Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside

ELERING AS KOOSKÕLASTUS NR 12-9/2025/2 07.01.2025 Kooskõlastuse taotleja: Inseneribüroo Steiger OÜ Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Kooskõlastustaotlus (Harku lubjakivimaardla täiendav varu) Inseneribüroo Steiger OÜ tehnilise tingimuste päring "Kooskõlastustaotlus (Harku lubjakivimaardla täiendav varu)" Tehnilised tingimused: 1. Projekti alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliini Harku – Veskimetsa L001/L002, Harku – Veskimetsa L011 ja Harku – Kadaka L012 kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole; 2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected]; 3. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16m; 4. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi); 5. Õhuliini teenindamiseks tuleb säilitada saar, mis on olemasoleva kõrgusega maa-ala, vähemalt 25 m raadiusega olemasoleva masti teljest; 6. Masti alustele saartele rajada sissesõidutee mille laius on minimaalselt 4m. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema stabiilsed s.t. ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist; 7. Kergtee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 8. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud; 9. Kaevetöödel tuleb säilitada minimaalselt algne või suurem gabariit maapinna ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 10. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 11. Lõhketöid tuleb teostada vastavalt lõhkematerjaliseaduse §31 lõikes 3ga kooskõlas. Seejuures lõhketööde projekt peab olema kooskõlastatud TTJA’ga. 12. Maa aluste kommunikatsioonide paigaldamisel võib õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada piki liini mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist s.h tõmmitsast; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  13. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused; 14. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 15. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m; 16. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected]. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Autalu Elering AS Liinide hooldusjuht tel. 5394 4581 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Elering AS [email protected] . 06 .0 1 .202 5 K ooskõlastus taotlus ( Harku lubjakivimaardla täiendav va ru ) OÜ Inseneribüroo STEIGER teosta s geoloogilise uuringu Harku VIII uuringuruumi s, mis paikne b Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880) . Uuringuruumi teeninudsala pindala on 15,10 ha. Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel vastavalt geoloogilise uuringu l oa L.MU/522495 alusel . Harku VIII uuringuruumi teenindusala le jäävad Elering AS -le kuuluvad elektriõhuliinid ja nende kaitsevööndid : 35-110kV elektriõhuliinid (kõrgepinge liinid) Harku - Veskimetsa (kood L011) ; 35-110kV elektriõhuliinid (kõrgepinge liinid) Harku - Kadaka (kood L012) ; 35-110kV elektriõhuliinid (kõrgepingeliinid) Harku - Veskimetsa (kood id L0 02 ja L001 ) . Geoloogilise uuringu andmeil lasub uuringuruumis Väo kihistu lubjakivi , mis on Eesti üks kõige kvaliteetsemaid ehitusmaavarasid (lubjakivikillustik purunemiskindluse kategooriaga LA25 - 30) ning nõudlus selle järele on suur. Kuna Tallinna ümbruses on jätkuv ja süvenev lubjakivi defitsiit, mida suurendab ka lähiajal ehitatav Rail Baltic raudteetrass, siis maavara säästlikku kasutust silmas pidades oleks igati mõistlik tegutseva Harku karjääri ümbruses maavara maksimaalses võimalikus mahus arvele võtta ja ära kaevandada. Seepärast palume Elering AS -ilt kooskõlastust /tingimusi täiendava lubjakivi varu arvelevõtmiseks aktiivse tarbevaruna Harku VIII uuringuruumis osaliselt ka elektripaigaldiste kaitsevööndites. Tulevikus soovitakse aktiivse tarbevaruna kinnitatud alale taotleda ka maavara kaevandamise luba ja sealt lubjakivi ära kaevandada . Geoloogilise uuringu andmeil on kasuliku kihi (lubjakivikihi) paksus ligikaudu kuni 12,5 m. Arvestades ka katendi paksusega, kujuneks pärast maavara ammendamist karjääri sügavuseks ligikaudu 13 - 14 m. Palume Elering AS tingimusi, millega peaksime arvestama ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru ploki kontuurimisel 35-110kV elektriõhuliinid e Harku - Veskimetsa (kood L011) , Harku - Kadaka (kood L012) ja Harku - Veskimetsa (koodid L002 ja L001) kaitsevööndites ( mastid e teenindamiseks vajalike tervikute raadiused, mastide alustele tervikutele vajalikud ligipääsud jms). S amas palume ka kooskõlastust ja tehnilisi tingimusi Harku VIII uuringuruumis aktiivse tarbearuna kinnitatud ehitus lubjakivi kaevandamiseks tulevikus . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling Inseneribüroo STEIGER OÜ g eoloog iainsener 53007903 Lisa: Harku VIII plaan. pdf ; dgn Harku III lubjakivikarjäär :0 ee 9 0 ot 8 3 PRK0018739 3 aT Juurdeveo tee 1 4 ve Paevälja tee 2 1 8 rde :0 19801:001:4019 Johannese 19814:001:0670 1 uu Harku karjäär Tammi tee 15 1 J 72701:001:0139 PA-511 0,50 19814:001:0307 9 Plokk 1 aT 3 aT 532 500 533 000 533 500 534 000 10,75 Paldiski mnt 164 Harku karjäär Juurdeveo tee 2 19814:001:0551 Ta 72701:001:0027 mm 19801:001:3837 PRK0014715 it ee 2,30 Tammi tee 6 0,10 0,30 PA-506 50 PA-531 PA-510 8,501 19814:001:0552 12,60 6 584 500 10,70 98 636dP :02 14 5 60 636eP : 00 1: 6: Plokk 2 aT 05 81 Tammi tee 4 0 3 40 3159 8 Harku II karjäär 19801:001:3058 :12 7 127 0,30 Tõnupere 1 636cP PA-516 10 10,70 72701:001:0316 6 1: T9 636bP 0,60 Plokk 26 aT 40 ee PA-520 Harku karjäär 2 78 ant 11,30 Mäe Tammi tee 2 a Plokk 9 aR 72701:001:0288 72701:001:0860 7 19801:001:3057 ki m s di PA-502 0,80 al 2 8,20 P 0862 Tähetorni tn 108 0,10 78401:101:1039 Harku karjäär 5 72701:001:0625 1 PA-517 0,20 11,40 PA-509 11,10 3 PRK0016079 5 8 Tä 10893 he 78 to 40 rni 1: tä 10 nav N 1: 12 T4 07 14 Kliko 9 Tähetorni tn 63 10965 19814:001:0481 72701:001:0289 4 622cP Tähetorni tn 61a Aia põik 4 5. 19814:001:0395 15 3. 10 19801:001:3027 Kaardileht nr 6334 Tallinn 7. PRK0000778 ee 9. it isk 1 d l 2 10. 4. Pa 05 83 2. nn- 01: 25 8. i l l 0 : : 1 21. Ta 701 29. Aia põik 2 00 Uuringuruumi piiripunktide 22. 11. 6. 8 : 12. 72 19801:001:3026 Aia tn 17 01 23. 1. 8 koordinaadid Angerja tee 39 19801:001:3457 19 31. 24. 6 584 000 15. 72701:001:0667 11 Aia põik 7 27. 19801:001:4697 Nr X Y 25. 18. 36. 28. Angerja tee 31 33. 1 6 584 240,99 532 446,31 13 12 72701:001:0663 30. 19. 35. 2 6 584 306,86 533 113,89 17. Angerja tee 53 13. 32. 3 6 584 290,89 533 170,44 72601:001:0291 14. Paldiski mnt 432 Keila metskond 395 38. 24 72701:001:0085 34. 19801:001:3193 4 6 584 195,40 533 286,59 02 39. 37. PRK0000769 Aia tn 18 5 6 584 282,48 533 454,40 1: Angerja tee 45 40. 19801:001:4022 00 16. Instituudi tee 1 6 6 584 389,71 533 586,27 4: 72701:001:0673 19801:001:3861 7 6 584 347,32 533 668,58 81 Aia tänav 19 Lutsu Ildase 8 6 584 312,29 533 656,17 19814:001:0322 72701:001:0744 72701:001:0109 20. L1 9 6 584 220,16 533 526,90 ee 10 6 584 157,00 533 423,57 ut 8 Tallinn-Paldiski tee ark 72701:002:0567 11 6 584 026,84 533 181,24 Instituudi tee 12 Keila metskond 14 -H 19801:001:3699 19801:001:4143 12 6 583 981,13 533 070,83 gri Haku 13 6 583 973,27 533 046,31 aa 72701:001:0721 1L 14 6 584 238,48 532 969,74 40 15 6 584 156,92 532 425,63 11 Pindala 15,10 ha 0 250 500 m 1 Uuringuruumi ja varu ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir 0,30 katendi paksus, m PA-516 Varasema uuringu puurauk Taotletava mäeeraldise piir 10,70 kasuliku kihi paksus, m Märkused: Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Harku lubjakivimaardla piir (asendiplaanil) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR- aktiivne reservvaru) 1. 72601:001:0880 Rombi 21. 72701:001:0753 Angerja tee L4 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 2. 72701:001:0677 Angerja tee 30 22. 72701:001:0752 Angerja tee L5 Kliko 3. 72701:001:0664 Angerja tee 32 23. 72701:001:0747 Angerja tee L6 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); 72701:001:0289 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 4. 72701:001:0675 Angerja tee 33 24. 72701:001:0746 Angerja tee L7 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 08.04.2024); 5. 72701:001:0666 Angerja tee 34 25. 72701:001:0745 Angerja tee L8 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 12.03.2024); Tee kaitsevöönd 6. 72701:001:0665 Angerja tee 35 26. 19801:001:4694 Aia põik 3 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.03.2024); 7. 72701:001:0668 Angerja tee 36 27. 19801:001:3028 Aia põik 6 8. 72701:001:0676 Angerja tee 37 28. 19801:001:3029 Aia põik - Aruanne lubjakivide järeluuringust ja varude ümberhinnangust Harku maardlas 9. 72701:001:0751 Angerja tee 38 29. 19801:001:4698 Aia põik 8 (Geoloogia Valitsus, 1969, EGF 3057); Elektripaigaldise kaitsevöönd 10. 72701:001:0739 Angerja tee 40 30. 19801:001:4699 Aia põik 9 - Harku lubjakivikarjääri laiendusala ehituslubjakivi varu hinnang. 11. 72701:001:0674 Angerja tee 41 31. 19801:001:4700 Aia põik 10 (AS Harku Karjäär, 2001, EGF 7257). Sideehitise kaitsevöönd 12. 72701:001:0735 Angerja tee 42 32. 19801:001:4701 Aia põik 11 13. 72701:001:0678 Angerja tee 43 33. 19801:001:4702 Aia põik 12 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Vee- ja kanal. kaitsevöönd 14. 72701:001:0672 Angerja tee 47 34. 19801:001:4703 Aia põik 13 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/1 15. 72701:001:0671 Angerja tee 49 35. 19801:001:4704 Aia põik 14 Veehaarde sanitaarkaitseala 16. 72701:001:0738 Angerja tee 57 36. 19801:001:4708 Aia põik L1 Harku VIII uuringuruum Mõõtkava 17. 72501:001:0720 Angerja tee 59 37. 19801:001:3651 Instituudi kergliiklustee Elektriliini kaitsevööndi Eesvoolu kaitsevöönd ja kalda piiranguvöönd Harku lubjakivimaardla 18. 72701:001:0679 Angerja tee L1 38. 19801:001:3854 Instituudi tee L3 kooskõlastuse plaan 1 : 5000 0862 Geodeetiline märk 19. 72701:001:0681 Angerja tee L2 39. 19801:001:3265 8 Tallinn-Paldiski tee L5 Saue vald, Harju maakond 20. 72701:001:0682 Angerja tee L3 40. 19801:001:3483 Instituudi tee L2 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 06.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4914 /Allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Töö nr 24/4914 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025). Aruanne ühes köites, teksti 43 lk, 18 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 11 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Harku VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 15,10 ha asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Töö eesmärgiks oli uurida uuringuruumis lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 17 m. Kokku võeti 10 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistu lubjakividega. Kivimi kvaliteedist lähtuvalt arvutati varu kahes üksteise kohal paiknevas plokis – täitelubjakivi Kõrgekalda kihistu lubjakivi mahus (plokid 42 aT ja 44 pT) ja kõrgemargiline ehituslubjakivi Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistute mahus (plokid 43 aT ja 45 pT). Täitelubjakivi LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 4,9% (kategooria F). Kõrgemargilise ehituslubjakivi LA tegur on keskmiselt 23 (kategooria LA25), külmakindlus keskmiselt 1,0% (kategooria F1). Täitelubjakivi paksus on keskmiselt 1,6 m ja kõrgemargilise ehituslubjakivi paksus 9,0 m. Katendiks on kasvukiht, moreen ja lääneosas ka Viivikonna kihistu lubjakivi keskmise paksusega 0,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on Kunda lademe lamamipind absoluutkõrgustel 14,93 - 17,58 m, tõusuga ida-kirde suunas. Uuringu tulemusel tehakse Eesti Geoloogiateenistusele ettepanek võtta Harku lubjakivi- maardlas Harku VIII uuringuruumi piires täiendavalt arvele (seisuga 01.01.2025): - täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal 199 tuh m3 (plokk 42); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,51 ha pindalal 1210 tuh m3 (plokk 43, osaliselt ploki 42 lamamis); - täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,29 ha pindalal 24 tuh m3 (plokk 44, elektripostide kaitsetervikutes); - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,51 ha pindalal 134 tuh m3 (plokk 45, osaliselt ploki 44 lamamis, elektripostide kaitsetervikus). Võtmesõnad: Harku VIII uuringuruum, Marina Minerals OÜ, Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu, Toila kihistu, aktiivne tarbe- varu, passiivne tarbevaru. kõrgemargiline ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Koostas: Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON ........................................................................................ 3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ................................. 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................ 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT .................................................. 14 4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................... 14 4.2. Välitööd ................................................................................................................. 14 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ......................................... 15 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ...................................................................................... 15 4.5. Topograafilised tööd ............................................................................................ 16 4.6. Kameraaltööd ....................................................................................................... 16 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................. 17 6.MAAVARA KVALITEET ...................................................................... 24 6.1. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused ........................................................ 24 6.2. Kivimi keemiline koostis ..................................................................................... 25 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................... 27 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG ................................... 37 8.1. Mäenduslikud tingimused ................................................................... 37 8.2. Kaevandamise mõju keskkonnale ...................................................... 38 9. VARU ARVUTUS ................................................................................... 39 9.1. Plokk 42 aT varu arvutus .................................................................................... 40 9.2. Plokk 43 aT varu arvutus .................................................................................... 40 9.2. Plokk 44 pT varu arvutus ................................................................................... 40 9.2. Plokk 45 pT varu arvutus ................................................................................... 41 10. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 42 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 43 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/522495 ..................................................................... 44 2. Puuraukude kataloog ..................................................................................................... 46 3. Proovide kataloog .......................................................................................................... 47 4. Puuraukude kirjeldused ja fotod .................................................................................... 48 5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsete protokoll ..................................................... 85 6. Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite ja plokkide lõikes ........................................................................ 88 7. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes................................................................................................................ 91 8. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ................... 94 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 9. Katte- ja kasuliku kihi paksused .................................................................................... 95 10. Mahtude arvutus .......................................................................................................... 96 11. Plokkide koordinaadid ............................................................................................... 108 12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 110 13. Elering AS kooskõlastus............................................................................................ 112 14. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused ........................................................................ 115 15. Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus varu kinnitamiseks MPS eesvoolukaitsevööndis .................................................................................................................................... 117 16. Puurakude likvideerimise akt .................................................................................... 119 17. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta ........................................ 121 18. Tellija arvamus .......................................................................................................... 124 Korraldus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 ELEKTROONILISED LISAD 1. Plokkide piirid.dgn 2. Plokkide lasumi isojooned_EH.dgn 3. Plokkide lamami isojooned_EH 4. Plokkide piiripunktid 5. Protokoll 25-9462 K.asice 6. Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus.bdoc 7. Elering AS kooskõlastus.asice 8. Puuraukude likvideerimise akt.asice 9. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta.asice 10. Puuraukude fotod ja kataloog 11. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Harku VIII uuringuruumis tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Marina Minerals OÜ on kaevandamisettevõte, mis arendab välja ja võtab kasutusse perspektiivseid ehitusmaavarade leiukohti, mis toetaksid suuremate linnade arengut ning ehitustegevust ja/või suurobjektide täitematerjalidega varustatust. Harku VIII uuringuruum paikneb Harku lubjakivimaardla piirkonnas, jäädes maardlast vahetult lõunasse. Harku maardlas kaevandatav Väo kihistu lubjakivi on Eesti üks kõige kvaliteetsemaid ehitusmaavarasid (lubjakivikillustik purunemiskindluse kategooriaga LA25 - 30) ning nõudlus selle järele on suur. Kuna Tallinna ümbruses on jätkuv ja süvenev lubjakivi defitsiit, mida suurendab ka lähiajal ehitatav Rail Baltic raudteetrass, siis maavara säästlikku kasutust silmas pidades, oleks igati mõistlik tegutseva karjääri ümbruses maavara maksimaalses võimalikus mahus arvele võtta ja ära kaevandada. Kvaliteetse maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda sellele alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Kavandatava uuringu eesmärk on täpsustada uuringuruumis leviva kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara varu aktiivse tarbevaruna. Keskkonnaameti 26.08.2024 korralduse nr DM-128241-17 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/522495 kehtivusajaga viis aastat (lisa 1). Tööde teostajaks oli OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööl 2024. a oktoobris-novembris puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi 4 puurauku. Puurimistööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes, katsepumpamisi ei tehtud. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivist valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostise iseloomustamisel kasutati varasemate uuringute andmeid. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeedi Arles Tehu poolt. Välitöid planeeris ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Tiia Tuuling. Puurtööd toimusid OÜ Inseneribüroo STEIGER puurimise osakonna juhataja Meelis Peetrise juhtimisel. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu koostamisel osales hüdrogeoloog Kaarel Mänd. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Harku VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 15,10 ha asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) (100% maatulundusmaa) (kasutusotstarbelt valdavalt looduslik rohumaa, veidi vähem muu maa, haritav maa ja ka metsamaa) ja Rombi (72601:001:0880) (100% sihtotstarbeta maa, kasutusotstarbelt valdavalt metsamaa). Riigivarade valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Uuringuala jääb Saue valla põhjaserva, külgnedes idast Harku valla piiriga ning jäädes Tallinna linna Haabersti linnaosa piirist ligikaudu 100 m kaugusele (joonis 2.1). Rannamõisa Tabasalu Harkujärve Harku järv Harku vald TALLINN Harku lubjakivimaardla Haabersti linnaosa Harku VIII Saue vald uuringuruum Harku Harku vald Joonis 2.1. Harku VIII uuringuruumi asendiplaan. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruumi teenindusala külgneb järgmiste katastriüksustega: põhjas (72701:001:0288) (riigiomand, 100% mäetööstusmaa), põhjas-kirdes Mäe (72701:001:0860) (eraomand, 100% maatulundusmaa), idas Tammi tee (19814:001:0581) (munitsipaalomand, 100% transpordimaa), lõunas enamasti katastriüksusega 8 Tallinn-Paldiski tee (72701:001:0521) (riigiomand, 100% transpordimaa), läänes Harku karjäär 5 (72701:001:0625) (eraomand, 50 mäetööstusmaa, 50% maatulundusmaa). Uuringulast edelasse jäävate Angerja tee katastriüksustega, mis jäävad Angerja kinnistu detailplaneeringu alale, vahetut külgnemist ei ole. Vastavalt Saue Vallavolikogu ettepanekule (Saue Vallavolikogu 27. juuni 2024 otsus nr 27) jäeti uuringuruumi piir 30 meetri kaugusele Angerja kinnistu detailplaneeringu alast. Harku VIII uuringuruumi teenindusala lähiümbrusesse jäävad tootmis- ja ärihooned (foto 2.2). Lähimad elamud jäävad lõuna poole Paldiski maanteed Harku alevikku, neist lähim uuringuruumi teenindusala edelanurgast 150 m kaugusele (katastriüksusel Instituudi tee 2, tunnusega 19801:001:3697), ~270 m kaugusele läände jääb majapidamine Paldiski mnt 432 katastriüksusel (tunnus 65301:011:0083). Uuringuruumi teenindusala põhjaossa kõrgepingeliinide alla jääb kunagine suvilapiirkond, mis on osaliselt juba Harku karjääri alla jäänud. Aiamajakesed, kasvuhooned ja kuurid on alalt lammutatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 Maastikuliselt paikneb Harku VIII uuringuruum Harju lavamaa põhjaosas. Maapind on tasane, absoluutkõrgused jäävad 27 - 31 m vahemikku, tõusuga loode suunas. Reljeefi üldine tõus on lõunasse-edelasse, Harku asula suunas, kus maapinna abs kõrgused ulatuvad üle 40 m. Uuringuruumi teenindusala puhul on tegemist valdavalt võsastunud ja liigniiske rohumaaga (foto 2.1). Uuringuruumi teenindusala idaosa läbib Laabi kraav (VEE1094103), mis saab alguse Harku rabast ja suubub Harku ojja ning see omakorda ~2 km kaugusel kirdes paiknevasse Harku järve. Laabi kraav on maaparandussüsteemi eesvooluks (Pääsküla, ÜP-135, kood 41094100100100021M), mille valgala on kuni 10 km2 (fotod 7.3 ja 7.4). Eesvoolu kaitsevööndi laius on 12 m kraavi teljest ja kalda kaitsevöönd 1 m vee piirist. Uuringuala põhjapiirile jääb Tõnupere kraav (VEE1094104), mis suubub Laabi kraavi (fotod 7.1 ja 7.2, joonis 2.2). Ala ida-lõunaossa on rajatud 350 m pikkune ja 15 m laiune tranšee, mis on veega täitunud. Foto 2.1. Harku VIII uuringuruumi teenindusala on võsastunud ja liigniiske rohumaa (foto T. Tuuling, 13.11.2024, N 59˚23'35", E 24˚35'0"). Harku VIII uuringuruumi teenindusalale jäävad järgmised tehnorajatised (foto 2.2, joonis 2.2): põhjaosa läbivad ida-läänesuunaliselt ELERING AS-le kuuluvad 35 - 110 kV elektriõhuliinid (kõrgepingeliinid) Harku - Veskimetsa (kood L011) ja Harku - Kadaka (kood L012), mille kaitsevööndite laius on 25 m liini teljest ning Elektrilevi OÜ-le kuuluv keskpinge elektriõhuliin 1 - 20 kV AS-70 (koodid 213324362 ja 591570523; kaitsevöönd 10 m liini teljest) koos selle mastitõmmitsa või toega (VID kood 236207367; kaitsevöönd 1 m projektsioonist maapinnal). Uuringuala keskosa läbivad kirde-edelasuunaliselt ELERING AS-le kuuluvad 35 - 110 kV elektriõhuliinid (kõrgepingeliinid) Harku - Veskimetsa (koodid L002 ja L001), mille kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest. Kirde- idaossa jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrimaakaabelliin AHXAMK- W.3x240+35Cu 24kV (kood 222848394), ASB-10.3x240 (kood 291515655), AHXAMK- OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 W.3x240+35Cu 24kV (kood 222856711), 0,4kV kaabelliin (kood 8214192) (maakaabel- liinide kaitsevööndi laius on 1 m kaabli teljest), 1-20 kV keskpinge elektriõhuliinid PAS- 50 (kood 222562427), AS-50 (koodidega 26162720, 8214189, 222434929 ja 222849926) (kaitsevööndi laius 10 m) ja alajaam ja jaotusseade Rim:Tabasalu (kood 8214174) (ehitise kaitsevöönd 2 m). Lõunapiiri läheduses kulgevad elektrimaakaabelliinid AHXAMK- W.3x240+35Cu 24kV (koodid 222854563, 222854564 ja 222856714), mille kaitsevööndid (1 m) kattuvad kohati uuringuruumi teenindusalaga. Foto 2.2. Uuringuruumi teenindusala lähiümbrusse jäävad äri- ja tootmishooned, ala läbivad mitmed elektriliinid. Vaade uuringuala lääneosale (foto T. Tuuling, 13.11.2024, N 59˚23'42", E 24˚34'47"). Lõunas on uuringuruumi teenindusalal enamasti ühine piir Tallinn-Paldiski maanteele (8) moodustatud katastriüksusega 8 Tallinn-Paldiski tee (tunnus 72701:001:0521) (foto 2.3). Maantee kaitsevööndi laius on 30 m tee äärmise sõidurea teljest. Idaosas, kus katastriüksus Kliko kattus tee kaitsevööndiga, jäeti see uuringualast välja. Samuti ulatus Kliko katastriüksuse idaosale avalikult kasutatava tee Tähetorni ühendustee (nr 1130) kaitsevöönd, mis jäeti samuti uuringuruumi teenindusalast välja. Avalikus kasutuses oleva kohaliku Tammi tee (nr 1980003) äärmise sõiduraja välimine serv asub uuringuruumi teenindusala kirdeservast vähemalt 4 m kaugusel. Harku VIII uuringuruumi teenindusala kirdepiirist 30 m kaugusele jääb 41,6 m sügavune puurkaev PRK0016079, mille sanitaarkaitseala on 10 m (joonis 2.2). Puurkaev on rajatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihti. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub uuringuruumi teenindusalast ~11 km kaugusel kagu suunas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 Uuringuruumi teenindusala kattub üldgeoloogilise uurimistöö Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi teenindusalaga (loa nr YGUL/519590; loa omaja Eesti Geoloogiateenistus; kehtiv kuni 06.09.2026). Foto 2.3. Uuringuruumi piir jääb Tallinn-Paldiski maanteest ligikaudu 30 m kaugusele (foto T. Tuuling, 13.11.2024, N 59˚23'32", E 24˚34'58"). Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, samuti ei jää siia kaitsealuste taime- ega loomaliikide leiukohti. Uuringuruumi teenindusala ei kattu maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla on Harku lubjakivimaardla (registrikaart nr 0161) (joonis 2.1). Harku VIII uuringuruum külgneb vahetult AS-le Harku Karjäär kuuluva Harku II karjääri mäeeraldise teenindusmaaga (loa nr KMIN-086; kehtiv kuni 15.04.2034), mäeeraldise piir, samas ka karjääri ~10 m kõrgune astang jääb ligikaudu 25 m kaugusele (joonis 2.2). Harku maardla pindala on 1181,35 ha ja maardla ulatub loodes kuni Sõrve külani (joonis 2.1). Praeguse seisuga on Harku maardlas 5 aktiivset mäeeraldist ja keskkonnaloa taotlus maavara kaevandamiseks on esitatud kuuele mäeeraldisele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Harku karjäär Harku II karjäär Joonis 2.2. Harku VIII uuringuruumi ülevaateplaan rajatud uuringupunktide ja kitsendustega. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER 12 Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3. GEOLOOGILINE UURITUS Harku lubjakivimaardlat on korduvalt uuritud. Esmased uuringud tehti aastatel 1954 -1955 Lengeolnerudi poolt (Levin, 1956, EGF 625, EGF 720) ja selle detailne uuring jätkus 1961. aastal (Barankina, 1962, EGF 1949). Tookord oli uuringuobjektideks Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakivid. Alates 1969. aastast, mil tehti Harku lubjakivimaardla varude järeluuringut ning ümberhindamist (Barankina jt, 1969, EGF 3057), uuriti lisaks ülal- märgitud lademetele veel Aseri, Kunda ja Volhovi lademete lubjakive. 1976. a tegi Keila Geoloogiatöökonna ehitusmaterjalide jaoskond ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistöid Tallinna ümbruses, sealhulgas ka Harku-Sõrve-Rannamõisa piirkonnas. Antud töö andmeid on kasutatud ka Harku maardla kontuurimisel (Mõttus, 1978, EGF 3492). Lisaks on tehtud täiendavaid tarbevaru detailsusega uuringuid maardla piires ja maardlaga külgnevatel aladel, jääkvaru uuringuid karjääri põhjas. Loetelu tehtud uuringutest ja nende põhjal koostatud aruannetest on toodud alljärgnevalt: - Aruanne ehituskivide rekognoos-otsingutöödest Tallinna ümbruses ja uuringutöödest Harku lubjakivimaardlas Harju rajoonis. Lengeolnerud ( A. Levin, 1956, EGF 625); - Aruanne järelhinnangust Harku maardlas lubjakivide kvaliteedi sobivusest hüdrotehniliste ehitiste jaoks ning hüdrotehnilise betooni valmistamiseks. Lengeolnerud (A. Levin, 1956, EGF 720); - Aruanne Harku lubjakivimaardla detailsetest geoloogilistest uuringutöödest. Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus (I. Barankina, 1962, EGF 1949); - Harku lubjakivimaardla varude järeluuringu ja ümberhindamise aruanne. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus (V. Jürgenson, 1969, EGF 3057); - Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus (V. Mõttus, 1978, EGF 3492); - Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469. Varude arvutus seisuga 1.07.1980. a. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (I. Barankina, 1980, EGF 3730); - Informatsiooniline aruanne kvaliteedi iseloomustamiseks ja varude hindamiseks Harku karjääri põhjas ning maardlaga piirnevatel perspektiivsetel (kvaliteedi põhjal) aladel. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (I. Barankina, 1989, EGF 7259); - Harku lubjakivikarjääri jääkvaru arvutus taotletava mäeeralduse (54,2 ha) piirides. Harku Karjääri AS (V. Prommik, 1994, EGF 4726); - Harku lubjakivimaardla Vatsa uuringuala geoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogia- keskus (E. Morgen, T. Mardim, 2004, EGF 7630); - Harjumaa Harku lubjakivimaardla Naistesoo uuringuala geoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (S. Korbut, R. Ramst, R, Peikre, 2005, EGF 7673); - Harku lubjakivimaardla Põlma uuringuala geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2005). OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER (E. Rannik, 2005, EGF 7718); - Harjumaa Harku lubjakivimaardla Karjavälja I uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2006. a). Eesti Geoloogiakeskus (S. Korbut, R. Peikre, 2006, EGF 7772); - Harku lubjakivimaardlas AS-i Tallegg Laabi farmi maaüksusel paikneva varu ümberarvutus (seisuga 01.05.2007. a). OÜ Eesti Geoloogiakeskus (M. Rändur, 2007, EGF 7856); - Harku lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki nr 8 varu osalise ümberhindamise ja ploki nr 32 varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.09.2008). OÜ Inseneribüroo STEIGER (E. Rannik, H. Vahtra, 2008, EGF 8055); - Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.10.2009. a). OÜ Eesti Geoloogiakeskus (S. Korbut, R. Peikre ja L. Savitski, 2009, EGF 8162);  OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 - Harku lubjakivimaardla plokk 9 Ra kaevandamisväärseks tunnistamine (varu seisuga 01.10.2011). AS Harku Karjäär (V. Prommik, 2011, EGF 8366); - Seletuskiri Harku III lubjakivikarjääri aktiivse reservvaru plokkide 6, 7 ja 8 osaliselt varu kaevandamisväärseks tunnistamise kohta (riigile kuuluva kinnistu Karjääripõhja piires) (varu seisuga 01.07.2013). OÜ Mäemees (V. Jürgenson ja V. Valling, 2013, EGF 8491), - Harku lubjakivimaardla plokk 39 aT ja plokk 40 aT varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2018) OÜ Inseneribüroo STEIGER (C. Kaasik, 2018, EGF 8949), - Seletuskiri maavaravaru mahu täpsustamiseks Harju maakonnas Harku VI lubjakivikarjääris (varu seisuga 30.09.2023) OÜ J.Viru Markšeideribüroo (T. Nirgi, 2023, EGF 9809). Harku VIII uuringuruumile lähimad puuraugud on rajatud 1968 - 69. a Harku lubjakivi- maardla varude järeluuringu ja ümberhindamise tööde käigus (Barankina jt, 1969, EGF 3057), mille andmeid on kasutatud ka käesoleva uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel (3D mudelite koostamisel), samuti ka Harku V uuringuruumi geoloogiline uuringu andmeid (S. Korbut jt, 2009, EGF 8162) ning kivimi keemilise koostise iseloomustamisel ka karbonaatkivimite otsingu- ja uuringutulemusi killustiku tootmiseks kombinaadile 469 (Barankina jt, 1980, EGF 3730) (joonis 3.1). Harku II karjäär Harku V Harku IV lubjakivi- lubjakivi- karjäär kar- PA-8 jäär PA-10 Harku karjäär PA-506 PA-501 PA-510 PA-531 PA-516 PA-520 PA-442 PA-11 Harku II karjäär PA-502 PA-517 PA-509 PA-12-08 PA-2/24 PA-4/24 PA-1/24 PA-571 PA-11-08 PA-508 PA-13-08 PA-3/24 Harku VIII Harku IV lubjakivi- uuringuruum karjäär PA-453 PA-3/24 PA-13-08 2024. a uuringu puurauk 2008. a uuringu puurauk, EGF 8162 PA-8 PA-502 1980. a uuringu puurauk, EGF 3730 1969. a uuringu puurauk, EGF 3057 PA-453 1961. a uuringu puurauk, EGF 1949 Joonis 3.1. Harku maardla uurituse plaan. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT 4.1. Uuringumetoodika Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu loaga oli uuringu maksimaalseks sügavuseks määratud 17 m. Uuringuvõrgu planeerimisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõudest, kus uuringu- punktide maksimaalne vahekaugus on kuni 400 m. Lubatud oli kuni 8 puuraugu rajamine (lisa 1). 4.2. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puuraugud rajati 2024. a oktoobri lõpus ja novembri alguses puurpingiga Fraste Multidrill PL.G trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method) (foto 4.1). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge väljatuleku. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oligi väga kõrge – 99 - 100%, keskmiselt 99,8% (lisa 4). Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Kokku puuriti 4 puurauku sügavusega 11,15 - 17,0 m (kokku 53,60 m). Foto 4.1. Puuraugud puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puuraugu PA-1/24 puurimine (foto V. Dovbush, 28.10.2024; N 59˚23'42", E 24˚34'26"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Puuraukudes mõõdeti veetasemed peale puurimist 28.10. -.05.11.2023. a. Puuraugud likvi- deeriti 27.11.2024. a.. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga ning ülejäänud osa täideti savigraanulitega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 16), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet oma 31.12.2024. a korraldusega nr DM- 130391-4 (lisa 17). 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti. Puursüdamike fotod on esitatud digitaalselt jpg-vormingus (elektrooniline lisa 10), kus igale fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on ka fotode kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on tekstilisas 4 esitatud puursüdamike fotod pdf-formaadis. Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneri- büroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsed: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meeto- dil ja külmakindluse katse destilleeritud vees, mis teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikest võeti proovid kuni Toila kihistu lubjakivideni, mis on kasuliku kihi lamamiks ka olemasolevates Harku lubjakivikarjääri mäeeraldistes. Proovide võtmisel lähtuti üldjuhul kivimi litoloogiast. Puuraukudes, kus Kõrgekalda kihistut esines piisavas paksuses, prooviti see eraldi (PA-1/24 ja PA-3/24) . Puuraugus PA-2/24, kus Kõrgekalda kihistut esines vaid 0,65 m paksuselt, prooviti koos Väo kihistu ülemise osaga. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi ja Kunda lademe Loobu ja Pakri kihistu lubjakivi prooviti nende väikese paksuse tõttu koos Väo kihistu alumise osaga. Kokku võeti 10 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,95 - 4,85 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 4,2 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katsete protokollid on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teras- kuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Kivimi keemilise koostise määramiseks täiendavaid proove ei võetud. Kasutatud on varasemate geoloogiliste uuringute andmeid. Kuna litoloogiliselt on kivimid kihistute lõikes lateraalselt väljapeetud, siis iseloomustavad seni tehtud keemilised analüüsid piisavalt hästi ka Harku VIII uuringuruumis lasuvaid kivimeid. 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised puuraukudes, katsepumpamisi ei tehtud. Hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustamisel on kasutatud varasemate uuringute ja seniste kaevandamiskogemuste andmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 4.5. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeet Arles Tehu. Mõõdistuse alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmetega Trimble R12i GNSS, Trimble S7 robottahhümeeter. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 12). 4.6. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külma- kindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Harku VIII uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati puuraukude likvideerimisakt. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 5. GEOLOOGILINE EHITUS Harku VIII uuringuruumi teenindusala paikneb Ordoviitsiumi ladestu avamusel, kus aluspõhjakivimeid katab õhuke 0,6 - 1,2 m, keskmiselt 0,8 m paksune kvaternaarisetete kiht. Ülem-Pleistotseeni aegse viimase jääaja Järva kihistu setetest lasub uuringuruumis moreen (Q1jr_g), mis läbilõike ülaosas on esindatud hallikaspruuni liivsaviga, milles esineb nii peent kui jämedat, valdavalt karbonaatset purdosa. Allosas on moreen rohke jämeda karbonaatse purruga (lokaalmoreen). Moreenikihi paksus on 0,25 - 0,9 m, keskmiselt 0,5 m. Moreeni katva kasvukihi paksus on 0,1 - 0,5 m, keskmiselt 0,3 m. Summaarselt on kvaternaarisetete paksus suurem uuringuruumi keskosas puuraukude PA-2/24 ja PA-3/24 piirkonnas, jäädes 1 - 1,2 m vahemikku ning väheneb ida ja lääne suunas 0,5 - 0,6 meetrini. Foto 5.1. Glatsiaalsed setted puuraugus PA-1/24. Kvaternaarisetete lamamipind ehk aluspõhja pealispind jääb uuringuruumi ida- ja keskosas ligikaudu 26,5 m abs kõrguse tasemele, tõustes lääne suunas ligikaudu 2 meetri võrra, ulatudes puuraugus PA-1/24 28,6 meetrini. Üldjoontes järgib aluspõhja reljeef maapinna reljeefi. Sõltuvalt maapinna reljeefist ja lubjakivikihtide kulutatusest (erosioonist) jääb uuringuruumi teeninusala kas Viivikonna kihistu (uuringuruumi lääneosa), Kõrgekalda kihistu (keskosa) või Väo kihistu (idaosa) avamusele. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe Viivikonna kihistu (O3vv). Viivikonna kihistule on iseloomulik sinakashalli rohkem või vähem savika lubjakivi vaheldumine pruunikashalli kukersiitse lubjakiviga. Kivimis esineb lainjaid hargnevaid pruuni kukersiidi kelmeid, mugulaid ja õhukesi vahekihte. Kihistu levib piiratud alal uuringuruumi lääneosas, kus see on enamasti porsunud. Puuraugus PA-1/24 esines Viivikonna kihistu vaid 0,4 m paksuselt. Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esindatud halli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni keskmisekihilise nõrgalt savika lubjakiviga (foto 5.2). Kihistu ülemises osas esineb nõrgalt kerogeense lubja- kivi vahekihte ja kelmeid, andes kivimile pruunika varjundi. Esineb fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspindu ja detriiti. Puuraugus PA-1/24, kus kihistu on avatud kogupaksuses, on selle paksus 3,5 m. Foto 5.2. Kõrgekalda kihistu mergli vahekihtide ja rohkete fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspindadega lubjakivi (PA-1/24 int 1,0 - 3,0 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 Idaosas asuvas puuraugus PA-4/24 oli Kõrgekalda kihistu ära kulutatud ja seal avanevad kvaternaarisetete all Väo kihistu lubjakivid. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 24,3 - 26,5 m abs kõrgusele, tõusuga ida-kirde suunas. Väo kihistu (O2vä) lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti paremaks ja vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub Uhaku lademe, valdav enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest, juusjaid mergli- kelmeid ja stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on iseloomulikud rohked nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad. Suurem osa kihistust (~5 - 6 m) langeb Kostivere (O2väK) kihistiku kesk- kuni paksukihilise lubjakivi arvele (foto 5.3). Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 - 1 m paksuse tumehalli, tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht − Pae kihistik (O2väP) (foto 5.4). Väo kihistu alumises, ligikaudu 2 m paksuses lubjakivilasundis, mis kannab Rebala kihistiku (O2väR) nime, on mergli kelmeid tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, on ka see reeglina kohati dolomiidistunud (foto 5.5). Harku VIII uuringuruumis oli Pae ja ka Rebala kihistikku võimalik välja eraldada vaid puuraugus PA-1/24. Ülejäänud puuraukudes oli Väo kihistu esindatud kogupaksuses lubjakividega ja dolomiidistunud Pae kihistikku ei olnud võimalik välja eraldada. Väo kihistule tervikuna on iseloomulik püriidistunud detriidi ja umbes 1 - 2 cm jämeduste vertikaalsete ussikäikude esinemine. Väo kihistu kogupaksus piirkonnas on ligikaudu 8 m. Kihistu lamam jääb edelaosas abs kõrgusele 16,5 m (PA-3/24), tõustes idaosas 18,8 m abs kõrgusele (PA-4/24). Väo kihistu kontakt lamamiks oleva Kandle kihistuga ei ole terav, kuid on selgelt määratletav – Kandle kihistule on iseloomulikud raudooidid. Foto 5.3. Väo kihistu Kostivere kihistiku paksukihiline lubjakivi puuraugus PA-3/24, int 5,8 - 7,7 m. Foto 5.4. Väo kihistu Pae kihistiku dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-1/24 int 10,0 - 10,4 m. Foto 5.5. Väo kihistu Rebala kihistiku dolomiidistunud kavernidega lubjakivi puuraugus PA-1/24, int 11,2 - 12,2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika, keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristallilise, detriidika, raudooide sisaldava lubjakiviga. Kihistus esinevad limoniitse-püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnad. Samuti markeerib kihistu alumist piiri reeglina püriitse impregnatsiooniga katkestuspind. Kihistu paksus uuringuruumis on 0,40 - 0,45 m, keskmiselt 0,45 m (foto 5.6). Kunda lademe Loobu (O2lb) ja Pakri (O2pk) kihistu. Harku kant on Kunda lademe osas üleminekupiirkond, kus lade koosneb korraga nii Loobu kui ka Pakri kihistust ning nende vahelist piiri on käesoleval juhul raske konkreetselt määratleda. Loobu kihistu koosneb tumedamast hallist, mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksu- kihilisest lubjakivist. Kihistule on iseloomulikud rohked lainjad või konarlikud fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspinnad (foto 5.6) ja esineb püriidistunud peendetriit. Pakri kihistu on esindatud kollakashalli rohkem või vähem liivaka lubjakiviga, milles esineb ka pruunikat kerogeeni, samuti katkestuspindu. Lääne-loodepoolsetes puuraukudes PA-1/24 ja PA-2/24 on Pakri kihistu pigem segunenud (sisse pressinud) lamava Toila kihistuga, kus puuraugus PA-1/24 on Toila kihistu ülemises osas Pakri kihistule iseloomulikud kerogeense liivaka lubjakivi läätsed ja puuraugus PA-2/24 Toila kihistu lasumipinnast 10 cm allpool liivaka lubjakivi pruunikad vahekihid ja kelmed. Puuraugus PA-4/24 esines kihistu allosas tumedaid fosfaatseid veeriseid (foto 5.7). Kunda lademe paksus on 0,4 - 0,8 m, keskmiselt 0,6 m, olles suurem uuringuruumi lõuna-idaosas. Kunda lademe, samas ka kasuliku kihi lamami abs kõrgus jääb 14,9 ja 17,6 m vahemikku tõusuga itta-kirdesse puuraukude PA-2/24 ja PA-4/24 suunas (joonis 5.1). Foto 5.6. Kandle kihistu raudooididega lubjakivi int 12,55 - 12,95 m ning Loobu ja Pakri kihistu lubjakivi intervallis 12,95 - 13,35 m. Toila kihistu ülemises osas esineb läätsena Pakri kihistule iseloomulikku kollakashalli liivakat veidi kerogeenset lubjakivi. Foto 5.7. Harku kandis koosneb Kunda lade nii Loobu kui ka Pakri kihistu lubjakividest. Puuraugus PA-4/24 esinevad Pakri kihistu allosas fosfaatsed veerised. Uuringu käigus avatud läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kihistu (O1-2tl), mis on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Käesoleva töö käigus läbiti kihistu täielikult vaid puuraugus PA-3/24, kus selle paksuseks oli 2,95 m. Glaukoniidisisaldus ja terade suurus on läbilõikes erinev. Toila kihistu ülemises pooles esineb lubjakivis võrdlemisi vähe peent glaukoniiti. Rikkalikumalt esineb glaukoniiditerasid 2 - 5 cm paksustes mergli vahekihtides, mida kihistu ülemises pooles esineb rohkesti (foto 5.8). Kihistu alumises osas on glaukoniiditerad suured, kivim on keskmiseteraline, veidi liivakas. Alumise ligikaudu 0,2 m paksuse osa moodustab Billingeni lademe Päite kihistusse kuuluv rohekas-kollakashall glaukoniiti sisaldav peeneteraline lubjakivi, milles on mitmeid fosfaatseid soppidega katkestuspindu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Foto 5.8. Toila kihistu lubjakivi on kihistu ülaosas mergli vahekihtidega, allosas suurte glaukoniiditeradega (Pa-4/24). Puuraugus PA-3/24 avati ka Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) kogupaksuselt (1,2 m). Kihistu on ülaosas esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava, võrdlemisi kõva lubiliivakiviga. Valdavas osas koosneb kihistu aga nõrgalt tsementeerunud rohelisest aleuriidikast glaukoniitliivakivist (foto 5.9). Puurauk lõpetati Varangu kihistus (O1vr), kus läbilõikes vahelduvad rohekashall glaukoniitliivakivi, pruunikashall mergel ja hallikaspruun kerogeenne argilliit. Kihistu avati 0,2 m paksuselt. Foto 5.9. Puuraugus PA-3/24 avati Leetse kihistu glaukoniitliivakivi kogupaksuses (int 15,5 - 16,8 m) ja 0,2 m paksuselt ka Varangu kihistu. Tabel 5.1. Harku VIII uuringuruumid geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht Q2_s 0,0 0,5 0,3 Moreen Q1jr_g 0,3 0,9 0,5 Kvaternaarisetted kokku 0,5 1,2 0,8 Lubjakivi, kukersiidi O3vv 0,0 0,4 0,1 vahekihtidega Lubjakivi, mergli O2kr 0,0 3,5 1,5 vahekihtidega Lubjakivi, paksukihiline O2vä 7,65 8,25 8,0 Lubjakivi, raudooididega O2kn 0,4 0,45 0,45 Lubjakivi, detriitne O2lb+pk 0,4 0,8 0,6 Glaukoniitlubjakivi O1-2tl 2,5 Glaukoniitlubiliikvakivi, O1lt 1,2 glaukoniitliivakivi Vahelduvad glaukoniitliivakivi, mergel ja O1vr 0,2+ argilliit OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Piirkonna geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud alljärgnevasse tabelisse 5.1. Eelnevalt kirjeldatud kivimitest moodustavad Harku VIII uuringuruumi kasuliku kihi Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistu lubjakivid. Viivikonna kihistu lubjakivi on arvatud katendi hulka. Eri aegadel tehtud uuringute käigus on Viivikonna kihistu arvatud kord katendi kord kasuliku kihi hulka. Kuid kaevandamisel on ilmnenud, et Viivikonna kihistu kukersiidivahekihtidega lubjakivi on madala kvaliteediga ja on turustamiseks sobimatu. Sel põhjusel on ka olemasolevates mäeeraldistes täpsustatud katendi ja maavara mahtusid, kus Viivikonna kihistu lubjakivi on arvatud katendi hulka (Nirgi, 2023, EGF 9809). Eesti aluspõhja geoloogilisele ehitusele on üldjoontes iseloomulik kihtide väikene lõuna- suunaline kallakus (2 - 4,4 m/km). Harku VIII uuringuruumis on kihtide lasumust iseloomustatud Kunda lademe ehk kasuliku kihi lamamipinna näitel. Ka Harku VIII uuringuruumis on üldjoontes kihid kallutatud lõuna suunas, täpsemalt lõuna-edela suunas, kus madalaim on see näitaja puuraugus PA-3/24 (Kunda lamami abs 14,93 m) ja tõuseb kirdesse puuraugu PA-4/24 , kus lamam tõuseb ligikaudu 2,5 meetrit abs kõrguseni 17,58 m (joonis 5.1). Joonis 5.1. Kihtide lasumus Kunda lademe (kasuliku kihi) lamami näitel. Nagu Eesti aluspõhja geoloogilisele ehitusele omane, on aluspõhja kihid läbitud vertikaalsetest, valdavalt loode-kagu ja kirde-edelasuunalisest lõhedest, mis olid jälgitavad ka 10 m kõrguses Harku karjääri lõunaseinas (foto 5.10). Kuid valdavalt on kivim monoliitne (foto 7.1). Lõhesid esines vaid puuraugu PA-1/24 ülemises osas Kõrgekalda kihistus 2,5 m sügavuseni maapinnast (foto 5.11). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 Foto 5.10. Harku II karjääri lõunasein, kus sein on lõhkamisel purunenud loode-kagu ja kirde-edelasuunaliste lõhede pindasid mööda (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'44", E 24˚34'37"). Foto 5.11. Uuringuruumi kivim on monoliitne. Lõhedest oli läbitud vaid puuraugu PA-1/24 ülemised 2,5 m. Kui valdavalt on kivim monoliitne ja kivimite intensiivset purustatust ei esine, siis üksikutes kohtades oli siiski märgata ka kivimite karstumist (foto 5.12). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Joonis 5.12. Karstiilmingud Harku II karjääri lõunaseinas (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'44", E 24˚34'27"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 6.MAAVARA KVALITEET 6.1. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Harku VIII uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomus- tatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhi- meetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Kõrgekalda kihistut iseloomustab 2 proovi, mis võeti puuraukudest PA-1/24 ja PA-3/24. Kandle, Loobu ja Pakri kihistu lubjakivi prooviti nende väikese paksuse tõttu koos Väo kihistu alumise osaga. Kokku võeti 10 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Iseloomustades kivimi kvaliteeti litoloogiliste erimite lõikes, on Väo kihistu lubjakivi väga heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega (nii nagu ka varasemate uuringute andmed on näidanud). Ainult Väo kihistu ülemist osa iseloomustavatel proovidel oli killustiku purunemiskindluse LA tegur kõigil proovidel alla 25% (22 - 24%). Killustiku külmakindlus- katsel oli kaalukadu 0,3 - 1,5%, keskmiselt 0,8%, vastates külmakindluse kategooriale F1. Aseri ja Kunda lademe kivimite lisamine Väo kihistu hulka kivimi kvaliteeti oluliselt ei halvendanud – purunemiskindlus oli sarnane Väo kihistu ülemise osaga, kuid mõnevõrra madalam oli külmakindlus – näitajad jäid vahemikku 0,5 - 1,4%, keskmiselt 1,1%, vastates kategooriale F2. Väo lasumiks oleva Kõrgekalda kihistu lubjakivi erineb selgelt ülejäänud läbilõikest, olles oluliselt kehvemate füüsikalis-mehaaniliste näitajatega, eriti külmakindluse osas – kahe proovi andmeil on purunemiskindlus keskmiselt 31% ja külmakindlus keskmiselt 4,9%. Kivimi füüsikalis-mehaanilised näitajad litoloogiliste erimite kaupa on toodud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.1. Tabel 6.1. Kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad kihtide lõikes Litokompleksid LA tegur LA kategooria Külmakindlus F, % F kategooria O2kr 30-31/31 35 4,3-5,3/4,9 F O2vä1 22-24/23 25 0,3-1,5/0,8 F1 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 23-24/23 25 0,5-1,4/1,1 F2 Kvaliteedist lähtuvalt moodustatakse vertikaalses läbilõikes kaks eraldi plokki, kus Kõrgekalda kihistu lubjakivid vastavad kvaliteedilt täitelubjakivi ning Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistu kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Moodustatud plokkide füüsikalis- mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Alljärgnevalt on kivimi kvaliteeti iseloomustatud plokkide kaupa. Plokk 42 aT ja 44 pT koosneb Kõrgekalda kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 2 proovi põhjal (lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 30 - 31%, keskmiselt 31%, vastates LA kategooriale 35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 4,3 - 5,3%, keskmiselt 4,9%, vastates külmakindluskategooriale F. Keskmiste näitajate põhjal vastab ploki 42 ja 44 kivim täitelubjakivi nõuetele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 Plokk 43 aT ja 45 pT koosneb Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustab 8 proovi (lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 22 - 24%, keskmiselt 23%, vastates LA kategooriale 25. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,3 - 1,5%, keskmiselt 1,0%, vastates külmakindluskategooriale F1. Keskmiste näitajate põhjal vastab ploki 43 ja 45 kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 6.2. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel plokkide lõikes Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg Plokk 42 aT, täitelubjakivi 30-31/31 35 4,3-5,3/4,9 F 44 pT Plokk 43 aT, kõrgemargiline 22-24/23 25 0,3-1,5/1,0 F1 45 pT lubjakivi 6.2. Kivimi keemiline koostis Käesoleva uuringu käigus kivimi keemilise koostise uurimiseks täiendavaid proove ei võetud. Kivimi keemilist koostist iseloomustatakse varasemate uuringute andmete põhjal (Barankina jt, 1969; Barankina jt, 1980, Korbut jt, 2009) (joonis 3.1). Andmed Harku VIII uuringuruumile lähimate puuraukude kohta on esitatud lisades 7 ja 8, kus on toodud kivimi keemilise koostise arvutused litoloogiliste erimite ja plokkide lõikes. Andmed on koondatud tabelisse 6.3. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, % Kihistu min max keskmine min max keskmine min max keskmine O3vv 47,60 0,70 8,69 O2kr 45,70 47,96 46,97 0,91 2,53 1,61 10,85 12,26 11,40 O2vä1 47,50 51,05 49,66 0,46 2,70 1,87 5,54 8,10 6,58 O2vä2 36,04 51,13 44,63 0,48 11,40 5,04 6,42 10,90 7,48 O2kn+lb+pk 40,77 48,51 45,66 0,71 7,91 2,73 6,04 17,64 9,37 Täitelubjakivi (plokid 42 aT, 44 pT) 45,70 47,96 46,97 0,91 2,53 1,61 10,85 12,26 11,40 Kõrgemargiline ehituslubjakivi (plokid 43 aT, 45 pT) 36,04 51,13 47,36 0,46 11,40 3,17 5,40 17,64 7,18 Viivikonna kihistut iseloomustab ainult 1 proov, mille andmeil on tegemist veidi savika lubjakiviga. Kõrgekalda kihistule on iseloomulik kõrge lahustumatu jäägi sisaldus: keskmiselt 11,40%, millest tingitult ka kivimi madalam külmakindlus. Kui Väo kihistu ülemine osa on esindatud lubjakiviga, milles MgO sisaldus jääb alla 3% (0,46 – 2,70%), siis kihistu alumine osa on kohati dolomiidistunud (Pae ja Rebala kihistik), kus MgO sisaldus ulatub 11,40%-ni (keskmiselt 5,04%). Lahustumatu jäägi sisalduse järgi on Väo kihistu alumine osa veidi savikam. Kandle, Loobu ja Pakri kihistu on enamasti koondatud ühte proovi, millest tingitult ka muutlikud näitajad: seoses mergli kihikeste esinemisele, on kohati kõrgendatud lahustumatu jäägi sisaldus ning esineb ka dolomiidistumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 Täitelubjakivi ploki moodustavad Kõrgekalda kihistu savikad lubjakivid. Kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk koosneb erineva kihistute lubjakividest, millest tingitult ka muutlik keemiline koostis (tabel 6.3).Tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele ei vasta kummagi ploki kivim. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 peab tehnoloogilise lubjakivi puhul CaO sisaldus olema ≥50% ja lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus alla 10%. Harku VIII uuringuruumis lasuvad karbonaatkivimid esitatakse kinnitamiseks järgmiselt: - Kõrgekalda kihistu mahus täitelubjakivina, mille kaalukadu purunemiskindluse katsel LA meetodil on 31%, vastates kategooriale LA35 ja kaalukadu külmakindluskatsel 4,9%, vastates kategooriale F (plokid 42 aT ja 44 pT); - Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistute mahus kõrgemargilise ehituslubjakivina, mille kaalukadu purunemiskindluse katsel LA meetodil on 23%, vastates kategooriale LA25 ja kaalukadu külmakindluskatsel 1,0%, vastates kategooriale F1 (plokid 43 aT ja 45 pT). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 27 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 7.1. Uuringuruumi hüdrogeoloogiline iseloomustus Harku VIII uuringuruum paikneb Põhja-Eesti platool. Uuringuala reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad 27 - 31 m vahemikku, tõusuga loode suunas. Reljeefi üldine tõus on lõunasse-edelasse, Harku asula suunas, kus maapinna abs kõrgused ulatuvad üle 40 m. Uuringualast põhja-kirde pool paikneb Harku klindiastang ja Harku klindilaht, läänes Vääna mattunud org ning vahetult põhjas tegutsev Harku lubjakivikarjäär, mis on põhjavee väljealadeks. Harku VIII UR Joonis 7.1. Piirkonna reljeef. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Ligikaudu 10 m kõrgune karjääriastang jääb uuringuruumi põhjapiirist vaid ~25 m kaugusele. Uuringuala on võsastunud ja liigniiske rohumaa, mida läbivad mitmed kraavid: idaosas Harku rabast alguse saav Laabi kraav (VEE1094103) (fotod 7.3; 7.4), mis on ka maaparandussüsteemi eesvooluks. Uuringuala põhjapiirile jääb Tõnupere kraav (VEE1094104), kuhu pumbatakse Harku karjääri kogunev põhja- ja sademete vesi (fotod 7.1, 7.2). Tõnupere kraav suubub Laabi kraavi (foto 7.3) ja see omakorda 1,8 km kaugusele põhja suunas jäävasse Harku ojja ja sealt edasi voolab vesi Harku järve. Harku järv jääb Harku VIII uuringuruumist otsesihis 2 km kaugusele kirdesse. Uuringuruumi edelanurgast jookseb diagonaalis üle uuringuala kraav, mis on ühenduses Harku mõis pargis oleva Mõisajärvega (foto 7.5). Ka selle kraavi veed jooksevad Tõnupere ja Laabi kraavi ning Harku oja kaudu Harku järve (joonis 2.1). Kvaternaarisetete paksus uuringuruumis jääb reeglina alla 1 m ja on esindatud valdavalt lokaalmoreeniga, mis moodustab aeratsioonivöö ja paiguti ühtse survetu veekihi Ordoviitsiumi lubjakividega. Lokaalselt võivad moreenis leiduvad liiva- või kruusaläätsed moodustada ka rippuvaid, üksteisega ühendamata Kvaternaari setete veekihte. Uuritud Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe massiivsed ja vaid kohati lõhelised lubjakivid (lasundi paksus ~9 - 12 m) moodustavad ilma olulise põhjaveevaruta Ordoviitsiumi veekihi. Eesti geoloogilise baaskaardi (Tallinn 6334) andmetel iseloomustab OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 28 Foto 7.1. Tõnupere oja Harku karjääriga külgnevas osas (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'44", E 24˚34'33"). Foto 7.2. Üleujutatud Tõnupere oja suudmeala Tammi tee ääres (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'51", E 24˚35'9"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 29 Foto 7.3. Laabi kraav. Tõnupere oja suubumiskoht Laabi kraavi (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'50", E 24˚35'11"). Foto 7.4. Laabi kraav ida pool Tammi teed (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'52", E 24˚35'8"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 30 Foto 7.5. Uuringuala diagonaalis läbiv oja (foto T. Tuuling, 13.11.2024, N 59˚23'31", E 24˚34'54"). uuringuala piirkonnas maapinnalt esimesi aluspõhjakivimeid vähene veeandvus ja neisse rajatud puurkaevude erideebit on alla 0,1 l/s · m (Perens jt, 2002). Regionaalselt on veekompleksi veeandvus väike, veejuhtivus T muutub 10 - 30 m2/d (~18 m veekihi paksuse puhul filtratsioonikoefitsent K = 0,6 - 1,7 m/d), kuid konkreetselt vaadeldavas piirkonnas läheneb juba veepidemele, veejuhtivusega 0,4 - 3 m2/d (K = 0,02 - 1,7 m/d) (Korbut jt, 2009; EGF 8162). Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi on survetu. Uuringuruum paikneb kõvikul, kus kivimite veesisaldus sõltub täielikult sademetest. Põhjavee tüüp on HCO3-Ca-Mg kuni HCO3-SO4-Ca-Mg mineraalsusega valdavalt 0,4 - 0,6 g/l, karedusega 4 - 8 mg-ekv/l. Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustavad Toila, Leetse, Varangu ja Türisalu kihistu kivimid. Parimate vettpidavate omadustega on Türisalu kihistu graptoliitargilliit, mille paksus on ~4 - 5 m (Perens jt, 2002). Siinkohal ei saa Ordoviitsiumi veepidet küll pidada absoluutseks, kuna graptoliitargilliidi kiht on võrdlemisi õhuke ning klindi lähedal võivad kohati suuremad tektoonilised lõhed seda läbida, mida võib olla mõjutanud ka ajaloolise kaevandamistegevuse käigus kasutatud liialt suured lõhkelaengud. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib Ordoviitsiumi veepideme all survelisena ja selle 20 m paksuse kompleksi moodustavad Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam- Kambriumi liivakivid ning nõrgalt tsementeerunud aleuroliidid. Veekompleksi põhjavee survepind jääb 17 - 18 m sügavusele maapinnast (abs kõrgusele 12 - 14 m, lähimate puurkaevude PRK0030053 ja PRK0000769 andmeil). Veekompleksi filtratsiooniomadused on väljapeetult ühetaolised: lateraalne filtratsioonikoefitsient on 1 - 3 m/d ja puurkaevude erideebitid ulatuvad 0,08 - 0,5 l/s · m. Keemiliselt koostiselt on vesi mage (mineraalsusega OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 31 11509 11582 762 17842 2061 17649 30095 26308 55060 54329 1 826 59615 59021 17238 18059 14715 18108 775 17854 17811 78 11032 16079 54370 778 30053 14328 30729 62566 17096 769 779 1017 58177 16415 52054 77 18764 69974 1028 17068 30359 797 22187 14056 Kambriumi-Vendi Ordoviitsiumi-Kambriumi Ordoviitsiumi põhjaveekogum põhjaveekogum põhjaveekogum Joonis 7.2. Uuringuruumile lähimad tarbepuurkaevud. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 32 valdavalt 0,3 - 0,5 g/l) HCO3-Ca-Mg kuni HCO3-Ca-Na-tüüpi, karedusega 3 - 5 mg-ekv/l (Perens, 2002). Tegemist on ümbruskonna põhilise veevarustuse allikaga. Veekihi põhjavett kasutatakse ulatuslikult elanikkonna ja ettevõtete veevarustuses (joonis 7.2). Tulenevalt Ordoviitsiumi regionaalsest veepidemest karjääri tegevus suure tõenäosusega Ordoviit- siumi-Kambriumi veekompleksi ei mõjuta ning samuti ei moodusta selle vesi osa karjäärist väljapumbatavast veest. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi väljapumbatava kaevandusvee kujunemisele mõju ei avalda. Lähimate puurkaevude andmeil jääb veetase neis ligikaudu 50 m sügavusele maapinnast. Joonisele 7.2 on kantud Harku VIII uuringuruumi ümbrusesse jäävad tarbepuurkaevud. Nagu jooniselt näha, on valdav osa kaeve rajatud Ordoviitsiumi-Kambrimi veekompleksi. Üksikud Ordoviitsiumi põhjaveest toituvad kaevud jäävad uuringuruumist 1,5 km kaugusele lõunasse. Kaevude sügavus on siin 8,4 - 30 m, veetase jääb 0,5 - 1,6 sügavusele maapinnast (abs kõrgusele ~39 m). Samuti jäävad mõned Ordoviitsiumi veekihi põhjavett tarbivad puurkaevud Vatsla aiandusühistu piirkonda, uuringualast >1,5 km kaugusele läände. Mitteküllaldase mantelduse korral tarbitakse mõnedes Ordoviitsiumi-Kambriumi puur- kaevus samaaegselt ka Ordoviitsiumi põhjavett. Sellele viitab asjaolu, et mitmetes Vatsla aiandusühistu madalates puurkaevudes on veetase sarnane, mis Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis, st survetasemed kahe veekihi vahel on ühtlustunud (> 10 m maapinnast). Foto 7.6. Monoliitne lubjakivi Harku karjääri seinas (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'46", E 24˚34'17"). Harku maardla lubjakivivarusid on aastakümnete jooksul korduvalt uuritud, mille käigus on kirjeldatud ka hüdrogeoloogilisi tingimusi. Juba esmauuringutel 1954. a , kus uuringuala jäi OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 33 Harku VIII uuringuruumist põhja-kirde poole, klindiastangu lähedusse, tõdeti, et lubjakivi on massiivne ja monoliitne, millest põhjustatud ka kivimite veevaesus (Levin, 1954). Väo kihistu lubjakivi avanud puuraugud olid kõik kuivad. Samas jäid tookord rajatud puuraugud ka klindile olulisemalt lähemale, kus klindiastangu kaudu toimus vee väljavool, dreenides põhjavett. Kivimite madalatest filtratsiooniomadustest andsid tunnistust ka 1954. a pärast sadusid puuraukudes tehtud vaatlused, kus veetase karjääri astangule jäävates puuraukudes oli ühel tasemel, kuid karjääris oli vett kogunenud vaid karjääri madalamatesse lohkudesse. Karjääri seintest vett karjääri ei infiltreerunud, vesi voolas karjääri maapinnalt üle karjääri astangu. Sarnane olukord fikseeriti ka käesoleva uuringu käigus. Harku VIII uuringuala, mis jääb olemasolevast karjäärisüvendist vaid paarikümne meetri kaugusel, oli uuringu tegemise ajal 2024. a oktoobris-novembris kohati (enamasti) veega üle ujutatud ja ka puuraukudes oli vesi maapinnaga tasa, kuid karjääri seinast vee infiltreerumist karjääri ei olnud näha, vesi valgus karjääri maapinnalt üle karjääriastangu (foto 7.7). Vaid ühe avatud vertikaalse lõhe kaudu voolas vett karjääri, kuid see oli lokaalne ning teiste lõhede puhul seda ei täheldatud (foto 7.8). Foto 7.7. Vesi valgus karjääri maapinnalt üle karjääri astangu (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'44", E 24˚34'24"). Põhjalik uuring pumpamiskatsetega tehti 1969. a uuringu käigus (Barankina jt, 1969). Hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehti katsepumpamised puuraukudes PA-510 ja PA-531, mis jäävad Harku VIII uuringuruumist 200 - 300 m põhja poole (joonis 3.1). Pumpamiskatsed tehti 1969. a novembris-detsembris, mil kvaternaarisetted olid vett täis - erideebitiks saadi 0,02 - 0,04 l/s·m (deebit 0,19 ja 0,26 l/s 7 m alanduse juures; pumbati keskmiselt 12 h). Antud tulemusi on kasutatud ka hiljem Harku maardla läänepoolsete alade OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 34 Foto 7.8. Avatud lõhe Harku karjääri idaseinas, mida mööda valgus vesi maapinnalt karjääri (foto T. Tuuling, 21.11.2024, N 59˚23'46", E 24˚34'55"). uuringutel ((Vatsla, Karjavälja, Harku V uuringuruum) (Morgen jt, 2004; Korbut jt, 2006, Korbut jt, 2009). 1969. a uuringus kirjeldati, et vett esines kvaternaarisetetes ja ka lubjakivide kõige ülemises murenenud osas, kuid mitte ühtlaselt kogu uuringualal, vaid see sõltus maapinna reljeefist, kvaternaarisetete ja murenenud lubjakivi paksusest ja koostisest ning ka sademete hulgast ja aastaajast. Veetasemed puuraukudes fikseeriti sügavustel/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 35 tasemetel, mis on iseloomulikud kvaternaarisetetele veega küllastunud tingimustes. Kui aga kvaternaarisetted olid kuivad, olid ka puuraugud kuivad (Barankina jt, 1969). Analoogne olukord oli ka käesolevas uuringus, kus puuraugud rajati 2024. a oktoobris-novembris, mil enamus uuringualast oli peale sademeid veega üle ujutatud ja kvaternaarisetted olid veega küllastunud. Veetase kõigis puuraukudes oli maapinnaga tasa või mõnikümmend senti- meetrit sellest madalamal. Ka need näitajad iseloomustavad kvaternaarisetete veetasemeid kui setted on veega küllastunud. Pumpamiskatseid ei teostatud, sest Harku lubjakivimaardlat on piisavalt uuritud ja on olemas ka praktiline kogemus väljapumbatavate veekoguste kohta, mis iseloomustab hüdro- geoloogilist situatsiooni kõige paremini. Selleks, et saada teavet ka Ordoviitsiumi kompleksi põhjavee taseme kohta, pumbati siiski puuraugud tühjaks, et jälgida, mis tasemele vesi taastub. Takistamaks pinnakattest vee valgumist puurauku, üritati kvaternaarisetteid isoleerida (mantlitagune osa täita savigraanulitega). Puuraugus PA-3/24, mis pumbati tühjaks, tõusis veetase 30 min pärast 0,3 m ning 6 h pärast oli tõusnud 3,2 m, mis annab tunnistust väga madalatest filtratsioonikoefitsientidest. Puuraugus PA-2/24, mis pumbati kuivaks, tõusis veetase 40 min pärast 3,6 m ning selle puuraugu puhul fikseeriti ka manteltorust 30 cm madalamal vee sissevool puuraku. Puuraukudes PA-4/24 ja PA-1/24 õnnestus veetaset alandada vaid vastavalt 1,3 m ja 3,0 m ning paari minutiga täitusid puuraugud uuesti veega, kus veetase tõusis maapinnaga tasa. Puuraukude likvideerimise ajaks oli aga kõikides puuraukudes jällegi veetase maapinnaga peaaegu tasa. Seega ei õnnestunud kvaternaarisetete veekihti täielikult isoleerida. 1969. a uuringus (EGF 3730) võeti hürogeoloogilised tingimused kokku järgmiselt: põhiline juurdevool karjääri saab olema sademete ja sulavee arvelt lumesulamise ajal ja sügiseste sadude perioodil ning põhjaveeline juurdevool praktilist tähtsust ei oma. Vaadates ka praegusi Harku karjääri veekasutuse aastaaruandeid, siis maksimaalsed vee juurdevoolud on seotud lumesulamise ja paduvihmadega ning suvel on karjäär ajuti veetu või on ärajuhitava vee kogused minimaalsed. Harku karjääri (KMIN-038) aastatel 2019 - 2023 väljapumbatud vee kogused kvartalite kaupa on koondatud tabelisse 7.1. Kui vaadata ka Keskkonna- agentuuri sademete andmeid nendel aastatel, siis korrelatsioon andmete vahel on olemas. Näiteks aasta 2022 oli äärmiselt sademetevaene ning see kajastub ka ärapumbatud vee kogustes, samuti oli veevaene 2023. a II kvartal, kuid rohkelt oli sademeid näiteks III kvartalis. Harku V uuringuruumi (praegused maardla plokid 33 ja 34, taotletav Harku IV lubja- kivikarjääri laiendus) uuringu käigus 2009. a tehtud katsepumpamistel saadi veejuhtivuseks (T) keskmiselt 3 m2/d ehk filtratsioonikoefitsendiks (K) ~18 m veekihi paksuse juures 0,17 m/d (Korbut jt, 2009). Teisel katsel pumbati puuraugust, mis jäi tõenäoliselt lõhede vööndisse ja oli erandlik üldise veevaese fooni taustal, kus veejuhtivuseks saadi 60 m2/d (K = 3,3 m/d). Vee juurdevoolu arvutamisel karjääri moodustasid põhiosa sademete ja lumesulamisveed, põhjaveeline komponent moodustas kogujuurdevoolust vaid 8 - 11,5% (Korbut jt, 2009). Ligikaudsete arvutuste põhjal ulatus karjääri veealanduse mõjuvöönd kaevandite piirist ligikaudu 300 - 500 m. Samas näitab Harku VIII uuringuala liigniiskus vaid 30 m karjäärisüvendi piirist, et seegi mõju põhjaveetasemetele võib olla oluliselt ülehinnatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 36 Tabel 7.1. Harku karjääri (KMIN-038) karjäärist väljapumbatava vee kogused Aasta Kokku, sealhulgas m3 m3 I kv II kv III kv IV kv 2019 162400 52200 22040 20880 67280 sh märts 27840 sh juuni 0 sh juuli 0 sh dets 32480 2020 167040 40600 29000 62640 34800 sh märts 15080 sh mai 6960 sh juuli 23200 sh okt 13920 sh juuni 9280 sh aug 23200 sh nov 13920 2021 153640 33640 39000 35000 45000 sh märts 23200 sh aprill 32600 sh juuli 24000 sh okt ja nov 20000 sh juuni 0 sh aug 4000 sh dets 5000 2022 88100 22200 13700 14800 37400 sh märts 11400 sh mai 2100 sh juuli 2200 sh dets 22600 2023 110540 25200 8600 39440 37300 sh märts 14200 sh mai 0 sh juuli 0 sh dets 26400 sept 23200 sh okt 4600 3 3 Keskmiselt 129830 m /aastas ehk 355 m /d Kokkuvõtlikult võib öelda, et Harku VIII uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad äärmiselt veevaesed massiivsed lubjakivid. Piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused on kujunenud pikaajalise kaevandustegevuse käigus, kus tegutsevates karjäärides püsib põhjavee tase absoluutkõrgustel 16 - 18 m, st >10 m allpool maapinda. Harku VIII uuringuruum jääb olemasolevate karjääride alanduslehtri mõjualasse. Karjääriveed kujunevad praktiliselt vaid sademeist ning põhjavesi ei mõjuta oluliselt kaevandamist. Arvestades sademete hulgaks Tallinn-Harku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi alusel 700 mm/a (Ilma- teenistus), aurumiseks 450 mm/a (Kink jt 1998) ning uuringuruumi pindalaks 151 000 m2, on karjääri langevast sademeveest tulenev ärajuhitava vee hulk keskmiselt ~38 000 m3/a ehk ~100 m3/d. Analoogiliselt senisele kaevandamispraktikale on suvel ja talvel karjääri seinad ajuti veetud ning ärajuhitava vee kogused minimaalsed. Maksimaalsed vee juurdevoolud on seotud lumesulamise ja paduvihmadega. Olukorras, kus 14 päeva jooksul sulab detsembri kuni veebruari kolme kuu jooksul sadanud lumekiht (155 mm) on võimalik lumesulavee vooluhulk ~1670 m3/d. Väljapumbatud vesi juhtakse pärast settetiigis setitamist äravoolukraavi mööda Harku järve. 2010. a koostatud Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojektis on arvestatud, et veetase taastub peale kaevandamise lõppu absoluutkõrgusele 22,2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 37 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG 8.1. Mäenduslikud tingimused Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Koorimist vajava katendi paksus on keskmiselt 0,8 m. Lisaks kvaternaarisettelisele katendile on vaja koorida ka Viivikonna kihistust koosnevat nn kaljukatendit, mida esineb vaid Harku VIII uuringuruumi lääneosas mahus 18 tuh m3. Varu paikneb tegutsevate lubjakivikarjääride põhjaveetaseme alandus- lehtri mõjualas. Kasuliku kihi keskmine paksus on 10,6 m, millest ülemised 1,6 m moodustab täitelubjakivi. Praegu jääb tegutseva Harku II karjääri ja Harku VIII uuringuruumi vahele 25 - 100 m laiune tervik, mis on Harku II karjääri teenindusmaa koosseisus, kuid maavaravaru selles tervikus pole arvele võetud. Selleks, et oleks võimalik kaevandamist jätkata olemasolevast Harku II karjäärist, liikudes eega edasi lõunasse, on vaja lubjakivivaru arvele võtta ka teenindusmaale jäävas tervikus. Karjääri avamiseks tehtavad esmased tööd on piiride märkimine, puude ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Mäeeraldise piires eemaldatakse kattepinnas järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele buldooseri ja ekskavaatoriga, vastavalt vajadusele toimub kattepinnase transport kallurautodega. Kasvu- kiht ladustatakse eraldi. Kasvukihi keskmine paksus on 0,3 m ja selle maht on 36 tuh m3. Ülejäänud katendimaterjal paigutatakse vallidesse mäeeraldise teenindusmaal. Moreeni maht on 78 tuh m3 ja Viivikonna kihistu lubjakivi (nn kaljukatend) maht 18 tuh m3. Karjääri piirile vallitatud katend ja rajatud piirdekraavid aitavad vähendada ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Samas on katendivallid müra- ja tolmutõkkeks. Kuna alale jäävad elektriliinid, siis tuleb kavandatavas lubjakivikarjääris maavara raimata kombi- neeritult puur-lõhketöödega ja mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud materjal töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja valmistoodang sorteeritakse erinevate fraktsioonidega killustikuks. Karjäärist saadavat killustikku kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks. Maavara väljaveoks on võimalik kasutada Tammi teed või ka Angerja teed. Kaevandatav lubjakivivaru paikneb valdavalt põhjaveetasemest kõrgemal. Harku karjäärides on pikaajalise kaevandamistegevuse käigus kujunenud hüdrogeoloogilised tingimused, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16 - 18 m ning rajatav karjäär jääb põhjavee alanduslehtri mõjualasse. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest. Karjääri põhja rajatakse kraavid, mis juhivad vee veekogujasse (settetiiki), kust setitatud vesi suunatakse mööda Tõnupere ja Laabi kraave mööda Harku ojja ja sealt edasi Harku järve. Tõnupere kraav, mille kaudu juhitakse praegu Harku karjäärist väljapumbatud vesi Laabi kraavi, jääb Harku VIII uuringuruumi ja Harku II karjääri vahelisele tervikule. Maavara kaevandamise korral tuleb leida lahendus vee ärajuhtimiseks (kraavi ringitõstmine), samuti on vaja ringi juhtida kraav, mis läbib uuringuruumi diagonaalis lõunast põhja ning samuti uuringuruumi idaserva läbiv Laabi kraav, mis on ka maaparandussüsteemi eesvooluks. Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt, mille käigus leitakse ka lahendus kraavide osas. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 38 8.2. Kaevandamise mõju keskkonnale Uuringuruum ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadele. Kuna Harku maardlas on lubjakivi kaevandatud juba aastakümneid, on looduskeskkond antud piirkonnas senisest tegevusest juba suurel määral mõjutatud. Kui uute maardlate avamise puhul läbi viidud keskkonnamõjude hindamisel toetutakse sageli analoogiale ja modelleerimisele, siis Harku puhul on võimalik lähtuda juba olemasolevast kaevandamispraktikast ja teostada kaevandamist selliselt, et mõju ja häiring inimestele ning keskkonnale oleks võimalikult väike. Harku maardlas toimuva kaevandamisega kaasneva keskkonnaseire ja mõõtmiste andmetest tulenevaid järeldusi saab rakendada ka edaspidi kaevandamise keskkonnamõju prognoosimiseks. Jätkates keskkonnamõju seiramist ja vastavate leevendusmeetmete rakendamist, on lubjakivi Harku lubjakivimaardlast võimalik kaevandada nii, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult väikesed ja ei põhjustaks häiringuid. Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevanda- misjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohus- tuslik. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Näiteks on AS Harku Karjäär taotlenud olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise korrastamiseks tingimusi, mille kohaselt tuleks mäeeraldis korrastada täies ulatuses tagasitäitmisega inertsete püsijäätmetega kuni kaevandamiseelse absoluutkõrguseni. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 39 9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Harku VIII uuringuruumi varu uuringuruumi teenindusala 15,02 ha pindalal. Varust jäeti välja kitsas riba uuringuruumi lõuna-, kirde- ja idaservas, kus uuringuruum kattus maakaabelliini ja/või selle kaitsevööndiga. Kooskõlas- tatult Elering AS-iga (lisa 13) jäeti kõrgepingeliinide mastidele 25 m raadiusega tervikud, mille alla jääv varu esitatakse kinnitamiseks passiivse tarbevaruna. Juurdepääsud elektri- postidele tagatakse ja need rajatakse maavaralt kooritud katendist. Elektripaigaldiste kaitse- vööndites töötamise korral kooskõlastatakse tegevused Elering AS-iga. Keskpingeliinide kaitsevööndisse jääv varu võetakse arvele aktiivse tarbevaruna. Kaevandamise loa taotle- mise protsessis ja kaevandamise projekti koostamisel planeeritakse konkreetsed tegevused, sealhulgas ka keskpingeliinidega seonduv – kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga lahendatakse elektriliinide ümberpaigutamise ja ka demonteerimise küsimused või siis elektripaigaldistele kaitsetervikute jätmine. Projekti koostamisel arvestatakse Elektrilevi OÜ-lt saadud tehniliste tingimustega (lisa 14). Uuringuruumi ida-kirdeserva läbiv maaparandussüsteemi eesvoolu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109410010010/002) kaitsevööndisse jääv varu võetakse arvele aktiivse tarbevaruna. Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas Harku VIII uuringu- ruumi maavaravaru arvele võtmise ja kaevandamise loa tingimusel, et maaparandussüsteemi eesvoolul tuleb tagada vee vaba vool tulenevalt maaparandusseaduse § 5 (lisa 15). Tammi tee teekaitsevööndis esitatakse varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna. Kaevandamine Tammi tee kaitsevööndis kooskõlastatakse Harku Vallavalitsusega keskkonnaloa taotlemise käigus. Kivimi kvaliteedist lähtuvalt arvutati varu kahes üksteise kohal paiknevas plokis – täitelubjakivi Kõrgekalda kihistu lubjakivi mahus ja kõrgemargiline ehituslubjakivi Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistute mahus. Maavaravaru ja katendi mahud ning ploki pindala on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alal 2024. a septembris teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamamite mudelid – kasutatud on käesoleva uuringu ja ka varasemate uuringute käigus rajatud puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (lisa 2); - varu arvutuse lamamipiir on litoloogiline - Kunda lademe (Pakri kihistu) lamamipind; - samuti on plokkidevaheline piir litoloogiline – Kõrgekalda ja Väo kihistute vaheline piir. Uuringuvõrk on ligikaudu 400 × 400 m, kasulik kiht on kogupaksuses proovitud, puur- südamik on esinduslik, hindamaks lubjakivi varu tarbevaru kategoorias. Plokkide koordinaadid on toodud tekstilisas 11. Mahtude arvutus on esitatud lisas 10. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2025. a. Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: - varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1/2); - geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2/2); - puuraukude kirjeldused (lisa 4); - laboratoorsete katsete andmed (lisad 5…8); - katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 9); - mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 10) OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 40 - plokkide koordinaadid (lisa 11). Plokkide numeratsiooni on jätkatud seni Harku lubjakivimaardlas arvel olevatest plokkidest. 9.1. Plokk 42 aT varu arvutus Ploki 42 maavaraks on täitelubjakivi. Ploki 42 pindala on 11,96 ha. Täitelubjakivi puudub uuringuruumi ida-kirdeosas, kus kvaternaarisetete all avaneb Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. Kasuliku kihi paksus on puuraukude andmeil 0,65 - 3,5 m. Ploki 42 lamamiks on Kõrgekalda kihistu lamamipind, mis jääb 16,08 - 18,83 m abs kõrgusele tõusuga kirde suunas. Ploki 42 lasumipind jääb valdavalt 26 - 26,5 m abs tasemele ja tõuseb loodeosas veidi üle 28 m. Mudelitega arvutatuna on ploki 42 varu 199 tuh m3 (lisa 10). Kasuliku kihi keskmine paksus on: 199 tuh m3/11,96 ha = 1,7 m Ploki 42 katendiks on kasvukiht, moreen ja kohati ka Viivikonna kihistu lubjakivi (nn kaljukatend), mille kogumaht on 133 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 1,1 m (133 tuh m3/11,96 ha). Kasvukihi keskmine paksus on 0,3 m, mis leiti puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena (lisa 9). Kasvukihi maht on on: 0,3 × 11,96 ha = 36 tuh m3. Kaljukatendi maht on 19 tuh m3 (lisa 10) ja selle keskmine paksus 0,16 m (19 tuh m3/11,96 ha). 9.2. Plokk 43 aT varu arvutus Ploki 43 maavaraks on kõrgemargiline ehituslubjakivi. Ploki 43 pindala on 13,51 ha. Kasuliku kihi paksus on puuraukude andmeil 8,85 - 9,4 m. Ploki lamamiks on Kunda lademe lamamipind, mis jääb 14,93 - 17,58 m abs kõrgusele tõusuga kirde suunas (joonis 5.1). Ploki 43 varu on 1210 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 1210 tuh m3/13,51 ha = 9,0 m. Ploki ida-kirdeosas, kus ploki 43 lasumis puudub plokk 42, on katendi mahuks kokku 7 tuh m3, millest kasvukihti on 3 tuh m3 (0,2 x 1,56 ha) ja moreeni 4 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,05 m (arvestatuna kogu ploki pindaga). 9.2. Plokk 44 pT varu arvutus Ploki 44 moodustab täitelubjakivi, mis jääb elektripostidele moodustatud kaitsetervikutesse. Ploki pindala on kokku 1,29 ha. Täitelubjakivi passiivne tarbevaru on 24 tuh m3 ja kasuliku kihi paksus plokis on 1,7 m. Ploki 44 katendi kogumaht on 18 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 1,4 m. Kasvukihi maht on 4 tuh m3 (0,3 x 1,29 ha) ning moreeni ja kaljukatendit maht kokku on 14 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 41 9.2. Plokk 45 pT varu arvutus Ploki 45 moodustab kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis jääb elektripostidele moodustatud kaitsetervikusse. Ploki pindala on kokku 1,51 ha. Kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru on 134 tuh m3 ja kasuliku kihi paksus plokis on 8,9 m. Ploki 45 katendi kogumaht on 1 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek võtta Harku lubjakivimaardlas Harku VIII uuringuruumi piires täiendavalt arvele (seisuga 01.01.2025): - täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal 199 tuh m3 (plokk 42); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,51 ha pindalal 1210 tuh m3 (plokk 43, osaliselt ploki 42 lamamis); - täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,29 ha pindalal 24 tuh m3 (plokk 44, elektripostide kaitsetervikutes); - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,51 ha pindalal 134 tuh m3 (plokk 45, osaliselt ploki 44 lamamis, elektripostide kaitsetervikus). Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.01.2025 sh kasvukiht, Maavaravaru, Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 tuh m3 / keskmine tuh m3 / keskmine pindala nimetus / keskmine paksus, m paksus, m paksus, m 42 aT, täitelubjakivi 133 / 1,1 36 / 0,3 199 / 1,7 11,96 ha 43 aT, kõrgemargiline 7 / 0,05 1210/ 9,0 13,51 ha ehituslubjakivi 44 pT täitelubjakivi 18 / 1,4 4 / 0,3 24 / 1,7 1,29 45 pT kõrgemargiline 1 / 0,07 134 / 8,9 1,51 ehituslubjakivi OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 42 10. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Harku VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 15,10 ha asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Töö eesmärgiks oli uurida uuringuruumis lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 17 m. Kokku võeti 10 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistu lubjakividega. Kivimi kvaliteedist lähtuvalt arvutati varu kahes üksteise kohal paiknevas plokis – täitelubjakivi Kõrgekalda kihistu lubjakivi mahus (plokid 42 aT ja 44 pT) ja kõrgemargiline ehituslubjakivi Väo, Kandle, Loobu ja Pakri kihistute mahus (plokid 43 aT ja 45 pT). Täitelubjakivi LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 4,9% (kategooria F). Kõrgemargilise ehituslubjakivi LA tegur on keskmiselt 23 (kategooria LA25), külmakindlus keskmiselt 1,0% (kategooria F1). Täitelubjakivi paksus on keskmiselt 1,6 m ja kõrgemargilise ehituslubjakivi paksus 9,0 m. Katendiks on kasvukiht, moreen ja lääneosas ka Viivikonna kihistu lubjakivi keskmise paksusega 0,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on Kunda lademe lamamipind absoluutkõrgustel 14,93 - 17,58 m, tõusuga ida-kirde suunas. Uuringu tulemusel tehakse Eesti Geoloogiateenistusele ettepanek võtta Harku lubjakivimaardlas Harku VIII uuringuruumi piires täiendavalt arvele (seisuga 01.01.2025): - täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal 199 tuh m3 (plokk 42); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,51 ha pindalal 1210 tuh m3 (plokk 43, osaliselt ploki 42 lamamis); - täitelubjakivi passiivset tarbevaru 1,29 ha pindalal 24 tuh m3 (plokk 44, elektripostide kaitsetervikutes); - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 1,51 ha pindalal 134 tuh m3 (plokk 45, osaliselt ploki 44 lamamis, elektripostide kaitsetervikus). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 43 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barankina, I., 1962. Aruanne detailsete geoloogiliste uuringutööde tulemustest Harku lubjakivimaardlas 1961. a. EGF 1949. 2. Barankina, I., Jürgenson, V., 1969. Aruanne lubjakivide järeluuringust ja varude ümberhinnangust Harku maardlas. EGF 3057. 3. Barankina,. I., Lodjak, T., Jürgenson, V., 1980. Aruanne karbonaatkivimite otsingu- ja uuringutulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469. EGF 3730. 4. Kink, H., Andresmaa, E., & Orru, M.,1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia (pp. 1–128). Teaduste Akadeemia Kirjastus. https://www.etera.ee/s/vNv1B0J0q3 5. Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2009. Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.10.2009. a.). EGF 8162. 6. Morgen, E., Mardim, T., 2004. Harku lubjakivimaardla Vatsla uuringuala geoloogiline uuring. EGF 7630. 7. Mõttus, V., 1978. Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492. 8. Korbut, S., Peikre, R., 2006. Harjumaa Harku lubjakivimaardla Karjavälja I uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2006). EGF 7772. 9. Korbut, S., Peikre, R., Savitski, L., 2009. Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.10.2009. a.). EGF 8162. 10. Levin, A., 1956. Aruanne ehituskivide rekognoos-otsingutöödest Tallinna ümbruses ja uuringutöödest Harku lubjakivimaardlas Harju rajoonis. EGF 625. 11. Levin, A., 1956. Aruanne järelhinnangust Harku maardlas lubjakivide kvaliteedi sobivusest hüdrotehniliste ehitiste jaoks ning hüdrotehnilise betooni valmistamiseks. EGF 720. 12. Nirgi, T., 2023. Seletuskiri maavaravaru mahu täpsustamiseks Harju maakonnas Harku VI lubjakivikarjääris. EGF 9809. 13. Perens, R., Savva, V., Polikarpus, M., Parm, T., 2002. Tallinna (6334) ja Rohuneeme (7312) kaardilehe hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid mõõtkavas 1:50 000. Seletuskirjad. EGF 7474. 14. Rannik, E., Kattai, V., 2005. Harku lubjakivimaardla Põlma uuringuala geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2005). EGF 7718.  Tammi tee 6 PA-516 19 Ta 19814:001:0552 81 mm 26.51 27,71 4: i 00 t ee 1: Tammi tee 4 05 26.48 81 19801:001:3058 S A g 26 28 27 n ri 28 .25 le . . 67 . 98 37 E Plokk 2 aT 26 . 58 S 6 584 400 Tõnupere 27.64 6 le n ri g A 28.26 28 E PA-520 28 . 24 2 72701:001:0316 . 34 Ta 7 .9 9 27 TP 26 m 29.14 28,23 Harku II karjäär . .4 26 m 55 i 2 6 . t ee 6 67 .7 27 .26 A 4 2 .6 Plokk 26 aT 7 1 1 28 2 .6 . 28 21 6 7 Tammi tee 2 .8 2 4 .34 28.40 1 .8 Plokk 9 aR 2 6 6 .8 28.34 2 TP 5 19801:001:3057 2 7 Mäe .3 26.67 26 . 9 68 Harku karjäär 2 26.79 ' 72701:001:0860 I 26.74 7 28 28. . 26 30 Kr 72701:001:0288 I I 26.17 27.21 El ern igA S 26 I I' I 17.88 17.84 PA-502 27.09 45 pT 9 .7 2 2 5 7 8 . 0 . 2 6 26.74 . 91 28 2 . 29 17.83 26 8. 2 01 8 08 17.89 27. 26,68 Ü 27 9 25 . 17 17.93 27.20 7 27 iO 9 .8 2 . 26 . 5 ev .7 26.35 Sa 06 il 2 1 . tr 26.26 27 Paljandatud 27.12 ra 26 ek 27.13 18.04 Karjäär 58 0 l 26.40 . .9 25 Kr PA-509 4 E 27.03 . 06 26.69 1 25 04 27. 26.89 . 17.42 gAS 27 27.44 e Elrn i 27.06 27 26.84 27.12 27,67 27.18 7 26.83 8 35 17.51 27.67 27.17 2 4 26.46 3 27. 272 . 26. 2 27 0 27.88 17.45 65 .3 27.03 . 11 7 276 .8 2 97 2 2 28.04 266 .4 272 .3 27. 0 5 26 . 28. 02 9 20 7 Pinnase hunnikud 28. 96 18 .2 . Plokk 43 aT . 8 25 26,76 2 .38 5 . . 8 0 9 .4 27 4 24 28 26.94 8 6 2 28.00 8.59 2 .3 9 2 gAS 2 96 27 6.8 4 27 n 27.12 5 280 .4 . 010.09.2024 9 eri 7 El 2 .3 30.47 51 . .5 4 27. PA-517 24 .1 26 .23 4 27 Paljandatud 293 . 04 7 5 30.45 0 .5 . 9 .1 2 2 44 pT 27 07 27.9 27.06 27 5 29. 27.06 Pinnase hunnikud 26.54 28,99 17 296 .0 28. 27.99 27.32 44 pT 27.47 Pinnase hunnikud 87 29.35 27 26.98 20 Pinnase hunnikud 29.17 28.68 07 8 .6 29 06 45 pT 26. . 26. 28.64 28.98 OÜ i 27. 27 v 29,21 28.04 e Elkr tl ie 27 96 28 29.50 . 28.88 28.10.2024 29.08 29.59 16 44 pT 29.66 27.28 45 pT 26.89 24 .32 26 301 .2 29.79 27.86 27.21 .96 26,98 27 29 .1 29.18 24 45 26,85 1 292 .6 29.48 gAS 90 . 9 29.08 305 .3 02 .9 PA-1/24 1,00 e Elrn i 17 26 . 05.11.2024 27 28 3 28.54 29.75 10.09.2024 27 0 303 .2 2 3 9 0 . . 6 64 29.72 29.05 29,21 3,50 45 pT 29.49 29.10 PRK0016079 09 9.93 29.84 . PA-4/24 26.72 0,50 26.97 Kr 2 27.76 7 30.46 30.41 15,86 8,85 29.52 27.13 27.54 27 34 02 . 3 27.08 AS 25 . Harku karjäär 5I 29.37 30 27.97 27.84 27.08 er ng i 26,98 - 30.08 El 1 34 27 29.62 28.52 14 PA-2/24 26.93 27.30 7 25 . 17,58 8,90 30 30.21 Pinnase hunnikud 93 72701:001:0625 Plokk 42 aT 1 29.02 1,00 26,87 26 . 30.11 44 pT 6 e Elrn igAS 29.46 27.40 27,34 0,65 27.70 10.09.2024 26.93 Kaardileht nr 6334 Tallinn 30.91 30.29 Plokk 43 aT 29.26 29.94 280 .4 9 16,79 8,90 27.12 Pinnase hunnikud 4 27 08 . 9 27.87 30.62 44 pT 29.44 45 pT 30.32 30.19 289 . 6 . 4 8 2 2 70 . 81 .1 26. 95 25 .78 27 27.24 6 584 200 27 26,94 Plokk 42 aT 25 27.00 28. . 8 78 18 6 88 30.21 97 .7 88 .0 . 28. 22 16 29.98 2 2 26. 25 45 pT 27. 26. 30.10.2024 27.02 26.87 30 27. 280 .0 26 OÜ . 8 37 i 8 95 r tl iev 27.13 26 532 400 532 800 533 600 e Elk 28.50 . 29 9. gAS 299 .7 295 .0 Plokk 43 aT 27.69 27 28 Uuringuruumi piiripunktide . ern i 86 El 29.35 8 29.07 .1 6 28.49 Tähetorni tn 63 2 30.36 8 1 25 2 44 pT 30 27 .8 27 30.41 0 34 4 . 9 13 . 30 299 . 05 29.43 0 .1 29.80 27.19 . .0 27 19814:001:0481 koordinaadid 6 50 . 92 7 29.66 28 27.01 . 25 31.55 29.99 Kliko 45 pT 28 2 4 .0 299 . PA-508 30 16 27.55 2 29,02 284 .4 92 27.56 3 . 28.39 25 30.20 98 .7 29,89 72701:001:0289 21 27 3 .6 2 . 29 10.09.2024 30.32 27 . 1 48 30.30 .47 25 28 Nr X Y 3 gAS 26.99 27 7 . rn i 292 . 26.95 83 e El 31.51 297 .1 27.95 27.79 . 79 Angerja tee 32 13 8. 28. 2 27. 6 27.94 28. 15 3 .4 300 .3 29.21 Angerja tee 34 16 1 6 584 240,99 532 446,31 14 30 32.73 10 30 4 6 9 . TP 28 72701:001:0664 27.12 33 27.49 304 .7 304 .1 29.50 72701:001:0666 27.46 27 . 2 6 584 306,86 533 113,89 26 3 OÜ 9.40 30.68 A . 3 ekr tl ievi 2 26 .26 El 5 30.5 26 27.92 Aia põik 4 01 H 64 36 52 3 Angerja tee 36 H 3 26 . . 27 27. 2 3 27 3 6 584 290,89 533 170,44 27. 27. .0 .2 5 2 95 . 27.09 27.72 27.78 19801:001:3027 2 6 0 .7 31.99 72701:001:0668 Kr 33 30.15 27,31 28.20 PRK0000778 4 6 584 195,40 533 286,59 H 9.98 27.57 28 2 32.94 04.11.2024 27 .7 27.19 3 Angerja tee 38 5 6 584 282,48 533 454,40 28. 27.43 PA-3/24 1,20 27.53 27.92 72 72701:001:0751 28. 27. 28.14 L 27,48 1,95 6 6 584 389,71 533 586,27 22 L 50 Angerja tee 40 L 14,93 9,40 15 27.48 L AS 28.13 7 6 584 347,32 533 668,58 72701:001:0739 er El ng i 27.55 27.46 8 Tallinn-Paldiski tee 2 8 27.80 27.56 27.86 72701:001:0521 Aia põik 2 8 6 584 312,29 533 656,17 27.8. L Angerja tee 30 15 19801:001:3026 2 39 8 28. 28.46 8 9 6 584 220,16 533 526,90 19 89 3 31 72701:001:0677 46 k 27.69 i: 80 0880 27.84 27.36 õ1 10 6 584 157,00 533 423,57 A 001 1 296 .2 28.50 p0 eL 0 i a : 1: i a Rom bi a e t 9 01 A 11 6 584 026,84 533 181,24 j 38 7 I 76 r 93 põ : e 6 27.99 I 8 27. g 0 27. 27. : 001: An I 19 Va 001 27.78 ' : re i 1 2 12 6 583 981,13 533 070,83 29. k 29 8 28.50 270 29. 30 28. 7 43 49 42 13 6 583 973,27 533 046,31 72601: 2 TP Ang 8 28.58 10 28.12 I er I k 700 14 6 584 238,48 532 969,74 jat 11 õi 4 ee 27.80 p 1: 7 a k 97 15 6 584 156,92 532 425,63 28.51 Ai 1:00 i A põ : 28.20 6 584 000 46 1 80 a Ai : 01 28. 19 29. 0 29. Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 27 86 533 000 533 200 533 400 Angerja tee 31 1 72 80 Pindala 15,10 ha 78 74 08 15 24 28.81 9 27. 28. 28.63 72701:001:0663 12 1 28. 29.34 k 702 47 : Märkused: i 1 Kr Külgneva mäeeraldise piir põ 4 00 12 a 01: 01 : TP 28.80 Ai : 0 8 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 13 1 19 80 29. 9 9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 19 k 469 41 1 õi L2 29 L p : Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru, ee 81 28.93 k i a 001 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. j t a :06 põ Ai 1: 28 49 28 6 4 a 97 r i 0 7 aR - aktiivne reservvaru) . ge 001 1 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.09.2024. . k 704 8 . A 28 n i 11 19 30. A 01: põ 1:4 k 701 30. i 29 7 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. a põ 1: 37 Maardla piir (asendiplaanil) 72 00 Ai 1: a 4 0 A i 00 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Kliko 8 : Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1 19 01 72701:001:0289 9 198 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.01.2025); 8 0 13 Geoloogilise läbilõike joon Tee kaitsevöönd 1 ik 703 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.01.2025); I I' :0 0 p a 01: õ 4 1 Ai - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.01.2025); 29 :3 0 : Maapinna samakõrgusjoon, m Instituudi tee 1 6 01 5 1 198 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.01.2025); 2 Elektripaigaldise kaitsevöönd 19801:001:3861 8 Katendi lamami samakõrgusjoon, m - Aruanne lubjakivide järeluuringust ja varude ümberhinnangust Harku maardlas 16 (Geoloogia Valitsus, 1969, EGF 3057). Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 78,55 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 2024. a uuringu puurauk Katendi paksus, m Eesvoolu kaitsevöönd ja kalda piiranguvöönd N 7. Varuplokkide 42 aT, 43 aT, 44 pT ja 45 pT piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 11. PA-1/24 1,00 29,21 3,50 Suudme abs kõrgus, m Täitelubjakivi kihi paksus, m Veehaarde sanitaarkaitseala koos Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 PRK0000778 15,86 8,85 Lamami abs kõrgus, m Kõrgemargilise eh.lbk kihi paksus, m puurkaevu asukoha ja KR koodiga 0 100 200 m Harku VIII uuringuruum Mõõtkava Topograafiline ja PA-520 1969. a uuringu puurauk (EGF 3057) Sideehitise kaitsevöönd Harku lubjakivimaardla varu arvutuse plaan 1 : 2000 28,23 Suudme abs kõrgus, m Saue vald, Harju maakond Vee- ja kanal. kaitsevöönd Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4914 /Allkirjastatud digitaalselt/   LISA 1 44 Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/522495 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Registrikood / Isikukood 11349875 Postiaadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Harku VIII uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 15.10 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0725 Saue vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Harku Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 161 Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 1 105 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 162 tuh m³ Lubjakivi, täitepinnas 162 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 17 Puuraukude arv 8 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd lubjakivi keemiline analüüs, lubjakivi purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood  45 Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 26.08.2024 Lõppemise kuupäev 26.08.2029 Täiendavad tingimused 1. uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit (e-post [email protected]) ning Elektrilevi OÜ-d (e-post [email protected]) välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada Maa-ametile ning sõlmida raadamise leping Riigimetsa Majandamise Keskusega; 3. uuringu tegijal tuleb Kliko kinnisasjal välitööde aeg kooskõlastada Transpordiametiga (e-post [email protected]); 4. tehnorajatiste kaitsevöönditesse puurauke ei rajata; 5. uuringute teostamisel tagada maaparandussüsteemi eesvoolu toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 48 lõikele 2.  Harku VIII uuringuruumi (luba L.MU/522495) puuraukude kataloog LISA 2 Koordinaadid Kvaternaar Aluspõhi Veetase, m Uuritud sh paksus, m Pa nr Pa süg Lasumi lamami süg mõõtmise X Y Z kokku kasvu- O2lb+ abs abs abs maap aeg kiht O3vv O2kr O2vä O2kn O2pk O1-2tl O1lt O1vr 2024. a uuringupunktid PA-1/24 6584242.48 532605.92 29.21 14.20 0.60 0.10 28.61 0.40 3.50 8.05 0.40 0.40 0.85 15.01 0.00 29.21 28.10.2024 PA-2/24 6584214.90 533000.94 27.34 11.15 1.00 0.50 26.34 0.00 0.65 8.05 0.45 0.40 0.60 16.19 0.40 26.94 30.10.2024 PA-3/24 6584099.75 533201.04 27.48 17.00 1.20 0.30 26.28 0.00 1.95 8.25 0.45 0.70 2.95 1.20 0.30 10.48 0.17 27.31 04.11.2024 PA-4/24 6584231.10 533528.84 26.98 11.25 0.50 0.20 26.48 0.00 0.00 7.65 0.45 0.80 1.85 15.73 0.00 26.98 05.11.2024 53.60 0.83 0.28 0.10 2.03 8.00 0.44 0.58 Barankina jt, 1962, EGF 1949 PA-442 6584381.67 534194.58 29.39 12.00 0.35 0.15 29.04 0.00 2.20 6.60 0.45 0.75 1.65 17.39 PA-453 6583946.58 532446.49 31.05 16.25 1.40 0.35 29.65 0.00 3.45 8.05 0.45 0.40 2.15 0.35 14.80 Barankina jt, 1969, EGF 3057 PA-501 6584550.15 533464.86 26.53 9.30 0.50 0.50 26.03 0.00 0.00 7.50 0.40 0.90 17.23 PA-502 6584332.01 533264.17 26.68 9.00 0.80 0.20 25.88 0.00 0.00 6.70 0.40 1.10 17.68 PA-506 6584535.55 533323.26 27.97 11.40 2.30 0.00 25.67 0.00 0.00 7.70 0.40 0.80 0.20 16.57 PA-508 6584167.62 532771.37 29.89 13.50 3.00 0.30 26.89 0.00 3.30 7.20 16.39 PA-509 6584309.88 532870.75 27.67 11.20 0.10 0.05 27.57 0.00 1.40 9.30 0.40 16.47 PA-510 6584519.72 533023.56 27.10 10.50 0.05 0.05 27.05 0.00 0.55 8.30 0.40 1.20 16.60 PA-516 6584439.05 532742.07 27.71 11.00 0.30 0.05 27.41 0.00 1.90 8.70 0.10 16.71 PA-517 6584277.50 532614.81 28.99 11.60 0.10 0.05 28.89 0.00 4.30 7.20 17.39 PA-520 6584387.52 532468.30 28.23 12.10 0.55 0.10 27.68 0.00 3.45 8.10 16.13 PA-531 6584508.63 532261.52 29.92 11.90 0.10 0.10 29.82 0.00 4.30 7.50 18.02 PA-571 6584164.67 534084.34 28.64 8.00 0.30 0.10 28.34 0.00 0.30 7.35 0.05 20.64 Barankina jt, 1980, EGF 3730 PA-8 6584660.47 532222.62 29.57 15.00 0.70 0.10 28.87 0.00 3.50 7.80 0.40 0.60 1.90 0.10 14.57 0.20 29.4 09.10.1977 PA-10 6584617.84 532813.17 27.87 13.50 0.60 0.10 27.27 0.00 1.20 8.50 0.40 0.80 0.90 1.10 14.37 0.20 27.7 09.10.1977 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 16.30 0.40 0.10 31.60 0.00 6.40 8.10 0.50 0.60 0.30 15.70 0.80 31.20 09.10.1977 Korbut jt, 2009, EGF 8162 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 18.70 0.30 0.30 33.20 3.60 4.90 7.40 1.30 1.20 14.80 1.80 31.70 16.09.2008 PA-12-08 6584222.46 532009.23 33.73 16.30 0.50 0.20 33.23 3.70 4.10 7.70 0.30 17.43 3.80 29.93 19.06.2008 PA-13-08 6584154.61 532033.78 33.67 18.10 0.60 0.20 33.07 3.50 4.40 7.80 0.90 0.90 15.57 3.10 30.57 27.06.2008 46 Koostas T. Tuuling  LISA 3 47 Proovide kataloog (Harku VIII uuringuruum (luba L.MU/522495) Füüsikalis-mehaanilised katsed Proovi Pr intervall, m Purunemiskindlus Külmakindlus Pa nr X Y Z nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts % mm % mm PA-1/24 6584242.48 532605.92 29.21 1/24-1 1.00 4.50 3.50 31 10/14 5.3 8/16 PA-1/24 6584242.48 532605.92 29.21 1/24-2 4.50 9.00 4.50 23 10/14 1.5 8/16 PA-1/24 6584242.48 532605.92 29.21 1/24-3 9.00 13.35 4.35 24 10/14 0.5 8/16 PA-2/24 6584214.90 533000.94 27.34 2/24-1 1.00 5.70 4.70 24 10/14 1.1 8/16 PA-2/24 6584214.90 533000.94 27.34 2/24-2 5.70 10.55 4.85 23 10/14 1.2 8/16 PA-3/24 6584099.75 533201.04 27.48 3/24-1 1.20 3.15 1.95 30 10/14 4.3 8/16 PA-3/24 6584099.75 533201.04 27.48 3/24-2 3.15 7.70 4.55 22 10/14 0.4 8/16 PA-3/24 6584099.75 533201.04 27.48 3/24-3 7.70 12.55 4.85 23 10/14 1.2 8/16 PA-4/24 6584231.10 533528.84 26.98 4/24-1 0.50 4.80 4.30 24 10/14 0.3 8/16 PA-4/24 6584231.10 533528.84 26.98 4/24-2 4.80 9.40 4.60 24 10/14 1.4 8/16 Keemiline analüüs Pa Proovi Pr intervall, m Sisaldus, % X Y Z nr nr alates kuni pikkus CaO MgO l.j. PA 510 6584519.72 533023.56 27.10 531 0.7 4.65 4.0 48.70 2.70 7.00 PA-510 6584519.72 533023.56 27.10 532 4.65 8.9 4.3 42.10 7.80 6.70 PA-531 6584508.63 532261.52 29.92 516 4.4 8.0 3.60 47.50 2.10 8.10 PA-531 6584508.63 532261.52 29.92 517 8.0 11.6 3.60 45.90 3.70 7.40 PA-8 6584660.468 532222.622 29.57 19 1.00 4.20 3.20 46.66 2.53 11.44 PA-8 6584660.468 532222.622 29.57 20 4.20 6.90 2.70 49.43 2.28 6.75 PA-8 6584660.468 532222.622 29.57 21 6.90 9.60 2.70 51.05 1.63 5.54 PA-8 6584660.468 532222.622 29.57 22 9.60 12.00 2.40 43.31 6.76 6.97 PA-8 6584660.468 532222.622 29.57 23 12.00 13.10 1.10 48.51 0.90 8.71 PA-10 6584617.837 532813.169 27.87 25 1.80 4.80 3.00 49.43 1.96 6.46 PA-10 6584617.837 532813.169 27.87 26 4.80 7.60 2.80 50.94 1.63 5.68 PA-10 6584617.837 532813.169 27.87 27 7.60 10.30 2.70 47.24 1.22 10.90 PA-10 6584617.837 532813.169 27.87 28 10.30 11.40 1.10 40.77 7.91 6.04 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 30 3.80 6.80 3.00 45.70 1.79 12.26 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 31 6.80 9.30 2.50 49.20 2.04 6.56 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 32 9.30 12.00 2.70 50.94 1.87 5.40 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 33 12.00 14.90 2.90 36.04 11.40 7.48 PA-11 6584359.85 531927.06 32.00 34 14.90 16.00 1.10 46.78 1.71 9.32 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 7K 0.30 3.90 3.60 47.60 0.70 8.69 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 8K 3.90 8.80 4.90 47.96 0.91 10.85 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 9K 8.80 12.00 3.20 50.71 0.46 7.03 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 10K 12.00 16.20 4.20 51.13 0.48 6.42 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 11K 16.20 16.70 0.50 43.65 0.71 17.64 PA-11-08 6584127.62 531703.61 33.50 12K 16.70 17.50 0.80 48.20 0.78 9.74 Koostas T. Tuuling  Puuraukude kirjeldused ja fotod Harku VIII uuringuruum (luba L.MU/522495) LISA 4 Puuraukude andmed (koordinaadid, sügavus, rajamise aeg, veetase) on toodud puuraukude kataloogis PUURAUK PA-1/24 Fotografeeritud Strat Kihi sügavus Kihi Väljatulek Proovi Geoloogiline kirjeldus vahemik/foto- indeks paksus int/nr faili nimi alates kuni m % 0.0-0.1 Q2_s 0.00 0.10 0.10 Kasvukiht foto_PA-1/24_K-1 Moreen, ülemises pooles (0.1 - 0.35 m) hallikaspruun, vähese karbonaatse 0.1-0.6 Q1jr_g 0.10 0.60 0.50 purruga, int 0,35- 0,6 rohke karbonaatse purruga (lokaalmoreen). foto_PA-1/24_K-1 Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, 0.6-1.0 O3vv 0.60 1.00 0.40 0.30 75 vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi foto_PA-1/24_K-1 kihtidega, mis murenenud. Alumine piir terav laineline katkestuspind. Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, 1.0-3.7 valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli 1.0-4.5 foto_PA-1/24_K-1 O2kr 1.00 4.50 3.50 3.50 100 vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises 1/24-1 3.7-4.5 pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Alumine piir foto_PA-1/24_K-2 terav - lainjas 2-3x katkestuspind. Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 4.5-10.0 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli 4.5-7.5 kelmetega, keskmise- paksukihiline, rohkete katkestuspindadega. Süg 7.5 m 4.5-9.0 foto_PA-1/24_K-2 markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 10.0- 1/24-2 7.5-11.2 O2vä 4.50 12.55 8.05 8.05 100 10.4 m Pae kihistik (O2väP) - dolokivi, peenekristalliline, tumehall, 9.0-13.35 foto_PA-1/24_K-3 paksukihiline. Int 10.4-12.55 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, 1/24-3 11.2-12.55 peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline, alumises pooles dolomiidistunud, foto_PA-1/24_K-4 üksiku suur kaverniga, mis täidetud kaltsiidikristallidega. Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline, ülemises pooles raudooide 12.55-12.95 O2kn 12.55 12.95 0.40 0.40 100 rohkem, limoniitsete katkestuspindadega. Alumine piir terav - selge lainjas foto_PA-1/24_K-4 katkestuspind. 48  Fotografeeritud Strat Kihi sügavus Kihi Väljatulek Proovi Geoloogiline kirjeldus vahemik/foto- indeks paksus int/nr faili nimi alates kuni m % Kunda lade, Loobu ja Pakri kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, O2lb+ 12.95-13.35 12.95 13.35 0.40 0.40 100 tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. O2pk foto_PA-1/24_K-4 Alumisel piir terav - fosfaatse impregnatsiooniga selge katkestuspind.. Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Ülaosas läätsjalt põimunud veidi kukersiitne liivakas lubjakivi (Pakri kihistu?). 13.35-14.20 O1-2tl 13.35 14.20 0.85 0.85 100 13,6 m sügavuselt algavad rohekad mergli 4 cm paksused vahekihid. Int 13,8 - foto_PA-1/24_K-4 14,2 m glaukoniiditerad suhteliselt suured ja hõredalt. Täitelubjakivi int 1.0 - 4.5 m, paksus 3.5 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 4.5 - 13.35 m, paksus 8.85 m Lubjakivi väljatulek 13.5/13.6 m – 99%, sh kasuliku kihi osas 12.35/12.35 – 100 %. 49  50 PUURAUK PA-1/24 51  PUURAUK PA-2/24 Fotografeeritud Strat Kihi sügavus Kihi Väljatulek Proovi Geoloogiline kirjeldus vahemik/foto- indeks paksus int/nr faili nimi alates kuni m % 0.0-0.5 Q2_s 0.00 0.50 0.50 Kasvukiht foto_PA-2/24_K-1 Moreen, ülemises pooles (0.5 - 0.8 m) hallikaspruun, vähese karbonaatse purruga, 0.5-1.0 Q1jr_g 0.50 1.00 0.50 int 0.8- 1.0 rohke karbonaatse purruga (lokaalmoreen). foto_PA-2/24_K-1 Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, 1.0-1.65 O2kr 1.00 1.65 0.65 0.65 100 valkjashall, kohati veidi savikas, valdavalt keskmisekihiline. Alumine piir terav - foto_PA-2/24_K-1 katkestuspindade kompleks. 1.65-3.85 Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Lubjakivi detriitne, pisikristalliline, foto_PA-2/24_K-1 valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise- paksukihiline, rohkete 1.0-5.7 3.85-7.75 O2vä 1.65 9.70 8.05 8.05 100 katkestuspindadega. Pae ja Rebala kihistikud ei ole eraldatavad, Väo kihistu on 2/24-1 foto_PA-2/24_K-2 kogu läbilõikes esindatud lubjakiviga. 7.75-9.7 foto_PA-2/24_K-3 Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline, ülemises pooles raudooide 5.7-10.55 9.7-10.15 O2kn 9.70 10.15 0.45 0.45 100 rohkem, limoniitsete katkestuspindadega. Alumine piir terav - selge lainjas 2/24-2 foto_PA-2/24_K-3 katkestuspind. Kunda lade, Loobu ja Pakri kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, O2lb+ tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. 10.15-10.55 10.15 10.55 0.40 0.40 100 O2pk Alumisel piir terav - fosfaatse impregnatsiooniga selge katkestuspind, mille pinnal foto_PA-2/24_K-3 tihedamalt glaukoniiti. Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. 10.55-11.15 O1-2tl 10.55 11.15 0.60 0.60 100 Ülaosas kuni 10 cm paksusene kukersiitse liivaka lubjakivi (Pakri kihistu?) foto_PA-2/24_K-3 vahekihid. Täitelubjakivi int 1.0 - 1.65 m, paksus 0.65 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 1.65 - 10.55 m, paksus 8.85 m Lubjakivi väljatulek 10.15/10.15 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 9.5/9.5 – 100 %. 52  53 PUURAUK PA-2/24  PUURAUK PA-3/24 Fotografeeritud Strat Kihi sügavus Kihi Väljatulek Proovi Geoloogiline kirjeldus vahemik/foto- indeks paksus int/nr faili nimi alates kuni m % 0.0-0.3 Q2_s 0.00 0.30 0.30 Kasvukiht foto_PA-3/24_K-1 Moreen, ülemises pooles (0.3 - 0.5 m) hallikaspruun, vähese karbonaatse purruga, 0.3-1.2 Q1jr_g 0.30 1.20 0.90 int 0.5- 1.0 rohke karbonaatse purruga (lokaalmoreen). foto_PA-3/24_K-1 Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, hargnevate mergli vahekihtidega, valdavalt 1.2-3.15 1.2-3.15 O2kr 1.20 3.15 1.95 1.95 100 keskmisekihiline, rohkete katkestuspindadega. Alumine piir terav - sügavate 3/24-1 foto_PA-3/24_K-1 soppidega katkestuspindade kompleks. 3.15-3.9 Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Lubjakivi detriitne, pisikristalliline, foto_PA-3/24_K-1 valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise- paksukihiline, rohkete 3.15-7.7 3.9-7.7 O2vä 3.15 11.40 8.25 8.25 100 katkestuspindadega. Pae ja Rebala kihistikud ei ole eraldatavad. Int 8 -8,5 m 3/24-2 foto_PA-3/24_K-2 subvertikaalne lõhe. 7.7-11.4 foto_PA-3/24_K-3 Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, 11.4-11.5 roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline, ülemises pooles raudooide 7.7-12.55 foto_PA-3/24_K-3 O2kn 11.40 11.85 0.45 0.45 100 rohkem, limoniitsete katkestuspindadega. Alumine piir terav - selge lainjas 3/24-3 11.5-11.85 katkestuspind. foto_PA-3/24_K-4 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam 11.85-12.25 O2lb 11.85 12.25 0.40 0.40 100 hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel foto_PA-3/24_K-4 piir terav - fosfaatse impregnatsiooniga selge katkestuspind.. Kunda lade, Pakri kihistu. Lubjakivi, veidi liivakas, hall, pruunika tooniga, 12.25-12.55 O2pk 12.25 12.55 0.30 0.30 100 üksikute kukersiitsete kelmetega, keskmise- kuni paksukihilne. Alumisel piir terav foto_PA-3/24_K-4 - fosfaatse impregnatsiooniga selge katkestuspind.. 54  Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Sügavuselt 12,9 m algavad roheka mergli kuni 4 cm paksused vahekihid. 12,9- 12.55-15.3 14,25 m mergli vahekihtide ja vähese glaukoniidiga, int 14,25-15,3 m foto_PA-3/24_K-4 O1-2tl 12.55 15.50 2.95 2.95 100 keskmisekristallilinne, suurte glaukoniiditeradega, veidi dolomiidistunud, int 15,3- 15.3-15.5 15,5 m kirjuvärviline (kollakashall), suurte glaukoniiditeradega ja sopistunud foto_PA-3/24_K-4 katkestuspindadega (Billingeni lade, Päite kihistik). Hunnebergi lade, Leetse kihistu. Glaukoniitliivakivi, roheline, int 15,5-15,7 m 15.5-16.8 O1lt 15.5 16.8 1.3 1.3 100 võrdlemisi kõva liivakivi, hallikasroheline, sellest allpool tumeroheline ja pude foto_PA-3/24_K-5 liivakivi. Varangu lade, Varangu kihistu. Läbilõikes vahelduvad rohekashall 16.8-17.0 O1vr 16.8 17 0.2 0.2 100 glaukoniitliivakivi, pruunikashall mergel ja hallikaspruun kerogeenne argilliit. foto_PA-3/24_K-5 Täitelubjakivi int 1.2 - 3.15 m, paksus 1.95 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 3.15 - 12.55 m, paksus 9.4 m Aluspõhjakivimite väljatulek 15.8/15.8 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 11.35/11.35 – 100 %. 55  56 PUURAUK PA-3/24 57  PUURAUK PA-4/24 Fotografeeritud Strat Kihi sügavus Kihi Väljatulek Proovi Geoloogiline kirjeldus vahemik/foto- indeks paksus int/nr faili nimi alates kuni m % 0.0-0.5 Q2_s 0.00 0.20 0.20 Kasvukiht foto_PA-4/24_K-1 0.2-0.5 Q1jr_g 0.20 0.50 0.30 Moreen hallikaspruun, rohke karbonaatse purruga (lokaalmoreen). foto_PA-4/24_K-1 0.5-3.9 Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Lubjakivi detriitne, pisikristalliline, foto_PA-4/24_K-1 valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise- paksukihiline, rohkete 0.5-4.8 3.9-7.76 O2vä 0.50 8.15 7.65 7.65 100 katkestuspindadega. Pae ja Rebala kihistikud ei ole eraldatavad, Väo kihistu on 4/24-1 foto_PA-4/24_K-2 kogu läbilõikes esindatud lubjakiviga. 7.6-8.15 foto_PA-4/24_K-3 Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline, ülemises pooles raudooide 4.8-9.4 8.15-8.6 O2kn 8.15 8.60 0.45 0.45 100 rohkem, limoniitsete katkestuspindadega. Alumine piir terav - selge lainjas 4/24-2 foto_PA-4/24_K-3 katkestuspind. Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel 8.6-9.1 O2lb 8.60 9.10 0.50 0.50 100 piir terav - fosfaatse impregnatsiooniga selge katkestuspind, mille pinnal foto_PA-4/24_K-3 tihedamalt glaukoniiti. Kunda lade, Pakri kihistu. Lubjakivi, ülemine 0,1 m paksune osas veidi liivakas, 9.1-9.4 O2pk 9.10 9.40 0.30 0.30 100 kollaka tooniga, paksukihilne. Rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumises foto_PA-4/24_K-3 10 cm paksuses osas fosfaatsed veerised. Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. 9.4-11.25 O1-2tl 9.40 11.25 1.85 1.85 100 Int 9.4-10.98 m mergli vahekihtidega paksusega kuni 6 cm. Alates sügavuselt foto_PA-4/24_K-3 10.95 m keskmisekristalliline ja suurte glaukoniiditeradega. Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 0.5 - 9.4 m, paksus 8.9 m Lubjakivi väljatulek 10.75/10.75 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 9.4/9.4 – 100 %. Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener T. Tuuling 07.11.2024 58  59 PUURAUK PA-4/24 Barankina, 1962, EGF 1949 60 61 62 63 64 65 66 Barankina jt, 1969, EGF 3057 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 Korbut jt, 2009, EGF 8162 82 83 84  LISA 5 85 Katseprotokoll nr 25-9462 K Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, Tiia Tuuling, [email protected] Tellija esitatud andmed Proovi tähistus: 1/24-1; 1/24-2; 1/24-3; 2/24-1; 2/24-2; 3/24-1; 3/24-2; 3/24-3; 4/24-1; 4/24-2 Materjali nimetus: Purustatud lubjakivi puursüdamik Objekt: Harku VIII Proov võetud: 14.05.2024 proovi võtja Tiia Tuuling Proovi võtmise koht: Harku VIII uuringuruum Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER Labori andmed Proovi vastuvõtt: 03.06.2024 Labori registreerimise nr: 4002 - 4011 Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Protokolli väljastamise 03.02.2025 kuupäev: Metoodika ja tulemused on toodud leheküljel 2. Protokolli koostas: Protokolli kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Grete Merilaid Joosep Makke Labori spetsialist Labori juhataja Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104/1 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  86 METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2:2020) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis. Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis 1/24-1 4002 10/14 31 LA 1/24-2 4003 10/14 23 LA 1/24-3 4004 10/14 24 LA 2/24-1 4005 10/14 24 LA 2/24-2 4006 10/14 23 LA 3/24-1 4007 10/14 30 LA 3/24-2 4008 10/14 22 LA 3/24-3 4009 10/14 23 LA 4/24-1 4010 10/14 24 LA 4/24-2 4011 10/14 24 LA Katsetamise kuupäevad: 19.11.-11.12.2024 Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1:2007) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis 1/24-1 4002 8/16 5,3 F 1/24-2 4003 8/16 1,5 F 1/24-3 4004 8/16 0,5 F 2/24-1 4005 8/16 1,1 F 2/24-2 4006 8/16 1,2 F 3/24-1 4007 8/16 4,3 F 3/24-2 4008 8/16 0,4 F 3/24-3 4009 8/16 1,2 F 4/24-1 4010 8/16 0,3 F 4/24-2 4011 8/16 1,4 F Katsetamise kuupäevad: 21.11.-20.12.2024 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/2 Katseprotokoll nr 25-9462 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104/1 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  87 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Protokoll 25-9462 K.pdf 484 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 GRETE MERILAID 49003030243 03.02.2025 12:05:47 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 7e:e2:a4:fa:05:7b:56:a5:60:e3:70:64:03:1e:3d:79 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 E8 51 E7 E3 D7 D3 C6 E3 B6 34 4E 01 24 E8 4D 84 B3 FA 52 FE 1A CE 11 3C 85 AB 98 A1 22 46 9A 56 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 JOOSEP MAKKE 39003172248 03.02.2025 12:40:52 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4e:f2:38:1a:38:21:3b:5b:61:95:0e:7b:9c:49:aa:02 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 AB E0 A5 20 D0 3B B8 72 D6 E6 B8 C9 89 CB 0D 89 DF 41 0D 8E 44 53 85 50 68 39 91 69 77 63 35 99 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite ja plokkide lõikes LISA 6 PA Proovi Strat Pr intervall, m LALA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate- % pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus Harku VIII uuringuruumi füs-meh tulemused PA-1/24 1/24-1 O2kr 1.00 4.50 3.50 31 108.5 35 5.3 18.6 F PA-1/24 1/24-2 O2vä1 4.50 9.00 4.50 23 103.5 25 1.5 6.8 F2 PA-1/24 1/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb 9.00 13.35 4.35 24 104.4 25 0.5 2.2 F1 PA-2/24 2/24-1 O2kr+O2vä1 1.00 5.70 4.70 24 112.8 25 1.1 5.2 F2 PA-2/24 2/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb 5.70 10.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-3/24 3/24-1 O2kr 1.20 3.15 1.95 30 58.5 30 4.3 8.4 F PA-3/24 3/24-2 O2vä1 3.15 7.70 4.55 22 100.1 25 0.4 1.8 F1 PA-3/24 3/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb 7.70 12.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-4/24 4/24-1 O2vä1 0.50 4.80 4.30 24 103.2 25 0.3 1.3 F1 PA-4/24 4/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb 4.80 9.40 4.60 24 110.4 25 1.4 6.4 F2 Kõrgekalda kihistu PA-1/24 1/24-1 O2kr 1.00 4.50 3.50 31 108.5 35 5.3 18.6 F PA-3/24 3/24-1 O2kr 1.20 3.15 1.95 30 58.5 30 4.3 8.4 F ∑pr. pikkus 5.5 167.0 26.9 Kaalutud keskmine 31 30 4.9 F min 30 30 4.3 F max 31 35 5.3 F 88  PA Proovi Strat Pr intervall, m LA LA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate- % pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus Väo kihistu ülemine pool PA-1/24 1/24-2 O2vä1 4.50 9.00 4.50 23 103.5 25 1.5 6.8 F2 PA-2/24 2/24-1 O2kr+O2vä1 1.00 5.70 4.70 24 112.8 25 1.1 5.2 F2 PA-3/24 3/24-2 O2vä1 3.15 7.70 4.55 22 100.1 25 0.4 1.8 F1 PA-4/24 4/24-1 O2vä1 0.50 4.80 4.30 24 103.2 25 0.3 1.3 F1 ∑pr. pikkus 18.1 419.6 15.0 Kaalutud keskmine 23 25 0.8 F1 min 22 25 0.3 F1 max 24 25 1.5 F Väo kihistu alumine poole ning Kandle, Loobu ja Pakri kihistu PA-1/24 1/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 9.00 13.35 4.35 24 104.4 25 0.5 2.2 F1 PA-2/24 2/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 5.70 10.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-3/24 3/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 7.70 12.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-4/24 4/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 4.80 9.40 4.60 24 110.4 25 1.4 6.4 F2 ∑pr. pikkus 18.7 437.9 20.3 Kaalutud keskmine 23 25 1.1 F2 min 23 25 0.5 F1 max 24 25 1.4 F2 89  PA Proovi Strat Pr intervall, m LA LA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate- % pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus Plokk 42 aT ja 44 pT (täitelubjakivi) PA-1/24 1/24-1 O2kr 1.00 4.50 3.50 31 108.5 35 5.3 18.6 F PA-3/24 3/24-1 O2kr 1.20 3.15 1.95 30 58.5 30 4.3 8.4 F ∑pr. pikkus 5.5 167.0 26.9 Kaalutud keskmine 31 30 4.9 F min 30 30 4.3 F max 31 35 5.3 F Plokk 43 aT ja 45 pT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) PA-1/24 1/24-2 O2vä1 4.50 9.00 4.50 23 103.5 25 1.5 6.8 F2 PA-1/24 1/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 9.00 13.35 4.35 24 104.4 25 0.5 2.2 F1 PA-2/24 2/24-1 O2kr+O2vä1 1.00 5.70 4.70 24 112.8 25 1.1 5.2 F2 PA-2/24 2/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 5.70 10.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-3/24 3/24-2 O2vä1 3.15 7.70 4.55 22 100.1 25 0.4 1.8 F1 PA-3/24 3/24-3 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 7.70 12.55 4.85 23 111.6 25 1.2 5.8 F2 PA-4/24 4/24-1 O2vä1 0.50 4.80 4.30 24 103.2 25 0.3 1.3 F1 PA-4/24 4/24-2 O2vä2+O2kn+O2lb+O2pk 4.80 9.40 4.60 24 110.4 25 1.4 6.4 F2 ∑pr. pikkus 36.7 857.5 35.3 Kaalutud keskmine 23 25 1.0 F1 min 22 25 0.3 F1 max 24 25 1.5 F Koostas T. Tuuling 90  LISA 7 91 Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes Proovi Pa Proovi intervall, m litol CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr alates kuni pikkus erim % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus 531 PA-510 0.7 4.65 4.0 vä1 48.70 194.80 2.70 10.80 7.00 28.00 532 PA-510 4.65 8.9 4.3 vä2 42.10 178.93 7.80 33.15 6.70 28.48 Pa min 42.10 2.70 6.70 Pa max 48.70 7.80 7.00 Pa kaalutud keskm 8.3 45.30 373.7 5.33 44.0 6.85 56.5 Proovi Pa Proovi intervall, m litol CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr alates kuni pikkus erim % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus 516 PA-531 4.4 8.0 3.60 vä1 47.50 171.00 2.10 7.56 8.10 29.16 517 PA-531 8.0 11.6 3.60 vä2 45.90 165.24 3.70 13.32 7.40 26.64 Pa min 45.90 2.10 7.40 Pa max 47.50 3.70 8.10 Pa kaalutud keskm 7.20 46.70 336.24 2.90 20.88 7.75 55.80 19 PA-8 1.00 4.20 3.20 kr 46.66 149.31 2.53 8.10 11.44 36.61 20 PA-8 4.20 6.90 2.70 vä1 49.43 133.46 2.28 6.16 6.75 18.23 21 PA-8 6.90 9.60 2.70 vä1 51.05 137.84 1.63 4.40 5.54 14.96 22 PA-8 9.60 12.00 2.40 vä2 43.31 103.94 6.76 16.22 6.97 16.73 23 PA-8 12.00 13.10 1.10 kn+lb+pk 48.51 53.36 0.90 0.99 8.71 9.58 Pa min 43.31 0.90 5.54 Pa max 51.05 6.76 11.44 Pa kaalutud keskm 12.10 47.76 577.9 2.96 35.9 7.94 96.1 25 PA-10 1.80 4.80 3.00 vä1 49.43 148.29 1.96 5.88 6.46 19.38 26 PA-10 4.80 7.60 2.80 vä1 50.94 142.63 1.63 4.56 5.68 15.90 27 PA-10 7.60 10.30 2.70 vä2 47.24 127.55 1.22 3.29 10.90 29.43 28 PA-10 10.30 11.40 1.10 kn+lb+pk 40.77 44.85 7.91 8.70 6.04 6.64 Pa min 40.77 1.22 5.68 Pa max 50.94 7.91 10.90 Pa kaalutud keskm 9.60 48.26 463.3 2.34 22.4 7.43 71.4 30 PA-11 3.80 6.80 3.00 kr 45.70 137.10 1.79 5.37 12.26 36.78 31 PA-11 6.80 9.30 2.50 vä1 49.20 123.00 2.04 5.10 6.56 16.40 32 PA-11 9.30 12.00 2.70 vä1 50.94 137.54 1.87 5.05 5.40 14.58 33 PA-11 12.00 14.90 2.90 vä2 36.04 104.52 11.40 33.06 7.48 21.69 34 PA-11 14.90 16.00 1.10 kn+lb+pk 46.78 51.46 1.71 1.88 9.32 10.25 Pa min 36.04 1.71 5.40 Pa max 50.94 11.40 12.26 Pa kaalutud keskm 12.20 45.38 553.6 4.14 50.5 8.17 99.7  92 Proovi Pa Proovi intervall, m litol CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr alates kuni pikkus erim % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus 7K PA-11-08 0.30 3.90 3.60 vv 47.60 171.36 0.70 2.52 8.69 31.28 8K PA-11-08 3.90 8.80 4.90 kr 47.96 235.00 0.91 4.46 10.85 53.17 9K PA-11-08 8.80 12.00 3.20 vä1 50.71 162.27 0.46 1.47 7.03 22.50 10K PA-11-08 12.00 16.20 4.20 vä2 51.13 214.75 0.48 2.02 6.42 26.96 11K PA-11-08 16.20 16.70 0.50 kn 43.65 21.83 0.71 0.36 17.64 8.82 12K PA-11-08 16.70 17.50 0.80 lb+pk 48.20 38.56 0.78 0.62 9.74 7.79 Pa min 43.65 0.46 6.42 Pa max 51.13 0.91 17.64 Pa kaalutud keskm 17.20 49.06 843.8 0.67 11.4 8.75 150.5 Kõrgekalda kihistu 8K PA-11-08 3.90 8.80 4.90 kr 47.96 235.00 0.91 4.46 10.85 53.17 19 PA-8 1.00 4.20 3.20 kr 46.66 149.31 2.53 8.10 11.44 36.61 30 PA-11 3.80 6.80 3.00 kr 45.70 137.10 1.79 5.37 12.26 36.78 Min 45.70 0.91 10.85 Max 47.96 2.53 12.26 Kaalutud keskm 11.10 46.97 521.4 1.61 17.9 11.40 126.6 Väo kihistu ülemine osa (vä1) 531 PA-510 0.7 4.65 4.00 vä1 48.70 194.80 2.70 10.80 7.00 28.00 516 PA-531 4.4 8.0 3.60 vä1 47.50 171.00 2.10 7.56 8.10 29.16 9K PA-11-08 8.80 12.00 3.20 vä1 50.71 162.27 0.46 1.47 7.03 22.50 20 PA-8 4.20 6.90 2.70 vä1 49.43 133.46 2.28 6.16 6.75 18.23 21 PA-8 6.90 9.60 2.70 vä1 51.05 137.84 1.63 4.40 5.54 14.96 25 PA-10 1.80 4.80 3.00 vä1 49.43 148.29 1.96 5.88 6.46 19.38 26 PA-10 4.80 7.60 2.80 vä1 50.94 142.63 1.63 4.56 5.68 15.90 31 PA-11 6.80 9.30 2.50 vä1 49.20 123.00 2.04 5.10 6.56 16.40 32 PA-11 9.30 12.00 2.70 vä1 50.94 137.54 1.87 5.05 5.40 14.58 Min 47.50 0.46 5.54 Max 51.05 2.70 8.10 Kaalutud keskm 27.20 49.66 1350.8 1.87 51.0 6.58 179.1 Väo kihistu alumine osa (vä2) 10K PA-11-08 12.00 16.20 4.20 vä2 51.13 214.75 0.48 2.02 6.42 26.96 532 PA-510 4.65 8.9 4.25 vä2 42.10 178.93 7.80 33.15 6.70 28.48 517 PA-531 8.0 11.6 3.60 vä2 45.90 165.24 3.70 13.32 7.40 26.64 22 PA-8 9.60 12.00 2.40 vä2 43.31 103.94 6.76 16.22 6.97 16.73 27 PA-10 7.60 10.30 2.70 vä2 47.24 127.55 1.22 3.29 10.90 29.43 33 PA-11 12.00 14.90 2.90 vä2 36.04 104.52 11.40 33.06 7.48 21.69 Min 36.04 0.48 6.42 Max 51.13 11.40 10.90 Kaalutud keskm 20.05 44.63 894.9 5.04 101.1 7.48 149.9  93 Proovi Pa Proovi intervall, m litol CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr alates kuni pikkus erim % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus Kandle+Loobu+Pakri kihistu 11K PA-11-08 16.20 16.70 0.50 kn 43.65 21.83 0.71 0.36 17.64 8.82 12K PA-11-08 16.70 17.50 0.80 lb+pk 48.20 38.56 0.78 0.62 9.74 7.79 23 PA-8 12.00 13.10 1.10 kn+lb+pk 48.51 53.36 0.90 0.99 8.71 9.58 28 PA-10 10.30 11.40 1.10 kn+lb+pk 40.77 44.85 7.91 8.70 6.04 6.64 34 PA-11 14.90 16.00 1.10 kn+lb+pk 46.78 51.46 1.71 1.88 9.32 10.25 Min 40.77 0.71 6.04 Max 48.51 7.91 17.64 Kaalutud keskm 4.60 45.66 210.1 2.73 12.6 9.37 43.1 Koostas T. Tuuling  LISA 8 94 Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes Proovi Pa Proovi intervall, m litol CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr alates kuni pikkus erim % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus Plokid 42 aT ja 44 pT (täitelubajkivi) 8K PA-11-08 3.90 8.80 4.90 kr 47.96 235.00 0.91 4.46 10.85 53.17 19 PA-8 1.00 4.20 3.20 kr 46.66 149.31 2.53 8.10 11.44 36.61 30 PA-11 3.80 6.80 3.00 kr 45.70 137.10 1.79 5.37 12.26 36.78 Min 45.70 0.91 10.85 Max 47.96 2.53 12.26 Kaalutud keskm 11.10 46.97 521.4 1.61 17.9 11.40 126.6 Plokid 43 aT ja 45 pT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) 9K PA-11-08 8.80 12.00 3.20 vä1 50.71 162.27 0.46 1.47 7.03 22.50 10K PA-11-08 12.00 16.20 4.20 vä2 51.13 214.75 0.48 2.02 6.42 26.96 11K PA-11-08 16.20 16.70 0.50 kn 43.65 21.83 0.71 0.36 17.64 8.82 12K PA-11-08 16.70 17.50 0.80 lb+pk 48.20 38.56 0.78 0.62 9.74 7.79 531 PA-510 0.65 4.65 4.00 vä1 48.70 194.80 2.70 10.80 7.00 28.00 532 PA-510 4.65 8.90 4.25 vä2 42.10 178.93 7.80 33.15 6.70 28.48 516 PA-531 4.40 8.00 3.60 vä1 47.50 171.00 2.10 7.56 8.10 29.16 517 PA-531 8.00 11.60 3.60 vä2 45.90 165.24 3.70 13.32 7.40 26.64 20 PA-8 4.20 6.90 2.70 vä1 49.43 133.46 2.28 6.16 6.75 18.23 21 PA-8 6.90 9.60 2.70 vä1 51.05 137.84 1.63 4.40 5.54 14.96 22 PA-8 9.60 12.00 2.40 vä2 43.31 103.94 6.76 16.22 6.97 16.73 23 PA-8 12.00 13.10 1.10 kn+lb+pk 48.51 53.36 0.90 0.99 8.71 9.58 25 PA-10 1.80 4.80 3.00 vä1 49.43 148.29 1.96 5.88 6.46 19.38 26 PA-10 4.80 7.60 2.80 vä1 50.94 142.63 1.63 4.56 5.68 15.90 27 PA-10 7.60 10.30 2.70 vä2 47.24 127.55 1.22 3.29 10.90 29.43 28 PA-10 10.30 11.40 1.10 kn+lb+pk 40.77 44.85 7.91 8.70 6.04 6.64 31 PA-11 6.80 9.30 2.50 vä1 49.20 123.00 2.04 5.10 6.56 16.40 32 PA-11 9.30 12.00 2.70 vä1 50.94 137.54 1.87 5.05 5.40 14.58 33 PA-11 12.00 14.90 2.90 vä2 36.04 104.52 11.40 33.06 7.48 21.69 34 PA-11 14.90 16.00 1.10 kn+lb+pk 46.78 51.46 1.71 1.88 9.32 10.25 Min 36.04 0.46 5.40 Max 51.13 11.40 17.64 Kaalutud keskm 51.85 47.36 2455.8 3.17 164.6 7.18 372.1 Koostas T. Tuuling  LISA 9 Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides Kattekiht, m Kasulik kiht, m Kasulik kiht, m Veetase, m muren. kokku kasvuk lasum paksus lamam lasum paksus lamam Pa nr X Y Z lbk süg abs k mõõdetud PLOKK 43 aT, 44 pT PLOKK 42 aT, 44 pT (täitelubjakivi) (kõrgemargiline ehituslubjakivi) PA-1/24 6584242.48 532605.92 29.21 1.00 0.10 0.40 28.21 3.50 24.71 24.71 8.85 15.86 0.00 29.21 28.10.2024 PA-2/24 6584214.90 533000.94 27.34 1.00 0.50 0.00 26.34 0.65 25.69 25.69 8.90 16.79 0.40 26.94 30.10.2024 PA-3/24 6584099.75 533201.04 27.48 1.20 0.30 0.00 26.28 1.95 24.33 24.33 9.40 14.93 0.17 27.31 04.11.2024 PA-4/24 6584231.10 533528.84 26.98 0.50 0.20 0.00 26.48 0.00 26.48 26.48 8.90 17.58 0.00 26.98 05.11.2024 Aritmeetiline keskmine 0.9 0.3 0.1 26.83 1.5 25.30 25.30 9.0 16.29 0.14 27.61 Keskmine mudeliga arvutatuna 1.1/1.5* 1.6/1.7* 9.0/8.9* *- aT/pT Koostas T. Tuuling 95 LISA 10 96 Mahtude arvutus Ploki 45 pT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) katendi maht Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:16pm Mode: Selected Shapes Area: 0,22 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1057.0 cu m ... Fill: 461.0 cu m Net: 595.9 cu m Ploki 45 pT katendi maht on 1057.0 m3 = 1 tuh m3. Arvutas K. Paat  97 Ploki 44 pT (täitelubjakivi) katendi maht Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:11pm Mode: Selected Shapes Area: 1,29 ha Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 492.0 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 492.0 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3411.7 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 3411.7 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2969.3 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 2969.3 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 4870.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m  98 Net: 4870.6 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1999.6 cu m ... Fill: 8.8 cu m Net: 1990.8 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2084.0 cu m ... Fill: 4.3 cu m Net: 2079.7 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2173.4 cu m ... Fill: 82.9 cu m Net: 2090.5 cu m Maht kokku: 18000.5 cu m Ploki 44 katendi maht on arvutatud elektriliini mastide tervikute kaupa eraldi. Ploki 44 katendi maht on kokku 18000.5 m3 = 18 tuh m3. Ploki 44 katendi maht on 18 tuh m3. Arvutas K. Paat  99 Ploki 44 pT (täitelubjakivi) katendi ja kasuliku kihi maht kokku Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:14pm Mode: Selected Shapes Area: 1,29 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1264.1 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 1264.1 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 10938.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 10938.6 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 6903.9 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 6903.9 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 10130.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 10130.6 cu m Original Surface: Maapind EH2000  100 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 4759.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 4759.6 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3060.0 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 3060.0 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 4620.7 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 4620.7 cu m Maht kokku: 41677.5 cu m Ploki 44 katendi ja kasuliku kihi maht on arvutatud elektriliini mastide tervikute kaupa eraldi. Ploki 44 katendi ja kasuliku kihi maht on kokku 41677.5 m3 = 41678 m3. Kui katendi maht on 18000 m3 (vt eelmine raport), siis järelikult on ploki 44 kasuliku kihi/täitelubjakivi passiivse tarbevaru maht kokku 41678 – 18000 = 23678 m3 = 24 tuh m3. Ploki 44 täitelubjakivi passiivse tarbevaru maht on 24 tuh m3. Arvutas K. Paat  101 Ploki 43 aT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) katendi maht Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:06pm Mode: Fence Area: 1,56 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 7021.8 cu m (katend) Fill: 1616.1 cu m Net: 5405.7 cu m Ploki 43 katendi maht on 7021.8 m3 = 7 tuh m3 Arvutas K. Paat  102 Plokkide 44 pT (täitelubjakivi) ja 45 pT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) katendi ja kasuliku kihi maht kokku Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:18pm Mode: Selected Shapes Area: 1,51 ha Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3154.4 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 3154.4 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 29531.5 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 29531.5 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 17141.1 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 17141.1 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 28675.7 cu m ...  103 Fill: 0.0 cu m Net: 28675.7 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 31135.8 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 31135.8 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 24328.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 24328.6 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 23288.1 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 23288.1 cu m Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 19957.6 cu m ... Fill: 0.0 cu m Net: 19957.6 cu m Maht kokku: 177213.0 cu m  104 Ploki 44 pT (täitelubjakivi) ja 45 pT (kõrgemargiline ehituslubjakivi) katendi ja kasuliku kihi maht on arvutatud elektriliini mastide tervikute kaupa eraldi. Ploki 44 ja 45 katendi ja kasuliku kihi maht on kokku 177213.0 m3 Kui ploki 44 katendi ja kasuliku kihi maht on kokku 41678 m3 ja ploki 45 kattendi maht on 1057 m3 (vt eelmised raportid), siis ploki 45 kasuliku kihi /kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivse tarbevaru maht on kokku 177213.0 – 41678 – 1057 = 134478 m3 = 134 tuh m3. Ploki 45 kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru on 134 tuh m3. Arvutas K. Paat  105 Viivikonna kihistu maht (kaljukatend) Triangle Volume Report Report Created: 1/17/2025 Time: 1:43pm Mode: Selected Shapes Area: 15,02 ha (plokid 42 ja 44 kokku) Original Surface: lbk_lasum_EH Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 18744.6 cu m ... Fill: 72.4 cu m Net: 18672.2 cu m Viivikonna kihistu (kaljukatendi maht) on 19 tuh m3. Arvutas K. Paat  106 Katte- ja kasuliku kihi maht kokku kogu varualal Triangle Volume Report Report Created: 2/11/2025 Time: 4:01pm Mode: Selected Shapes Area: 15,02 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 158882.4 cu m (katendi maht kogu varualal) Fill: 4096.7 cu m Net: 154785.6 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vahepiir_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 (täitelubjakivi ja katendi maht kokku Cut: 381558.5 cu m kogu varualal) Fill: 2931.2 cu m Net: 378627.3 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 (katendi, täite- ja kõrgemargilise Cut: 1725595.8 cu m ehituslubjakivi maht kokku kogu varualal) Fill: 0.0 cu m Net: 1725595.8 cu m Täitelubjakivi (nii aktiivset – plokk 42 kui ka passiivset – plokk 44) varu koos katendiga on kokku 381558.5 m3. Täitelubjakivi maht kokku on 381558.5 - 158882.4 = 222676.1 m3. Kui täitelubjakivi maht on kokku 222676.1 m3 ja ploki 44 maht sellest 23678 m3, siis ploki 42 maht on : 222676.1 – 23678 = 198998 m3 Ploki 42 täitelubjakivi aktiivne tarbevaru on 199 tuh m3.  107 Ploki 42 aT katendi mahu leiame, kui lahutame kogu katendi mahust, plokkide 43, 44 ja 45 katendite mahud: 158882.4 – 7021.8 – 18000.5 – 1057.0 = 132803.1 m3 = 133 tuh m3. Ploki 42 katendi maht on 133 tuh m3. Kasuliku kihi (nii aktiivse kui ka passiivse täite- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi) maht on kokku 1725595.8 - 158882.4 = 1566713.4 m3 . Sellest plokkide 42, 44 ja 45 maht on vastavalt 198998 m3, 23678 m3 ja 151509 m, siis ploki 43 varu on 1566713 – 198998 – 23678 – 134478 = 1209559 m3 = 1210 tuh m3. Ploki 43 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1210 tuh m3. Varu arvutus on koondatud allolevasse tabelisse pindala, katend, kasulik täitelubjakivi kõrgemargiline ha m³ kokku, m³ plokk 42 11.96 132 803 198 999 plokk 43 13.51 7 022 1 209 559 1 408 558 plokk 44 1.29 18 001 23 677 plokk 45 1.51 1 057 134 479 158 156 kokku 15.02 158 882 222 676 1 344 037 1 566 713 Arvutas K. Paat  LISA 11 6 44' 43' 45' 47' 60' 61' 7 39' 48' 45 pT 2 30' 42' 28' 35' 8 2' 3 5 40' 41' 44 pT 20' 21' 44 pT 38' Plokk 43 aT 45 pT 34' Plokkide koordinaadid 45 pT 1 27'44 pT 22' 31' 12' 13' Plokk 42 aT 45 pT 23' 51' 32' 33' 7' 14'Plokk 43 aT 3' 14 50' 49' 6' 52' 53' 4 19'44 pT 8' 5' 25'24' 9 45 pT 15' 4' 59'44 pT 54' 11' 18' 9' 44 pT 45 pT 55' 17' 16' 45 pT 58' 15 10' 57'56' 10 Plokk 42 aT 44 pT Plokk 43 aT 45 pT N 0 100 200 m 11 12 13 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 11' Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 108  109 Ploki 42 aT Ploki 43 aT Ploki 44 pT Ploki 45 pT piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 584 240,99 532 446,31 1 6 584 240,99 532 446,31 11' 6 584 180,62 532 431,46 11' 6 584 180,62 532 431,46 2' 6 584 287,95 532 922,24 2' 6 584 287,95 532 922,24 10' 6 584 159,65 532 443,84 10' 6 584 159,65 532 443,84 3' 6 584 232,05 532 926,84 3' 6 584 232,05 532 926,84 15 6 584 156,92 532 425,63 15 6 584 156,92 532 425,63 4' 6 584 200,62 532 717,16 4' 6 584 200,62 532 717,16 12' 6 584 223,99 532 489,13 12' 6 584 223,99 532 489,13 5' 6 584 214,13 532 715,12 5' 6 584 214,13 532 715,12 13' 6 584 227,06 532 509,61 13' 6 584 227,06 532 509,61 6' 6 584 226,45 532 698,47 6' 6 584 226,45 532 698,47 14' 6 584 214,75 532 526,27 14' 6 584 214,75 532 526,27 7' 6 584 223,38 532 677,98 7' 6 584 223,38 532 677,98 15' 6 584 194,26 532 529,34 15' 6 584 194,26 532 529,34 8' 6 584 206,72 532 665,67 8' 6 584 206,72 532 665,67 16' 6 584 177,61 532 517,03 16' 6 584 177,61 532 517,03 9' 6 584 193,20 532 667,66 9' 6 584 193,20 532 667,66 17' 6 584 174,54 532 496,54 17' 6 584 174,54 532 496,54 10' 6 584 159,65 532 443,84 10' 6 584 159,65 532 443,84 18' 6 584 186,85 532 479,88 18' 6 584 186,85 532 479,88 11' 6 584 180,62 532 431,46 11' 6 584 180,62 532 431,46 19' 6 584 207,34 532 476,81 19' 6 584 207,34 532 476,81 12' 6 584 223,99 532 489,13 12' 6 584 223,99 532 489,13 9' 6 584 193,20 532 667,66 9' 6 584 193,20 532 667,66 13' 6 584 227,06 532 509,61 13' 6 584 227,06 532 509,61 8' 6 584 206,72 532 665,67 8' 6 584 206,72 532 665,67 14' 6 584 214,75 532 526,27 14' 6 584 214,75 532 526,27 7' 6 584 223,38 532 677,98 7' 6 584 223,38 532 677,98 15' 6 584 194,26 532 529,34 15' 6 584 194,26 532 529,34 6' 6 584 226,45 532 698,47 6' 6 584 226,45 532 698,47 16' 6 584 177,61 532 517,03 16' 6 584 177,61 532 517,03 5' 6 584 214,13 532 715,12 5' 6 584 214,13 532 715,12 17' 6 584 174,54 532 496,54 17' 6 584 174,54 532 496,54 4' 6 584 200,62 532 717,16 4' 6 584 200,62 532 717,16 18' 6 584 186,85 532 479,88 18' 6 584 186,85 532 479,88 20' 6 584 262,07 532 727,65 20' 6 584 262,07 532 727,65 19' 6 584 207,34 532 476,81 19' 6 584 207,34 532 476,81 21' 6 584 264,11 532 748,27 21' 6 584 264,11 532 748,27 20' 6 584 262,07 532 727,65 20' 6 584 262,07 532 727,65 22' 6 584 250,97 532 764,28 22' 6 584 250,97 532 764,28 21' 6 584 264,11 532 748,27 21' 6 584 264,11 532 748,27 23' 6 584 230,35 532 766,31 23' 6 584 230,35 532 766,31 22' 6 584 250,97 532 764,28 22' 6 584 250,97 532 764,28 24' 6 584 214,34 532 753,17 24' 6 584 214,34 532 753,17 23' 6 584 230,35 532 766,31 23' 6 584 230,35 532 766,31 25' 6 584 212,30 532 732,56 25' 6 584 212,30 532 732,56 24' 6 584 214,34 532 753,17 24' 6 584 214,34 532 753,17 26' 6 584 225,44 532 716,54 26' 6 584 225,44 532 716,54 25' 6 584 212,30 532 732,56 25' 6 584 212,30 532 732,56 27' 6 584 246,06 532 714,51 27' 6 584 246,06 532 714,51 26' 6 584 225,44 532 716,54 26' 6 584 225,44 532 716,54 28' 6 584 292,86 532 972,00 28' 6 584 292,86 532 972,00 27' 6 584 246,06 532 714,51 27' 6 584 246,06 532 714,51 51' 6 584 232,71 532 976,95 51' 6 584 232,71 532 976,95 28' 6 584 292,86 532 972,00 28' 6 584 292,86 532 972,00 50' 6 584 227,81 532 972,82 50' 6 584 227,81 532 972,82 2 6 584 306,86 533 113,89 2 6 584 306,86 533 113,89 14 6 584 238,48 532 969,74 14 6 584 238,48 532 969,74 30' 6 584 306,46 533 115,31 30' 6 584 306,46 533 115,31 3' 6 584 232,05 532 926,84 3' 6 584 232,05 532 926,84 31' 6 584 257,49 533 120,89 31' 6 584 257,49 533 120,89 2' 6 584 287,95 532 922,24 2' 6 584 287,95 532 922,24 32' 6 584 244,59 533 137,09 32' 6 584 244,59 533 137,09 35' 6 584 291,76 533 167,36 35' 6 584 291,76 533 167,36 33' 6 584 246,94 533 157,68 33' 6 584 246,94 533 157,68 34' 6 584 263,14 533 170,58 34' 6 584 263,14 533 170,58 34' 6 584 263,14 533 170,58 34' 6 584 263,14 533 170,58 33' 6 584 246,94 533 157,68 33' 6 584 246,94 533 157,68 35' 6 584 291,76 533 167,36 35' 6 584 291,76 533 167,36 32' 6 584 244,59 533 137,09 32' 6 584 244,59 533 137,09 3 6 584 290,89 533 170,44 3 6 584 290,89 533 170,44 31' 6 584 257,49 533 120,89 31' 6 584 257,49 533 120,89 4 6 584 195,40 533 286,59 4 6 584 195,40 533 286,59 30' 6 584 306,46 533 115,31 30' 6 584 306,46 533 115,31 38' 6 584 269,18 533 428,77 5 6 584 282,48 533 454,40 52' 6 584 202,32 533 233,23 52' 6 584 202,32 533 233,23 49' 6 584 227,75 533 537,55 39' 6 584 329,61 533 512,36 53' 6 584 204,33 533 253,86 53' 6 584 204,33 533 253,86 9 6 584 220,16 533 526,90 40' 6 584 303,95 533 526,48 54' 6 584 191,17 533 269,86 54' 6 584 191,17 533 269,86 10 6 584 157,00 533 423,57 41' 6 584 300,89 533 549,25 55' 6 584 170,56 533 271,87 55' 6 584 170,56 533 271,87 11 6 584 026,84 533 181,24 42' 6 584 314,08 533 566,55 56' 6 584 154,55 533 258,72 56' 6 584 154,55 533 258,72 12 6 583 981,13 533 070,83 43' 6 584 366,72 533 569,90 57' 6 584 152,54 533 238,09 57' 6 584 152,54 533 238,09 13 6 583 973,27 533 046,31 44' 6 584 384,07 533 587,94 58' 6 584 165,70 533 222,10 58' 6 584 165,70 533 222,10 50' 6 584 227,81 532 972,82 45' 6 584 367,49 533 617,76 59' 6 584 186,32 533 220,08 59' 6 584 186,32 533 220,08 51' 6 584 232,71 532 976,95 46' 6 584 360,87 533 623,71 43' 6 584 366,72 533 569,90 52' 6 584 202,32 533 233,23 47' 6 584 361,42 533 635,08 Pindala 1,29 ha 42' 6 584 314,08 533 566,55 53' 6 584 204,33 533 253,86 48' 6 584 345,15 533 667,81 41' 6 584 300,89 533 549,25 54' 6 584 191,17 533 269,86 8 6 584 312,29 533 656,17 40' 6 584 303,95 533 526,48 55' 6 584 170,56 533 271,87 9 6 584 220,16 533 526,90 39' 6 584 329,61 533 512,36 56' 6 584 154,55 533 258,72 10 6 584 157,00 533 423,57 60' 6 584 347,63 533 534,52 57' 6 584 152,54 533 238,09 11 6 584 026,84 533 181,24 61' 6 584 351,33 533 553,90 58' 6 584 165,70 533 222,10 12 6 583 981,13 533 070,83 59' 6 584 186,32 533 220,08 13 6 583 973,27 533 046,31 Pindala 1,51 ha 50' 6 584 227,81 532 972,82 Pindala 11,96 ha 51' 6 584 232,71 532 976,95 52' 6 584 202,32 533 233,23 53' 6 584 204,33 533 253,86 54' 6 584 191,17 533 269,86 55' 6 584 170,56 533 271,87 56' 6 584 154,55 533 258,72 57' 6 584 152,54 533 238,09 58' 6 584 165,70 533 222,10 59' 6 584 186,32 533 220,08 Pindala 13,51 ha LISA 12 110 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 24/4914 Objekt: Harku VIII uuringuruum Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla Katastriüksuse nimi: Kliko (72701:001:0289), Rombi (72601:001:0880) Uuringuruumi pindala: 15,10 ha Mõõdistatud ala pindala: 27,62 ha Töö tellija: Marina Minerals OÜ Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Arles Tehu Töö teostamise aeg: - Välitöö september 2024 - Kameraaltöö september 2024 Mõõdistamise eesmärk: uuringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS ja tahhümeetriline mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R12i GNSS (horisontaalne mõõtetäpsus ± 8 mm + ppm, vertikaalne ± 15 mm + ppm), Trimble S7 robottahhümeeter (1 mm + 2 ppm prisma/ 2,0 mm + 2 ppm DR-EDM täpsus) Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis. Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg 10965 6584191.908 534019.202 29.422 Kontroll 1 6584191.9 534019.194 29.405 10.09.2024 08:19 Erinevus -0.008 -0.008 -0.017 Kontroll 2 6584191.923 534019.212 29.431 10.09.2024 17:18 Erinevus 0.015 0.01 0.009 Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Arles Tehu Geodeet  111 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Topotööde seletuskiri (Harku VIII GU).docx 21 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 ARLES TEHU 37702106047 08.01.2025 14:17:43 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 2d:1e:b6:dc:cb:f3:4b:36:60:3c:92:b7:5d:e9:7e:d3 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 7C EF EC 74 C1 A3 CE 3C EA EE 4E 19 4C E4 FD EF 4C E7 AD B5 89 58 31 ED B5 B0 B2 19 29 05 6C 83 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  LISA 13 112 ELERING AS KOOSKÕLASTUS NR 12-9/2025/2 07.01.2025 Kooskõlastuse taotleja: Inseneribüroo Steiger OÜ Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Kooskõlastustaotlus (Harku lubjakivimaardla täiendav varu) Inseneribüroo Steiger OÜ tehnilise tingimuste päring "Kooskõlastustaotlus (Harku lubjakivimaardla täiendav varu)" Tehnilised tingimused: 1. Projekti alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliini Harku – Veskimetsa L001/L002, Harku – Veskimetsa L011 ja Harku – Kadaka L012 kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole; 2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected]; 3. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16m; 4. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi); 5. Õhuliini teenindamiseks tuleb säilitada saar, mis on olemasoleva kõrgusega maa-ala, vähemalt 25 m raadiusega olemasoleva masti teljest; 6. Masti alustele saartele rajada sissesõidutee mille laius on minimaalselt 4m. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema stabiilsed s.t. ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist; 7. Kergtee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 8. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud; 9. Kaevetöödel tuleb säilitada minimaalselt algne või suurem gabariit maapinna ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 10. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 11. Lõhketöid tuleb teostada vastavalt lõhkematerjaliseaduse §31 lõikes 3ga kooskõlas. Seejuures lõhketööde projekt peab olema kooskõlastatud TTJA’ga. 12. Maa aluste kommunikatsioonide paigaldamisel võib õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada piki liini mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist s.h tõmmitsast; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  113 13. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused; 14. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 15. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m; 16. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected]. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Autalu Elering AS Liinide hooldusjuht tel. 5394 4581 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  114 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS 2_Kooskõlastustaotlus (Harku lubjakivimaardla täiendav varu).pdf 739 KB Elering AS Kooskõlastustaotlus.asice 1.8 MB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 ERKI AUTALU 38601180256 07.01.2025 15:29:03 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 18:fd:9d:93:80:81:d9:da:67:45:a8:b2:dc:73:da:8d SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 25 65 F3 CB B9 F7 E2 F3 A6 11 81 37 43 00 D1 1F 7C 18 56 5D 43 D7 A3 77 08 8D 5D F9 B2 C2 1D 1C Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. LISA 14 115 TEHNILISED TINGIMUSED 488142 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood OÜ Inseneribüroo STEIGER 11206437 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Tallinn, Männiku tee, 104 11216 Harju maakond Telefon e-post 5656 6777 [email protected] Kontaktisik Nimi Tiia Tuuling Telefon e-post 53007903 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Kliko ja Rombi kinnistud Hüüru küla Saue vald Harju maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 00000:000:0000 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele ELEKTRILEVI TEGEVUSED 1/2  116 TEHNILISED TINGIMUSED 488142 KLIENDI TEGEVUSED 1. Harku VIII uuringuruumi mitteelektriprojekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud tehnovõrkude detailplaneeringut, elektrivõrkude kaitse-eeskirju ja servituudialasid. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada kehtivaid nõudeid müra taseme suuruse kohta. 2. Projekteeritaval alal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised: Alajaam Rim:(Tabasalu) 10 kV ja 0,4 kV kaabelliinid 10 kV õhuliinid 3. Projektis näha ette elektripaigaldiste kaitsmise meetmed ja lahendused, kui ehitusobjektil või selle lähiümbruses on oht olemasolevate elektripaigaldiste vigastamiseks ehitustegevuse tõttu. 4. Projekteerida vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ (https://epp.elektrilevi.ee/epp/ news/procurement_files) nõuetele. 5. Projekt peab sisaldama kõiki vajalikke kooskõlastusi kinnistute omanike, omavalitsuse ja Elektrilevi OÜ- ga. 6. Elektrilevile kuuluva elektripaigaldis(t)e asukoha andmete saamiseks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil: https://www.elektrilevi.ee/teenused/vorgu-asukohaandmed 7. Projekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamine toimub Elektrilevi OÜ e- teeninduses ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e- teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused 9. Juhul kui Harku VIII uuringuruumi mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil aadressil https:// www.elektrilevi.ee/et/teenused/vorguymberehitus ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Peep Herm Koostatud: 10.01.2025 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 10.01.2026 +3725056891 | [email protected] 2/2 LISA 15 117 OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 16.01.2025 nr teenus 2501146 [email protected] Meie: 29.01.2025 nr 6.2-2/4064 Kooskõlastus ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamisest ja maavara kaevandamise võimalikkusest eesvoolu kaitsevööndis Olete esitanud Maa- ja Ruumiametile 16.01.2025 kooskõlastamise taotluse (teenus 2501146) Harku VIII uuringuruumis varu arvele võtmiseks aktiivse tarbevaruna ja kaevandamise võimalikkusest maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruum asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Kliko katastriüksusel tunnusega 72701:001:0289, millel paikneb (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109410010010/002) eesvool. Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab Harku VIII uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise ja kaevandamise loa tingimusel, et maaparandussüsteemi eesvoolul tuleb tagada vee vaba vool tulenevalt maaparandusseaduse § 5. (allkirjastatud digitaalselt) SULEV TAUL Juhtivspetsialist Tõnis Lepp peaspetsialist I Maaparanduse osakond +372 53414542 Maa- ja Ruumiamet [email protected] www.maaruum.ee Mustamäe tee 51, Tallinn Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]  118 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS teenus-2502767.pdf 64 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 SULEV TAUL 35806270214 29.01.2025 18:09:52 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 1e:5b:a2:61:79:cc:ac:c5:62:90:c8:03:f8:8a:b3:9b SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 00 54 2F 41 4D 43 16 A2 D9 16 2D A1 4B 61 CF C8 79 E4 A9 1E 5F A7 01 13 51 A5 DE C0 0F 57 E9 1F Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. LISA 16 119 PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Harku VIII uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/522495), pindala 15,10 ha. Puuraukude asukohad: Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas, katastriüksustel Kilko (katastritunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880), Harku VIII uuringuruumi piirides. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2024. a oktoobris-novembris (tabel 1). Puuraugud: 4 puurauku sügavusega kuni 17,0 m puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puuraugud rajati Wire Line südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimeis 123 mm. Puuraukude andmed on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. Staatiline veepind puuraugus maapinnast: andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Puuraukude andmed Koordinaadid Veetase, m Pa süg, Pa nr mõõtmise ja pa X Y Z m süg maapinnast rajamise aeg PA-1/24 6584242 532606 29.05 14.2 0.0 28.10.2024 PA-2/24 6584215 533001 27.30 11.15 0.35 30.10.2024 PA-3/24 6584100 533201 27.60 17.0 0.17 04.11.2024 PA-4/24 6584231 533529 26.80 11.25 0.0 05.11.2024 Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: kõik puuraugud likvideeriti 27.11.2024. a. Lubjakivide vettandev osa täideti killustikuga. Ülejäänud osa täideti savigraanulitega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa omanik /allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel OÜ Marina Minerals juhatuse liige Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Maa-amet Kilko (72701:001:0289), Rombi (72601:001:0880) Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener  PA-1/24 PA-4/24 PA-2/24 PA-3/24 . PA-4/24 puurauk ja number 120 Joonis 1. Harku VIII uuringuruumi puuraukude asukohad (kasutatud Maa-ameti kaardirakendust) LISA 17 121 KORRALDUS 31.12.2024 nr DM-130391-4 Harku VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 1. OTSUS Tulenevalt alljärgnevast ja võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4, otsustab Keskkonnaamet: kiita heaks Harku VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. 2. ASJAOLUD Inseneribüroo STEIGER OÜ (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn) esitas 05.12.2024 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Harku VIII uuringuruumi uuringupunktide likvideerimise akti (registreeritud KOTKAS-s 05.12.2024 numbriga DM-129851-1, parandatud akt 11.12.2024 nr DM-129851-3 ). Harku VIII uuringuruum pindalaga 15,10 ha asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Riigivarade valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet. Uuringupunktid Harku VIII uuringuruumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522495 (loa kehtivusaeg 26.08.2024-26.08.2029, omanik Marina Minerals OÜ, registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) alusel, uuringu tegija oli Inseneribüroo STEIGER OÜ (registrikood 11206437). Uuringupunktide likvideerimise akti kohaselt rajati uuringuruumi piires 4 puurauku sügavusega 11,15 – 17,0 m. Akti kohaselt likvideeriti uuringupunktid 27.11.2024, mille käigus täideti vettandev osa killustikuga, ülejäänud osa savigraanulitega, puuraukudest eemaldati maneeltorud ja puuraukude ümbrus korrastati. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on allkirjastanud Maa-ameti  122 Maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind. MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Harku VIII uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialisti poolt 30.12.2024 üle vaadatud. Kohapealsel paikvaatlusel tuvastati, et kontrollitud uuringupunktid on likvideeritud ning nende ümbrus korrastatud nõuetekohaselt. VAIDLUSTAMINE Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ojangu spetsialist maapõuebüroo Teadmiseks: Maa-amet, OÜ Inseneribüroo STEIGER Jürgen Ojangu spetsialist maapõuebüroo 2(2)  123 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS DM-130391-4.pdf 112 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 JÜRGEN OJANGU 39809120817 31.12.2024 09:45:44 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON Allkirjastaja ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 51:41:91:76:5f:eb:26:53:63:6a:78:32:b4:39:cf:ca SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 FE 1B 9B 41 86 E7 6E F3 43 4F 26 75 57 F8 F6 6E BF 8A 1A 4A 38 52 27 94 62 7C 1 3 2B 8B CA 0E BF Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Eesti Geoloogiateenistusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Harku VIII uuringuruumi teenindusala paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Uuringualade pindala on kokku 15,10 ha. Maavara kvaliteedi ja varu hindamine tehti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Töö tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume maavaravaru registrikande muutmisel aluseks võtta aruandes esitatud tulemused ja varu kinnitada seisuga 01.01.2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Lisa: Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks. KORRALDUS 31.12.2024 nr DM-130391-4 Harku VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 1. OTSUS Tulenevalt alljärgnevast ja võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4, otsustab Keskkonnaamet: kiita heaks Harku VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. 2. ASJAOLUD Inseneribüroo STEIGER OÜ (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn) esitas 05.12.2024 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Harku VIII uuringuruumi uuringupunktide likvideerimise akti (registreeritud KOTKAS-s 05.12.2024 numbriga DM-129851-1, parandatud akt 11.12.2024 nr DM-129851-3 ). Harku VIII uuringuruum pindalaga 15,10 ha asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Riigivarade valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet. Uuringupunktid Harku VIII uuringuruumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522495 (loa kehtivusaeg 26.08.2024-26.08.2029, omanik Marina Minerals OÜ, registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) alusel, uuringu tegija oli Inseneribüroo STEIGER OÜ (registrikood 11206437). Uuringupunktide likvideerimise akti kohaselt rajati uuringuruumi piires 4 puurauku sügavusega 11,15 – 17,0 m. Akti kohaselt likvideeriti uuringupunktid 27.11.2024, mille käigus täideti vettandev osa killustikuga, ülejäänud osa savigraanulitega, puuraukudest eemaldati maneeltorud ja puuraukude ümbrus korrastati. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on allkirjastanud Maa-ameti Maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind. MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Harku VIII uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialisti poolt 30.12.2024 üle vaadatud. Kohapealsel paikvaatlusel tuvastati, et kontrollitud uuringupunktid on likvideeritud ning nende ümbrus korrastatud nõuetekohaselt. VAIDLUSTAMINE Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ojangu spetsialist maapõuebüroo Teadmiseks: Maa-amet, OÜ Inseneribüroo STEIGER Jürgen Ojangu spetsialist maapõuebüroo 2(2) Saatja: Tiia Tuuling <[email protected]> Saaja: EGT Taotlus, Helis Pormeister Teema: RE: Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside Tere Saadan kinnitamiseks Harku VIII geoloogilise uuringu aruande. Parandused on tehtud vastavalt Teie 27.02.2025 kirjas nr 13-2/25-356 toodud märkustele. HARKU VIII GU EGT-le <https://steigeree-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/tiia_steiger_ee/EkZT4ePptJxMstEe7YRXOdcBkHtbAOSqlOFMbSWU6WTmZg?e=DdjDyV> Lugupidamisega Tiia Tuuling 53007903 From: EGT Taotlus <[email protected]> Sent: Thursday, February 27, 2025 1:24 PM To: Tiia Tuuling <[email protected]> Subject: Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside Lp Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER [email protected] <mailto:[email protected]> Teie 17.02.2025 Meie 27.02.2025 kiri nr 13-2/25-356 Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside Olete esitanud Eesti Geoloogiateenistusele Harku VIII geoloogilise uuringu aruande. Olles esitatud aruandega tutvunud, toome välja järgmised puudused. 1. Aruande peatükkides Annotatsioon ja Kokkuvõte on uuringuloa omaja nimeks märgitud OÜ Marina Minerals. Äriregistri kohaselt on ettevõtte nimi Marina Minerals OÜ. 2. Aruande sisukorras tekstilisade lõpus on viidatud käskkirjale. Täheldame, et Eesti Geoloogiateenistus annab välja korralduse. 3. Peatükis 2 on välja toodud, et uuringuruum paikneb katastriüksustel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Juhime tähelepanu, et katastriüksuste riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4. Peatükis 7.1 on viidatud meteoroloogiateenistusele. Täheldame, et sademete andmeid haldab Keskkonnaagentuur. 5. Graafilisel lisal nr 2 on läbilõigete juurde märgitud katastriüksuste piirid ja katastritunnused. Legendis puudub nendele vastav leppemärk ja selgitus. Palume välja toodud puudused likvideerida ja esitada parandatud aruanne uuesti Eesti Geoloogiateenistusele. Lugupidamisega Anu Sihv spetsialist Maavarade registri osakond Eesti Geoloogiateenistus --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Katseprotokoll nr 25-9462 K Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, Tiia Tuuling, [email protected] Tellija esitatud andmed Proovi tähistus: 1/24-1; 1/24-2; 1/24-3; 2/24-1; 2/24-2; 3/24-1; 3/24-2; 3/24-3; 4/24-1; 4/24-2 Materjali nimetus: Purustatud lubjakivi puursüdamik Objekt: Harku VIII Proov võetud: 14.05.2024 proovi võtja Tiia Tuuling Proovi võtmise koht: Harku VIII uuringuruum Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER Labori andmed Proovi vastuvõtt: 03.06.2024 Labori registreerimise nr: 4002 - 4011 Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Protokolli väljastamise 03.02.2025 kuupäev: Metoodika ja tulemused on toodud leheküljel 2. Protokolli koostas: Protokolli kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Grete Merilaid Joosep Makke Labori spetsialist Labori juhataja Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104/1 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2:2020) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis. Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis 1/24-1 4002 10/14 31 LA 1/24-2 4003 10/14 23 LA 1/24-3 4004 10/14 24 LA 2/24-1 4005 10/14 24 LA 2/24-2 4006 10/14 23 LA 3/24-1 4007 10/14 30 LA 3/24-2 4008 10/14 22 LA 3/24-3 4009 10/14 23 LA 4/24-1 4010 10/14 24 LA 4/24-2 4011 10/14 24 LA Katsetamise kuupäevad: 19.11.-11.12.2024 Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1:2007) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis 1/24-1 4002 8/16 5,3 F 1/24-2 4003 8/16 1,5 F 1/24-3 4004 8/16 0,5 F 2/24-1 4005 8/16 1,1 F 2/24-2 4006 8/16 1,2 F 3/24-1 4007 8/16 4,3 F 3/24-2 4008 8/16 0,4 F 3/24-3 4009 8/16 1,2 F 4/24-1 4010 8/16 0,3 F 4/24-2 4011 8/16 1,4 F Katsetamise kuupäevad: 21.11.-20.12.2024 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/2 Katseprotokoll nr 25-9462 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104/1 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Eesti Geoloogiateenistusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „ Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne “. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Harku VIII uuringuruumi teenindusala paikne b Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kliko (tunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880). Uuringualade pindala on kokku 15,10 ha. Maavara kvaliteedi ja varu hindamine tehti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks ”. Töö tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena . Palume maavaravaru registrikande muutmisel aluseks võtta aruandes esitatud tulemused ja varu kinnitada seisuga 01.0 1 .202 5 . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Lisa: Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne , 1 eks. PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Harku VIII uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/522495), pindala 15,10 ha. Puuraukude asukohad: Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas, katastriüksustel Kilko (katastritunnus 72701:001:0289) ja Rombi (72601:001:0880), Harku VIII uuringuruumi piirides. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2024. a oktoobris-novembris (tabel 1). Puuraugud: 4 puurauku sügavusega kuni 17,0 m puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puuraugud rajati Wire Line südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimeis 123 mm. Puuraukude andmed on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. Staatiline veepind puuraugus maapinnast: andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Puuraukude andmed Koordinaadid Veetase, m Pa süg, Pa nr mõõtmise ja pa X Y Z m süg maapinnast rajamise aeg PA-1/24 6584242 532606 29.05 14.2 0.0 28.10.2024 PA-2/24 6584215 533001 27.30 11.15 0.35 30.10.2024 PA-3/24 6584100 533201 27.60 17.0 0.17 04.11.2024 PA-4/24 6584231 533529 26.80 11.25 0.0 05.11.2024 Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: kõik puuraugud likvideeriti 27.11.2024. a. Lubjakivide vettandev osa täideti killustikuga. Ülejäänud osa täideti savigraanulitega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa omanik /allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel OÜ Marina Minerals juhatuse liige Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Maa-amet Kilko (72701:001:0289), Rombi (72601:001:0880) Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener  PA-1/24 PA-4/24 PA-2/24 PA-3/24 . PA-4/24 puurauk ja number Joonis 1. Harku VIII uuringuruumi puuraukude asukohad (kasutatud Maa-ameti kaardirakendust) OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 16.01.2025 nr teenus 2501146 [email protected] Meie: 29.01.2025 nr 6.2-2/4064 Kooskõlastus ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamisest ja maavara kaevandamise võimalikkusest eesvoolu kaitsevööndis Olete esitanud Maa- ja Ruumiametile 16.01.2025 kooskõlastamise taotluse (teenus 2501146) Harku VIII uuringuruumis varu arvele võtmiseks aktiivse tarbevaruna ja kaevandamise võimalikkusest maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Harku lubjakivimaardla Harku VIII uuringuruum asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Kliko katastriüksusel tunnusega 72701:001:0289, millel paikneb (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109410010010/002) eesvool. Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab Harku VIII uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise ja kaevandamise loa tingimusel, et maaparandussüsteemi eesvoolul tuleb tagada vee vaba vool tulenevalt maaparandusseaduse § 5. (allkirjastatud digitaalselt) SULEV TAUL Juhtivspetsialist Tõnis Lepp peaspetsialist I Maaparanduse osakond +372 53414542 Maa- ja Ruumiamet [email protected] www.maaruum.ee Mustamäe tee 51, Tallinn Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]