Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028642

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Sokkel Karjäärid OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Ahto Pregel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Külmaallika uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 312.92 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0353 Kuusalu vald 0141 Anija vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv Teedeehitus ja remont, üldehitus 2 500 tuh m³ Liiv, Teedeehitus ja remont, üldehitus 2 500 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 180 Uuringukaeveõõnte arv 180 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kulmaallika_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kulmaallika_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: teenus_2428701.asice Lisa 4: Kulmaallika_UA_piir.dgn  Külmaallika uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Geoloogilise uuringu luba Külmaallika uuringuruumis pindalaga 312,92 ha (150,13 ha põhjapoolne lahustükk ja 162,79 ha lõunapoolne lahustükk) taotleb ettevõte Sokkel Karjäärid OÜ riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Anija metskond 60 (tunnus 14001:002:0324), Kolga metskond 59 (35201:003:0220) ja Kolga metskond 52 (35201:003:0217). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis oleva liivalasundi paksus, esinemine, levik, kvaliteet, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud kaevandamistingimused. Uuringuruum jääb osaliselt 2018. a Eesti Geoloogiateenistuse poolt valminud Harjumaa varustuskindluse uurimistöös (Tamm jt, EGF 8994) välja toodud Kuusalu perspektiivalale. Uurimistöös soovitatakse viia Huntaugu, Soodla ja Kuusalu liivamaardla piirkonnas läbi geoloogiline uuring täiendava ehitusliiva varu arvele võtmiseks. Kuna vajadus eelkõige kvaliteetse ehitusliiva järele kasvab seoses Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamisega, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Uuringuks on valitud geoloogiliste eeldustega maa-ala liiva esinemiseks, kuid täpselt ei ole teada maavara kvaliteet, kihi paksus ja võimalikud kaevandamise tingimused. Pärast uuringu välitööde teostamist otsustatakse, millises mahus ja kas üldse on mõistlik võtta arvele aktiivset tarbevaru maavarade registris. Juhul kui uuringutega ei leita alalt eesmärgipärast maavara või ei ole kaevandamise tingimused sobilikud, siis ei taotleta tarbevaru maavarade registrisse kandmist, ega järgne ka hilisemat kaevandamise keskkonnaloa taotlust ning tegevus valitud alal lõppeb. Geoloogilise uuringu etapis ei ole tegemist kaevandamisega, vaid informatsiooni hanki- misega, mille alusel saab otsustada, kas maavara kaevandamine on võimalik. Uuringust saadud informatsiooni alusel saab hinnata, kas valitud alal leidub maavara, mille osas teha kaevandamiseks ettepanekuid ning arutada kohaliku kogukonnaga leidmaks sobilikke lahendusi võimalikuks kaevandamiseks. Valitud uuringuruumi teenindusala kogu suurus ei ole seotud perspektiivse võimaliku kaevandamise alaga. Uuringuruumi teenindusala on valitud suurem, et leida rohkemaid ja erinevaid võimalusi kaevandamiseks sobilike alade valikus lähtuvalt nii kehtivatest kvaliteedinõuetest maavarale kui ka kaevandamisega kaasnevate mõjude paremaks kohaldamiseks (looduskeskkond, kasvav mets, raiesmikud, majapidamised, väljaveo teed jne). Kui pärast kavandatava geoloogilise uuringu andmete analüüsi selgub, et taotletava uuringuruumi piires leidub kaevandamiseks sobilikku materjali, valitakse perspek- tiivsed varu arvutuse (tulevased kaevandmise) alad. Tulenevalt uuringu andmetest, kaevandamise võimalikest tingimustest ja taotleja soovidest koostatakse geoloogiliste tööde aruanne vastaval alal maavara arvele võtmiseks aktiivse tarbevaruna maavarade registris, mis loob võimaluse hiljem taotleda maavara kaevandamise keskkonnaluba. Maavarade registris arvele võetud maavara ei tähenda tingimata perspektiivset kaevandamist, vaid annab informatsiooni maavara asukohapõhisest olemasolust, kvaliteedist ja kogusest. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Külmaallika uuringuruum teenindusala pindalaga 312,92 ha koosneb kahest lahustükist (põhjapoolne lahustükk 150,13 ha ja lõunapoolne lahustükk 162,79 ha). Uuringuruum asub Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla territooriumil Rehatse, Külmaallika ja Soodla külas riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Anija metskond 60 (tunnus 14001:002:0324), Kolga metskond 59 (35201:003:0220) ja Kolga metskond 52 (35201:003:0217). Kinnistute sihtotstarbed on 100% maatulundusmaa. Kinnistute valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruum jääb Kuusalu (registrikaart nr 69), Huntaugu (293) ja Soodla (602) liivamaardlate lähedusse ning on maardlatega osaliselt ümbritsetud. Samuti jääb uuringuruum suuresti Kuusalu perspektiivsele alale, mille suurus väljaspool maardlaid on 780 ha. Mõlemad uuringuruumi lahustükid jäävad Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi piiresse. Põhjapoolsel lahustükil on kattumine Tsitre fosforiidimaardla juurde kuuluva prognoosvaru plokiga 4. Uuringruumi põhjapoolne lahustükk kattub osaliselt edelaosas II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, metsise (Tetrao urogallus; KLO9101732) elupaigaga ja ala keskele jääb vääriselupaik VEP nr.209912 (VEP209912). Lahustüki lääneserv külgneb kohati vahetult II kategooria kaitsealuse liigi, kivisisaliku (Lacerta agilis; KLO9115563) elupaigaga. Edelaservast ~0,9 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi, kahelehine käokeel (Platanthera bifolia; KLO9337101) kasvukoht. Lahustüki lõuna- servast vähemalt 8,3 m kaugusel asub Võllaskatku metsise püsielupaiga piiranguvöönd (KLO3000756). Lahusala keskelt läheb läbi peakraav Kiiu oja (VEE1083000; valgalaga üle 10 km2) ja selle kalda veekaitsevöönd. Uuringuruumi lõunapoolse lahustükk kattub osaliselt kirdeosas II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, metsise (Tetrao urogallus; KLO9101732) elupaigaga. Uuringuruumi lõunapoolse lahustüki ida- ja keskosa läbivad AS-i Gaasivõrgu C-kategooria gaasitorustik (VID kood A000761794; gaasipaigaldise kaitsevöönd 2 m gaasitoru teljest) ja Telia Eesti AS-i sideehitised (VID koodid 35341108, 35324880, 35324587, 35341086, 35341068, 35341050, 35324604, 35324613 ja 35324631; kaitsevöönd 1 m liini teljest). Lahusala kattub suuresti Võllaskatku maaparandussüsteemiga (vid 4108350010220001), ala keskelt läheb läbi Sudeva oja (VEE1083504; valgalaga kuni 25 km2), mille kalda piiranguvööndi laius on 50 m veepiirist. Lahustüki lääneosas on vääriselupaik VEP nr.204823 (VEP204823). Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumi põhjapoolsest lahustükist ~110 m kaugusele põhja suunda Tagavälja kinnistule (35201:003:0920), ~170 m kaugusele loodesse Nõmmiku kinnistule (35201:003:0254), ~235 m kaugusele itta Metsaääre kinnistule (35203:004:0027), ~250 m kaugusele itta Karusaba (35203:004:0121) ja Karu (35203:004:0120) kinnistutele ning ~250 m kaugusele kirdesse Ukumäe aasa kinnistule (35201:003:0459). Lõunapoolsest lahustükist jäävad lähimad majapidamised ~200 m kaugusele põhja Sõrenõmme kinnistule (35201:003:0160), ~380 m kaugusele itta Võllaskatku kinnistule (14001:002:0093) ja ~250 m kaugusele edelasse Kopra kinnistule (14001:002:1210). Riigitee Kiiu-Soodla tee (nr 11105) äärmise sõiduraja välimine serv asub lõunapoolse lahustüki idaservast vähemalt 30 m kaugusel, kattumist tee kaitsevööndiga ei ole. Põhja- poolse lahustüki lõunaservast vähemalt 16 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Kuusalu-Külmaallika tee (nr 3530056). Lõunapoolse lahustüki põhjanurka läbib avalikus kasutuses olev kohalik Väo-Sõrenõmme tee (nr 3530012) ja lahustüki lõunaosal kulgeb metsatee Võllaskatku tee (nr 1401040). 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Soodla liivamaardla Soodla liivamaardla suurus on 97,43 ha. Soodla liivamaardlas tehtud geoloogilised uuringud: - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne Harju rajooni kruusliiva ja liiva otsingu-uuringu kohta 1971-1974.a“ (A. Einmann, 1974; EGF 3305); - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne liiva eeluuringust Soodla karjääri ümbruses“ (E. Valt, 1977; EGF 3468); - OÜ Inseneribüroo STEIGER „Soodla liivamaardla Soodla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2006)“ (R. Kotenjov, V. Kattai, 2006; EGF 7753); - OÜ J. Viru Markšeideribüroo „Aruanne Harjumaal Anija vallas Soodla liivamaardla Soodla uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.06.2006)“ (A. Einmann, 2006; EGF 7868) - OÜ Inseneribüroo Steiger „Soodla liivamaardla Soodla II uuringuruumi varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2007)“ (R. Kotenjov, V. Kattai, 2007; EGF 7930); - Mäebüroo Nord OÜ „Soodla liivamaardla Soodla II liivakarjääri varu arvutus (varu seisuga 01.03.2012.a)“ (M. Kukk, 2012; EGF 8418); - EMG Arendus OÜ „Soodla liivamaardla Soodla liivakarjääri jääkvaru ümber- hindamise seletuskiri (varu seisuga 01.02.2021)“ (L. Ordlik, 2021; EGF 9461); - Mäebüroo Nord OÜ „Aruanne Soodla maardla Soodla IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2021. a)“ (V. Valling, 2021; EGF 9538); - OÜ J.Viru Markšeideribüroo „Seletuskiri Soodla liivamaardla ploki 1 jääkvaru ümberhindamiseks (varu seisuga 31.03.2023)“ (C. Potagin, 2023; EGF 9780); - Mäebüroo Nord OÜ „Seletuskiri Soodla maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (V. Valling, 2024; EGF 9853). Soodla liivamaardlas moodustab kasuliku kihi liustikujõgede peeneteraline liiv üksikute kruusateradega, kihi paksus on 2,0 - 9,5 m (keskmiselt 6,3 m). Maavara katendiks on kuni 1,0 m paksune kasvukiht ja selle all kuni 5,1 m paksune orgaanikarikka peeneteralise liiva kiht. Kasuliku kihi lamamiks on aleuriitne liiv ja moreen. Maardlas esineb nii veepealset kui ka -alust varu, 65 - 80% maavarast on allpool pinnasevee taset. Maavara on arvele võetud ehitus- ja täiteliivana. Maardlas on kokku 9 ehitusliiva plokki ja 15 täiteliiva plokki, plokkidest 10 on aktiivse tarbevaru plokid, 2 passiivse tarbevaru plokid, 2 aktiivse reservvaru plokk ja 1 passiivse reservvaru plokk. Liiva fraktsioonid (5 - 0,05 mm) moodustavad maavarast 93,6 - 95,9%, kruusa fraktsioonid (>5 mm) 0,2 - 0,5% ning savi- ja tolmuosakesed (<0,05 mm) 3,6 - 6,2%. Peensusmoodul on 1,6 - 0,9. Maardlas kaevandatakse liiva järgnevates mäeeraldistes: - OÜ MERKO KAEVANDUSED: Soodla II liivakarjäär (loa nr HARM-100); - EMG Karjäärid OÜ: Soodla liivakarjäär (HARM-101). Ehitusliiva kasutatakse ehitusmörtide ja silikaattelliste valmistamiseks. Huntaugu liivamaardla Huntaugu liivamaardla suurus on 156,64 ha. Huntaugu liivamaardlas tehtud geoloogilised uuringud: - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne liiva eeluuringust Soodla karjääri ümbruses“ (E. Valt, 1977; EGF 3468); - RE Eesti Geoloogiakeskus „Aruanne Huntaugu liivamaardla (45.kvartal) detailuuringust Harjumaal (varu arvutus seisuga 01.01.1991.a“ (P. Vingisaar, 1991; EGF 4474); - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne Harju rajooni kruusliiva ja liiva otsinguuuringu kohta 1971-1974.a“ (A. Einmann, 1974; EGF 3305); - AS Est Stein „Seletuskiri Kuusalu ühistu Huntaugu liivakarjääri jääkvarude arvestuse kohta“ (J. Viru, 1992; EGF 4592); - TK Eesti Geoloogia „Huntaugu liivamaardla geoloogilisest uuringust Kuusalu kolhoosile“ (P. Vingisaar, 1989; EGF 4614); - AS Mõigu EK „Huntaugu liivakarjääri jääkvarude arvutus“ (V. Kruus, 1994; EGF 4805); - AS Teede REV-2 „AS Teede REV-2 Huntaugu liivakarjääri jääkvaru arvutus“ (J. Viru, 1993; EGF 4819); - AS Kiiu Soon „AS Kiiu Soon Huntaugu liivakarjääri varude arvutus“ (J. Viru, 1994; EGF 4825) - AS Kumari „Seletuskiri varu arvutuse kohta Huntaugu liivamaardlal AS Kumari poolt taotletava mäeeralduse piires (varu arvutatud seisuga 01.12.94)“ (E. Lugus, 1994; EGF 4871) - AS Kiiu Soon „Seletuskiri varu arvutuse kohta Huntaugu liivamaardlal AS Kiiu Soon poolt taotletava mäeeralduse piires (varu arvutatud seisuga 01.12.1994.a)“ (E. Lugus, 1994; EGF 4872); - OÜ J.Viru Markšeideribüroo „Aruanne Harjumaal Kuusalu vallas Huntaugu liivamaardla Huntaugu VIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.04.2008)“ (A.Einmann, 2008; EGF 8003); - OÜ Viru Mäebüroo „Aruanne Harjumaal Huntaugu liivamaardla Huntaugu IX uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2012)“ (V. Valling, 2013; EGF 8506); - OÜ Mäemees „Huntaugu liivakarjääri (Huntaugu maardla plokk 6 Ta) jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 08.04.2014. a)“ (H. Männamets, 2014; EGF 8580); - OÜ Mäemees „Seletus Huntaugu liivamaardla aktiivse tarbevaru ploki 2 (Huntaugu IV karjäär) maavara registrist kustutamiseks (varu seisuga 27.02.2014)“ (T. Kattel, 2014); - OÜ Mäemees „Seletus Huntaugu liivamaardla aktiivse tarbevaru ploki 2 (Huntaugu IV karjäär) maavara registrist kustutamiseks (varu seisuga 27.02.2014)“ (T. Kattel, 2014; EGF 8654); - EMG Karjäärid OÜ „Huntaugu liivamaardla Huntaugu V liivakarjääri tarbevaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2023)“ (A. Vohta, 2023; EGF 9837). Huntaugu liivamaardla paikneb liustikueelsel sandurtasandikul, maapinna abs kõrgused ulatuvad 52 - 54 m-ni. Kasulik kiht koosneb väga väikese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega peeneteralisest liivast, milles esineb kruusateri. Kasuliku kihi paksus on 5,3 - 18,8 m. Katendiks on kuni 0,4 m paksune kasvukiht ja selle all kuni 1,9 m paksune liivakiht. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen. Huntaugu liivamaardla maavara on arvele võetud ehitus- ja täiteliivana. Maardlas on kokku 23 ehitusliiva plokki ja 1 täiteliiva plokk, plokkidest 18 on aktiivse tarbevaru plokid, 5 passiivse tarbevaru plokid ja 1 passiivse reservvaru plokk. Liiva fraktsioonid (5 - 0,05 mm) moodustavad maavarast 98,9%, kruusa fraktsioonid (>5 mm) 0,5% ning savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) on vaid 0,6%. Liivas leiduva kvartsi sisaldus on keskmiselt 81%. Maardlas esineb nii veepealset kui ka -alust varu, üle poole maavarast on allpool põhjavee taset. Maardlas kaevandatakse liiva järgnevates mäeeraldistes: - AS TREV-2 Grupp: Huntaugu I liivakarjäär (HARM-139); - AS Kumari: Huntaugu liivakarjäär (HARM-137); - EMG Karjäärid OÜ: Huntaugu V liivakarjäär (HARM-138); - EMG Karjäärid OÜ: Huntaugu III liivakarjäär (HARM-051). Lisaks taotleb EMG Karjäärid OÜ keskkonnaluba liiva kaevandamiseks Huntaugu VIII liivakarjääris. Ehitusliiva kasutatakse ehitussegudes ja silikaattelliste valmistamiseks, täiteliiva teede mullete ehitamiseks ja osaliselt kruusateede katendis. Kuusalu liivamaardla Kuusalu liivamaardla suurus on 305,02 ha. Kuusalu liivamaardlas tehtud geoloogilised uuringud: - OÜ J. Viru Markšeideribüroo „Aruanne Kuusalu liivamaardla ploki nr 6 Kuusalu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2007)“ (A. Einmann, 2007; EGF 7843) - OÜ Inseneribüroo STEIGER „Kuusalu liivamaardla Kuusalu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2015)“ (H. Vahtra ja R. Kotenjov, 2015; EGF 8638); - Mäebüroo Nord OÜ „Aruanne Kuusalu liivamaardla Kuusalu III liivakarjääri ja Kuusalu IV liivakarjääri maavara jääkvaru arvutamise kohta (varu seisuga 02.10.2015. a ja 05.10.2015.a)“ (E. Jassik ja M. Kukk, 2016; EGF 8726); - Mäebüroo Nord OÜ „Kuusalu liivamaardla varu osaline ümberhindamine (varu seisuga 03.10.2017)“ (M. Kukk, 2018; EGF 8892); - OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER „Kuusalu liivamaardla ploki nr 6 aktiivse reservvaru osalise ümberkvalifitseerimise seletuskiri (varu seisuga 01.12.2005)“ (V. Kattai ja C. Rüütel, 2005; EGF 7755); - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne liiva eeluuringust Soodla karjääri ümbruses“ (E. Valt, 1977; EGF 3468); - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus „Aruanne Harju rajooni kruusliiva ja liiva otsinguuringu kohta 1971-1974.a“ (A. Einmann, 1974; EGF 3305); - Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri varu arvutusest Harju ABT Kuusalu liivakarjääri mäeeraldusel seisuga 01.12.1992.a“ (R. Sinisalu, 1993; EGF 4621); - AS Kiiu Soon „Seletuskiri Kuusalu I liivamaardla ploki nr. 2 varu ümber- hindamiseks“ (E. Lugus, 1994; EGF 4899); - AS Kiiu Soon „AS Kiiu Soon Kuusalu II liivakarjääri varude arvutus“ (J. Viru, 1994; EGF 4825); - PI Eesti Maanteeprojekt „M-11. Leningrad-Tallinn. Lõik: Kuusalu-Männiku. Kuusalu karjäär“ (A. Toom, 1983; EGF 4261); - RPI Eesti Põllumajandusprojekt „Seletuskiri Teedeehituse Valitsuse nr.2 Kuusalu liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (T. Maantoa, 1972; EGF 6786); - RPI Eesti Põllumajandusprojekt „Harju Asfaltbetoonitehase Kuusalu liivakarjääri laienduse mäeeralduse seletuskiri“ (1983; EGF 6786); - EMG Arendus OÜ „Kuusalu liivamaardla Kuusalu III liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021)“ (L. Ordlik, 2021; EGF 9546); - EMG Arendus OÜ „Kuusalu liivamaardla Kuusalu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2022)“ (L. Ordlik, 2022; EGF 9591). Kuusalu liivamaardla asetseb viimase jäätumise mandriliustiku servaala sandur- tasandikul, mille põhjaosas reljeefi abs kõrgus ulatub 40 - 50 m-ni, lõunaosas 58 m-ni. Kasulik kiht on muutliku paksusega 1,3 - 13,5 m, koosnedes läbilõike ülemises osas keskmise- kuni jämedateralisest liivast koos vähese kruusaga (purdmaterjali peensus- moodul väheneb sügavuse suunas). Liivalasundi ülemises osas on üksikutes proovides suurenenud orgaanika sisaldus. Katendiks on kuni 1,0 m paksune kasvukiht ja kasuliku kihi lamamiks on aleuriidi vahekihtidega liiv. Maavara on arvele võetud ehitusliivana. Liiva fraktsioonid (5 - 0,05 mm) moodustavad maavarast 94,8 - 98,3%, kruusa fraktsioonid (>5 mm) 1,0 - 2,8% ning savi- ja tolmuosakesed (<0,05 mm) 0,7 - 2,4%. Liiv on enamasti orgaanikavaene, liiva varuplokkide keskmine peensusmoodul on 1,8 - 2,4. Liivas leiduva kvartsi sisaldus on keskmiselt ligi 83%. Maardlas esineb nii veepealset kui ka -alust varu. Maardlas on kokku 17 ehitusliiva plokki ja 1 täiteliiva plokk, plokkidest 12 on aktiivse tarbevaru plokid, 4 passiivse tarbevaru plokid, 1 aktiivse reservvaru plokk ja 1 passiivse reservvaru plokk. Maardlas kaevandatakse liiva järgnevates mäeeraldistes: - EMG Karjäärid OÜ: Kuusalu II liivakarjäär (HARM-067); - Osaühing Eesti Killustik: Kuusalu liivakarjäär (HARM-150); - EMG Karjäärid OÜ: Kuusalu III liivakarjäär (L.MK/334334). Ehitusliiva kasutatakse ehitusmördis ja (asfalt)betoonisegudes. Külmaallika uuringuruum Lähtudes lähedal asuvate maardlate infost saab prognoosida Külmaallika uuringuruumis lasuvate setete paksust, mahtu ja kvaliteeti. Kasulikuks kihiks on erineva terakoostisega liivad, kus fraktsiooni suurusega >31,5 mm tõenäoliselt esineb minimaalselt. Savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) 0,5 - 10,0%. Kasuliku kihi paksus on muutlik varieerudes 1 - 20 m vahel, keskmiselt 10 m. Katendiks on kuni 1,0 m paksune kasvukiht ja selle all lasuv kuni 5,0 m orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi lamamiks on aleuriitne liiv ja liivsavimoreen. Kasulik kiht asub põhjavee tasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Uuringruumi piirkonna liivad on sealses piirkonnas laialdaselt kasutuses ehituses. Uuringuruumis esinevat materjali saab kasutada olenevalt kvaliteedist teede ehitamiseks ja remondiks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Uuringu käigus tehakse kindlaks maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määratakse uuritava maavara võimalikud kasutusalad. Uuringuga hinnatakse uuringu- ruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus. Välitööd on kavandatud kahes etapis. Esimeses etapis rajatakse hõrendatud võrguga puuraugud, et valida potentsiaalselt perspektiivseid alasid, teises etapis uuritakse detailselt valitud alasid. Varu arvutuse alal rajatakse puuraukude võrgustik ~150 m vahemaaga, lähtudes olemasolevatest teedest ja sihtidest ning raiesmikest, et tagada uuringupunktidele võimalikult lihtne juurdepääs (vajadusel teostatakse vähest metsa- raiet, võsatöid). Puurmasin on mobiilne ja manööverdusvõimeline, seega on enamasti puuraukude tegemine võimalik ilma puid suuremas mahus langetamata või üksikute puude eemaldamisega selleks seaduses ettenähtud korras. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks rajatakse puurmasinaga puuraugud (Foto 1, 2) materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks. Vajadusel tehakse juurde täiendavad kaeveõõned roomik- või ratasekskavaatoriga (Foto 3, 4). Kokku taotletakse maksimaalselt kuni 180 puuraugu ja 180 kaevandi tegemist. Taotleja rõhutab, et uuringuloa taotluses esitatud uuringupunktide arv on määratud uuringuala pindalast ja maapõueseaduses tulenevast uuringumetoodika nõudest maksimaalne võimalik, et oleks tagatud teoreetiline võimalus kogu uuringuruumi teenindusala nõuetekohaselt uurida. Reaalne uuringupunktide arv ei ole esitatud plaani ega taotlusega määratud. Välja on toodud maksimaalne uuringuaukude arv. Lõplik uuringupunktide arv sõltub jooksvast infost, samuti kombinatsioon, kas tehakse ainult puurauke või kaeveõõsi või nende kahe kombinatsioon.  Foto 1. Puurmasin Foto 2. Puuraugu puurimine (autor: E. Krjukova) puurmasinaga ja materjali kirjeldamine (autor: K. Pettai) Foto 3. Ekskavaator kaevandi kaevamiseks (autor: S. Siir) Kui esimeses etapis leitakse, et edasine uuring on põhjendatud, siis valitakse saadud informatsiooni alusel uuringuruumi piires perspektiivsed alad kasuliku kihi kvaliteedi ja paksuse põhjal, kuhu tehakse teises etapis täiendavad uuringupunktid. Teises etapis tehakse samuti esmalt puurmasinaga puuraugud ning kui tööde käigus ilmneb vajadus, siis rajatakse hilisemalt täiendavad kaeveõõned ekskavaatoriga. Seejuures on tõe- näoline, et kogu uuringuruumi piires ei levi liiva või ei ole selle kasuliku kihi paksus või kvaliteet (materjali terasuurus või filtratsioon) kaevandamiseks sobivad. Sellistes piirkondades ekskavaatoriga edaspidi täiendavaid kaeveõõsi ei tehta. Sellest tulenevalt võib tegelik uuringupunktide arv ja maavaravaru arvutuse ala võrreldes uuringuruumi pindalaga väheneda. Foto 4. Kaevandi kaevamine ekskavaatoriga (autor: K. Mikkelsaar) Lõplik uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse välitööde ajal vastavalt maavara lasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele, kuid jälgitakse, et kinnitamisele esitatava varu puhul ei ületaks uuringuaukude vahekaugus uuringu korras ettenähtud vahemaad. Rajatud uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse korral lamamisetteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, kruusa fraktsioonist füüsikalis-mehaanilised näitajad, liiva filtratsiooni omadused). Proovid võetakse intervalliga keskmiselt 2 - 5 m. Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava kaaluni. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised uuringupunktides ning ümbruskonna kraavides ja veekogudes. Veeproove ei võeta ja katsepumpamist ei tehta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett, vett ei pumbata ja veetasemeid ei alandata  seega puudub mõju ümbruskonna kaevudele. Uuringuga ei tekitata normatiive ületavat müra, tolmu ja vibratsiooni. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Uuringupunktide tegemiseks kasutatakse puurmasinat, mis on väga mobiilne ja manööverdusvõimeline. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on alla 20 cm. Uuringupunktide asukohad valitakse lihtsaima juurdepääsuteega. Metsaaladel võib uuringupunktide asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik üksikute puude langetamine. Sellisel juhul toimub puude langetamine kooskõlas seadusega. Juhul kui tehakse ekskavaatoriga täiendavalt kaevandeid, siis nende asukohad valitakse samuti lihtsaima juurdepääsu teega ning ainult äärmisel vajadusel toimub üksikute puude langetamine kooskõlas nõuetega. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal tööpäevadel. Ühe uuringupunkti rajamiseks kulub keskmiselt üks tund. Seega on uuringupunktide rajamisest tekkiv müra väga lühiajaline ning arvestades, et see esineb ainult tööpäeviti tööajal, ei peaks see mõjutama lähedal asuvaid elamuid ja ümbritsevat keskkonda. Foto 5. Likvideeritud kaevand (autor: S. Siir) Puurimisel ja kaevandite kaevamisel ei teki tolmu, sest puuraugust väljapuuritud ja kaevandist väljatõstetud pinnas on looduslikus olekus nii niiske, et tuulest tulenev tolmu kandumine on välistatud. Välitööd ja uuringupunktide rajamine ei takista liikumist kohalikel teedel mitte mingil määral. Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, täites need samast kohast väljatud materjaliga (Foto 5). Uuringu- punktide sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Ühtegi uuringuauku vääriselupaiga alale, kalda piiranguvööndisse, sideehitise ja gaasitorustiku kaitsevööndisse ei rajata. II kaitsekategooria metsise alal tehakse välitööd väljaspool metsise pesitsusperioodi ja välditakse lindude tahtliku häirimist. Geoloogilistel välitöödel lindude pesi ja mune tahtlikult ei hävitata ega kahjustata. Kavandatav uuring ei ohusta liigi säilimist selles elupaigas. Maaparandussüsteemi ja selle toimimist uuringuga ei kahjustata ning kuivenduskraavidele mõju ei avaldata. Kokkuvõttes ei oma geoloogilise uuringu läbiviimine ümbritsevale keskkonnale ja elanikele mistahes olulist mõju. Samas on sisuliselt keskkonnamõjuta tegevus oluline teabe hankimiseks nii riigile, kohalikule omavalitsusele kui ka loa taotlejale. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse kesk- konnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg ja kruusa puhul 10 - 15 kg, filtratsiooni- mooduli määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 60 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 21.04.2025 Taotleja: Sokkel Karjäärid OÜ Ahto Pregel /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  Tammeoja Kolga metskond 50 35201:003:0103 35203:004:0129 578 500 579 000 579 500 580 000 580 500 Tagavälja Rahula 35201:003:0920 35201:003:0285 6 590 000 Päris-Kaasiku Tammeallika Mändlo-Kuusalu tee T3 35201:003:0073 35201:003:0102 35301:001:1433 2 1 Kuusalu liivamaardla Huntaugu Kuusiku Ukumäe liivamaardla 35201:003:0547 35201:003:0167 Tiigi 35201:003:0523 Kolga metskond 53 35203:004:0131 Pihlaka PRK0025153 35 35201:003:0183 N 20 Soodla O b 3: 1: liivamaardla 00 l ika 15 Kraavi 03 35201:003:0548 Ukumäe-Aasa Plokk 4 P 35201:003:0459 (fosforiit) Kaardileht nr 634 Kehra Ukumäe-Niidu 6 589 500 Pa-6/21 0,2 Nõmmiku 54,33 6,0 35201:003:0461 35201:003:0254 18 aT Pa-1/21 0,2 Kiviste Kolga metskond 55 56,01 8,5 Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki 35201:003:0290 3 35203:004:0228 piiripunktide koordinaadid PA-131/77 0,5 55,92 7,5 Nr X Y Kolga metskond 52 1 6 589 864,52 579 354,26 35201:003:0217 PA-5/07 0,3 56,93 12,3 2 6 589 907,77 580 349,39 3 6 589 421,42 580 428,51 Kuusalu liivakarjäär 4 4 6 589 163,39 580 152,72 35203:004:0229 5 6 588 960,13 579 963,40 PA-130/77 0,5 Miku PA-156/77 0,4 57,91 17,5 6 6 588 792,70 579 827,57 35201:003:0293 56,31 8,6 7 6 588 711,87 579 714,52 PA-4/07 0,2 8 6 588 633,36 579 454,68 4 56,28 12,4 9 6 588 590,96 579 159,40 Nõmmiku 15 Kuusalu III liivakarjäär 10 6 588 538,98 579 081,04 35201:003:0255 12 aT 11 6 588 553,41 578 880,75 Kuusalu-Külmaallika tee T1 15 aT 12 6 588 583,10 578 859,84 35301:001:1434 13 6 588 847,91 578 881,03 6 589 000 14 6 588 841,34 578 724,28 PA-155/77 0,4 15 6 589 097,32 578 803,40 56,08 8,6 5 PA-157/77 0,4 55,13 7,1 Pindala 150,13 ha Kolga metskond 57 35201:003:0218 7 pR PA-158/77 0,4 0 250 500 m 53,48 11,6 14 13 6 Plokk 13 aT Märkused: Huntaugu 35201:003:0075 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pa-30/12 - 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 52,87 6,3 7 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Liivakarjääri tee PA-152/77 0,4 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.04.2025); 35301:001:1350 53,68 4,6 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 22.04.2025); PA-159/77 0,4 8 53,63 5,6 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 22.04.2025); 11 aT 12 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 22.04.2025); 9 Kuusalu-Külmaallika tee T2 - Kuusalu liivamaardla Kuusalu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 pT 35301:001:1262 11 (varu seisuga 01.05.2022). (EMG Arendus OÜ, 2022, EGF 9591); Pa-31/12 0,1 10 6 588 500 - Aruanne Kuusalu liivamaardla Kuusalu III liivakarjääri ja Kuusalu IV liivakarjääri maavara jääkvaru 53,49 9,8 arvutamise kohta (varu seisuga 02.10.2015. a ja 05.10.2015. a). Töö nr 30116. (Mäebüroo Nord OÜ, 2016, EGF 8726); Kolga metskond 58 35201:003:0219 11105 Kiiu-Soodla tee - Aruanne Harjumaal Huntaugu liivamaardla Huntaugu IX uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde 35201:003:0098 kohta (varu seisuga 31.12.2012. a). (OÜ Viru Mäebüroo, 2013, EGF 8506); - Harjumaal Kuusalu vallas Huntaugu liivamaardla Huntaugu VIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste Teekaitsevöönd tööde kohta (varu seisuga 01.04.2008). (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2008, EGF 8003); Pa-32/12 0,1 - Aruanne Harjumaal Anija vallas Soodla liivamaardla Soodla uuringuruumis tehtud geoloogiliste 52,81 6,1 tööde kohta (varu seisuga 01.06.2006). (J. Viru Markšeideribüroo, 2007, EGF 7868); Gaasipaigaldise kaitsevöönd - AS Kiiu soon Kuusalu II liivakarjääri varude arvutus. (AS Kiiu soon, 1994, EGF 4825); - Aruanne liiva eeluuringust Soodla karjääri ümbruses. (Geoloogia Valitsus, 1977, EGF 3468). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja Pa-32/12 0,1 Puuraugu nr / aasta Katendi paksus, m Elektripaigaldise kaitsevöönd piiripunkti number 52,81 6,1 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Mäeeraldise piir Projekteeritud uuringupunkt Liinirajatise kaitsevöönd Külmaallika uuringuruum Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki Kuusalu ja Anija vald, Harju maakond teenindusala plaan Mäeeraldise teenindusmaa piir Maaparandushoiuala VEP piirangud Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ Graafiline lisa 1/2 Kuivati, Lipa küla, 78405 Rapla vald Prognoosvaru ploki piir (P) Veehaarde sanitaarkaitseala II kaitsekategooria alused liigid Ahto Pregel [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Maardla piir (asendiplaanil) Vahastu metskond 62 Kaja Paat Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Ranna või kalda piiranguvöönd III kaitsekategooria alused liigid OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 23.04.2025 24005:003:0735 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4991 /Allkirjastatud digitaalselt/  Huntaugu liivakarjäär 3 Pa-26/75 0,4 Pa-35/12 0,1 35201:003:0880 Pa-41/12 - 52,79 5,8 55,93 17,6 Huntaugu III liivakarjäär 52,70 4,0 Huntaugu tee T2 Huntaugu liivakarjäär 6 Uuenõmme Plokk 23 aT Plokk 4 aT 35301:001:1393 35201:003:0270 Pa-29/75 0,8 Pa-483/73 0,2 Plokk 9 pT Huntaugu liivakarjäär 52,53 3,2 35201:003:0428 PRK0030504 56,03 18,3 0,3 Pa-13/75 0,5 Plokk 6 aT 13 aT Tagaraadiku Pa-27/75 35201:003:0313 55,88 13,7 0,4 Huntaugu liivakarjäär 5 54,33 14,5 Plokk 24 aT 14 aT Plokk 19 pT Pa-11/75 13,1 56,03 35201:003:0250 Plokk 20 pT Pa-102/72 Huntaugu V liivakarjäär 0,4 53,13 Pa-36/12 0,1 Plokk 5 aT Pa-20/75 0,5 5,6 53,23 53,59 5,3 8,0 Plokk 26 aT Pa-14/75 0,4 54,48 16,1 Pa-40/12 0,1 6 587 500 Pa-15/75 0,4 54,08 6,5 Nõmmealuse 55,48 14,6 Kuusalu 35201:003:0324 Pa-16/75 0,4 15 aT 17 aT liivamaardla Pa-17/75 - 56,03 14,6 Plokk 25 aT Pa-10/05 0,2 Huntaugu 16 aT 18 aT N 50,33 - Pa-9/05 0,2 liivamaardla 55,02 7,6 56,20 11,5 Pa-37/12 0,1 Pa-21/75 0,5 54,43 8,9 53,43 8,5 Pa-1/05 0,2 Pa-12/05 0,2 55,54 14,7 Pa-11/05 0,2 Pa-2/05 0,2 54,12 8,0 Pa-42/12 0,3 0,2 55,44 13,5 53,38 1,1 55,85 11,9 Pa-3/05 55,93 13,6 Pa-18/75 0,5 Pa-39/12 0,5 Soodla Sõrenõmme liivamaardla 55,23 8,0 Huntaugu VIII liivakarjäär 52,94 7,9 Pa-16/05 0,2 35201:003:0160 Pa-19/75 0,5 Plokk 10 aT 53,86 7,6 Pa-38/12 0,1 51,03 7,5 53,70 7,2 Plokk 8 aT Pa-15/05 0,2 Pa-6/05 0,2 53,74 11,0 Pa-22/75 56,29 10,1 53,43 Pa-4/05 0,2 0,5 54,49 8,6 9,5 Kaardileht nr 634 Kehra Pa-14/05 0,2 19 54,08 11,6 Pa-7/05 0,1 20 17 Pa-23/75 0,5 55,12 11,3 Pa-13/05 0,2 Uuringuruumi lõunapoolse lahustüki Hinnori 16 55,18 7,5 54,62 11,6 piiripunktide koordinaadid 6 587 000 35201:003:0151 Pa-5/05 0,1 Nr X Y 54,71 7,7 16 6 586 996,25 577 069,10 Pa-8/05 0,2 54,66 12,6 17 6 587 007,53 577 506,21 11105 Kiiu-Soodla tee 35 35201:003:0098 18 6 586 773,37 577 713,43 19 6 587 097,81 578 134,72 20 6 587 032,52 578 327,62 Pa-24/75 0,4 21 6 586 386,27 578 107,86 Otsa-Metsa 55,13 7,6 22 6 586 402,80 578 053,80 35201:003:0080 23 6 585 826,27 577 855,84 18 24 6 585 751,81 577 841,84 25 6 585 729,55 577 841,14 26 6 585 726,72 577 811,05 Kolga metskond 59 Varaspere 27 6 585 709,62 577 812,38 35201:003:0220 35201:003:0138 28 6 585 663,99 577 339,98 29 6 584 708,33 577 428,07 Kolga metskond 56 30 6 584 685,43 577 154,44 34 31 6 585 111,09 577 138,83 32 6 585 102,88 577 032,57 33 6 586 068,05 576 990,87 6 586 500 34 6 586 565,53 577 049,40 35 6 586 882,50 577 070,08 Pindala 162,79 ha 22 21 Anija metskond 60 14001:002:0324 Kolga metskond 62 14101:001:0998 33 Võllaskatku 14001:002:0093 PA-3/05 0,4 PA-2/05 0,2 53,83 9,0 PRK0000934 53,83 9,7 6 586 000 Maaparandushoiuala Veehaarde sanitaarkaitseala Ranna või kalda piiranguvöönd 23 PA-110/77 0,4 PA-1/05 Võllaskatku 0,2 53,73 Teekaitsevöönd 11,6 53,73 11,2 24 PA-574/74 Võllaskatku 54,03 Gaasipaigaldise kaitsevöönd 26 Soodla liivakarjäär 27 14001:002:0529 PA-11/05 0,1 0,4 52,83 liivakarjäär 10,3 11,1 Soodla 28 Elektripaigaldise kaitsevöönd PA-10/05 52,93 0,3 PA-111/77 0,4 Liinirajatise kaitsevöönd 15,7 52,53 10,1 20 Geod.märk ja kaitsevöönd 1 aT 0,4 PA-9/05 6 aT 52,53 9,6 PA-8/05 0,1 VEP piirangud 8 aT 52,03 12,0 578 500 7 aT PA-12/05 II kaitsekategooria alused liigid 52,73 0,1 11,7 PA-14/05 0,1 III kaitsekategooria alused liigid Soodla VI uuringuruum 52,03 11,7 12 aT 13 aT PA-15/05 0,1 Plokk 6 aT 51,63 12,6 Plokk 7 aT PA-573/74 0,3 PA-13/05 0,1 51,03 12,5 50,83 13,1 21 32 31 6 585 000 578 000 0 250 500 m Märkused: 20 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11105 Kiiu-Soodla tee 22 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 14001:002:0180 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.04.2025); 29 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 22.04.2025); 30 19 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 22.04.2025); 18 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 22.04.2025); Pa-109/75 0,1 - Kuusalu liivamaardla Kuusalu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 45,28 - Kolga metskond 62 (varu seisuga 01.05.2022). (EMG Arendus OÜ, 2022, EGF 9591); 14101:001:0998 Kopra - Aruanne Kuusalu liivamaardla Kuusalu III liivakarjääri ja Kuusalu IV liivakarjääri maavara jääkvaru 14001:002:1210 arvutamise kohta (varu seisuga 02.10.2015. a ja 05.10.2015. a). Töö nr 30116. 16 6 584 500 (Mäebüroo Nord OÜ, 2016, EGF 8726); PRK0030587 - Aruanne Harjumaal Huntaugu liivamaardla Huntaugu IX uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde 577 000 577 500 Anija metskond 61 kohta (varu seisuga 31.12.2012. a). (OÜ Viru Mäebüroo, 2013, EGF 8506); 14001:002:0325 - Harjumaal Kuusalu vallas Huntaugu liivamaardla Huntaugu VIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste Anija metskond 158 tööde kohta (varu seisuga 01.04.2008). (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2008, EGF 8003); 14001:001:0925 - Aruanne Harjumaal Anija vallas Soodla liivamaardla Soodla uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.06.2006). (J. Viru Markšeideribüroo, 2007, EGF 7868); Pihlaka - AS Kiiu soon Kuusalu II liivakarjääri varude arvutus. (AS Kiiu soon, 1994, EGF 4825); 14101:001:0547 - Aruanne liiva eeluuringust Soodla karjääri ümbruses. (Geoloogia Valitsus, 1977, EGF 3468). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja Uuringuruumi lõunapoolse lahustüki piiripunkti number Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Külmaallika uuringuruum Kuusalu ja Anija vald, Harju maakond teenindusala plaan Mäeeraldise piir Maardla piir (asendiplaanil) Vahastu metskond 62 Mäeeraldise teenindusmaa piir Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 24005:003:0735 Loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ Graafiline lisa 2/2 Taotletava mäeeraldise piir Kuivati, Lipa küla, 78405 Rapla vald PA-8/05 0,1 Puuraugu nr / aasta Katendi paksus, m Ahto Pregel 52,03 12,0 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir /Allkirjastatud digitaalselt/ Külgneva uuringuruumi piir Projekteeritud uuringupunkt Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 23.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4991 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 05.11.2024 nr e-post [email protected] Meie: 08.11.2024 nr 6.2-2/43379 Geoloogilise uuringu kooskõlastus Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogiliste uuringute läbiviimiseks Harju maakonnas Kuusalu vallas Rehatse, Külmallika ja Soodla külas. Taotluses käsitletud katastriüksused Anija metskond 60 (tunnus 14001:002:0324) ja Kolga metskond 59 (tunnus 35201:003:0220) asuvad maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108350010220/001) maa-alal, millel paiknevad eesvool ja kuivenduskraavid. Uuringu loa koostamisel peame vajalikuks järgmist: Geoloogilise uuringu läbiviimisel tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47. (allkirjastatud digitaalselt) SULEV TAUL Juhtivspetsialist Tõnis Lepp Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 telefon: 5341 4542 e-post: [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee