilisa 12) moodustati varuplokkide piir Jäärumetsa-Kilgi metsatee nr 8260418 kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m põhja ja lõuna suunas. Samuti moodustati varuplokkide piir Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee nr 8260413 kruuskatte servast vähima KOBRAS OÜ 12 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING kaugusega 20 m vastavalt uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud endise Tõstamaa valla üldplaneeringuga kehtestatud kohaliku maantee kaitsevööndi laiuse nõudele. Ehitusliiva plokk 3 kuni 7 on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjal kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Käesoleva uuringu kaevandid Ka-7...9, samuti 2017. aastal rajatud kuus kaevandit (K-5, K-14, K-15, K-17 ja K-18) jäävad moodustatud varuplokkide piiridest välja, kuid nende andmeid kasutati kasuliku kihi paksuse ja kvaliteedi hindamiseks. 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandi K-13 andmeid kasutati geoloogilise läbilõike kirjeldamiseks, seal kasulik kiht puudus. Rammuka II uuringuruumi lääneserv kattub kolmes kohas kokku 0,39 ha ulatuses Rammuka kruusamaardla plokiga 2 EK aT (maht 1 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 2,2 m). Plokk 2 EK aT on moodustatud Maa-ameti poolt katastripiiride korrigeerimise tulemusena ning selle ploki varu eelpool antud pindalal on liidetud käesoleva aruandega moodustatud plokkide 3, 5 ja 7 varu hulka Katastripiiride korrigeerimise tulemusena on tekkinud olukord, kus käesoleva aruandega Rammuka II uuringuruumi piires moodustatud varuplokkide 3 EL aT kuni 7 EL aT ning Rammuka kruusamaardlas arvel oleva ploki 1 EK aT vahele jääb kahe lahustükina kuni ca 13 m laiune ala, kuhu varu ei ole kinnitatud. Lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest ning arvestades vajadust piirkond hilisemalt ühtselt korrastada tehakse käesoleva aruandega ettepanek moodustada antud alale väljaspool Rammuka II uuringuruumi piire varuplokk 2 EL aT (maht 3 tuh m3) kahe lahustükina kokku 0,09 ha pindalal. Panga katastriüksuse omanik on andnud nõusoleku varuploki moodustamiseks (tekstilisa 14). Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Rammuka II uuringuruumis kruus ja liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 19 proovi andmeid ning Inseneribüroo Steiger OÜ kuuest kaevandist (K-5...6, K-14...15, K-17...18) võetud üheksa proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised: KOBRAS OÜ 13 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 19 proovi, millest 11 proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ja üheksa proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ning purunemiskindluse kategooria järgi ehituskruusa nõuetele. Inseneribüroo Steiger OÜ 2017. a uuringu käigus võetud kõik üheksa proovi vastasid lõimiseandmete arvutusliku teisendamise järgselt ehitusliiva nõuetele. Materjal uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil ülalpool põhjavee taset (plokk 3) on esindatud üheksa prooviga, millest kolm proovi vastavad kruusa (>31,5 mm) ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse alusel ehituskruusa ja kuus proovi ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Kuuest ehitusliiva proovist neli on võetud 2017. a uuringu käigus ning neile on tehtud arvutuslik teisendus vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Materjal uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil allpool põhjavee taset (plokk 4) on esindatud kaheksa prooviga, millest kaks proovi vastavad kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel ehituskruusa ja kuus proovi ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Materjal uuringuruumi lõunapoolsel lahustükil ülalpool põhjavee taset (plokk 5) on esindatud nelja prooviga, millest kolm proovi vastavad kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse poolest ehitusliiva ja üks proov ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kõik kolm ehitusliiva proovi on võetud 2017. a uuringu käigus ning neile on tehtud arvutuslik teisendus vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Materjal uuringuruumi lõunapoolsel lahustükil allpool põhjavee taset (plokk 6) on esindatud seitsme prooviga, millest kuus proovi vastavad kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse poolest ehitusliiva ja üks proov ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kuuest ehitusliiva proovist kaks on võetud 2017. a uuringu käigus ning neile on tehtud arvutuslik teisendus vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 KOBRAS OÜ 14 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING § 48. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Materjal uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lõunaservas ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 alal on esindatud nelja ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava prooviga. Kõik proovid on võetud 2017. a uuringu käigus ning neile on tehtud arvutuslik teisendus vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Materjal Rammuka II uuringuruumist välja jääval ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 alal on esindatud kolme ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava prooviga. Kõik proovid on võetud 2017. a uuringu käigus ning neile on tehtud arvutuslik teisendus vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48. Ploki kvaliteedi määramisel kasutatud proovide kaalutud keskmise kruusa ning savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Uuringuruumi kruusast saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 35 (tekstilisa 7) ehk purunemiskindluse kategooria on LA35, seega vastab uuringuruumi jämepurdmaterjal ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Rammuka II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Rammuka II uuringuruumi (plokk 3...7) ning väljaspool uuringuruumi asuva ploki 2 laboranalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Rammuka II uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad. Näitaja Rammuka II uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,5 43,9 29,9 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 56,1 92,5 70,1 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 2,9 1,2 Looduslik materjal ploki 4 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 53,7 22,6 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 46,3 100,0 77,4 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,1 0,6 Looduslik materjal ploki 5 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 15,5 48,1 27,7 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,9 84,5 72,3 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,8 1,3 1,0 KOBRAS OÜ 15 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Tabel 1 jätk. Looduslik materjal ploki 6 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 48,2 16,7 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,8 100,0 83,3 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,2 0,8 Looduslik materjal ploki 7 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,5 26,2 15,9 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 73,8 92,5 84,1 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,0 2,9 1,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires (väljaspool Rammuka II uuringuruumi piire) Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 15,1 24,3 21,6 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 75,7 84,9 78,4 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,0 1,4 1,2 Rammuka II uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 (ülalpool põhjavee taset) liiv on valdavalt halvasti sorteeritud materjal, s.t sõelavahemikes on eri terasuuruste osakaalud enam-vähem võrdsed. Kõige enam on siiski kesk- kuni ülijämekruusa (20 – 63 mm) ning kesk- kuni jämeliiva (0,25 – 1 mm) fraktsioone. Peenosist (>0,063 mm) on vähe (0,5 – 2,9%), kaalutud keskmisena 1,2%. Ploki 3 all lamava ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 liiv on oluliselt paremini sorteeritud, s.t domineerib sõelkõveras üks terasuurus. Plokk 4 liiv on valdavalt keskteraline (0,25 – 0,5 mm), jämepurru osas kõige domineerivam sõelavahemik on ülijämekruusa (40 – 63 mm) fraktsioonis. Peenosist (>0,063 mm) on veel vähem (0,4 – 1,1%, kaalutud keskmisena 0,6%) kui plokk 4 alal. Uuringuruumi lõunapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (ülalpool põhjavee taset) liiv on pigem halvasti sorteeritud materjal, enim levinud terasuurused on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosist (>0,063 mm) on vähe (0,8 – 1,3&%, kaalutud keskmisena 1,0%). Plokk 5 all lamav ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 liiv on üsna hästi sorteeritud materjal, domineerivad selgelt 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lõunaservas asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 liiv on hästi sorteeritud materjal, milles domineerib 0,125 – 0,5 mm terasuurus (peen- kuni keskliiv) ja oluliselt vähem 40 – 63 mm terasuurus (ülijämekruus). Uuringuruumist välja jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 liiv on samuti hästi sorteeritud materjal. Tegemist on peaasjalikult keskliivaga (0,25 – 0,5 mm terasuurus), mille jämepurru osis on KOBRAS OÜ 16 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING paremini sorteeritud ning selgelt domineeriv terasuuruse vahemik puudub. Suurem jagu kruusast jääb vahemikku 30 – 63 mm. Uuringuruumi liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ja teedeehituses. Jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 35 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Rammuka II uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. 4.2. Varu arvutus Rammuka II uuringuruumi varu on arvutatud viie plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ja 5 (varu ülalpool põhjavee taset) ning plokk 4 ja 6 (varu allpool põhjavee taset). Lisaks neile on arvutatud varu Rammuka II uuringuruumi piiresse ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülal- ja allpool põhjavee taset) ning väljaspoole Rammuka II uuringuruumi piire arvutatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu ülal- ja allpool põhjavee taset). Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 6). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. KOBRAS OÜ 17 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). KOBRAS OÜ 18 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Rammuka II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Rammuka II uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. Varu arvutuse tulemus: Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 8,48 ha pindalal kokku 219 153 m3 (219 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 219 153 m3 : 84 831 m2 = 2,6 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,79 ha pindalal kokku 269 065 m3 (269 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 269 065 m3 : 77 898 m2 = 3,4 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal kokku 49 472 m3 (49 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 49 472 m3 : 41 705 m2 = 1,2 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal kokku 130 646 m3 (131 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 130 646 m3 : 41 705 m2 = 3,1 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,01 ha pindalal kokku 370 m3 (0 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 370 m3 : 88 m2 = 4,2 m. KOBRAS OÜ 19 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Kattekihi moodustab Rammuka II uuringuruumis muld ja orgaanilise ainega liiv. Kattekihi maht uuringuruumi põhjapoolsel lahustükil pindalal 8,48 ha on 52 625 m3 (53 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 52 625 m3 : 84 831 m3 = 0,6 m). Kattekihi maht uuringuruumi lõunapoolsel lahustükil pindalal 4,17 ha on 25 673 m3 (26 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 25 673 m3 : 41 705 m3 = 0,6 m). Katastripiiride korrigeerimise tulemusena on tekkinud olukord, kus käesoleva aruandega Rammuka II uuringuruumi piires moodustatud varuplokkide 3 EL aT kuni 7 EL aT ning Rammuka kruusamaardlas arvel oleva ploki 1 EK aT vahele jääb kahe lahustükina kuni ca 13 m laiune ala, kuhu varu ei ole kinnitatud. Lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest ning arvestades vajadust piirkond hilisemalt ühtselt korrastada tehakse käesoleva aruandega ettepanek moodustada antud alale väljaspool Rammuka II uuringuruumi piire varuplokk 2 EL aT kahe lahustükina kokku 0,09 ha pindalal. Panga katastriüksuse omanik on andnud nõusoleku varuploki moodustamiseks (tekstilisa 14). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,09 ha pindalal kokku 2755 m3 (3 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 2755 m3 : 904 m2 = 3,0 m. Kattekihi maht plokk 2 alal pindalal 0,09 ha on 542 m3 (1 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 542 m3 : 904 m3 = 0,6 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Rammuka II uuringuruumi moodustavad kaks lahustükki, mis paiknevad lähimas punktis teineteisest ca 44 m kaugusel. Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2024. a maikuus põhjavesi kõigis 11 kaevandis, maapinnast 1,0 – 4,7 m sügavusel, abs. kõrgusel 28,4 – 32,7 meetrit. 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus avati maikuus põhjavesi kõigis käesolevas töös kasutatud seitsmes kaevandis maapinnast 1,3 – 4,0 m sügavusel, abs. kõrgusel 31,7 – 35,5 meetrit. 2024. aasta mais ja juunis tehtud geodeetiliste mõõdistamistööde ajal fikseeriti veetase Rammuka II uuringuruumist lääne suunas Rammuka kruusakarjääri alal asuvas kahes tiigis abs. kõrgusel 32,3 m ja 33,62 m. Arvestades, et maapinna ja veepeegli lang on ida suunas, määratakse põhjavee tase Rammuka II uuringuruumis mõõdetud veetasemete keskmise tulemuse järgi, milleks on 31,3 m abs. 4.4. Mäendustingimused Rammuka II uuringuruumi mäetehnilised tingimused mõlema lahustüki alal on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke (0,3 – 0,8 m). Maavarakihi paksus on vahemikus 1,4 – 7,3 m ja varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. KOBRAS OÜ 20 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Ülalpool põhjavee taset on maavarakihi paksus on kuni 0,8 – 5,4 m ning seda on võimalik kaevandada ühes astmes. Allpool põhjavee taset on maavarakihi paksus kuni 4,6 m ning seda on võimalik samuti kaevandada ühes astmes pika noolega ekskavaatoriga. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada uuringuruumi läbivat Jäärumetsa-Kilgi kruuskattega teed nr 8260418, mis ühendab tulevast karjääri vahetult idas ristuva kohaliku Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa teega nr 8260413. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu, mis asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt osaliselt mäeeraldis metsastatakse (uuringuruumi põhjapoolse lahustüki lääneservas), ülejäänud karjääriosadele kujunevad veekogud (kummagi lahustüki kohta üks). 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Rammuka II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Tõhela-Ernistu looduskaitseala Rammuka sihtkaitsevöönd (EELIS kood KLO1101937) asub lähimas punktis uuringuruumist ca 185 m kaugusel ida suunas. Tõhela-Ernistu looduskaitsealaga osaliselt samades piirides asub Nätsi-Võlla linnuala (EELIS kood RAH0000117), mis asub uuringuruumist lähimas punktis ca 215 m kaugusel kirdes suunas. Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja looduskaitsealale. Geoloogilise uuringu käigus kaevatud kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Rammuka II uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). KOBRAS OÜ 21 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt karjääriala osaliselt metsastatakse ja osale karjäärialale kujuneb veekogu. Vastavalt kooskõlastusele (tekstilisa 12) näeb RMK kaevandamise tulemusel tekkivat veekogu ja selle ranna-ala tulevikus võimaliku külastuskorraldusliku objektina. KOBRAS OÜ 22 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli SKP Invest OÜ tellimusel välja selgitada Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas asuva Rammuka II uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru Rammuka II uuringuruumis viie plokina:  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 8,48 ha pindalal 219 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,79 ha pindalal 269 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 49 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 131 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,01 ha pindalal 0 tuh m3. Rammuka II uuringuruumi lääneserv kattub kolmes kohas kokku 0,39 ha ulatuses Rammuka kruusamaardla plokiga 2 EK aT (maht 1 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 2,2 m). Plokk 2 EK aT on moodustatud Maa-ameti poolt katastripiiride korrigeerimise tulemusena ning selle ploki varu eelpool antud pindalal on liidetud käesoleva aruandega moodustatud plokkide 3, 5 ja 7 varu hulka. Katastripiiride korrigeerimise tulemusena on tekkinud olukord, kus käesoleva aruandega Rammuka II uuringuruumi piires moodustatud varuplokkide 3 EL aT kuni 7 EL aT ning Rammuka kruusamaardlas arvel oleva ploki 1 EK aT vahele jääb kahe lahustükina kuni ca 13 m laiune ala, kuhu varu ei ole kinnitatud. Lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest ning arvestades vajadust piirkond hilisemalt ühtselt korrastada tehakse käesoleva aruandega ettepanek moodustada antud alale väljaspool Rammuka II uuringuruumi piire varuplokk 2 EL aT (maht 3 tuh m3) kahe lahustükina kokku 0,09 ha pindalal. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 23 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 26.07.2024). [2] 3. Simmer, K., Mikkelsaar, K., Uppin, M. Pärnu maakonna Rammuka uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2017. a). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2017. (EGF aruande nr 8876). [3] KOBRAS OÜ 24 PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 25 FORMTEXT T anel Mäger Kobras OÜ t [email protected] FORMTEXT Teie FORMTEXT 03 .0 6 .20 2 4 nr FORMTEXT 1-2/258 FORMTEXT Meie FORMTEXT (digiallkirja kuupäev) nr FORMTEXT 3-1.1/202 4 / 4149 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X XX X FORMTEXT T ee teekaitse vöönd i ulatus FORMTEXT Austatud FORMDROPDOWN FORMTEXT Mäger Annate teada ,et koostate SKP Invest OÜ tellimusel Rammuka II uuringuruumis geoloogilise uuringu aruannet , millega soovitakse arvele võtta Rammuka kruusamaardla täiendav varu. Uuringuruum , mis koosneb kahest lahustükist ,mille vahel kulgeb RMK hallatav Jäärumetsa -Kilgi tee (katastritunnus 62401:001:06 57) . Olete esitanud taotluse Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) saamaks teada kui lai on eelnimetatud tee teekaitsevöönd ning milliste tingimustega peaksi t e plokkide moodustamisel arvestama . RMK on tutvunud esitatud materjalidega ja määrab Jäärumetsa-Kilgi tee teekaitsevööndi laiuseks 20 ( kakskümmend ) meetri t mõõdetuna tee servast . Varup lokkide moodustamisel tuleks arvestada asjaoluga , et RMK näeb kaevandamise tulemuse l tekkivat veekogu ja selle ranna-ala tulevikus võimaliku külastuskorraldusliku objektina . FORMTEXT Lugupidamisega FORMDROPDOWN FORMTEXT Heiki Ärm FORMTEXT Edela regiooni metsaülem FORMTEXT 5031423 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2024-366 Aprill 2025 Tellija: SKP Invest OÜ PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, RAMMUKA KÜLA RAMMUKA KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla X= 6473900, Y= 495800 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Rammuka kruusamaardla kruusamaardla Rammuka liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pattina küla, Varbla metskond 32 (kü 82602:001:0166), Varbla metskond 38 (kü 82602:001:0167) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ..........................................................................6 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................11 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 13 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 11.12.2024. a korraldus nr 1-17/24/2440. 2. Rammuka kruusamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.08.2024). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 14.06.2024 kiri nr 3-1.1/2024/3634. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka kruusamaardlas (registrikaardi nr 0955) Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3, 4, 5 ja 6 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 11.12.2024. a. korraldusega nr 1-17/24/2440 aruandes „Rammuka kruusamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)“ (EGF aruande nr 9929) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Peamiselt plaanib SKP Invest OÜ kasutada Rammuka liivakarjääri materjali Pärnu maakonda riigi eriplaneeringutega kavandatavate mastaapsete taastuvenergia ja kaitsetööstuse objektide ehitustegevuse varustamiseks. Lääneranna Vallavolikogu kehtestas 27.02.2025. a otsusega nr 219 osaliselt tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alal 2.1 Planeeringuga on määratud ehitusõigus 19 elektrituuliku püstitamiseks. Eelvaliku ala 2 suurusega 448 ha asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil ning jääb taotletavast Rammuka liivakarjäärist ca 8 km kaugusele loode suunda. Vabariigi Valitsusel on 2025. aprillis valminud korralduse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kaitsetööstuspargi rajamiseks sobivaks alad nimetusega Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli.2 Kaitsetööstuspargi eelvalikuala Pärnu 1 suurusega 204 ha asub Ermistu küla territooriumil ning jääb taotletavast Rammuka liivakarjäärist ca 8 km kaugusele ida suunda. Lääneranna valla tuuleparkide eelvalikuala 2 ning kaitsetööstuspargi eelvalikuala Pärnu 1 jäävad taotletava karjääri lähipiirkonda ning karjääri materjal on sobilik mõlema objekti baastaristu (ligipääsuteed, tuulikute ning hoonete alused jm) väljaehitamiseks. Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Taastuvenergia ja kaitsetööstuse objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Rammuka liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Virtsu ja Lihula suunal). Lisaks liivale on karjääris valikkaevandamisel võimalik toota kvaliteetse ehituskruusa tooteid, mis purunemiskindluse põhjal sobivad kasutamiseks kruusateede eri kihtide ehitamiseks, samuti on võimalik toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise 1 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas. Lääneranna Vallavolikogu 27.02.2025. a otsus nr 219. 2 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine eelvalikualade Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Rammuka liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Rammuka liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub kahe lahustükina Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas Varbla metskond 32 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0166, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 9,28 ha) katastriüksusel ja Varbla metskond 38 (katastriüksuse tunnus 82602:001:0167, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 4,69 ha) katastriüksusel. Kinnistute omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki pindala on 8,48 ha ja lõunapoolse lahustüki suurus 4,17 ha (kokku 12,65 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki pindala on 8,57 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha (kokku 12,74 ha). Rammuka liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°24’20’’ p.l. ja 23°55’41’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5242 (graafiline lisa 1. Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletav Rammuka liivakarjäär piirneb põhjast Männa (katastriüksuse tunnus 82602:001:0101, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 7,46 ha) ja Varbla metskond 242 (katastriüksuse tunnus 82601:001:0368, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8,70 ha) katastriüksusega. Lõunast piirneb liivakarjäär Männiku (katastriüksuse tunnus 82602:001:0102, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 10,75 ha) ning läänest Panga (katastriüksuse tunnus 62401:001:2484, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 12,54 ha) katastriüksusega. Taotletava liivakarjääride lahustükkide vahel asub Jäärumetsa-Kilgi tee (katastriüksuse tunnus 62401:001:0657, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 1323 m2) katastriüksus. Rammuka liivakarjääri põhjapoolne lahustükk piirneb lääne suunast ja lõunapoolne lahustükk lääne ja kirde suunast Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0955) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2, mille kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel on 3,0 m. Liivakarjääri põhjapoolne lahustükk piirneb edela suunast Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 7, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 4,2 m. Taotletava Rammuka liivakarjääri vahetusse lähedusse jääb läänes Rammuka kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 2,2 m. Varuplokil 1 asub Aktsiaselts K.A.T. & Ko Rammuka kruusakarjääri (kaevandamisloa nr L.MK/332833, kehtib kuni 29.04.2034) mäeeraldis pindalaga 11,94 ha ning selle teenindusmaa pindalaga 15,52 ha. Rammuka liivakarjäär kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringualaga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Taotletava Rammuka liivakarjääri põhjapoolne lahustükk kattub Suurevälja (TTP-455) maaparandussüsteemiga (MS kood/ehitise kood 6111960020280/002), mis on rajatud 1978. aastal liigniiske metsamaa kuivendamiseks. Maaparandusehitisega kattuval karjäärialal maaparandussüsteemi rajatised puuduvad. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Rammuka liivakarjääri lahustükkide vahel, 20 m kaugusel mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist kulgeb metsatee Jäärumetsa-Kilgi tee nr 8260418. Rammuka liivakarjääri lõunapoolsema lahustüki idaservast ca 20 m ja põhjapoolsema lahustüki idaservast ca 20 m kaugusel kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee nr 8260413. Hetkel kehtiva endise Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 07.03.2008) kohaselt on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m. Selle nõudega arvestati geoloogilise uuringu käigus varuplokkide kontuurimisel ning käesoleva taotluse koostamisel. Maa-ameti eluhoonete andmekogu3 põhjal asub lähim majapidamine Rammuka liivakarjäärist ca 2,5 km kaugusel lääne suunas Kundali katastriüksusel (tunnus 86301:007:0050). Maastikuliselt paikneb Rammuka liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku lõunaosas, kus maastiku kujunemisele on kõige rohkem mõju avaldanud tema paiknemine kunagise Läänemere liustikuvoolu toimele allunud paelaval ning jääpaisjärve- ja merevee pikaajalised ja korduvad üleujutused.4 Maapinna reljeef on tasane ning absoluutne kõrgus karjääri piirkonnas jääb vahemikku ca 32,0 – 38,6 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Rammuka kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kahel korral: 2017. ja 2024. aastal. 2017. aastal tegi Inseneribüroo Steiger OÜ geoloogilise uuringu Rammuka uuringuruumis (pindala 20,69 ha).5 Uuringu käigus rajati uuringuruumi teenindusalale 17 kaevandit ja üks seinapuhastus. Kasulikust kihist võeti kokku 17 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks, 4 proovi liiva filtratsioonimooduli määramiseks ja 1 koondproov kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste katsetamiseks. 2017. a geoloogilise uuringu andmetele tuginedes oli uuringuruumis katendi paksus 0,3 – 0,7 m (keskmiselt 0,4 m), mis koosnes huumuskihist ja/või oranžikast orgaanikarikkast liivast, mis sisaldas vähesel määral kruusa. Kasulik kiht oli esindatud liivaka kruusaga, mis oli vähetolmune, hall ning karbonaatne, ümardunud ja terasuurusega 20 – 70 mm, vähemal määral levis kruusakas eriteraline liiv ning peenliiv, mis oli kollakas-oranž. Kasuliku kihi paksus varieerus kaevandites 0,0 – 4,7+ m vahemikus. Kasuliku kihi lamamiks oli liivsavi/saviliiv ja saviliivmoreen. Kasuliku kihi paksus oli suurem uuringuruumi põhja-, kirde- ja idaosas. Lõuna- ja edelaosas puudus enamikes uuringupunktides kasulik kiht täielikult. Uuringuaruandes anti soovitus uurida tulevikus riigimaad, mis külgneb Rammuka uuringuruumiga kirdes (Varbla metskond 32 katastriüksus), kus maapinna absoluutkõrgus ulatub 39 meetrini. Eelduste kohaselt leidub seal kruusa ja kruusakat liiva, mis on sarnane 2017. aasta uuringu kirdepoolsetes kaevandites proovitud materjaliga. 3 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 16.07.2024). 4 Eesti maastikud. Ivar Arold. Tartu 2005. 5 Pärnu maakonna Rammuka uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8876). Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 2024. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Rammuka II uuringuruumis.6 Uuringu käigus rajati alale 11 kaevandit sügavusega 3,4 – 8,0 m ja võeti 19 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas uuringuruumis liiv ja kruus. Proovidest vastas 11 proovi ehitusliiva nõuetele ja kaheksa proovi ehituskruusa nõuetele. Lisaks neile kasutati kasuliku kihi kvaliteedi määramiseks üheksat proovi 2017. a tehtud geoloogilisest uuringust. Töö tulemusena kinnitati Rammuka kruusamaardla täiendavad ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid. Maa- Maa-ameti peadirektori korraldus 11. detsember 2024 nr 1- 1-17/24/2440. Pärnu maakonna Rammuka kruusamaardla registrikande muutmine: muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.08.2024 maavarade registris Rammuka kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Rammuka II uuringuruumi piires ja selle lähiümbruses arvutatud varu järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,09 ha – 3 tuh m³ (aruandes 2. plokk), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,48 ha – 219 tuh m³ (aruandes 3. plokk), 1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,79 ha – 269 tuh m³ (aruandes 4. plokk, allpool põhjavee taset, 3. ploki lamamis), 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 49 tuh m³ (aruandes 5. plokk), 1.5 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 131 tuh m³ (aruandes 6. plokk, allpool põhjavee taset, 5. ploki lamamis), 1.6 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,01 ha – 0 tuh m³ (aruandes 7. plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Rammuka liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta mais kaevatud 11 kaevandi (Ka-1…11, sügavusega 3,4 -8,0 m) andmete põhjal. Samuti on kasutatud Inseneribüroo Steiger OÜ 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud seitsme kaevandi (K-5...6, K-13...15 ning K-17...18; sügavusega 1,9 – 5,3 m) andmeid. Rammuka liivakarjääri kattekihi moodustab muld (huumus/kasvukiht, Q2_s: mustjaspruuni värvi, lõimiselt liivane või savikas) ja selle all lamav orgaanikasegune liiv (Q2_a: tume- või oranžikaspruuni värvi). Kattekihi paksus on karjäärialal 0,3 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,6 m (mõlemal lahustükil). Rammuka liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg). Kruus on helehalli, beeži või kollakasbeeži värvi ja sisaldab nii suuremal määral karbonaatseid ja vähemal määral kristalliinseid veeriseid ja munakaid. Mõnes kaevandis oli kristaliinsete ja karbonaatsete veeriste ja munakate osakaal enam-vähem võrdne. Liiva komponent on liivakarjääris peene- kuni jämeteraline. Kruusa lamamis esineb liiv, mis sisaldab jämepurdset materjali oluliselt vähem, on halli kuni beeži värvi, terasuuruselt peene- kuni keskteraline ja valdavalt ühtlane. Kruusakihi paksus uuringualal uuringusügavuses oli 2,1 – 5,6 m, liivakihi paksus oli 2,0 – 3,7 m. Kasuliku kihi keskmine paksus oli liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil 5,3 m ja lõunapoolsel lahustükil 3,8 m. Kasulik kiht läbiti Rammuka liivakarjääris ainult kaevandis Ka-3, teises uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab Rammuka liivakarjääris jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg, kollakasbeež, sitkeplastne). Kasuliku kihi lamamini on Rammuka liivakarjääri alal jõutud üksnes kaevandis Ka-3, kus maapinnast 3,0 m sügavusel läbiti liivsavi kiht 0,4 m ulatuses. 2017. aastal tehtud uuringuga jõuti kasuliku kihi 6 Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9929). Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad lamamini uuringupunktis K-13, K-18, K-14, K-6 ja K-5, kus jääjärvelisest saviliivast kuni liivsavist (Q1jrVr_lg, halli värvi) või liustikulisest saviliivmoreenist (Q1jrVr_g, beeži värvi, ülipeeneteralise liivaga, kruusaga) kasuliku kihi lamam avati 0,65 – 4,1 m sügavusel maapinnast. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Rammuka liivakarjääri mäeeraldise moodustavad kaks lahustükki, mis paiknevad lähimas punktis teineteisest ca 25 m kaugusel. Geoloogilise uuringu käigus avati 2024. a maikuus põhjavesi kõigis 11 kaevandis, maapinnast 1,0 – 4,7 m sügavusel, abs. kõrgusel 28,4 – 32,7 meetrit. 2017. aasta geoloogilise uuringu käigus avati maikuus põhjavesi kõigis käesolevas töös kasutatud seitsmes kaevandis maapinnast 1,3 – 4,0 m sügavusel, abs. kõrgusel 31,7 – 35,5 meetrit. 2024. aasta mais ja juunis tehtud geodeetiliste mõõdistamistööde ajal fikseeriti veetase Rammuka liivakarjäärist lääne suunas Rammuka kruusakarjääri alal asuvas kahes tiigis abs. kõrgusel 32,3 m ja 33,62 m. Arvestades, et maapinna ja veepeegli lang on ida suunas, on põhjavee tase Rammuka liivakarjääris määratud mõõdetud veetasemete keskmise tulemuse järgi, milleks on 31,3 m abs. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Rammuka liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 (ülalpool põhjavee taset) liiv on valdavalt halvasti sorteeritud materjal, s.t sõelavahemikes on eri terasuuruste osakaalud enam-vähem võrdsed. Kõige enam on siiski kesk- kuni ülijämekruusa (20 – 63 mm) ning kesk- kuni jämeliiva (0,25 – 1 mm) fraktsioone. Peenosist (<0,063 mm) on vähe (0,5 – 2,9%, kaalutud keskmisena 1,2%). Ploki 3 all lamava ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 liiv on oluliselt paremini sorteeritud, s.t domineerib sõelkõveras üks terasuurus. Plokk 4 liiv on valdavalt keskteraline (0,25 – 0,5 mm), jämepurru osas kõige domineerivam sõelavahemik on ülijämekruusa (40 – 63 mm) fraktsioonis. Peenosist (>0,063 mm) on veel vähem (0,4 – 1,1%, kaalutud keskmisena 0,6%) kui plokk 4 alal. Liivakarjääri lõunapoolsel lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (ülalpool põhjavee taset) liiv on pigem halvasti sorteeritud materjal, enim levinud terasuurused on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosist (<0,063 mm) on vähe (0,8 – 1,3%, kaalutud keskmisena 1,0%). Plokk 5 all lamav ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 liiv on üsna hästi sorteeritud materjal, domineerivad sõelavahemikud on 40 – 63 mm (ülijämekruus) ja 0,125 – 0,5 mm (peen- kuni keskliiv). Peenosise (<0,063 mm) sisaldus on väga madal (0,5 – 1,2%, kaalutud keskmisena 0,8%). Tabelis 1 on esitatud Rammuka liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 3…6 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Tabel 1. Rammuka liivakarjääri ploki 3…6 EL aT põhinäitajad. NÄITAJA Rammuka liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,5 43,9 29,9 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 56,1 92,5 70,1 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 2,9 1,2 Looduslik materjal ploki 4 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 53,7 22,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 46,3 100,0 77,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,1 0,6 Looduslik materjal ploki 5 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 15,5 48,1 27,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,9 84,5 72,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,8 1,3 1,0 Looduslik materjal ploki 6 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 48,2 16,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 51,8 100,0 83,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,4 1,2 0,8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Rammuka liivakarjääri varu on arvutatud nelja plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 8,48 ha, varu 219 tuh m3), plokk 4 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 7,79 ha, varu 269 tuh m3), plokk 5 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,17 ha, varu 49 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,17 ha, varu 131 tuh m3) Kobras OÜ töö „Rammuka liivamaardla Rammuka II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024) (EGF aruande nr 9929) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir kattub kahe lahustükina pindalaliselt täielikult Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 (põhjapoolne lahustükk) ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 5 ja 6 (lõunapoolne lahustükk). Mäeeraldise pindala on kokku 12,18 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib põhjapoolsel lahustükil ploki 3 ja 4 kinnitatud varu sügavusega ning asub lahustüki piires absoluutsel Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad kõrgusel 26,70 – 30,70 m. Mäeeraldise sügavus ühtib lõunapoolsel lahustükil ploki 6 kinnitatud varu sügavusega ja asub lahustüki piires absoluutsel kõrgusel 26,70 – 31,06 m. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga lõunapoolsel lahustükil. Põhjapoolsel lahustükil kattub mäeeraldise teenindusmaa mäeeraldise piiriga peaaegu kõikides punktides, v.a loodenurgas, kus mäeeraldise teenindusmaa ulatub mäeeraldise piirist kuni 28 m kaugusele, et oleks tagatud piisav maa-ala mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala kokku on 12,74 ha. Geoloogilise uuringu etapis RMK poolt antud kooskõlastustingimustest (elektrooniline lisa 4) lähtudes moodustati varuplokkide piir Jäärumetsa-Kilgi metsatee kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m põhja ja lõuna suunas, mida järgib ka taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Rammuka liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni II – II’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib kruus ja liiv. Kruus levib valdvalt ülalpool põhjavee taset ja selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:1,4 (kallakus ~36°). Kasuliku kihi allosas, esineb valdavalt liiv (allpool põhjavee taset), mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud allpool põhjavee taset 1:5 (~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletav mäeeraldis piirneb osaliselt aktiivse tarbevaru plokkidega, kuid kuna kõik piirnevad varuplokid ei ole taotluse koostamise ajal mäeeraldisega hõlmatud, siis on taotluse koostamisel arvestatud nõlvatervikute moodustamisega karjääri mõlema lahustüki kõigil külgedel. Tabel 2. Rammuka liivakarjääri kaevandatav varu. Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 3 EL aT 219 4 215 Plokk 4 EL aT 269 54 215 Plokk 5 EL aT 49 2 47 Plokk 6 EL aT 131 26 105 KOKKU 668 86 582 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 42 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest ja orgaanilise ainega liivast koosnev katend kogumahus 78 tuh m3 (karjääri põhjapoolsel lahustükil 53 tuh m3 ja lõunapoolsel lahustükil 26 tuh m3). Katendi keskmine paksus mäeeraldise mõlemal lahustükil on 0,6 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kuna orgaanilise ainega liiv on lõimiselt ja orgaanika sisalduselt sarnane liivakarjääri alal esineva huumuskihiga, siis käsitletakse neid kahte pinnaseelementi koos (edaspidi: muld). Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepalse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Rammuka liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht. Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Põhjapoolne lahustükk Mäeeraldise veepealsed nõlvad 5450 ~3270 1 - 50 Mäeeraldise põhi 4820 ~2890 Lõunapoolne lahustükk Mäeeraldise veepealsed nõlvad 2200 ~1320 51 - 57 KOKKU Rammuka liivakarjäär 12 470 ~7480 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri põhjapoolse lahustüki veepealsete nõlvade ja kõige läänepoolsema osa põhja katmine (osas, kus varu ei ulatu vee alla) ca 0,6 m paksuse mullakihiga ja lõunapoolse lahustüki nõlvade katmine ca 0,6 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus põhjapoolsel lahustükil 1 – 4 m ja lõunapoolsel lahustükil 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Rammuka liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 7480 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 70 520 m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on mõlema lahustüki alal õhuke (0,3 – 0,8 m) ning maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 6,0 m (keskmine paksus 2,6 m) ning lõunapoolse lahustüki alal vahemikus 0,9 – 1,7 m (keskmine paksus 1,2 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on põhjapoolse lahustüki alal kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,4 m) ning lõunapoolse lahustüki alal samuti kuni 4,6 m (keskmine paksus 3,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel asuvat Jäärumetsa-Kilgi kruuskattega teed nr 8260418, mis ühendab tulevast karjääri vahetult idas asuva kohaliku Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa teega nr 8260413. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Rammuka liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.7 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Rammuka liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise lõunapoolse lahustüki alale ca 3,9 ha suurune ning põhjapoolse lahustüki alale ca 7,5 ha suurune veekogu. RMK on geoloogilise uuringu etapis andnud suunise, et kaevandamise tulemusel tekkivat veekogu ja selle ranna-ala oleks võimalik kasutada külastuskorraldusliku objektina (elektrooniline lisa 4). Kaevandatud ala täpsem kasutuskord antakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki loodenurgas jääb lamam valdavalt üle 0,7 m kõrgemale määratud keskmisest põhjaveetasemest, millega on tagatud taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4), allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri põhja ja nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel ning karjääripõhja osale istutatakse mets. Hinnangulised kulud Rammuka liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja ülalpool veetaset asuva põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 2500 eurot. Rammuka liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Rammuka liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide 7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakeste teke, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Peenosakused Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv peenosakesed võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Rammuka liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0006 kg/t Rammuka liivakarjääri keskmise aastamäära (42 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,045 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. 8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0006) = 0,0041 kg/t. Rammuka liivakarjääri keskmise aastamäära (42 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,310 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Rammuka liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima majapidamise õueala Rammuka liivakarjäärist ca 2,5 km kaugusel lääne suunas Kundali katastriüksusel (tunnus 86301:007:0050). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus 9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas. 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis 10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui purustus-sõelumissõlm asub lähima majapidamise õuealast ca 2,5 km kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 22 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 3. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,8 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeosas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 24 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 36 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Rammuka liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 11,4 ha (sh põhjapoolse lahustüki alal ca 7,5 ha ja lõunapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 4,6 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ja osaliselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Rammuka liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Tõhela-Ermistu looduskaitseala Rammuka sihtkaitsevöönd (EELIS kood KLO1101937) asub lähimas punktis taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 200 m kaugusel ida suunas. Tõhela-Ermistu looduskaitsealaga osaliselt samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Nätsi- Võlla linnuala (EELIS kood RAH0000117), mis asub taotletava Rammuka mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 230 m kaugusel kirde suunas. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Tõhela-Ermistu looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Rammuka liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2024-366 ad 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Rammuka kruusamaardlas (maardla registrikaart 0955) Rammuka liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Rammuka liivakarjäär asub Pärnumaal Pärnu linnas Rammuka külas Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 kuni 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Rammuka liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,65 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,74 ha. Rammuka kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 668 tuh m3, kaevandatav ehitusliiva kogus on 582 tuh m3 ja nõlvatervikusse jääva varu kogus on 86 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 25.04.2025 Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Rammuka küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20 Männa RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 31 82602:001:0101 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5242 0.65/0.3 32 K-13 - 34.44 32.44 - (23.05.2017) 31 RAMMUKA LIIVAKARJÄÄR 0.4/0.4 30 Ka-3 2.6 33.70 30.70 30 32.70 (08.05.2024) K-18 37.67 0.55/0.2 33.57 I 3.55 33.67 (23.05.2017) Varbla metskond 242 82601:001:0368 EL aT Ka-2 36.30 2 Suurevälja (TTP-455) plokk plokk 3 EL aT 28.30 0.7/0.3 6111960020280/002 7.3+ 29 32.00 29 28 27 (08.05.2024) 0.4/0.4 26 25 5.7+ 28 24 23 Ka-4 22 21 33.00 27 20 31.80 26.90 (08.05.2024) 26 25 24 2322 19 18 K-14 36.28 21 20 17 33.28 0.5/0.25 19 18 16 33.78 2.5 17 15 (23.05.2017) 16 15 14 14 13 13 II plokk 7 EL aT 34 35 12 33 42 43 33 34 41 44 47 32 36 39 40 45 46 12 37 38 41 42 46 35 40 43 Ka-1 0.3/0.3 36 38 39 44 45 34.90 7.2+ Ka-5 37 27.40 0.7/0.3 Ka-8 0.6/0.3 30.90 plokk 3 EL aT 33.40 5.8+ 33.10 0.8/0.4 (08.05.2024) plokk 4 EL aT 26.90 30.00 5.6+ 4.7+ 26.70 K-15 35.47 (08.05.2024) 36.72 11 (23.05.2017) Varbla metskond 32 28.40 31.42 82602:001:0166 (08.05.2024) 11 10 9 10 8 SKP Invest OÜ 9 7 Rammuka liivakarjäär 8 6 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee 5 82602:001:0077 7 6 4 5 3 0.7/0.3 4 2 Ka-6 6.0+ 33.40 3 26.70 29.50 (08.05.2024) 2 1 Ka-7 1 33.00 26.70 0.8/0.3 48 5.5+ Panga 29.20 RAMMUKA 62401:001:2484 (08.05.2024) I´ KRUUSAMAARDLA 50 49 plokk 1 EK aT K-17 51 49 33.35 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 29.25 50 31.96 Rammuka kruusakarjäär 52 (23.05.2017) L.MK/332833 0.35/0.35 3.75 51 Varbla metskond 40 K-6 plokk 2 82602:001:0168 33.77 EL aT Jäärumetsa-Kilgi tee 30.17 0.4/0.1 3.2 62401:001:0657 47 31.97 (23.05.2017) 48 58 plokk 5 EL aT 0.7/0.3 57 plokk 6 EL aT 5.3+ 47 Ka-9 28.90 32.90 (08.05.2024) Varbla metskond 38 26.90 82602:001:0167 53 Ka-11 52 33.00 0.8/0.3 SKP Invest OÜ 26.70 29.20 5.5+ Rammuka liivakarjäär 54 Jäärometsa (08.05.2024) 82602:001:0131 55 Ka-10 0.6/0.3 53 33.00 26.80 5.6+ 30.00 (08.05.2024) 54 K-5 32.96 0.45/0.2 1.45 Männiku 31.06 82602:001:0102 56 LEPPEMÄRGID II´ Varbla metskond 38 31.71 (23.05.2017) 57 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 55 1 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pangametsa 56 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 62401:001:2485 1 number Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaart nr 0955) piir Rammuka kruusamaardla varuplokkide piir I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m Nõlvaterviku alumine piir Maaparandussüsteem Geodeetilise märgi kaitsevöönd 30.90 (08.05.