Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028643

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1027642-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Metsapärdi Agro Kontaktisik Andres Jäärats Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb OÜ Metsapärdi Agro Tuuraste liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Parandustaotluse selgitus Viidi sisse parandused ja täiendused vastavalt Keskkonnamaeti 03.03.2025 kirjale DM-131160-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja OÜ Metsapärdi Agro (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Tuuraste liivakarjääri mäeeraldisele. põhjendus Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Kõima külas Tuuraste uuringuruumis viidi 01.09.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 33, 34, 35 ja 36 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Tuuraste liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Pärnu-Lihula kattega tee säilitusremont 0,56, 4,58 ja 3,22 km pikkustel lõikudel, mis asuvad taotletavast karjääris 10 km kaugusel. Samuti on seoses Rail Baltic raudteetrassi rajamisega lähi piirkonnas taotluse koostamise hetkel kui ka tulevikus ehitusmaavarade nõudlus suurenenud. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Tuuraste liivakarjäär Aadress Audru metskond 52, Kõima küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Territoriaalkood 3746 Katastritunnus(ed) 62401:001:2178 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6470105, Y: 512893 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Audru metskond 172 (15905:001:0323), Audru metskond 52 (62401:001:2178), Kaelepa (15905:001:0291), Kaelepa (15905:001:0292), Kaelepa (15905:001:0293), Kaelepa-Kivimäe tee (16001:001:0028), Kivimäe kruusakarjäär 1 (62401:001:2179), Kivimäe kruusakarjäär 2 (62401:001:2180), Kivimäe kruusakarjäär (62401:001:0391), Kivimäe kruusakarjäär (62401:001:0392). Puudutatud veekogud: Roogoja (VEE1123302), Saunakarjäär (Potsepa Saunakarjäär) (VEE2064370), Tuuraste oja (VEE1121800). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Pärnu linn, Pärnu maakond 0624 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/7 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 22 Maardla nimetus Potsepa Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tuuraste liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.82 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.72 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 59 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 59 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 15 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 33 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 74 tuh m³ 31.12.2024 34 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 124 tuh m³ 31.12.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 185 tuh m³ 3/7 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Metsapärdi Agro OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/521676 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.06.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024) Geoloogiafondi number - Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13 5/25 6 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.01.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja tehisveekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Tuuraste_liivakarjaari_KLT_SK.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_6_21.01.2025_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Tuuraste_II_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam_EH.dgn.dgn Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa.dgn Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn Lisa 10: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/7 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Mäenduslikud tingimused taotletavas Tuuraste liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna läbi taotletava ala lõuna lammutustööde kirjeldus osa kulgeb Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503) ja alaga paralleelselt idas kulgeb Saueaugu metsatee (nr 1590510). Lõuna suunas asub ~580 m kaugusel Kõima-Seliste kõrvalmaantee (nr 19107). Katendi paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmiselt 0,6 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 1,4 - 4,8 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 2,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,8 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Katenditegur on ala piires keskmiste näitajate alusel 0,3, mis näitab, et katendi paksuse ja kasuliku kihi vahekord on rahuldav. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluutkõrguste 11,9 - 14,8 m vahemikku (keskmiselt 13,7 m). Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka tumepruuni liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht. Katendi maht mäeeraldisel on 59 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Tuuraste liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Tuuraste liivakarjäär teenindusmaa pindalaga 12,72 sh mäeeraldis pindalaga 9,82 ha asub Kõima külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178), mille sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% kaitsealune maa. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne lahustükk on 8,43 ha ja lõunapoolne lahustükk 1,39 ha suurune. Ala asub katastriüksuse idapoolse ala läänepoolses servas, võttes enda alla vaid ~0,75% kogu kinnistust. Katastriüksuste omanikuks on riigivara valitsejana Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Tuuraste liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, loodenurgas osaliselt raiesmikuga. Edelanurgas maapinnalt madalamas alas levib turvast. Maapinna reljeef alal on muutlik, absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~15 m kuni ~20 m. Tuuraste liivakarjäärist ~1,8 km kaugusele ida suunda jääb Kõima küla keskus. Lähimad majapidamised asuvad ~260 m kaugusel lõuna suunas Saueaugu (15905:004:05485), põhja suunas ~660 m kaugusel Latika (62401:001:0335) ja kirde suunas ~960 m kaugusel Lageda (15905:002:0131) kinnistutel. Ülejäänud majapidamised jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Taotletav Tuuraste liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Potsepa(PÜ-79) (kood 6112180030080001). Kaevandamise ajal ja järgselt tagatakse maaparandussüsteemi korrapärane toimimine. Lääne suunas ~100 m kaugusel kulgeb Tuuraste oja (kood VEE1121800), ida suunas ~700 m kaugusel asub puurkaev (kood PRK0012705), millel on 50 m raadiusega veehaarde sanitaarkaitseala. Taotletav Tuuraste liivakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. ~350 m kaugusel lääne suunas asub vääriselupaik (VEP206968), kus paikneb ka III kategooria taime sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9402938) kasvukoht. Lõuna suunas ~650 m kaugusel asub 3 kõrvuti asetsevat vääriselupaika (VEP117076, VEP117073, VEP206969). Taotletav Tuuraste liivakarjäär jääb Audru valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tuumalale (T9). Läbi taotletava ala lõuna osa kulgeb Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503). Alaga paralleelselt idas kulgeb Saueaugu metsatee (nr 1590510). Lõuna suunas asub ~580 m kaugusel Kõima-Seliste kõrvalmaantee (nr 19107). Lõunas ~570 m kaugusel asub Potsepa geodeetiline punkt (kood 9441). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Tuuraste liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, pinnasepump-süvendaja, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara 5/7 kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad majapidamised asuvad ~260 m kaugusel lõuna suunas Saueaugu (15905:004:05485), põhja suunas ~660 m kaugusel Latika (62401:001:0335) ja kirde suunas ~960 m kaugusel Lageda (15905:002:0131) kinnistutel. Ülejäänud majapidamised jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Samuti ei oma materjali töötlemisel tekkiv müra üldisele mürafoonile mõju, kuna ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 15 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,015 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Lisatud ekspertarvamus: Keskkonnaloa taotlejal ei õnnestunud Kõima küla Saueaugu kinnistu (tunnus 15905:004:0548) omanikuga ühendust saada. Vaatluse kohaselt asub kinnistul aga salvkaev, mis võtab vett pinnakattes levivast põhjaveekihist. Olgugi, et taotletava mäeeraldise kasulik kiht on seotud sama põhjaveekihiga, mõjutab mäeeraldisel toimuv tegevus põhjavett võrdlemisi vähesel määral. Mäeeraldisel langetatakse veetaset keskmiselt 0,7 m võrra, mis võib mõjutada põhjaveetasemeid vaid loetud kümneid meetreid karjääri piirist. Kuigi ka maavara väljamine vee alt võib mõjutada põhjaveetasemeid, kuna eemaldatud materjalist tekkinud tühimiku täidab külgnevast settest juurde voolav põhjavesi, on taoline mõju ümbruskonna põhjaveetasemetele plokkide suhteliselt väikese mahu juures siiski minimaalne ja tajutav mõju ulatub maksimaalselt mõnede kümnete meetrite kaugusele karjääri piirist. Mõju põhjavee keemilisele koostisele puudub, kuna heljum ei levi poorses settekeskkonnas karjäärist kaugemale kui loetud meetrid. Teatud risk tuleneb vaid võimalikust õli- või kütusereostuse levikust, mida saab ennetada masinapargi korrektse hoolduse ja käitlemise abil. Kõike kokku võttes ei mõjuta kaevandamistegevus oluliselt Saueaugu kinnistu kaevu veetaset või kvaliteeti ega ligipääsu puhtale joogiveele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Tuuraste liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse 6/7  vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletav ala kattub Audru valla üldplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku alaga. Rohevõrgu terviklikkust taotletava ala kasutusel võtmine ei mõjuta. Samuti üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal olevas maardlas kaevandamine lubatud ainult tingimusel, et kaevandusala hiljem rekultiveeritakse ja võetakse kasutusele rohevõrgustiku osana. Kuna korrastamisel on plaanis luua tingimused kõrghaljastuse taastumiseks ja taastada enamus alal endine seis, siis antud tingimus on täidetud. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Tuuraste liivakarjääri graafilised lisad Lisa 11: Tuuraste_liivakarjaari_graafilised_lisad.asice Linnueksperdi hinnang Lisa 12: Tuuraste_liivakarjaar_merikotkas_jt.docx 7/7  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Maardla piir (asendiplaanil) Audru metskond 52 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 14.27 I I' Geoloogilise läbilõike joon 14.07 17 Maapinna samakõrgusjoon, m 14.30 14 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 1' 15.12 14.06 78,55 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15.39 14.02 Pa-11 Kaevand-puuraugu nr 0,5 Katendi paksus, m N 14.18 Värandi 15905:002:0394 1 14.16 15.06 15.90 17,07 14,77 1,8 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m Kasuliku kihi paksus, m 23' 15.90 15.74 14.35 I Ranna või kalda piiranguvöönd I 15.94 14.33 15.48 15.82 14.23 15.25 14,09 Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur 13.08.2024 Pa-3 14.49 0,2 15.86 Kaardileht nr 5331 Audru 15,09 1,8 16.08 15.92 13,09 15.74 14.23 6 470 300 15.85 14.34 15.71 16.00 15 15.86 15.13 15.73 I 15.75 15.97 15.53 14.86 15.83 15.88 15.65 15.80 15.56 14.48 14,86 15.37 13.08.2024 14.56 Pa-2 22' 12 15.91 15.07 15.93 0,6 15.82 15,86 15.39 1,4 15.64 15.68 13,86 15.01 15.53 16. 0 15.75 0 15.31 13, 15.77 16.02 15 16 . 19 15.36 . 00 0 15.26 15.89 14.87 14.95 15 14.96 15.87 15.93 15.90 1 15 . 5. 63 2' 15.32 15.52 00 15.56 15 15.63 . 71 15.82 14.99 15.75 15.97 15.57 15 . 6 15.73 14 6 15.41 13 .86 15.24 15.21 513 200 15 . 72 , 15.53 5 15.25 14,14 15.93 15.87 15.86 15.71 15.33 16. 53 2 13.08.2024 15.55 16 14 15.67 . 1 . 87 7 16.06 Pa-1 15.06 0,4 15.73 15.97 15.80 16,14 3,2 15.09 15.35 15.78 12,54 15. 6 15.19 5 1 4 15.85 . 56 80 15.28 15.53 15.35 15.64 15 . I I' 15. 6 1 1 5. 14,39 15.68 56 15.92 1 4 nn . 30 13.08.2024 pi Männi Pa-4 16.09 15.94 Kr 15. 17 15.29 0,7 15.86 15.86 15 . 42 15905:004:0399 15,49 2,0 16 12,79 15.87 15.95 15.73 15.24 86 15.55 . 15.35 15 15.08 15.86 15.23 14.91 15.33 13 15.49 15.50 54 .2 1 16.02 4 15.78 15.97 15.4 ,0 15.82 6 .3 5.21 15 1 15.92 55 15. 3 .0 14 15.81 8 1 51 .6 15.80 15.92 159 . 2 .8 15 15.28 15.59 15.59 15.43 3 158 .2 1. 5 14 1 5 . 2 3 15.87 .16 14.90 1 3 ,0 15.39 16 16.07 15.69 16 5 16.0 3' 15.16 15.05 15.92 14.95 15.62 5 12, r K 15.77 15.21 15.12 15.42 16.00 15.81 15.95 15.65 19 15.60 . 16 . 23 16 15.87 15.64 15.12 16.07 14.91 16 15.12 15.60 14.88 16.13 12 15.57 15.62 16.17 15.97 37 , . 5 15.41 16.00 16 .30 16 15.72 15 1 6 16 14.62 16.11 Plokk 33 aT 16.12 14.97 15 15.70 21' 15.22 14,90 15.91 11 Plokk 34 aT 16.26 16.02 13.08.2024 15.83 15.67 15.65 Pa-5 47 . 15.85 15.26 0,6 16 .75 16,20 3,7 14,83 4 16 6 470 100 14.65 15.64 13.08.2024 11,90 Pa-15 16 16 15.90 14.96 16.05 1,0 16.15 513 100 14.45 15.91 15.70 15,73 2,0 K r 4' 16 15.12 15.44 12,73 16.09 16.22 16.10 4 .5 8 6 1 6.4 15.76 15.93 15.90 15.93 5' 1 14.99 16.03 16.13 20' 14.39 15.67 16.24 16 I II 14.73 15.89 14.41 16.57 16.36 15.13 15.82 Vahtrametsa 16 15.21 62401:001:0374 10 15.44 15.79 57 14.44 16.17 55 16 16 . 16.07 15.83 16.49 16 . 16.73 Audru metskond 52 15.64 13 16.07 14,69 62401:001:2178 , 0 16.11 14.49 14.85 15.26 13.08.2024 15.90 16.48 Pa-7 15.07 5 14.43 15.42 16.32 16.18 15.87 1 0,5 15,59 16.11 16.18 1,4 13,69 14.43 15.84 1 6' 6 15.46 5 14.82 15.84 16.09 .2 8 16 15.89 15.93 .3 16.45 16.41 15.06 16 15.84 14.30 15 15.64 1 14.50 6 16.55 15.90 15.35 r 5 , 15.74 K 13 16.32 7 14.47 14.89 15.80 16.24 .2 6 0 1 . 6 4 7' 1 16.49 16.12 14.89 0 , 14.30 15.83 14 16.25 15.83 16.34 5 19' 9 14,85 16.06 4 15.73 15.54 16 .4 6 1 16.08 13.08.2024 1 .3 6 Pa-6 8' 1 15.65 0,8 16.31 15.19 16,65 6 470 000 14.44 1,4 14,45 16.39 513 000 15.93 16.36 77 16.00 8 16.20 16 . Mäeeraldise teenindusmaa .5 15.97 17.10 16 14.40 15.85 15.44 16 15.28 16.36 15.64 16.29 16.61 Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki piiripunktide koordinaadid 16.50 14.80 16.00 piiripunktide koordinaadid 15,07 16.24 16 13.08.2024 Pa-14 16.61 Nr X Y .7 8 15.52 16.61 16.12 16 6.7 8 Laberi 15.78 0,4 1 16.29 16.55 17,37 Nr X Y 1' 6 470 353,54 512 898,13 15905:002:0021 16.28 2,6 16.58 14,37 1 6 470 327,31 512 887,08 14.20 16 17.36 16.41 2' 6 470 233,88 513 189,99 16.76 16.33 16.55 16.13 2 6 470 211,73 513 161,53 3' 6 470 158,79 513 144,54 17 15.60 16.64 16.71 9' I I 3 6 470 164,87 513 130,25 16 16.39 16.73 I ' 4' 6 470 099,89 513 062,93 16 83 86 4 6 470 107,67 513 048,97 . 16.54 16.16 . 16 16.00 16.63 5' 6 470 088,70 513 050,11 .0 2 14.20 17 7.1 6 15 16.65 5 6 470 015,32 512 967,02 8 1 14.68 17.09 6' 6 470 042,56 513 017,29 16.84 1 6 6 469 908,89 512 883,96 7 16.30 16.65 16.71 7' 6 470 025,57 513 001,12 16.48 16.16 7 16.47 16.01 7 6 469 943,51 512 801,43 8' 6 470 008,46 512 979,23 Kr 14.04 16.42 1 16.30 16.23 1 6 6 . 41 16.14 8 6 469 950,86 512 764,68 9' 6 469 961,95 512 945,33 . 40 17.34 15.25 16.79 Kr 16 .96 16.77 9 6 470 007,43 512 781,43 10' 6 469 917,51 512 908,50 .1 8 16 99 . 17 7.1 16.73 . 7 1 16.49 0 15 8 1 7 10 6 470 066,49 512 776,73 1 9 14.98 15 . 14 16.52 Plokk 35 pT 11' 6 469 863,18 512 876,38 13 16.95 15 17.25 16.77 11 6 470 104,43 512 792,90 12' 6 469 810,57 512 856,17 Plokk 36 pT 17 34 1 17.06 16 . 16 86 16.87 16.87 10' 15.64 12 6 470 252,41 512 855,54 13' 6 469 766,76 512 830,81 14.88 5 . . 74 16.36 1527 17.11 17.66 . 61 15 17. 14.83 16.68 14' 6 469 737,68 512 806,37 16 Kr 75 6 Pindala 8,43 ha 16 .7 16 6 15' 6 469 723,83 512 788,79 16 . 6 469 900 14.33 16.95 16 14.31 23 16.48 . . 8 16 3 77 14.46 Pa-8 16.81 16.56 15.85 16' 6 469 709,31 512 766,23 0,5 Mäeeraldise lõunapoolse lahustüki 17,58 16.89 16.92 17' 6 469 709,31 512 715,32 2,7 50 1 piiripunktide koordinaadid 61 16.97 6 14,38 51 . .7 14. 13 . 8 16.86 18' 6 469 784,22 512 715,34 14 14.36 16.63 14.59 17.52 14.41 19' 6 470 007,43 512 781,43 17 16.68 14.32 16.55 14,11 13.08.2024 18.80 16.74 16 15.64 Nr X Y 20' 6 470 066,49 512 776,73 Pa-9 16.80 0,9 13 6 469 912,12 512 753,21 16 74 21' 6 470 104,43 512 792,90 73 14,61 16. 14.79 ,5 . 0,3 17.04 4 14.32 13,41 14 6 469 914,34 512 770,76 22' 6 470 252,41 512 855,54 1 16.47 14.38 18.70 15 6 469 911,76 512 788,76 23' 6 470 327,31 512 887,08 22 18.16 11' 18 14.12 16.54 16 6 469 876,96 512 867,81 52 29 43 16.99 15.58 13. 14. 14. 14.34 14.56 19.74 14,82 17 6 469 794,50 512 832,64 Pindala 12,72 ha 14.29 13.08.2024 16.55 Pa-13 16.50 18 6 469 751,33 512 800,96 18 14.65 0,5 19,72 Kr 17.85 17.05 4,8 19 6 469 715,08 512 751,94 14,42 16 70 14.42 17.31 16. 69 14.37 14,65 20 6 469 709,31 512 747,98 . 14.16 19 17 13.08.2024 Pa-12 15.65 21 6 469 709,31 512 732,23 0,6 18.99 16.45 17.37 15 16,95 1,7 22 6 469 870,73 512 774,95 14,65 49 14.46 36 32 13. 14.33 14. 17.58 14. 14.64 14.50 18.52 23 6 469 900,31 512 749,71 16 16 16.86 17.25 17 14.29 15.46 17.09 14.06 Plokk 33 aT 82 Mäeeraldis pindala 8,43 ha +1,39 ha = 9,82 ha 85 16 . 16.68 16 . 14.30 14.39 14.53 Plokk 34 aT 16.83 16.82 16.81 12' 16.28 14.55 17.68 17.72 17 6 469 800 17.42 512 900 14.26 15.15 17 68 27 14.23 53 35 16.81 76 17 16 . 14. 16.54 16 13. 14. . 17.88 16.12 17.11 14.35 18' 14.45 14.38 14,57 13.08.2024 Märkused: Pa-11 0,5 17 14.20 17.49 17,07 1,8 17.18 15.16 14.19 14,77 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 16.86 14.34 17 16.41 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 17.22 14 17.99 81 16 . 16.96 Audru metskond 179 17 . 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER aug.2024. 15905:002:0500 14.37 13' 14.30 16.86 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 15.28 28 61 38 14. 13. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 14. r 16.91 K 14.40 14.60 16.55 13,94 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga jan.2025); 14.28 26.08.2024 16.79 18 16.84 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga jan.2025); .8 1 14.43 16 7.0 17.73 2 1 15.37 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga jan.2025); 15 14.29 14.99 16 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga jan.2025). 16.88 16.77 14' 16.64 82 17.50 . 16 .00 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 16 17 76 17 62 14.53 19 7. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 63 13. 14. 14. 14.44 15.32 8. Kogu ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (Potsepa(PÜ-79)). 14.55 17.52 15,46 16.93 12 . 15' 21 13.08.2024 17 . 17 11 16.66 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14.88 Va Pa-10 r e 0,8 16.68 17,56 7.17 15.82 Tuuraste liivakarjäär Mäeeraldise plaan 6 469 700 17' 17.29 14,56 2,2 1 ' 16' Pärnu linn, Pärnu maakond I 20 17 91 512 700 512 800 15 73 94 13. 14.55 14. 14. 17 .67 15.02 68 17 17 . 14.69 16.83 16.51 Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 1/3 17.30 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 Kr 16.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 17.93 94 17. 14.74 15.30 16.09 16.99 17.19 15.00 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 0 50 100 m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  N Läbilõige I-I' S m m 21 21 Pa-13 19,72 20 20 0,1 Audru metskond 52 0,5 19 19 Pa-10 62401:001:2178 17,56 18 Pa-11 18 Pa-6 17,07 0,1 Pa-13-1 Pa-5 16,65 Kr.0,0 17 0,2 17 Pa-2 16,20 St.1,0 0,8 0,2 0,5 15,86 EL Pa-11-1 Pa-10-1 2 1: 16 0,2 Kr.0,0 16 0,8 Kr.0,0 1: 0,1 Pa-6-1 Plokk 33 aT 2 0,6 2 1: vt. 15,46m 1: Plokk 35 pT St.1,5 St.2,3 2 0,6 Kr.0,0 13.08.2024 15 vt. 14,86m Pa-2-1 vt. 14,90m Pa-5-1 Plokk 33 aT vt. 14,85m St.1,6 vt. 14,82m EL EL 15 Kr.0,0 13.08.2024 Kr.0,0 2,3 1: 13.08.2024 13.08.2024 13.08.2024 vt. 14,57m EL 5 1: 3,0 5 2,2 1: 5,3 13.08.2024 St.3,0 St.2,8 5 14 EL Plokk 34 aT EL 14 2,0 5,7 2,7 Pa-5-2 13 2,7 Kr.0,0 Plokk 36 pT Plokk 34 aT 4,2 13 St.11,1 4,2 TL 4,2 12 4,3 12 11 11 5,7 10 10 W Läbilõige II-II' E m m 18 18 0394 Mäeeraldise piir Audru metskond 52 62401:001:2178 Pa-1 Kasvukiht 17 17 andi Mäeeraldise teenindusmaa piir 002: Pa-2 16,14 15,86 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Vär 15905: 16 Pa-3 0,2 16 0,1 Audru metskond 52 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv 15,09 Pa-3-1 0,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 0,6 2 Kr.0,0 Plokk 33 aT Pa-2-1 1: 15 0,2 vt. 14,86m Pa-1-1 15 Keskmine uuringuaegne ja eeldatav St.4,0 13.08.2024 Kr.0,0 Kr.0,0 1: EL kaevandamise järgne veetase (abs. 14,7 m) Liiv, peeneteraline 5 St.3,0 2 St.1,5 1: vt. 14,09m vt. 14,14m 0,9 5 Plokk 34 aT 1: 14 13.08.2024 Pa-3-2 EL 13.08.2024 EL 14 2,0 1: Kr.0,0 5 2,9 Pa-1-2 St.27,8 2 2,0 Kr.0,0 Liiv, väga peeneteraline 1: 13 TL 2,7 13 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus St.7,2 3,6 1:2 vastab kaldele 26° TL 12 2,7 12 1:5 vastab kaldele 12° Turvas 11 11 5,7 Savi 10 10 Ranna või kalda piiranguvöönd W Läbilõige III-III' E Märkused: m m 0 50 100 m 19 19 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Pa-14 0374 18 Audru metskond 52 18 - 2024. a Tuuraste II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked sa 62401:001:2178 17,37 am et Pa-6 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4899). 001: 16,65 0,2 17 17 3. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 0,4 r Pa-14-1 62401: Vaht Pa-7 0,2 Pa-2 Puuraugu nr 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kr.0,0 16 15,59 St.1,4 16 15,86 Suudme abs kõrgus, m 2 1: 0,8 Objekti nimetus ja aadress Pa-6-1 EL Joonise sisu 0,2 Sügavus maapinnast, m 0,1 Kr.0,0 15 0,5 vt. 14,85m St.1,6 Plokk 33 aT vt. 15,07m 15 0,6 Geoloogilised läbilõiked Tuuraste liivakarjäär 1: 13.08.2024 vt. 14,69m Proovi number 5 Pa-7-1 13.08.2024 Pa-2-1 2 1: EL Veetaseme abs kõrgus, m vt. 14,86m 13.08.2024 Kr.0,0 2,2 3,0 13.08.2024 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Pärnu linn, Pärnu maakond I-I' ... III-III' Mõõtmise kuupäev Plokk 34 aT 1: 14 St.5,8 14 St.3,0 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % 5 1,9 TL Proovitud intervall, m EL EL - ehitusliiv 2,0 2,3 TL - täiteliiv Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 2/3 13 4,2 13 2,7 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 2,7 Puuraugu sügavus, m [email protected] H 1 : 1000 4,2 Mõõtkava 12 12 V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kalda piiranguvöönd 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kaevandamis tekkiv tehisveekogu, pindala 5,68 ha Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Täidetav ala, täidetakse minimaalselt kõrguseni 15,40 abs m, pindala 3,89 ha Maardla piir (asendiplaanil) Audru metskond 52 14.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 6 ha 14.07 17 Maapinna samakõrgusjoon, m 14.30 1' 15.12 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,11 ha 14.06 15.39 14.02 Värandi 15.90 N 14.16 14.18 15905:002:0394 15.06 23' 1 15.74 14.35 15.90 14 15.94 14.33 15.48 15.82 14.23 15.86 15.92 Kaardileht nr 5331 Audru 15.74 14.23 6 470 300 15.85 14.34 15.71 15.86 15.73 15 15.53 15.83 15.80 15.56 14.48 15.37 14.56 22' 12 15.39 15.64 15.68 Z= 15,40 abs m 15.01 16. 00 15.31 13 15.36 14 14 14.87 14.95 15 15 15. 63 2' 15.32 15.56 15.63 14.99 15. 6 15 6 15.41 15.21 513 200 15.25 16. 53 2 16 14 15.67 . 1 . 87 7 15.06 14 13 15.09 15. 15 1 4 65 . 56 15.64 80 . 15 15.28 15 . 61 15. 56 1 4 nn . 30 pi Kr 15. 1 Männi 15.29 15 . 42 7 15905:004:0399 15.73 15.24 .86 15 15.08 15.23 14.91 2 154 . 13 4 .4 14 15 1 56 .3 152 . 1 5.55 0 15 1 143 . 13 15.81 8 1 51 .6 159 . 2 .8 15 15.43 3 158 .2 145 . 1 3 51 .2 16 . 3 16 5 0 3' 14 . 16 14.90 1 15 15.16 15.05 14.95 r K 15.77 15.21 15.12 15.65 19 . 16 . 23 16 15.64 15 14.91 16 15.12 15.60 14.88 15.57 Z= 14,70 abs m 37 . 16 .30 16 15.72 15 14 14.62 14.97 21' 15 1 15.67 11 5 47 1 . 15.85 15.26 75 3 16 . 4 16 6 470 100 14.65 16 14.96 16.15 513 100 14.45 K r 4' 16.22 4 .5 8 6 1 6.4 1 5' 14.99 16.13 14.39 20' 14.73 16.24 14.41 Vahtrametsa 16 15.21 14 62401:001:0374 10 57 14.44 55 16 . 16.49 16 . Audru metskond 52 13 62401:001:2178 16.11 14.49 14.85 15.07 5 14.43 16.18 1 1 4 14.43 6' 1 5 15.84 16.09 .2 5 8 16 .3 15.06 16 15.84 14.30 15 1 14.50 6 r 15.74 K 16.32 7 14.47 14.89 .2 6 0 1 . 6 4 7' 1 14.89 14.30 14 16.25 5 19' 9 16.06 4 15.73 .4 1 6 .3 1 6 15.65 8' 1 16 15.19 15 6 470 000 14.44 513 000 77 8 16.20 16 . .5 16 14.40 15.85 15.44 Mäeeraldise teenindusmaa 16 15.28 16.36 14.80 Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki piiripunktide koordinaadid 1 16.00 piiripunktide koordinaadid 6 15 16 16.61 .7 8 15.52 16 6.7 8 Laberi Nr X Y 1 15905:002:0021 Nr X Y 1' 6 470 353,54 512 898,13 14.20 16 17.36 16.41 1 6 470 327,31 512 887,08 2' 6 470 233,88 513 189,99 Z= 15,40 abs m 2 6 470 211,73 513 161,53 17 15.60 9' 3' 6 470 158,79 513 144,54 16 16.73 3 6 470 164,87 513 130,25 4' 6 470 099,89 513 062,93 16.16 16.00 4 6 470 107,67 513 048,97 .0 2 14.20 5' 6 470 088,70 513 050,11 17 7.1 6 15 8 1 14.68 16.84 5 6 470 015,32 512 967,02 6' 6 470 042,56 513 017,29 1 7 16.30 16.48 6 6 469 908,89 512 883,96 7' 6 470 025,57 513 001,12 16.16 7 7 6 469 943,51 512 801,43 16.01 8' 6 470 008,46 512 979,23 Kr 14.04 16.42 16.30 16. 41 16.14 16.23 16 15.25 . 40 17.34 8 6 469 950,86 512 764,68 9' 6 469 961,95 512 945,33 16 Kr .96 9 6 470 007,43 512 781,43 .1 8 16 99 . 17 7.1 . 7 1 16.49 10' 6 469 917,51 512 908,50 0 15 8 1 7 1 9 14.98 15 . 14 16.52 Plokk 35 pT 10 6 470 066,49 512 776,73 13 16.95 15 17.25 16.77 11' 6 469 863,18 512 876,38 Plokk 36 pT 11 6 470 104,43 512 792,90 17 34 1 16 16 . 16 86 16.87 16.87 10' 15.64 12' 6 469 810,57 512 856,17 . 1527 14.88 5 17.11 . 74 16.36 12 6 470 252,41 512 855,54 15 . 14.83 13' 6 469 766,76 512 830,81 16.68 15 Kr 14' 6 469 737,68 512 806,37 75 6 16 .7 16 6 16 . 6 469 900 14.33 16.95 16 Pindala 8,43 ha 14.31 23 . 8 16 3 .77 16.56 15' 6 469 723,83 512 788,79 15.85 16.81 16.89 16' 6 469 709,31 512 766,23 16.92 Mäeeraldise lõunapoolse lahustüki 50 1 61 16.97 6 17' 6 469 709,31 512 715,32 51 . .7 14. 13 piiripunktide koordinaadid . 8 14 14.36 16.63 14.41 16 18' 6 469 784,22 512 715,34 14.32 16.55 19' 6 470 007,43 512 781,43 16 15.64 Nr X Y 16.80 20' 6 470 066,49 512 776,73 16 74 73 16. 13 6 469 912,12 512 753,21 . 21' 6 470 104,43 512 792,90 14.32 14.38 14 6 469 914,34 512 770,76 22' 6 470 252,41 512 855,54 14.12 22 16.54 11' 15 6 469 911,76 512 788,76 23' 6 470 327,31 512 887,08 52 29 43 15 15.58 13. 14. 16 6 469 876,96 512 867,81 14. 14.34 14.56 Z= 15,40 abs m 14.29 16.55 17 6 469 794,50 512 832,64 Pindala 12,72 ha 16.50 14.65 18 6 469 751,33 512 800,96 Kr 19 6 469 715,08 512 751,94 16 70 14.42 16. 69 14.37 . 14.16 15.65 20 6 469 709,31 512 747,98 17.37 21 6 469 709,31 512 732,23 15 49 14.46 22 6 469 870,73 512 774,95 36 32 13. 14.33 14. 14. 14.64 14.50 23 6 469 900,31 512 749,71 16 14.29 15.46 14.06 82 85 16 . 16 . Mäeeraldis pindala 8,43 ha +1,39 ha = 9,82 ha 14.30 16.81 12' 16 16.82 16.28 14.39 14.53 14.55 6 469 800 512 900 14.26 15.15 17 68 27 14.23 53 35 76 16 . 14. 16.54 16 13. 14. . 16.12 17.11 14.35 18' 14.45 14.38 Märkused: 17 14.20 15.16 14.19 15 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 16.41 14.34 17.22 14 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 81 16 . Audru metskond 179 17 . 15905:002:0500 14.37 13' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER aug.2024. 14.30 16.86 15.28 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 28 61 38 14. 13. 14. r 5. Plaani koostamisel on kasutatud: K 14.40 14.60 16.55 14.28 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga jan.2025); 18 16.84 .8 1 14.43 16 7.0 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga jan.2025); 2 1 15.37 15 14.29 14.99 16 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga jan.2025); 16 16.88 16.77 14' 16.64 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga jan.2025). 82 . 16 .00 16 17 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 76 17 62 14.53 19 63 13. 14. 14. 15.32 14.44 7. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 14.55 16.93 12 . 15' 8. Kogu ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (Potsepa(PÜ-79)). 21 15 17 . 17 11 16.66 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14.88 Va re 16.68 15.82 17 6 469 700 17' 17.29 17 . Tuuraste liivakarjäär Korrastatud ala plaan 20 16' 17 Pärnu linn, Pärnu maakond 91 512 700 512 800 15 73 94 13. 14.55 14. 14. 17 .67 15.02 68 17 17 . 14.69 16.83 16.51 17.30 Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 3/3 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 Kr 16.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 17.93 94 17. 14.74 15.30 16.09 16.99 15.00 17.19 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 0 50 100 m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Metsapärdi Agro (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Tuuraste liivakarjääri mäeeraldisele. Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Kõima külas Tuuraste uuringuruumis viidi 01.09.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 33, 34, 35 ja 36 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Tuuraste liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Pärnu-Lihula kattega tee säilitusremont 0,56, 4,58 ja 3,22 km pikkustel lõikudel, mis asuvad taotletavast karjääris 10 km kaugusel. Samuti on seoses Rail Baltic raudteetrassi rajamisega lähi piirkonnas taotluse koostamise hetkel kui ka tulevikus ehitusmaavarade nõudlus suurenenud. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Käesolevaga taotleb OÜ Metsapärdi Agro Tuuraste liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Tuuraste liivakarjäär teenindusmaa pindalaga 12,72 sh mäeeraldis pindalaga 9,82 ha asub Kõima külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178), mille sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% kaitsealune maa. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne lahustükk on 8,43 ha ja lõunapoolne lahustükk 1,39 ha suurune. Ala asub katastriüksuse idapoolse ala läänepoolses servas, võttes enda alla vaid ~0,75% kogu kinnistust. Katastriüksuste omanikuks on riigivara valitsejana Kaitseministeerium ja volitatud asutuseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Taotletava Tuuraste liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, loodenurgas osaliselt raiesmikuga. Edelanurgas maapinnalt madalamas alas levib turvast. Maapinna reljeef alal on muutlik, absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~15 m kuni ~20 m. Tuuraste liivakarjäärist ~1,8 km kaugusele ida suunda jääb Kõima küla keskus. Lähimad majapidamised asuvad ~260 m kaugusel lõuna suunas Saueaugu (15905:004:05485), põhja suunas ~660 m kaugusel Latika (62401:001:0335) ja kirde suunas ~960 m kaugusel Lageda (15905:002:0131) kinnistutel. Ülejäänud majapidamised jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Taotletav Tuuraste liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Potsepa(PÜ-79) (kood 6112180030080001). Kaevandamise ajal ja järgselt tagatakse maaparandussüsteemi korrapärane toimimine. Vajadusel blokeeritakse kraavi mäeeraldise piirile jääv ots, et ei tekiks võimalust vee iseeneslikuks väljumiseks, kuna kaevandada plaanitakse veetaset alandamata. Lääne suunas ~100 m kaugusel kulgeb Tuuraste oja (kood VEE1121800), ida suunas ~700 m kaugusel asub puurkaev (kood PRK0012705), millel on 50 m raadiusega veehaarde sanitaarkaitseala. Taotletav Tuuraste liivakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. ~350 m kaugusel lääne suunas asub vääriselupaik (VEP206968), kus paikneb ka III kategooria taime sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9402938) kasvukoht. Lõuna suunas ~650 m kaugusel asub 3 kõrvuti asetsevat vääriselupaika (VEP117076, VEP117073, VEP206969). Taotletav Tuuraste liivakarjäär jääb Audru valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tuumalale (T9). Läbi taotletava ala lõuna osa kulgeb Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503). Alaga paralleelselt idas kulgeb Saueaugu metsatee (nr 1590510). Lõuna suunas asub ~580 m kaugusel Kõima-Seliste kõrvalmaantee (nr 19107). Lõunas ~570 m kaugusel asub Potsepa geodeetiline punkt (kood 9441). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava Tuuraste liivakarjääri mäeeraldise alal on teostatud rakendusgeoloogilisi uuringuid ühel korral. 2024. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 21. jaanuar 2025 kirjaga nr 13-5/25-6 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: - täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82ha –74 tuh m³ (aruandes 33 plokk) - täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82 ha –124 tuh m³ (aruandes 34 plokk) - täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44ha –7 tuh m³ (aruandes 35 plokk) - täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44ha –1 tuh m³ (aruandes 36 plokk) Alast ~700 m idas asuva puurkaevu (PRK0012705) kirjelduste kohaselt esineb pinnakattes liivsavi või saviliiv. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 400 000 alusel levivad alal tuulesettelised liivad ehk luited. Itta ja läände jäävad meresetted (klibu, liiv möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel). Taotletav Tuuraste liivakarjäär paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, põhja-lõunasuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval rannavallil. Kogu rannavalli piires levivad valdavalt peene- kuni väga peeneteralised liivad, millede paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub maksimaalselt ~5 meetrini. Maapinna reljeef on muutlik, absoluutkõrgused jäävad 15- 20 m tasemele. Ala lõuna- ja keskosas oleva ala moodustab positiivne pinnavorm kunagise rannavallina. Edelaosa, kus maapind madalam, on pinnas soine ning märg. Katendi paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmine 0,6 m). Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka tumepruuni liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht. Kasuliku kihi ülemise osa moodustavad valdavalt tumepruun orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi ülemise (veepealse) osa peenosiste (<0,063 mm) sisaldus on enamustes puuraukudes alla 5%, kuid samas sisaldab see osa kasulikust kihist orgaanikat, mille tõttu ei ole võimalik seda ehitusliivana kasutada. Lõimisanalüüside tulemusel on kasulikuks materjaliks valdavalt peenliiv (fr 0,125 - 0,25 mm). Liiv muutub sügavuse suurenedes peenemaks ning kasuliku materjali alumise osa peenosiste sisaldus ületab valdavalt 5% ning maavara määrangu alusel kvalifitseerub alumine osa (valdavalt veealune osa) täiteliivaks. Kirjeldatud väga peene kuni peeneteraline liiv moodustab ala kasuliku kihi, mille paksus on puurimise andmeil maksimaalselt 4,8 m (PA-13). Kasuliku kihi paksus on alal läbivalt suhteliselt muutlik ning järgib oluliselt maapinna reljeefi. Teenindusmaa edelapoolses madalamas alas levib turvast. Lisaks leidub enamuses puuraukudest kasulikus kihis turba vahekiht paksusega 0,1 - 0,3 m, mis vastavalt paksusele määrati kas kasuliku materjali koosseisu või lamamisse paksusega 0,4 - 0,9 m. Liivalasundi lamamiks on sitke-plastne savi või moreen (Q1jr_g). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kuid enamasti tasane, jäädes absoluutkõrguste 11,9 -14,8 m vahemikku. Tabel 3.1 Plokkide 33 aT ja 34 aT kvaliteedinäitajad Veepealne plokk 33 Veealune plokk 34 Taotletav mäeeraldis aT aT Kasutusala täiteliiv täiteliiv Jämepurdse materjali 0,0 - 0,0 (keskmine 0,0 - 0,0 (keskmine 0,0 - 0,0 (keskmine (>31,5 mm sisaldus), 0,0)* 0,0) 0,0) % Liiva sisaldus 72,2 - 99,0 (keskmine 96,0 - 99,0 (keskmine 72,2 - 98,5 (keskmine 95,6)* 98,3)* 91,2)* (0,063 - 31,5 mm), % Peenosise sisaldus 1,0 - 27,8 (keskmine 1,0 - 4,0 (keskmine 1,5 - 27,8 (keskmine 4,4)* 1,7)* 8,8)* (<0,063 mm), % Orgaanikasisaldus + * kaalutud keskmine Piirkonnas esineb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajuskoormusallikate mõju eest ning ainsaks koormusallikaks, mis võib põhjavee kvaliteeti mõjutada, on veevõtt. Pinnakattes esineva kvaternaarisetete põhjavee tase on piirkonnas kõrge ja maavara lasub osaliselt vee all. Taotletaval ala on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Kasulikuks kihiks olevat põhjavee pealset liiva iseloomustab hea veejuhtivusega materjal, mille savi-tolmu vähene sisaldus (1,4 - 1,6%) iseloomustab väga head filtratsiooni (2,5 m/ööpäevas). Teine filtratsiooniproov tehti samuti peenliivast, mille savi-tolmu osakeste sisaldus oli suurem, jäädes 2,8 - 4% vahemikku. Savi-tolmu osakeste kontsentratsiooni tõustes on ka filtratsiooni tulemus madalam, vaid 0,2 m/ööpäevas. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen, mis moodustab lokaalse veepideme ja isoleerib Kvaternaari veekihti esimesest aluspõhjalisest põhjavee-kompleksist, milleks on kas Kesk-Devoni või Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13.08.2024) 0,5 - 4,9 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,1 - 15,5 m (keskmine 14,7 m). Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi ning kohalikul skaalal on voolusuund määratud veekogude poolt. Ala ja selle ümbrust põhjast, lõunast ja idast reguleerib maapinnalähedase põhjavee režiimi maaparandussüsteem Potsepa (PÜ-79). Seega võib eeldada, et taotletaval alal on nii pinna- kui põhjavee voolusuund üldiselt läände Tuuraste oja suunas, mis teeb kaare alast põhjas ja suubub omakorda ida suunas asuvasse Pärnu lahte. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Tuuraste liivakarjääri teenindusmaa pindala on 12,72 ha, sh mäeeraldise pindala 9,82 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Potsepa liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 33 ja 34 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Tuuraste liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Tuuraste liivakarjääris (seisuga 31.12.2025) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 33 aT 9,82 täiteliiv 74 4 70 (veepealne) 34 aT 9,82 täiteliiv 124 9 115 (veealune) Kokku 198 13 185 Taotletaval Tuuraste liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 185 tuh m3, millest veealust varu 115 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Tuuraste liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Tuuraste liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna läbi taotletava ala lõuna osa kulgeb Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503) ja alaga paralleelselt idas kulgeb Saueaugu metsatee (nr 1590510). Lõuna suunas asub ~580 m kaugusel Kõima-Seliste kõrvalmaantee (nr 19107). Katendi paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmiselt 0,6 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 1,4 - 4,8 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 2,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,8 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Katenditegur on ala piires keskmiste näitajate alusel 0,3, mis näitab, et katendi paksuse ja kasuliku kihi vahekord on rahuldav. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluutkõrguste 11,9 - 14,8 m vahemikku (keskmiselt 13,7 m). Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka tumepruuni liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht. Katendi maht mäeeraldisel on 59 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Tuuraste liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Tuuraste liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, pinnasepump-süvendaja, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad majapidamised asuvad ~260 m kaugusel lõuna suunas Saueaugu (15905:004:05485), põhja suunas ~660 m kaugusel Latika (62401:001:0335) ja kirde suunas ~960 m kaugusel Lageda (15905:002:0131) kinnistutel. Ülejäänud majapidamised jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Tuuraste liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(260) = 57 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Samuti ei oma materjali töötlemisel tekkiv müra üldisele mürafoonile mõju, kuna ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 15 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,015 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Lisatud ekspertarvamus: Keskkonnaloa taotlejal ei õnnestunud Kõima küla Saueaugu kinnistu (tunnus 15905:004:0548) omanikuga ühendust saada. Vaatluse kohaselt asub kinnistul aga salvkaev, mis võtab vett pinnakattes levivast põhjaveekihist. Olgugi, et taotletava mäeeraldise kasulik kiht on seotud sama põhjaveekihiga, mõjutab mäeeraldisel toimuv tegevus põhjavett võrdlemisi vähesel määral. Mäeeraldisel langetatakse veetaset keskmiselt 0,7 m võrra, mis võib mõjutada põhjaveetasemeid vaid loetud kümneid meetreid karjääri piirist. Kuigi ka maavara väljamine vee alt võib mõjutada põhjaveetasemeid, kuna eemaldatud materjalist tekkinud tühimiku täidab külgnevast settest juurde voolav põhjavesi, on taoline mõju ümbruskonna põhjaveetasemetele plokkide suhteliselt väikese mahu juures siiski minimaalne ja tajutav mõju ulatub maksimaalselt mõnede kümnete meetrite kaugusele karjääri piirist. Mõju põhjavee keemilisele koostisele puudub, kuna heljum ei levi poorses settekeskkonnas karjäärist kaugemale kui loetud meetrid. Teatud risk tuleneb vaid võimalikust õli- või kütusereostuse levikust, mida saab ennetada masinapargi korrektse hoolduse ja käitlemise abil. Kõike kokku võttes ei mõjuta kaevandamistegevus oluliselt Saueaugu kinnistu kaevu veetaset või kvaliteeti ega ligipääsu puhtale joogiveele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Tuuraste liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Tuuraste liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletav ala kattub Audru valla üldplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku alaga. Rohevõrgu terviklikkust taotletava ala kasutusel võtmine ei mõjuta. Samuti üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal olevas maardlas kaevandamine lubatud ainult tingimusel, et kaevandusala hiljem rekultiveeritakse ja võetakse kasutusele rohevõrgustiku osana. Kuna korrastamisel on plaanis luua tingimused kõrghaljastuse taastumiseks ja taastada enamus alal endine seis, siis antud tingimus on täidetud. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Tuuraste liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks ja metsamaaks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 5,68 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 1-3 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 14,7 m. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks. Mäeeraldiselt kooritud katendit kasutatakse ligikaudu 3,89 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 15,4 m. Täitmiseks kasutatakse 52 tuh m3 kooritud katendit. Ülejäänud katendiga kaetakse nõlvad või täidetakse täitmiseks kuuluvat ala kõrgemale kui 15,4 abs m. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Täidetud alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Tuuraste liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Tuuraste liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 12,72 x 2000 ≈ 25 440 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Andres Jäärats / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Metsapärdi Agro Juhatuse liige Taotluse koostas 05.02.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 21.01.2025 nr 13-5/25-6 Pärnu maakonna Potsepa liivamaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Potsepa liivamaardla täiendava täiteliiva aktiivse ja passiive tarbevaru arvele võtmise aruande „Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)“ (registreeritud nr-ga 24/4899; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 20.06.2024 korraldusega nr DM-128069-9 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/521676. Maavaravaru on arvutatud plokkides 33, 34, 35 ja 36, mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõimu külas katastriüksusel Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Tuuraste II uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 5, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2024 maavarade registris Potsepa liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82 ha – 74 tuh m³ (aruandes 33 plokk), Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.2. täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82 ha – 124 tuh m³ (aruandes 34 plokk), 1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44 ha – 7 tuh m³ (aruandes 35 plokk), 1.4. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44 ha – 1 tuh m³ (aruandes 36 plokk), 2. Viia registrisse (registrikaart nr 22) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja OÜ-le Metsapärdi Agro. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli direktor Alvar Ratt Maavarade registri osakonna spetsialist 5472 0067 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024) Töö nr 24/4899 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 (varu seisuga 01.09.2024) Kinnitan: Helis Pormeist er /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 (varu seisuga 01.09.2024) ANNOTATSIOON Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024). Aruanne ühes köites, teksti 26 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Metsapärdi Agro tellimusel. Tuuraste II uuringuruum teenindusala pindalaga 11,87 ha asub Kõima külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Pärnu linna ja selle ümbritsevate trasside ehitustöödeks vajamineva maavara otsing kui ka Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing. Uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Tööde käigus rajati uuringuruumi 15 puurauku sügavusega kuni 5,7 m. Võeti kokku 20 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Lisaks tehti kahes proovis filtratsioonimooduli määramine ning 12 proovile tehti huumusesisalduse määrang kolorimeetriliselt. Tuuraste II uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku põhja-lõuna- suunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi) orgaanikarikka kuni puhta, kohati turbakihti sisaldava liiva kompleks − valdavalt peene- kuni väga peeneteralised liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb keskmiselt absoluutkõrgusele 14,7 m. Töö tulemusena arvutati varu aktiivse tarbevaruna 9,82 ha pindalal kahes plokis (veepealne plokk 33 aT ja veealune plokk 34 aT) ning uuringuruumi läbiva Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503) kaitsevööndis passiivse tarbevaruna 0,44 ha pindalal kahes plokis (veepealne plokk 35 pT ja veealune plokk 36 pT). Tuuraste II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele veepealses kihis orgaanikasisalduse tõttu ja veealuses kihis kõrge peenosise sisalduse tõttu. Osakesi läbimõõduga >31,5 mm uuritud materjalis puudub. Uuringu tulemusena tehakse ettepanek liita Tuuraste II uuringuruumi piires hinnatud varu Potsepa liivamaardla koosseisu (registrikaart 022), milles võtta varu arvele seisuga 01.09.2024 järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 74 tuh m3 (plokk 33 aT veepealne) - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 124 tuh m3 (plokk 34 aT veealune) - täiteliiva passiivne tarbevaru 0,44 ha pindalal 7 tuh m3 (plokk 35 pT veepealne) - täiteliiva passiivne tarbevaru 0,44 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 36 pT veepealne) Võtmesõnad: geoloogiline uuring, puuraugud, OÜ Metsapärdi Agro, Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima küla, Potsepa liivamaardla, liiv, täiteliiv, orgaanikasisaldus, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Koostas: Sven Siir OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 (varu seisuga 01.09.2024) SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................7 3. GEOLOOGILINE UURITUS...............................................................9 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................11 4.1. Puuraukude rajamine ja proovide võtmine .................................................... 11 4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 11 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 11 4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED......................................................................................14 5.1. Geoloogiline ehitus ............................................................................................ 14 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................ 16 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................20 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 21 8. VARU ARVUTUS ................................................................................23 8.1 Ploki 33 aT (veepealne) varu arvutus .............................................................. 23 8.2 Ploki 34 aT (veealune) varu arvutus ................................................................ 23 8.3 Ploki 35 pT (veepealne) varu arvutus .............................................................. 23 8.4 Ploki 36 pT (veealune) varu arvutus ............................................................... 24 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................25 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/521676 ............................................................ 27 2. Puuraukude kataloog (Tuuraste II)....................................................................... 29 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis (Tuuraste II) ...................................... 30 4. Geoloogilised kirjeldused (Tuuraste II) ............................................................... 33 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ..................................................... 37 6. Varu arvutuse tulemused (Tuuraste II) ................................................................ 43 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 46 8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad .............. 47 9. Puuraukude likvideerimise akt (Tuuraste II) ....................................................... 48 10. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................ 50 11. RMK teekaitsevööndi kooskõlastus ..................................................................... 52 12. PTA kooskõlastus ................................................................................................ 53 13. Tellija arvamus ..................................................................................................... 54 OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 (varu seisuga 01.09.2024) GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuploki ruumikuju (Tuuraste II ploki piir.dgn) 2. Ploki 33 aT lasum (isojooned_lasum.dgn) 3. Ploki 34 aT lamam (isojooned_lamam.dgn) 4. Ploki 35 pT lasum (isojooned_lasum.dgn) 5. Ploki 36 pT lamam (isojooned_lasum.dgn)(tühi) OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 (varu seisuga 01.09.2024) 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Tuuraste II uuringuruumis tehti OÜ Metsapärdi Agro tellimisel. Uuringu peamine eesmärk on hinnata alal maavara levikut ja selle kvaliteeti. Tuuraste II uuringuruumist jääb otsesihis ~13 km kaugusele ida suunda Pärnu linn, kus kulub ehitus- materjali tsiviilehituses kui ka linna ümbritsevate trasside toetuseks ja parandamiseks. Peale selle on planeeritud läbi Pärnu linna nii Rail Baltic raudteetrass kui ka Via Baltica maantee uuendused, mille mõlema ehituse ajal on lokaalne ehitusmaavara nõudlus keskmisest suurenenud. Ehitusmaavara perspektiivsete alade uurimine ja ehitusmaavara varu arvele võtmine tagab ümbruskonnale jätkuva varustuskindluse. Keskkonnaameti 20.06.2024 korralduse nr DM-128069-10 alusel väljastati OÜ-le Metsapärdi Agro Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/521676 kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1). Geoloogilise uuringu tulemusena selgitati välja uuringu- ruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Välitööl 2024. a augustis rajati puurmasinaga 15 puurauku. Puurtööd tegi Pinnaseuuringud OÜ. Puuraukudest võetud proovidest tehti 20 terastikulise koostise analüüsi, kaks filtratsioonimooduli määramist ja 12 huumusesisalduse määrangut. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafi- line plaan mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu välitööd tegi ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Sven Siir. Topograafilise mõõdistamise tegi 2024. a augustis geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 (varu seisuga 01.09.2024) 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Tuuraste II uuringuruum teenindusala pindalaga 11,87 ha asub Kõima külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178), mille sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% kaitsealune maa. Uuringuruum asub katastriüksuse idapoolse ala läänepoolses servas, võttes enda alla vaid ~0,75% kogu kinnistust. Katastriüksuste omanikuks on riigivara valitsejana Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Tuuraste II uuringuruumi teenindusala näol on peamiselt tegemist metsamaaga (foto 2.1), loodenurgas osaliselt raiesmikuga. Uuringuruumi edelanurgas maapinnalt madalamas alas levib turvast, kuhu puurmasinaga puurauke rajada ei olnud võimalik ning maavaravaru plokki sinna ei moodustata. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on muutlik, absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~15 m kuni ~20 m. Tuuraste II uuringuruumist ~1,8 km kaugusele ida suunda jääb Kõima küla keskus. Lähi- mad majapidamised asuvad ~260 m kaugusel lõuna suunas Saueaugu (15905:004:05485), põhja suunas ~660 m kaugusel Latika (62401:001:0335) ja kirde suunas ~960 m kaugusel Lageda (15905:002:0131) kinnistutel. Ülejäänud majapidamised jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Tuuraste II uuringuruum kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Potsepa(PÜ-79) (kood 6112180030080001). Geoloogilise uuringu tegemine on kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lääne suunas ~100 m kaugusel kulgeb Tuuraste oja (kood VEE1121800), ida suunas ~700 m kaugusel asub puurkaev (kood PRK0012705), millel on 50 m raadiusega veehaarde sanitaarkaitseala. Tuuraste II uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumi teenindusalast kirdesse jääb I kategooria kaitsealuse linnu merikotka (Haliaeetus albicilla, KLO9133637) elupaiga puhverala välispiirini ~150 m ning ~350 m kaugusel lääne suunas asub vääriselupaik (VEP206968), kus paikneb ka III kategooria taime sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9402938) kasvukoht. Lõuna suunas ~650 m kaugusel asub 3 kõrvuti asetsevat vääriselupaika (VEP117076, VEP117073, VEP206969). Tuuraste II uuringuruum jääb Audru valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tuumalale (T9). Läbi uuringuruumi teenindusala lõuna osa kulgeb Kaelepa-Saueaugu metsatee (nr 1590503). Teenindusalaga paralleelselt idas kulgeb Saueaugu metsatee (nr 1590510). Lõuna suunas asub ~580 m kaugusel Kõima-Seliste kõrvalmaantee (nr 19107). Lõunas ~570 m kaugusel asub Potsepa geodeetiline punkt (kood 9441). Tuuraste II uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Uuringuruumile lähim maardla on 1,6 km kaugusel edela suunda jääv Potsepa liivamaardla (registrikaart 22) (joonis 2.1), milles asub Potsepa liivakarjäär (keskkonnaluba nr PARM-008), kus kaevandab OÜ Eesti Killustik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 (varu seisuga 01.09.2024) Joonis 2.1. Tuuraste II uuringuruumi asukoht edelas paikneva Potsepa liivamaardla suhtes (punane joon linnulennult vastab 1,6 kilomeetrile). Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti kaardirakendust. Foto 2.1. Vaade Tuuraste II uuringuruumile lääne poolt (foto: Sven Siir, august 2024, 58°22'08.7" N 24°13'02.8" E). OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 (varu seisuga 01.09.2024) 3. GEOLOOGILINE UURITUS Tuuraste II uuringuruumis pole varasemalt tehtud rakendusgeoloogilisi uuringuid. Uuringuruum jääb 1 : 50000 baaskaardi alusel Audru kaardilehele (5331) (graafiline lisa 1). Maa-ameti pinnakatte kaardi mõõtkavaga 1 : 400 000 alusel levivad uuringuruumis eoolse päritoluga liivad, mis tekkinud Läänemere eri arengustaadiumitel kujunenud rannikuluidetest (joonis 3.1). Maa-ameti mullastiku kaardi alusel levib alal peenliiv. Uuringuruumist ~700 m idas asuva puurkaevu (PRK0012705) kirjelduste kohaselt esineb pinnakattes liivsavi või saviliiv. Lisaks on väljastatud geoloogilise uuringu luba Tuuraste uuringuruumis (loa nr L.MU/520870), mis asub Tuuraste II uuringuruumist ~1 km kaugusel kirdes. Uuringuluba on väljastatud Osaühing Saarepõllu Haldusele. Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 400 000 alusel levivad uuringualal tuule- settelised liivad ehk luited. Uuringualast itta ja läände jäävad meresetted (klibu, liiv möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel). Uuringuruumile lähimas maardlas, Potsepa maardlas, teostas viimati 2022. a OÜ J. Viru Markšeiderbüroo uuringu „Aruanne maavaravaru arvele võtmiseks ja olemasoleva jääkvaru mahu täpsustamiseks Pärnu maakonnas Potsepa maardlas“, mille andmetel moodustab kasuliku kihi ülemise osa kruusasegune liiv ja alumise osa peene- kuni ülipeeneteraline liiv. Lamamiks on jääjärvelise tekkega tumehall kuni lillakas- beežikas savi, paiguti ka liivsavimoreen. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 (varu seisuga 01.09.2024) Potsepa liivaamaardlas, mis asub Tuuraste II uuringuruumist ~1,6 km kaugusel edelas, tehtud geoloogilisi uuringuid 13 korral (tabel 3.1). Tabel 3.1. Potsepa liivamaardla (registrikaardi nr 22) uuritus maardla ärakirjast seisuga 16.08.2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 (varu seisuga 01.09.2024) 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine ja proovide võtmine Puuraugud rajati puurmasinaga GeoDrill 1500 tigupuurimeetodil 13.08.2024. Puuraukude koguarvuks tuli 15, millest võeti proovid kasuliku kihi kvaliteedi hindamiseks. Puuraukude sügavused uuringul ulatusid 2,7 - 5,7 meetrini, keskmiselt 4,0 m (lisa 2). Rajatud puuraukude vaheline kaugus on 40 - 180 m. Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 20 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,6 - 4,8 m, keskmiselt 1,7 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses. Lisaks võeti proovid filtratsioonimooduli ja huumusesisalduse määramiseks. Puuraugud likvideeriti pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Uuringupuuraukude ümbrus on korrastatud ja uuringuruumi teenindusala keskkonna- seisundit ei ole kahjustatud. Puuraukude likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 10). 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi. Orgaaniliste lisandite olemasolu määrati kolorimeetriliselt vastavalt EVS-EN 1744-1 metoodikale (lisa 5). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a augustikuus OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri- misega, seadmega Trimble R12i GNSS ja tahhümeetriga. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 (varu seisuga 01.09.2024) 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 (varu seisuga 01.09.2024) 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Tuuraste II uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puuraukude rajamine, veetasemete mõõtmine) tehti spetsiaal- selt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 (varu seisuga 01.09.2024) 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1. Geoloogiline ehitus Tuuraste II uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, põhja- lõunasuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval rannavallil. Kogu rannavalli piires levivad valdavalt peene- kuni väga peeneteralised liivad, millede paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub maksimaalselt ~5 meetrini. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on muutlik, absoluutkõrgused jäävad 15 - 20 m tasemele. Uuringuruumi lõuna- ja keskosas oleva ala moodustab positiivne pinnavorm kunagise rannavallina. Uuringuruumi edelaosa, kus maapind madalam, on pinnas soine ning märg. Katendi paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmine 0,6 m). Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka tumepruuni liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht. Kasuliku kihi ülemise osa moodustavad valdavalt tumepruun orgaanikarikas liiv (foto 5.1). Kasuliku kihi ülemise (veepealse) osa peenosiste (<0,063 mm) sisaldus on enamustes puuraukudes alla 5%, kuid samas sisaldab see osa kasulikust kihist orgaanikat, mille tõttu ei ole võimalik seda ehitusliivana kasutada. Huumussisaldus on ka laboris kinnitatud (lisa 5). Lõimisanalüüside tulemusel on kasulikuks materjaliks valdavalt peenliiv (fr 0,125 - 0,25 mm). Liiv muutub sügavuse suurenedes peenemaks ning kasuliku materjali alumise osa peenosiste sisaldus ületab valdavalt 5% ning maavara määrangu alusel kvalifitseerub alumine osa (valdavalt veealune osa) täiteliivaks (lisa 3). Kirjeldatud väga peene kuni peeneteraline liiv moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puurimise andmeil maksimaalselt 4,8 m (PA-13). Kasuliku kihi paksus on uuringuruumis läbivalt suhteliselt muutlik ning järgib oluliselt maapinna reljeefi. Uuringuruumi edelapoolses madalamas alas levib turvast. Kuna maapind oli puurmasina jaoks liialt soine ning turbakihi paksus jäi seal täpsustamata, siis maavara varu sinna ei hinnatud. Lisaks leidub enamuses puuraukudest kasulikus kihis turba vahekiht paksusega 0,1 - 0,3 m, mis vastavalt paksusele määrati kas kasuliku materjali koosseisu (foto 5.2) või lamamisse paksusega 0,4 - 0,9 m (foto 5.3). Liivalasundi lamamiks on sitke-plastne savi või moreen (Q1jr_g). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kuid enamasti tasane, jäädes absoluutkõrguste 11,9 -14,8 m vahemikku. Tabel 5.1. Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 1,0 0,6 Peenliiv Q1jr_v 0,7 4,8 2,1 Väga peenliiv Q1jr_lg 0,7 1,5 1,1 Turvas Q2_b 0,1 0,9 0,5 Savi, moreen Q1jr_g 0,3 2,1 - OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 (varu seisuga 01.09.2024) Foto 5.1. Liiva läbilõige puuraugus PA-1 (foto: Sven Siir, 13.08.2024, 58°22'22.9" N 24°13'14.1" E) Foto 5.2. Turba vahekiht puuraugus PA-5 sügavusel 2,9 - 3,2 m (30 cm) (foto: Sven Siir, 13.08.2024, 58°22'16.4" N 24°13'16.0" E) OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 (varu seisuga 01.09.2024) Foto 5.3. Turba vahekiht puuraugus PA-8 sügavusel 3,2 - 4,0 m (80 cm) (foto: Sven Siir, 13.08.2024, 58°22'9.5" N 24°13'7,5" E) 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused Piirkonnas esineb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all. Põhjavee- kogum on hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajuskoormusallikate mõju eest ning ainsaks koormusallikaks, mis võib põhjavee kvaliteeti mõjutada, on veevõtt. Pinnakattes esineva kvaternaarisetete põhjavee tase on piirkonnas kõrge ja maavara lasub osaliselt vee all. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 (varu seisuga 01.09.2024) Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Kasulikuks kihiks olevat põhjavee pealset liiva iseloomustab hea veejuhtivusega materjal, mille savi-tolmu vähene sisaldus (1,4 - 1,6%) iseloomustab väga head filtratsiooni (2,5 m/ööpäevas). Teine filtratsiooniproov tehti samuti peenliivast, mille savi-tolmu osakeste sisaldus oli suurem, jäädes 2,8 - 4% vahemikku. Savi-tolmu osakeste kontsentratsiooni tõustes on ka filtratsiooni tulemus madalam, vaid 0,2 m/ööpäevas. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen, mis moodustab lokaalse veepideme ja isoleerib Kvaternaari veekihti esimesest aluspõhjalisest põhjavee- kompleksist, milleks on kas Kesk-Devoni või Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13.08.2024) 0,5 - 4,9 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,1 - 15,5 m (keskmine 14,7 m). Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi ning kohalikul skaalal on voolusuund määratud veekogude poolt. Uuritavat ala ja selle ümbrust põhjast, lõunast ja idast reguleerib maapinnalähedase põhjavee režiimi maaparandus- süsteem Potsepa (PÜ-79). Seega võib eeldada, et uuritud alal on nii pinna- kui põhja- vee voolusuund üldiselt läände Tuuraste oja suunas, mis teeb kaare uuringuruumist põhjas ja suubub omakorda ida suunas asuvasse Pärnu lahte. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 (varu seisuga 01.09.2024) 6. MAAVARA KVALITEET Tuuraste II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks geoloogilise uuringu 15 puuraugu 20 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab kasuliku kihi ülemise osa orgaanikarikas liiv. Valdavalt on kasulikuks materjaliks siiski helebeež peamiselt peeneteraline liiv (fr 0,25…0,125 mm), vähemal määral aleuriitne liiv (fr <0,063 mm). Liiv on orgaanika lisandiga ülemises intervallis ja alumises intervallis levib kohati õhuke turba vahekiht. Kasuliku kihi teralisus muutub sügavuse suurenedes peenemaks ja värv helebeežikast hallikaks. Liivas veerised (fr >64 mm) puuduvad, kruusaosakesi (fr 2…64 mm) leidub keskmiselt vaid 0,9%. Peenosise sisaldus (fr <0,063 mm) on uuringuruumis keskmiselt 4,4% (1,0 - 27,8%). Jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus proovides ei leidu. Uuringuruumi ja moodustatud veepealsete ja veealuste plokkide kvaliteedi põhinäitajad on välja toodud tabelis 6.1. Peenosise (fr <0,063 mm) sisalduse alusel kvalifitseeruks veepealne maavara (plokid 33 ja 35) ehitusliivaks (tabel 6.1), mille sisaldus on vahemikus 1,0 - 4,0%, keskmiselt 1,7%. Orgaanika lisand liivades on esindatud proovides Pa-1-1, Pa-1-2, Pa-2-1, Pa-3-2, Pa-4-1, Pa-4-2, Pa-5-1, Pa-5-2, Pa-6-1, Pa-7-1, Pa-7-2 ja Pa-10-1. Kõikidele eelpool mainitud proovidele tehti orgaanika tuvastamiseks analüüs, mille tulemusena muutusid proovid etalonist tumedamaks, kinnitades seega orgaanika olemasolu liivas. Kuna orgaanika lisandiga liiv on pealpool veetaset, tähendab see seda, et orgaanilistest lisanditest vabanemise võimalus läbipesemise teel puudub. Seega vastab uuringuruumi liiv maavarana täiteliiva tingimustele, mida saab kasutada täitematerjalina. Veealuse maavara (plokid 34 ja 36) materjal on valdavalt väga peeneteraline liiv ning kvalifitseerub sõelanalüüsi tulemuste alusel täiteliivaks. Peenosise (fr <0,063 mm) sisaldus on vahemikus 1,5 - 27,8%, keskmiselt 8,8% (tabel 6.1). Kuna liivalasund sisaldab läbivalt orgaanikat, ei ole materjal aga ehitusliivana kasutamiseks sobilik, vaid ainult täitematerjalina. Analoogselt on varu hinnatud ja kinnitatud uuringus „Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal“ (R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2015) ja uuringus „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (A. Vohta, M. Karimov, M. Uppin, 2019). Tabel 6.1. Kasuliku kihi põhinäitajad Tuuraste II uuringuruumi plokkides Veepealsed Veealused plokid Uuringuruum plokid 34 aT ja 35 aT ja 37 pT 36 pT Kasutusala täiteliiv täiteliiv Jämepurdse materjali 0,0 - 0,0 0,0 - 0,0 0,0 - 0,0 (>31,5 mm sisaldus), % (keskmine 0,0)* (keskmine 0,0) (keskmine 0,0) Liiva sisaldus 72,2 - 99,0 96,0 - 99,0 72,2 - 98,5 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmine 95,6)* (keskmine 98,3)* (keskmine 91,2)* Peenosise sisaldus 1,0 - 27,8 1,0 - 4,0 1,5 - 27,8 (<0,063 mm), % (keskmine 4,4)* (keskmine 1,7)* (keskmine 8,8)* Orgaanikasisaldus + * kaalutud keskmine OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 (varu seisuga 01.09.2024) Lõimisele lisaks tehti 2 liiva filtratsiooniproovi (tabel 6.2). Proov Filtratsioon 1 koosneb kokku segatuna proovidest Pa-11-1 ja 14-1, milles savi-tolmu osakeste (<0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,4 - 1,6%. Proov Filtratsioon 2 koosneb kokku segatuna proovidest Pa-2-1, 3-1 ja 15-1, milles savi-tolmu osakeste (<0,063 mm) sisaldus on vahemikus 2,8 - 4,0%. Tabel 6.2. Filtratsioonimooduli määramise tulemused Peenosiste Maksimaalne Optimaalne Filtratsiooni- Proovi Tihendus- sisaldus, kuivtihedus, veesisaldus, moodul, tähis tegur % Mg/m3 % m/ööp Filtratsioon 1 1,3 1,66 13,3 1,00 2,5 Filtratsioon 2 3,4 1,74 12,1 1,00 0,2 Tuuraste II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele veepealses kihis orgaanikasisalduse tõttu ja veealuses kihis kõrge peenosise sisalduse tõttu. Osakesi läbimõõduga >31,5 mm uuritud materjalis puudub. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 (varu seisuga 01.09.2024) 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Tuuraste II uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks ei ole keerulised. Uuringuruumile on hea juurdepääs uuringuruumiga idast piirnevale kruusakattega Saueagu teele, mis omakorda ristub ~600 m kaugusel lõunas püsikattega kõrvalmaanteega Kõima-Seliste tee (19107). RMK on määranud idast uuringuruumi külgnevale Saueagu teele (tee nr 1590510) ning uuringuruumi läbivale Kaelepa-Saueaugu tee (tee nr 1590503) teekaitsevööndiks 15 m tee servast (lisa 11), piirangutest lähtuvalt on uuringuruumi läbiva Kaelepa-Saueaugu tee (1590503) alla ja kaitsevööndisse moodustati passiivne tarbevaru (35 pT ja 36 pT). Kattekihi moodustab muld ja tugevalt orgaanikast mõjutatud tumepruun liiv, mille paksus on keskmiselt 0,6 m. Katenditegur on uuringuruumi piires keskmiste näitajate alusel 0,3, mis näitab, et katendi paksuse ja kasuliku kihi vahekord on rahuldav. Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 1,4 - 4,8 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 2,0 m. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluutkõrguste 11,9 - 14,8 m vahemikku (keskmiselt 13,7 m). Kasulik kiht on verti- kaalselt jaotatud kahte plokki lähtuvalt uuringuaegsest põhjaveetasemest. Põhjavee tase jääb 0,9 - 4,9 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,1 - 15,5 m (keskmine 14,7 m). Vee alla jäävat materjali läbib moodustatud plokkide piires valdav turba kiht, mis vastavalt paksusele on jäetud kas lamamisse või õhukese vahekihina (kuni 30 cm) kasulikku kihti. Kasuliku materjali veepealne osa sisaldab läbivalt orgaanika lisandit. Kasuliku kihi lamamiks on enamasti vähese veejuhtivusega savi. Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme mõningase alandami- sega, juhtides karjääri koguneva vee maaparandussüsteemi kraave mööda uuringualast läände või loodesse jäävasse äravoolukraavi, mis omakorda juhib vee uuringuruumist läänes asuvasse Tuuraste ojja. Tuuraste oja suubub ida suunas paiknevasse Pärnu lahte. Osaliselt toimub maavara väljamine ekskavaatori abil ka vee alt, väljatud materjal tõstetakse süvendi nõlvale nõrguma. Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist (PTA kooskõlastus, lisa 12). Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilita- maks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Tulevase karjääri alal võimalik maavara kaevandada nii kopplaaduri kui ka roomikekskavaatoriga. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend, mille nõlva kõrgus ei ületa 3 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhi jääb suhteliselt tasane, põhja absoluutkõrgused jäävad 11,9 - 14,8 m vahemikku (keskmiselt 13,7 m). Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 (varu seisuga 01.09.2024) koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat ja sellega kaasnevaid häiringuid detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamisjärgne veetase jääb uuringuruumi läbilõigete ja Tuuraste oja veetasemete alusel abs 14,0 m kõrgusele. Lähtuvalt kasuliku kihi lamami reljeefist tekib vajadus uuringuruumi põhjapoolses osas kaevandamise järgselt tagasitäiteks, vältimaks vee- silma teket ja võimaldamaks ala korrastamise metsamaaks. Variant on ka kaevandada maavara vaid kaevandamisjärgse veetasemeni (abs kõrgus ~14 m) ning metsamaaks taastamiseks vajamineva materjali (maapind peab jääma 0,7 m kõrgemale maksi- maalsest veetasemest) tagada eelnevalt kooritud katendi arvelt. Põhjalikumalt käsitle- takse seda küsimust maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koosta- misel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Mäeeraldise kuivendamine kõrguseni 14 m abs tähendab veetaseme alandamist kesk- miselt 0,7 m ja maksimaalselt 1,5 m. Taolise ulatusega kuivendus mõjutab põhjavee- tasemeid tajutavalt vaid loetud kümneid meetreid karjääri piirist. Ka maavara välja- mine vee alt võib mõjutada põhjaveetasemeid, kuna eemaldatud materjalist tekkinud tühimiku täidab külgnevast settest juurde voolav põhjavesi, mille tulemusel langeb seal põhjaveetase. Taoline mõju ümbruskonna põhjaveetasemetele on antud plokkide suhteliselt väikese mahu juures siiski minimaalne ja tajutav mõju ulatub maksimaalselt mõnede kümnete meetrite kaugusele karjääri piirist. Uuringuruumist ligikaudu 260 m kaugusel kagus asuva lähima majapidamiseni (Kõima küla, Saueaugu kinnistu, tunnus 15905:004:0548) põhjaveetaseme mõju ei ulatu. Ohtlikke ja keskkonda reostavaid materjale kaevandamisel ei kasutata. Ehitusmaa- varade kaevandamisel tuleneb põhiline mõju pinnasevee kvaliteedile heljumist. Liigse heljumi Tuuraste ojja sattumiseks tuleb võimaldada väljajuhitavas vees heljumi settimine kas karjäärisüvendis või spetsiaalselt rajatud settetiigis ning heljumi tasemeid tuleb väljavoolus seirata. Heljumi levik põhjaveekihis on minimaalne, kuna karjäär moodustab tõenäoliselt põhjavee väljavooluala, kus voolusuund takistab heljumi edasi- kandumist põhjaveekihis. Isegi seda arvestamata tagab vee aeglane filtreerimiskiirus põhjaveekihis suuremate heljumiosakeste väljasettimise meetrite jooksul karjääri piirist. Saviosakeste levik põhjaveekihis on takistatud tänu laetud pinnaga saviosakeste kleepumisele pinnaseosakestele. Võimalus põhjaveekihi reostamiseks on vaid rasketehnika avariide puhul. Kui masinaid hooldatakse õigeaegselt ning nende hooldamine ja tankimine toimub selleks ettevalmistatud kohas väljaspool karjäärisüvikut, on oht põhjavee reostamiseks minimaalne. Tulenevalt põhjavee voolusuunast liiguks reostus põhjaveekihis endas minimaalselt, suundudes pigem kraavide kaudu Tuuraste ojja. Kuna mäeeraldise OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 (varu seisuga 01.09.2024) lamamis on vettpidavad pinnasekihid, puudub oht esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostamiseks. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 (varu seisuga 01.09.2024) 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan (graafiline lisa 1/2), 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu on arvutatud kahes aktiivses tarbevaru plokis (33 aT ja 34 aT pindalal 9,82 ha) ning kahes passiivses tarbevaru plokis (35 pT ja 36 pT pindalal 0,44 ha). Tuuraste II uuringuruumile lähim, sarnase geoloogilise ehitusega maardla on Potsepa liivamaardla, uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Potsepa maardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Potsepa liivamaardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1. Varu arvutus on esitatud lisas 6. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.09.2024. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a augusti topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate puuraukude andmeid, mis on toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudest mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 14,7 m järgi. 8.1 Ploki 33 aT (veepealne) varu arvutus Ploki 33 maavaraks on orgaanika lisandi tõttu täiteliiv. Ploki 33 pindala on 9,82 ha. Ploki 33 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 74 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 74 tuh m3 ÷ 9,82 ha = 0,8 m, Ploki 33 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 59 tuh m3 ja keskmine paksus on: 59 tuh m3 ÷ 9,82 ha = 0,6 m. 8.2 Ploki 34 aT (veealune) varu arvutus Ploki 34 maavaraks on täiteliiv. Ploki 34 pindala on 9,82 ha. Ploki 34 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 124 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 124 tuh m3 ÷ 9,82 ha = 1,2 m, 8.3 Ploki 35 pT (veepealne) varu arvutus Ploki 35 maavaraks on orgaanika lisandi tõttu täiteliiv. Ploki 35 pindala on 0,44 ha. Ploki 35 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 7 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 7 tuh m3 ÷ 0,44ha = 1,6 m, Ploki 35 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 2 tuh m3 ja keskmine paksus on: 2 tuh m3 ÷ 0,44 ha = 0,5 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 (varu seisuga 01.09.2024) 8.4 Ploki 36 pT (veealune) varu arvutus Ploki 36 maavaraks on täiteliiv. Ploki 36 pindala on 0,44 ha. Ploki 36 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 1 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 1 tuh m3 ÷ 0,44ha = 0,2 m. Tabel 8.1. Tuuraste II uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi paksused ning mõõdetud veetasemed puuraukudes Puurauk Katend, m Kasulik kiht, m Veetase, m sügavus abs mõõtmise Tähis abs sügavus paksus paksus lamam maapinnast, kõrgus, aeg m m Pa-1 16,14 5,7 0,4 3,2 12,54 2,00 14,14 13.08.2024 Pa-2 15,86 2,7 0,6 1,4 13,86 1,00 14,86 13.08.2024 Pa-3 15,09 2,7 0,2 1,8 13,09 1,00 14,09 13.08.2024 Pa-4 15,49 4,2 0,7 2,0 12,79 1,10 14,39 13.08.2024 Pa-5 16,20 5,7 0,6 3,7 11,90 1,30 14,90 13.08.2024 Pa-6 16,65 4,2 0,8 1,4 14,45 1,80 14,85 13.08.2024 Pa-7 15,59 2,7 0,5 1,8 13,29 0,90 14,69 13.08.2024 Pa-8 17,58 4,2 0,5 2,7 14,38 - - 13.08.2024 Pa-9 14,61 2,7 0,9 0,3 13,41 0,50 14,11 13.08.2024 Pa-10 17,56 4,2 0,8 2,2 14,56 2,10 15,46 13.08.2024 Pa-11 17,07 4,2 0,5 1,8 14,77 2,50 14,57 13.08.2024 Pa-12 16,95 2,7 0,6 1,7 14,65 2,30 14,65 13.08.2024 Pa-13 19,72 5,7 0,5 4,8 14,42 4,90 14,82 13.08.2024 Pa-14 17,37 4,2 0,4 2,6 14,37 2,30 15,07 13.08.2024 Pa-15 15,73 4,2 1,0 2,0 12,73 0,90 14,83 13.08.2024 Geoloogilise uuringu tulemusena tehakse ettepanek liita Tuuraste II uuringuruumi piires hinnatud varu Potsepa liivaamaardla koosseisu (registrikaart 022), milles võtta varu seisuga 01.09.2024 arvele järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 74 tuh m3 (plokk 33 aT veepealne) - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 124 tuh m3 (plokk 34 aT veealune) - täiteliiva passiivset tarbevaru 0,44 ha pindalal 7 tuh m3 (plokk 35 pT veepealne) - täiteliiva passiivset tarbevaru 0,44 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 36 pT veepealne) Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.09.2024 Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m 33 aT, Täiteliiv 59 / 0,6 74 / 0,8 9,82 ha 34 aT, Täiteliiv - 124 / 1,2 9,82 ha 35 pT, Täiteliiv 2 / 0,5 7 / 1,6 0,44 ha 36 pT, Täiteliiv - 1 / 0,2 0,44 ha OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 (varu seisuga 01.09.2024) 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti OÜ Metsapärdi Agro tellimisel. Tuuraste II uuringuruum teenindusala pindalaga 11,87 ha asub Kõima külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Pärnu linna ehitusobjektide ja Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Tööde käigus rajati uuringuruumi 15 puurauku sügavusega kuni 5,7 m. Võeti kokku 20 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Lisaks tehti kahes proovis filtratsioonimooduli määramine ning 12 proovile tehti huumusesisalduse määrang kolorimeetriliselt. Tuuraste II uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku põhja-lõuna- suunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi) orgaanikarikka kuni puhta, kohati turbakihti sisaldava liiva kompleks − valdavalt peene- kuni väga peeneteralised liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb keskmiselt absoluutkõrgusele 14,7 m. Tuuraste II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele veepealses kihis orgaanika- sisalduse tõttu ja veealuses kihis kõrge peenosise sisalduse tõttu. Osakesi läbimõõduga >31,5 mm uuritud materjalis puudub. Kasuliku kihi keskmine paksus aktiivsetes tarbevaru plokkides (veepealne ja veealune) on 2 m ning passiivsetes tarbevaru plokkides (veepealne ja veealune) on 1,8 m. Uuringu tulemusena tehakse ettepanek liita Tuuraste II uuringuruumi piires hinnatud varu Potsepa liivamaardla koosseisu (registrikaart 22), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.09.2024): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 74 tuh m3 (plokk 33 aT veepealne) - täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,82 ha pindalal 124 tuh m3 (plokk 34 aT veealune) - täiteliiva passiivne tarbevaru 0,44 ha pindalal 7 tuh m3 (plokk 35 pT veepealne) - täiteliiva passiivne tarbevaru 0,44 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 36 pT veepealne) OÜ Inseneribüroo STEIGER Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 (varu seisuga 01.09.2024) 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks; 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1; 3. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017; 4. „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ (A. Vohta, M. Karimov, M. Uppin,. 2019, EGF9368) 5. „Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.12.2015. a.)“ (R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert,. 2015, EGF8668)  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Maardla piir (asendiplaanil) Audru metskond 52 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 14.27 I I' Geoloogilise läbilõike joon 14.07 17 Maapinna samakõrgusjoon, m 14.30 14 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 1' 15.12 14.06 78,55 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15.39 14.02 Pa-11 Kaevand-puuraugu nr 0,5 Katendi paksus, m N 14.18 Värandi 15905:002:0394 1 14.16 15.06 15.90 17,07 14,77 1,8 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m Kasuliku kihi paksus, m 23' 15.90 15.74 14.35 I Ranna või kalda piiranguvöönd I 15.94 14.33 15.48 15.82 14.23 15.25 14,09 Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur 13.08.2024 Pa-3 14.49 0,2 15.86 Kaardileht nr 5331 Audru 15,09 1,8 16.08 15.92 13,09 15.74 14.23 6 470 300 15.85 14.34 15.71 16.00 15 15.86 15.13 15.73 I 15.75 15.97 15.53 14.86 15.83 15.88 15.65 15.80 15.56 14.48 14,86 15.37 13.08.2024 14.56 Pa-2 22' 12 15.91 15.07 15.93 0,6 15.82 15,86 15.39 1,4 15.64 15.68 13,86 15.01 15.53 16. 0 15.75 0 15.31 13, 15.77 16.02 15 16 . 19 15.36 . 00 0 15.26 15.89 14.87 14.95 15 14.96 15.87 15.93 15.90 1 15 . 5. 63 2' 15.32 15.52 00 15.56 15 15.63 . 71 15.82 14.99 15.75 15.97 15.57 15 . 6 15.73 14 6 15.41 13 .86 15.24 15.21 513 200 15 . 72 , 15.53 5 15.25 14,14 15.93 15.87 15.86 15.71 15.33 16. 53 2 13.08.2024 15.55 16 14 15.67 . 1 . 87 7 16.06 Pa-1 15.06 0,4 15.73 15.97 15.80 16,14 3,2 15.09 15.35 15.78 12,54 15. 6 15.19 5 1 4 15.85 . 56 80 15.28 15.53 15.35 15.64 15 . I I' 15. 6 1 1 5. 14,39 15.68 56 15.92 1 4 nn . 30 13.08.2024 pi Männi Pa-4 16.09 15.94 Kr 15. 17 15.29 0,7 15.86 15.86 15 . 42 15905:004:0399 15,49 2,0 16 12,79 15.87 15.95 15.73 15.24 86 15.55 . 15.35 15 15.08 15.86 15.23 14.91 15.33 13 15.49 15.50 54 .2 1 16.02 4 15.78 15.97 15.4 ,0 15.82 6 .3 5.21 15 1 15.92 55 15. 3 .0 14 15.81 8 1 51 .6 15.80 15.92 159 . 2 .8 15 15.28 15.59 15.59 15.43 3 158 .2 1. 5 14 1 5 . 2 3 15.87 .16 14.90 1 3 ,0 15.39 16 16.07 15.69 16 5 16.0 3' 15.16 15.05 15.92 14.95 15.62 5 12, r K 15.77 15.21 15.12 15.42 16.00 15.81 15.95 15.65 19 15.60 . 16 . 23 16 15.87 15.64 15.12 16.07 14.91 16 15.12 15.60 14.88 16.13 12 15.57 15.62 16.17 15.97 37 , . 5 15.41 16.00 16 .30 16 15.72 15 1 6 16 14.62 16.11 Plokk 33 aT 16.12 14.97 15 15.70 21' 15.22 14,90 15.91 11 Plokk 34 aT 16.26 16.02 13.08.2024 15.83 15.67 15.65 Pa-5 47 . 15.85 15.26 0,6 16 .75 16,20 3,7 14,83 4 16 6 470 100 14.65 15.64 13.08.2024 11,90 Pa-15 16 16 15.90 14.96 16.05 1,0 16.15 513 100 14.45 15.91 15.70 15,73 2,0 K r 4' 16 15.12 15.44 12,73 16.09 16.22 16.10 4 .5 8 6 1 6.4 15.76 15.93 15.90 15.93 5' 1 14.99 16.03 16.13 20' 14.39 15.67 16.24 16 I II 14.73 15.89 14.41 16.57 16.36 15.13 15.82 Vahtrametsa 16 15.21 62401:001:0374 10 15.44 15.79 57 14.44 16.17 55 16 16 . 16.07 15.83 16.49 16 . 16.73 Audru metskond 52 15.64 13 16.07 14,69 62401:001:2178 , 0 16.11 14.49 14.85 15.26 13.08.2024 15.90 16.48 Pa-7 15.07 5 14.43 15.42 16.32 16.18 15.87 1 0,5 15,59 16.11 16.18 1,4 13,69 14.43 15.84 1 6' 6 15.46 5 14.82 15.84 16.09 .2 8 16 15.89 15.93 .3 16.45 16.41 15.06 16 15.84 14.30 15 15.64 1 14.50 6 16.55 15.90 15.35 r 5 , 15.74 K 13 16.32 7 14.47 14.89 15.80 16.24 .2 6 0 1 . 6 4 7' 1 16.49 16.12 14.89 0 , 14.30 15.83 14 16.25 15.83 16.34 5 19' 9 14,85 16.06 4 15.73 15.54 16 .4 6 1 16.08 13.08.2024 1 .3 6 Pa-6 8' 1 15.65 0,8 16.31 15.19 16,65 6 470 000 14.44 1,4 14,45 16.39 513 000 15.93 16.36 77 16.00 8 16.20 16 . Mäeeraldise teenindusmaa .5 15.97 17.10 16 14.40 15.85 15.44 16 15.28 16.36 15.64 16.29 16.61 Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki piiripunktide koordinaadid 16.50 14.80 16.00 piiripunktide koordinaadid 15,07 16.24 16 13.08.2024 Pa-14 16.61 Nr X Y .7 8 15.52 16.61 16.12 16 6.7 8 Laberi 15.78 0,4 1 16.29 16.55 17,37 Nr X Y 1' 6 470 353,54 512 898,13 15905:002:0021 16.28 2,6 16.58 14,37 1 6 470 327,31 512 887,08 14.20 16 17.36 16.41 2' 6 470 233,88 513 189,99 16.76 16.33 16.55 16.13 2 6 470 211,73 513 161,53 3' 6 470 158,79 513 144,54 17 15.60 16.64 16.71 9' I I 3 6 470 164,87 513 130,25 16 16.39 16.73 I ' 4' 6 470 099,89 513 062,93 16 83 86 4 6 470 107,67 513 048,97 . 16.54 16.16 . 16 16.00 16.63 5' 6 470 088,70 513 050,11 .0 2 14.20 17 7.1 6 15 16.65 5 6 470 015,32 512 967,02 8 1 14.68 17.09 6' 6 470 042,56 513 017,29 16.84 1 6 6 469 908,89 512 883,96 7 16.30 16.65 16.71 7' 6 470 025,57 513 001,12 16.48 16.16 7 16.47 16.01 7 6 469 943,51 512 801,43 8' 6 470 008,46 512 979,23 Kr 14.04 16.42 1 16.30 16.23 1 6 6 . 41 16.14 8 6 469 950,86 512 764,68 9' 6 469 961,95 512 945,33 . 40 17.34 15.25 16.79 Kr 16 .96 16.77 9 6 470 007,43 512 781,43 10' 6 469 917,51 512 908,50 .1 8 16 99 . 17 7.1 16.73 . 7 1 16.49 0 15 8 1 7 10 6 470 066,49 512 776,73 1 9 14.98 15 . 14 16.52 Plokk 35 pT 11' 6 469 863,18 512 876,38 13 16.95 15 17.25 16.77 11 6 470 104,43 512 792,90 12' 6 469 810,57 512 856,17 Plokk 36 pT 17 34 1 17.06 16 . 16 86 16.87 16.87 10' 15.64 12 6 470 252,41 512 855,54 13' 6 469 766,76 512 830,81 14.88 5 . . 74 16.36 1527 17.11 17.66 . 61 15 17. 14.83 16.68 14' 6 469 737,68 512 806,37 16 Kr 75 6 Pindala 8,43 ha 16 .7 16 6 15' 6 469 723,83 512 788,79 16 . 6 469 900 14.33 16.95 16 14.31 23 16.48 . . 8 16 3 77 14.46 Pa-8 16.81 16.56 15.85 16' 6 469 709,31 512 766,23 0,5 Mäeeraldise lõunapoolse lahustüki 17,58 16.89 16.92 17' 6 469 709,31 512 715,32 2,7 50 1 piiripunktide koordinaadid 61 16.97 6 14,38 51 . .7 14. 13 . 8 16.86 18' 6 469 784,22 512 715,34 14 14.36 16.63 14.59 17.52 14.41 19' 6 470 007,43 512 781,43 17 16.68 14.32 16.55 14,11 13.08.2024 18.80 16.74 16 15.64 Nr X Y 20' 6 470 066,49 512 776,73 Pa-9 16.80 0,9 13 6 469 912,12 512 753,21 16 74 21' 6 470 104,43 512 792,90 73 14,61 16. 14.79 ,5 . 0,3 17.04 4 14.32 13,41 14 6 469 914,34 512 770,76 22' 6 470 252,41 512 855,54 1 16.47 14.38 18.70 15 6 469 911,76 512 788,76 23' 6 470 327,31 512 887,08 22 18.16 11' 18 14.12 16.54 16 6 469 876,96 512 867,81 52 29 43 16.99 15.58 13. 14. 14. 14.34 14.56 19.74 14,82 17 6 469 794,50 512 832,64 Pindala 12,72 ha 14.29 13.08.2024 16.55 Pa-13 16.50 18 6 469 751,33 512 800,96 18 14.65 0,5 19,72 Kr 17.85 17.05 4,8 19 6 469 715,08 512 751,94 14,42 16 70 14.42 17.31 16. 69 14.37 14,65 20 6 469 709,31 512 747,98 . 14.16 19 17 13.08.2024 Pa-12 15.65 21 6 469 709,31 512 732,23 0,6 18.99 16.45 17.37 15 16,95 1,7 22 6 469 870,73 512 774,95 14,65 49 14.46 36 32 13. 14.33 14. 17.58 14. 14.64 14.50 18.52 23 6 469 900,31 512 749,71 16 16 16.86 17.25 17 14.29 15.46 17.09 14.06 Plokk 33 aT 82 Mäeeraldis pindala 8,43 ha +1,39 ha = 9,82 ha 85 16 . 16.68 16 . 14.30 14.39 14.53 Plokk 34 aT 16.83 16.82 16.81 12' 16.28 14.55 17.68 17.72 17 6 469 800 17.42 512 900 14.26 15.15 17 68 27 14.23 53 35 16.81 76 17 16 . 14. 16.54 16 13. 14. . 17.88 16.12 17.11 14.35 18' 14.45 14.38 14,57 13.08.2024 Märkused: Pa-11 0,5 17 14.20 17.49 17,07 1,8 17.18 15.16 14.19 14,77 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 16.86 14.34 17 16.41 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 17.22 14 17.99 81 16 . 16.96 Audru metskond 179 17 . 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER aug.2024. 15905:002:0500 14.37 13' 14.30 16.86 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 15.28 28 61 38 14. 13. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 14. r 16.91 K 14.40 14.60 16.55 13,94 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga jan.2025); 14.28 26.08.2024 16.79 18 16.84 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga jan.2025); .8 1 14.43 16 7.0 17.73 2 1 15.37 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga jan.2025); 15 14.29 14.99 16 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga jan.2025). 16.88 16.77 14' 16.64 82 17.50 . 16 .00 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 16 17 76 17 62 14.53 19 7. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 63 13. 14. 14. 14.44 15.32 8. Kogu ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (Potsepa(PÜ-79)). 14.55 17.52 15,46 16.93 12 . 15' 21 13.08.2024 17 . 17 11 16.66 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14.88 Va Pa-10 r e 0,8 16.68 17,56 7.17 15.82 Tuuraste liivakarjäär Mäeeraldise plaan 6 469 700 17' 17.29 14,56 2,2 1 ' 16' Pärnu linn, Pärnu maakond I 20 17 91 512 700 512 800 15 73 94 13. 14.55 14. 14. 17 .67 15.02 68 17 17 . 14.69 16.83 16.51 Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 1/3 17.30 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 Kr 16.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 17.93 94 17. 14.74 15.30 16.09 16.99 17.19 15.00 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 0 50 100 m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  N Läbilõige I-I' S m m 21 21 Pa-13 19,72 20 20 0,1 Audru metskond 52 0,5 19 19 Pa-10 62401:001:2178 17,56 18 Pa-11 18 Pa-6 17,07 0,1 Pa-13-1 Pa-5 16,65 Kr.0,0 17 0,2 17 Pa-2 16,20 St.1,0 0,8 0,2 0,5 15,86 EL Pa-11-1 Pa-10-1 2 1: 16 0,2 Kr.0,0 16 0,8 Kr.0,0 1: 0,1 Pa-6-1 Plokk 33 aT 2 0,6 2 1: vt. 15,46m 1: Plokk 35 pT St.1,5 St.2,3 2 0,6 Kr.0,0 13.08.2024 15 vt. 14,86m Pa-2-1 vt. 14,90m Pa-5-1 Plokk 33 aT vt. 14,85m St.1,6 vt. 14,82m EL EL 15 Kr.0,0 13.08.2024 Kr.0,0 2,3 1: 13.08.2024 13.08.2024 13.08.2024 vt. 14,57m EL 5 1: 3,0 5 2,2 1: 5,3 13.08.2024 St.3,0 St.2,8 5 14 EL Plokk 34 aT EL 14 2,0 5,7 2,7 Pa-5-2 13 2,7 Kr.0,0 Plokk 36 pT Plokk 34 aT 4,2 13 St.11,1 4,2 TL 4,2 12 4,3 12 11 11 5,7 10 10 W Läbilõige II-II' E m m 18 18 0394 Mäeeraldise piir Audru metskond 52 62401:001:2178 Pa-1 Kasvukiht 17 17 andi Mäeeraldise teenindusmaa piir 002: Pa-2 16,14 15,86 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Vär 15905: 16 Pa-3 0,2 16 0,1 Audru metskond 52 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv 15,09 Pa-3-1 0,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 0,6 2 Kr.0,0 Plokk 33 aT Pa-2-1 1: 15 0,2 vt. 14,86m Pa-1-1 15 Keskmine uuringuaegne ja eeldatav St.4,0 13.08.2024 Kr.0,0 Kr.0,0 1: EL kaevandamise järgne veetase (abs. 14,7 m) Liiv, peeneteraline 5 St.3,0 2 St.1,5 1: vt. 14,09m vt. 14,14m 0,9 5 Plokk 34 aT 1: 14 13.08.2024 Pa-3-2 EL 13.08.2024 EL 14 2,0 1: Kr.0,0 5 2,9 Pa-1-2 St.27,8 2 2,0 Kr.0,0 Liiv, väga peeneteraline 1: 13 TL 2,7 13 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus St.7,2 3,6 1:2 vastab kaldele 26° TL 12 2,7 12 1:5 vastab kaldele 12° Turvas 11 11 5,7 Savi 10 10 Ranna või kalda piiranguvöönd W Läbilõige III-III' E Märkused: m m 0 50 100 m 19 19 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Pa-14 0374 18 Audru metskond 52 18 - 2024. a Tuuraste II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked sa 62401:001:2178 17,37 am et Pa-6 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4899). 001: 16,65 0,2 17 17 3. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 0,4 r Pa-14-1 62401: Vaht Pa-7 0,2 Pa-2 Puuraugu nr 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kr.0,0 16 15,59 St.1,4 16 15,86 Suudme abs kõrgus, m 2 1: 0,8 Objekti nimetus ja aadress Pa-6-1 EL Joonise sisu 0,2 Sügavus maapinnast, m 0,1 Kr.0,0 15 0,5 vt. 14,85m St.1,6 Plokk 33 aT vt. 15,07m 15 0,6 Geoloogilised läbilõiked Tuuraste liivakarjäär 1: 13.08.2024 vt. 14,69m Proovi number 5 Pa-7-1 13.08.2024 Pa-2-1 2 1: EL Veetaseme abs kõrgus, m vt. 14,86m 13.08.2024 Kr.0,0 2,2 3,0 13.08.2024 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Pärnu linn, Pärnu maakond I-I' ... III-III' Mõõtmise kuupäev Plokk 34 aT 1: 14 St.5,8 14 St.3,0 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % 5 1,9 TL Proovitud intervall, m EL EL - ehitusliiv 2,0 2,3 TL - täiteliiv Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 2/3 13 4,2 13 2,7 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 2,7 Puuraugu sügavus, m [email protected] H 1 : 1000 4,2 Mõõtkava 12 12 V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kalda piiranguvöönd 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kaevandamis tekkiv tehisveekogu, pindala 5,68 ha Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Täidetav ala, täidetakse minimaalselt kõrguseni 15,40 abs m, pindala 3,89 ha Maardla piir (asendiplaanil) Audru metskond 52 14.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:2178 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 6 ha 14.07 17 Maapinna samakõrgusjoon, m 14.30 1' 15.12 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,11 ha 14.06 15.39 14.02 Värandi 15.90 N 14.16 14.18 15905:002:0394 15.06 23' 1 15.74 14.35 15.90 14 15.94 14.33 15.48 15.82 14.23 15.86 15.92 Kaardileht nr 5331 Audru 15.74 14.23 6 470 300 15.85 14.34 15.71 15.86 15.73 15 15.53 15.83 15.80 15.56 14.48 15.37 14.56 22' 12 15.39 15.64 15.68 Z= 15,40 abs m 15.01 16. 00 15.31 13 15.36 14 14 14.87 14.95 15 15 15. 63 2' 15.32 15.56 15.63 14.99 15. 6 15 6 15.41 15.21 513 200 15.25 16. 53 2 16 14 15.67 . 1 . 87 7 15.06 14 13 15.09 15. 15 1 4 65 . 56 15.64 80 . 15 15.28 15 . 61 15. 56 1 4 nn . 30 pi Kr 15. 1 Männi 15.29 15 . 42 7 15905:004:0399 15.73 15.24 .86 15 15.08 15.23 14.91 2 154 . 13 4 .4 14 15 1 56 .3 152 . 1 5.55 0 15 1 143 . 13 15.81 8 1 51 .6 159 . 2 .8 15 15.43 3 158 .2 145 . 1 3 51 .2 16 . 3 16 5 0 3' 14 . 16 14.90 1 15 15.16 15.05 14.95 r K 15.77 15.21 15.12 15.65 19 . 16 . 23 16 15.64 15 14.91 16 15.12 15.60 14.88 15.57 Z= 14,70 abs m 37 . 16 .30 16 15.72 15 14 14.62 14.97 21' 15 1 15.67 11 5 47 1 . 15.85 15.26 75 3 16 . 4 16 6 470 100 14.65 16 14.96 16.15 513 100 14.45 K r 4' 16.22 4 .5 8 6 1 6.4 1 5' 14.99 16.13 14.39 20' 14.73 16.24 14.41 Vahtrametsa 16 15.21 14 62401:001:0374 10 57 14.44 55 16 . 16.49 16 . Audru metskond 52 13 62401:001:2178 16.11 14.49 14.85 15.07 5 14.43 16.18 1 1 4 14.43 6' 1 5 15.84 16.09 .2 5 8 16 .3 15.06 16 15.84 14.30 15 1 14.50 6 r 15.74 K 16.32 7 14.47 14.89 .2 6 0 1 . 6 4 7' 1 14.89 14.30 14 16.25 5 19' 9 16.06 4 15.73 .4 1 6 .3 1 6 15.65 8' 1 16 15.19 15 6 470 000 14.44 513 000 77 8 16.20 16 . .5 16 14.40 15.85 15.44 Mäeeraldise teenindusmaa 16 15.28 16.36 14.80 Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki piiripunktide koordinaadid 1 16.00 piiripunktide koordinaadid 6 15 16 16.61 .7 8 15.52 16 6.7 8 Laberi Nr X Y 1 15905:002:0021 Nr X Y 1' 6 470 353,54 512 898,13 14.20 16 17.36 16.41 1 6 470 327,31 512 887,08 2' 6 470 233,88 513 189,99 Z= 15,40 abs m 2 6 470 211,73 513 161,53 17 15.60 9' 3' 6 470 158,79 513 144,54 16 16.73 3 6 470 164,87 513 130,25 4' 6 470 099,89 513 062,93 16.16 16.00 4 6 470 107,67 513 048,97 .0 2 14.20 5' 6 470 088,70 513 050,11 17 7.1 6 15 8 1 14.68 16.84 5 6 470 015,32 512 967,02 6' 6 470 042,56 513 017,29 1 7 16.30 16.48 6 6 469 908,89 512 883,96 7' 6 470 025,57 513 001,12 16.16 7 7 6 469 943,51 512 801,43 16.01 8' 6 470 008,46 512 979,23 Kr 14.04 16.42 16.30 16. 41 16.14 16.23 16 15.25 . 40 17.34 8 6 469 950,86 512 764,68 9' 6 469 961,95 512 945,33 16 Kr .96 9 6 470 007,43 512 781,43 .1 8 16 99 . 17 7.1 . 7 1 16.49 10' 6 469 917,51 512 908,50 0 15 8 1 7 1 9 14.98 15 . 14 16.52 Plokk 35 pT 10 6 470 066,49 512 776,73 13 16.95 15 17.25 16.77 11' 6 469 863,18 512 876,38 Plokk 36 pT 11 6 470 104,43 512 792,90 17 34 1 16 16 . 16 86 16.87 16.87 10' 15.64 12' 6 469 810,57 512 856,17 . 1527 14.88 5 17.11 . 74 16.36 12 6 470 252,41 512 855,54 15 . 14.83 13' 6 469 766,76 512 830,81 16.68 15 Kr 14' 6 469 737,68 512 806,37 75 6 16 .7 16 6 16 . 6 469 900 14.33 16.95 16 Pindala 8,43 ha 14.31 23 . 8 16 3 .77 16.56 15' 6 469 723,83 512 788,79 15.85 16.81 16.89 16' 6 469 709,31 512 766,23 16.92 Mäeeraldise lõunapoolse lahustüki 50 1 61 16.97 6 17' 6 469 709,31 512 715,32 51 . .7 14. 13 piiripunktide koordinaadid . 8 14 14.36 16.63 14.41 16 18' 6 469 784,22 512 715,34 14.32 16.55 19' 6 470 007,43 512 781,43 16 15.64 Nr X Y 16.80 20' 6 470 066,49 512 776,73 16 74 73 16. 13 6 469 912,12 512 753,21 . 21' 6 470 104,43 512 792,90 14.32 14.38 14 6 469 914,34 512 770,76 22' 6 470 252,41 512 855,54 14.12 22 16.54 11' 15 6 469 911,76 512 788,76 23' 6 470 327,31 512 887,08 52 29 43 15 15.58 13. 14. 16 6 469 876,96 512 867,81 14. 14.34 14.56 Z= 15,40 abs m 14.29 16.55 17 6 469 794,50 512 832,64 Pindala 12,72 ha 16.50 14.65 18 6 469 751,33 512 800,96 Kr 19 6 469 715,08 512 751,94 16 70 14.42 16. 69 14.37 . 14.16 15.65 20 6 469 709,31 512 747,98 17.37 21 6 469 709,31 512 732,23 15 49 14.46 22 6 469 870,73 512 774,95 36 32 13. 14.33 14. 14. 14.64 14.50 23 6 469 900,31 512 749,71 16 14.29 15.46 14.06 82 85 16 . 16 . Mäeeraldis pindala 8,43 ha +1,39 ha = 9,82 ha 14.30 16.81 12' 16 16.82 16.28 14.39 14.53 14.55 6 469 800 512 900 14.26 15.15 17 68 27 14.23 53 35 76 16 . 14. 16.54 16 13. 14. . 16.12 17.11 14.35 18' 14.45 14.38 Märkused: 17 14.20 15.16 14.19 15 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 16.41 14.34 17.22 14 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 81 16 . Audru metskond 179 17 . 15905:002:0500 14.37 13' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER aug.2024. 14.30 16.86 15.28 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 28 61 38 14. 13. 14. r 5. Plaani koostamisel on kasutatud: K 14.40 14.60 16.55 14.28 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga jan.2025); 18 16.84 .8 1 14.43 16 7.0 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga jan.2025); 2 1 15.37 15 14.29 14.99 16 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga jan.2025); 16 16.88 16.77 14' 16.64 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga jan.2025). 82 . 16 .00 16 17 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 76 17 62 14.53 19 63 13. 14. 14. 15.32 14.44 7. Varuplokkide vahepiir asub abs kõrgusel 14,7 m. 14.55 16.93 12 . 15' 8. Kogu ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (Potsepa(PÜ-79)). 21 15 17 . 17 11 16.66 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14.88 Va re 16.68 15.82 17 6 469 700 17' 17.29 17 . Tuuraste liivakarjäär Korrastatud ala plaan 20 16' 17 Pärnu linn, Pärnu maakond 91 512 700 512 800 15 73 94 13. 14.55 14. 14. 17 .67 15.02 68 17 17 . 14.69 16.83 16.51 17.30 Loa omanik OÜ Metsapärdi Agro Graafiline lisa 3/3 Pärnu maakond, Pärnu linn, Oara küla, Metsapärdi, 88316 Kr 16.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 17.93 94 17. 14.74 15.30 16.09 16.99 15.00 17.19 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 05.02.2025 0 50 100 m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5120 /Allkirjastatud digitaalselt/  Tuuraste liiva karjääri rajamise mõjude hinnang m erikotkale, väike-konnakotkale , kassikakule ja m ust-toonekurele Tellija: OÜ Metsapärdi Agro Koostaja: OÜ Clanga, Renno Nellis H innangu objekt ja asjaolud Planeeritav umbes 12,5 ha suurune Tuuraste liiva karjäär asub Pärnu maal Tuuraste külas , selle paiknemine on näidatud joonisel 1 . Karjääri maa-ala kuulub riigile ja asub maaüksus el 62401:001:2178 ( Audru metskond 55). Karjääri ala asub metsamaal, seal kasvavad keskmiselt 8 0- 90- aastased palumännikud . Kaevandada soovitakse liiva , sh allpool põhjaveetaseme piiri . Materjali väljavedu on kavandatud karjäärist lõuna suunas Kõima-Pottsepa karj ää ri teele. Planeeritavast karjäärist 110 meetri kaugusele jääb merikotka pesitsuselupaik KLO9133637 ( joonis 1 ) . Lisaks asub 810 m kaugusel väike-konnakotka elupaik KLO9124371 , 1,5 km kaugusel kassikaku elupaik KLO9131774 ja 2,5 km kaugusel must-toonekure elupaik KLO9128701. Nimetatud liigid on kõik I kaitsekategooria liigid. Joonis 1 . Tuuraste liiva karjääri planeeritud paiknemine ( punane joon) maaüksusel 62401:001:2178 ( valge joonega maaüksuste piirid) ja merikotka elupaik (sinine viirutus) . Aluskaart Maa-amet. Väljavõtted Keskkonnaameti kirjast K eskkonnaameti hinnangul (kiri 03.03.2025 nr DM-131160-3 ) tuleb anda eksperthinnang karjääri mõjude kohta merikotkale, väike-konnakotkale, kassikakule ja must-toonekurele . Väljavõte Keskkonnaameti kirjast: Keskkonnaametil puudub veendumus, et uus karjäär 110 meetri kaugusel ei häiri pesituse ajal merikotka pesit s ust , 810 meetri kaugusel väike-konnakotka pesit s ust , 1,5 km kaugusel kassikaku pesit s ust ning häiringu tulemusena ei hülga need liigid elupaika. K as ja kuidas mõjutab planeeritav karjäär must-toonekure toitumisveekogu , mis piirneb karjääriga . Arvestatud eelöeldut tuleb kaasata Kotkaklubi ekspert, kes annab hinnangu kas karjäär mõjutab merikotkast , väike-konnakotkast, kassikakku ja must-toonekurge . Kui mõjud on leevendatavad, siis tuleb eksperthinnangus meetmed välja tuua. Samuti palume hinnata kumulatiivseid mõjusid Kivimäe ja Potsepa maardla karjääridega ja planeeritavate arendustega (tulevikus Kaitsetööstuspark lisaks). Merikotka pesitsus elupaik KLO9133637 Tuuraste merikotka pesa leiti hiljuti, 2024. aastal kevadel, ja varasuvel oli pesas 1 poeg. Maa-ameti fotolao aerofotode alusel oli pesa samal puul olemas juba 2023. aastal, aga 2022. aastal veel mitte. Tegemist on merikotkale tüüpilise pesitsuskohaga, sest see asub sobivast toitumisalast (Pärnu laht ja Audru polder) ainult 3 ,5 km kaugusel. Pesa on vanal langil asuval säilikpuul, mis on samuti merikotka puhul tavapärane, sest sobivaid &gt;120 aasta vanuseid metsi on vähe ja lankidele jäetakse üksikud suured puud . Pesa asub planeeritavast karjäärist 610 meetri kaugusel, pesitsuselupaiga piir on karjäärist 110 meetri kaugusel. Pesast kuni 500 meetri raadiuses on EELIS-sse piiritletud pesitsuselupaik KLO9133637 , kus pesitsusperioodil (15.02-31.07) ei tohi teha mürarikkaid tegevusi, nt metsaraie, laskeharjutused, tsiklivõistlused, kruusa purustamine jm. Teiste I kaitsekategooria liikide pesitsuselupaigad Lisaks asub planeeritava Tuuraste karjääri lähipiirkonnas kolm I kaitsekategooria liiki: (1) v äike-konnakotka elupaik KLO9124371 asub 810 m eetri kaugusel lõuna suunas, see elupaik on teada alates 2014. aasta st ja viimasel seirekontrollil (2022) oli asustatud; (2) kassikaku elupaik KLO9131774 asub 1,5 km kaugusel edela suunas, see elupaik on teada alates 2023. aastast ja viimasel seirekontrollil (202 4 ) oli asusta mata – arvestades liigi peidulisust ja mittepesitsevate lindude keerulist tuvastamist ei ole tõenäoline, et elupaik on tühjaks jäänud; (3) must-toonekure elupaik KLO9128701 asub 2, 7 km kaugusel edela suunas, see elupaik on teada alates 20 01 . aastast ja viimasel seirekontrollil (202 3 ) oli asustamata . Must-toonekur e potentsiaalsed toitumisalad Must-toonekure arvukus on viimase 30 aasta jooksul vähenenud kolm korda ( Väli jt 2021 ), mistõttu on paljud liigi elupaigad jäänud asustamata , aga nende kaitse on jätkuvalt oluline, et säilitada liigi arvukuse taastumise võimalused ( Must-toonekure kaitse tegevuskava ). Liik eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu pms 20. sajandi keskel. Metsakuivendus on vähendanud vee hulka maastikus ja suurendanud põuaperioodide mõju, lisaks on vähenenud saagi hulk jõgedes-ojades, vee kvaliteet (h õ ljumirikas vesi) ja jõgedele ligipääsetavus. Need muutused on tinginud toitumisalade kvaliteedi vähenemi s e must-toonekurele ja toonud kaasa kiire arvukuse vähenemise Eestis (ja Lätis) . Kuna liik liigub Eestis väljasuremise suunas, siis on toitumisalade kvaliteedi säilitamine ja parandamine võetud viimasel ajal üheks kaitsekorralduslikuks eesmärgiks . Näiteks paisude eemaldamine jõgedelt mõjub liigile positiivselt, sest siirdekalad ja kohalikud kalapopulatsiooni d saavad liikuma. S amuti on viimastel aastatel asutud jõgede looduslikkust ja kalastikk u taastama. Samuti mõjub kaudselt positiivselt ka soode ja märgalade veerežiimi taastamine, sest see säilitab maastikul rohkem vett, tekitab väikeseid üleujutusalasid, suurendab konnade arvukust j t postiivsed mõjud . Must-toonekured eelistavad toituda , eriti kesksuvel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-jõgedel ( Rosenvald 2011 ) – selliste veekogude paiknemine Tuuraste karjääri lähi ümbruses on näidatud joonisel 2 . Liigile oluline toitumisala on Tuuraste oja, mis asub planeeritavast karjäärist minimaalselt 65 meetri kaugusel. Joonis 2 . Looduslikud ja süvendatud ojad-jõed ( hele sinised jooned , EELISe kiht „KR_vooluvesi“ ) Tuuraste karjääri ( punane joon) ümbruses. Aluskaart Maa-amet. Tuuraste karjääri mõju d I kaitsekategooria liikidele Karjääride rajamisel avalduvad I kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute mõjude tõttu. Tuuraste karjääri ei rajata I kaitsekategooria elupaikadesse, mistõttu on otsene pesitsuselupaikade kahjustamine välistatud, aga kaudsed mõju on võimalikud. Merikotka pesitsuselupaik asub karjäärist minimaalselt 110 meetri kaugusel ja pesa 610 meetri kaugusel, mistõttu võib karjääri rajamisel ja kasutamisel avalduda müra- ja liikumishäiringute negatiivne mõju merikotka pesitsemisele. Merikotkas on tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja liiki häirivad nt pesa lähedal tehtavad raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh ATV d , laskeharjutused, kruusa purustamine jm ( Merikotka kaitse tegevuskava ). Mürahäiringute mõju välistamiseks ja vähendamiseks merikotkale tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, nt rajada elupaiga poole pinnasevall, materjali välja vedu teha karjäärist lõuna suunas Pottsepa karjääri teele ja kruusa ei purustata vt mürarikkaid tegevusi ei tehta karjääris perioodil 15.02-31.07, vt täpsemalt järgmisest peatükist. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne liik, kes pesitseb metsas ja toitub pms avamaadel. Liigi elupaik asub planeeritavast karjäärist 0,81 km kaugusel ning pesad 1,15 ja 1,17 km kaugusel. See kaugus on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleksid välistatud. Liiva väljavedu karjäärist planeeritakse teha Kõima-Pottsepa karjääri teele, mis suurendab sealset liikluskoormust, aga see tee asub pesadest üle 500 meetri kaugusel ja liik ei ole sellisel kaugusel autoliikluse müra suhtes tundlik. Karjääri kaudsed mõjud saavad avalduda toitumisalade kvaliteedi halvenemise kaudu, aga karjääri planeeritakse kuiva palumännikusse, mis ei ole liigi poolt eelistatud toitumisala. Väike-konnakotkad toituvad pms avamaadel, eelkõige rohumaadel, metsades toitutakse rohkem kevadel, aga eelistavad toituda (paras)niisketes metsatüüpides. Kassikaku pesitsuselupaik asub karjäärist 1,5 km kaugusel. See kaugus on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleksid välistatud. Liik eelistab pesitseda kuivades männikutes, mis asuvad ka planeeritava karjääri maa-alal , aga sobiva elupaiga pindala on seal väike, mistõttu selle asustamine on vähetõenäoline. Kassikakule on olulise negatiivse mõju tekitanud suur Pottsepa karjäär, mis asub vahetult elupaiga kõrval ja on oluliselt vähendanud sobiva pesitsuselupaiga pindala ning killustanud elupaika. Tuuraste 12,5 ha suuruse karjääri rajamisel 1,5 km kaugusele se alne karjääride koosmõju liigile oluliselt ei suurene. Must-toonekure pesitsuselupaik asub karjäärist 2,7 km kaugusel. See kaugus on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleksid välistatud. Hetkel on must-toonekure elupaik asustamata, aga toitumisalade kvaliteet liigile tuleb säilitada, sest Pottsepa-Ermistu metsamassiivis on 2022. ja 2024. aastal liiki kohatud (Tuuraste karjäärist 6 ja 9 km lääne pool, PlutoF vaatlused ). Karjäär asub Tuuraste oja lähedal ja selle oja veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada , nt ei tohi Tuuraste ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi . Leevendavad meetmed Tuuraste karjääri rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada mõju merikotkale ja välistada mõjud teistele liikidele: K ruusa purustami st jt mürarikkaid tegevusi ei tehta karjääris merikotka pesitsusperioodil 15.02-31.07 . M erikotka elupai g a poolsesse serva rajatakse pinnasevall, karjääri põhja serva täies ulatuses ja kirde serva vähemalt 100 meetri ulatuses , mis vähendab mürahäiringute mõju . Liik on paikne liik ja aastaringselt pesapaigaga seotud, mistõttu selle leevendusmeetme mõju on aastaringne. M aterjali väljavedu tehakse karjäärist lõuna suunas ja põhja suunas olemasolevat teed tohib kasutada ainult väljaspool merikotka pesitsusperioodi 15.02-31.07 . K arjääri maa- ala ja ühendusteede r aadamise raietöid ei tehta kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07 . Tuuraste oja veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada , nt ei tohi Tuuraste ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi.