Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T/KL-1028495

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1011360-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber Rapm-024 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ Kontaktisik Kristjan Kuuse Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Loa muutmisega soovitakse pikendada kaevandamisõiguse kehtivusaega, viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 a ning hõlmata keskkonnaloaga kogu aga, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud. Vee osas soovitakse pH välja jätta tabelist V4 ning jätta vaid tabelsise V7 - selle põhjendus: soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Parandustaotluse selgitus Taotlust korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti 29.11.2023 kirjale nr DM-119437-10, 29.11.2024 kirjale nr DM-119437-19 (selgitus seletuskirja ptk 1) ja 08.04.2025 kirjale nr 12-1/25/5876-2. Lähtuvalt Keskkonnaameti 08.04.2025 kirjast nr 12-1/25/5876-2 on loa pikendamise menetluse kiirendamiseks võimalik edasi liikuda ka loa osalise andmisega. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirjas. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Keava turbatootmisala Aadress Keava turbatootmisala, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Territoriaalkood 4392 Katastritunnus(ed) 29202:003:0550 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6535149, Y: 554822 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keava turbatootmisala (29202:003:0550). Puudutatud veekogud: Raja kraav (VEE1110415), Samblakraav (VEE1110414), Samblakraav (VEE1110501), Turbakraav (VEE1110413). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kehtna vald, Rapla maakond 0293 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/15 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/15 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirjas. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Keava turbatootmisalalt ärajuhitava vee kvaliteeti seiratakse turbatootmisalal kolmes väljalasus. Vee kvaliteedi muutuseid suublas jälgitakse Vigala jõe pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta seirepunktides, mis paiknevad turbatootmisala kuivendusvee väljalaskude suhtes üles- ning allavoolu. Vee kvaliteedi seirepunktide andmed ja asukohad ning väljas mõõdetud vee kvaliteedinäitajad ja vee analüüside tuemused on toodud taotlusele lisatud seire protokollis. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Keava_turbatootmisala_ja_Rabivere_turbatootmisala_lepingud.pdf dokumendid Lisa 2: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe__Keava_turbatootmisala_.bdoc Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Keava turbatootmisalal kasutatakse varasema tootmise käigus välja ehitatud kuivendusvõrku. Eksperthinnang Lisa 3: Kuivenduse_moju_Keava_Rabivere_2020_06_20.asice Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 4: Keava_vee_kvaliteet_STL_19_579__2019.09_.asice Lisa 5: Keava_vee_kvaliteet_STL_20_632__2020.05_.asice Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. 4/15 Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 1 Väljalaskme kood RA109 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6535082, Y: 555028 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2023-2058 9 750 9 750 9 750 9 750 39 000 Arvestuslik 2059-2059 9 750 9 750 0 0 19 500 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2023-2059 Heljum 40 mg/l 2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l 2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimi Keava peakraav Suubla kood VEE1110500 5/15 Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni Pinnaveekogumi kood 1110400_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 2 Väljalaskme kood RA110 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6536069, Y: 555340 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2023-2058 34 250 34 250 34 250 34 250 137 000 Arvestuslik 2059-2059 34 250 34 250 0 0 68 500 Arvestuslik 6/15 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2023-2059 Heljum 40 mg/l 2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l 2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimi Samblakraav Suubla kood VEE1110414 Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni Pinnaveekogumi kood 1110400_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 7/15 Väljalaskme jrk nr 3. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 3 Väljalaskme kood RA111 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6536033, Y: 555641 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2023-2058 34 000 34 000 34 000 34 000 136 000 2059-2059 34 000 34 000 0 0 68 000 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2023-2059 Heljum 40 mg/l 2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l 2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Suubla 8/15  Suubla nimi Turbakraav Suubla kood VEE1110413 Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni Pinnaveekogumi kood 1110400_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6537054, Y: 555874 Ammoonium (NH4+) 1x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1x tootmishooaja lõppedes sügisel. Üks kord poolaastas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6536879, Y: 556061 Ammoonium (NH4+) 1x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1x tootmishooaja lõppedes sügisel. Üks kord poolaastas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim 9/15 Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) 10/15 Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 11/15 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 12/15 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 113 Maardla nimetus Keava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 112.20 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 142.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus- ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 179 tuh t 30.09.2023 2 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 281.50 tuh t 30.09.2023 3 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh t 30.09.2023 4 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 9 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh t 30.09.2023 10 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 Tegevusala andmed 13/15 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 10 tuh t 247.50 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 10 tuh t 189 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Inseneribüroo STEIGER OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.03.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Geoloogiafondi number 9365 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1380 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.05.2020 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Maavara jääkvaru arvutus Lisa 9: EGF9365.zip Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 10: Seletuskiri.asice 14/15 GIS ja CAD failid Lisa 11: isojooned_lamam.dgn Lisa 12: piir_maeeraldis.dgn Lisa 13: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 14: isojooned_maapind.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keava turbatootmisalal turba kaevandamise keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Keava turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-066), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga nr 6-3/16/546-9. OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2023. a koostanud eksperthinnangu “Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale” (töö nr 23/4280). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 15: Graafilised_lisad.asice Kuivenduse mõju eksperthinnang Lisa 16: Kuivenduse_moju_Keava_Rabivere_2020_06_20.asice Seirekava Lisa 17: Keava_seirekava.asice Turbatolmu arvutuskäik vastavalt metoodikale Lisa 18: Heitkoguste_arvutustabel__Keava_.xlsx 15/15   04.05.2004 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1 7-8/17/66 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja Rapla Turvas AS (äriregistri kood 14182536, AS Turvas (äriregistri kood 10342303) on jagunenud 04.12.2016 jagunemisotsuse alusel eraldumise teel, jagunemise käigus asutatud ühing on Rapla Turvas AS), mida esindab juhatuse liige Märt Puhmaste (edaspidi nimetatud Rentnik), mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on kokku leppinud Keava turbatootmisala kinnisasja (katastritunnus 29202:003:0550) kasutamiseks 04.05.2004 sõlmitud maarendilepingu (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt: 1. Juhindudes maapõueseadusest ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 02.02.2017 korralduse nr 1-3/17/255 „Maavara kaevandamise lubade nr Rapm-011 ja Rapm-024 muutmine ja ilmse ebatäpsuse parandamine“ alusel muudetud maavara kaevandamise loast nr Rapm-024 ning võttes aluseks Lepingu punkti 14.1, mille kohaselt võib Lepingu tingimusi muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, ja punkti 15.3, mille kohaselt Rentniku kui juriidilise isiku reorganiseerimisel (sh ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel) lähevad Rentniku õigusjärglasele üle kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused, lugeda edaspidi Rentnikuks Rapla Turvas AS (äriregistri kood 14182536). 2. Muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Leping jõustub selle sõlmimise päevast ja kehtib kuni 03.04.2029.“ 3. Muuta Lepingu punkti 5.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendi suurus ümardatult on 2145 (kaks tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud rendile antava maa (142,16 ha) ümardatud kogumaksumusest 42 907 (nelikümmend kaks tuhat üheksasada seitse) eurot.” 4. Muuta Lepingu punkti 5.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 1072,50 eurot (üks tuhat seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend senti), hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.” 5. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima. 6. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet Rapla Turvas AS Registrikood 70003098 Registrikood 14182536 Mustamäe tee 51 Keskuse tee 3 10621 Tallinn Alu alevik Tel 665 0600, faks 665 0604 Rapla vald E-post [email protected] 79601 Rapla maakond Rahandusministeerium Tel 505 9044 A/a nr EE891010220034796011 E-post [email protected] SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Märt Puhmaste 2  Rapla Turvas OÜ [email protected] 13.06.2022 nr DM-119437-3 Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine Olete Keskkonnaametile esitanud Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 nr DM-119437-1 all. Taotluse kontrollimisel ilmnesid järgmised asjaolud: 1. Keskkonnakaitseloa taotluse vormile ei ole märgitud taotletava mäeeraldisega osaliselt hõlmatavate 3 ja 4 plokkide mäeeraldise piiresse jäävaid varu koguseid. 2. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu. 3. Taotluse seletuskirjas puudub info, et anda hinnang müra ja tolmu leviku/koguste kohta. Kuna lähimad elamud asuvad ligemale 400 m kaugusel, siis Keskkonnaamet palub taotluses/seletuskirjas käsitleda ka müra ja tolmu levikut. 4. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava. 5. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga: Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. Seega juhul kui Keava turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool kaevandusala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld). Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Keskkonnaameti hinnangul tekib vastuolu raba taastamise ja turbatootmiseks ala kuivendamisega. Lisaks on Keava raba veerežiimi taastamine on ettenähtud Keskkonnaameti peadirektori 27.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/12 kinnitatud „Kõnnumaa maastikukaitseala, Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala, üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa loodusala) kaitsekorralduskava 2020-2029“, millega on muuhulgas täpsustatud ka ala kaitse- eesmärgid. Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Keava raba arvatud üle- riigiliselt prioriteetse taastamist vajava ala hulka (tabel 2). Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule. Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected] Mihkel Toom 5918 2731 (välisõhk) [email protected] Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected] Liis Promvalds 5355 1850 (jäätmed) [email protected] 3(3)  Rapla Turvas OÜ [email protected] 13.06.2022 nr DM-119595-7 Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine Olete Keskkonnaametile esitanud Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2022 nr DM-119595-1 all. Täiendatud taotlused on registreeritud veel 06.04.2022 nr DM-119595-3 all ja 13.04.2022 nr DM-119595-5 all. Taotluse viimase versiooni kontrollimisel ilmnesid järgnevad asjaolud: 1. Taotluse seletuskirja punktis 5 on kirjas, et tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed Suurraba kraavi (VEE1097801). Keskkonnaloa taotluses on märgitud Rabivere kuivendusvee väljalaskme 2 suublaks Kiurukraav (VEE1097802) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1) ning Rabivere kuivendusvee väljalaskme 3 suublaks Suurraba kraav (VEE1097801) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1). Keskkonnaregistri andmetel suubub Kiurukraav Suurraba kraavi. Keskkonnaregistris ei ole märgitud kuhu suubub Suurraba kraav. Seega palume välja selgitada tegelik olukord ja vastavalt sellele parandada/täiendada taotlust ja seletuskirja selles osas. Palume selgitada välja kas eelnimetatud kraavid on seotud Maidla jõega. Kui Suurraba kraav ei suubu Maidla jõkke siis eemaldada Rabivere kuivendusvee väljalaskmetel 2 ja 3 suubla andmetes Maidla pinnaveekogum. 2. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava. 3. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu. 4. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga: Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit. Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. Seega juhul kui Rabivere turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa kehtivusaja pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool turbatootmisala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld). Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Rabivere raba arvatud üle-riigiliselt II prioriteetsusega taastamist vajavate alade hulka (tabel 3). Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule. Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] Kristo Keevend 5695 8759 (jäätmed) [email protected] Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected] 3(3)  K-1 75.0 75.0 74.0 74.0 73.0 73.0 72.0 72.0 71.0 71.0 70.0 70.0 69.0 69.0 0+00 K-2 68.0 68.0 67.0 67.0 1+00 2+00 66.0 66.0 3+00 4+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 10+00 18+23 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 Keava turbatootmisala 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+0 0 E 3+00 0+00 13+0 0 K-2 1+00 2+00 7+18 7+00 14+0 4+00 D 0 73.0 73.0 5+00 0 0 6+00 0+ E' 72.0 72.0 B2 Kaardilehed: 544 Tartu K-2 14+9 00 00 7 71.0 71.0 0+ C 1+ 00 70.0 70.0 0 00 0 00 1+ 2+ 0+ 69.0 69.0 2+ 00 S100m 00 1+ 0 15 68.0 68.0 3+ 16+00 +0 B3 +00 00 17+00 K-1 18+00 00 00 18+23 2 3+ 11+00 3+ 00 LG7 67.0 67.0 Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 12+00 S200m 4+ 14+0 0 0+00 13+00 0 00 66.0 66.0 0+ 0 10 1+ K-1 LG10 96 00 olemasoleva kraavi põhi D +0 0+00 5+ 4+ 65.0 65.0 ' 0 4+ +0 0 0 B3 LG4 1+00 LG12 0 B1 4 00 S300m 6+ 69 5+ ' kraavi paremkallas 1+ 11+00 12+00 13+00 14+00 10+00 14+97 A 4+00 2+00 3+00 5+00 6+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 B1 1+00 0+00 LG11 9+00 1+62 LG9 2+00 LG5 00 S400m kraavi vasakkallas 00 7+ 6+ 00 lamam 1+00 8+ 8+00 00 00 7+ 00 LG8 9+ maapind 2020 lidar 3+ 4+00 0 2+00 +0 5+00 7+00 LG1 00 C' Asendiplaani tingmärgid: maapind 2010 lidar 6+00 8+ 10 LG6 00 + 11 3+00 00 11+00 maapind enne kuivendamist 9+00 9+ LG2 0 Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga 4+00 +0 10 11+00 10+00 LG13 LG3 0 0 Kõnnumaa 11+ Lõike asukoht piketaaži ja tähistega 5+00 Märkused: maastikukaitseala 5+48 00 Mäeeraldise piir 1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid B2 LG14 12+ ' A' Mäeeraldise teenindusmaa piir S200m Vajumi kontrolli riba tähisega Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus LG11 Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Vajumi kontrolli laugas tähisega Projekti nimetus: Keava turbatootmisala asendiplaan ja Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju kraavide pikiprofiilid Kaitseala Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang maastiku- Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond kaitseala Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 1/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  A B1 B2 B1 75.0 75.0 76.0 76.0 76.0 76.0 76.0 76.0 74.0 72 74.0 75.0 75 75.0 75.0 75.0 75.0 75 75.0 144 73.0 73.0 74.0 74.0 74.0 74.0 74.0 74.0 72.0 72.0 73.0 73.0 73.0 73.0 73.0 73.0 71.0 71.0 72.0 72.0 72.0 72.0 72.0 72.0 70.0 70.0 10% 71.0 71.0 71.0 71.0 71.0 71.0 10% 10% 69.0 69.0 70.0 6% 70.0 70.0 70.0 70.0 70.0 68.0 68.0 69.0 69.0 69.0 69.0 69.0 69.0 67.0 67.0 68.0 68.0 68.0 68.0 68.0 68.0 66.0 66.0 67.0 67.0 67.0 67.0 67.0 67.0 66.0 66.0 66.0 66.0 66.0 66.0 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 5+48 11+00 10+00 12+00 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 1+00 1+00 0+00 0+00 0+00 1+62 1+62 D C 74.0 74.0 75.0 75.0 73.0 43 73.0 E 74.0 74 74.0 72.0 72.0 72.0 72.0 73.0 73.0 Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 71.0 71.0 71.0 71.0 72.0 72.0 70.0 70.0 70.0 70.0 71.0 71.0 olemasoleva kraavi põhi 69.0 69.0 10% 69.0 69.0 70.0 70.0 kraavi paremkallas 10% 10% 68.0 68.0 68.0 68.0 69.0 69.0 kraavi vasakkallas 67.0 67.0 67.0 67.0 68.0 68.0 66.0 66.0 66.0 66.0 67.0 67.0 lamam 66.0 66.0 maapind 2020 lidar 4+00 2+00 3+00 1+00 4+96 0+00 4+00 2+00 3+00 5+00 6+00 7+00 1+00 0+00 7+18 maapind 2010 lidar 10+00 11+00 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 maapind enne kuivendamist mõõdetud ristuv kraav Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Keava turbatootmisala lõiked maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 2/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  0+ Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 00 1+ olemasoleva kraavi põhi 3 00 K- G 2+ kraavi paremkallas 00 00 M 0+ 0+00 kraavi vasakkallas 00 M' 1+00 3+ 2+00 1+ 00 lamam 00 N' 4+ 2+ F 00 2+ 00 Rabivere turbatootmisala 00 maapind 2020 lidar 00 5+ 3+ 1+ 0+ 00 0m 00 00 S5 00 1+ 0+ maapind 2010 lidar 00 4+ 00 5+ 00 6+ 1+ 10 +14 m 0+ E 0 K- 00 00 +0 3 00 10 00 maapind enne kuivendamist S2 N 2+ 00 G 00 LG4 ' 9+ 00 mõõdetud ristuv kraav m 6+ 2+ 3+ 0+00 7+ 00 00 00 LG8 00 LG7 S1 8+ K-2 00 4+ 3+ m 1+00 00 00 00 LG5 m S5 1+00 5+ 00 E' LG1 S3 0 0+00 D LG11 0m 0 LG6 6+ D' 0+00 K-1 2+00 LG3 2+00 0 3+00 68 F' S4 6+ Kaardilehed: 633 Tallinn B 1+00 0+00 2+48 LG10 13+64 Asendiplaani tingmärgid: 3+00 2+00 LG9 1+00 2+00 0+00 1+00 13+00 LG2 11+00 A' 1+00 9+00 A C 3+00 C' Rabivere Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga 0+00 2+00 2+00 2+50 12+00 maastikukaitseala 11+00 10+00 3+00 11+00 4+00 Lõike asukoht piketaaži ja tähistega 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 Mäeeraldise piir 4+00 Mäeeraldise teenindusmaa piir S200m Vajumi kontrolli riba tähisega 5+00 LG11 Vajumi kontrolli laugas tähisega 6+00 Kõnnumaa B' Kaitseala maastiku- kaitseala K-2 K-3 K-1 70.0 70.0 Märkused: 71.0 71.0 70.0 70.0 1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid 69.0 69.0 70.0 70.0 69.0 69.0 68.0 68.0 69.0 69.0 68.0 68.0 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus 67.0 67.0 68.0 68.0 67.0 67.0 Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu 66.0 66.0 67.0 67.0 66.0 66.0 Projekti nimetus: Rabivere turbatootmisala asendiplaan ja 65.0 65.0 65.0 65.0 Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa 66.0 66.0 maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju kraavide pikiprofiilid 64.0 64.0 65.0 65.0 64.0 64.0 Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: 63.0 63.0 64.0 64.0 63.0 63.0 Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 3/4 /Allkirjastatud 62.0 62.0 Koostas: digitaalselt/ Leht/lehti: 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2+00 1+00 2+48 0+00 11+00 12+00 13+00 10+00 13+64 4+00 2+00 6+00 8+00 3+00 5+00 7+00 9+00 1+00 0+00 /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 10+00 10+14 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: olemasoleva kraavi põhi B C D kraavi paremkallas A 70.0 70.0 69.0 69.0 70.0 70.0 kraavi vasakkallas 68.0 68.0 69.0 43 69.0 68.0 68.0 69.0 69.0 67.0 67.0 68.0 40 68.0 68.0 68.0 lamam 67.0 67.0 66.0 66.0 67.0 67.0 66.0 66.0 67.0 67.0 maapind 2020 lidar 65.0 65.0 66.0 66.0 66.0 66.0 10% 10% 65.0 65.0 maapind 2010 lidar 64.0 64.0 10% 65.0 65.0 65.0 65.0 64.0 64.0 63.0 63.0 64.0 64.0 maapind enne kuivendamist 63.0 63.0 64.0 64.0 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 63.0 63.0 mõõdetud ristuv kraav 2+00 1+00 0+00 3+00 2+00 1+00 0+00 3+00 2+00 1+00 2+50 0+00 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+00 N M 70.0 70.0 E F 69.0 69.0 69.0 69.0 71.0 71.0 G 71.0 71.0 68.0 68.0 68.0 68.0 71.0 71.0 70.0 70.0 67.0 67.0 67.0 67.0 70.0 70.0 74 55 66.0 66.0 69.0 69.0 70.0 70.0 69.0 69.0 66.0 66.0 69.0 69.0 68.0 68.0 65.0 65.0 65.0 65.0 68.0 68.0 17% 19 64.0 64.0 64.0 64.0 13% 67.0 67.0 68.0 68.0 67.0 67.0 67.0 67.0 66.0 66.0 63.0 63.0 63.0 63.0 66.0 66.0 10% 10% 66.0 66.0 65.0 65.0 62.0 62.0 62.0 62.0 65.0 65.0 64.0 64.0 65.0 65.0 64.0 64.0 1+00 2+00 1+00 0+00 2+00 0+00 10% 63.0 63.0 64.0 64.0 63.0 63.0 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 62.0 62.0 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+68 2+00 1+00 0+00 3+00 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+00 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Rabivere turbatootmisala lõiked maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 4/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.01.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale Eksperthinnang Töö nr 23/4280 Tellija: Rapla Turvas OÜ Reg. nr. 14182536 Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald 79512 Rapla maakond Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitan: Tallinn 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 2 Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistus nr 192527 Eksperthinnangu koostas: Tenno Vaher ........................... Diplomeeritud hüdrotehnikainsener /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus nr 192073 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................... 5 1.1 Lähteülesanne ...................................................................................................................... 5 1.2 Objektide asukoht ................................................................................................................ 5 1.3 Mõjutatavad loodusalad ...................................................................................................... 5 2 2. UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA.................. 6 2.1 Uuringud.............................................................................................................................. 6 2.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 6 2.2.1 Keava turbatootmisala ..................................................................................................... 6 2.2.2 Rabivere turbatootmisala................................................................................................. 6 2.3 Metoodika kirjeldus............................................................................................................. 6 2.3.1 Maapinna ristlõiked ......................................................................................................... 7 2.3.2 Maapinna ribaanalüüs ..................................................................................................... 7 3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ....................................................................... 8 3.1 Keava turbatootmisala ......................................................................................................... 8 3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................... 8 3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ............................................................. 8 3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ......................................................................... 9 3.2 Rabivere turbatootmisala................................................................................................... 12 3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................. 12 3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ........................................................... 13 3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ....................................................................... 13 4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD .......................................................... 16 4.1 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 16 4.2 Eksperdi tähelepanekud..................................................................................................... 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 4 TABELID Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba ..................................................................... 10 Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba .............................................................................. 11 Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba................................................................. 14 Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba .......................................................................... 15 JOONISED Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba ......................................................... 12 Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba ................................................................ 15 GRAAFILISED LISAD 1. Keava turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 1/4; lehti 1 2. Keava turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 2/4, lehti 1 3. Rabivere turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 3/4; lehti 1 4. Rabivere turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 3/4, lehti 1 TEKSTILISED LISAD 1. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119437-3 2. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119595-7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 5 1 SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Käesolev töö tuleneb Keskkonnaameti kirjadest 13.06.2022 nr DM-119437-3 (Keava turbatootmisala) ja 13.06.2022 nr DM-119595 7 (Rabivere turbatootmisala) Rapla Turvas OÜ-le, millega palutakse esitada täiendavaid andmeid keskkonnalubade pikendamise taotlemise menetluseks. Keava turbatootmisala osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu (12.juuni punkt 5), et pole selge, kas kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning sarnaselt Rabivere turbatootmisala korral (punkt 4), kas sellel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Selle tõttu soovib Keskkonnaamet eksperthinnangut, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu Lisaks eksperthinnangule soovitakse edasise mõju seiramist vastavalt seirekavale. Seirekavad on esitatud antud eksperthinnangust eraldisseisvana. 1.2 Objektide asukoht Keava turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-024) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (katastritunnus 29202:003:0550). Rabivere turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-011) asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850). 1.3 Mõjutatavad loodusalad Keava turbatootmisala piirneb idast, läänest ja lõunast Kõnnumaa loodusalaga (EE0020325, Natura ala), mille alale jääb Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505). Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõnnumaa maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte. Rabivere turbatootmisala piirneb edelast, lõunast ja kagust Rabivere loodusalaga (EE0020316, Natura ala), mille alale jääb Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246). Maastikukaitseala asub Rapla maal Kohila ja Rapla vallas. Rabivere maastikukaitseala üks eesmärkidest on soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 6 2 UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA 2.1 Uuringud Objekti hüdrotehnilise ülevaatuse tegi Tenno Vaher kuupäeval 12.09.2022. Ülevaatuse käigus täpsustati täiendavate uuringute vajadust ja uuringute ulatust (geodeetiliste tööde kava), hinnati kuivendussüsteemi tehnilist seisukorda, hinnati kuivendusmõju visuaalset ulatust ning anti hinnang taimestiku muutustele. Kuivendusvõrgu kogujakraavide situatsiooni mõõdistas (11.2022.a) Arles Tehu (Geodeet tase 5). Kogutud andmete ja olemasolevate geoloogliste andmete põhjal koostati kogujakraavide kohta pikiprofiilid, millel on näidatud turbalasundi lamam, kraavi põhi ja perved. 2.2 Olemasolev olukord 2.2.1 Keava turbatootmisala Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 1/4 . Mõõdetud kraavi põhjade võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraav K-1 põhi on pikettide vahemikus 0+00 - 15+50 rajatud ligikaudu lamami kõrguseni. Pikettide vahemikus 7+00 - 14+00 on kraavi põhi lamamist ligikaudu 0,5 kuni 1,0 m kõrgemal. Kraav K-1 on pikettide vahemikus 15+50 – 18+23 piirdekraav, mitte kogujakraav. Antud asukohas on kraavi põhi lamamist ca 2 m sügavamal. Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus pikettide vahemikus 12+00 – 14+97 on kraavi põhi lamamist kuni 1,2 m kõrgemal. Antud lõigus ei ole tegemist kogujakraaviga vaid tootmisväljaku piirdekraaviga. Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid. 2.2.2 Rabivere turbatootmisala Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 3/4. Mõõtandmete võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraavi K- 1 on rajatud lamamini või sügavamale. Kraavi K-2 põhi on suudmes ~ 1,0 m lamamist kõrgemal, alguses samas ~ 0,2 m madalamal. Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on tegemist väljakukraavi piirdekraaviga. Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid. 2.3 Metoodika kirjeldus Hinnang on antud: 1. kogujakraavide süvendamise vajadusele, 2. kogujakraavide (võimaliku) süvendamise mõjule, 3. olemasoleva olukorra mõjule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 7 Kogujakraavide süvendamise vajadust ja mõju hinnates on lähtutud freesturba tootmiseks vajalikust veerežiimist tootmisalal. Koostatud on oluliste kraavide pikiprofiilid, kus on kajastatud olemasolevate kraavide mõlemad perved ja põhi , lamam ning maapind enne kuivendamist. Olemasoleva mõju hindamiseks väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire on käesolevas töös kasutatud kahte kõrgusanalüüsi meetodit – kogujakraavidega risti määratud profiilidel (edaspidi nimetatud iseloomulikud ristprofiilid) erineva ajajärgu maapinna kõrgusarvude võrdlemine ja looduslikul alal maapinna kõrgusandmete ribaanalüüs. Antud hinnangus ei tehta arvutusi, aga on kasutud trükise „Turba vajumine soode kuivendamisel“ (U. Tomberg, Saku 1982) avaldatud põhimõtteid lisaks Keskkonnaameti kirjas viidatud materjalidele. 2.3.1 Maapinna ristlõiked Kuivenduse mõju hindamiseks ajas on võrreldud järgnevaid maapinna kõrguseid: 1. 2009 või 2010 aerolaserskaneerimise (LIDAR) kõrguspunktid (Maa-amet); 2. 2020 aerolaserskaneerimise kõrguspunktid (Maa-amet); 3. Nõukogude Liidu (NL) M 1:10 000 põhikaardi maapinna samakõrgusjooned. Muutuste hindamiseks on valitud võimalikult suure ajavahega aerolaserskaneerimise kõrguspunktid. Rabivere turbatootmisala piirkonna kohta on olemas 2009. ja 2020. aastate andmed. Keava turbatootmisala kohta on olemas 2010. ja 2020. aastate andmed. Nende andmete alusel koostati maapinna kõrgusmudelid. NL mõõtkavas 1: 10 000 kaardimaterjal pole väga täpne, kuid annab siiski võrreldava hinnangu tootmisalal turbalasundi kuivendamise eelsest ajast. Samakõrgusjooned digitaliseeriti, teisendati EH2000 kõrgussüsteemi ja koostati maapinna mudel. Visualiseeritud andmeid vaadates peab arvestama, et NL kaartidel kujutatud maapinna kõrgused kajastasid pigem pinnase kõrgust (ignoreeriti taimestiku mättaid), seevastu aerolaserskaneerimise järgi koostatud mudel sisaldab peaaegu alati minimaalselt taimestiku ja mättaid, seetõttu on aerolaserskaneeringu mudel eeldatavalt veidi kõrgemal. Samuti tuleb visualiseeritud andmeid vaadates arvestada, et 2009/2010. ja 2020. aastate aerolaserskaneerimise andmed pole eeldatavalt mõõdetud samade seadmete ja metoodikaga. 2.3.2 Maapinna ribaanalüüs Maapinna kõrgusliku ribaanalüüsi tegemiseks kasutati sarnaselt ristlõigete koostamisel LIDAR mõõdistuse andmeid. 2009/2010. ja 2020. a kõrgusandmete võrdlemiseks kasutati turbatootmisaladest erinevatel kaugustel looduslikul alal olevatel ribadel maapinna kõrguste võrdlemist. Võrdluseks valiti ribad kummaski rabas lageraba piirkond, kus eeldatavalt muud mõjud maapinna kõrgusandmeid mõjutavad asjaolud on väiksed. Keava rabas konstrueeriti neli riba, vastavalt 100 m, 200 m, 300 m ja 400 kaugusel turbatootmisalast. Rabivere rabas konstrueeriti 6 riba, vastavalt 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m kaugusel turbatootmisalast. Ribade arv kujunes jooksvalt tööde käigus, vastavalt situatsioonile. Võrdlusribad on kantud graafilistele lisadele 1/4 ja 4/4. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 8 3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED 3.1 Keava turbatootmisala 3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele 3.1.1.1 Kraav K-1 Pikettide vahemikus 0+00 – 15+50 on kraav K1 on süvendatud ligikaudu lamami jooneni. Vahemikus 7+00 – 14+00 on lamamist puudu ca 50 cm kuni 1.0 m. Vahemikus 15+50 – 18+23 pole kraav kogujakraav vaid piirdekraav, lamam on kraavi põhjast ca 2 m sügavamal. Kraavi K-1 on suuremas osas täna piisavalt sügav toomisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib olla vajalik kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine 0,5 – 1,0 m. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca abs kõrgus 73,5 m ja vajaliku süvendamise abs kõrguseks 66 m, on kogu süvendus 7,5 m. Sellest hetkel puudu olev sügavus 0,5 - 1,0 m moodustab kogu sügavusest kuni 13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Arvestades turbavaru säästliku kasutamist ja täiendava süvendamise väikest mõju on pigem mõistlik lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini. 3.1.1.2 Kraav K-2 Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus 12+00 – 14+97 kraavi põhi kerkib, olles lõpuks ca 1,2 m lamamist kõrgemal. Ka kraav K-2 on täna piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul. 3.1.1.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele 3.1.2.1 Kraav K-1 Kui kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 siiski täiendavalt süvendada 0,5 – 1,0 m, oleks mõju vähene. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca 73.5 m abs (EH2000) ja vajaliku süvendamise jooneks 66 m abs, oleks kogu süvendus 7,5 m. Puudu olev 0,5 -1,0 m moodustab kogu sügavusest 6-13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Ekspert soovitab pigem lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini. Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja. 3.1.2.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 9 3.1.2.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele 3.1.3.1 Ristprofiilide analüüs Profiile vaadates on täna mõju ulatus kuni 75 m (risti mõju suunaga). Profiil B2 ei ole risti mõju suunaga. Enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu kauguseni, mis on kirjeldatav 10% tõusujoone tõmbamisega piirdekraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon). Tõusujoone määramisel mängib lamami sügavus rolli eeldatavalt seetõttu, et kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982). Lõikel E pikettide vahemikus 3+40 - 4+00 ja lõikel C pikettide vahemikus 2+20 - 3+80 on eeldatavalt ebastandardne NL 1:10 000 kaardi ebatäpsusest tingitud olukord. Selleks, et saaks hinnata kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Kahjuks ei ole Keava rabas kujunenud looduslikke rinnakuid, küll on need olemas Rabivere rabas. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Samas on üle 10% languga rinnakud pigem Eesti tingimustes haruldased. Võib eeldada, et tänase kuivenduse mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene ajas oluliselt. Isegi kui kraavi põhi ei asu täna lamamis vaid selle lähedal. Tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas ning enamus vajumist on tihenemise arvelt (U. Tomberg, Saku 1982). Võib eeldada, et arvestatav osa vajumisest on toimunud ning veerežiim on stabiliseerunud. 3.1.3.2 Kontrollribade analüüs Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 4 riba kaugustega 100 m, 200 m, 300 m ja 400 m. Kuna alates 300-st meetrist arvutatud vajum ei erine, ei ole rohkem ribasid koostatud. Kahe viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kahe viimase riba vajumi aritmeetiline keskmine. Tulemused on esitatud tabelis 1. 100 m kaugusel on parandatud vajum 10 aasta kohta 5 cm, 200 m kaugusel 3 cm. Väiksed vajumid viimase 10 aasta jooksul kinnitavad vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 10 Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba Arvutuslik Parandatud Tähis Pindala Lõige Täide Täide vajum vajum m² m³ m³ m³ m m S100m 12266 36 1277 1241 0.101 0.049 S200m 11466 96 1003 907 0.079 0.027 S300m 10727 144 704 560 0.052 0.001 S400m 10023 108 621 513 0.051 -0.001 Keskmine (parand) 0.051 Kuna töö käigus selgus, et laugaste piirkonnas ei käitu kõrgused sarnaselt raba pinnaga, uuriti analoogse meetodiga laugaste kõrgust eraldi . Tulemused on tabelis 2. Laugaste veetaseme kõrguste muutuse erinevus ei oma selget trendi (joonis 1). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast tulenenud mõõtmisvigu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 11 Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba Vähim - Lõige/ + Arvutuslik Tähis Pindala Lõige Täide kaugus Täide vajum kraavist m² m³ m³ m³ m m LG1 944 42 36 -5 220 -0.006 LG2 403 1 30 29 350 0.071 LG3 1588 39 90 51 490 0.032 LG4 3954 316 58 -258 80 -0.065 LG5 1145 140 8 -131 240 -0.115 LG6 998 103 6 -97 400 -0.097 LG7 2192 59 42 -18 240 -0.008 LG8 326 4 39 35 70 0.108 LG9 145 10 2 -8 140 -0.057 LG10 117 4 1 -3 70 -0.026 LG11 342 13 11 -2 170 -0.006 LG12 170 3 9 6 60 0.034 LG13 832 3 103 99 190 0.120 LG14 287 2 33 31 350 0.108 Keskmine 0.007 Siiski võib järeldada, et viimase 10 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt langenud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 12 Laugaste arvutuslik vajum 0.150 LG13 0.100 LG8 LG14 LG2 0.050 LG12 LG3 R² = 0.0012 Vajum m 0.000 LG11 LG1 LG7 LG10 -0.050 LG9 LG4 -0.100 LG6 LG5 -0.150 0 100 200 300 400 500 600 Kaugus m Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m) Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba 3.2 Rabivere turbatootmisala 3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele 3.2.1.1 Kraav K-1 Kraav K1 on enamasti süvendatud ligikaudu lamami jooneni või sügavmale. Kraavi K-1 ei ole vaja freesturba tootmise seisukohast süvendada. 3.2.1.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 süvendamise vajadus on küsitav. Kui antud kraavi on siiski tulevikus vaja süvendada, peaks selle asemel süvendada järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja. 3.2.1.3 Kraav K-3 Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on kraavi põhi lamamist ca 1.5-1.85 m kõrgemal. Antud lõik vajaks freesturba tootmiseks tulevikus süvendamist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 13 3.2.1.4 Lõik kraavide K-2 ja K3 vahel Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, on ainult teekraav. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele 3.2.2.1 Kraav K-1 Hinnangut ei anta, kraavi pole vaja süvendada. 3.2.2.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ning jätta viimane piirnev väljak tootmisest välja. 3.2.2.3 Kraav K-3 Kraavi K-3 süvendamise mõju lõigus 0+00 7+20 on väike. Lõigu 7+20 – 10+14 süvendamise mõju rabale on suurem, selle asemel peaks tulevikus pigem süvendama järgmise väljakukraavi. Samas on maastikukaitseala piir antud lõigus kaugemal. Süvendamise mõju kaitsealale pigem puudub. 3.2.2.4 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele 3.2.3.1 Ristprofiilide analüüs Profiilide kohaselt on olemasoleva kuivendamise mõju ulatus kuni 74 m (risti mõju suunaga). Selleks, et saaks hinnata maksimaalset kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Esitatud on ristprofiilid M ja N ebatavaliselt järsust rinnakust. Siiski võiks pidada ca 10 % languga rabarinnakuid keskmiseks maksimaalseks, suurema languga nõlva tuleks pidada erandiks. Võrreldes kogujakraavide olemasolevat mõju maapinna reljeefiga kraavide servas nähtub, et enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu punktini, mis tekib 10% tõusujoone tõmbamisel piirikraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon) ehk on sarnane loodusliku rabarinnaku stabiliseerunud maapinnaga nõlvusega. Võib eeldada, et tänase mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene oluliselt, isegi kui kraavi põhi ei asu lamamis vaid selle lähedal on saavutatud maksimaalne kuivendamise mõju kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982). 3.2.3.2 Kontrollribade analüüs Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 6 riba kaugustega 50, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 14 Erinevalt Keava rabast, Rabivere rabas selget seost riba kauguse ja vajumi vahel pole. Pigem on 2020 a andmed üldiselt ca 15 cm kõrgemal 2009 a. andmetest. Alates 300-st meetrist on eeldatud, et arvutatud vajum ei erine. Kolme viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kolme kaugema riba arvutusliku vajumi keskmine). Kuna trend tulemustes puudub, tuvastatud väiksed arvutuslikud maapinna vajumid või tõusud võivad tuleneda pigem metoodika ja andmete ebatäpsusest. Muutuste puudumine viimase 11 aasta jooksul kinnitab vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist. Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba - Lõige/ + Arvutuslik Parandatud Tähis Pindala Lõige Täide Täide vajum vajum m² m³ m³ m³ m m S50m 7404 1.83 1201.63 1199.8 0.162 0.013 S100m 12209 3.66 1682.33 1678.66 0.137 -0.011 S200m 7404 5.3 943.42 938.11 0.127 -0.022 S300m 7629 9.98 1093.49 1083.51 0.142 -0.007 S400m 11374 11.17 1637.66 1626.49 0.143 -0.006 S500m 10571 5.57 1709.72 1704.15 0.161 0.012 Keskmine 0.149 Ka Rabivere raba laugaste kõrguse erinevus ei oma selget trendi, pigem esineb nõrk vastupidine seos (joonis 2). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast mõõtmisvigu. Tulemused on esitatud tabelis 4. Siiski võib järeldada, et viimase 11 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt muutunud. Arvatakse, et kuivendamise mõjul turvas laguneb ja tiheneb ning selle veeläbilaskvus väheneb. Sellisel juhul võib sademevesi kauem laugastes püsida pigem kuivenduse mõjupiirkonnas asuvates laugastes. Aga seda pole olemasolevate andmete põhjal võimalik kontrollida. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 15 Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba Vähim - Lõige/ + Arvutuslik Tähis Pindala Lõige Täide kaugus Täide vajum kraavist m² m³ m³ m³ m m LG1 232 19 0 -19 50 -0.080 LG2 974 16 45 29 280 0.029 LG3 716 4 49 45 280 0.063 LG4 905 0 104 104 40 0.114 LG5 5857 395 197 -198 85 -0.034 LG6 8371 1094 12 -1082 150 -0.129 LG7 1448 14 139 125 280 0.086 LG8 419 3 39 36 500 0.087 LG9 1486 20 114 94 240 0.063 LG10 605 4 34 30 190 0.050 LG11 522 22 19 -3 220 -0.006 Keskmine 0.022 Laugaste arvutuslik vajum 0.150 LG4 0.100 LG7 R² = 0.1884 LG8 LG9 LG3 0.050 LG10 LG2 Vajum m 0.000 LG11 LG5 -0.050 LG1 -0.100 LG6 -0.150 0 100 200 300 400 500 600 Kaugus m Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m) Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba  OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 16 4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD 4.1 Kokkuvõte Eksperthinnangu kokkuvõte: 1. Keava ja Rabivere turbatootmisalade kaitsealadega piirnevad kogujakraavid ja piirdekraavid on sügavad, ulatuvad lamamini või selle lähedale. 2. Kraavide edasise süvendamise mõju pole suur, vajalik süvendus moodustab väikese osa kogu kraavi sügavusest. 3. Ettevaatlikuse printsiibist tulenevalt võib siiski tulevikus mõned servmised väljakud tootmisest välja jätta (vt eespool konkreetsete kraavide ja lõikude soovitusi). 4. Suurem osa väljapoole ulatuvast mõjust on juba toimunud (turba vajumine) või kulgevate protsesside kulgu pole võimalik muuta. Turba vajumine 50-100 m kaugusel on lõppenud või peaaegu lõppenud. Laugaste veetase pole viimase kümne aastaga märgatavalt muutunud ega laukad pole kuivanud. Muutused kohalikus veevarus on juba toimunud. 5. Ekspert kinnitab, et vähene süvendamine seletuskirjas mainitud kohtades ja viisidel ei tekita täiendavat ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse- eesmärkidele. 6. Puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks ei ole antud kuivendamise staadiumis enam asjakohane, mõjud on juba avaldunud. 4.2 Eksperdi tähelepanekud Allolevalt on toodud eksperdi seisukohad Keskkonnaameti kirjades toodud väidete täpsustamiseks: 1. Marko Kohv jt (2015) on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. 2. Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.“ 3. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. 4. Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Eksperdi täpsustused Keskkonnaameti kirja vastavatele punktidele: 1. Väide ei ole hästi sõnastatud. Tõenäoliselt olukord muutub, kuid kaevandamise jätkamine ei muudaks muutuste suunda ega suurust mõõdetaval määral. 2. Ei suuda tuvastada, kust on väide pärit, aga antud konkreetsetes tingimustes ei muuda vähene süvendamine midagi mõõdetavas koguses. Antud väide on pigem vale. 3. Ekspert ei pea korrektseks sõnastust, et kraavide süvendamine suurendab äravoolu Natura alalt. Kraavid on juba saavutanud maksimaalse sügavuse või peaaegu maksimaalse sügavuse. Vähene süvendamine koos kraavitrassi muutustega ei avalda äravoolule täiendavat mõju. Antud väide on pigem vale. 4. Keava raba veerežiim pole taastatav.  Seire protokoll nr 1 9 / 579 STL Tellija OÜ Rapla Turvas (aadress : Tallinna mnt 22 , Rapla 79512 , Rapla maakond, registrikood : 14182536 ) Kontaktisik: Kristjan Kuuse, e-post: [email protected] , tel : 5309 0672, Töö teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Kontaktisik: Marge Uppin, e-post: [email protected] , tel: 668 1014 Seireobjekti asukoht Keava turbatootmisala (Rapla maakond, Kehtna vald, Linnaaluste küla, Keava turbatootmisala kinnistu, katastritunnus: 29202:003:0550 ) ja selle lähiümbrus. Tellimus Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee ning suublaks oleva voolveekogu vee kvaliteedi seire. Seiret teostatakse vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/328 688 (kehtiv kuni 03 . 04 .20 29 ) . Seire sooritamise aeg Seire viidi läbi 26 .0 9 .201 9 . aastal. Seire ajal oli vahelduva pilvisusega ilm, puhus nõrk tuul. Õhutemperatuur oli 10 °C. Seire metoodika Veeproovid võeti vastavalt Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrusele nr 30 . Kohapeal mõõdetavad näitajad (temp, pH , lahustunud hapnik, hapniku küllastusaste) mõõdeti seadmega VWR MU 6100 H. Veeproovid analüüsiti Eesti Geoloogiateenistuse laboris ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laboris. Tulemused Keava turbatootmisala lt ärajuhitava vee kvaliteeti seiratakse turbatootmisalal kolmes väljalasus. V ee kvaliteedi muutuseid suublas jälgitakse Vigala jõe seirepunktides, mis pai knevad turbatootmisala kuivendusvee väljalaskude suhtes üles - ning allavoolu . Vee kvaliteedi s eirepunktide andmed on toodud tabelis 1 ning seirepunktide asukohad on näidatud joonisel 1 Joonis 1 Keava turbatootmisalalt ärajuhitava vee ning Vigala jõe vee kvaliteedi seirepunktid. Tabel 1 Keava turbatootmisala kuivendusvee väljalasud ja suublaseire punktid Väljalaskme nimetus Koordinaadid Väljalaskme kood KKR kood (heitvee väljalase) X Y Keava kuivendusvee väljalask 1 6 535 082 555 028 RA109 HVL0701090 Keava kuivendusvee väljalask 2 6 536 069 555 340 RA110 HVL0701100 Keava kuivendusvee väljalask 3 6 536 033 555 641 RA111 HVL0701110 Suubla nimetus X Y Proovivõtukoha nimetus Vigala jõgi (joonisel 1 Vigala 1) 6 536 879 556 061 Vigala jõgi 50 m enne kuivendusvee väljalasku Vigala jõgi (joonisel 1 Vigala 2) 6 537 054 555 874 Vigala jõgi 200 m pärast kuivendusvee väljalasku Seirepunkt RA109 Keava kuivendusvee väljalasust 1 juhitakse kuivendusvesi Keava peakraavi (KKR kood VEE1110500) , mis suubub Vigala jõkke ( KKR kood VEE1110400) . Veevool kraavis oli aeglane , vee peal oli palju lehti , veepinnal õlilaike ei olnud. Veeproov võeti kraavist teleskooptoruga proovivõtu anumaga proovipudelisse. Seirepunkt RA110 Keava kuivendusvee väljalasust 2 juhitakse kuivendusvesi Raja kraavi ( KKR kood VEE1110415) , mis suubub Vigala jõkke. Veevool kraavis oli aeglane , veepinnal õlilaike ei olnud . Kraav is oli palju taimestikku ja põhi kohati mudane . Veeproov võeti kraavist teleskooptoruga proovivõtu anumaga proovipudelisse. Seirepunkt RA111 Keava kuivendusvee väljalasust 3 juhitakse kuivendusvesi Turba kraavi ( KKR kood VEE1110413) , mis suubub Raja kraavi . Veevool kraavis oli aeglane, kraavis palju taimi, veepinnal õlilaike ei olnud. Veeproov võeti kraavist teleskooptoruga proovivõtu anumaga proovipudelisse. Suubla s eirepunkt id Vigala 1 ja Vigala 2 Seirepunkt id asub Vigala jõel Raja kraavi suubumis kohast üles - ja alla voolu . Jõgi on laugete kallastega, kaldad ja jõesäng heina kasvanud , veevool aeglane, õlilaike veepinnal ei olnud. Veeproov id võeti teleskooptoruga proovivõtu anumaga proovipudeli te sse. Väljas mõõdetud vee kvaliteedinäitajad ning v ee analüüside tulemused on toodud tabelis 2 . Tabel 2 Keava turbatootmisalalt ärajuhitavas vees ning Vigala jões seiratud näitajad ning vee analüüside tulemused Seiratav näitaja RA109 RA110 RA111 Vigala 1 Vigala 2 Temperatuur, t° 8,4 7,2 7,1 8,2 8,0 pH 6,0 6,0 6 ,1 6,7 6,4 Lah-d O 2 , mg/l 5,2 5,5 7,4 6,1 5,8 O 2 küllastusaste 46 46 68 53 48 N üld , mg/l 3,90 3,99 3,94 4,58 3,65 P üld , mg/l 0,060 0,086 0,056 0,099 0,057 Heljum, mg/l 3,3 10,6 8,4 6,0 6,5 NH 4 + , mg/l - - - 0,91 1,20 BHT 7 , mg/l 2,1 3,4 3,2 - - BHT 5 , mg/l - - - 2,5 2,2 Keava turbatootmisala kuivendusvees mõõdetud näita jate väärtused ei ületa Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 esitatud reostusnäitajate piirväärtuseid. Samuti ei esine olulisi muutuseid vee kvaliteedis suublaseire punktides enne ja pärast kuivendusvee suubumist. Mõõtmised teostas: /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Marge Uppin Priit Kallaste Hüdrogeoloog Keskkonnaspetsialist Kinnitas: /Allkirjastatud digitaalselt/ Marge Uppin Hüdrogeoloog LISAD: Proovivõtu protokollid nr 5 79 -1, 5 79 -2, 5 79 -3, 5 79 -4, 5 79 -5 Analüüsiprotokollid: Eesti Geoloogiateenistuse Labor - V 19 - 544 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ - EE1 9 00 2969 , EE1 9 00 2970 , EE1 9 00 2971 , EE1 9 00 2972 , EE1 9 00 2973 NB! Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata Seire protokoll nr 20 / 632 STL Tellija OÜ Rapla Turvas (aadress : Tallinna mnt 22 , Rapla 79512 , Rapla maakond, registrikood : 14182536 ) Kontaktisik: Kristjan Kuuse, e-post: [email protected] , tel : 5309 0672, Töö teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Kontaktisik: Marge Uppin, e-post: [email protected] , tel: 668 1014 Seireobjekti asukoht Keava turbatootmisala (Rapla maakond, Kehtna vald, Linnaaluste küla, Keava turbatootmisala kinnistu, katastritunnus: 29202:003:0550 ) ja selle lähiümbrus. Tellimus Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee ning suublaks oleva voolveekogu vee kvaliteedi seire. Seiret teostatakse vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/328 688 (kehtiv kuni 03 . 04 .20 29 ) . Seire sooritamise aeg Seire viidi läbi 18 .0 5 .20 20 . aastal. Seire ajal oli pilvine ilm, puhus mõõdukas tuul. Õhutemperatuur oli 7 °C. Seire metoodika Veeproovid võeti vastavalt Keskkonnaministri 03 . 10 .20 19 . a määrusele nr 49 . Kohapeal mõõdetavad näitajad (temp, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik) mõõdeti seadmega Aquaread Aquaprobe AP-2000 . Veeproovid võeti teleskoop toruga proovivõtu anumaga proovipudelisse. Veeproovid analüüsiti Terviseameti laboris. Tulemused Keava turbatootmisala lt ärajuhitava vee kvaliteeti seiratakse turbatootmisalal kolmes väljalasus. V ee kvaliteedi muutuseid suublas jälgitakse Vigala jõe seirepunktides, mis pai knevad turbatootmisala kuivendusvee väljalaskude suhtes üles - ning allavoolu . Vee kvaliteedi s eirepunktide andmed on toodud tabelis 1 ning seirepunktide asukohad on näidatud joonisel 1 . Väljas mõõdetud vee kvaliteedinäitajad ning vee analüüside tulemused on toodud tabelis 2. Joonis 1 Keava turbatootmisalalt ärajuhitava vee ning Vigala jõe vee kvaliteedi seirepunktid. Tabel 1 Keava turbatootmisala kuivendusvee väljalasud ja suublaseire punktid Väljalaskme nimetus Koordinaadid Väljalaskme kood KKR kood (heitvee väljalase) X Y Keava kuivendusvee väljalask 1 6 535 082 555 028 RA109 HVL0701090 Keava kuivendusvee väljalask 2 6 536 069 555 340 RA110 HVL0701100 Keava kuivendusvee väljalask 3 6 536 033 555 641 RA111 HVL0701110 Suubla nimetus X Y Proovivõtukoha nimetus Vigala jõgi (joonisel 1 Vigala 1) 6 536 879 556 061 Vigala jõgi 50 m enne kuivendusvee väljalasku Vigala jõgi (joonisel 1 Vigala 2) 6 537 054 555 874 Vigala jõgi 200 m pärast kuivendusvee väljalasku Tabel 2 Keava turbatootmisalalt ärajuhitavas vees ning Vigala jões seiratud näitajad ning vee analüüside tulemused Seiratav näitaja RA109 RA110 RA111 Vigala 1 Vigala 2 Temperatuur, t° 10,4 10,6 12,0 8, 4 8, 5 pH 6, 6 7,1 7,0 7, 4 7, 2 Elektrijuhtivus 62 237 174 146 227 Lah-d O 2 , mg/l 9,8 8,8 9,1 10,3 10,2 N üld , mg/l 2,6 1,5 2,0 1,3 1,5 P üld , mg/l &lt; 0,0 4 0,08 3 0,0 78 0, 33 0, 38 Heljum, mg/l 15 23 4,0 5 13 NH 4 + , mg/l - - - &lt;0,05 0,14 BHT 7 , mg/l 2,0 2,3 1,4 1,5 1,2 BHT 5 , mg/l * 1,7 2 1,2 1,3 1,0 * arvutuslik väärtus (BHT7/BHT5 = 1,15) Keava turbatootmisala kuivendusvees mõõdetud näita jate väärtused ei ületa Keskkonnaministri 08 .11.20 19 . a määruses nr 61 esitatud reostusnäitajate piirväärtuseid. Samuti ei esine olulisi muutuseid vee kvaliteedis suublaseire punktides enne ja pärast kuivendusvee suubumist. Nähtavaid õlilaike üheski seirepunktis veepinnal ei esinenud. Mõõtmised teostas: /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Marge Uppin Anna-Helena Purre Hüdrogeoloog Keskkonnaspetsialist Kinnitas: /Allkirjastatud digitaalselt/ Marge Uppin Hüdrogeoloog LISAD: Analüüsiprotokollid: KL2020 /V91246K; KL2020/V9124 5 K ; KL2020/V9124 4 K ; KL2020/V912 3 6K ; KL2020/V912 39 K NB! Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata ! 66.67 67.36 67.79 Loorentsi 67.05 67.01 66.97 29202:003:1453 65,40 67.08 67.07 17.10.2019 67 67.73 67.11 67.22 Raja 66.90 67.01 68.06 69.41 6 8 Oja 4' 67.33 66.80 5' 67.21 29201:003:0413 66.97 67.08 29202:003:0001 67 67 67.91 67.16 67.08 67.06 Jõetaguse 3' 67.11 67 66.99 29201:003:0300 69 67.23 Vahastu68.12 metskond 100 67.76 67 67.25 65,85 68.30 29202:003:0390 17.10.2019 67.44 67.00 66.62 67.37 67.27 69 67.53 67.32 67.49 69.67 69.18 68.12 66.66 67.44 2' 77. 67.41 67.62 67.35 67.56 73 1 3 6 66 2 67.49 67.17 7 67.86 1-1 67.79 67.71 67.46 67.54 68.34 67,66 67.46 5 68.81 74 1' Vahastu metskond 68.52 253 67.81 1-2 4 68.42 67.51 6' 67.35 67.40 29202:003:0047 68.97 0,5 67.74 68 1,5 67,31 1-3 68 80 73.95 67.72 2-1 68.79 I 66,85 .34 69.21 68.83 68,04 67.88 0,2 68 6 536 000 69.15 68.80 6 70 67.53 65,59 1,3 - 67.94 67.52 68.40 - 2-2 17.10.2019 67.01 1-4 68.52 66,99 68.92 68.07 68,31 66,00 67.49 1,0 66.92 75 0,7 68.09 17.10.2019 67,16 67.65 74 67.47 17.10.2019 2-3 77 14 68.16 66.85 N 69. 67.58 0,9 67,76 66.89 67 68.43 0,4 69 66.96 1,9 2-4 71 67.82 66.90 68.87 1,2 68.10 69.79 67.83 0,5 67.85 67,22 68.98 69.10 67.99 69.18 1,6 67.03 Plokk 4 aT 68.40 0,3 66.98 2-5 67.72 67.70 69.29 41 69.26 1,4 66.99 68.73 . 68.19 67,19 78 69.37 68.19 76 76 68.22 67.90 Plokk 5 aR 69.01 3-1 68.50 65,86 17.10.2019 0,5 I ' 74 66.93 68,22 69. 78.53 1,6 66.84 Plokk 3 aT 6 7 Plokk 9 6 aR 66.69 6 77 69.60 68.68 67.87 67.96 67.92 - 68.59 3-2 66.75 68.94 Plokk 4 aT 77. 70.23 0,8 68.30 69,24 67.87 68.28 69.00 27 70.46 60 8 68.75 68.67 69.27 6 6 8 Plokk 8 pR Kaardileht nr 632 Türi 80 67.66 Plokk 3 aT 68.92 2,25 3-3 77 66.91 68.27 69.30 3,0 70.12 70,39 66.80 7' 73 68.93 66.65 Plokk 4 aT 69.19 26 69.42 68.91 2,8 69.24 3-4 69.15 67.84 68.28 67.79 68.01 75.83 70.35 70.97 68,03 68.29 80 4,4 3-5 7 8' . 69.16 60 75 67.11 74 68.97 2,0 68.65 82 73.53 69.52 70.83 66.86 67,31 67.25 70. 70.91 67.96 68.35 70 2,3 5 69.82 68.27 68.47 3-7 7 69.57 70.55 0,2 3-6 67.82 68.48 8 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 4-1 68.86 67,73 3-9 I I 68 1,8 67.30 67,38 67 69.02 70.66 69.88 68,72 68.28 67.99 67,77 piiripunktide koordinaadid koordinaadid ee 67.51 76.30 67.99 67.55 67.99 1,1 9' 72 69.82 68.10 3-8 eda t 0,5 4-2 69.33 68.02 Keava turbatootmisala 67.18 - 2,0 1,0 67,66 73 0,9 68.80 69,57 1,6 67.61 67.57 69.15 69.02 68.87 68.71 29202:003:0550 67.70 67.35 67.63 2,2 68.86 Nr X Y Nr X Y 78 67.98 7 1,0 79 70.11 68.19 4-3 68.79 Hõr 2 68.56 67,060,4 68.48 67.54 3-10 1 6 536 007,05 555 106,98 1' 6 536 018,62 555 079,49 90 25 17.10.2019 0,9 68.36 68,42 69.87 Plokk 1 aT 1,9 70. 66.71 69.01 67.69 67.66 67.87 67,69 4-4 66.70 67.78 67.98 2 6 535 963,81 555 311,81 20120 Keava- 68.90 68.64 68.97 2' 6 535 975,00 555 312,07 69.09 0,6 68,34 Plokk 2 aT 68.87 1,0 69 6 535 500 70.12 3 6 536 066,28 555 338,07 78 3,3 3' 6 536 162,76 555 356,24 79. 69.23 67.91 67.99 67.94 2,0 0,8 4-5 68.56 57 68.14 68.76 68.22 7 69.55 68.98 68.53 70.37 67.20 68.11 0 4' 6 536 230,53 555 513,55 4 6 536 006,29 555 623,38 24 25' 70.47 68.39 2,8 67,09 69.22 68.52 70 69.22 6 68.95 69.22 9 69.09 4-6 70.32 70.63 5' 6 536 298,96 555 671,78 5 6 536 029,13 555 648,48 69.53 75.78 5-1 68.54 0,1 68.96 70.87 71 68.20 68.34 69,46 6 6 535 970,89 555 933,10 67,07 69,05 68.76 69.25 7 67.44 1,8 68.54 69.74 6' 6 536 042,82 556 011,09 0. 43 17.10.2019 Ep-1 68 67.23 6 70.00 5-2 3,75 69.40 4-8 69.96 7' 6 535 704,02 555 942,23 7 6 535 655,71 555 871,20 6 70 69.56 71.34 . 25 69.30 69,93 0,3 68,1269.30 68.89 3,9 69 Plokk 9 aT 23 70,14 64 6 67.88 1,0 68.29 9. 40 69.30 4-9 8' 6 535 670,81 556 447,24 8 6 535 613,10 556 400,01 71. 69.31 69.61 1,4 67.69 - 5-3 70.72 69.67 70,44 71.56 3,1 9 6 535 302,63 556 319,89 Plokk 10 aT 67.30 2,0 1,2 68.75 70,73 69.49 68.80 68.55 68.30 69. 05 69.75 4-7 70.47 70.50 4,5 70.56 71.58 71.58 9' 6 535 618,33 556 434,15 70 67.72 67.65 69. 81 68.88 5-4 68.40 69.69 70,06 2,2 I I' 10' 6 535 281,42 556 349,87 10 6 535 320,44 556 109,50 73 2,1 66 68,70 67 4,2 68.58 67.35 68.55 68,64 69.24 24' 70.39 67.75 68.83 68.32 4,6 69.97 71.49 70.38 5-5 69.13 69.60 17.10.2019 2,1 71.88 11' 6 535 136,67 556 082,70 11 6 535 171,03 556 077,53 69.51 23' 71.36 70.40 67.92 0,5 68.76 68.58 68,65 70.09 4,5 10' 71.81 12' 6 535 067,78 555 761,49 12 6 535 194,78 555 776,37 II Ep-2 I 70,57 67.59 3,3 68.42 69.62 10 71.83 71 68.73 69.96 70.85 66,44 71.94 6-1 67.95 1,7 17.10.2019 13' 6 535 121,27 555 486,35 13 6 535 082,23 555 751,37 20'21'22' 68,68 67.71 68.10 70.09 71.53 69.47 69.14 68.98 2,8 70.18 5-6 5-7 9 30 2,5 68.93 70,65 71.66 72.29 14' 6 534 677,34 555 390,32 14 6 535 137,39 555 490,51 71. 70.10 67.77 68.60 70.28 68.71 69.68 6-2 68.81 70.84 71,22 72.16 72 71.83 3074 3,1 0,5 71.02 68.04 15' 6 534 769,79 554 963,20 15 6 535 142,36 555 460,56 19' 69.73 70.33 1,8 67.77 68,00 70.25 71.47 70.70 69.36 2,8 2,5 72.32 68.07 69.26 4,2 16 6 534 998,53 555 428,61 69.92 70.00 68.61 0,5 68.27 69.07 72.31 4,8 16' 6 535 063,00 555 029,19 69.83 69.96 12 66 72.30 68.39 70.58 70.11 68.80 2,0 6-3 6-4 69.57 72.01 69 68.25 72 72.51 72.56 17' 6 535 116,00 554 825,33 17 6 534 697,44 555 365,11 . 82 7-1 69,85 70,05 18' 70.03 70,76 68.78 71.14 72.63 11 18 6 534 756,17 555 065,59 69.63 68.60 6-5 72.85 72.59 18' 6 535 130,01 554 763,31 67,79 70.02 68.74 1,8 71.61 1,8 70,29 72.80 Plokk 3 aT 17.10.2019 2,0 4,0 4,5 19' 6 535 159,31 554 767,90 19 6 534 789,77 554 989,01 69.94 71.44 11' Plokk 4 aT 1451 69.36 69.63 3,0 72. 2 15 72.83 1,9 I I 73.05 20' 6 535 184,65 554 774,63 20 6 535 089,40 555 047,21 17' 22 21 67,80 6 70.26 14 I ' 72.98 72.30 70 72. 06 73 4,3 73 17.10.2019 72.97 71 71.27 21 6 535 107,84 554 957,96 16' 20 73.31 71.31 72.40 21' 6 535 206,47 554 779,22 003: 72. 08 69.44 73.24 69.63 69.63 73.25 73.27 7 7-5 7-2 69.64 1. 57 71,08 13 12' 22' 6 535 215,42 554 781,09 22 6 535 120,81 554 886,13 69,50 7-3 13' 29202: 69.62 6 535 000 69,10 0 250 500 m 23 6 535 349,75 554 942,83 69.59 1,7 73.59 73.29 23' 6 535 198,20 554 853,21 1,6 73.86 3,3 68.96 70.21 4,3 24' 6 535 197,38 554 856,58 24 6 535 414,78 554 970,87 555 000 555 500 556 000 71.86 73.69 72.08 0,9 7-4 68.76 74 69.45 69.05 69.52 72.13 2,8 69,37 72.06 69.75 Plokk 7 pR 25' 6 535 455,49 554 972,51 25 6 535 450,30 554 988,99 74 72.88 73.47 68.90 1,5 26 6 535 694,27 555 035,34 68.73 4,0 16 Plokk 8 pR 14 .82 70.63 69.52 Pindala 142,24 ha 27 6 535 729,32 555 052,87 41 3: 70 68.83 73.41 72.32 73.58 Vahastu metskond 37 71 69.45 69.01 7 70.21 8-5 72.20 29202:003:0400 2 69.09 7 71.08 70,43 74.04 Pindala 112,2 ha 00 69.32 0 73 68.89 73.95 2: 8-1 15' 69.02 1,8 29 .34 20 70,43 8-2 73.08 73.77 71 68.99 69.47 4,5 69,85 69.28 Plokk 3 aT 72.22 1,7 69.79 8-3 72.04 3,3 1,5 69.51 69,26 71 69.50 Plokk 4 aT 72.70 3,0 8-4 73.98 72 73 19 1,5 70,77 72.96 73.94 73.19 3,5 72 18 73 72 72.65 74 72.53 72.36 1,8 72.52 72.61 4,7 72.85 71.25 73.11 73.63 74.17 14' 17 Märkused: 73.46 73.50 73.86 73.38 73.58 73.41 4-8 Sondeerimispunkti number 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 70,14 Maapinna abs. kõrgus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3,1 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 4,5 Turbalasundi kogupaksus, m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); Ep-2 Ekstrapoleerimispunkt - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Turba proovivõtupunkt - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); ja piiripunkti number - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kalda piiranguvöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Keava turbatootmisala Kõnnumaa maastikukaitseala 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keava turbatootmisala Mäeeraldise plaan I I' Geoloogilise läbilõike joon Kehtna vald, Rapla maakond II ja III kategooria kaitsealused liigid 67 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 6 Lamami samakõrgusjoon, m Rapla Turvas OÜ Teekaitsevöönd 67,79 Tallinna mnt 22, 79512 Rapla 17.10.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' W E W E skond 100 m m m m Vahastu metskond 37 0390 70 70 72 72 29202:003:0400 skond 100 Tee 003: 0390 Tee u m et 29202: 003: Keava turbatootmisala Plokk 7 pR u m et 69 69 71 71 Vahast 29202:003:0550 29202: Plokk 3 aT Plokk 3 aT Vahast Plokk 5 aR 68 68 70 4-6 70 Keava turbatootmisala Plokk 1 aT 29202:003:0550 Plokk 3 aT 291 292 67 67 69 69 293 Plokk 4 aT Plokk 2 aT 294 295 Plokk 1 aT 296 66 66 68 68 297 298 Plokk 4 aT 299 300 65 Plokk 4 aT 65 67 67 Plokk 6 aR 301 302 Plokk 2 aT 303 Piketi nr 2-1 2-2 2-3 2-4 2-5 304 66 66 Maapinna abs kõrgus, m 68,04 68,31 67,76 67,22 67,19 305 306 Lamami abs kõrgus, m 67,34 66,41 66,16 65,82 65,59 Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,90 1,60 1,40 1,60 65 Plokk 8 pR 65 Vähelag. turbakihi paksus, m 0,90 0,50 0,30 0,50 Vahekaugused, m 192 193 192 214 64 64 Piketi nr 4-1 4-2 4-3 4-4 4-5 4-6 4-8 4-9 Maapinna abs kõrgus, m 68,72 69,56 68,42 68,34 67,09 69,46 70,14 70,44 Läbilõige III-III' Lamami abs kõrgus, m 67,82 68,67 65,12 65,54 65,29 65,56 65,64 66,24 W E Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,90 3,30 2,80 1,80 3,90 4,50 4,20 m m Vahastu metskond 37 Vähelag. turbakihi paksus, m 0,50 0,40 0,60 0,80 0,10 3,75 3,10 2,20 74 74 skond 100 29202:003:0400 Vahekaugused, m 187 201 193 198 178 238 92 003:0390 u m et 73 73 29202: Plokk 7 pR Botaaniline Botaaniline Botaaniline Vahast läbilõige läbilõige läbilõige okk 3 aT 3-2 4-6 6-2 72 72 okk 5 aR (M 1:25) (M 1:25) (M 1:25) Keava turbatootmisala Tee 29202:003:0550 Plokk 3 aT 0,00 0,00 0,00 279 l.13% t.2,55% r.sfagnumi 291 l.22% t.4,17% r.sfagnumi 271 l.25% t.1,66% r.villpea-sfagnumi Pl 71 71 0,25 0,25 0,25 Pl 280 l.16% t.1,61% ss.sfagnumi 292 l.14% t.1,75% r.sfagnumi 272 l.13% t.2,27% r.sfagnumi 0,50 0,50 0,50 281 l.13% t.1,02% ss.sfagnumi 293 l.14% t.1,99% r.sfagnumi 273 l.26% t.2,23% r.villpea-sfagnumi 70 Plokk 9 aT 70 0,75 0,75 0,75 282 l.13% t.0,89% ss.sfagnumi 294 l.11% t.1,00% r.sfagnumi 274 l.25% t.3,15% r.villpea-sfagnumi 1,00 1,00 1,00 283 l.15% t.1,46% ss.sfagnumi 295 l.14% t.1,37% r.sfagnumi 275 l.25% t.3,11% ss.rohu 69 Plokk 1 aT 69 1,25 1,25 1,25 284 l.12% t.1,30% ss.sfagnumi 296 l.15% t.1,18% r.sfagnumi 276 l.17% t.3,36% ms.sfagnumi-rohu 6-2 1,50 1,50 1,50 285 l.13% t.1,63% ss.sfagnumi 297 l.11% t.1,12% r.sfagnumi 277 l.18% t.3,45% ms.sfagnumi-rohu 68 68 1,75 1,75 1,75 271 286 l.13% t.1,86% ss.sfagnumi 298 l.10% t.1,58% r.sfagnumi 278 l.18% t.3,80% ms.sfagnumi-pilliroo 272 2,00 2,00 2,00 273 287 l.17% t.2,48% ss.puu-sfagnumi 299 l.11% t.1,35% r.sfagnumi 274 okk 6 aR 67 Plokk 2 aT 67 2,25 2,25 okk 4 aT 275 okk 10 aT 288 l.23% t.4,53% ms.puu-rohu 300 l.15% t.2,50% r.sfagnumi 276 2,50 2,50 277 Maapinna kontuur 289 l.31% t.5,35% ms.puu-rohu 301 l.15% t.2,58% r.sfagnumi 278 L<25% Pl 66 66 2,75 2,75 Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir L>25% Pl 290 l.23% t.6,33% ms.tarna 302 l.19% t.3,52% r.sfagnumi Turbalasundi lamam Pl 3,00 3,00 Plokk 4 aT 150 Proovi number 303 l.15% t.4,13% r.sfagnumi 65 65 3,25 l.20% Lagunemise aste, % Plokk 8 pR 304 l.16% t.5,49% r.sfagnumi t.2,00% Tuhasus, % 3,50 Piketi nr Ep-2 6-1 6-2 6-3 6-4 6-5 305 l.21% t.5,69% ss.sfagnumi r. Rabaturvas 3,75 Maapinna abs kõrgus, m 70,57 68,68 68,00 69,85 70,05 70,29 306 l.20% t.8,60% ms.pilliroo-sfagnumi ss. Siirdesooturvas 3,90 Lamami abs kõrgus, m 67,47 66,88 66,00 65,85 65,55 65,99 ms. Madalsooturvas Turbalasundi kogupaksus, m 3,1 1,80 2,00 4,00 4,50 4,30 Märkused: Vähelag. turbakihi paksus, m 2,5 0,50 0,50 1,80 1,80 1,90 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vahekaugused, m 65 183 209 206 190 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 6-2 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). Mäeeraldise teenindusmaa piir Proovivõtupunkt 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Liivsavi / saviliiv / moreen Mäeeraldise piir 275 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Vähelagunenud turvas Liiv Keava turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked Keava turbatootmisala Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... III-III' 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0 250 500 m Uuringuaegne veetase Hästilagunenud turvas Savi Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Rapla Turvas OÜ Eeldatav veetase maavara ammendamisel Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist) Mõõtkava [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  66.67 67.36 67.79 Loorentsi 67.05 67.01 66.97 29202:003:1453 65,40 67.08 67.07 17.10.2019 67 67.73 67.11 67.22 Raja 66.90 67.01 68.06 69.41 6 8 Oja 4' 67.33 5' 29201:003:0413 66.97 67.08 29202:003:0001 67 67 67.91 67.16 67.08 Jõetaguse 3' 67 29201:003:0300 69 Vahastu68.12 metskond 100 67.76 67 67.25 65,85 68.30 29202:003:0390 17.10.2019 66.62 69 67.53 67.32 69.67 69.18 68.12 66.66 2' 77. 67.35 73 1 3 6 66 2 67.17 7 67.86 1-1 67.46 68.34 67,66 5 74 1' Vahastu metskond 68.52 253 1-2 4 6' 67.35 67.40 29202:003:0047 68.97 0,5 68 1,5 67,31 1-3 68 80 73.95 2-1 66,85 .34 69.21 68,04 0,2 68 6 536 000 69.15 6 70 1,3 - 67.94 67.52 68.40 - 2-2 66,5 1-4 68.52 66,99 68,31 1,0 75 0,7 67,16 67.65 74 67.47 17.10.2019 2-3 77 0,9 67,76 N 67 68.43 0,4 69 1,9 2-4 71 65,5 1,2 68.10 69.79 0,5 67,22 69.10 67,5 1,6 Plokk 4 aT 0,3 2-5 67.72 67.70 41 1,4 68.73 . 67,19 78 68.19 76 76 66,5 67.90 Plokk 5 aR 69.01 3-1 65,8 0,5 78.53 68,22 1,6 Plokk 3 aT 6 7 Plokk 9 6 aR 6 77 67.87 67.92 - 3-2 68.94 Plokk 4 aT 77. 0,8 69,24 67.87 68.28 69.00 27 60 8 6 6 8 Plokk 8 pR Kaardileht nr 632 Türi 80 65,4 Plokk 3 aT 68.92 2,25 3-3 77 67,5 3,0 66,5 70,39 7' 73 Plokk 4 aT 69.19 26 2,8 3-4 67.84 68.28 67.79 68.01 75.83 68,03 68.29 80 4,4 3-5 7 8' .60 75 65,2 74 2,0 73.53 67,31 68.35 70 2,3 5 3-7 7 69.57 67,5 0,2 3-6 8 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 4-1 67,73 3-9 68 66,5 1,8 67,38 67 65,9 68,72 67,77 piiripunktide koordinaadid koordinaadid ee 76.30 1,1 9' 72 3-8 eda t 0,5 4-2 Keava turbatootmisala - 2,0 67,66 1,0 73 0,9 69,57 1,6 69.15 29202:003:0550 65,4 2,2 68.86 Nr X Y Nr X Y 78 7 1,0 79 4-3 Hõr 2 68.56 0,4 3-10 1 6 536 007,05 555 106,98 25 1,9 1' 6 536 018,62 555 079,49 68,5 0,9 68,42 4-4 Plokk 1 aT 67,69 65,4 2 6 535 963,81 555 311,81 20120 Keava- 68.90 68.97 2' 6 535 975,00 555 312,07 0,6 68,34 Plokk 2 aT 1,0 69 6 535 500 3 6 536 066,28 555 338,07 78 3,3 3' 6 536 162,76 555 356,24 79. 67,5 2,0 0,8 4-5 57 7 69.55 65,6 0 4' 6 536 230,53 555 513,55 4 6 536 006,29 555 623,38 24 25' 2,8 67,09 70 6 9 4-6 70.32 70.63 5' 6 536 298,96 555 671,78 5 6 536 029,13 555 648,48 75.78 5-1 0,1 70.87 71 69,46 6 6 535 970,89 555 933,10 67,07 69,05 1,8 65,97 6' 6 536 042,82 556 011,09 17.10.2019 Ep-1 67,5 68 6 5-2 65,9 65,5 3,75 4-8 7' 6 535 704,02 555 942,23 7 6 535 655,71 555 871,20 6 71.34 69.30 69,93 0,3 68,12 68.89 3,9 69 Plokk 9 aT 23 1,0 66,5 65,8 70,14 4-9 8' 6 535 670,81 556 447,24 8 6 535 613,10 556 400,01 1,4 - 5-3 70,44 71.56 3,1 9 6 535 302,63 556 319,89 Plokk 10 aT 67.30 2,0 1,2 70,73 4-7 4,5 71.58 71.58 9' 6 535 618,33 556 434,15 70 67,5 5-4 70,06 2,2 10 6 535 320,44 556 109,50 68.88 10' 6 535 281,42 556 349,87 73 2,1 66 67 68,64 4,2 24' 4,6 5-5 2,1 71.88 11' 6 535 136,67 556 082,70 11 6 535 171,03 556 077,53 71.36 23' 66,5 0,5 68,65 65,9 4,5 10' 71.81 12' 6 535 067,78 555 761,49 12 6 535 194,78 555 776,37 Ep-2 3,3 10 71 71.94 70,57 6-1 1,7 13' 6 535 121,27 555 486,35 13 6 535 082,23 555 751,37 20'21'22' 68,68 65,5 2,8 5-6 5-7 9 69.68 2,5 70,65 72.29 14' 6 534 677,34 555 390,32 14 6 535 137,39 555 490,51 68.71 3,1 67,5 0,5 6-2 71,22 72.16 72 71.83 3074 15' 6 534 769,79 554 963,20 15 6 535 142,36 555 460,56 19' 1,8 68,00 65,6 2,8 2,5 72.32 4,2 16 6 534 998,53 555 428,61 69.92 0,5 4,8 16' 6 535 063,00 555 029,19 12 66 72.30 68.39 2,0 6-3 6-4 72 72.56 17' 6 535 116,00 554 825,33 17 6 534 697,44 555 365,11 7-1 69,85 70,05 18' 70,76 11 18 6 534 756,17 555 065,59 6-5 72.59 18' 6 535 130,01 554 763,31 67,79 66,5 1,8 71.61 1,8 70,29 72.80 Plokk 3 aT 17.10.2019 2,0 4,0 4,5 19' 6 535 159,31 554 767,90 19 6 534 789,77 554 989,01 11' Plokk 4 aT 1451 69.36 69.63 3,0 15 72.83 1,9 73.05 20' 6 535 184,65 554 774,63 20 6 535 089,40 555 047,21 17' 22 21 67,80 14 72.98 72.30 70 73 4,3 73 17.10.2019 72.97 71 71.27 21 6 535 107,84 554 957,96 16' 20 73.31 72.40 21' 6 535 206,47 554 779,22 003: 69.44 73.24 69.63 73.25 73.27 65,5 7-5 7-2 71,08 13 12' 22' 6 535 215,42 554 781,09 22 6 535 120,81 554 886,13 69,50 7-3 13' 29202: 6 535 000 69,10 0 250 500 m 23 6 535 349,75 554 942,83 1,7 73.59 73.29 23' 6 535 198,20 554 853,21 1,6 73.86 66,5 3,3 4,3 24' 6 535 197,38 554 856,58 24 6 535 414,78 554 970,87 555 000 555 500 556 000 71.86 73.69 72.08 0,9 7-4 74 69.45 69.52 72.13 2,8 69,37 72.06 Plokk 7 pR 25' 6 535 455,49 554 972,51 25 6 535 450,30 554 988,99 74 72.88 73.47 1,5 26 6 535 694,27 555 035,34 4,0 16 Plokk 8 pR 14 .82 Pindala 142,24 ha 27 6 535 729,32 555 052,87 41 3: 70 73.41 72.32 73.58 Vahastu metskond 37 71 69.45 7 8-5 72.20 29202:003:0400 2 66,5 65,5 7 71.08 70,43 74.04 Pindala 112,2 ha 00 0 73 73.95 2: 8-1 15' 1,8 29 .34 20 70,43 8-2 73.08 73.77 71 69.47 4,5 69,85 Plokk 3 aT 72.22 1,7 8-3 72.04 3,3 1,5 69,26 71 69.50 Plokk 4 aT 72.70 3,0 8-4 73.98 72 73 19 1,5 70,77 72.96 73.94 73.19 3,5 72 18 73 72 72.65 74 72.53 72.36 1,8 72.52 72.61 4,7 71.25 72.85 73.63 74.17 4-8 Sondeerimispunkti number 73.11 70,14 Maapinna abs. kõrgus 14' 17 Märkused: 73.46 73.50 3,1 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 73.58 73.86 4,5 Turbalasundi kogupaksus, m 73.38 73.41 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ep-2 Ekstrapoleerimispunkt 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Turba proovivõtupunkt 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); 1' Taastuva soo kõlvik (142,24 ha) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); ja piiripunkti number - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kalda piiranguvöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Keava turbatootmisala Kõnnumaa maastikukaitseala 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keava turbatootmisala Korrastatud ala plaan I I' Geoloogilise läbilõike joon Kehtna vald, Rapla maakond II ja III kategooria kaitsealused liigid 67 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik Joonis nr 3 / 3 67,79 Rapla Turvas OÜ 17.10.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Teekaitsevöönd Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Töö nr 19/2723 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 2 Kinnitan: Helis Vahtra ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Rein Ramst .......................... Geoloog-geobotaanik Kaja Paat Joonestaja .......................... OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 3 ANNOTATSIOON Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020). Aruanne ühes köites, 20 lk teksti, 8 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 12 elektroonset lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Keava turbatootmisala jääkvaru uuring tehti OÜ Rapla Turvas tellimusel. Mäeeraldise pindala on 110,10 ha, teenindusmaa pindala 142,24 ha. See paikneb Rapla maakonnas Kehtna vallas Keava turbatootmisala (KÜ 29202:003:0550, sihtotstarve 100% turba- tööstusmaa) katastriüksusel. Mäeeraldise piires paiknevad keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr 0113) arvel olevad Keava turbamaardla aktiivse tarbevaru plokid 1 aT ja 2 aT. Töö eesmärgiks oli mäeeraldise jääkvaru koguse määramine. Uuringu käigus sondeeriti turbalasundit 200 × 200 m uuringuvõrguga ja võeti proove turba üldanalüüsiks kolmest punktist. Töö tulemusena arvutati Keava turbatootmisala mäeeraldise aktiivne tarbevaru plokkide lõikes. Kuna mäeeraldise lõunaosa kattub kuni 19 m laiuse ribana Kõnnumaa maastiku- kaitsealaga, võeti selles piirkonnas ploki piiriks maastikukaitseala piir. Mäeeraldise ede- lapiiril moodustati uued aktiivse tarbevaru plokid 9 aT ja 10 aT. Tegemist on seni plokkide 3 aT ja 4 aT koosseisu kuulunud alaga, mille kasutuselevõtt on turbavaru säästliku kasutamise seisukohast otstarbekas. Ala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nime- kirja. Jääkvaru uuringu tulemusena on seisuga 31.03.2020 Keava turbamaardla ploki 1 aT aktiivne tarbevaru 108,59 ha-l 200 tuh t vähelagunenud turvast, ploki 2 aT aktiivne tarbevaru 108,59 ha-l 283 tuh t hästilagunenud turvast, ploki 9 aT aktiivne tarbevaru 2,06 ha-l 4 tuh t vähelagunenud turvast ja ploki 10 aT aktiivne tarbevaru 2,06 ha-l 3 tuh t hästilagunenud turvast. Märksõnad: Rapla maakond, Kehtna vald, Keava turbamaardla, Keava mäeeraldis, vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne tarbevaru, jääkvaru. Koostas: Rein Ramst OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ....................................... 7 2.1 Asend ..................................................................................................................... 7 2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid.................................................................. 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................ 9 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 10 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine................................................. 10 4.2 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 10 4.3 Topograafilised tööd ............................................................................................ 10 4.4 Kameraaltööd ....................................................................................................... 10 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ................................................................ 11 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 12 6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS................................................ 13 6.1 Lasundi paksus ja üldtehnilised omadused .......................................................... 13 6.2 Raskemetallide sisaldus ....................................................................................... 13 6.3 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus ............................................................... 13 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 15 8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 17 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 19 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 20 TEKSTILISAD 1. Maavara kaevandamise luba Rapm-024 .................................................................. 21 2. Turbalasundi sondeerimise andmestik .................................................................... 23 3. Kraavide veetaseme mõõtmise andmestik ............................................................... 25 4. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .................................................................. 26 5. Varuplokkide mahu arvutuse tulemused .................................................................. 28 6. Turba üldanalüüsi tulemused ................................................................................... 30 7. Keava turbatootmisala lõunapoolse kogumiskraavi vastavusest Veeseaduse § 120 lõikes 3 sätestatud tingimustele ................................................................................ 32 8. Tellija arvamus ......................................................................................................... 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 5 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 5000 2. Kasuliku kihi paksuse plaan, M 1 : 5000 3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava H 1 : 5000, V 1 : 50 ELEKTROONSED LISAD 1. Aruande tekst.pdf 2. Aruande tekstilisad.pdf 3. Graafiline lisa 1.pdf 4. Graafiline lisa 2.pdf 5. Graafiline lisa 3.pdf 6. Graafiline lisa 1.tif 7. Graafiline lisa 2.tif 8. Graafiline lisa 3.tif 9. Varuplokkide ruumikujud.dgn 10. Plokkide 1 aT ja 9 aT lamam.dgn 11. Plokkide 2 aT ja 10 aT lamam.dgn 12. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 6 1. SISSEJUHATUS Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu tellija on OÜ Rapla Turvas, kellele nimele on 02.02.2017 ümber registreeritud maavara kaevandamise luba Rapm-024 (lisa 1). Loa kehtivus lõpeb 03.04.2029. Töö esimese etapina tehti kontrollsondeerimine kümnes Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuringu uuringupunktis. Turbalasundi lamami abs kõrguse keskmine erinevus eelneva uuringu andmetest oli 0,45 m. Tõenäoliselt on see osaliselt tingitud ka asjaolust, et mõnede eelneva ja käesoleva uuringu punktide asukohad ei langenud täpselt kokku. Vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 vastu võetud markšeiderimõõdistamise täpsustatud nõuete ja korra § 2 lõige 10-le võib turba- tootmisala jääkvaru määrata markšeiderimõõdistamisega, kui lamami kõrgusandmete keskmine erinevus ei ületa 10 cm. Kui erinevus on suurem, tuleb kogu mäeeraldise ulatuses lasundit sondeerida tarbevaru uuringu nõuetele vastava tihedusega. Seetõttu sondeeritigi käesoleva töö käigus Keava turbatootmisala mäeeraldise turbalasundit jääkvaru määramiseks 200 × 200 m uuringuvõrguga. Geoloogilised välitööd tegid 2019. a novembris OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloog- geobotaanik Rein Ramst ja geoloogiainsener Sven Siir. Kõigi uuringupunktide asu- kohtade koordinaadid ja maapinna kõrgus mõõdistati GPS-seadme abil. Ala topo- geodeetiline mõõdistamine on tehtud mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu aruande koostas Rein Ramst, graafilised lisad vormistas joonestaja Kaja Paat. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS 2.1 Asend Keava turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas, Rapla linnast 8 km kagu pool (joonis 2.1). Mäeeraldise pindala on 110,10 ha, see paikneb Maa-ameti poolt hallataval Keava turbatootmisala maaüksusel (KÜ 29202:003:0550). Lähimad Linnaaluste küla majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,4 - 0,6 km edela ning Lau küla elamud 0,6 - 0,8 km põhja ja kirde pool. Mäeeraldisest 0,2 km lääne poolt möödub Keava - Hõreda kõrvalmaantee nr 14433, millelt tuleb tootmisala edelanurka turba väljaveo tee. Teisi kommunikatsioone mäeeraldise piires ei ole. Peaaegu kogu tootmisala on kuivendatud lahtise kraavitusega, vaid mäeeraldise loode- osas on umbes 7 ha suurusel alal veel kuivendussüsteem lõplikult välja ehitamata. Keava turbatootmisalast 0,6 km lääne pool paikneb Keava-Verevainu1 ja Keava- Verevainu2 maaparandushoiualad, 1 km põhja pool Luhavälja1 maaparandushoiuala ning 0,2 km kirdes Rämasoo2 maaparandushoiuala. Vigala jõgi, millesse suunatakse suurem osa Keava turbatootmisala kuivendusveest, möödub 0,6 km kirde poolt. Keava turbatootmisala lõunaservas olevale piirde- ja kogumiskraavile on Veeseaduse § 118 alusel kehtestatud kalda veekaitsevöönd ulatusega 1 m kraavisüvendi servast. Tegemist on maavara kaevandamise tõttu tekkinud ja mäeeraldise piires paikneva tehisveekoguga (lisa 7), millele vastavalt sama seaduse § 120-le veekaitsevööndi piirangud ei laiene kuni maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Maapinna abs kõrgus on mäeeraldise piires valdavalt 68 - 71 m vahemikus, ala põhja- serval ka alla 68 m. Keava turbatootmisala mäeeraldis paikneb Keava turbamaardla (registrikaart nr 0113) põhjaotsas ning hõlmab arvel olevad aktiivse tarbevaru plokid 1 aT (vähelagunenud turvas) ja 2 aT (hästilagunenud turvas). Käsitletav ala paikneb Eesti 1 : 50 000 baas- kaardi Kaiu lehel nr 6323. Mäeeraldise keskpunkti ligikaudsed geograafilised koordinaadid on 58˚ 57' 19" pl ja 24˚ 57' 54" ip. 2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid Praktiliselt kogu Keava mäeeraldise piires on taimestik eemaldatud. Vaid tootmisala loodeosas kasvab umbes 7 ha suurusel alal veel kanarbikku ja villpead. Kaitsealuseid taimeliike mäeeraldisel ei esine. Keava turbatootmisala on ida, lõuna ja lääne poolt ümbritsetud Kõnnumaa maastiku- kaitsealaga (joonis 2.1), mis paiguti ulatub 1 kuni 19 m (edelaserval) laiuse ribana mäeeraldisele. Maastikukaitseala piires on registreeritud mitmete III kategooria kaitse- aluste linnuliikide (rüüt, punaselg-õgija, hallõgija, suurkoovitaja, teder, mudatilder, sookurg, roo-loorkull, hallrästas, punajalg-tilder, heletilder) ja kahe II kategooria kaitsealuse linnuliigi leiukohad. Mäeeraldisest 0,3 km lääne pool paikneb kultuuri- mälestiste riiklikus registris arvel olev Keava linnus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 8 Joonis 2.1. Keava turbatootmisala paiknemise skeem. Alus: Maa-ameti geoportaal Keava turbatootmisala mäeeraldis Kõnnumaa maastikukaitseala mäeeraldise piir maardla piir Foto 2.1. Vaade Keava mäeeraldise edelaosale. N 58º 57´ 03´´; E 24º 57´ 42´´; foto: Rein Ramst; 06.11.2019 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 9 3. GEOLOOGILINE UURITUS Keava turbamaardlal on tehtud mitu geoloogilist uuringut. Olulisematena nendest on ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1980. a eeluuring (EGF 5192) ja Eesti Geoloogia- keskuse 1995. a jääkvaru uuring (EGF 4971). Eeluuring hõlmas kogu Keava turba- maardla (joonis 3.1). Rajati kuus kirde-edelasuunalist uuringusihti vahekaugusega 1 kilomeeter, uuringupunktid paiknesid nendel 100 m vahega. Uuringu käigus võeti seitsmest punktist 138 proovi turba üldanalüüsiks ja 33 proovi turba tuha sulavuse määramiseks ning rajati 6 platsi turbalasundi kännususe iseloomustamiseks. Keava turbatootmisala jääkvaru uuringus rajati 1995. a mäeeraldise piires uuringuvõrk tihedusega 100 × 200 m. Turba üldanalüüsiks võeti 6 punktist 99 proovi, turba ras- kemetallide sisalduse määramiseks 16 proovi ja kütteväärtuse määramiseks 4 proovi. Selle uuringu tulemuste alusel on Keava turbatootmisala varu keskkonnaregistri maard- late nimistus (registrikaart nr 0113) arvele võetud aktiivse tarbevaruna (plokid 1 aT ja 2 aT). Lisaks on eeluuringu tulemuste põhjal aktiivse tarbevaruna arvel ka suurem osa mäeeraldisest lääne, põhja ja ida pool väljaspool Kõnnumaa maastikukaitseala paikne- vast varust (plokid 3 aT ja 4 aT). Plokk 3 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aR Plokk 6 aR KEAVA TURBATOOTMISALA Plokk 1 aT Plokk 2 aT Plokk 7 pR Plokk 8 pR KÕNNUMAA MAASTIKUKAITSEALA Joonis 3.1. Keava turbamaardla põhjaosa geoloogiline uuritus. Alus: Maa-ameti geo- portaal Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuring (EGF 4971) ja käesolev uuring ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1980. a eeluuring (EGF 5192) mäeeraldise piir maastikukaitseala piir 1 aT varuploki number OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 10 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine Keava turbatootmisala turbalasundi uurimisega seotud välitööd tehti 2019. a novembris. Töö esimeses etapis sondeeriti lasundit käsipuuriga 9 punktis (15% selle mäeeraldise piires paiknenud 1995. a jääkvaru uuringu uuringupunktide arvust). Turba lamami kõrgus erines eelneva uuringu käigus mõõdetud kõrgusest keskmiselt 0,45 m võrra. Seetõttu osutus vajalikuks mäeeraldise jääkvaru määramine tarbevaru uuringule vastava uuringuvõrgu tihedusega. Kokku sondeeriti turbalasundit 50 punktis (lisa 2, gr lisa 1). Kõigis sondeerimispunktides määrati turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustati visuaalselt määratavate tunnuste alusel turba lamamis paiknevate setete litoloogilist koostist. GPS-seadme Trimble R8-2 GNSS abil mõõdistati kõigi uuringupunktide koordinaadid ning maapinna abs kõrgused. Kolmest uuringupunktist võeti 0,25 m intervalliga vähemalt 0,4 kg raskused proovid turba üldanalüüsiks. Proovide koguarv oli 36. 4.2 Laboratoorsed uuringud Võetud proovidest tehti Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis (akrediteerimis- tunnistus L093) turba üldanalüüsi käigus järgmised määrangud: - lagunemisaste tsentrifuugimeetodil; - tuhasus kaalukao alusel 450o C juures tuhastamisel; - looduslik niiskus kaalukao alusel 105o C juures kuivatamisel; Turba liik määrati Eesti Geoloogiakeskuses ette valmistatud proovidest mikroskoobi abil OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogia osakonnas. Üldanalüüsi tulemused on esitatud käesoleva aruande lisas 6. 4.3 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 2000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2019. aasta oktoobris. Mõõdistati reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega seadmega Trimble R8-2 GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Mõõdistati L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on määra- tud EH2000 süsteemis. Lisaks situatsiooni mõõdistamisele teostati veetaseme mõõtmisi kraavides 12 lävendil. Veetasemete mõõtmise andmestik on esitatud tekstilisas 3. Topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000 koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafilise mõõdistamise seletus- kirjas (lisa 4). 4.4 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitööde ja laboratoorsete uuringute andmestik ning koostati geoloogilise uuringu seletuskiri koos graafiliste lisadega. Keava turbatootmisala aktiivne tarbevaru arvutati 2 plokina. Turbavaru jagamisel vähe- ja hästilagunenud tur- OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 11 baks lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Määruse kohaselt on vähelagunenud turvas raba- ja siirdesooturvas lagunemisastmega mitte üle 25% ning madalsooturvas lagunemisastmega mitte üle 15%. Maavaraks loetakse turvas mineraalainete sisaldusega mitte üle 35% kuivaine massist. Seletuskirja juurde kuuluvad plaanid ja geoloogilised läbilõiked (graafilised lisad 1 - 3) koostati joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020) abil. Nimetatud programmi kasutati ka maapinna ja lamami reljeefi modelleerimisel ning varu arvutamisel. 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilise uuringu välitöid teostanud personal sõitis autoga ainult mäeeraldise piires olevatel teedel, mujal liiguti jalgsi. Raiet ei tehtud. Mitmete Kõnnumaa maastikukaitse- alal registreeritud II ja III kategooria kaitsealuste linnuliikide elupaigad ulatuvad keskkonnaregistri andmeil kohati mõne meetri laiuse vööndina Keava turbatootmisala mäeeraldisele. Tegelikult freesväljakud nendele ilmselt sobivaks elupaigaks ei ole. Kuna välitööd toimusid hilissügisel, mil enamus kõnealustest liikidest oli juba talvitus- paikadesse rännanud, ei avaldanud välitööd lindude elutingimustele olulist mõju. Käsipuuriga rajatud puuraugud vajusid pärast puuri väljatõmbamist ise kinni ning nende spetsiaalne likvideerimine ei olnud vajalik. Proovipunktidest võetud turvas pakiti kile- kottidesse ja toimetati analüüside tegemiseks laboratooriumisse. Välitööde tegemisel järgiti tuleohutuse nõudeid ning looduses viibimise üldtunnustatud reegleid. Seetõttu ei jäänud alale pärast tööde lõppemist olmeprügi ja selle uuringueelne seisund säilis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Eesti maastikulise jaotuse (Arold, 2005) kohaselt paikneb Keava turbamaardla Kõrve- maa ja Harju lavamaa piiril. Maapinna abs kõrgus on mäeeraldisel valdavalt 67 - 70 m vahemikus, sellest kagu pool rabas 72 - 73 m. Turbatootmisalast vahetult lääne pool on kirde-edelasuunaline mandrijää servamoodustiste ahelik (nn Keava mäed), mille kõrgemate osade abs kõrgus on üle 80 m. Vaadeldavas piirkonnas avanevad Llandovery ladestiku Raikküla lademe (S1rk) lubjakivid. Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (gIII) kihi paksus on Keava turbatootmisala ümbruses lähimate puurkaevude (nr 9241, 9249, 9612 keskkonnaregistris) andmeil 1,5 - 3 m. Moreeni katab liustikujõetekkeline liiv ja saviliiv veeristega (fIII), mille kihi paksus ulatub oosides 10 - 15 meetrini. Soosetete (bIV) kihi keskmine paksus Keava turbatootmisala mäeeraldisel on 2,7 m, suurim paksus 4,5 m mäeeraldise idaosas. Turba lamam paikneb valdavalt 65,5 - 67 m abs kõrguste vahemikus. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on kuivendusega alandatud keskmiselt 1 m maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Eelnevate uuringute (Salo ja Nõmmsalu, 1980) andmeil on turba filtratsioonikoefitsient lasundis suurusjärgus alla 1,0 m/ööp. Lasundi peal- mises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas võib see olla mõnevõrra suurem. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Liustikusetete veekiht on seotud väikese veeandvusega savikates setetes esinevate kruu- sarikkamate läätsedega. Veetase paikneb 1,5 - 5 m sügavusel maapinnast. Kaevude veeandvus on väike, tavaliselt 0,01 - 0,14 l/s (Salo ja Nõmmsalu, 1980). Väikese veeandvusega on ka liustikujõesetete veekiht. Sellest toituvate kaevude deebitid on 0,04 - 0,40 l/s, vesi keemiliselt tüübilt hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineraali- satsiooniga 0,3 - 0,6 g/l. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Raikküla lademe lubja- ja dolokivi- dega. Olenevalt lõhelisusest on kompleksi kivimite filtratsioonikoefitsient väga erinev, ulatudes 1 - 40 m/ööp kuni 25 m/ööp (Salo ja Nõmmsalu, 1980). Lähimate puurkaevude erideebitid on keskkonnaregistri andmeil 1,2 - 8,0 l/s × m. Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineralisatsiooniga 0,5 - 0,6 g/l. Puurkaevude veetase on 1,5 - 10 m maapinnast. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 13 6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS 6.1 Lasundi paksus ja üldtehnilised omadused Turbalasundi keskmine paksus Keava turbatootmisala piires on 2,7 m, suurim paksus mäeeraldise ida- ja põhjaosas üle 4 meetri. Tegemist on märe-alltüüpi raba- ja siirdesoo- lasundiga. Väikese lagunemisastmega raba- ja siirdesooturbad (sfagnumiturvas, villpea- sfagnumiturvas) moodustavad üle poole lasundi kogupaksusest. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste Keava mäeeraldisel on 15%. Peamiselt madalsooturvastest (puu-rohuturvas, sfagnumi-rohuturvas) koosneva hästi- lagunenud turba kihi paksus lasundi allosas on paarikümnest sentimeetrist 3 meetrini (keskmine paksus 1,5 m). Lagunemisaste on ka selles kihis suhteliselt väike, keskmiselt 23%. Käesoleva uuringu käigus võetud turbaproovide üldanalüüsi tulemused on esitatud aru- ande lisas 6 ja kokkuvõtlikult tabelis 6.1. Tabel 6.1 Keava turbatootmisala mäeeraldise turba keskmised kvaliteedinäitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Varu jaotus Looduslik Tuhasus, Lagunemisaste niiskus, % % kuivainest % Von Post Vähelagunenud turvas 90,46 2,24 15 H3 Hästilagunenud turvas 88,15 4,39 23 H3 6.2 Raskemetallide sisaldus Keava mäeeraldise turba raskemetallide sisaldust uuriti Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuringu (Kallo jt, 1995) käigus. Nimetatud uuringu andmeil on raskemetallide sisaldus seal väike (tabel 6.2). Ka teatmik „Kahjulikud elemendid Eesti turbas“ (Orru ja Orru, 2003) kinnitab, et Keava maardla turbas on raskemetalle väikeses koguses. Teatmikus ei ole antud sisaldust eraldi vähe- ja hästilagunenud turbas, vaid ainult lasun- dis tervikuna. Tabel 6.2 Raskemetallide sisaldus Keava turbatootmisala lasundis Sisaldus kuivaines, mg/kg Eesti Geoloogikeskus 1995 Cd Cu Mn Sr Zn Pb U Th Vähelagunenud turvas 0,007 0,76 6,00 8,76 2,74 0,42 <0,03 <0,03 Hästilagunenud turvas 0,024 2,88 40,92 25,27 3,04 1,54 0,22 0.35 Orru ja Orru, 2003 0,009 1,0 10,4 14,1 2,8 0,6 0,11 0,14 6.3 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus Ka kütteväärtuse määramiseks võeti Keava mäeeraldiselt proove Eesti Geoloogia- keskuse 1995. a uuringu käigus. Kahest uuringupunktist võetud 4 turbaproovist AS-i Viru Geoloogia laboratooriumis tehtud katsete andmeil oli keskmine kütteväärtus õhk- kuivale turbale ümberarvutatult vähelagunenud turbal 2658 kcal/kg ehk 3,09 MWh/t ning hästilagunenud turbal 2764 kcal/kg ehk 3,21 MWh/t. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 14 Seisuga 31.03.2020 on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru Keava turbatootmisala mäeeraldise plokis 2 aT 257 tuh t ja plokis 10 aT 3 tuh t. Seega on ploki 2 aT hästi- lagunenud turba energiasisaldus 825 GWh ja ploki 10 aT energiasisaldus 10 GWh. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 15 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Peaaegu kogu Keava turbatootmisala ulatuses on taimestik ja sugekiht eemaldatud ning rajatud on kuivendussüsteem ja väljaveoteed. Vaid ligikaudu 7,2 ha suurusel alal mäeeraldise loodeosas on väljakud veel välja ehitamata. Enamuse mäeeraldisest on turbalasund veel küllaltki paks (keskmine paksus 2,7 m) kuid lääneserval, kus lamam paari meetri võrra tõuseb, paljandub kohati juba moreen. Vähelagunenud turba kihi keskmine paksus Keava turbatootmisalal on 1,2 m. Kasuliku kihi lamami keskmine kõrgus on mäeeraldise idaosas ligikaudu 66 m ning lääneosas 67 - 68 m. Keava turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse kahe väljalasu kaudu põhja suunas Raja kraavi (foto 7.1) ning mäeeraldise lõunaosast ühe väljalasuga väikese koguses lääne suunas Keava peakraavi (foto 7.2). Vee erikasutuse loa L.VV/328688 kohaselt on Raja kraavi ja Keava peakraavi suunatavad veekogused vastavalt kuni 273 tuh m3 ja kuni 39 tuh m3 aastas. Käesoleva uuringu raames kraavidel tehtud veetasemete mõõtmise andmeil saab turbalasundi mäeeraldise põhjaosas isevoolselt kuivendada ligikaudu abs kõrguseni 66 m, keskosas 66,5 m. Keava tootmisala lõunapoolseid väljakuid on vett Keava peakraavi suunates võimalik kuivendada 68,5 m tasemeni. Kui kuivendussüsteem rekonstrueerida nii, et ka sealt oleks võimalik vett jälle suunata Raja kraavi kaudu põhja suunas, oleks isevoolse kuivenduse tase mäeeraldise lõunaosas ligikaudu 67 m. Kuivendamata jääb mäeeraldise põhjaosas ligikaudu 0,5 m ning kesk- ja lõunaosas 1 m paksune turbakiht. Keava maardla turbalasundi kändudesisaldus on 1980. a eeluuringu andmeil väike, keskmiselt 0,12%. Käesolevaks ajaks on vähelagunenud turba kiht osadel väljakutel juba peaaegu ammendunud ning seal avanevad suhteliselt känduderikkamad kihid. Turbalasundist eemaldatud kännud on ladustatud mäeeraldise teenindusmaa põhja- servale (foto 7.3). Foto 7.1. Veeväljalask nr 3 (Turbakraav), mille kaudu juhitakse Keava tootmisala vesi põhja suunas Raja kraavi. N 58º 57´ 35´´; E 24º 58´ 01´´; foto: Rein Ramst; 07.11.2019 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 16 Foto 7.2. Keava turbatootmisala veeväljalask nr 1 lääne suunas Keava peakraavi. N 58º 57´ 05´´; E 24º 57´ 22´´; foto: Rein Ramst; 07.11.2019 Foto 7.3. Keava turbatootmisala põhjaserval ladustatud kännud. N 58º 57´ 35´´; E 24º 58´ 01´´; foto: Rein Ramst; 07.11.2019 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 17 8. VARU ARVUTUS Keava turbatootmisala mäeeraldise piires paiknevate plokkide 1 aT ja 2 aT ning nendega kagu poolt piirnevate uute varuplokkide 9 aT ja 10 aT aktiivne tarbevaru sei- suga 31.03.2020 arvutati 1 : 5000 mõõtkavas topograafilise plaani ning turbalasundi sondeerimise ja proovide laboratoorse analüüsi andmestiku alusel. Varuplokkide mahud arvutati programmi Bentley PowerCivil V8i abil. Varu jagamisel vähe- ja hästi- lagunenud turba plokkideks ning varu arvutamisel tonnides 40% tingniiskuse juures lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetest. Keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr 0113) on Keava turbatootmisala mäeeraldise varu arvel aktiivse tarbevaru plokkides 1 aT (vähelagunenud turvas) ja 2 aT (hästilagunenud turvas). Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardikihi andmeil ulatub mäeeraldise lõunaserval Kõnnumaa maastikukaitseala mõne meetri laiuse vööndina mäeeraldisele. Tegemist on Natura 2000 alaga, mille piires on registreeritud mitmete II ja III kategooria kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Kuna kaitseala piiride muutmine on keeruline, jäeti mäeeraldise kaitseala piires olev osa koos kaitsealuste liikide elu- paikadega varuplokkidest 1 aT ja 2 aT välja. Ploki piiride täpsustamise tulemusena arvati osa plokkide 1 aT ja 2 aT varust plokkide 3 aT, 4 aT, 7 aR ja 8 aR koosseisu. Mäeeraldise lõunaserval paiknevale piirdekraavile on Veeseaduse § 118 alusel kehtes- tatud kalda veekaitsevöönd ulatusega 1 m kraavisüvendi servast. Kuna tegemist on maa- vara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekoguga (lisa 7), siis veekaitsevööndi piiran- guid siin kuni mäeeraldise teenindusmaa korrastatuks tunnistamiseni ei rakendata. Keava turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa edelaservas, väljaveoteest põhja pool on 2,06 ha suurune ala, mida kasutatakse toodangu ladustamiseks ja haakeriistade hoidmiseks. Alalt on taimestik ja sugekiht eemaldatud ning see on lahtise kraavitusega kuivendatud. Siin on soodsad mäenduslikud tingimused ning ala on arvatud keskkonna- ministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Seetõttu arvutati selle seni plokkide 3 aT ja 4 aT koosseisu kuulunud ala varu uutes varuplokkides 9 aT ja 10 aT. Varuplokkide ringpiiri käänu- punktide koordinaadid on antud graafilistel lisadel 1 ja 2. Turbalasundi sondeerimise ja maapinna geodeetilise mõõdistamise andmestiku alusel konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi Keava turbatootmisala mäe- eraldise vähelagunenud turba kihi mahuks koos sugekihiga plokis 1 aT 108,59 ha pind- alal 1405 tuh m3. Ploki 1 aT piires on katend (sugekiht) veel koorimata 7,2 ha-l. Suge- kihi paksuseks rabalasundiga alal loetakse 0,2 m, seega on sugekihti ploki 1 aT katendis 14 tuh m3. Kasuliku kihi maht plokis 1 aT on lähtuvalt sellest 1391 tuh m3. Labora- toorsete analüüside tulemuste (lisa 6) kohaselt on vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste 15% ja keskmine looduslik niiskus 90,46%. Selliste kvaliteedinäitajate puhul korrutatakse varu ümberarvutamiseks tonnidesse 40% tingniiskuse juures turba- lasundi maht koefitsiendiga 0,144. Keava turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 1 aT vähelagunenud turba varu seisuga 31.03.2020 on: 1391 tuh m3 × 0,144 = 200 tuh t OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 18 Keava turbatootmisala hästilagunenud turba kihi maht plokis 2 aT 108,59 ha pindalal on pindade järgi modelleerituna 1572 tuh m3 (lisa 5). Laboratoorsete analüüside tulemuste (lisa 6) kohaselt on hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste 23% ja keskmine looduslik niiskus 88,15%. Sellistele kvaliteedinäitajatele vastab varu mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient 0,180. Keava turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 2 aT hästilagunenud turba varu seisuga 31.03.2020 on: 1572 tuh m3 × 0,180 = 283 tuh t Turbalasundi sondeerimise ja maapinna geodeetilise mõõdistamise andmestiku alusel konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi Keava turbamaardla ploki 9 aT vähelagunenud turba kihi mahuks 2,06 ha pindalal 28 tuh m3 ja ploki 10 aT hästi- lagunenud turba mahuks 19 tuh m3. Aktiivse tarbevaru ploki 9 aT vähelagunenud turba varu seisuga 31.03.2020 on: 28 tuh m3 × 0,144 = 4 tuh t Aktiivse tarbevaru ploki 10 aT hästilagunenud turba varu seisuga 31.03.2020 on: 19 tuh m3 × 0,180 = 3 tuh t Kokkuvõtlikult on plokkide 1 aT, 2 aT, 9 aT ja 10 aT varu seisuga 31.03.2020 esitatud tabelis 8.1. Tabel 8.1 Keava turbamaardla varuplokkide 1 aT, 2 aT, 9 aT ja 10 aT aktiivne tarbevaru seisuga 31.03.2020 Ploki Pindala, Keskmine Maht, Koefit- Varu, Maavara erim nr ha paksus, m* tuh m3 sient tuh t 1 aT vähelagunenud turvas 108,59 1,28 1391 0,144 200 2 aT hästilagunenud turvas 108,59 1,45 1572 0,180 283 9 aT vähelagunenud turvas 2,06 1,36 28 0,144 4 10 aT hästilagunenud turvas 2,06 0,92 19 0,180 3 * keskmine paksus sugekihita on leitud ploki mahu ja pindala jagatisena Käesoleva uuringu tulemusena väheneb keskkonnaregistris arvel olevate aktiivse tarbe- varu ploki 3 aT pindala 1,50 ha ja ploki 4 aT pindala 1,51 ha võrra ning plokkide 7 pR ja 8 pR pindala suureneb 0,96 ha võrra. Lähtudes nende plokkide keskkonnaregistris arvel olevast varust ja pindalast väheneb ploki 3 aT varu seisuga 31.03.2020 vastavalt 2 tuh t ja ploki 4 aT varu 3 tuh t võrra ning ploki 7 pR varu suureneb 3 tuh t ja ploki 8 pR varu 2 tuh t võrra. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 19 9. KOKKUVÕTE Keava turbatootmisala jääkvaru uuring Rapla maakonnas Kehtna vallas tehti AS Rapla Turvas tellimusel. Mäeeraldise pindala on 110,10 ha, mäenduslikud tingimused kaevandamiseks on head. Suurem osa mäeeraldise turbavarust on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega ilma eesvoole süvendamata. Jääkvaru uuringu tulemusena esitatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu vastutavale täitjale 31.03.2020. a seisuga registrisse kandmiseks aktiivne tarbevaru järgmistes kogustes: - aktiivse tarbevaru plokk 1 aT pindalaga 108,59 ha – 200 tuh t vähelagunenud turvast; - aktiivse tarbevaru plokk 2 aT pindalaga 108,59 ha – 283 tuh t hästilagunenud turvast; - aktiivse tarbevaru plokk 9 aT pindalaga 2,06 ha – 4 tuh t vähelagunenud turvast; - aktiivse tarbevaru plokk 10 aT pindalaga 2,06 ha – 3 tuh t hästilagunenud turvast; Seisuga 31.03.2020 väheneb Keava turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 3 aT pindala 1,50 ha ja varu 2 tuh t ning ploki 4 aT pindala 1,51 ha ja varu 3 tuh t võrra. Ploki 7 pR pindala suurenes 0,96 ha ja varu 3 tuh t võrra ning ploki 8 pR pindala samuti 0,96 ha ja varu 2 tuh t võrra. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistus Keava turbamaardla registrikaarti nr 0113 sisse viia vastavad muudatused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) 20 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I., 2005. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 2. Arukaev, K., 1986. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Valgus, Tallinn. 3. Kallo, M, Võsa, A., Ermann, M., Lepp, A., 1995. Rapla maakonna Hõreda ja Keava maardlate tootmisalade jääkvaru määramise aruanne. Eesti Geoloogiakeskus. EGF 4971. 4. Orru, M., Orru, H., 2003, Kahjulikud elemendid Eesti turbas, OÜ Eesti Geoloogia- keskus. 5. Salo, V., Nõmmsalu, V., 1980. Keava turbamaardla eeluuringu aruanne. ENSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 5192.  LISA 1 21 MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Rapm-024 Keskkonnaamet (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Rapla Turvas AS 1.2. Äriregistri kood / isikukood 14182536 1.3. Aadress Keskuse tee 3, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond, 79601 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Rapla Turvas AS 2.2. Äriregistri kood / isikukood 14182536 2.3. Aadress Keskuse tee 3, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond, 79601 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Keava 3.2. Maardla osa nimetus 3.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 113 vähelagunenud ja hästilagunenud turvas 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) teenindusmaa Rapla maakond, Kehtna vald 4.3. Mäeeraldise pindala 110,10 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 142,17 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Rapla maakonna Hõreda ja Keava maardlate tootmisalade jääkvarude määramise aruanne ühes köites. Tekst, teksti ja graafilised lisad. geoloogiafondi number 175 maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 295-52, 16.10.1995 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus, ja ühik: kogus Maavara kasutusala Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu Vähelagunenud 289 282 tuh t turvas Hästilagunenud 245 132 tuh t turvas 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 16.10.1995 7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond Põllumajandus- ja kütteturvas kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 10 tuh t 8.4. Loa kehtivusaeg 11.05.2004 kuni 03.04.2029  22 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: - 10. Täiendavad - tingimused 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaministeeriumi Raplamaa Keskkonnateenistuse ja muutmise metsanduse peaspetsialisti juhataja ülesannetes 11.05.2004 korraldusega otsused ning muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 02.02.2017 korraldusega nr 1-3/17/255. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 02.02.2017 2 (2)  LISA 2 23 TURBALASUNDI SONDEERIMISE ANDMESTIK Kuup:17.10.2019 - 07.11.2019 Turba H1-H3 10-25 % (vähelagunenud turvas) Objekt: Keava turbatootmisala tüüp H4-H8 26-50 % (hästilagunenud turvas) Sondeerijad: Sven Siir, Rein Ramst Koordinaadid Lasundi paksus, mLamami Jrk Sihi Piketi Lamami abs kõrgus, nr nr nr X Y Z H1-H3 H4-H7 Kokku kirjeldus m 1 1 6536058.189 555353.980 67.658 0.50 1.00 1.50 66.16 liivsavi 2 2 6536019.562 555533.410 67.312 0.20 1.10 1.30 66.01 savi 1 3 3 6536003.597 555725.709 66.845 0.00 1.00 1.00 65.85 savi 4 4 6535948.606 555920.419 67.164 0.40 0.80 1.20 65.96 liivsavi 5 1 6535992.832 555125.673 68.038 0.00 0.70 0.70 67.34 liivsavi 6 2 6535953.693 555313.330 68.307 0.90 1.00 1.90 66.41 liiv 7 2 3 6535926.580 555504.352 67.763 0.50 1.10 1.60 66.16 savi 8 4 6535895.709 555694.097 67.215 0.30 1.10 1.40 65.82 savi 9 5 6535848.787 555902.936 67.187 0.50 1.10 1.60 65.59 savi 10 1 6535810.401 555089.511 68.216 0.00 0.80 0.80 67.42 saviliiv 11 2 6535762.508 555274.171 69.244 2.25 0.75 3.00 66.24 saviliiv 12 3 6535719.994 555464.978 70.394 2.80 1.60 4.40 65.99 saviliiv 13 4 6535689.533 555655.506 68.031 2.00 0.30 2.30 65.73 saviliiv 14 5 6535656.913 555864.670 67.312 0.20 1.60 1.80 65.51 savi 3 15 6 6535610.376 556039.889 67.375 0.00 1.60 1.60 65.78 savi 16 7 6535622.960 556183.040 67.729 1.10 0.90 2.00 65.73 savi 17 8 6535571.257 556239.484 67.659 1.00 0.90 1.90 65.76 savi 18 9 6535603.492 556391.708 67.765 1.00 1.20 2.20 65.57 savi 19 10 6535516.721 556370.336 67.693 1.00 1.00 2.00 65.69 0,1 sl + savi 20 1 6535606.235 555060.847 68.724 0.50 0.40 0.90 67.82 moreen 21 2 6535565.476 555243.586 69.568 0.40 0.50 0.90 68.67 moreen 22 3 6535523.925 555440.365 68.416 0.60 2.70 3.30 65.12 moreen 23 4 6535494.374 555630.829 68.341 0.80 2.00 2.80 65.54 saviliiv 24 4 5 6535448.806 555823.875 67.094 0.10 1.70 1.80 65.29 savi 25 6 6535411.596 555997.749 69.460 3.75 0.15 3.90 65.56 savi 26 7 6535308.151 556100.853 70.061 2.10 2.40 4.50 65.56 saviliiv 27 8 6535365.335 556231.466 70.144 3.10 1.40 4.50 65.64 savi 28 9 6535340.644 556320.342 70.442 2.20 2.00 4.20 66.24 savi 29 1 6535401.148 555023.610 69.046 0.30 0.70 1.00 68.05 moreen 30 2 6535369.421 555201.859 68.124 0.00 1.20 1.20 66.92 liiv 31 3 6535329.475 555405.592 70.730 2.10 2.50 4.60 66.13 moreen 5 32 4 6535294.548 555592.630 68.636 0.50 2.80 3.30 65.34 savi 33 5 6535258.874 555784.280 68.646 1.70 1.10 2.80 65.85 savi 34 6 6535207.589 555959.111 70.648 2.80 1.40 4.20 66.45 saviliiv  24 Koordinaadid Lasundi paksus, m Lamami Jrk Sihi Piketi Lamami abs kõrgus, nr nr nr X Y Z H1-H3 H4-H7 Kokku kirjeldus m 35 5 7 6535197.382 556065.640 71.223 2.50 2.30 4.80 66.42 saviliiv 36 1 6535220.576 554983.183 68.676 0.50 1.30 1.80 66.88 saviliiv 37 2 6535180.964 555160.780 67.997 0.50 1.50 2.00 66.00 liivsavi 38 6 3 6535124.330 555362.053 69.854 1.80 2.20 4.00 65.85 saviliiv 39 4 6535126.386 555562.704 70.054 1.80 2.70 4.50 65.55 liivsavi 40 5 6535088.916 555748.884 70.291 1.90 2.40 4.30 65.99 liivsavi 41 1 6535108.362 554964.240 70.761 2.00 1.00 3.00 67.76 liivsavi 42 2 6535000.893 555037.186 69.495 1.60 1.70 3.30 66.20 liivsavi 43 7 3 6534982.816 555120.502 69.096 0.90 1.90 2.80 66.30 saviliiv 44 4 6534937.820 555329.220 69.372 1.50 2.50 4.00 65.37 saviliiv 45 5 6535004.126 555437.519 71.079 1.70 2.60 4.30 66.78 saviliiv 46 1 6534799.308 555001.561 70.428 1.70 1.60 3.30 67.13 saviliiv 47 2 6534781.875 555078.297 69.850 1.50 1.50 3.00 66.85 saviliiv 48 8 3 6534749.803 555276.870 69.258 1.50 2.00 3.50 65.76 saviliiv 49 4 6534711.529 555367.405 70.768 1.80 2.90 4.70 66.07 saviliiv 50 5 6534833.232 555391.954 70.428 1.80 2.70 4.50 65.93 saviliiv  LISA 3 KRAAVIDE VEETASEME MÕÕTMISE ANDMESTIK Läven- Mõõtmiskoha koordinaadid Põhja Kalda abs kõrgus, m Veepinna abs di Veekogu nimetus abs kõr- Mõõtmise kuupäev X Y kõrgus, m Vasak Parem nr gus, m 1 Raja kraav 6535417.606 554962.507 67,07 66,30 69,06 69,48 17.10.2019 2 -„- 6535952.248 555063.986 66,99 65,50 67,47 67,88 17.10.2019 3 Sambla kraav 6535959.551 555318.141 66,00 65,30 69,40 68,31 17.10.2019 4 Raja kraav 6536169.636 555369.253 65,85 65,70 67,59 67,75 17.10.2019 5 -„- 6536304.294 555687.933 65,40 65,10 67,20 67,08 17.10.2019 6 Turbakraav 6535312.733 556102.526 68,70 13,64 69,76 69,72 17.10.2019 7 -„- 6535250.872 555789.481 66,44 66,20 68,65 69,15 17.10.2019 8 -„- 6535847.839 555906.580 65,86 65,00 67,19 68,20 17.10.2019 9 -„- 6536031.107 555636.595 65,59 65,10 68,48 67,65 17.10.2019 10 Keava peakraav 6535080.487 555043.117 67,80 66,85 71,43 71,52 17.10.2019 11 -„- 6535112.033 554761.498 67,79 67,20 67,35 68,67 17.10.2019 12 -„- 6535125.219 554617.668 67,44 66,85 68,82 68,24 17.10.2019 25 LISA 4 26 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 19/2723 Objekt: Keava turbatootmisala mäeeraldis Objekti asukoht: Rapla maakond, Kehtna vald Katastriüksuste nimed: Keava turbatootmisala Katastriüksuste tunnused: 29202:003:0550 Uuringuruumi teenindusala pindala: 110,10 ha Mõõdistatud ala pindala: 120 ha Töö tellija: AS Rapla Turvas Töö läbiviija: Sven Siir Kameraaltööd: Kaja Paat Töö teostamise aeg: - Välitöö 04. - 08.11.2019 - Kameraaltöö Detsember 2019 - veebruar 2020 Mõõdistamise eesmärk: Ala plaani koostamine, uuringupunktide asu- kohtade mõõdistamine, kasuliku kihi lamami ja pealispinna modelleerimine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble R8S Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R8S. Horisontaalne mõõtetäpsus +10 mm + 1 mm/km, vertikaalne mõõtetäpsus + 20 mm + 1 mm/km Plaani mõõtkava: 1:5000 Arvutitarkvara: Bentley PoverCivil V8i (litsents 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topo- graafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneri- büroo STEIGER digitaalses arhiivis. Sven Siir Geoloogainsener 28.02.2020  27 GNSS VASTUVÕTUSEADME KONTROLL-LEHT Mudel SN Seade: Trimble R8S 5820R9168 Mõõtmisviis: Topopunkt Kontrollpunkti nr N E Z Mõõdistamisaeg 2620 6534182.566 553340.838 69.562 1 6534182.561 553340.842 69.541 10:20 04.11.2019 Erinevus -0.005 0.004 -0.021 2 6534182.564 553340.841 69.554 15:15 08.11.2019 Erinevus -0.002 0.003 -0.008 Tulemused vastavad majandus- ja taristuministri määruse “Topo-geodeetilisele uurin- gule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. Sven Siir Geoloogiainsener 28.02.2020  28 LISA 5 VARUPLOKKIDE MAHU ARVUTUSE TULEMUSED Triangle Volume Report Report Created: 2/7/2020 Time: 1:06pm Mode: Selected Shapes Area: 108,59 ha 1. Turbalasundi maht ploki 1 aT piires Original Surface: maapind_EH Design Surface: vahepiir_EH Cut: 1405398.0 cu m Fill: 31191.9 cu m Net: 1374206.1 cu m Turbalasundi maht ploki 1 aT piires koos sugekihiga on 1405 tuh m3 2. Turbalasundi maht ploki 2 aT piires Original Surface: maapind_EH Design Surface: lamam_EH Cut: 2976631.8 cu m Fill: 978.9 cu m Net: 2975653.0 cu m Turbalasundi kogumaht plokkide 1 aT ja 2 aT piires on 2977 tuh m3. Turbalasundi maht ploki 2 aT piires on: 2977 - 1405 = 1572 tuh m3 Triangle Volume Report Report Created: 2/7/2020 Time: 1:07pm Mode: Selected Shapes Area: 2,06 ha  29 3. Turbalasundi maht ploki 9 aT piires Original Surface: maapind_EH Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 28424.0 cu m Fill: 84.8 cu m Net: 28339.2 cu m Turbalasundi maht ploki 9 aT piires on 28 tuh m3 4. Turbalasundi maht ploki 10 aT piires Original Surface: maapind_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 47022.9 cu m Fill: 19.9 cu m Net: 47003.0 cu m Original Surface: sondpunkt+mp_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Turbalasundi kogumaht plokkide 9 aT ja 10 aTpiires on 47 tuh m3 Turbalasundi maht ploki 10 aT piires on: 47 – 28 = 19 tuh m3  LISA 6 EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE Kadaka tee 82, 12618, LABOR Tallinn EAK poolt akrediteeritud katselabor reg.nr.L093 tel. 6 720 074 / 52 562 98 TURBA ÜLDTEHNILINE ANALÜÜS Tellija: Inseneribüroo Steiger OÜ Objekt: Keava turbatootmisala, Kehtna Tellim. T19-147 Kuup. 1/13/2020 Analüüsitav komp. Meetod Standard nr. Looduslik niiskus kaalanalüüs EVS-EN 12880 Tuhasus kaalanalüüs GOST 11306 elektromeetri Happesus KCl a Lagunemisaste keemiline GOST 10650 lk.1/1 Proovimise Looduslik Tuhasus, Lagunemise aste Jrk. Nr Proovi nr. Proovipunkt Turba liik* Lasundi alltüüp sügavus, m niiskus, % 450oC % % vonPost 1 271 6-2 0,0-0,25 85.61 1.66 25 H3 Raba villpea-sfagnumiturvas Raba märelasund 2 272 0,25-0,5 90.15 2.27 13 H2 Raba sfagnumiturvas 3 273 0,5-0,75 90.51 2.23 26 H3 Raba villpea-sfagnumiturvas 4 274 0,75-1,0 88.89 3.15 25 H3 Raba villpea-sfagnumiturvas 5 275 1,0-1,25 86.71 3.11 25 H3 Siirdesoo rohuturvas 6 276 1,25-1,5 86.51 3.36 17 H3 Madalsoosoo sfagnumi-rohuturvas 7 277 1,5-1,75 87.78 3.45 18 H3 Madalsoosoo sfagnumi-rohuturvas 8 278 1,75-2,0 88.32 3.80 18 H3 Madalsoo sfagnumi-pillirooturvas 9 279 3-2 0,0-0,25 88.76 2.55 13 H2 Raba sfagnumiturvas Siirdesoo märelasund 10 280 0,25-0,5 90.21 1.61 16 H3 Siirdesoo sfagnumiturvas 11 281 0,5-0,75 91.27 1.02 13 H2 Siirdesoo sfagnumiturvas 12 282 0,75-1,0 91.98 0.89 13 H2 Siirdesoo sfagnumiturvas 13 283 1,0-1,25 91.20 1.46 15 H3 Siirdesoo sfagnumiturvas 14 284 1,25-1,5 92.56 1.30 12 H2 Siirdesoo sfagnumiturvas 15 285 1,5-1,75 92.57 1.63 13 H2 Siirdesoo sfagnumiturvas 16 286 1,75-2,0 92.52 1.86 13 H2 Siirdesoo sfagnumiturvas 30  Proovimise Looduslik Tuhasus, Lagunemise aste Jrk. Nr Proovi nr. Proovipunkt Turba liik Lasundi alltüüp sügavus, m niiskus, % 450oC % % vonPost 17 287 2,0-2,25 93.30 2.48 17 H3 Siirdesoo puu-sfagnumiturvas 18 288 2,25-2,5 90.49 4.53 23 H3 Madalsoo puu-rohuturvas 19 289 2,5-2,75 88.64 5.35 31 H5 Madalsoo puu-rohuturvas 20 290 2,75-3,0 82.89 6.33 23 H3 Madalsoo tarnaturvas 21 291 4-6 0,0-0,25 79.62 4.17 22 H3 Raba sfagnumiturvas Raba märelasund 22 292 0,25-0,5 88.88 1.75 14 H2 Raba sfagnumiturvas 23 293 0,5-0,75 89.49 1.99 14 H2 Raba sfagnumiturvas 24 294 0,75-1,0 90.68 1.00 11 H2 Raba sfagnumiturvas 25 295 1,0-1,25 89.38 1.37 14 H2 Raba sfagnumiturvas 26 296 1,25-1,5 91.18 1.18 15 H3 Raba sfagnumiturvas 27 297 1,5-1,75 92.30 1.12 11 H2 Raba sfagnumiturvas 28 298 1,75-2,0 92.42 1.58 10 H2 Raba sfagnumiturvas 29 299 2,0-2,25 92.36 1.35 11 H2 Raba sfagnumiturvas 30 300 2,25-2,5 92.94 2.50 15 H3 Raba sfagnumiturvas 31 301 2,5-2,75 91.59 2.58 15 H3 Raba sfagnumiturvas 32 302 2,75-3,0 90.53 3.52 19 H3 Raba sfagnumiturvas 33 303 3,0-3,25 90.10 4.13 15 H3 Raba sfagnumiturvas 34 304 3,25-3,5 89.42 5.49 16 H3 Raba sfagnumiturvas 35 305 3,5-3,75 90.87 5.69 21 H3 Siirdesoo sfagnumiturvas 36 306 3,75-3,9 90.77 8.60 20 H3 Madalsoo pilliroo-sfagnumiturvas * turba liigi määras lihtsustatud botaanilise analüüsi alusel OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloog-geobotaanik R. Ramst Analüütik T.Tampuu Mare Kalkun : N.Balabina labori juhataja vähelagunenud turvas 31 LISA 7 32 KEAVA TURBATOOTMISALA LÕUNAPOOLSE KOGUMISKRAAVI VASTAVUSEST VEESEADUSE § 120 LÕIKES 3 SÄTESTATUD TINGIMUSTELE Vastavalt Maa-ameti geoportaali piirangute kaardikihile loetakse Keava turbatootmisala lõu- napoolne piirdekraav Keava peakraavi ülemjooksuks ning sellele on Veeseaduse § 118 alusel kehtestatud kalda veekaitsevöönd ulatusega 1 m kraavisüvendi servast (joonis 1). Muude tegevuste kõrval on veekaitsevööndis keelatud maavarade kaevandamine. Vastavalt Veesea- duse § 120 lõige 3-le ei laiene veekaitsevööndi piirangud maavara või maa-ainese kaevan- damise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenin- dusmaal, kuni maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Enne Keava turbatootmisala väljaehitamist oli olemas ainult soo loodeserval paiknev Raja kraav, mis voolab kirde suunas Vigala jõkke (joonis 2). Kraavi ülemjooks kuivendas ka praeguse turbatootmisala piirkonnas paiknenud turbakarjääride ala. Freesväljakute rajamist alustati eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel praeguse mäeeraldise lõunaossa. Samast ajast pärineb ka vaatlusalune piirdekraav (jooni 3), mille vesi suunati samuti Raja kraavi kaudu põhja suunas. Väljavool lääne suunas Keava-Verevainu1 maaparandussüsteemi (ehitusaasta 1977, kood 5111040040130) puudus veel 1995 a, mil Eesti Geoloogiakeskus tegi Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu (joonis 4). 1986. a välja antud ENSV jõgede, ojade ja kraavide nimestiku kohaselt oli Keava peakraavi pikkus 4,2 km ning selle lähe paiknes Keava alevikus. Praegu on kraavi pikkus keskkonnaregistri andmeil 5,8 km ning selle lähe asub Linnaaluste külas. Mäeeraldise lõunaosa piirdekraavi Keava peakraaviga ühendav kraavilõik ei toimi maaparandussüsteemi eesvooluna vaid selle kaudu juhitakse läbi maa- parandussüsteemi täiendav veekogus. Vastavalt vee erikasutuse loale L.VV/328688 suuna- takse mäeeraldiselt Keava peakraavi vett kuni 39 tuh m3 aastas, Raja kraavi kaudu põhja suunas aga kuni 273 tuh m3 aastas. Eelnevale toetudes võib väita, et Keava turbatootmisala lõunaosaga piirnev kraav on rajatud freesala kuivendamise eesmärgil ehk tekkinud maavara kaevandamise tõttu ja kuni mäeeral- dise teenindusmaa korrastatuks tunnistamiseni ei laiene selle kaldale veekaitsevööndi piiran- gud.  33 KEAVA TURBATOOTMISALA Joonis 1. Keava peakraav kalda veekaitsevööndiga. Alus: Maa-ameti geoportaal Joonis 2. Keava soo põhjaosa 1947. a topokaardil. Alus: Maa-ameti geoportaal  34 Joonis 3. Keava turbatootmisala 1963. a topokaardil. Alus: Maa-ameti geoportaal Joonis 4. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuringu plaanist (EGF 4971) LISA 8 35 Maa-amet Geoloogia osakond Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 29.04.2020 nr 1-5/34-1 Tellija arvamus tehtud tööde kohta Käesolevaga esitame Maa-ametile heakskiitmiseks Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020). Keava turbatootmisala jääkvaru uuring tehti OÜ Rapla Turvas tellimusel. Oleme seletuskirja läbi vaadanud. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud seletuskirjana, toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Palume teha Keskkonnaregistri maardlate nimistus muudatused vastavalt seletuskirjas toodule. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Kuuse Juhatuse liige DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT 36 ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Keava saatekiri.pdf 265 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 KRISTJAN KUUSE 38707224219 29.04.2020 09:34:04 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 79257723745099825385355745567568914455 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 CF 23 CD 99 90 2C 36 9D 2C F5 20 E5 04 60 2A 5F 42 5B 4C E2 9D 96 11 67 4B 5B 0D EAAF B6 B2 EB Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  66.67 67.36 67.79 Loorentsi 67.05 5' 67.01 66.97 29202:003:1453 65,40 67.08 67.07 17.10.2019 67 67.73 67.11 67.22 Raja 66.90 67.01 8 68.06 69.41 6 Oja 4' 67.33 66.80 67.21 29201:003:0413 66.97 67.08 29202:003:0001 67 67 67.91 67.16 67.08 67.11 67.06 Jõetaguse 67 3' 66.99 29201:003:0300 69 67.23 Vahastu68.12 metskond 100 67.76 67 67.25 65,85 68.30 29202:003:0390 17.10.2019 67.44 67.00 66.62 67.37 67.27 69 67.53 67.32 67.49 69.67 69.18 68.12 66.66 67.44 77. 67.41 67.62 67.35 67.56 73 6 66 67.49 67.17 7 67.46 67.86 3 1-1 67.79 67.54 67.71 68.34 67,66 67.46 68.81 74 Vahastu metskond 68.52 253 67.81 1-2 5 68.42 67.51 6' 67.35 67.40 68.97 0,5 67.74 1' 29202:003:0047 68 1,5 67,31 4 1-3 68 80 73.95 67.72 2-1 68.79 I 66,85 .34 69.21 68.83 6 6 536 000 68,04 2'69.15 67.88 0,2 8 68.80 70 67.53 65,59 1,3 - 67.94 67.52 68.40 2-2 68.52 66,99 1 68.92 - 68.07 68,31 66,00 67.49 17.10.2019 1,0 67.01 66.92 1-4 6 75 0,7 68.09 17.10.2019 67,16 67.65 74 67.47 17.10.2019 2-3 77 14 68.16 66.85 2 0,9 N 69. 67.58 67,76 66.89 67 68.43 0,4 69 66.96 1,9 2-4 71 67.82 66.90 68.87 1,2 68.10 69.79 67.83 0,5 67.85 67,22 68.98 69.10 67.99 69.18 1,6 67.03 Plokk 4 aT 68.40 0,3 66.98 2-5 67.72 67.70 69.29 41 69.26 1,4 66.99 68.73 . 68.19 67,19 78 69.37 68.19 76 76 68.22 67.90 Plokk 5 aR 69.01 3-1 68.50 65,86 17.10.2019 0,5 I ' 74 66.93 68,22 69. 78.53 1,6 66.84 Plokk 3 aT 6 7 Plokk 9 6 aR 66.69 6 77 69.60 68.68 67.87 67.96 67.92 - 68.59 3-2 66.75 68.94 Plokk 4 aT 77. 70.23 69.00 0,8 68.30 69,24 70.46 67.87 68.28 60 8 68.75 68.67 69.27 6 6 8 Plokk 8 pR Kaardileht nr 632 Türi 80 67.66 Plokk 3 aT 68.92 2,25 3-3 77 66.91 68.27 70.12 69.30 3,0 70,39 66.80 7' 73 68.93 66.65 Plokk 4 aT 69.19 69.42 68.91 2,8 69.24 3-4 69.15 67.84 68.28 67.79 68.01 75.83 70.35 70.97 68,03 68.29 80 4,4 3-5 8' . 69.16 7 60 75 67.11 74 68.97 2,0 68.65 82 73.53 69.52 70.83 66.86 67,31 67.25 70. 70.91 67.96 68.35 70 2,3 5 69.82 68.27 68.47 3-7 Mäeeraldise piiripunktide Plokkide 1 aT ja 2 aT 7 69.57 4-1 68.86 70.55 0,2 3-6 67.82 67,73 68.48 3-9 8 I I 68 1,8 67.30 67,38 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 67 69.02 70.66 69.88 68,72 68.28 67.99 67,77 ee 67.51 76.30 67.99 67.55 67.99 1,1 9' 72 69.82 68.10 3-8 eda t 69.33 0,5 4-2 Keava turbatootmisala 67.18 - 2,0 68.02 67,66 1,0 73 0,9 68.80 69,57 1,6 67.61 67.57 Nr X Y Nr X Y 69.15 69.02 68.87 68.71 29202:003:0550 67.70 67.35 67.63 2,2 68.86 78 67.98 7 1,0 79 70.11 68.79 68.19 4-3 Hõr 2 67,060,4 68.48 67.54 3-10 68.56 1 6 536 002,92 555 126,55 1 6 536 002,92 555 126,55 90 69.87 1,9 17.10.2019 0,9 68.36 68,42 Plokk 1 aT 70. 66.71 69.01 67.69 67.66 67.87 67,69 2 6 535 963,81 555 311,81 2 6 535 963,81 555 311,81 4-4 66.70 67.78 67.98 20120 Keava- 68.97 68.90 68.64 69.09 0,6 68,34 Plokk 2 aT 68.87 1,0 3 6 536 066,28 555 338,07 3 6 536 066,28 555 338,07 69 6 535 500 70.12 78 3,3 79. 69.23 67.91 67.99 67.94 2,0 0,8 27 4-5 68.56 4 6 536 006,29 555 623,38 4 6 536 006,29 555 623,38 57 68.14 68.76 68.22 7 68.53 70.37 67.20 69.55 0 68.98 68.11 25' 70.47 68.39 2,8 67,09 69.22 68.52 25 70 69.22 6 68.95 5 6 536 029,13 555 648,48 5 6 536 029,13 555 648,48 9 26 4-6 69.22 70.32 70.63 5-1 24 69.09 69.53 68.54 0,1 7 75.78 24 1 68.20 68.34 68.96 69,46 69.74 70.87 6 6 535 968,97 555 942,47 6 6 535 970,89 555 933,10 67,07 69,05 69.25 7 67.44 1,8 68.54 68.76 0. 43 17.10.2019 Ep-1 68 67.23 7 6 535 655,32 555 876,00 7 6 535 655,71 555 871,20 6 70.00 5-2 25 3,75 69.40 4-8 69.96 6 70 69.56 71.34 . 25 69.30 69,93 0,3 68,1269.30 68.89 3,9 69 Plokk 9 aT 70,14 8 6 535 613,08 556 400,22 8 6 535 613,10 556 400,01 64 69 67.88 . 4 1,0 68.29 0 69.30 4-9 71. 69.31 69.61 1,4 5-3 23 2,0 67.69 - 70.72 69.67 3,1 70,44 71.56 9 6 535 297,12 556 318,47 9 6 535 302,63 556 319,89 Plokk 10 aT 67.30 1,2 68.75 70,73 69.49 68.80 68.55 68.30 69. 05 69.75 4-7 70.47 70.50 4,5 70.56 71.58 71.58 70 67.65 69. 67.72 81 2,2 I 10 6 535 318,17 556 112,50 10 6 535 320,44 556 109,50 68.88 5-4 68.40 69.69 70,06 I' 73 2,1 66 68,70 67 4,2 68.58 67.35 68.55 69.24 68,64 68.83 68.32 4,6 69.13 17.10.2019 11 6 535 168,80 556 077,00 11 6 535 171,03 556 077,53 70.39 67.75 71.49 70.38 5-5 69.60 2,1 71.88 71.36 69.51 70.40 67.92 69.97 0,5 68.76 68,65 70.09 4,5 10 12 6 535 194,78 555 776,37 12 6 535 194,78 555 776,37 I I Ep-2 I 70,57 67.59 3,3 68.58 68.42 69.62 71.83 9 71.81 71 6-1 68.73 67.95 1,7 17.10.2019 66,44 69.96 70.85 10' 71.94 13 6 535 073,72 555 749,48 13 6 535 082,23 555 751,37 22' 68,68 67.71 71.53 69.47 69.14 5-6 24' 68.10 70.09 68.98 2,8 70.18 5-7 14 6 535 132,89 555 474,61 14 6 535 137,39 555 490,51 30 72.29 2,5 68.93 70,65 71.66 71. 70.10 67.77 68.60 70.28 68.71 69.68 6-2 68.81 70.84 71,22 72.16 72 71.83 3074 3,1 0,5 71.02 15 6 535 006,85 555 448,87 15 6 535 142,36 555 460,56 68.04 69.73 70.33 1,8 67.77 68,00 70.70 2,8 71.47 69.36 72.32 70.25 2,5 70.00 68.07 69.26 4,2 16 6 535 002,71 555 430,71 16 6 534 998,53 555 428,61 0,5 15 14 4,8 69.07 69.92 69.83 68.61 68.27 69.96 12 72.31 11 66 72.30 68.39 70.58 70.11 68.80 2,0 68.25 6-3 6-4 69.57 2 72.01 72.51 17 6 534 688,22 555 365,55 17 6 534 697,44 555 365,11 6 7 72.56 9. 82 70.03 7-1 68.78 69,85 71.14 70,05 18' 70,76 22 69.63 68.60 6-5 72.63 72.85 72.59 18 6 534 735,05 555 149,07 18 6 534 756,17 555 065,59 67,79 17.10.2019 22 212,0 70.02 68.74 1,8 4,0 71.61 1,8 4,5 70,29 72.80 11' Plokk 3 aT 19 6 534 754,78 555 057,31 19 6 534 789,77 554 989,01 20 69.94 71.44 13' Plokk 4 aT 1451 69.36 69.63 23 3,0 67,80 72. 26 70.26 72.83 1,9 I II 73.05 20 6 534 812,83 554 983,57 20 6 535 089,40 555 047,21 ' 72.98 72.30 70 72. 06 73 4,3 73 17.10.2019 13 72.97 21 6 534 820,25 554 974,18 21 6 535 107,84 554 957,96 71 71.27 71.31 73.31 72.40 003: 7 69.44 69.63 16'7-2 69.63 2. 08 71. 5 7-5 73.24 12' 73.25 73.27 69.64 7 22 6 535 092,08 555 034,23 25 6 535 405,47 555 023,59 69,50 7-3 71,08 15 29202: 69.62 6 535 000 69,10 69.59 73.29 0 250 500 m 23 6 535 107,84 554 957,96 26 6 535 422,85 555 027,36 1,6 16 1,7 73.86 73.59 24 6 535 422,85 555 027,36 27 6 535 426,15 555 013,77 3,3 68.96 70.21 4,3 555 000 555 500 556 000 71.86 73.69 72.08 0,9 7-4 68.76 74 69.45 69.52 72.13 69.05 2,8 69,37 25 6 535 426,15 555 013,77 72.06 69.75 Plokk 7 pR 74 73.47 68.90 1,5 72.88 Pindala 108,59 ha 68.73 4,0 Plokk 8 pR 14 .82 70.63 69.52 Pindala 110,10 ha 41 3: 70 73.41 72.32 68.83 73.58 Vahastu metskond 37 Mäeeraldise teenindusmaa 71 69.45 69.01 7 70.21 8-5 72.20 29202:003:0400 piiripunktide koordinaadid 2 69.09 71.08 7 70,43 74.04 Plokkide 9 aT ja 10 aT 00 69.32 0 73 21 68.89 73.95 2: 8-1 69.02 1,8 piiripunktide koordinaadid 29 .34 20 70,43 8-2 73.08 73.77 Nr X Y 71 68.99 69.47 4,5 69,85 Plokk 3 aT 72.22 19 1,7 69.79 8-3 69.28 1' 6 536 018,62 555 079,49 3,3 1,5 72.04 Nr X Y 69.51 69,26 2' 6 535 975,00 555 312,07 71 69.50 Plokk 4 aT 15' 72.70 3,0 8-4 73.98 21 6 535 107,84 554 957,96 72 1,5 73.94 3' 6 536 162,76 555 356,24 73 73.19 19 18 3,5 70,77 72.96 4' 6 536 230,53 555 513,55 22 6 535 120,81 554 886,13 72 73 2 18 72.65 7 74 72.36 72.53 1,8 23 6 535 349,75 554 942,83 72.52 72.61 4,7 5' 6 536 298,96 555 671,78 72.85 24 6 535 414,78 554 970,87 71.25 73.11 73.63 74.17 6' 6 536 042,82 556 011,09 17 25 6 535 405,47 555 023,59 14' 7' 6 535 704,02 555 942,23 73.46 73.50 73.86 8' 6 535 670,81 556 447,24 73.38 73.58 4-8 Sondeerimispunkti number Pindala 2,06 ha 73.41 9' 6 535 618,33 556 434,15 70,14 Maapinna abs. kõrgus 10' 6 535 281,42 556 349,87 3,1 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 4,5 Turbalasundi kogupaksus, m 11' 6 535 136,67 556 082,70 Märkused: 1 12' 6 535 067,78 555 761,49 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ep-2 Ekstrapoleerimispunkt 13' 6 535 121,27 555 486,35 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Turba proovivõtupunkt 14' 6 534 677,34 555 390,32 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. ja piiripunkti number 15' 6 534 769,79 554 963,20 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (okt.-nov. 2019). Ranna või kalda piiranguvöönd 16' 6 535 063,00 555 029,19 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Maardla piir (asendiplaanil) 17' 6 535 116,00 554 825,33 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 19 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 18' 6 535 130,01 554 763,31 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 11.12.2019); aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Kõnnumaa maastikukaitseala 19' 6 535 159,31 554 767,90 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2019); Raja 29201:003:0413 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 20' 6 535 184,65 554 774,63 - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 06.11.2019); 21' 6 535 206,47 554 779,22 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). I I' Geoloogilise läbilõike joon II ja III kategooria kaitsealused liigid 22' 6 535 215,42 554 781,09 67 Maapinna samakõrgusjoon, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/3 23' 6 535 198,20 554 853,21 66 24' 6 535 197,38 554 856,58 Keava turbatootmisala Mõõtkava Lamami samakõrgusjoon, m Topografiline ja Teekaitsevöönd Keava turbamaardla 25' 6 535 455,49 554 972,51 67,79 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev varu arvutuse plaan 1 : 5000 17.10.2019 Kehtna vald, Rapla maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd Pindala 142,24 ha OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kaja Paat Kuupäev 17.12.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Rein Ramst Töö nr 19/2723    Maa-amet Geoloogia osakond Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 29.04.2020 nr 1-5/34-1 Tellija arvamus tehtud tööde kohta Käesolevaga esitame Maa-ametile heakskiitmiseks Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020). Keava turbatootmisala jääkvaru uuring tehti OÜ Rapla Turvas tellimusel. Oleme seletuskirja läbi vaadanud. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud seletuskirjana, toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Palume teha Keskkonnaregistri maardlate nimistus muudatused vastavalt seletuskirjas toodule. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Kuuse Juhatuse liige  KORRALDUS 29. mai 2020 nr 1-17/20/1380 Rapla maakonnas asuva Keava turbamaardla registrikande muutmine Rapla Turvas OÜ esitas Maa-ametile Keava turbamaardla maavara osalise ümberhindamise aruande (saabunud 06.05.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/5894-3). Aruanne on koostatud varasemast olemasoleva geoloogilise andmestiku ning Keava turbatootmisala mäeeraldise piires 2019. a teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal. Aruande kohaselt oli uuringu eesmärgiks täpsustada Keava turbatootmisala mäeeraldise vähe- ja hästilagunenud turba jääkvaru kogust ja kvaliteeti. Jääkvaru määramiseks tehti mäeeraldise piires tarbevaru tasemele vastava uuringuvõrguga turbalasundi sondeerimine. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1., 2., 9. ja 10. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Keava turbatootmisala (tunnus 29202:003:0550), mille volitatud asutus on Maa-amet. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad Keava turbamaardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 1. ja 3. plokke ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 2. ja 4. plokke osaliselt. Aruandes moodustatud plokid asuvad peaaegu kogu ulatuses kehtiva maavara kaevandamise loa nr Rapm-024 mäeeraldise Keava turbatootmisala piires. Plokkide piiride määramisel on arvestatud tootmisala loodusliku piiriga ja maastikukaitseala piiriga. Aruandes moodustatud 1. ja 2. ploki lõunaosa kattub kuni 10 km2 valgalaga Keava peakraaviga (keskkonnaregistri kood VEE1110500). Nimetatud peakraavile on antud vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kaevandusvee juhtimiseks. Veeseaduse § 3 lõike 4 kohaselt ei peeta veekoguks kraavi, mille kaudu juhitakse kaevandusvett veekogusse, mistõttu ümberhinnatavate plokkide alal oleval kraavil ei ole veekaitsevööndit. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas vähe- ja hästilagunenud turba kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne“ alusel seisuga 31.03.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Keava turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1 vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 108,59 ha – 200 tuh t (1. plokk), 1.2 hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 108,59 ha – 283 tuh t (2. plokk), 1.3 vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 2,06 ha – 4 tuh t (9. plokk), 1.4 hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 2,06 ha – 3 tuh t (10. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0113) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Rapla Turvas OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Kehtna vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Rapla Turvas kaevandab Keava turbamaardla põhjaosas Keava turbatootmisalal keskkonnaloa nr Rapm-024 (luba kehtiv kuni 03.04.2029) alusel. Keava turbatootmisalal on turvast kaevandatud ligikaudu 30 aastat. Aastal 2020 tehti kehtiva mäeeraldise piires jääkvaru täiendav uuring, mille varu (plokk 1 aT, 2 aT, 9 aT ja 10 aT) kinnitati Maa-ameti 20.05.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1380. Töö tulemusena arvutati Keava turbatootmisala mäeeraldise aktiivne tarbevaru plokkide lõikes. Kuna mäeeraldise lõunaosa kattub kuni 20 m laiuse ribana Kõnnumaa maastikukaitsealaga, võeti selles piirkonnas plokkide 1 aT ja 2 aT piiriks maastikukaitseala piir. Mäeeraldise edelapiiril moodustati uued aktiivse tarbevaru plokid 9 aT ja 10 aT. Tegemist on seni plokkide 3 aT ja 4 aT koosseisu kuulunud alaga, mille kasutuselevõtt on turbavaru säästliku kasutamise seisukohast otstarbekas. Ala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb tehtud jääkvaru uuringu seletuskirja tulemustel. Võrreldes hetkel kehtiva kaevandamisloaga soovitakse kaevandamisõiguse kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud. Keava turbatootmisalal viidi 2015. aastal läbi kuivendamise ja kuivendusvee suublasse juhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine, mille tulemused kiideti heaks Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/546-9. Kaevandatavat turvast kasutatakse kütte- ja põllumajandusturbana. Keava turbatootmisala vähelagunenud turvas sobib oma tehniliste näitajate poolest kasutamiseks taimede kasvusubstraadina, sorbendina puhastusseadmetes ning loomadele allapanuks. Hästilagunenud turvas sobib kütteks ja turbaväetiste valmistamiseks. Rapla Turvas OÜ (reg.kood 14182536) esitas 07.03.2022 Keskkonnaametile Keava turbatootmisalal maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 menetluse nr M-119437 juurde). Vastavalt 29.11.2024. a kirjale nr DM-119437-19 palute edastada jääkvaru uuringu ja jääkvaru arvutuse aluseks olnud markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni. Maapõueseaduse § 67 lõige 3 ja 4 sätestavad, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlusele lisatakse viimase markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon koos maavara jääkvaru arvutusega, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. Tellisime 2019. a OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala markšeiderimõõdistuse ja jääkvaru uuringu. Töö tehti vastavuses majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“, kus kontrolliti lamami kõrgusandmeid. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami kõrgusandmete keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri, mis näitas, et varasema uuringu turbalasundi lamamit ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara jääkvaru uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise jääkvaru kogus. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Keava turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (tunnus 29202:003:0550). Kinnistu valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajndusministeerium. Taotletav Keava mäeeraldis paikneb Rapla maakonna idaosas Rapla linnast ~9 km kagu pool. Keava maardla pindala on 1590,2 ha, taotletav mäeeraldis hõlmab maardla pindalast 112,2 ha ja koos teenindusmaaga 142,24 ha. Lähimad Linnaaluste küla majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,4 – 0,6 km edelas ning Lau küla elamud 0,6 – 0,8 km põhja ja kirde pool. Mäeeraldisest 0,2 km lääne pool kulgeb Keava-Hõreda kõrvalmaantee nr 20120, millelt tuleb tootmisala edelanurka turba väljaveo tee. Riigitee nr 20120 Keava-Hõreda äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa ning mäeeraldise lääneservast vastavalt ~6 m ning ~130 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lõunaosas kulgeb kanal, peakraav valgalaga kuni 10 km2 Keava peakraav (KKR kood VEE1110500; veekaitsevöönd kuni 10 m). Taotletava mäeeraldise lõunaosal esineb kattumine eelnimetatud veekogu veekaitsevööndiga kuni 11,4 m ulatuses, teenindusmaa lõunaosa läbib veekaitsevöönd kogu laiuses. Peaaegu kogu tootmisala on kuivendatud lahtise kraavitusega, vaid mäeeraldise loodeosas on umbes 7 ha suurusel alal veel kuivendussüsteem lõplikult välja ehitamata. Keava turbatootmisalast 0,6 – 0,7 km lääne pool paikneb Keava-Verevainu1 ja Keava-Verevainu2 maaparandushoiualad, 1 – 1,5 km põhja pool Luhavälja1 ja Luhavälja2 maaparandushoiuala ning 0,2 km kirdes Rämasoo2 maaparandushoiuala. Vigala jõgi, millesse suunatakse suurem osa Keava turbatootmisala kuivendusveest, kulgeb ~0,7 km kaugusel kirdes. Keava turbatootmisala lõunaservas olevale piirde- ja kogumiskraavile on Veeseaduse §118 alusel kehtestatud kalda veekaitsevöönd ulatusega kuni 10 m kraavisüvendi servast. Tegemist on maavara kaevandamise tõttu tekkinud ja mäeeraldise piires paikneva tehisveekoguga, millele vastavalt sama seaduse §120-le veekaitsevööndi piirangud ei laiene kuni maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb ida- ja lääneservas vahetult ning kattub lõunaosas kuni 30,4 m ulatuses Kõnnumaa maastikukaitsealaga (KKR kood KLO1000505), Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga (KKR kood RAH0000562) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa-Väätsa linnualaga (KKR kood RAH0000086). Taotletav mäeeraldis külgneb eelnimetatud objektidega vahetult. Maa-ameti andmetel on Kõnnumaa maastikukaitseala piir ja erinevate liikide piirid on joonistatud enam-vähem taimestikust paljandatud tootmisala piiri järgi. Siiski on jäänud turbatootmisala ääristavad kraavid kohati maastikukaitseala sisse. Kaevandaja kasutab ja vajab neid kraave ja alasid mäetööde korraldamiseks ka edaspidi. Maa-ameti soovitusel on mäeeraldise teenindusmaa määratud mööda katastriüksuse piiri ja Kõnnumaa maastikukaitsealaga kattuvate alade osas palume Keskkonnaameti kokkulepet, mida kaevandamise tegevustest seal teha võib ja mida mitte. Palume maastikukaitsealaga seonduvad piirangud lisada loa eritingimusteks. Taotletav mäeeraldis külgneb lõuna- ja idaservas vahetult ning selle teenindusmaa kattub kuni 149 m ulatuses II kategooria kaitsealuste liikide Podiceps auritius (sarvikpütt; KKR kood KLO9124760) ja Cygnus cygnus (laululuik; keskkonnaregistri kood KLO9124751) elupaikadega ning III kategooria kaitsealuste liikide Pluvialis apricaria (rüüt; KKR kood KLO9124757), Lanius collurio (punaselg-õgija; KKR kood KLO9124753), Lanius excubitor (hallõgija; keskkonnaregistri kood KLO9124754), Numenius arquate (suurkoovitaja; KKR kood KLO9124755), Tetrao tetrix (teder; KKR kood KLO9124761), Tringa glareola (mudatilder; KKR kood KLO9124764), Grus grus (sookurg; KKR kood KLO9124752), Circus aeruginosus (roo-loorkull; KKR kood KLO9124750), Turdus viscivorus (hoburästas; KKR kood KLO9124768), Tringa totanus (punajalg-tilder; KKR kood KLO9124767) ja Tringa nebularia (heletilder; KKR kood KLO9124766) elupaikadega. Maapinna abs kõrgus on mäeeraldise piires valdavalt 68 – 71 m vahemikus, ala põhjaserval ka alla 68 m. Praktiliselt kogu Keava mäeeraldise piires on taimestik eemaldatud. Vaid tootmisala loodeosas kasvab umbes 7 ha suurusel alal veel kanarbikku ja villpead. Kaitsealuseid taimeliike mäeeraldisel ei esine. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Keava turbamaardlal (maardla registrikaardi nr 113) on tehtud mitu geoloogilist uuringut. Olulisemad nendest on ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1980. a eeluuring (EGF 5192) ja Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuring (EGF 4971). OÜ Inseneribüroo STEIGER viis läbi Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu, mille tulemused on esitatud aruandes „Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)“ (töö nr 19/2723, EGF 9365). Eesti maastikulise jaotuse kohaselt paikneb Keava turbamaardla Kõrvemaa ja Harju lavamaa piiril. Maapinna abs kõrgus on mäeeraldisel valdavalt 67 – 70 m vahemikus, sellest kagu pool rabas 72 – 73 m. Turbatootmisalast vahetult lääne pool on kirde-edelasuunaline mandrijää servamoodustiste ahelik (nn Keava mäed), mille kõrgemate osade abs kõrgus on üle 80 m. Vaadeldavas piirkonnas avanevad Llandovery ladestiku Raikküla lademe (S1rk) lubjakivid. Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (gIII) kihi paksus on Keava turbatootmisala ümbruses lähimate puurkaevude (nr 9241, 9249, 9612 keskkonnaregistris) andmeil 1,5 – 3 m. Moreeni katab liustikujõetekkeline liiv ja saviliiv veeristega (fIII), mille kihi paksus ulatub oosides 10 – 15 meetrini. Soosetete (bIV) kihi keskmine paksus Keava turbatootmisala mäeeraldisel on 2,7 m, suurim paksus 4,5 m mäeeraldise idaosas. Turba lamam paikneb valdavalt 65,5 – 67 m abs kõrguste vahemikus. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on kuivendusega alandatud keskmiselt 1 m maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Uuringute andmeil on turba filtratsioonikoefitsient lasundis suurusjärgus alla 1,0 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas võib see olla mõnevõrra suurem. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Liustikusetete veekiht on seotud väikese veeandvusega savikates setetes esinevate kruu- sarikkamate läätsedega. Veetase paikneb 1,5 – 5 m sügavusel maapinnast. Kaevude veeandvus on väike, tavaliselt 0,01 – 0,14 l/s. Väikese veeandvusega on ka liustikujõesetete veekiht. Sellest toituvate kaevude deebitid on 0,04 – 0,40 l/s, vesi keemiliselt tüübilt hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineralisatsiooniga 0,3 – 0,6 g/l. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Raikküla lademe lubja- ja dolokividega. Olenevalt lõhelisusest on kompleksi kivimite filtratsioonikoefitsient väga erinev, ulatudes 1 – 40 m/ööp kuni 25 m/ööp. Lähimate puurkaevude erideebitid on keskkonnaregistri andmeil 1,2 – 8,0 l/s × m. Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineralisatsiooniga 0,5 – 0,6 g/l. Puurkaevude veetase on 1,5 – 10 m maapinnast. Turbalasundi keskmine paksus Keava turbatootmisala piires on 2,7 m, suurim paksus mäeeraldise ida- ja põhjaosas üle 4 meetri. Tegemist on märe-alltüüpi raba- ja siirdesoolasundiga. Väikese lagunemisastmega raba- ja siirdesooturbad (sfagnumiturvas, villpea-sfagnumiturvas) moodustavad üle poole lasundi kogupaksusest. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste Keava mäeeraldisel on 15%. Peamiselt madalsooturvastest (puu- rohuturvas, sfagnumi-rohuturvas) koosneva hästilagunenud turba kihi paksus lasundi allosas on paarikümnest sentimeetrist 3 meetrini (keskmine paksus 1,5 m). Lagunemisaste on ka selles kihis suhteliselt väike, keskmiselt 23%. Tabel 3.1 Keava turbatootmisala mäeeraldise turba keskmised kvaliteedinäitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Varu jaotus Looduslik Tuhasus, Lagunemisaste niiskus, % % kuivainest % Von Post Vähelagunenud turvas 90,46 2,24 15 H3 Hästilagunenud turvas 88,15 4,39 23 H3 Keava mäeeraldise turba raskemetallide sisaldust uuriti Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuringu käigus. Nimetatud uuringu andmeil on raskemetallide sisaldus seal väike (tabel 3.2). Ka teatmik „Kahjulikud elemendid Eesti turbas“ kinnitab, et Keava maardla turbas on raskemetalle väikeses koguses. Teatmikus ei ole antud sisaldust eraldi vähe- ja hästilagunenud turbas, vaid ainult lasundis tervikuna. Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Keava turbatootmisala lasundis Sisaldus kuivaines, mg/kg Eesti Geoloogikeskus 1995 Cd Cu Mn Sr Zn Pb U Th Vähelagunenud turvas 0,007 0,76 6,00 8,76 2,74 0,42 <0,03 <0,03 Hästilagunenud turvas 0,024 2,88 40,92 25,27 3,04 1,54 0,22 0.35 Orru ja Orru, 2003 0,009 1,0 10,4 14,1 2,8 0,6 0,11 0,14 Ka kütteväärtuse määramiseks võeti Keava mäeeraldiselt proove Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a uuringu käigus. Kahest uuringupunktist võetud 4 turbaproovist AS-i Viru Geoloogia laboratooriumis tehtud katsete andmeil oli keskmine kütteväärtus õhkkuivale turbale ümberarvutatult vähelagunenud turbal 2658 kcal/kg ehk 3,09 MWh/t ning hästilagunenud turbal 2764 kcal/kg ehk 3,21 MWh/t. Seisuga 30.09.2021 on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru Keava turbatootmisala mäeeraldise plokis 2 aT 281,5 tuh t ja plokis 10 aT 3 tuh t. Seega on ploki 2 aT hästilagunenud turba energiasisaldus 904 GWh ja ploki 10 aT energiasisaldus 10 GWh. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Keava turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 142,24 ha, sh mäeeraldis pindalaga 112,2 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Keava turbamaardla maavara plokke 1 aT, 9 aT (vähelagunenud turvas) ning 2 aT, 10 aT (hästilagunenud turvas) ja osaliselt plokke 3 aT (vähelagunenud turvas) ning 4 aT (hästilagunenud turvas). Plokkidest 3 ja 4 aT on taotletava Keava turbatootmisala mäeeraldisega hõlmatud 1,55 ha, seega jääb mäeeraldise piiridest välja plokk 3 aT 26,07 ha ulatuses (mahuga ~25 tuh t) ning plokk 4 aT 39,04 ha ulatuses (mahuga ~65 tuh t). Plokid on taotletava mäeeraldisega hõlmatud osaliselt, kuna varasema kaevandaja poolt on hetkel kehtiva mäeeraldise piirist vahetult väljapoole jääv ala välja ehitatud ning on võimalik, et sealt on ka turvast kaevandatud. Taotletava mäeeraldisega hõlmatud plokkide 3 aT ja 4 aT varu kogused on toodud tabelis 4.1. Varu kogused on arvutatud arvestades plokkide keskmisi paksusi. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, sest turbalasundi lamamile tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht, mis sõltub korrastamise suunast. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune jääkkiht. Taotletava maavaravaru kadu 0,2 m paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (112,2 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsent (0,180) = jääkkihi maht (40 tuh t). Tabel 4.1. Taotletav maavara kogus Keava turbatootmisalal (seisuga 30.09.2023. a) Pindala, Aktiivne Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara ha tarbevaru, tuh t tuh t varu, tuh t 1 aT Vähelagunenud turvas 108,59 179 0 179 2 aT Hästilagunenud turvas 108,59 281,5 38 243,5 3 aT Vähelagunenud turvas 1,55 6 0 6 4 aT Hästilagunenud turvas 1,55 3 1 2 9 aT Vähelagunenud turvas 2,06 4 0 4 10 aT Hästilagunenud turvas 2,06 3 1 2 Hästilagunenud turvas 287,5 40 247,5 Vähelagunenud turvas 189 0 189 Keava turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletav mäeeraldis on suures osas töös olev tootmisala, mistõttu on sugekiht ja kännud eelnevalt juba suuresti eemaldatud ning rajatud on kuivendussüsteem ja väljaveoteed. Ettevalmistustööde käigus eemaldatud ja edaspidi vajadusel eemaldatav sugekiht kasutatakse ära tootmisala ettevalmistöödel, kasutades seda planeeritavate teenindusteede muldes turbalasundi kuivendamisjärgse vajumise kompenseerimiseks, aunapõhjade tihendamiseks ja vajadusel tootmisväljakute tasandamisel. Tootmisalalt eemaldatud ja eemaldatavad kännud kasutatakse samuti rajatiste või muu vajaliku taristu rajamiseks või antakse edasi küttematerjalina. Senise Eesti turbatootjate praktika kohaselt ei ole sugekihti ladustatud mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Kogu eemaldatud materjal (sh kännud) on leidnud kasutust vajaliku taristu ja muude rajatiste ehitamisel, seega pole need käsitletavad jäätmena. Viljakat mulda taotletava mäeeraldise piirides ei leidu. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ning freesitava kihi omadustest. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 – 3 pööramistsükli järel väljaku otsa. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodesse ning väljavedu ekspordiks läbi kaubasadamate või pakketsehhi. Lähipiirkonna kliendid saavad osta turvast kohapealt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Keava turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse kahe väljalasu kaudu põhja suunas Raja kraavi ning mäeeraldise lõunaosast ühe väljalasuga väikese koguses lääne suunas Keava peakraavi. Vee erikasutusloa L.VV/328688 kohaselt on Raja kraavi ja Keava peakraavi suunatavad veekogused vastavalt kuni 273 tuh m3 ja kuni 39 tuh m3 aastas. Viimase geoloogilise uuringu raames kraavidel tehtud veetasemete mõõtmise andmeil saab turbalasundi mäeeraldise põhjaosas isevoolselt kuivendada ligikaudu abs kõrguseni 66 m, keskosas 66,5 m. Keava tootmisala lõunapoolseid väljakuid on vett Keava peakraavi suunates võimalik kuivendada 68,5 m tasemeni. Kui kuivendussüsteem rekonstrueerida nii, et ka sealt oleks võimalik vett jälle suunata Raja kraavi kaudu põhja suunas, oleks isevoolse kuivenduse tase mäeeraldise lõunaosas ligikaudu 67 m. Kuivendamata jääb mäeeraldise põhjaosas ligikaudu 0,5 m ning kesk- ja lõunaosas 1 m paksune turbakiht. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keava turbatootmisalal turba kaevandamise keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Keava turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-066), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga nr 6-3/16/546-9. Läbi viidud KMH tulemustest lähtuvalt kaasnevad maavara kaevandamisega pinnasele alati otsesed mõjud, kuid arvestades seda, et taotletaval turbatootmisalal ja selle lähikonnas on negatiivsed mõjutused juba avaldunud, võib tegevuse jätkamisel tekkivat täiendavat mõju pinnasele lugeda suhteliselt väheoluliseks. Arvestada tuleb aruandes väljapakutud leevendusmeetmetega. OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2023. a koostanud eksperthinnangu “Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale” (töö nr 23/4280). Turba tootmine avaldab mõju nii maastikule, pinnaveele kui ka looduskeskkonnale. Samuti tuleb arvestada võimalike keskkonnaavariidega. Keava turbatootmisalal on tegevus toimunud juba aastakümneid ning kasutatakse traditsioonilist kuivendamis- ja turbatootmistehnoloogiat, millele arvestatavaid alternatiive pole. Arendaja kasutab antud tehnoloogia ja tingimuste juures parimat võimalikku tehnikat ning enamus võimalikke leevendusmeetmeid on ka juba rakendatud. Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 99,9 – 110 Pööramine 96,4 – 103 Vaalutamine 100 Kogumine HAKU meetodil 110 Freesturba pneumaatiline kogumine 104,6 – 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine 104,1 Pinna profileerimine 117 Laadimine 107 Tabeli 6.1 alusel põhjustab turbatootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8𝑑𝐵 Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui turbatootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, summeeruvad nende tekitatavad müratasemed seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1. Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB Müraallikate erinevus, dB Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Toome näiteks, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ~1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = ~70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.2 ja joonisel 6.2. Tabel 6.2 Müratasemed allikatest erinevatel kaugustel Kaugus r, m 0 100 200 300 400 Müratase LpA, dB 117,0 69,0 63,0 59,5 57,0 (üks masin, LwA = 117 dB) Joonis 6.2 Müratasemed allikatest erinevatel kaugustel Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähimad majapidamised paiknevad Keava turbatootmisalale ~400 m kaugusel. Arvutuslik turbatootmise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb turbatootmisala äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 57 dB, mis jääb kehtiva II kategooria segaalas kehtiva päevase piirtaseme piiridesse. Turbatootmisala piirneb rabaga, mis on absorbeeruv pinnas ja takistab mõningal määral müralevikut. Samuti summutab müralevikut tootmisala ümbritsev kõrghaljastus. Põhiliselt jääb müra kaevandamisala territooriumi piiridesse. Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et turbatootmise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses olevatele elanikele. Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“, mille on Keskkonnaamet kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud koostatud hindamismetoodikast ning arvutuskäik on lisatud taotlusele Exceli tabelina. Keava turbatootmisalal lasub vähelagunenud turvas (kaevandatav varu ~189 tuh t) ning hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~248 tuh t), erikaaluga 0,144 ja 0,180 t/m3 vastavalt. Tootmisala maksimaalne lubatud aastane kaevandamismäär on 10 tuh t ning tootmisel on kasutusel vaid vaakumkogujad, mis on varustatud tsüklonitega. Keskmiseks tootmisefektiivsuseks on arvestatud 750 m3/ha. Tsükloni efektiivsuseks on arvestatud 70% ning keskmiseks tuule kiiruseks vastavalt Keskkonnaagentuuri andmetele 2,6 m/s. Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 6.3. Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad tolmu levikut turba transportimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta. Tabel 6.3 Keava turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused TURBATOOTMINE ARVUTUSKÄIK Aastane töödeldav Protsess Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a kogus, m3/a Freesimine 60 823 0,00306 0,186 Pööramine 60 823 0,00551 0,33 Vallitamine 0 0,00184 0,000 Vaakum-kogumine 60 823 0,00343 0,208 Mehaaniline 0 0,01000 0,000 kogumine Aunatamine 60 823 0,00631 0,189 Laadimine 60 823 0,00404 0,121 Kokku 1,040 Eelnevalt toodud arvutuslikud heitkogused tekivad tervikuna kogu aktiivse tootmisala piires. Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt (0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata tootmisala piiridest. Arvutuskäigust tulenevalt ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine on vajalik. Lähtuvalt Keskkonnaameti 08.04.2025 kirjast nr 12-1/25/5876-2 on loa pikendamise menetluse kiirendamiseks võimalik edasi liikuda ka loa osalise andmisega. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Leevendavad meetmed Kavandatav tegevus tõenäoliselt ei põhjusta negatiivset mõju Kõnnumaa loodusalal kaitstavatele kooslustele. Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele mõjuraadiuses esinevatele linnuliikidele võib aga esineda vähene negatiivne mõju pesitsushäiringute põhjustamise läbi. Sellest tulenevalt peab leevendava meetmena ajastama turbatootmisala Natura ala poolsesse perimeetrisse jäävate kraavide hooldustööd perioodile august-märts, mil ei ole lindude pesitsusaeg. Sellise toimimisviisiga välditakse pesitsushäiringuid ja maas pesitsevate lindude võimalike pesade hävimist. Kuna Keava turbatootmisalal on veel võimalik kuivenduskraavi osaliselt süvendada, on kraavide süvendamise mõju käsitletud koostatud eksperthinnangus. Kraav K-1 on täna suuremas osas piisavalt sügav tootmisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib osutuda vajalikuks kraavi lõigu 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine, millel puudub eeldatavalt suur lisamõju. Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 – 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja. Kraav K-2 on suuremas osas süvendatud lamamist sügavamale ning on piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks siiski tekkima, tuleb süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja. Kraavide K-1 ja K-2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. Settetiikide asemel kasutatakse Keava turbatootmisalal heljumi väljasetitamiseks vastavalt rajatud laiu kraave. Need on projekteeritud nii, et vee voolukiirus püsib madalana ning enne eesvoolu jõudmist läbib vesi piisavalt pika maa, et heljum jõuaks välja settida. Puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Samuti tuleb arvestada võimalike keskkonnaavariidega. Valmisolekuks tulekahju korral on Keava turbatootmisalale rajatud kaks tuletõrjetiiki. Masinate evakueerimiseks on teedevõrk rajatud ringliikluse skeemi kohaselt. Rakendades käesolevas peatükis väljapakutud leevendusmeetmeid, saab nii empiirikale kui ka täiendavalt antud hinnangutele tuginedes väljapakutud negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid pidada efektiivseks. Efektiivsus väljendub eelkõige selles, et selle rakendamisel puudub oluline mõju tegevuspaika ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnaseire ja auditeerimise vajalikkus Keskkonnamõju hindamisel ja eksperthinnangu koostamisel selgus, et taotletav tegevus tõenäoliselt ei avalda keskkonnale olulist negatiivset mõju, kui rakendada ette nähtud leevendavaid meetmeid. Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida turbatootmisaladelt ärajuhitava vee kvaliteeti ning täita tuleohutuse ja keskkonnaavariide vältimiseks loodud nõudeid. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist). Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul). Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi). Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet, heljumi, üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha. Muud plaanilist seiret paralleelselt taotletava tegevusega lisaks eeltoodule ei ole vaja läbi viia. 7. Kaevandatud maa korrastamine Lähtuvalt KMH-st on asjakohaseim pärast kaevandustegevuse lõppemist näha ette ala korrastamine vastava korrastusprojektiga ning selle raames näha ette tingimused soo taastamiseks (kraavide korrektne sulgemine jms). Selline tegevus võimaldaks elupaigatüüpide seisundi parandamist ning tulevikus nende pindala võimalikku suurenemist. Sooks taastamist soodustab ka ala veerežiim. Kuna praegu kehtival loal pole korrastamise suunda märgitud, siis palume käesoleva taotlusega muuta korrastamise suunaks soo taastamine. Arvestades asjaoluga, et üldjuhul ammendatakse turbatootmisalad rohkem kui 30 aastaga võib tekkida vajadus muuta ala korrastamise suunda lähtuvalt tekkinud olukorrale ning praktika muutumisest turbaalade korrastamise osas. Täpsemad korrastamistingimused väljastab Keskkonnaamet vastava arendaja avalduse alusel. Korrastamistingimuste taotlemisega on soovitav alustada vähemalt 4 aastat enne kaevandamistööde lõppu. Lähtuvalt praktikast kulub ammendatud turbatootmisala korrastamiseks 2 – 3 aastat. Kaevandatud maa korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e posti aadressile. Taotleja: Kristjan Kuuse / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Rapla Turvas Juhatuse liige Taotluse koostas 09.11.2023. a ning taotlust täiendas 09.04.2025. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  66.67 67.36 67.79 Loorentsi 67.05 67.01 66.97 29202:003:1453 65,40 67.08 67.07 17.10.2019 67 67.73 67.11 67.22 Raja 66.90 67.01 68.06 69.41 6 8 Oja 4' 67.33 66.80 5' 67.21 29201:003:0413 66.97 67.08 29202:003:0001 67 67 67.91 67.16 67.08 67.06 Jõetaguse 3' 67.11 67 66.99 29201:003:0300 69 67.23 Vahastu68.12 metskond 100 67.76 67 67.25 65,85 68.30 29202:003:0390 17.10.2019 67.44 67.00 66.62 67.37 67.27 69 67.53 67.32 67.49 69.67 69.18 68.12 66.66 67.44 2' 77. 67.41 67.62 67.35 67.56 73 1 3 6 66 2 67.49 67.17 7 67.86 1-1 67.79 67.71 67.46 67.54 68.34 67,66 67.46 5 68.81 74 1' Vahastu metskond 68.52 253 67.81 1-2 4 68.42 67.51 6' 67.35 67.40 29202:003:0047 68.97 0,5 67.74 68 1,5 67,31 1-3 68 80 73.95 67.72 2-1 68.79 I 66,85 .34 69.21 68.83 68,04 67.88 0,2 68 6 536 000 69.15 68.80 6 70 67.53 65,59 1,3 - 67.94 67.52 68.40 - 2-2 17.10.2019 67.01 1-4 68.52 66,99 68.92 68.07 68,31 66,00 67.49 1,0 66.92 75 0,7 68.09 17.10.2019 67,16 67.65 74 67.47 17.10.2019 2-3 77 14 68.16 66.85 N 69. 67.58 0,9 67,76 66.89 67 68.43 0,4 69 66.96 1,9 2-4 71 67.82 66.90 68.87 1,2 68.10 69.79 67.83 0,5 67.85 67,22 68.98 69.10 67.99 69.18 1,6 67.03 Plokk 4 aT 68.40 0,3 66.98 2-5 67.72 67.70 69.29 41 69.26 1,4 66.99 68.73 . 68.19 67,19 78 69.37 68.19 76 76 68.22 67.90 Plokk 5 aR 69.01 3-1 68.50 65,86 17.10.2019 0,5 I ' 74 66.93 68,22 69. 78.53 1,6 66.84 Plokk 3 aT 6 7 Plokk 9 6 aR 66.69 6 77 69.60 68.68 67.87 67.96 67.92 - 68.59 3-2 66.75 68.94 Plokk 4 aT 77. 70.23 0,8 68.30 69,24 67.87 68.28 69.00 27 70.46 60 8 68.75 68.67 69.27 6 6 8 Plokk 8 pR Kaardileht nr 632 Türi 80 67.66 Plokk 3 aT 68.92 2,25 3-3 77 66.91 68.27 69.30 3,0 70.12 70,39 66.80 7' 73 68.93 66.65 Plokk 4 aT 69.19 26 69.42 68.91 2,8 69.24 3-4 69.15 67.84 68.28 67.79 68.01 75.83 70.35 70.97 68,03 68.29 80 4,4 3-5 7 8' . 69.16 60 75 67.11 74 68.97 2,0 68.65 82 73.53 69.52 70.83 66.86 67,31 67.25 70. 70.91 67.96 68.35 70 2,3 5 69.82 68.27 68.47 3-7 7 69.57 70.55 0,2 3-6 67.82 68.48 8 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 4-1 68.86 67,73 3-9 I I 68 1,8 67.30 67,38 67 69.02 70.66 69.88 68,72 68.28 67.99 67,77 piiripunktide koordinaadid koordinaadid ee 67.51 76.30 67.99 67.55 67.99 1,1 9' 72 69.82 68.10 3-8 eda t 0,5 4-2 69.33 68.02 Keava turbatootmisala 67.18 - 2,0 1,0 67,66 73 0,9 68.80 69,57 1,6 67.61 67.57 69.15 69.02 68.87 68.71 29202:003:0550 67.70 67.35 67.63 2,2 68.86 Nr X Y Nr X Y 78 67.98 7 1,0 79 70.11 68.19 4-3 68.79 Hõr 2 68.56 67,060,4 68.48 67.54 3-10 1 6 536 007,05 555 106,98 1' 6 536 018,62 555 079,49 90 25 17.10.2019 0,9 68.36 68,42 69.87 Plokk 1 aT 1,9 70. 66.71 69.01 67.69 67.66 67.87 67,69 4-4 66.70 67.78 67.98 2 6 535 963,81 555 311,81 20120 Keava- 68.90 68.64 68.97 2' 6 535 975,00 555 312,07 69.09 0,6 68,34 Plokk 2 aT 68.87 1,0 69 6 535 500 70.12 3 6 536 066,28 555 338,07 78 3,3 3' 6 536 162,76 555 356,24 79. 69.23 67.91 67.99 67.94 2,0 0,8 4-5 68.56 57 68.14 68.76 68.22 7 69.55 68.98 68.53 70.37 67.20 68.11 0 4' 6 536 230,53 555 513,55 4 6 536 006,29 555 623,38 24 25' 70.47 68.39 2,8 67,09 69.22 68.52 70 69.22 6 68.95 69.22 9 69.09 4-6 70.32 70.63 5' 6 536 298,96 555 671,78 5 6 536 029,13 555 648,48 69.53 75.78 5-1 68.54 0,1 68.96 70.87 71 68.20 68.34 69,46 6 6 535 970,89 555 933,10 67,07 69,05 68.76 69.25 7 67.44 1,8 68.54 69.74 6' 6 536 042,82 556 011,09 0. 43 17.10.2019 Ep-1 68 67.23 6 70.00 5-2 3,75 69.40 4-8 69.96 7' 6 535 704,02 555 942,23 7 6 535 655,71 555 871,20 6 70 69.56 71.34 . 25 69.30 69,93 0,3 68,1269.30 68.89 3,9 69 Plokk 9 aT 23 70,14 64 6 67.88 1,0 68.29 9. 40 69.30 4-9 8' 6 535 670,81 556 447,24 8 6 535 613,10 556 400,01 71. 69.31 69.61 1,4 67.69 - 5-3 70.72 69.67 70,44 71.56 3,1 9 6 535 302,63 556 319,89 Plokk 10 aT 67.30 2,0 1,2 68.75 70,73 69.49 68.80 68.55 68.30 69. 05 69.75 4-7 70.47 70.50 4,5 70.56 71.58 71.58 9' 6 535 618,33 556 434,15 70 67.72 67.65 69. 81 68.88 5-4 68.40 69.69 70,06 2,2 I I' 10' 6 535 281,42 556 349,87 10 6 535 320,44 556 109,50 73 2,1 66 68,70 67 4,2 68.58 67.35 68.55 68,64 69.24 24' 70.39 67.75 68.83 68.32 4,6 69.97 71.49 70.38 5-5 69.13 69.60 17.10.2019 2,1 71.88 11' 6 535 136,67 556 082,70 11 6 535 171,03 556 077,53 69.51 23' 71.36 70.40 67.92 0,5 68.76 68.58 68,65 70.09 4,5 10' 71.81 12' 6 535 067,78 555 761,49 12 6 535 194,78 555 776,37 II Ep-2 I 70,57 67.59 3,3 68.42 69.62 10 71.83 71 68.73 69.96 70.85 66,44 71.94 6-1 67.95 1,7 17.10.2019 13' 6 535 121,27 555 486,35 13 6 535 082,23 555 751,37 20'21'22' 68,68 67.71 68.10 70.09 71.53 69.47 69.14 68.98 2,8 70.18 5-6 5-7 9 30 2,5 68.93 70,65 71.66 72.29 14' 6 534 677,34 555 390,32 14 6 535 137,39 555 490,51 71. 70.10 67.77 68.60 70.28 68.71 69.68 6-2 68.81 70.84 71,22 72.16 72 71.83 3074 3,1 0,5 71.02 68.04 15' 6 534 769,79 554 963,20 15 6 535 142,36 555 460,56 19' 69.73 70.33 1,8 67.77 68,00 70.25 71.47 70.70 69.36 2,8 2,5 72.32 68.07 69.26 4,2 16 6 534 998,53 555 428,61 69.92 70.00 68.61 0,5 68.27 69.07 72.31 4,8 16' 6 535 063,00 555 029,19 69.83 69.96 12 66 72.30 68.39 70.58 70.11 68.80 2,0 6-3 6-4 69.57 72.01 69 68.25 72 72.51 72.56 17' 6 535 116,00 554 825,33 17 6 534 697,44 555 365,11 . 82 7-1 69,85 70,05 18' 70.03 70,76 68.78 71.14 72.63 11 18 6 534 756,17 555 065,59 69.63 68.60 6-5 72.85 72.59 18' 6 535 130,01 554 763,31 67,79 70.02 68.74 1,8 71.61 1,8 70,29 72.80 Plokk 3 aT 17.10.2019 2,0 4,0 4,5 19' 6 535 159,31 554 767,90 19 6 534 789,77 554 989,01 69.94 71.44 11' Plokk 4 aT 1451 69.36 69.63 3,0 72. 2 15 72.83 1,9 I I 73.05 20' 6 535 184,65 554 774,63 20 6 535 089,40 555 047,21 17' 22 21 67,80 6 70.26 14 I ' 72.98 72.30 70 72. 06 73 4,3 73 17.10.2019 72.97 71 71.27 21 6 535 107,84 554 957,96 16' 20 73.31 71.31 72.40 21' 6 535 206,47 554 779,22 003: 72. 08 69.44 73.24 69.63 69.63 73.25 73.27 7 7-5 7-2 69.64 1. 57 71,08 13 12' 22' 6 535 215,42 554 781,09 22 6 535 120,81 554 886,13 69,50 7-3 13' 29202: 69.62 6 535 000 69,10 0 250 500 m 23 6 535 349,75 554 942,83 69.59 1,7 73.59 73.29 23' 6 535 198,20 554 853,21 1,6 73.86 3,3 68.96 70.21 4,3 24' 6 535 197,38 554 856,58 24 6 535 414,78 554 970,87 555 000 555 500 556 000 71.86 73.69 72.08 0,9 7-4 68.76 74 69.45 69.05 69.52 72.13 2,8 69,37 72.06 69.75 Plokk 7 pR 25' 6 535 455,49 554 972,51 25 6 535 450,30 554 988,99 74 72.88 73.47 68.90 1,5 26 6 535 694,27 555 035,34 68.73 4,0 16 Plokk 8 pR 14 .82 70.63 69.52 Pindala 142,24 ha 27 6 535 729,32 555 052,87 41 3: 70 68.83 73.41 72.32 73.58 Vahastu metskond 37 71 69.45 69.01 7 70.21 8-5 72.20 29202:003:0400 2 69.09 7 71.08 70,43 74.04 Pindala 112,2 ha 00 69.32 0 73 68.89 73.95 2: 8-1 15' 69.02 1,8 29 .34 20 70,43 8-2 73.08 73.77 71 68.99 69.47 4,5 69,85 69.28 Plokk 3 aT 72.22 1,7 69.79 8-3 72.04 3,3 1,5 69.51 69,26 71 69.50 Plokk 4 aT 72.70 3,0 8-4 73.98 72 73 19 1,5 70,77 72.96 73.94 73.19 3,5 72 18 73 72 72.65 74 72.53 72.36 1,8 72.52 72.61 4,7 72.85 71.25 73.11 73.63 74.17 14' 17 Märkused: 73.46 73.50 73.86 73.38 73.58 73.41 4-8 Sondeerimispunkti number 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 70,14 Maapinna abs. kõrgus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3,1 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 4,5 Turbalasundi kogupaksus, m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); Ep-2 Ekstrapoleerimispunkt - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Turba proovivõtupunkt - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); ja piiripunkti number - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kalda piiranguvöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Keava turbatootmisala Kõnnumaa maastikukaitseala 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keava turbatootmisala Mäeeraldise plaan I I' Geoloogilise läbilõike joon Kehtna vald, Rapla maakond II ja III kategooria kaitsealused liigid 67 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 6 Lamami samakõrgusjoon, m Rapla Turvas OÜ Teekaitsevöönd 67,79 Tallinna mnt 22, 79512 Rapla 17.10.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' W E W E skond 100 m m m m Vahastu metskond 37 0390 70 70 72 72 29202:003:0400 skond 100 Tee 003: 0390 Tee u m et 29202: 003: Keava turbatootmisala Plokk 7 pR u m et 69 69 71 71 Vahast 29202:003:0550 29202: Plokk 3 aT Plokk 3 aT Vahast Plokk 5 aR 68 68 70 4-6 70 Keava turbatootmisala Plokk 1 aT 29202:003:0550 Plokk 3 aT 291 292 67 67 69 69 293 Plokk 4 aT Plokk 2 aT 294 295 Plokk 1 aT 296 66 66 68 68 297 298 Plokk 4 aT 299 300 65 Plokk 4 aT 65 67 67 Plokk 6 aR 301 302 Plokk 2 aT 303 Piketi nr 2-1 2-2 2-3 2-4 2-5 304 66 66 Maapinna abs kõrgus, m 68,04 68,31 67,76 67,22 67,19 305 306 Lamami abs kõrgus, m 67,34 66,41 66,16 65,82 65,59 Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,90 1,60 1,40 1,60 65 Plokk 8 pR 65 Vähelag. turbakihi paksus, m 0,90 0,50 0,30 0,50 Vahekaugused, m 192 193 192 214 64 64 Piketi nr 4-1 4-2 4-3 4-4 4-5 4-6 4-8 4-9 Maapinna abs kõrgus, m 68,72 69,56 68,42 68,34 67,09 69,46 70,14 70,44 Läbilõige III-III' Lamami abs kõrgus, m 67,82 68,67 65,12 65,54 65,29 65,56 65,64 66,24 W E Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,90 3,30 2,80 1,80 3,90 4,50 4,20 m m Vahastu metskond 37 Vähelag. turbakihi paksus, m 0,50 0,40 0,60 0,80 0,10 3,75 3,10 2,20 74 74 skond 100 29202:003:0400 Vahekaugused, m 187 201 193 198 178 238 92 003:0390 u m et 73 73 29202: Plokk 7 pR Botaaniline Botaaniline Botaaniline Vahast läbilõige läbilõige läbilõige okk 3 aT 3-2 4-6 6-2 72 72 okk 5 aR (M 1:25) (M 1:25) (M 1:25) Keava turbatootmisala Tee 29202:003:0550 Plokk 3 aT 0,00 0,00 0,00 279 l.13% t.2,55% r.sfagnumi 291 l.22% t.4,17% r.sfagnumi 271 l.25% t.1,66% r.villpea-sfagnumi Pl 71 71 0,25 0,25 0,25 Pl 280 l.16% t.1,61% ss.sfagnumi 292 l.14% t.1,75% r.sfagnumi 272 l.13% t.2,27% r.sfagnumi 0,50 0,50 0,50 281 l.13% t.1,02% ss.sfagnumi 293 l.14% t.1,99% r.sfagnumi 273 l.26% t.2,23% r.villpea-sfagnumi 70 Plokk 9 aT 70 0,75 0,75 0,75 282 l.13% t.0,89% ss.sfagnumi 294 l.11% t.1,00% r.sfagnumi 274 l.25% t.3,15% r.villpea-sfagnumi 1,00 1,00 1,00 283 l.15% t.1,46% ss.sfagnumi 295 l.14% t.1,37% r.sfagnumi 275 l.25% t.3,11% ss.rohu 69 Plokk 1 aT 69 1,25 1,25 1,25 284 l.12% t.1,30% ss.sfagnumi 296 l.15% t.1,18% r.sfagnumi 276 l.17% t.3,36% ms.sfagnumi-rohu 6-2 1,50 1,50 1,50 285 l.13% t.1,63% ss.sfagnumi 297 l.11% t.1,12% r.sfagnumi 277 l.18% t.3,45% ms.sfagnumi-rohu 68 68 1,75 1,75 1,75 271 286 l.13% t.1,86% ss.sfagnumi 298 l.10% t.1,58% r.sfagnumi 278 l.18% t.3,80% ms.sfagnumi-pilliroo 272 2,00 2,00 2,00 273 287 l.17% t.2,48% ss.puu-sfagnumi 299 l.11% t.1,35% r.sfagnumi 274 okk 6 aR 67 Plokk 2 aT 67 2,25 2,25 okk 4 aT 275 okk 10 aT 288 l.23% t.4,53% ms.puu-rohu 300 l.15% t.2,50% r.sfagnumi 276 2,50 2,50 277 Maapinna kontuur 289 l.31% t.5,35% ms.puu-rohu 301 l.15% t.2,58% r.sfagnumi 278 L<25% Pl 66 66 2,75 2,75 Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir L>25% Pl 290 l.23% t.6,33% ms.tarna 302 l.19% t.3,52% r.sfagnumi Turbalasundi lamam Pl 3,00 3,00 Plokk 4 aT 150 Proovi number 303 l.15% t.4,13% r.sfagnumi 65 65 3,25 l.20% Lagunemise aste, % Plokk 8 pR 304 l.16% t.5,49% r.sfagnumi t.2,00% Tuhasus, % 3,50 Piketi nr Ep-2 6-1 6-2 6-3 6-4 6-5 305 l.21% t.5,69% ss.sfagnumi r. Rabaturvas 3,75 Maapinna abs kõrgus, m 70,57 68,68 68,00 69,85 70,05 70,29 306 l.20% t.8,60% ms.pilliroo-sfagnumi ss. Siirdesooturvas 3,90 Lamami abs kõrgus, m 67,47 66,88 66,00 65,85 65,55 65,99 ms. Madalsooturvas Turbalasundi kogupaksus, m 3,1 1,80 2,00 4,00 4,50 4,30 Märkused: Vähelag. turbakihi paksus, m 2,5 0,50 0,50 1,80 1,80 1,90 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vahekaugused, m 65 183 209 206 190 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 6-2 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). Mäeeraldise teenindusmaa piir Proovivõtupunkt 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Liivsavi / saviliiv / moreen Mäeeraldise piir 275 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Vähelagunenud turvas Liiv Keava turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked Keava turbatootmisala Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... III-III' 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0 250 500 m Uuringuaegne veetase Hästilagunenud turvas Savi Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Rapla Turvas OÜ Eeldatav veetase maavara ammendamisel Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist) Mõõtkava [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  66.67 67.36 67.79 Loorentsi 67.05 67.01 66.97 29202:003:1453 65,40 67.08 67.07 17.10.2019 67 67.73 67.11 67.22 Raja 66.90 67.01 68.06 69.41 6 8 Oja 4' 67.33 5' 29201:003:0413 66.97 67.08 29202:003:0001 67 67 67.91 67.16 67.08 Jõetaguse 3' 67 29201:003:0300 69 Vahastu68.12 metskond 100 67.76 67 67.25 65,85 68.30 29202:003:0390 17.10.2019 66.62 69 67.53 67.32 69.67 69.18 68.12 66.66 2' 77. 67.35 73 1 3 6 66 2 67.17 7 67.86 1-1 67.46 68.34 67,66 5 74 1' Vahastu metskond 68.52 253 1-2 4 6' 67.35 67.40 29202:003:0047 68.97 0,5 68 1,5 67,31 1-3 68 80 73.95 2-1 66,85 .34 69.21 68,04 0,2 68 6 536 000 69.15 6 70 1,3 - 67.94 67.52 68.40 - 2-2 66,5 1-4 68.52 66,99 68,31 1,0 75 0,7 67,16 67.65 74 67.47 17.10.2019 2-3 77 0,9 67,76 N 67 68.43 0,4 69 1,9 2-4 71 65,5 1,2 68.10 69.79 0,5 67,22 69.10 67,5 1,6 Plokk 4 aT 0,3 2-5 67.72 67.70 41 1,4 68.73 . 67,19 78 68.19 76 76 66,5 67.90 Plokk 5 aR 69.01 3-1 65,8 0,5 78.53 68,22 1,6 Plokk 3 aT 6 7 Plokk 9 6 aR 6 77 67.87 67.92 - 3-2 68.94 Plokk 4 aT 77. 0,8 69,24 67.87 68.28 69.00 27 60 8 6 6 8 Plokk 8 pR Kaardileht nr 632 Türi 80 65,4 Plokk 3 aT 68.92 2,25 3-3 77 67,5 3,0 66,5 70,39 7' 73 Plokk 4 aT 69.19 26 2,8 3-4 67.84 68.28 67.79 68.01 75.83 68,03 68.29 80 4,4 3-5 7 8' .60 75 65,2 74 2,0 73.53 67,31 68.35 70 2,3 5 3-7 7 69.57 67,5 0,2 3-6 8 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 4-1 67,73 3-9 68 66,5 1,8 67,38 67 65,9 68,72 67,77 piiripunktide koordinaadid koordinaadid ee 76.30 1,1 9' 72 3-8 eda t 0,5 4-2 Keava turbatootmisala - 2,0 67,66 1,0 73 0,9 69,57 1,6 69.15 29202:003:0550 65,4 2,2 68.86 Nr X Y Nr X Y 78 7 1,0 79 4-3 Hõr 2 68.56 0,4 3-10 1 6 536 007,05 555 106,98 25 1,9 1' 6 536 018,62 555 079,49 68,5 0,9 68,42 4-4 Plokk 1 aT 67,69 65,4 2 6 535 963,81 555 311,81 20120 Keava- 68.90 68.97 2' 6 535 975,00 555 312,07 0,6 68,34 Plokk 2 aT 1,0 69 6 535 500 3 6 536 066,28 555 338,07 78 3,3 3' 6 536 162,76 555 356,24 79. 67,5 2,0 0,8 4-5 57 7 69.55 65,6 0 4' 6 536 230,53 555 513,55 4 6 536 006,29 555 623,38 24 25' 2,8 67,09 70 6 9 4-6 70.32 70.63 5' 6 536 298,96 555 671,78 5 6 536 029,13 555 648,48 75.78 5-1 0,1 70.87 71 69,46 6 6 535 970,89 555 933,10 67,07 69,05 1,8 65,97 6' 6 536 042,82 556 011,09 17.10.2019 Ep-1 67,5 68 6 5-2 65,9 65,5 3,75 4-8 7' 6 535 704,02 555 942,23 7 6 535 655,71 555 871,20 6 71.34 69.30 69,93 0,3 68,12 68.89 3,9 69 Plokk 9 aT 23 1,0 66,5 65,8 70,14 4-9 8' 6 535 670,81 556 447,24 8 6 535 613,10 556 400,01 1,4 - 5-3 70,44 71.56 3,1 9 6 535 302,63 556 319,89 Plokk 10 aT 67.30 2,0 1,2 70,73 4-7 4,5 71.58 71.58 9' 6 535 618,33 556 434,15 70 67,5 5-4 70,06 2,2 10 6 535 320,44 556 109,50 68.88 10' 6 535 281,42 556 349,87 73 2,1 66 67 68,64 4,2 24' 4,6 5-5 2,1 71.88 11' 6 535 136,67 556 082,70 11 6 535 171,03 556 077,53 71.36 23' 66,5 0,5 68,65 65,9 4,5 10' 71.81 12' 6 535 067,78 555 761,49 12 6 535 194,78 555 776,37 Ep-2 3,3 10 71 71.94 70,57 6-1 1,7 13' 6 535 121,27 555 486,35 13 6 535 082,23 555 751,37 20'21'22' 68,68 65,5 2,8 5-6 5-7 9 69.68 2,5 70,65 72.29 14' 6 534 677,34 555 390,32 14 6 535 137,39 555 490,51 68.71 3,1 67,5 0,5 6-2 71,22 72.16 72 71.83 3074 15' 6 534 769,79 554 963,20 15 6 535 142,36 555 460,56 19' 1,8 68,00 65,6 2,8 2,5 72.32 4,2 16 6 534 998,53 555 428,61 69.92 0,5 4,8 16' 6 535 063,00 555 029,19 12 66 72.30 68.39 2,0 6-3 6-4 72 72.56 17' 6 535 116,00 554 825,33 17 6 534 697,44 555 365,11 7-1 69,85 70,05 18' 70,76 11 18 6 534 756,17 555 065,59 6-5 72.59 18' 6 535 130,01 554 763,31 67,79 66,5 1,8 71.61 1,8 70,29 72.80 Plokk 3 aT 17.10.2019 2,0 4,0 4,5 19' 6 535 159,31 554 767,90 19 6 534 789,77 554 989,01 11' Plokk 4 aT 1451 69.36 69.63 3,0 15 72.83 1,9 73.05 20' 6 535 184,65 554 774,63 20 6 535 089,40 555 047,21 17' 22 21 67,80 14 72.98 72.30 70 73 4,3 73 17.10.2019 72.97 71 71.27 21 6 535 107,84 554 957,96 16' 20 73.31 72.40 21' 6 535 206,47 554 779,22 003: 69.44 73.24 69.63 73.25 73.27 65,5 7-5 7-2 71,08 13 12' 22' 6 535 215,42 554 781,09 22 6 535 120,81 554 886,13 69,50 7-3 13' 29202: 6 535 000 69,10 0 250 500 m 23 6 535 349,75 554 942,83 1,7 73.59 73.29 23' 6 535 198,20 554 853,21 1,6 73.86 66,5 3,3 4,3 24' 6 535 197,38 554 856,58 24 6 535 414,78 554 970,87 555 000 555 500 556 000 71.86 73.69 72.08 0,9 7-4 74 69.45 69.52 72.13 2,8 69,37 72.06 Plokk 7 pR 25' 6 535 455,49 554 972,51 25 6 535 450,30 554 988,99 74 72.88 73.47 1,5 26 6 535 694,27 555 035,34 4,0 16 Plokk 8 pR 14 .82 Pindala 142,24 ha 27 6 535 729,32 555 052,87 41 3: 70 73.41 72.32 73.58 Vahastu metskond 37 71 69.45 7 8-5 72.20 29202:003:0400 2 66,5 65,5 7 71.08 70,43 74.04 Pindala 112,2 ha 00 0 73 73.95 2: 8-1 15' 1,8 29 .34 20 70,43 8-2 73.08 73.77 71 69.47 4,5 69,85 Plokk 3 aT 72.22 1,7 8-3 72.04 3,3 1,5 69,26 71 69.50 Plokk 4 aT 72.70 3,0 8-4 73.98 72 73 19 1,5 70,77 72.96 73.94 73.19 3,5 72 18 73 72 72.65 74 72.53 72.36 1,8 72.52 72.61 4,7 71.25 72.85 73.63 74.17 4-8 Sondeerimispunkti number 73.11 70,14 Maapinna abs. kõrgus 14' 17 Märkused: 73.46 73.50 3,1 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 73.58 73.86 4,5 Turbalasundi kogupaksus, m 73.38 73.41 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ep-2 Ekstrapoleerimispunkt 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Turba proovivõtupunkt 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021); 1' Taastuva soo kõlvik (142,24 ha) Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt - Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021); ja piiripunkti number - Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kalda piiranguvöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Keava turbatootmisala Kõnnumaa maastikukaitseala 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keava turbatootmisala Korrastatud ala plaan I I' Geoloogilise läbilõike joon Kehtna vald, Rapla maakond II ja III kategooria kaitsealused liigid 67 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik Joonis nr 3 / 3 67,79 Rapla Turvas OÜ 17.10.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Teekaitsevöönd Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Elektripaigaldise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  1' 2' N Loorentsi Kaardileht nr 632 Türi 29202:003:1453 Raja Oja 29201:003:0413 29202:003:0001 Väljalaskme seirepunkti koordinaadid Jõetaguse Nr X Y Vahastu metskond 100 29201:003:0300 1 6 536 033 555 641 29202:003:0390 2 6 536 069 555 340 3 6 535 082 555 028 2 Tuberiku Vahastu metskond 253 3 29201:003:0768 Veekogu suubla seirepunkti koordinaadid 29202:003:0047 Nr X Y 1' 6 537 054 555 874 2' 6 536 879 556 061 1 Väljalaskme seirepunkt 1' Veekogu suubla seirepunkt Valgala Ranna või kalda piiranguvöönd Vahastu metskond 40 29202:002:1240 Kõnnumaa maastikukaitseala ee eda t Keava turbatootmisala 29202:003:0550 II ja III kategooria kaitsealused liigid Hõr 20120 Keava- Teekaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Maardla piir (asendiplaanil) Keava turbatootmisala 29202:003:0550 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 3074 Olemasolev kuivenduskraav, voolsuund Märkused: 1451 1 003: 1. Plaani koostamisel on kasutatud: Linnamäe - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021. a); 29202: 29202:002:1603 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed). 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 41 Vahastu metskond 37 Keava turbatootmisala 14 29202:003:0400 Veeloa taotluse plaan Kehtna vald, Rapla maakond 3: 00 2: 20 Loa omanik Joonis nr 1 / 1 29 Rapla Turvas OÜ Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.12.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/3273 /Allkirjastatud digitaalselt/  Rapla Turvas OÜ [email protected] 13.06.2022 nr DM-119437-3 Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine Olete Keskkonnaametile esitanud Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 nr DM-119437-1 all. Taotluse kontrollimisel ilmnesid järgmised asjaolud: 1. Keskkonnakaitseloa taotluse vormile ei ole märgitud taotletava mäeeraldisega osaliselt hõlmatavate 3 ja 4 plokkide mäeeraldise piiresse jäävaid varu koguseid. 2. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu. 3. Taotluse seletuskirjas puudub info, et anda hinnang müra ja tolmu leviku/koguste kohta. Kuna lähimad elamud asuvad ligemale 400 m kaugusel, siis Keskkonnaamet palub taotluses/seletuskirjas käsitleda ka müra ja tolmu levikut. 4. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava. 5. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga: Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. Seega juhul kui Keava turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool kaevandusala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld). Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Keskkonnaameti hinnangul tekib vastuolu raba taastamise ja turbatootmiseks ala kuivendamisega. Lisaks on Keava raba veerežiimi taastamine on ettenähtud Keskkonnaameti peadirektori 27.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/12 kinnitatud „Kõnnumaa maastikukaitseala, Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala, üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa loodusala) kaitsekorralduskava 2020-2029“, millega on muuhulgas täpsustatud ka ala kaitse- eesmärgid. Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Keava raba arvatud üle- riigiliselt prioriteetse taastamist vajava ala hulka (tabel 2). Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule. Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected] Mihkel Toom 5918 2731 (välisõhk) [email protected] Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected] Liis Promvalds 5355 1850 (jäätmed) [email protected] 3(3)  Rapla Turvas OÜ [email protected] 13.06.2022 nr DM-119595-7 Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine Olete Keskkonnaametile esitanud Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2022 nr DM-119595-1 all. Täiendatud taotlused on registreeritud veel 06.04.2022 nr DM-119595-3 all ja 13.04.2022 nr DM-119595-5 all. Taotluse viimase versiooni kontrollimisel ilmnesid järgnevad asjaolud: 1. Taotluse seletuskirja punktis 5 on kirjas, et tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed Suurraba kraavi (VEE1097801). Keskkonnaloa taotluses on märgitud Rabivere kuivendusvee väljalaskme 2 suublaks Kiurukraav (VEE1097802) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1) ning Rabivere kuivendusvee väljalaskme 3 suublaks Suurraba kraav (VEE1097801) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1). Keskkonnaregistri andmetel suubub Kiurukraav Suurraba kraavi. Keskkonnaregistris ei ole märgitud kuhu suubub Suurraba kraav. Seega palume välja selgitada tegelik olukord ja vastavalt sellele parandada/täiendada taotlust ja seletuskirja selles osas. Palume selgitada välja kas eelnimetatud kraavid on seotud Maidla jõega. Kui Suurraba kraav ei suubu Maidla jõkke siis eemaldada Rabivere kuivendusvee väljalaskmetel 2 ja 3 suubla andmetes Maidla pinnaveekogum. 2. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava. 3. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu. 4. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga: Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit. Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. Seega juhul kui Rabivere turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa kehtivusaja pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool turbatootmisala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld). Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Rabivere raba arvatud üle-riigiliselt II prioriteetsusega taastamist vajavate alade hulka (tabel 3). Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule. Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] Kristo Keevend 5695 8759 (jäätmed) [email protected] Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected] 3(3)  K-1 75.0 75.0 74.0 74.0 73.0 73.0 72.0 72.0 71.0 71.0 70.0 70.0 69.0 69.0 0+00 K-2 68.0 68.0 67.0 67.0 1+00 2+00 66.0 66.0 3+00 4+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 10+00 18+23 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 Keava turbatootmisala 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+0 0 E 3+00 0+00 13+0 0 K-2 1+00 2+00 7+18 7+00 14+0 4+00 D 0 73.0 73.0 5+00 0 0 6+00 0+ E' 72.0 72.0 B2 Kaardilehed: 544 Tartu K-2 14+9 00 00 7 71.0 71.0 0+ C 1+ 00 70.0 70.0 0 00 0 00 1+ 2+ 0+ 69.0 69.0 2+ 00 S100m 00 1+ 0 15 68.0 68.0 3+ 16+00 +0 B3 +00 00 17+00 K-1 18+00 00 00 18+23 2 3+ 11+00 3+ 00 LG7 67.0 67.0 Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 12+00 S200m 4+ 14+0 0 0+00 13+00 0 00 66.0 66.0 0+ 0 10 1+ K-1 LG10 96 00 olemasoleva kraavi põhi D +0 0+00 5+ 4+ 65.0 65.0 ' 0 4+ +0 0 0 B3 LG4 1+00 LG12 0 B1 4 00 S300m 6+ 69 5+ ' kraavi paremkallas 1+ 11+00 12+00 13+00 14+00 10+00 14+97 A 4+00 2+00 3+00 5+00 6+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 B1 1+00 0+00 LG11 9+00 1+62 LG9 2+00 LG5 00 S400m kraavi vasakkallas 00 7+ 6+ 00 lamam 1+00 8+ 8+00 00 00 7+ 00 LG8 9+ maapind 2020 lidar 3+ 4+00 0 2+00 +0 5+00 7+00 LG1 00 C' Asendiplaani tingmärgid: maapind 2010 lidar 6+00 8+ 10 LG6 00 + 11 3+00 00 11+00 maapind enne kuivendamist 9+00 9+ LG2 0 Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga 4+00 +0 10 11+00 10+00 LG13 LG3 0 0 Kõnnumaa 11+ Lõike asukoht piketaaži ja tähistega 5+00 Märkused: maastikukaitseala 5+48 00 Mäeeraldise piir 1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid B2 LG14 12+ ' A' Mäeeraldise teenindusmaa piir S200m Vajumi kontrolli riba tähisega Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus LG11 Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Vajumi kontrolli laugas tähisega Projekti nimetus: Keava turbatootmisala asendiplaan ja Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju kraavide pikiprofiilid Kaitseala Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang maastiku- Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond kaitseala Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 1/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  A B1 B2 B1 75.0 75.0 76.0 76.0 76.0 76.0 76.0 76.0 74.0 72 74.0 75.0 75 75.0 75.0 75.0 75.0 75 75.0 144 73.0 73.0 74.0 74.0 74.0 74.0 74.0 74.0 72.0 72.0 73.0 73.0 73.0 73.0 73.0 73.0 71.0 71.0 72.0 72.0 72.0 72.0 72.0 72.0 70.0 70.0 10% 71.0 71.0 71.0 71.0 71.0 71.0 10% 10% 69.0 69.0 70.0 6% 70.0 70.0 70.0 70.0 70.0 68.0 68.0 69.0 69.0 69.0 69.0 69.0 69.0 67.0 67.0 68.0 68.0 68.0 68.0 68.0 68.0 66.0 66.0 67.0 67.0 67.0 67.0 67.0 67.0 66.0 66.0 66.0 66.0 66.0 66.0 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 5+48 11+00 10+00 12+00 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 1+00 1+00 0+00 0+00 0+00 1+62 1+62 D C 74.0 74.0 75.0 75.0 73.0 43 73.0 E 74.0 74 74.0 72.0 72.0 72.0 72.0 73.0 73.0 Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 71.0 71.0 71.0 71.0 72.0 72.0 70.0 70.0 70.0 70.0 71.0 71.0 olemasoleva kraavi põhi 69.0 69.0 10% 69.0 69.0 70.0 70.0 kraavi paremkallas 10% 10% 68.0 68.0 68.0 68.0 69.0 69.0 kraavi vasakkallas 67.0 67.0 67.0 67.0 68.0 68.0 66.0 66.0 66.0 66.0 67.0 67.0 lamam 66.0 66.0 maapind 2020 lidar 4+00 2+00 3+00 1+00 4+96 0+00 4+00 2+00 3+00 5+00 6+00 7+00 1+00 0+00 7+18 maapind 2010 lidar 10+00 11+00 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 maapind enne kuivendamist mõõdetud ristuv kraav Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Keava turbatootmisala lõiked maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 2/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  0+ Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: 00 1+ olemasoleva kraavi põhi 3 00 K- G 2+ kraavi paremkallas 00 00 M 0+ 0+00 kraavi vasakkallas 00 M' 1+00 3+ 2+00 1+ 00 lamam 00 N' 4+ 2+ F 00 2+ 00 Rabivere turbatootmisala 00 maapind 2020 lidar 00 5+ 3+ 1+ 0+ 00 0m 00 00 S5 00 1+ 0+ maapind 2010 lidar 00 4+ 00 5+ 00 6+ 1+ 10 +14 m 0+ E 0 K- 00 00 +0 3 00 10 00 maapind enne kuivendamist S2 N 2+ 00 G 00 LG4 ' 9+ 00 mõõdetud ristuv kraav m 6+ 2+ 3+ 0+00 7+ 00 00 00 LG8 00 LG7 S1 8+ K-2 00 4+ 3+ m 1+00 00 00 00 LG5 m S5 1+00 5+ 00 E' LG1 S3 0 0+00 D LG11 0m 0 LG6 6+ D' 0+00 K-1 2+00 LG3 2+00 0 3+00 68 F' S4 6+ Kaardilehed: 633 Tallinn B 1+00 0+00 2+48 LG10 13+64 Asendiplaani tingmärgid: 3+00 2+00 LG9 1+00 2+00 0+00 1+00 13+00 LG2 11+00 A' 1+00 9+00 A C 3+00 C' Rabivere Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga 0+00 2+00 2+00 2+50 12+00 maastikukaitseala 11+00 10+00 3+00 11+00 4+00 Lõike asukoht piketaaži ja tähistega 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 Mäeeraldise piir 4+00 Mäeeraldise teenindusmaa piir S200m Vajumi kontrolli riba tähisega 5+00 LG11 Vajumi kontrolli laugas tähisega 6+00 Kõnnumaa B' Kaitseala maastiku- kaitseala K-2 K-3 K-1 70.0 70.0 Märkused: 71.0 71.0 70.0 70.0 1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid 69.0 69.0 70.0 70.0 69.0 69.0 68.0 68.0 69.0 69.0 68.0 68.0 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus 67.0 67.0 68.0 68.0 67.0 67.0 Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu 66.0 66.0 67.0 67.0 66.0 66.0 Projekti nimetus: Rabivere turbatootmisala asendiplaan ja 65.0 65.0 65.0 65.0 Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa 66.0 66.0 maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju kraavide pikiprofiilid 64.0 64.0 65.0 65.0 64.0 64.0 Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: 63.0 63.0 64.0 64.0 63.0 63.0 Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 3/4 /Allkirjastatud 62.0 62.0 Koostas: digitaalselt/ Leht/lehti: 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2+00 1+00 2+48 0+00 11+00 12+00 13+00 10+00 13+64 4+00 2+00 6+00 8+00 3+00 5+00 7+00 9+00 1+00 0+00 /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 10+00 10+14 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 8+00 9+00 7+00 1+00 0+00 Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.06.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid: olemasoleva kraavi põhi B C D kraavi paremkallas A 70.0 70.0 69.0 69.0 70.0 70.0 kraavi vasakkallas 68.0 68.0 69.0 43 69.0 68.0 68.0 69.0 69.0 67.0 67.0 68.0 40 68.0 68.0 68.0 lamam 67.0 67.0 66.0 66.0 67.0 67.0 66.0 66.0 67.0 67.0 maapind 2020 lidar 65.0 65.0 66.0 66.0 66.0 66.0 10% 10% 65.0 65.0 maapind 2010 lidar 64.0 64.0 10% 65.0 65.0 65.0 65.0 64.0 64.0 63.0 63.0 64.0 64.0 maapind enne kuivendamist 63.0 63.0 64.0 64.0 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 63.0 63.0 mõõdetud ristuv kraav 2+00 1+00 0+00 3+00 2+00 1+00 0+00 3+00 2+00 1+00 2+50 0+00 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+00 N M 70.0 70.0 E F 69.0 69.0 69.0 69.0 71.0 71.0 G 71.0 71.0 68.0 68.0 68.0 68.0 71.0 71.0 70.0 70.0 67.0 67.0 67.0 67.0 70.0 70.0 74 55 66.0 66.0 69.0 69.0 70.0 70.0 69.0 69.0 66.0 66.0 69.0 69.0 68.0 68.0 65.0 65.0 65.0 65.0 68.0 68.0 17% 19 64.0 64.0 64.0 64.0 13% 67.0 67.0 68.0 68.0 67.0 67.0 67.0 67.0 66.0 66.0 63.0 63.0 63.0 63.0 66.0 66.0 10% 10% 66.0 66.0 65.0 65.0 62.0 62.0 62.0 62.0 65.0 65.0 64.0 64.0 65.0 65.0 64.0 64.0 1+00 2+00 1+00 0+00 2+00 0+00 10% 63.0 63.0 64.0 64.0 63.0 63.0 62.0 62.0 63.0 63.0 62.0 62.0 62.0 62.0 4+00 2+00 6+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+68 2+00 1+00 0+00 3+00 4+00 2+00 3+00 5+00 1+00 0+00 6+00 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus Tellija: Rapla Turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa Rabivere turbatootmisala lõiked maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang Objekti asukoht: Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Staadium: U 1 : 10 000 Graafiline lisa: 4/4 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher digitaalselt/ 13.01.2023 Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Erki Vaguri digitaalselt/ 23/4280  OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale Eksperthinnang Töö nr 23/4280 Tellija: Rapla Turvas OÜ Reg. nr. 14182536 Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald 79512 Rapla maakond Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitan: Tallinn 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 2 Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistus nr 192527 Eksperthinnangu koostas: Tenno Vaher ........................... Diplomeeritud hüdrotehnikainsener /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus nr 192073 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................... 5 1.1 Lähteülesanne ...................................................................................................................... 5 1.2 Objektide asukoht ................................................................................................................ 5 1.3 Mõjutatavad loodusalad ...................................................................................................... 5 2 2. UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA.................. 6 2.1 Uuringud.............................................................................................................................. 6 2.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 6 2.2.1 Keava turbatootmisala ..................................................................................................... 6 2.2.2 Rabivere turbatootmisala................................................................................................. 6 2.3 Metoodika kirjeldus............................................................................................................. 6 2.3.1 Maapinna ristlõiked ......................................................................................................... 7 2.3.2 Maapinna ribaanalüüs ..................................................................................................... 7 3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ....................................................................... 8 3.1 Keava turbatootmisala ......................................................................................................... 8 3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................... 8 3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ............................................................. 8 3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ......................................................................... 9 3.2 Rabivere turbatootmisala................................................................................................... 12 3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................. 12 3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ........................................................... 13 3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ....................................................................... 13 4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD .......................................................... 16 4.1 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 16 4.2 Eksperdi tähelepanekud..................................................................................................... 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 4 TABELID Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba ..................................................................... 10 Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba .............................................................................. 11 Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba................................................................. 14 Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba .......................................................................... 15 JOONISED Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba ......................................................... 12 Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba ................................................................ 15 GRAAFILISED LISAD 1. Keava turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 1/4; lehti 1 2. Keava turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 2/4, lehti 1 3. Rabivere turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 3/4; lehti 1 4. Rabivere turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 3/4, lehti 1 TEKSTILISED LISAD 1. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119437-3 2. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119595-7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 5 1 SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Käesolev töö tuleneb Keskkonnaameti kirjadest 13.06.2022 nr DM-119437-3 (Keava turbatootmisala) ja 13.06.2022 nr DM-119595 7 (Rabivere turbatootmisala) Rapla Turvas OÜ-le, millega palutakse esitada täiendavaid andmeid keskkonnalubade pikendamise taotlemise menetluseks. Keava turbatootmisala osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu (12.juuni punkt 5), et pole selge, kas kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning sarnaselt Rabivere turbatootmisala korral (punkt 4), kas sellel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Selle tõttu soovib Keskkonnaamet eksperthinnangut, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu Lisaks eksperthinnangule soovitakse edasise mõju seiramist vastavalt seirekavale. Seirekavad on esitatud antud eksperthinnangust eraldisseisvana. 1.2 Objektide asukoht Keava turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-024) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (katastritunnus 29202:003:0550). Rabivere turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-011) asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850). 1.3 Mõjutatavad loodusalad Keava turbatootmisala piirneb idast, läänest ja lõunast Kõnnumaa loodusalaga (EE0020325, Natura ala), mille alale jääb Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505). Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõnnumaa maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte. Rabivere turbatootmisala piirneb edelast, lõunast ja kagust Rabivere loodusalaga (EE0020316, Natura ala), mille alale jääb Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246). Maastikukaitseala asub Rapla maal Kohila ja Rapla vallas. Rabivere maastikukaitseala üks eesmärkidest on soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 6 2 UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA 2.1 Uuringud Objekti hüdrotehnilise ülevaatuse tegi Tenno Vaher kuupäeval 12.09.2022. Ülevaatuse käigus täpsustati täiendavate uuringute vajadust ja uuringute ulatust (geodeetiliste tööde kava), hinnati kuivendussüsteemi tehnilist seisukorda, hinnati kuivendusmõju visuaalset ulatust ning anti hinnang taimestiku muutustele. Kuivendusvõrgu kogujakraavide situatsiooni mõõdistas (11.2022.a) Arles Tehu (Geodeet tase 5). Kogutud andmete ja olemasolevate geoloogliste andmete põhjal koostati kogujakraavide kohta pikiprofiilid, millel on näidatud turbalasundi lamam, kraavi põhi ja perved. 2.2 Olemasolev olukord 2.2.1 Keava turbatootmisala Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 1/4 . Mõõdetud kraavi põhjade võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraav K-1 põhi on pikettide vahemikus 0+00 - 15+50 rajatud ligikaudu lamami kõrguseni. Pikettide vahemikus 7+00 - 14+00 on kraavi põhi lamamist ligikaudu 0,5 kuni 1,0 m kõrgemal. Kraav K-1 on pikettide vahemikus 15+50 – 18+23 piirdekraav, mitte kogujakraav. Antud asukohas on kraavi põhi lamamist ca 2 m sügavamal. Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus pikettide vahemikus 12+00 – 14+97 on kraavi põhi lamamist kuni 1,2 m kõrgemal. Antud lõigus ei ole tegemist kogujakraaviga vaid tootmisväljaku piirdekraaviga. Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid. 2.2.2 Rabivere turbatootmisala Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 3/4. Mõõtandmete võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraavi K- 1 on rajatud lamamini või sügavamale. Kraavi K-2 põhi on suudmes ~ 1,0 m lamamist kõrgemal, alguses samas ~ 0,2 m madalamal. Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on tegemist väljakukraavi piirdekraaviga. Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid. 2.3 Metoodika kirjeldus Hinnang on antud: 1. kogujakraavide süvendamise vajadusele, 2. kogujakraavide (võimaliku) süvendamise mõjule, 3. olemasoleva olukorra mõjule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 7 Kogujakraavide süvendamise vajadust ja mõju hinnates on lähtutud freesturba tootmiseks vajalikust veerežiimist tootmisalal. Koostatud on oluliste kraavide pikiprofiilid, kus on kajastatud olemasolevate kraavide mõlemad perved ja põhi , lamam ning maapind enne kuivendamist. Olemasoleva mõju hindamiseks väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire on käesolevas töös kasutatud kahte kõrgusanalüüsi meetodit – kogujakraavidega risti määratud profiilidel (edaspidi nimetatud iseloomulikud ristprofiilid) erineva ajajärgu maapinna kõrgusarvude võrdlemine ja looduslikul alal maapinna kõrgusandmete ribaanalüüs. Antud hinnangus ei tehta arvutusi, aga on kasutud trükise „Turba vajumine soode kuivendamisel“ (U. Tomberg, Saku 1982) avaldatud põhimõtteid lisaks Keskkonnaameti kirjas viidatud materjalidele. 2.3.1 Maapinna ristlõiked Kuivenduse mõju hindamiseks ajas on võrreldud järgnevaid maapinna kõrguseid: 1. 2009 või 2010 aerolaserskaneerimise (LIDAR) kõrguspunktid (Maa-amet); 2. 2020 aerolaserskaneerimise kõrguspunktid (Maa-amet); 3. Nõukogude Liidu (NL) M 1:10 000 põhikaardi maapinna samakõrgusjooned. Muutuste hindamiseks on valitud võimalikult suure ajavahega aerolaserskaneerimise kõrguspunktid. Rabivere turbatootmisala piirkonna kohta on olemas 2009. ja 2020. aastate andmed. Keava turbatootmisala kohta on olemas 2010. ja 2020. aastate andmed. Nende andmete alusel koostati maapinna kõrgusmudelid. NL mõõtkavas 1: 10 000 kaardimaterjal pole väga täpne, kuid annab siiski võrreldava hinnangu tootmisalal turbalasundi kuivendamise eelsest ajast. Samakõrgusjooned digitaliseeriti, teisendati EH2000 kõrgussüsteemi ja koostati maapinna mudel. Visualiseeritud andmeid vaadates peab arvestama, et NL kaartidel kujutatud maapinna kõrgused kajastasid pigem pinnase kõrgust (ignoreeriti taimestiku mättaid), seevastu aerolaserskaneerimise järgi koostatud mudel sisaldab peaaegu alati minimaalselt taimestiku ja mättaid, seetõttu on aerolaserskaneeringu mudel eeldatavalt veidi kõrgemal. Samuti tuleb visualiseeritud andmeid vaadates arvestada, et 2009/2010. ja 2020. aastate aerolaserskaneerimise andmed pole eeldatavalt mõõdetud samade seadmete ja metoodikaga. 2.3.2 Maapinna ribaanalüüs Maapinna kõrgusliku ribaanalüüsi tegemiseks kasutati sarnaselt ristlõigete koostamisel LIDAR mõõdistuse andmeid. 2009/2010. ja 2020. a kõrgusandmete võrdlemiseks kasutati turbatootmisaladest erinevatel kaugustel looduslikul alal olevatel ribadel maapinna kõrguste võrdlemist. Võrdluseks valiti ribad kummaski rabas lageraba piirkond, kus eeldatavalt muud mõjud maapinna kõrgusandmeid mõjutavad asjaolud on väiksed. Keava rabas konstrueeriti neli riba, vastavalt 100 m, 200 m, 300 m ja 400 kaugusel turbatootmisalast. Rabivere rabas konstrueeriti 6 riba, vastavalt 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m kaugusel turbatootmisalast. Ribade arv kujunes jooksvalt tööde käigus, vastavalt situatsioonile. Võrdlusribad on kantud graafilistele lisadele 1/4 ja 4/4. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 8 3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED 3.1 Keava turbatootmisala 3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele 3.1.1.1 Kraav K-1 Pikettide vahemikus 0+00 – 15+50 on kraav K1 on süvendatud ligikaudu lamami jooneni. Vahemikus 7+00 – 14+00 on lamamist puudu ca 50 cm kuni 1.0 m. Vahemikus 15+50 – 18+23 pole kraav kogujakraav vaid piirdekraav, lamam on kraavi põhjast ca 2 m sügavamal. Kraavi K-1 on suuremas osas täna piisavalt sügav toomisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib olla vajalik kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine 0,5 – 1,0 m. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca abs kõrgus 73,5 m ja vajaliku süvendamise abs kõrguseks 66 m, on kogu süvendus 7,5 m. Sellest hetkel puudu olev sügavus 0,5 - 1,0 m moodustab kogu sügavusest kuni 13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Arvestades turbavaru säästliku kasutamist ja täiendava süvendamise väikest mõju on pigem mõistlik lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini. 3.1.1.2 Kraav K-2 Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus 12+00 – 14+97 kraavi põhi kerkib, olles lõpuks ca 1,2 m lamamist kõrgemal. Ka kraav K-2 on täna piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul. 3.1.1.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele 3.1.2.1 Kraav K-1 Kui kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 siiski täiendavalt süvendada 0,5 – 1,0 m, oleks mõju vähene. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca 73.5 m abs (EH2000) ja vajaliku süvendamise jooneks 66 m abs, oleks kogu süvendus 7,5 m. Puudu olev 0,5 -1,0 m moodustab kogu sügavusest 6-13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Ekspert soovitab pigem lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini. Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja. 3.1.2.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 9 3.1.2.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele 3.1.3.1 Ristprofiilide analüüs Profiile vaadates on täna mõju ulatus kuni 75 m (risti mõju suunaga). Profiil B2 ei ole risti mõju suunaga. Enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu kauguseni, mis on kirjeldatav 10% tõusujoone tõmbamisega piirdekraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon). Tõusujoone määramisel mängib lamami sügavus rolli eeldatavalt seetõttu, et kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982). Lõikel E pikettide vahemikus 3+40 - 4+00 ja lõikel C pikettide vahemikus 2+20 - 3+80 on eeldatavalt ebastandardne NL 1:10 000 kaardi ebatäpsusest tingitud olukord. Selleks, et saaks hinnata kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Kahjuks ei ole Keava rabas kujunenud looduslikke rinnakuid, küll on need olemas Rabivere rabas. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Samas on üle 10% languga rinnakud pigem Eesti tingimustes haruldased. Võib eeldada, et tänase kuivenduse mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene ajas oluliselt. Isegi kui kraavi põhi ei asu täna lamamis vaid selle lähedal. Tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas ning enamus vajumist on tihenemise arvelt (U. Tomberg, Saku 1982). Võib eeldada, et arvestatav osa vajumisest on toimunud ning veerežiim on stabiliseerunud. 3.1.3.2 Kontrollribade analüüs Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 4 riba kaugustega 100 m, 200 m, 300 m ja 400 m. Kuna alates 300-st meetrist arvutatud vajum ei erine, ei ole rohkem ribasid koostatud. Kahe viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kahe viimase riba vajumi aritmeetiline keskmine. Tulemused on esitatud tabelis 1. 100 m kaugusel on parandatud vajum 10 aasta kohta 5 cm, 200 m kaugusel 3 cm. Väiksed vajumid viimase 10 aasta jooksul kinnitavad vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 10 Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba Arvutuslik Parandatud Tähis Pindala Lõige Täide Täide vajum vajum m² m³ m³ m³ m m S100m 12266 36 1277 1241 0.101 0.049 S200m 11466 96 1003 907 0.079 0.027 S300m 10727 144 704 560 0.052 0.001 S400m 10023 108 621 513 0.051 -0.001 Keskmine (parand) 0.051 Kuna töö käigus selgus, et laugaste piirkonnas ei käitu kõrgused sarnaselt raba pinnaga, uuriti analoogse meetodiga laugaste kõrgust eraldi . Tulemused on tabelis 2. Laugaste veetaseme kõrguste muutuse erinevus ei oma selget trendi (joonis 1). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast tulenenud mõõtmisvigu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 11 Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba Vähim - Lõige/ + Arvutuslik Tähis Pindala Lõige Täide kaugus Täide vajum kraavist m² m³ m³ m³ m m LG1 944 42 36 -5 220 -0.006 LG2 403 1 30 29 350 0.071 LG3 1588 39 90 51 490 0.032 LG4 3954 316 58 -258 80 -0.065 LG5 1145 140 8 -131 240 -0.115 LG6 998 103 6 -97 400 -0.097 LG7 2192 59 42 -18 240 -0.008 LG8 326 4 39 35 70 0.108 LG9 145 10 2 -8 140 -0.057 LG10 117 4 1 -3 70 -0.026 LG11 342 13 11 -2 170 -0.006 LG12 170 3 9 6 60 0.034 LG13 832 3 103 99 190 0.120 LG14 287 2 33 31 350 0.108 Keskmine 0.007 Siiski võib järeldada, et viimase 10 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt langenud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 12 Laugaste arvutuslik vajum 0.150 LG13 0.100 LG8 LG14 LG2 0.050 LG12 LG3 R² = 0.0012 Vajum m 0.000 LG11 LG1 LG7 LG10 -0.050 LG9 LG4 -0.100 LG6 LG5 -0.150 0 100 200 300 400 500 600 Kaugus m Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m) Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba 3.2 Rabivere turbatootmisala 3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele 3.2.1.1 Kraav K-1 Kraav K1 on enamasti süvendatud ligikaudu lamami jooneni või sügavmale. Kraavi K-1 ei ole vaja freesturba tootmise seisukohast süvendada. 3.2.1.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 süvendamise vajadus on küsitav. Kui antud kraavi on siiski tulevikus vaja süvendada, peaks selle asemel süvendada järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja. 3.2.1.3 Kraav K-3 Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on kraavi põhi lamamist ca 1.5-1.85 m kõrgemal. Antud lõik vajaks freesturba tootmiseks tulevikus süvendamist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 13 3.2.1.4 Lõik kraavide K-2 ja K3 vahel Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, on ainult teekraav. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele 3.2.2.1 Kraav K-1 Hinnangut ei anta, kraavi pole vaja süvendada. 3.2.2.2 Kraav K-2 Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ning jätta viimane piirnev väljak tootmisest välja. 3.2.2.3 Kraav K-3 Kraavi K-3 süvendamise mõju lõigus 0+00 7+20 on väike. Lõigu 7+20 – 10+14 süvendamise mõju rabale on suurem, selle asemel peaks tulevikus pigem süvendama järgmise väljakukraavi. Samas on maastikukaitseala piir antud lõigus kaugemal. Süvendamise mõju kaitsealale pigem puudub. 3.2.2.4 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist. 3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele 3.2.3.1 Ristprofiilide analüüs Profiilide kohaselt on olemasoleva kuivendamise mõju ulatus kuni 74 m (risti mõju suunaga). Selleks, et saaks hinnata maksimaalset kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Esitatud on ristprofiilid M ja N ebatavaliselt järsust rinnakust. Siiski võiks pidada ca 10 % languga rabarinnakuid keskmiseks maksimaalseks, suurema languga nõlva tuleks pidada erandiks. Võrreldes kogujakraavide olemasolevat mõju maapinna reljeefiga kraavide servas nähtub, et enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu punktini, mis tekib 10% tõusujoone tõmbamisel piirikraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon) ehk on sarnane loodusliku rabarinnaku stabiliseerunud maapinnaga nõlvusega. Võib eeldada, et tänase mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene oluliselt, isegi kui kraavi põhi ei asu lamamis vaid selle lähedal on saavutatud maksimaalne kuivendamise mõju kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982). 3.2.3.2 Kontrollribade analüüs Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 6 riba kaugustega 50, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 14 Erinevalt Keava rabast, Rabivere rabas selget seost riba kauguse ja vajumi vahel pole. Pigem on 2020 a andmed üldiselt ca 15 cm kõrgemal 2009 a. andmetest. Alates 300-st meetrist on eeldatud, et arvutatud vajum ei erine. Kolme viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kolme kaugema riba arvutusliku vajumi keskmine). Kuna trend tulemustes puudub, tuvastatud väiksed arvutuslikud maapinna vajumid või tõusud võivad tuleneda pigem metoodika ja andmete ebatäpsusest. Muutuste puudumine viimase 11 aasta jooksul kinnitab vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist. Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba - Lõige/ + Arvutuslik Parandatud Tähis Pindala Lõige Täide Täide vajum vajum m² m³ m³ m³ m m S50m 7404 1.83 1201.63 1199.8 0.162 0.013 S100m 12209 3.66 1682.33 1678.66 0.137 -0.011 S200m 7404 5.3 943.42 938.11 0.127 -0.022 S300m 7629 9.98 1093.49 1083.51 0.142 -0.007 S400m 11374 11.17 1637.66 1626.49 0.143 -0.006 S500m 10571 5.57 1709.72 1704.15 0.161 0.012 Keskmine 0.149 Ka Rabivere raba laugaste kõrguse erinevus ei oma selget trendi, pigem esineb nõrk vastupidine seos (joonis 2). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast mõõtmisvigu. Tulemused on esitatud tabelis 4. Siiski võib järeldada, et viimase 11 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt muutunud. Arvatakse, et kuivendamise mõjul turvas laguneb ja tiheneb ning selle veeläbilaskvus väheneb. Sellisel juhul võib sademevesi kauem laugastes püsida pigem kuivenduse mõjupiirkonnas asuvates laugastes. Aga seda pole olemasolevate andmete põhjal võimalik kontrollida. OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 15 Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba Vähim - Lõige/ + Arvutuslik Tähis Pindala Lõige Täide kaugus Täide vajum kraavist m² m³ m³ m³ m m LG1 232 19 0 -19 50 -0.080 LG2 974 16 45 29 280 0.029 LG3 716 4 49 45 280 0.063 LG4 905 0 104 104 40 0.114 LG5 5857 395 197 -198 85 -0.034 LG6 8371 1094 12 -1082 150 -0.129 LG7 1448 14 139 125 280 0.086 LG8 419 3 39 36 500 0.087 LG9 1486 20 114 94 240 0.063 LG10 605 4 34 30 190 0.050 LG11 522 22 19 -3 220 -0.006 Keskmine 0.022 Laugaste arvutuslik vajum 0.150 LG4 0.100 LG7 R² = 0.1884 LG8 LG9 LG3 0.050 LG10 LG2 Vajum m 0.000 LG11 LG5 -0.050 LG1 -0.100 LG6 -0.150 0 100 200 300 400 500 600 Kaugus m Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m) Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba  OÜ Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 16 4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD 4.1 Kokkuvõte Eksperthinnangu kokkuvõte: 1. Keava ja Rabivere turbatootmisalade kaitsealadega piirnevad kogujakraavid ja piirdekraavid on sügavad, ulatuvad lamamini või selle lähedale. 2. Kraavide edasise süvendamise mõju pole suur, vajalik süvendus moodustab väikese osa kogu kraavi sügavusest. 3. Ettevaatlikuse printsiibist tulenevalt võib siiski tulevikus mõned servmised väljakud tootmisest välja jätta (vt eespool konkreetsete kraavide ja lõikude soovitusi). 4. Suurem osa väljapoole ulatuvast mõjust on juba toimunud (turba vajumine) või kulgevate protsesside kulgu pole võimalik muuta. Turba vajumine 50-100 m kaugusel on lõppenud või peaaegu lõppenud. Laugaste veetase pole viimase kümne aastaga märgatavalt muutunud ega laukad pole kuivanud. Muutused kohalikus veevarus on juba toimunud. 5. Ekspert kinnitab, et vähene süvendamine seletuskirjas mainitud kohtades ja viisidel ei tekita täiendavat ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse- eesmärkidele. 6. Puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks ei ole antud kuivendamise staadiumis enam asjakohane, mõjud on juba avaldunud. 4.2 Eksperdi tähelepanekud Allolevalt on toodud eksperdi seisukohad Keskkonnaameti kirjades toodud väidete täpsustamiseks: 1. Marko Kohv jt (2015) on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda. 2. Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.“ 3. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. 4. Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Eksperdi täpsustused Keskkonnaameti kirja vastavatele punktidele: 1. Väide ei ole hästi sõnastatud. Tõenäoliselt olukord muutub, kuid kaevandamise jätkamine ei muudaks muutuste suunda ega suurust mõõdetaval määral. 2. Ei suuda tuvastada, kust on väide pärit, aga antud konkreetsetes tingimustes ei muuda vähene süvendamine midagi mõõdetavas koguses. Antud väide on pigem vale. 3. Ekspert ei pea korrektseks sõnastust, et kraavide süvendamine suurendab äravoolu Natura alalt. Kraavid on juba saavutanud maksimaalse sügavuse või peaaegu maksimaalse sügavuse. Vähene süvendamine koos kraavitrassi muutustega ei avalda äravoolule täiendavat mõju. Antud väide on pigem vale. 4. Keava raba veerežiim pole taastatav.