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid (mai 2024): Kaevandi nr Ka-11 0.8/0.3 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 33.00 5.5+ Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 26.70 Teeääre 0 10 20m 82601:001:0155 Inseneribüroo Steiger OÜ kaevandid (mai 2017). Pärnu maakonna Rammuka uuringuruumi Varbla metskond 4 82602:001:0165 geoloogilise uuringu aruanne (EGF 8876): 1 cm K-6 Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 33.77 0.4/0.1 Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m 30.17 3.2 SKP INVEST OÜ Märkused: PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegid mais-juunis 2024 Inseneribüroo REIB OÜ geodeedid I. Hein ja K. Rebane (töö nr TT-6930). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8s ja Trimble Robotic S6 koos VRS Now püsijaamade võrguga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga ZWCAD+ 2021 Professional Edition. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Taotletav karjäär kattub kogu ulatuses Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 04.2025 1 3 1:1000 2024-366 WNW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I´ Aktsiaselts K.A.T. & Ko Rammuka kruusakarjäär L.MK/332833 42 ESE K-18 37.67 SKP Invest OÜ Panga Rammuka liivakarjäär 62401:001:2484 40 Varbla metskond 32 82602:001:0166 Ka-2 36.30 38 LEPPEMÄRGID 8260413 0.2 Ka-1 Kastna-Riidamaa- 0.55 34.90 Jäärumetsa tee K-18-1 Ka-7 plokk 2 EL aT Kr 0,0% 33.00 82602:001:0077 36 St 4,0% Kasvukiht (muld) Orgaanikaga liiv 0.4 Ka-6 1:1,4 ― 33.40 0.7 K-18-2 plokk 1 EK aT Kr 24,3% Kruus Liiv St 1,4% 0.3 34 EL 33.67 (25.05.2017) 2-1 Kr 39,2% 4.1 St 0,6% 4.1 EK 1-1 0.3 Saviliiv ja liivsavi Saviliivmoreen plokk 3 EL aT Kr 43,9% 0.7 0.3 32.00 (08.05.2024) St 0,5% 32 EK 0.8 1:1,4 6-1 plokk 3 EL aT 30.90 (08.05.2024) Kr 41,8% 5.0 Ka-10 Uuringupunkti nr 3.8 St 0,4% 2-2 EK 33.00 Suudme abs kõrgus (m) Kr 14,3% 30 St 0,5% 1-2 29.50 (08.05.2024) 29.20 plokk 4 EL aT Proovi võtmise intervall (m) EL (08.05.2024) 1:5 Kr 0,0% 3.9 0.3 St 0,6% 7-1 Proovi number 10-1 EL plokk 4 EL aT Kr 53,7% Kr 48,1% kruusa sisaldus % 6-2 St 0,4% St 0,8% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 28 8.0 Kr 0,0% EK EK maavara liik: EK - ehituskruus St 0,4% 2.8 EL EL - ehitusliiv 7.5 6.7 6.3 2.3 Kihipinna sügavus (m) 26 30.00 (08.05.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir 24 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Maavaravaru plokkide piir 22 Varbla metskond 38 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Uuringupunktide Maaparandussüsteem 143 m 164 m 156 m 130 m vahekaugus Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1:5 42 NW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II´ SW 40 38 SKP Invest OÜ SKP Invest OÜ Ka-5 Ka-6 Rammuka liivakarjäär K-5 Rammuka liivakarjäär 33.40 33.40 Ka-11 32.96 Ka-9 32.90 33.00 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 36 Varbla metskond 32 82602:001:0166 Varbla metskond 38 Rammuka kruusakarjäär Jäärumetsa-Kilgi tee L.MK/332833 Varbla metskond 242 82602:001:0167 62401:001:0657 Panga 82601:001:0368 Männiku 62401:001:2484 82602:001:0102 34 0.3 0.3 0.7 0.7 0.3 0.2 0.3 0.45 31.71 1:1,4 32 1:1,4 5-1 6-1 0.7 0.8 plokk 1 1:1,4 1:1,4 plokk 3 EL aT (23.05.2017) Kr 41,2% Kr 41,8% plokk 5 EL aT 11-1 EK aT K-5-1 St 1,2% St 0,4% 9-1 Kr 48,2% Kr 15,5% EK EK St 0,8% 1:5 Kr 33,7% 1.9 St 1,2% 30.00 St 1,2% EK EL 3.0 (08.05.2024) 29.50 EL 30 (08.05.2024) plokk 4 EL aT 29.20 (08.05.2024) 3.9 28.90 3.5 1:5 5-2 1:5 (08.05.2024) 1:5 Kr 0,0% 6-2 11-2 St 1,1% Kr 0.0% 4.0 plokk 6 EL aT Kr 0,0% EL St 0.4% 9-2 St 0,4% 28 EL Kr 0,0% EL St 0,4% EL 6.5 6.0 6.7 6.3 26 24 22 0 10 20m 1 cm Uuringupunktide vahekaugus 77 m 167 m 154 m 178 m SKP INVEST OÜ PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 04.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2024-366 Männa RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 31 82602:001:0101 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5242 32 31 RAMMUKA LIIVAKARJÄÄR 30 30 Varbla metskond 242 82601:001:0368 T 2 EL a Suurevälja (TTP-455) p lo k k 6111960020280/002 29 29 28 27 26 25 28 24 23 22 21 27 20 26 25 24 2322 19 18 21 20 17 19 18 16 17 15 16 15 14 14 13 13 plokk 7 EL aT 34 35 12 33 42 43 33 34 41 44 47 32 36 39 40 45 46 12 37 38 41 42 46 35 40 43 36 38 39 44 45 37 11 Varbla metskond 32 82602:001:0166 11 10 9 10 8 SKP Invest OÜ 9 7 Rammuka liivakarjäär 8 6 8260413 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee 5 82602:001:0077 7 6 4 5 3 4 2 3 2 1 1 48 Panga RAMMUKA 62401:001:2484 KRUUSAMAARDLA 50 49 plokk 1 EK aT 51 49 Aktsiaselts K.A.T. & Ko 50 Rammuka kruusakarjäär 52 L.MK/332833 51 Varbla metskond 40 plokk 2 82602:001:0168 EL aT Jäärumetsa-Kilgi tee 62401:001:0657 47 48 58 57 47 Varbla metskond 38 82602:001:0167 53 52 SKP Invest OÜ Rammuka liivakarjäär 54 Jäärometsa 82602:001:0131 55 53 54 Männiku 82602:001:0102 56 57 55 Pangametsa 56 62401:001:2485 LEPPEMÄRGID Varbla metskond 38 82602:001:0167 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Rammuka liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Rammuka liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Rammuka kruusamaardla (maardla registrikaart nr 0955) piir Rammuka kruusamaardla varuplokkide piir Maapinna samakõrgusjoon vee all Maapinna samakõrgusjoon vee peal Teeääre 0 10 20m 82601:001:0155 Kõlvikupiir Varbla metskond 4 Mets, raiesmik, rohumaa 82602:001:0165 1 cm Veekogu Maaparandussüsteem Geodeetilise märgi kaitsevöönd SKP INVEST OÜ Märkused: PÄRNUMAA PÄRNU LINN RAMMUKA KÜLA 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. RAMMUKA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 10.01.2025. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Taotletav karjäär kattub kogu ulatuses Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 04.2025 3 3 1:1000 2024-366

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →